4444
Energeetika tulevik energeeTika Tulevik
lained kasvavad üle ookeani liikudes
analüüs:
laineenergeetika tasuvusuuring laineenergeetikasse investeerimine tasub end ära vaid piirkondades, mis asuvad laineenergia rikaste alade nagu lõuna-ameerika, lõuna-aafrika ja uus-Meremaa lõunarandade vahetus läheduses. kasutatav tehnoloogia on keerukas ja kallis. ent keskkonna seisukohalt on tegu ühe kõige rohelisema energiaallikaga.
georgi karhu, Mehaanikainsener
P
aljud ülikoolid ja instituudid on seotud mere alternatiivenergia uuringutega. Riikide lõikes tehakse laineenergia alast teadusuuringut kõige rohkem Suurbritannias, USAs, Portugalis, Jaapanis ja Iirimaal. Kõige rohkem laineenergia muundureid on arendatud Euroopas – 2005. aasta seisuga 34 seadet –, järgneb Kaug-Ida 13 ja Põhja-Ameerika 11 seadmega. Laineenergeetikat on Eesti teadusmaastikul käsitletud seni minimaalselt.
2011. aasta TalveAkadeemia teadusartiklite konkursil käsitles Victor Alari teemaga “Lainetuse energia potentsiaal Eesti territoriaalmeres” laineenergiat idee tasandil, käsitlemata praktilist tasuvusuuringut ja realiseerimise kontseptsiooni. Autor leiab, et senisele baasile toetudes võib lugejal tekkida ebaadekvaatne ülevaade laineenergeetika potentsiaalist ja tasuvusest. Uurimuse eesmärk oli saada ülevaade laineenergeetikatööstuse kasumlikkusest investori ja arendaja seisukohast, sest ilma rahastamiseta jäävad ka kõige rohelisemad energeetikaideed teostamata.
1/2012 (39)
Laineenergiat genereerib tuul, olles ühtlasi atmosfääri päikeseenergia kaasprodukt. Laineenergia ressurss on umbes sama kogu maailma elektritarbimisega ( ̴ 2 TW), realiseeritav osa aga kõige rohkem 10–25%. Lainete keskmine energiasisend on 0,1–1 W/ m², moodustades murdosa päikeseenergia sisendist (ca 350 W/m²). Lained võivad sellegipoolest kasvada üle ookeani liikudes energiatiheduseni 100 kW/m, sele 1. Suurimad laineenergia varud on rannikupiirkondades nagu Briti saarte läänerannik; Islandi, Lõuna-Ameerika, Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa lõunarannik ja Antarktis. Energiatihedus ulatub seal üle 60 kW/m. Arvestatavad laineenergia piirkonnad on veel Norra, Pürenee poolsaar, USA ja Uus-Meremaa läänerannik, 40–60 kW/m. Siseveekogud on laineenergia vaesed: Vahemeres, Läänemeres ja Okeaania saarestike ümber jääb laineenergia ressurss 15–20 kW/m kanti.
Maht mitukümmend m3 meetri kohta Energia saamiseks merelainetest tuleb see kinni püüda. Laineenergia muunduri füüsiline suurus omab jõudluse määramisel kriitilist tähtsust. Enamikul juhtudest peab laineenergia muundurite töömaht olema lähedane laine mahule – mitukümmend kuupmeetrit meetri kohta. Väiksema töömahuga seadmed võivad püüda väiksematest lainetest enamiku energiast, kuid tagasilöögid tekivad kokkupuutel suuremate lainetega, mis vähendab üldist efektiivsust. Laineenergia muundurite klassifikatsioon on selel 2.
uurimuse eesmärk oli saada ülevaade laineenergeetika kasumlikkusest investori ja arendaja seisukohast.
pildid: auTOr, ClariTa/MOrgueFile