Page 1

TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI

Tootmise ja tehnika ajakiri

JAANUAR 1/2012 (39) JAANUAR 1/2012 (39) esTOnian Cell – eesTi haavapuidu väärisTaja >> 3d-prinTiMine >> kuidas ehiTada vOrMeliT? >> laineenergeeTika Tasuvusuuring

Estonian Cell:

eesti haavapuidu vääristaja Aasta tehnikaüliõpilane:

Värska Vesi:

Ahhaa:

Toomas Vaimann

tunnustatud kvaliteet

maailma parim metallkatus


inseneeria kolleegium

Esikaane foto

kolleegiumi liikmed Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@gaas.ee

Sirje Potisepp Eesti Toiduliidu juhataja sirje@toiduliit.ee

E

sikaanel on Estonian Celli peahoone Kundas. Esikaane kujundus Taivo Org.

Enno Lend Tallinna Tehnikakõrgkool, rektor enno@tktk.ee

Priit Kulu TTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina MTÜ Lean Enterprise Estonia asutaja, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau

Loe ja kommenteeri!

Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Ain Veskiväli EAS, Ettevõtete võimekuse divisjoni tööstusvaldkonna juht ain.veskivali@eas.ee

http://inseneeria.eas.ee impressum

Peatoimetaja

Jaanuar 1/2012 (39)

DIRECTOR MEEDIA LOGO KASUTUS

must: CMYK 70-50-30-100

Kujundaja

Mati Feldmann mati.feldmann@ directormeedia.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Väljaandja

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

9000

Rando Mäeots rando.maeots@directormeedia.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director Meedia OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262

Trükk

Reusner

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames. hall: CMYK 0-0-0-65

valgel taustal värvilisel või foto taustal


SISUKORD / JUHTKIRI

juhtkiri

Tööjoonis

28 32

AHHAA-katus on täiesti uus tase

Tootmissisendid

Eestist maailma

04

3

Või nafta vastu?

Estonian Cell – Eesti haavapuidu vääristaja

mõned uue aasta soovid mati Feldmann, Inseneeria peatoimetaja

Intervjuu

Inseneri töövahendid

08 10 14

3D-printimine kiirendab tootearendust

Insenerikutse

Kuidas ehitada vormelit? I osa: toruraam

Energeetika tulevik

Põlevkivist ja fosforiidist emotsioonideta ning teadmatusepõhise vastuseisuta

Tänapäeva tehnoloogia hoiab ära nii mõnegi õnnetuse

Uus raamat

20 22

Huvitav lahendus

Heuristika ja ajurünnak kui traditsioonilised loovustehnikad

Insenerikutse

43

Tallinna Tehnikakõrgkool avas renoveeritud lõiketöötluslabori

Energeetika tulevik

Tööturva

18

34 38

Elekter pakub pinget vist kogu eluks

Ilmus uus raamat Keevitustehnoloogiast

44 44

Laineenergeetika tasuvusuuring

Ehitus

Maa-aluste tehnovõrkude ühtse andmebaasi loomine

Konverents / Mess

Analüüs

Tallinna Ülikooli teadlased uurisid kodumaise mineraalvee kvaliteeti

48

METAV 2012 raames toimub spetsiaalne eriüritus meditsiinitehnika tootjatele

Innovatsioon

Ehitus

24

IFD aastakongress valis AHHAA-keskuse katuse maailma parimaks metallkatuseks

50 53 54

Silicon Valley inspireerivad õppetunnid Summary

L

oodetavasti ei ole järgmised soovid liiga utoopilised.

Et segadus kutsete omistamisel kõrgkoolide lõpetajatele ja juba tegutsevatele inseneridele saaks lahenduse. Pean tunnistama, et vähemalt minul on praegu asjade seisust raske aru saada. Et vastuvõtt loodusteaduse ja tehnikaerialadele muutuks gümnaasiuminoorte hulgas populaarsemaks. Ja et kutseõppesse tekiks samuti tihedam konkurents. Et kõrghariduse reform ei teeks tehnilistele erialadele liiga, kuivõrd tehniliste erialade õpetamine on kallim võrreldes n-ö pehmete erialadega. Reform tekitab samas kõrgkoolidele vabama valiku, milliseid erialasid õpetada. Et võetaks vastu otsus rajada Eestisse tuumajaam.

Ja mõned uue aasta lubadused ka. Aprillis ilmub taas Inseneeria Gümnaasiumi Eri. Kuigi Inseneeria rahastamine EASi poolt innovatsiooniteadlikkuse programmi raames juuniga lõpeb, jääb Inseneeria edasi ilmuma, ehkki ilmselt tasulise tellimusena kommertsalustel. Kevadel on Inseneeria vahelt startimas üks uus ja huvitav projekt. Head uut inseneriasjanduse aastat!

Nuputamist

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee FOTO: äripäev


4

Eestist maailma

puidumassist niiskuse väljutamine tekitab auru

kõik ekspordiks:

Estonian Cell – meie haavapuidumassi vääristaja FOTOd: Mati Feldmann, Estonian Cell, Andritz


kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

eesTisT MaailMa

5

jõudes estonian Celli väravasse, võtab meid vastu g4s’i töötaja, mis näitab, kui oluline on ühele ettevõttele turvalisus. see on arusaadav – estonian Celli pindala on 35 hektarit, millest 22 hektarit on tehas ja ülejäänu mets. Ühtlasi on ettevõtte territooriumil palju kemikaale, mis võivad kurikaelte kätte jõudes tekitada palju pahandust.

mari utkin, TLÜ kommunikatsioonitudeng

karin tolmats, TLÜ kommunikatsioonitudeng

M

eid võtab vastu Lauri Raid, kes on tehase juht ja Estonian Celli juhatuse liige. Lauri Raid on oma jutus väga selge ja konkreetne, täpsustavatele küsimustele vastab suisa helikiirusel – tundub, et selles tehases pole detaili, mille kohta tal ammendavaid teadmisi poleks. Praegu on Balti riikides kaks tselluloosi töötlemisega tegelevat ettevõtet. Üks neist on Kehras asuv Horizon Pulp & Paper (tootmismahuga 70 000 tonni aastas), teine aga uuem ning kaasaegsem Estonian Cell. Estonian Celli ehitamist alustati 2005. aastal välisinvestorite toel, rahasüsti suuruseks oli 153 miljonit eurot, mis oli tol hetkel üks suurimaid välisinvesteeringuid Eestis. Tehas alustas tööd poolteist aastat hiljem, 2006. aasta aprillis. Tehase ülesehitamine võttis aega 18 kuud, mis on vähe, arvestades tehase võimsust. Tehase ainuomanikuks on Heinzel Holding.

investoritel oli targem ehitada üles uus tehas Vastupidiselt Kehra paberivabrikule, ei tooda Estonian Cell valmis paberit, vaid puitmassi (maht 150 000 tonni aastas), millest edasisel töötlemisel klientide poolt paber valmib. Puitmassist saab koguseliselt paberit peaaegu üks-ühele, marginaalne erinevus tuleb sisse puitmassi ja paberi veesisalduse arvestusliku

lauri raid

vahe tõttu (puitmassil ja tselluloosil 10%, paberil 6–7%). Tehases käib töö ööpäev läbi, kokku on palgal 84 inimest. Estonian Celli asutajateks olid norrakad, kes soovisid 1999. aastal ühe vanema tehase Eestisse üle tuua. Paraku oli aga kasutatud tehaseseadmete transport keeruline. Ka uuenduslikkuse huvides oli targem ehitada üles uus tehas. Lauri Raid räägib tehase asukohavaliku kohta, et algselt valiti isegi viie linna vahel ja lõpuks jäi sõelale kolm. Vastuseks küsimusele, et miks Kunda, tõi Raid välja mõned olulised punktid. Kundas on tehase jaoks infrastruktuursed eelised nii logistika osas (hea ligipääs nii maalt kui merelt) ning muidugi hea gaasi- ja elektrivarustus (muuseas, Estonian Cell tarbib 3% kogu Eesti energiakogusest). Otsustavaks sai ka linnarahva heakskiit uuele tööstusettevõttele, mida igas linnas ei julgeta teha. Euroopa mastaabis on Estonian Cell tootmismahtu-

delt teine kontsern, suurem on vaid Soomes asuv kahe tehasega ettevõte.

haavapuit nõuab väiksemaid keemiakulusid Tooraineks kasutatakse ainult haavapuitu, mis tuleb 80% Eestist ja 20% Lätist. Venemaalt ei ole viimastel aastatel võimalik puitu sisse tuua, sest vagunitele ei ole antud luba. Enne tehase käivitamist tehtud uuringutest selgus, et haavapuit on Eestis alakasutatud tooraine. Kunagi eksisteeris küll tikuvabrik, kuid selle toodangumaht oli võrreldes Estonian Celliga väga väike. Aastas langetatakse umbes 800 tuhat tihumeetrit haavapuitu, millest Kunda tehas kasutab ligi 50%. “Haavapuit on väga mahuline, võimaldab väiksemate keemiakuludega toota rohkem kui mõnest teisest puuliigist, kuna sisaldab oluliselt vähem ligniini ning vaike. Ka lõpptoote heleduse näitajad oleks okas-


6

eesTisT MaailMa

tehas seest ja väljast

puidul ligi 5% madalamad kui haavapuidul,” seletab Raid. “Haavapuidu kiud on lühemad kui okas- või teistel lehtpuudel. Saetööstused kasutavad haavapuitu väga piiratud mahus, sest ligi 30% puidust on mädanik, mis aga puitmassi jaoks suurt rolli ei mängi.” Tehases toodetud pabermass transporditakse edasi paberitehastesse, enamjaolt Kesk-Euroopasse. Pool toodangust on sertifitseeritud (FSC) pabermass, ülejäänu controlled wood (kontrollitud puit). Sertifikaadid on puidutööstuses kõrgelt hinnatud, need garanteerivad kvaliteetse kauba ja tooraine. Lõppprodukt võib olla nii trükipaber, kartong kui ka majapidamispaber. Küsimusele, kas Kunda tehase kõrvale võiks rajada ka paberitehase, vastas Raid: “Jah ja ei. Kuna Balti riikide elanikkond on nii väike, siis paberitööstuse puhul saab panustada vaid ekspordile. Ka Euroopas ei ehitata uusi paberitööstusi. Energeetiliselt võib uute tehaste ehitamine mõtet omada, kuid praktiliselt eelistavad investorid uute investeeringute valikul peamiselt Lõuna-Ameerika ja Aasia võimalusi,” seletab ta. Pealtnäha ei tundu Estonian Cell just palju erinevat teistest hiljuti ehitatud modernsetest tootmisüksustest. Ometigi on Kunda tehasel ainulaadseid jooni. Lauri Raid kuulub Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatusse, kus kogunetakse kord kuus, et saada ülevaade

puiduhakke reservuaar

valdkonnas toimuvast. Kui üldiselt võib puidutöösturitel olla “metsa ülekasutajate” maine, kelle ainus eesmärk on Eesti pind puidust puhtaks teha, siis nii pole see kaugeltki mitte. Tegelikult on Eesti Euroopas metsarohkuselt koguni viiendal kohal (esimesel ja teisel kohal Soome ja Rootsi) ning meie mureks on metsa pidev vananemine, kuna seda ei raiuta piisavalt. Jätkusuutliku metsamajandamise eesmärgiks on võtta maha vana metsa, istutada uut ning kasutada saadud puitu otstarbekalt. Raid märgib, et pidev probleem on metsa transport. Nimelt on Euroopas lubatud metsaveoautod, mis kannavad 60 tonni puitu, kuid Eestis on see piiratud 44 tonnini. Riiklikult seistakse autode koorma tõstmise vastu, viidates selle-

tehase territooriumil on soliidne haavapuidu varu

Üks tehase liinidest

le, et suureneb liiklusrisk ning maanteed ei pea sellisele koormusele vastu. Samas väidab Raid, et autode massi suurenemisel väheneb liiklustihedus ja suureneb produktiivsus.

investeering ei tule enne töötavat lahendit Estonian Celli innovaatilisi jooni võib välja tuua nii personalipoliitikas kui tootmises. Küsimusele, mida peab Raid Estonian Celli innovatsiooniks, vastas ta: “Veebruaris paika pandud veski oli innovatiivne lahend meie tüüpi tehnoloogiale. Teistel sellist madalkontsentratsiooni veskit tõhususe tõstmiseks ei ole. Üldiselt võib öelda, et analoogset tootmisprotsessi ei ole Euroopaski.” Kuid kuidas leitakse tootmises, per-


eesTisT MaailMa

sonaliküsimustes ja mujal innovatsiooni kohad? “Siiamaani oleme tuginenud uutele ideedele, mis tulevad tarnijatelt ning turult. Üks asi on idee, kuid tööstuses on vaja, et keegi ehitaks välja ka liinid. Nii suurte tehaste juures on vaja riskivaba investeeringut. Ning investeering ei tule enne, kui pole ette näidata töötavat lahendit,” tõdeb Raid.

Laboris tehakse iga päev kindlaks vahetoote niiskusaste, hakke kvaliteet ja muud parameetrid, mis mõjutavad lõpptoote heledust ja kuivust. Saame ka ise katsuda vatitaolist ollust – pabermassi. Kuna tehas on automatiseeritud, siis ega eriti polegi võimalik näha, mida suured masinad tegelikult toodavad. Kontrollruumis hoitakse kätt pulsil

heitveest tekkiv biomuda toodetakse kompostiks Tööprotsess Estonian Cellis näeb välja järgmine. Kõigepealt läheb puit koorimisse, seejärel hakkurisse, siis sorteeritakse pikemad ja lühemad jupid hakkest välja, misjärel ladustatakse hake suures reservuaaris. Edasi läheb hake immutusse, jahvatamisse, sorteerimisse ja keemilisse pleegitamisse, et saada kätte toote nõutav heledusaste. Ja vesi pressitakse tootest välja – lõpptootes on umbes 10% niiskust. Puidu koor müüakse ära kütteks. Hakkeveskid toodavad nii palju veeauru, et selle saab uuesti ära kasutada hakke ettesoojendamisel. Heitvee puhastamisprotsessist tekkiv biomuda toodetakse kompostiks, mida laotatakse sissekünnil põldudele. Ühtlasi on Maaülikooliga tehtud kolm aastat uuringuid, et bioloogilise komposti eelised põllumajanduslikul kasutusel välja tuua.

tehase laboris

heateona looduse vastu käivad estonian Celli üheksa kontoritöötajat rMk metsades puid istutamas.

kogu tootmisprotsessil, hakkest kuni pakkimiseni. Suurt masinaparki on vaja hooldada kindlasti kord kuus. Suuremad hooldustööd on mitmepäevased ja käivad korra kvartalis. Kogu tehase toodang tuleb välja ühest pakipressist. Vatitaoline aine surutakse pakiks kokku 35 sekundiga ja paki mass on keskmiselt 230 kg. Pakid lähevad veel eraldi paberisse, et toodet

puitmassi pakendamise liin

7

vihm ei rikuks ega UV-kiir ei kolletaks. 7000-ruutmeetrisse laoruumi mahub 10 000 tonni valmistoodangut – hetkel on laos 2000 tonni pabermassi, mis on nelja päeva toodang. Tootmine toimib kui kellavärk, kui üksikud puitmassi pressi protestihood välja arvata. Aga uue pressi soetamine on kavas juba sel aastal. Külalised annavad ära oma ilusad valged kiivrid, millega tehases ringi käidi, ja tehakse viimased mälestusfotod. Estonian Cellist lahkudes on pea mõtteid täis. Kunda tehas töötab tehnika viimase sõna järgi – on järgitud kõiki keskkonnasõbralikkuse ja tootmise efektiivsuse parameetreid. Kuid kas ei peaks kõik tööstused olema võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega? Miks on see meie jaoks nii uus ja innovaatiline? Iseenesest on ju elementaarne, et keskkonna arvelt lõivu maksta ei saa. Pidev areng on jätkusuutlikkuse võti, ka selles pole midagi uut. Siiski on kõikidel alustavatel, ja miks mitte ka tegutsevatel ettevõtetel, Estonian Cellilt palju õppida. Tehaseruumid on töötajasõbralikud ning kaasaegsed, tööstushall täis uusimat, lausa suursugust tehnikat, kogu protsess on loodust arvestav ning riskid selle kahjustamise osas viidud miinimumini. Heateona käivad Estonian Celli üheksa kontoritöötajat RMK metsades puid istutamas.

valmistoodang väljaveo ootel


8 8

Inseneri töövahendid inseneri TÖÖvahendid

kogub populaarsust:

3d-printimine kiirendab tootearendust prototüüpide kiirvalmistamine 3d-printimisega võimaldab säästa raha ja oluliselt kiirendada tootearenduse protsessi.

merike lees, ajakirjanik

K

iirprototüüpide valmistamine leiab kõige enam aset koolide õppeprotsessis ja ettevõtete tootearenduses. Vana tehnoloogiaga tootearendusprotsess on ajamahukas, kuid 3D-printimine võimaldab mitmekordset ajavõitu ja kulude kokkuhoidu. Tehnoloogiline protsess koosneb kolmest põhisammust. 1) detail loetakse sisse CAD-programmist, kus on loodud toote 3D-mudel. 2) See mudel sisestatakse printeri haldusprogrammi. 3) Tarkvara kalkuleerib välja käigurajad ja prindib toote, misjärel eemaldatakse valmis toote vahelt tugimaterjal.

laias laastus on kasutusel kolm erinevat tehnoloogiat Erinevaid tehnoloogiaid on kuus-seitse, neist igaühel on oma eelised. Ei saa öelda, et üks on parem kui teine, sest kõik sõltub vajadusest ja tootele esitatavatest nõuetest. Sellest lähtuvalt tuleb valida ka tehnoloogia. Prototüübi tegemise hind sõltub samuti tehnoloogiast ja kasutatavast materjalist. “Traditsioonilise tehnoloogia järgi teeb insener 3D-mudeli, valmistab joonised ja läheb tootmisüksusesse, kus tehakse jooniste järgi prototüüp. Kui ilmneb, et

Fab@hOMe MOdel 2

modelleerimise käigus tekkis viga või toode vajab täiustamist, tuleb otsast alustada,” räägib ABS-plastikust prototüüpe valmistava OÜ JuKoTEC juht Juri Kovalevski. “3D-printimine on nagu tavaline printimine – inimene modelleerib detaili ja laseb selle ühe nupuvajutusega printerisse. Masin prindib detailid välja ja inimene kontrollib, kas detail vastab nõuetele, kas see sobitub teiste detailidega, kas selle vastupidavus on piisav jne. Kui on vaja teha parandusi, saab neid teha kohe ja uue detaili saab välja printida paari tunniga. Nii hoiame kokku tootearenduse kulusid.” RP (Rapid Prototyping) ehk 3D-printimise teenust pakkuvaid ettevõtteid võib 1/2012 (39)

lugeda Eestis ühe käe sõrmedel. Kasutusel on laias laastus kolm erinevat tehnoloogiat, mis kasutavad erinevaid materjale, mis omakorda võimaldavad printida erinevaid prototüüpe. Kõige odavam on kipsipulbrist toodete printimine, mida saab tellida Tallinna Tehnikaülikoolist ja printerite maaletoojalt Ferdidalt.

kipsist vastupidavam on polüamiidpulber Nagu ütleb Tallinna Tehnikaülikooli masinaehituse instituudi vanemteadur FOTOd: Fab@hOMe, MakerbOT indusTries, uprinT


inseneri TÖÖvahendid

9

MakerbOT indusTries, uprinT’i ja rapMan’i 3d-prinTerid

Meelis Pohlak, on kipsist tooted väga õrnad ja võivad puruneda juba printerist väljavõtmisel. Tugevuse lisamiseks saab kipsist prototüüpe immutada spetsiaalse liimiga. Ferdida juhataja Endel Linask näitab immutatud jalatsi talla mudelit, millega saaks ka naela seina lüüa. Kipsist vastupidavam on polüamiidpulber, mis võimaldab lasertehnoloogia abil printida vastupidavaid ja keerulisi mudeleid, mida traditsiooniliste tehnoloogiatega oleks võimatu valmistada. Meelis Pohlak demonstreerib selle näiteks mahulist ja õhkõrna kärjestruktuuri ning vedrumehhanismi, mis väljavenitamise järel võtab taas oma esialgse kuju.

korraga saab printida umbes meetrimõõdus detaile 3D-printerid loevad CAD-programmis tehtud 3D-mudeleid ja neid saab saata otse printerisse. Tarkvara lõikab mudeli vertikaalselt kihtideks ja prindib kiht-kihilt kõrgemaks. Kipsipulber laotatakse kihiliselt, kihtide vahele prinditakse liimi. Valmis prototüübi vahelt imetakse ülejäänud pulber ära ja puhas toode on valmis. See on maailmas ainuke tehnoloogia,mis võimaldab kasutada värve: liimi sisse segatakse värve ja prinditakse just sellistes värvides prototüüpe, nagu kavand ette näeb. Plastikdetailid on kas valged või üheksas etteantud värvitoonis, mida omavahel segada ei saa. Lasertehnoloogil põhinev printer sulatab polüamiidipulbri kihid kokku, seal värve lisada ei saa.

hiljem kokku liimida. Vastupidavus ja kvaliteet sellest ei kannata. Selline mudel talub mehaanilist töötlemist: puurimist, lihvimist, freesimist, värvimist, metalliseerimist, CR-katmist, kinnitab Kovalevski.

100-kuupsentimeetrise kipsipulbrist detaili hind on 320 eurot, kuid lihtne detail on soodsam.

FDM-tehnoloogias kasutatakse ABSplastikut, mis kuumutatakse printeris 300 kraadini ja prinditakse välja viskoosse niidina. Printer valmistab esmalt tugimaterjalist mudeli aluse ja hakkab seda kiht-kihi järel kasvatama. Lisaks printimismaterjalile vajatakse selles tehnoloogias ka tugimaterjali, mis toetab detaile. Standardsena on võimalik tellida järgmist värvi detaile: valge, must, elevandiluuvalge, punane, sinine, oliivroheline, tumehall, oranž, erkkollane. Erinevad printerid võimaldavad printida erinevas suuruses detaile. Kõige väiksem printer valmistab mudeleid mõõdus 200x150x150 mm, kõige suurem võimaldab printida 900x610x900 mm detaile. See aga ei tähenda, et suuremaid prototüüpe ei saaks printida. Juri Kovalevski sõnul on võimalik suuremad kavandid jagada osadeks, printida osad eraldi välja ja need 1/2012 (39)

laserprintimine on võrdlemisi kallis teenus Prototüübi printimise hind sõltub materjali kulust. JuKoTECis on polümeerdetaili maksumus keskeltläbi 2 eurot kuupsentimeetri kohta. Hind sõltub palju sellest, kui palju kasutatakse tugimaterjali. Lihtsamad detailid, kus kasutatakse tugimaterjale vähem, on odavamad. Ferdida hinnakirja järgi on 100-kuupsentimeetrise kipsipulbrist detaili hind 320 eurot, kuid Endel Linaski sõnul on siin ka kauplemisruumi – lihtne detail on soodsam. Mida suurem detail, seda soodsam on kuupsentimeetri hind.

kõige enam prinditakse masinaehituse detaile Kõige enam kasutatakse polümeeridest kiirprototüüpide valmistamise teenust masinaehituse detailide printimiseks: tellitakse üksikdetaile või detailide komplekte. Arhitektid kasutavad prototüüpide valmistamiseks kipsitehnoloogiat, kuna see on soodsam ja võimaldab printida hooneid koos sisekujunduse, treppide ja korrustega. Võimalik on teha mudel ilma katuseta või printida iga korruse ristlõige. Kipsitehnoloogia võimaldab kasutada just selliseid värve, mida arhitektid on ette näinud.


1010

Insenerikutse insenerikuTse

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

uus hooaeg:

kuidas ehiTada vOrMeliT? i osa: toruraam Möödunud kuu inseneerias rääkisime uue hooaja plaanidest ja meeskonna kaugemast tulevikust. Üheks põhieesmärgiks sai seatud olemasoleva toruraami optimeerimine, et vähendada selle kaalu ja suurendada väändejäikust. käesolevas kuukirjas võtamegi luubi alla ühe põhilise sõlme vormeli projekteerimisel – raami.

kristjan maruste, FS Tallinn Team

indrek hioväin, FS Tallinn Team

Sele 1

Kaaluümberjaotumise suhe vs raami väändejäikus

M

asinate projekteerimine algab üldjuhul kandekonstruktsioonist. Siinkohal ei erine ka tudengivormel. Esmalt tuleb defineerida lähteülesanne, leida, mis on vormelauto selgroo puhul kõige olulisem. Lisaks võistlusauto võimekusele tuleb jälgida ka sarja reeglistikku. Formula Student klassi võistlusauto ehitamist reguleerib 130-leheküljeline juhend, mille peaeesmärgiks on tagada sõitja turvalisus kõigis olukordades. Reeglitele vastavust kontrollitakse võistlustel erinevate šabloonide ja mõõtmistega. Meeskond lubatakse rajale vaid juhul, kui auto pääseb läbi tehnilise kontrolli veatult. Toruraami eesmärk on muuta auto ühtseks tervikuks – siduda omavahel auto kõik sõlmed ja komponendid. Hea dünaamika ning juhitavuse saavutamiseks peab raam olema jäik ja loomulikult võimalikult kerge. Et leida kompromiss raami jäikuse ja kaalu vahel, on läbi viidud teoreetilised arvutused. Kõrvutades omavahel kaalu ümberjaotumise ja raami jäikuse, on näha, et muutujad on omavahel eksponentsiaalses seoses. Seega leidub optimaalne piirkond, millest väljudes annab raami jäikuse tõus väga väikese efekti kaalujaotuses. FEST12 raami puhul on väändejäikuse eesmärgiks seatud 2300 Nm/kraad.

punasega On TähisTaTud OpTiMaalne piirkOnd

Sele 2

juhi isTeasendi TalleTaMine

projekteerimine Tõsine projekteerimine algab juhi ergonoomikast. Esimeses etapis luuakse kujutlus

1/2012 (39)

juhist tulevases autos. Selleks paigutatakse juht vastavalt reeglistikus ettenähtud piirangutele sõiduasendisse ja pildistatakse olu-

FOTO: Fs TeaM Tallinn


insenerikuTse

Sele 3

nii ei Teki raaMi TOrudesse väändeMOMenTi

korda. Saadud fotot saab edukalt kasutada juba esmaseks analüüsiks. Piloodi isteasendi puhul tuleb leida kompromiss madala

11

Sele 4

igaks eTapiks erinev seadisTus

raskuskeskme, auto pikkuse ja juhi nähtavuse vahel. Rusikareegel ütleb, et mida madalam raskuskese, seda parema juhitavu-

sega auto. Kuid kui juht ei näe võistlusrajal asuvaid koonuseid, ei ole võimalik head dünaamikat maksimaalselt ära kasutada.

Lisandunud on uus freeskeskust Haas-VM3. Töölauaga 1000x650mmx600mm.

1/2012 (39)


12

insenerikuTse

Esimese mudeli põhjal on võimalik paigutada ka juhtseadised, rool ja pedaalid. Auto omapära ja dünaamika sõltuvad suuresti vedrustusest. Oluline on vedrustuse kinemaatikale vastava raami lahenduse leidmine. Kuna rattast tulenevad jõud mõjuvad vedrustuse kaudu hoobade raamile, peavad raami torud moodustama vastupidava struktuuri. Reeglina paigutatakse vedrustuse kinnituspunktid torude ristumiskohtadesse. Erinevate seadete muutmiseks on raamil iga vedrustuse hoova kohta mitu kinnituskõrva. Näiteks kiirenduskatse jaoks kasutatakse tagavedrustuse puhul kinnituskohti, mis oluliselt vähendavad tagatelje vertikaalset liikumist, saavutamaks kiiret kohaltvõttu.

Tootmine Enne ehitamist vaatab raami digitaalse konstruktsiooni üle võistluste peakohtunik ning alles pärast tema heakskiitu võib alustada tootmise ettevalmistamist. Toruraam on massi minimeerimise eesmärgil ehitatud kroom-molübdeen terastorudest. Antud materjali soetame Saksamaalt Tennanti nimelisest firmast. Tegemist on ühega paljudest ettevõtetest, kes tunnustavad kõrgelt Formula Studenti sarja ja pakuvad tooteid erihinnaga. Raami ideaalse kokkusobimise nimel on kõik sirged torud lõigatud laserlõikepingis – siin abistab meid ettevõte KITman. Laserlõikus aitab oluliselt vähendada koostamisele kuluvat aega. Esimese auto FEST08 toruraami ehitusel töödeldi kõik toruotsad freespingis, mis oli aeganõudev.

kolleegid

University of Iceland Racing Team WeliX klaas, FS Tallinn Team

F

ormula Studentile on iseloomulik rahvusvaheline haare ning sarjas osalevate meeskondade sõbralikkus, avatus ja koostöövalmidus. Viibisin möödunud sügissemestril vahetusüliõpilasena Islandil Reykjaviki Ülikoolis ja muude tegevuste kõrval kasutasin võimalust kohtuda ka kohaliku tudengivormeli meeskonnaga University of Iceland Racing Team. Tegemist on küllaltki noore meeskonnaga, mis loodi alles 2010. aastal ning hetkel on käimas nende teine hooaeg. Meeskonna kapten kuulis Formula Studentist esmakordselt 2009. aastal telekanalist BBC ja otsustas ka Islandile luua kohaliku tudengivormeli meeskonna. Pärast aastast ettevalmistust oldi küsimuse ees, kas minna esimestele võistlustele ainult virtuaalse mudeliga või proovida kohe sõitev vormel valmis ehitada. Kartuses, et virtuaalne lahendus ei köida meeskonnaliikmeid piisavalt, otsustati ehitada esimene prototüüp ikkagi päriselt valmis. Küllaltki julge otsus, arvestades, et esimese vormeli jõuallikaks valiti kohe alguses elektrimootor. UI Racing Teami esimene võistlus toimus Silverstone’is Inglismaal, kus lisaks kogemustele ja uutele teadmistele saadi ka Airbusi koostöö auhind, mis tavapäraselt antakse esimest aastat osalejatele, et motiveerida neid oma alustatud tööd jätkama. Islandi Ülikooli meeskond oma vormelit tegelikult sõitma ei saanud ning seetõttu jäid dünaamilistel aladel ka punktid saamata, kuid kahtlemata oli algus tehtud ning järgnevaks suveks on püstitatud juba uued eesmärgid: lõpetada Silverstone’is kõigil aladel ning võita Sustainability ehk jätkusuutlikkuse osavõistlus. Esimesel tegevusaastal oli UI Racing Teami eelarve küllaltki piiratud. Ka teised meeskonnad imestasid Silverstone’is, kuidas nad selliste ressurssidega üldse midagi valmis suutsid ehitada. Kindlasti oli abiks Norra elektriautode tootja Think!, kes neile tasuta mootori andis. Samas on projekt saanud väga palju positiivset tagasisidet ja kohalikku meediakajastust, mille põhjal loodetakse käesolevaks aastaks suuremat toetust nii erasektori kui ülikooli poolt. Formula Studenti meeskonnad on sõbralikud ja avatud ning nii käis ka meie vestlusest läbi mõte leida tulevikus võimalusi kahe meeskonna vaheliseks koostööks.

raami ideaalse kokkusobimise nimel on kõik sirged torud lõigatud laserlõikepingis – siin abistab meid kiTman.

islandi MeeskOnd lÕpeTaMaTa auTOga

1/2012 (39)


insenerikuTse

13

Nüüd töötleme ketaslõikuri abil vaid painutatud torusid. Raami koostamisele eelneb rakise loomine, mis on samuti projekteeritud CADkeskkonnas. Korralik rakis on kvaliteetse raami loomise juures oluline. Keevitamise käigus tekivad keevisõmbluse termomõju piirkonnas torudesse pinged. Rakise puudumisel hakkavad pinged konstruktsiooni deformeerima ning sümmeetria saavutamine muutub keeruliseks. Kogu tootmisprotsess toimub Tallinna Tehnikakõrgkooli metallitööde laboris. Toruraami keevitamisel rakendatakse TIGkeevitust. Rakises olev raam keevitatakse vaid osaliselt, kuna toestatud raamile on piiratud ligipääs. Hiljem viimistletakse kõik keevised ja lisatakse komponentide hoidmiseks kinnituskõrvad. Tähelepanuväärne on, et võistlusautol kasutatav mootor moodustab ühe osa raamist kui tervikust, ühendades omavahel esi- ja tagaosa. Mootori külge kinnitub CNC-tehnoloogial valmistatud Uddeholmi alumiiniumist kinnitusplaat, mis seob endaga kogu tagumise veermiku. Praeguseks on FEST12 toruraamist valminud digitaalsed mudelid, kohtunike heakskiit on saadud ja rakise torud on laserlõikuse järjekorras. Kui päkapikud jõuluajal raami valmis ei ehitanud, tuleb ise tööga jaanuaris peale hakata. Veebruari alguseks peaks “bitid” juba edukalt rauaks olema muudetud.

Sele 5 raaM On rOheline, rakis punane

Sele 6 ergOnOOMika prOOviTakse läbi ka Mannekeeni peal

Sele 7

raaMi TaguMine Osa kOOs CnC-Freespingis lÕigaTud kinniTusplaadiga

1/2012 (39)


1414

Energeetika tulevik energeeTika Tulevik

FOsFOriidi kihind Ülgase kaevanduses

maavarade parem ärakasutamine:

põlevkivist ja FosForiidist eMOTsiOOnideTa ning TeadMaTusepÕhise vasTuseisuTa eestis, enamasti lääne-viru maakonnas, on

enno reinsalu,

maavarana arvel ligi 1,4 mld tonni fosforiiti.

Mäeinsener, TTÜ eMeriiTprOFessOr

kogu varu on passiivne, mis tähendab, et fosforiidi kaevandamise tasuvus ei ole tõestatud ja et kaevandamisel võib olla oluline keskkonnamõju. see lubabki praegu öelda, et meie fosforiit ei ole kaevandatav.

1/2012 (39)

P

assiivse maavara saab tunnistada aktiivseks ehk kaevandamise vääriliseks, kui tema toodete hind tõuseb tasuvaks, kui leidub uusi ja paremaid tehnoloogiaid kaevandamiseks, kaevise rikastamiseks ning fosforiidikontsentraadi töötlemiseks. Ja loomulikult pärast seda, kui on tõestatud, et kaevandamise FOTOd: auTOr


Energeetika tulevik

keskkonnamõju saab hoida talutavates piirides. Maavara varu aktiveerimine on pikk ja mahukas protsess, mis algab tasuvushinnangust, läbib tehniliste uuringute faasi, eeldab projektlahenduste koostamist ja vaagimist, nõuab täiendavaid geoloogilisi uuringuid ja lõpuks ka keskkonnamõju hindamist. 2011. a otsustas Viru Keemia Grupp (VKG) astuda sellele Kolgata teele.

Ühe maavara kaevandamine ruineeriks teise VKG probleem ei ole mitte niivõrd äriline kui just tehniline. Ida- ja Lääne-Virumaa piirimail, Kunda jõest idas, laiub Sonda põlevkiviväli, milles on üle 80 mln t kaevandamisväärset õlitooret. Selle ressursi hõlvamine on lähituleviku küsimus. Kuid Sonda välja põlevkivi lasub suures osas fosforiidi kohal. Kui põlevkivi ära kaevandada, siis täituvad kaeveõõned veega ja sellisest allmaaveekogust 35 m sügavamal lasuva fosforiidi kaevandamine muutub katastroofiliselt ohtlikuks, teisisõnu – tehniliselt

Üldiselt oli reaktsioon ootuspärane, sest nõukogude võimu vastane “fosforiidisõda” pole veel ununenud.

võimatuks. Nii hävitaks põlevkivi kaevandamine fosforiidi kui ressursi. Meie maapõueõigus ei võimalda sellises olukorras anda põlevkivi kaevandamise luba. Sama mure, kuid vastupidises võtmes, oli veerand sajandit tagasi, kui Kunda jõest lääne poole projekteeriti Lääne-Kabala fosforiidikaevandust. Ka seal on fosforiit ja põlevkivi teineteise kohal. Et fosforiidi väljamine ei hävitaks põlevkivi, soovitasid

1/2012 (39)

15

eesti mäeinsenerid toona fosforiiditöösturitele kahe maavara kooskaevandamist. Projekti lühikirjeldus on mäendusõpikus1, kust VKG saigi idee Sonda piirkonna maavarade mõistlikuks kaevandamiseks. Lääne-Kabala kaksikkaevandus, nagu kõik, mis seotud fosforiidiga, unustati ära.

Sonda keskkonnamõju oleks väiksem Edasise paremaks mõistmiseks tuleb teada, et Lääne-Kabala fosforiidikaevandus pidi paiknema lääne pool Kunda jõge, Kantkülas. Sonda põlevkivi ja sellega kohakuti lasuv fosforiit, tingnimetusega Ida-Kabala uuringuväli, on ida pool Kunda jõge. Ida- ja Lääne-Kabala erinevad oluliselt nii asustuse, maastiku, maakatte, maaviljeluse kui ka pinnavee poolest. Kuid peamine – neid alasid eraldab Kunda jõe all sügavasse aluspõhja lõikunud vettpidavate setetega täitunud ürgorg. Seepärast on maavarade kaevandamise seisukohalt Ida-Kabalas hoopis teine situatsioon. Sonda ala mäemajan-


16

energeeTika Tulevik

duslik hinnang, mis lähtus majanduslikest, tehnilistest, sotsiaalsetest ja keskkonnakaitselistest aspektidest, näitas üheselt, et fosforiidi kaevandamine on seal oluliselt väiksema keskkonnamõjuga kui mujal. See on esimene asi, mis kaevandamise arendajal tuleb üldsusele selgeks teha.

pisteline geoloogiline uuring pole usaldusväärne Teine probleem, mis kaevandamist plaanivatel ettevõtjatel tuleb lahendada ja mis on põlevkivi kaevandamise jaoks võtmetähtsusega – milline on ikkagi fosforiidi kaevandamisväärsus ja varu usaldatavus? Võib isegi spekuleerida, et idapoolne fosforiidilasund ei olegi nii väärtuslik, et takistaks põlevkivi kaevandamist. Kirjutaks selle fosforiidi korstnasse? Sonda piirkonna fosforiiti on uuritud pisteliselt, vaid kümnekonna puurauguga. Sellist sõelapõhja nagu Kantkülas seal ei ole. Eesti fosforiidi lasund koosneb kunagisse randa paisatud limuseliste karbikeste kuhilatest. Seda teades on mõistetav, et maa pealt puuritud auk võib sattuda kord kuhilasse, kord kuhilate vahele. Sellist kaootilist kihindit võib oma silmaga näha Ülgase suletud fosforiidikaevanduse käikudes2. Sestap ei ole pisteline geoloogiline uuring usaldusväärne.

FOsFOriidi käsipala jOOnlauaga

vahel on ka varud suuremaks blufitud Mäeinseneride kahtlustel kunagiste uuringute suhtes on ka teine alus. Korduvalt on tulnud kogeda, et plaani täitmise huvides on kõikides maardlates kirja pandud olematut maavara, blufitud varu. Sonda piirkonna fosforiiti hinnates selgus seegi, et ei ole säilitatud proovimaterjali, mille alusel võiks uurida, kui hästi on sealne fosforiit rikastatav tänapäevaste tehnoloogiate, seadmete ning reagentidega, mis viimase veerandsaja aasta jooksul on mäenduses imet teinud. Sellest kõigest lähtuvalt on loomulik, et enne ei saa midagi arendada, kui maa seest pole välja puuritud usaldusväärne tehniline proov. Selline oli VKG kava, mille avalikustamine vallandas rahva rahutuse ja vastuseisu, mis peatas uuringud. Mäeinseneride kohustuslik õppeaine on mäendusliku keskkonnamõju ohjamine. Selle õpetuse eriosa on sotsiaalse keskkonna, üldsuse, kohalike elanike loomuliku reaktsiooni leevendamine. Sellest juhindus ka VKG, kui

kiviMusTer ^ OObOluskOnglOMeraaT ^ kÕige rikkaM FOsFOriiT

1/2012 (39)


Energeetika tulevik

asus taotlema proovimise luba. Ja kuigi esialgsed tulemused tundusid head, õnnestus siiski ühel poliitiliselt kallutatud grupeeringul aktiveerida vastutegevus, reaktsioon määratlusega teadmatusepõhine argumentatsioon. Käsiraamatuna kasutati fosforiidifenomeni uurinud ajakirjaniku Juhan Aare raamatut3.

Rahva aktiveerimine nõukogude võimu vastu Üldiselt oli reaktsioon ootuspärane, sest nõukogude võimu vastane “fosforiidisõda” pole veel ununenud ja käsiraamat on mahlakas. Kuigi fosforiidikampaania faktitäpne ja kiretu kirjeldus on olemas akadeemik Mihkel Veiderma memuaarides4, lk 204– 216, pole see eriti kättesaadav ega ka populaarne. Seevastu Juhan Aare “Fosforiidisõda” kirjeldab värvikalt ja üksikasjalikult fosforiidi kaevandamise ning kasutamise kõiki võimalikke ohte, viidates nii objektiivsetele kui ka subjektiivsetele allikatele. Subjektiivsed allikad olid toona, nagu nüüdki, tunnustust ja rahastamist ihkavate diletantide ning teaduslähedaste isikute ajaleheartiklid ning sõnavõtud. Paljudes sellistes võib alla kriipsutada sihtsuunitlusega fabritseeritud pisikesi “poliitilisi valesid”, mille varjatud eesmärgiks oli rahva aktiveerimine nõukogude võimu vastu.

Usaldada tuleks Teaduste Akadeemia ettekannet Teaduslikult täpne, ainult kontrollitud faktidele, mõõtmistele, modelleerimistele ja projektidele toetuv on ainult üks allikas – Eesti Teaduste Akadeemias 1989. a koostatud “Ettekanne Rakvere fosforiidimaardla hõlvamise võimalusest ja ots­tarbe­ kusest”5. Selle dokumendi koostanud töörühma juht oli M. Veiderma, autoreid on nimistus 33, kõik üle riigi tunnustatud eesti teadlased. Mitte üksi seepärast, et selle ettekande koostasid ausad teadlased, vaid ka seepärast, et see oli kirjutatud kvalifitseeritud ekspertidele, ei võetud sellesse dokumenti midagi ebatõepärast, mingit bluffi, oletusi, emotsioone ja ammugi mitte poliitilist valet. Ettekande originaalversiooni, mille ühe eksemplari ma 1989. a suvel Toolse karjäärivälja miitingul rahvale üle andsin, pole õnnestunud leida. Kuid minul kui töörühma tegevkoordinaatoril

ja sisulisel toimetajal on säilinud Moskvale määratud venekeelse eksemplari autentne koopia.

Toona valitses kahjumlik doteeritud süsteem Ettekande esimene pool andis ülevaate, milline on Rakvere fosforiidimaardla geoloogiline ja hüdrogeoloogine ehitus ning Pandivere geograafiline eripära, millised olid toonased majandid, asumid ning kuidas oli mõeldud fosforiiti kaevandada ja rikastada. Teine pool analüüsis tööstuse, sh jääkide ning jäätmete keskkonnamõju maastikule, mullale, aluspõhjale, põhjaveele ja veekogudele. Ettekanne ei jätnud kõrvale majandust ning tõi välja fosforiidi kaevandamise ja kasutamise kahjumlikkuse toonases doteeritud majandamissüsteemis. Viimane peatükk, mille koostasid tunnustatud eriteadlased, käsitles sotsiaalseid, poliitilisi ja õiguslikke aspekte. Ettekanne kinnitab kõiki peamisi keskkonnamõjureid. Ent see dokument ei kinnita bluffi, nagu kuivaks kogu Pandivere ja sealt lähtuvad jõed, et allmaakaevandamisel tekib orgaanikarikka savikivi6 massiline, põhjavett mürgitav põlemine jmt.

Teadmatusepõhise vastuseisu kiuste Kuid mis peamine – kõik see, mis ettekandes kirjas, kehtib täies mahus ainult Pandivere kõrgustiku veerel, Lääne-Kabala

1/2012 (39)

17

väljal, mitte Pandiverest ida poole jääval soisel Sonda uuringualal. Ka legendaarne 1000 (salv)kaevu kuivamine on tõene vaid Lääne-Kabala kaevandusest lääne poole ulatuva põhjaveealanduse piirkonna asumites. Nagu näitas juba toonane modelleerimine, Kantkülla rajatava kaevanduse põhjavett alandav toime poleks levinud Kunda jõest ida poole. Täpselt samuti ei mõjutaks kaevandamine Sonda piirkonna kaeve lääne pool Kunda jõe mattunud ürgorgu. Nüüd seisab Virumaa maapõueressursside kasutamist kavandavate ettevõtjate ees tõsine ülesanne – kuidas jätkata uute teadmiste hankimist teadmatusepõhise vastuseisu kiuste.

Kasutatud kirjandus 1. Enno Reinsalu, 2011. Eesti mäendus, TTÜ kirjastus, 186 lk. 2. Ülgase on nahkhiirte talvemagala, mistõttu seal võib käia vaid südasuvel ja ohtlikkuse tõttu teadja inimese saatel. 3. Juhan Aare, 1999. Fosforiidisõda 19711989, Kirilille Kirjastus, 302 lk. 4. Mihkel Veiderma, 2009. Tagasivaade eluteele, Eesti Keele Sihtasutus, 343 lk. 5. Käsikiri, lisadega, 108 lk. 6. Tuntud ka kui diktüoneemakilt, diktüoneemaargilliit, graptoliitargilliit, mida kõnealuses Kabala piirkonnas ei ole.


1818

TÖÖTURVA TÖÖTurva

töötlev tööstus on ohtlikum kui ehitus:

tänapäeva tehnoloogia hoiab 2010. aastal toimus

panasOniC sd series OhuTusandur ja selle rakendusvÕiMalused

Tööinspektsiooni andmetel eestis 2734 tööõnnetust. neist 14 juhul lõppes õnnetus inimese surmaga. kuigi üldlevinud on arusaam, et ehitussektoris juhtub kõige enam tööõnnetusi, võib statistikast välja lugeda sootuks muud.

renaltini vilipus, TeCh COMpOnenTs OÜ juhaTaja

E

hitussektoris oli 2010. aastal kokku 270 tööõnnetust, töötlevas tööstuses aga 1037 tööõnnetust. Kahtlemata mängib olulist rolli see, et töötlevas tööstuses on töötajate arv oluliselt suurem, kuid 2010. aasta andmete põhjal juhtus ehitussektoris 100 000 töötaja kohta 564 tööõnnetust, töötlevas tööstuses aga 957. Selle numbriga on töötlev tööstus üks ohtlikumaid valdkondi. Lisaks töötlevale tööstusele kasutavad tööstusseadmeid ka paljud muud majandusharud, mis tähendab, et tööstusseadmete ja tootmisliinidega seotud õnnetusi võib olla veelgi enam.

Mis on peamised põhjused, miks inimesed tööõnnetustesse satuvad?

pane tähele

Inimene ei tohi pääseda ohtlikku piirkonda

T

änasel päeval ei saa väita, et pole piisavalt häid ohutusseadmeid. Valik on suur ja konkurents tihe. Ohutusseadmetele on loodud oma normid, mille täitmist rangelt jälgitakse. Lahendustest kindlasti lihtsaim on seadistada masin nii, et inimene ei pääse ohtlikele piirkondadele ligi. Võrgud, piirded ja seinad on esmased ja mõjusad ohutusseadmed. Kui aga nendest ei piisa, tuleb valida kõige tõhusam elektrooniline lahendus. Kõige kindlamaks ja õigemaks ohutusseadmete valikuks tuleb tutvuda tootmisliini eripäradega. jonatan valtenberg,

Tuleks silmas pidada järgmisi märksõnu. vanad seadmed. Tihti ostavad Eesti ettevõtted kasutatud seadmeid. Olenevalt nende vanusest ja ostukohast on seadmete turvavarustus erinev ja halve-

Tech Automation OÜ juht

mal juhul üldse puudub. Seda juhtub mõnikord ka juhul, kui ettevõte kolib 1/2012 (39)

oma tootmise koos vanade tootmisliinidega Eestisse. Enne masinate soetaFOTOd: panasOniC


TÖÖTurva

19

ära nii mõnegi õnnetuse mist või kasutuselevõttu tuleks järele uurida, kas seadmed ise ja nende ohutusvarustus eraldi kannavad CE-märgist, kas nad vastavad kaasaegsetele ohutusnõuetele ja kas ohutusseadmed ka tegelikult töötavad. ebapiisav hooldus. Üsna levinud on arusaam, et sõiduautot tuleb hooldada regulaarselt, aga tootmisliini alles siis, kui see katki läheb. Paraku ilmneb liini ohutusseadmete viga tihti alles siis, kui juhtub õnnetus. Tootmisseadmete korrapärane hooldus pikendab seadmete eluiga, väldib ootamatuid tööseisakuid ning tagab ohutusseadmete toimimise. ebaefektiivsed ohutusseadmed. On äärmiselt ohtlik, kui masina operaator saab ohutusseadme soovi korral ise välja lülitada. Isegi kui väljalülitamine toimub hooldusprotsessi käigus, jääb alati oht, et seadet ei lülitata tagasi sisse. Ühe kiirega turvaelement – masinaohutusseadmetest ilmselt lihtsaim. Näiteks väravaautomaatika saab selle abil teada, kas võib värava sulgeda. Tööstusseadmete juures kasutatavad andurid on aga oluliselt kiiremad ja tundlikumad. Nii suudavad seadmed märgata ka alla 10-millimeetrist objekti, mis läbib kiirt, ning reageerib sellele 25 millisekundiga; seadmed suudavad kontrollida kuni 15-meetrist ala. turvakardinad. Need ohutusseadmed võivad olla nii kiirtega kui lihtsalt valgustundlikkusega. Kiirtega turvakardinad suudavad tavaliselt katta suuremat vahemaad, samas valguskardina eeliseks on väiksemate objektide märkamine. Oluline vahe ühekiirelise ohutusseadmega seisneb selles, et turvakardinaga saab sulgeda ohtliku ala igas kõrguses. maa-ala sensor. Tavalise liikumisanduriga sarnane seade suudab märgata väikseid objekte ja katta üsna suuri alasid. Vajadusel saab ühele seadmele seadistada erinevaid ohutsoone – kuni kaheksa eraldi kontrollitavat ala. Sellest

tulenevalt saab seadmeid reguleerida andma kas erinevaid ohusignaale või vajadusel osaliselt või täielikult välja lülituma. Ettevõte, kes kahtleb oma tootmisliini ohutuse vastavuses kaasaegsete nõuetega või soovib seda täiendavalt turvalisemaks muuta, saab nõuete osas kindlasti abi Tööinspektsioonilt www.ti.ee või Tehnilise Järelevalve Ametilt www.tja.ee. Kõige selle juures tuleb kindlasti meeles pidada töötajate koolitamist. Head masinad ja suurepärased ohutusseadmed tagavad maksimaalse ohutuse vaid siis, kui kõik nendega kokku puutuvad inimesed teavad täpselt, mida nad tegema peavad. Katkise masina saab ära parandada ja

Üsna levinud on arusaam, et sõiduautot tuleb hooldada regulaarselt, aga tootmisliini alles siis, kui see katki läheb.

praaktoote asemel toota kvaliteetse, kuid masina vahele jäänud kätt, jalga või inimelu tagasi ei saa.

Individual seeria kahesambalised lintsaed. Kahele poole 60º-0º-60º keeratavad Individual 520.360 DGH Individual 620.460 DGH Individual 720.560 DGH Individual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

Bomar lintsaemasinad

1/2012 (39)


2020

Uus Raamat Mess

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

loe:

ilmus uus raamat keevitustehnoloogiast M MMM MMM M M MMM M M M MM M M M M M M MMMMM M MM MMMMMM M MM MMMMMMMM nsoo MM MMMMMMMM Andres Laa MM MMMMMMMM MM MMMMMMMM MM MMMMMMMM LOOGIA O N MEM H M M M M ME M T S M U M ITM M M M KE MVM MM M M M M MM MMM M M M M MM MMMMMM M MM MMMMMMMM MM MMMMMMMM MM MMMMMMMM MM MMMMMMMM MM MMMMMMMM MM MMMMMMMM MM MMMMMMMM MM MMMMMMMM MM MMMMMMMM MM MMMMMMMM MM MMMMMMMM MM MMMMMMMM MM MMMMMMMM MM MMMMMMMM MM MMMMMMMM M MM Tallinna Tehnikaülikooli kirjastuselt ilmus õpik-õppeMM M MMM M M M M M MM M M M M M materjal andresM ”keevitustehnoloogia”, MM M MMM M laansoo M M M M M M M M Mlk.M M M M Tallinn, M M172 M M2011, MMM MMM MMMMM MMMMM

M

T

rükis käsitleb teraste keevitamisega seotud küsimusi insenerioskuste tasemel seostatuna keevitustööde kvaliteedi ja tootlikkusega. Keevitustehnoloogia ja -kvaliteedi küsimusi käsitletakse rahvusvaheliste standardite soovituste alusel. Standardites toodud põhiterminid koos eestikeelsete määratlustega hõlbustavad erinevate juhendmaterjalide koostamist ja tõlgendamist. Raamatus käsitletakse keevisliidete tähistamist joonistel ja kvaliteeditasemete ehk -klasside määramise põhimõtteid seostatuna majanduslike teguritega. Kaarkeevi-

tuse kaasnähtuste tundmine võimaldab vältida keevitusdefektide tekkimist ja prognoosida keevisõmbluste tugevusomadusi. Erinevate materjalide keevitamisel tuleb inseneril tegelda keevitatavuse küsimustega, et vältida pragude teket liidetes. Käsitletakse rahvusvaheliste standardite alusel erinevate teraste keevitatavust koos võimalike pragude tekkega ja vajadusega kasutada ettekuumutust. Keevitamisega kaasnevad alati toote kujumuutused, mille põhjusi ja vähendamise teid käsitletakse üksikasjalikult. Poolautomaatkeevitusel ehk MIG/MAG-keevi-

1/2012 (39)

Materjal on mõeldud keevitusainete õpetamiseks kõrgkoolides ja keevitusinseneride täiendkoolituseks.

tusel tuleb inseneril tegelda nii keevituskaare tüübi määramise kui kaitsegaaside ja keevitustraatide valiku ja uute keevitusmasinate valikuga. Kõige värskem info väikese keevitusenergiaga keevitusprotsesside kui ka kõrgtootlike protsesside osas põhineb veebiallikatel. Konspektiivses vormis käsitletakse lasertöötlemise põhimõtteid ja rakendusi materjalide lõikamisel ja keevitamisel. Põhjalikumalt käsitletakse uute rahvusvaheliste standardite alusel keevitustööde kvaliteeditagamise küsimusi, põhidokumente süsteemi evitamisel ja kontrolli korraldamist. Tuuakse metoodika keevituskulude määramiseks ja teave ohutusest keevitustöödel. Materjal on mõeldud keevitusainete õpetamiseks kõrgkoolides ja rahvusvaheliste ning eurokeevitusinseneride täiendkoolituseks, aga ka tööstusinseneridele keevitustööde kavandamisel, tootlikkuse ja kvaliteedi parandamisel.

Raamatut on võimalik tellida TTÜ kirjastusest: anne.puuaru@ttu.ee või osta TTÜ raamatukioskist. Hind koos käibemaksuga 17.40 eurot.


2222

Analüüs analÜÜs

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

joogem terviseks:

tallinna Ülikooli teadlased uurisid kodumaise mineraalvee kvaliteeti Tallinna Ülikooli teadlased viisid läbi asi värska vesi toodete ja toorme mikrobioloogilised uuringud ning analüüsisid mineraalvee keemilist koostist. uuringu tulemused võimaldasid anda soovitusi mineraalvee tarbimiseks, nii et sellest vee joojale kõige rohkem kasu oleks. tiina-maria vint, Tallinna ÜlikOOli TeadMussiirde keskus

K

ohalikku päritolu looduslikku mineraalvett villiva ASi Värska Vesi juhtkond uuris teadmussiirde keskuselt, kas Tallinna Ülikooli teadlased oleksid nõus andma täiendava hinnangu Värska mineraalvee kvaliteedile ning ainest võimalikule tootearendusele. Ettevõte soovis saada teaduslikku hinnangut vee keemilisele ja mikrobioloogilisele koostisele ning selle alusel terviseteadlaste soovitusi mineraalvee tarbimiseks. Soovitud teadmusteenust osutasid Tallinna Ülikooli Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi ning Terviseteaduste ja Spordi Instituudi teadlased. Värska mineraalvesi on Eesti ainuke tunnustatud looduslik mineraalvesi. Värska Vesi ammutab mineraalvett 470 m sügavuselt ordoviitsium-kambriumi veekompleksist. Euroopa ja Eesti pudelivee turg on täna üsna konkurentsitihe. Turu-

osa kindlustamiseks ja suurendamiseks on vaja tagada oma toodete kvaliteeti, teadvustada tooteomadusi tarbijatele ja eristuda turul.

kas bakterid mineraalvees on normaalne nähtus Värska mineraalvee kvaliteediuuringud viis läbi Matemaatika ja Loodustea-

värska vesi ammutab mineraalvett 470 m sügavuselt ordoviitsiumkambriumi veekompleksist.

1/2012 (39)

duste Instituudi keskkonnakorralduse dotsent, veemikrobioloog Kai Künnis-Beres. Tulemustest selgus, et Värska mineraalvesi eristub teistest Eesti turul pakutavatest mineraalvetest suhteliselt madala bakteriaalse fooni poolest. Looduses bakteritevaba vett ei esine, mistõttu praktiseerivad villijad loodusliku mineraalvee bakterite kasvu allasurumiseks ja maitse parandamiseks vee karboniseerimist. Tugevalt gaseeritud vesi pole aga kõikidele tarbijagruppidele vastuvõetav. Värska puurkaevuvee mikroskoopiline uuring näitas, et Värska vesi erineb oluliselt näiteks Borjomi mineraalveest. Värska mineraalvee omapärast tingituna väheneb looduslike bakterite arvukus villimiseelse rauaärastuse käigus oluliselt, mis omakorda tagab pudeldatud mineraalvee stabiilsuse ja säilivuse.

avatult hoidmisel bakterite arv hoopis langeb Uuringute käigus võrreldi ka “Värska Originaali” ja veel kahe Eesti turul populaarse mineraalvee säilivust. Eksperimendi eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas muutub valitud kolme pudelivee mikroobne koostis pärast pudelite avamist ja pikemat avatult või suletult säilitamist. Selgus, et “Värska Originaali” soojas ja päikese käes avatult hoidmisel mine-

FOTOd: auTOr


analÜÜs

puurkaev nr 7, Mineraalvesi 470 M sÜgavuselT (vees leiduvad bakTerid On kOnTsenTreeriTud MeMbraanFilTrile ja MarkeeriTud FluOresseeruva dna/rna-ga seOnduva Markeriga). bakTeriTe arvukuse väheneMisele rauaärasTuse käigus aiTab kaasa värska Mineraalvee bakTeripOpulaTsiOOni OMapära. nagu FOTOlT 1 näha, sisaldab puurkaevu vesi dOMineerivalT niiTja rakukujuga veebakTereid, kes rauaärasTuse käigus suures Osas veesT eralduvad.

Mineraalvesi villiMisruuMi kraanisT

karbOniseeriTud Mineraalvesi “värska Originaal” 1,5 l plasTikpudelis

raalvee bakterite sisaldus mitte ei suurene, vaid pigem langeb oluliselt, mille poolest erines “Värska Originaal” kahest võrreldud mineraalveest. See Värska vee omadus peaks soosima tootearendust ning võimaldama toota ka madalama karboniseeritusega või lausa karboniseerimata mineraalvett. Kuna Värska mineraalvee kvaliteet seistes ei halvene ning vee bakterite sisaldus on madal, võib seda julgelt kasutada ka mahlasegude valmistamiseks, isegi kui neid koheselt ei tarbita.

23

spordijoogi saab mineraalvee ja mahla segamisel Inimese organism vajab normaalseks talitluseks teatud koguses erinevaid mineraale ja mikroelemente, millest osa saadakse põhiliselt joodavast veest. Mineraalide vajadus sõltub oluliselt ka inimese eluviisist ja sellest, kas tema tegevusega kaasneb mineraalainete intensiivne kaotus (raske füüsiline töö, sport) või mitte. Mineraalainete ja mikroelementide vajadus oleneb ka vanusest ning soost. Tallinna Ülikooli

1/2012 (39)

Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor Kristjan Port andis uuritud mineraalveele hinnangu terviseteaduslikust aspektist. Keha vajab vett molekulaarselt ainevahetuse keemiliste reaktsioonide ning makroskoopiliselt füsioloogiliste protsesside jaoks. Viimaste hulka kuuluvad nii termoregulatsioon (vesi on hea soojusmahuti) kui transpordiülesanne vereplasma ja koevedeliku koosseisus. Vee kaotus põhjustab kompleksset töövõime langust, mis võib lõppeda surmaga. Keskmine spordijook peaks sisaldama vere osmolaarsusega võrdväärsel määral elektrolüüte (peamiselt naatriumi) ja umbes 6% ulatuses süsivesikuid. Arvestades, et kaubanduslikes mahlades on süsivesikuid 8–10%, on üks võimalus lahjendada taoline mahlajook pooleks Värska mineraalveega. Kui inimesel on karboniseeritud jookide suhtes vastumeelsus või talumatus, saab sel otstarbel edukalt kasutada lahtiselt seisnud ning degaseerunud “Värska Originaali”. Värska Veega seotud uuringuid toetati EASi innovatsiooniosakuga.


2424

Ehitus ehiTus

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

1

4

6

5

tunnustus:

iFd aastakongress valis ahhaa-keskuse katuse maailma parimaks metallkatuseks 2.–5. novembrini toimus iirimaal dublinis 59. iFd (ülemaailmne rahvuslike katusemeistrite liitude katusorganisatsioon) aastakongress. kui varasematel aastatel on iFd aastakongress ning noorte katusemeistrite maailmameistrivõistlused toimunud üheaegselt, siis alates dublinist toimub katuse-MM üle aasta ning vaheaastal esmakordselt korraldatud ülemaailmne konkurss iFd aWard, kus kandideerisid kahe aasta jooksul valminud katused ja fassaadid.

1/2012 (39)

FOTOd: ekFMl


ehiTus

25

3

2 IFD Award 2011 1. Lamekatuste kategoorias võitis Eggersdorfi päevakeskus (Austria), kus efektne lahendus saavutati eri värvi SBS-rullmaterjali kasutamisega.

7

peeter kärp, eesTi kaTuse- ja FassaadiMeisTriTe liidu juhaTuse esiMees

kandidaate oli vähe, valik oli seega lihtne

E

KFMLi kandidaatide valiku tegemine ei olnud väga raske, kuna kõrgel tehnilisel tasemel ning arhitektuurselt tähelepanuväärseid objekte ei ehitata Eestis just palju – peamine põhjus madal elatustase ning tööteostajate kesine keskmine tase. Kasutatakse peamiselt lühema kestvusega odavamaid materjale ning riiklik regulatsioon ei taga tasemel katuseehitajate kutseharidust, täiendõpet ega tööde järelevalvet. EKFMLi lähemate aastate peamine ülesanne on saavutada lõpuks mingi murrang Eesti katuse- ja fassaadiehitussüsteemi. Senise 20 aasta jooksul ei ole me paraku jõudnud kuhugi ning meie mahajäämus are-

2. Viilkatuste kategoorias võitis Klosterneuburgi basiilika (Austria) renoveeritud katus, kus kasutati eri värvi glasuuritud piibrisaba-katusekive, millest kujundati huvitav muster. 3. Fassaadide kategoorias kuulutati võitjaks polüfunktsionaalne hoone Zonnenboom Doetinchemis (Holland), kus fassaadilahendus on erivärvilistest piibrisaba-katusekividest. Konkursi kandidaadid Eestist (peale AHHAA) 4. Eesti Lennuakadeemia 5. Suvila Hiiumaal

8

kus oli juba enne kõrge tunnustuse saamist pälvinud suurt tähelepanu oma huvitava arhitektuurse lahenduse poolest (AB Künnapu ja Padrik). EKFMLi poolt esitatud kiltkivikatused ja -fassaad, katusekivifassaad+katus ning klinkertellisfassaad AHHAA-keskusega võrdset tähelepanu ei pälvinud, kuna taolisi objekte püstitatakse Lääne- ja Kesk-Euroopas palju.

nordecon koordineeris poolte koostööd

6. Villa Harjumaal 7. Kõltsu mõis 8. EKFML juhatuse aseesimees Erki Loigom (paremal) IFD AWARD peaauhinna üleandmisel Dublinis

nenud ehituskultuuriga maadest järjest süveneb. EKFMLi poolt esitatud AHHAA-kes-

1/2012 (39)

Igas kategoorias valiti neli nominenti, kelle hulgast selgusid võitjad, kes kuulutati välja Dublinis toimunud pidulikul galaõhtul. Nominentide hulgas oli peale AHHAA-keskuse Ida-Euroopast ainult üks objekt Poolast, ülejäänud olid kõik LääneEuroopast või USAst. Metallkatuste kategoorias valiti aastatel 2010–2011 maailmas kõige paremini ehitatud metallkatuseks


26

ehiTus

Nordeconi poolt ehitatud AHHAA-keskus, projektijuht Peeter Voovere! Pärast kõrge tunnustuse kajastamist kõlas arvamusi, et mis Nordeconil selle auhinnaga üldse pistmist, tema oli ainult peatöövõtja, kes “peedistas” alltöövõtjaid, tegeliku töö tegijaid – ise sisulist tööd tegemata. Selle objekti puhul nii ei olnud. Katusekuplite ja titaantsingist kera ehitust koordineerisid algusest peale projekteerimise projektijuht Heikki Valk ning AHHAA-keskuse ehituse projektijuht Peeter Voovere. Samuti tagas suurepärase tulemuse arhitektide, konstruktorite, tellija ja ehitaja sujunud koostöö. Viimastel aastatel on pidevalt kõlanud ehitajate ja arhitektide vastastikused süüdistused, et ühed ei oska projekteerida tehniliselt pädevaid lahendusi ja teised ei oska jälle ellu viia kõrge kunstiväärtusega projekte. Kuid pigem on probleem hoopis riigi suutmatuses ja tahtmatuses protsesse suunata ja hallata – meie üldlevitatud usk vabaturu kõikvõimsusse. Millegipärast kõrge elatustasemega riigid Euroopas ja mujalgi seda usku ei jaga.

Teiste katusekategooriate võitjad maailmas Viilkatuste kategoorias võitis Klosterneuburgi basiilika (Austria) renoveeritud katus, kus kasutati eri värvi glasuuritud piibrisaba-katusekive, millest kujundati huvitav muster. Selline lahendus on suhteliselt levinud pea iga Euroopa suurlinna kirikukatusel. Lamekatuste kategoorias võitis Eggersdorfi päevakeskus (Austria), kus efektne lahendus saavutati eri värvi SBS-rullmaterjali kasutamisega. Ning fassaadide kategoorias kuulutati võitjaks polüfunktsionaalne hoone Zonnenboom Doetinchemis (Holland), kus fassaadilahendus on erivärvilistest piibrisaba-katusekividest. Katusematerjalide kasutamise trend fassaadidel on Euroopas endiselt tõusuteel, viimasel paaril aastal ka Eestis. Peamiseks ajendiks siin on katusematerjali oluliselt odavam hind võrreldes analoogsete fassaadimaterjalidega ning rohkete uudsete lahenduste mitmekesisus. Meie jaoks oli IFD kongressi oluline sündmus EKFMLi vastuvõtmine IFD täis-

nOrdeCOn prOjekTeeriMise prOjekTijuhT heikki valk (vasakul) ja ahhaa-keskuse prOjekTijuhT peeTer vOOvere iFd aWard 2011 peaauhinnaga

liikmeks pärast kolmeaastast külalisliikme staatust. Nüüdsest saame osaleda ELi katuse- ja fassadiehitusalaste normide väljatöötamisel, osaleda rahvusvahelistel katusealastel üritustel, samuti kasutada Euroopa katuse- ja fassaadiehituse teavet, norme ja kogemusi.

juulis on Moostes tulekul baltroof 2012 Täisliikmeks saamisel esitati meile üks lisatingimus: peame lähiaastatel jõudma oma katuse- ja fassaadiehitusreeglistiku koostamiseni, milleta ei ole kõrgetasemeline katuste-fassaadide kavandamine, ehitamine ja järelevalve võimalik ning mis enamikes arenenud ehituskultuuriga maades toimivad või on riigi finantseerimisel praegu valmimas (peamiselt postsotsialistlikud ELi liikmed). Lisaks kutsub Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit kõiki huvilisi juuli viimasel reedel ja laupäeval restaureeritud Mooste mõisakompleksis toimuvale rahvusvahelisele katuseehitusvõistlusele BaltRoof 2012, kus loodetavasti osalevad võistkonnad ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Poolast ja Soomest ning kus toimub ka praeguste plaanide kohaselt Eesti-Läti-Leedu maavõistlus rahvuslikel katuseehitusaladel – roo- ja laastkatuse ehituses.

1/2012 (39)

võitjad sõidavad luzerni MMile Seda võistlust on juba mitu aastat plaanitud, kuid sel aastal saab see teoks vaatamata kesistele rahalistele võimalustele koostöös Mooste valla ja Eesti Ehitusettevõtete Liiduga ning samaaegselt toimuva traditsioonilise Linapäevaga. Võitjad Eesti võistkondade hulgast klassikalistel aladel – kivikatus, valtsplekk-katus ja lamekatus – saavad Eestit esindada 2012. aasta novembri alguses Luzernis toimuvatel järjekordsetel Noorte Katusemeistrite maailmameistrivõistlustel, kus Eesti osaleb esmakordselt. Noorte Katusemeistrite MMil osalevad kolmeliikmelised võistkonnad, kes on saanud selle õiguse rahvuslike katuseehitusvõistluste tulemuste alusel. Võistkonda kuulub kaks kuni 25-aastast katusemeistrit ning mentor-juhendaja, kes võistluste ajal ise tööd teha ei tohi. Konkreetsed katusematerjalid määrab võistluste korraldaja. Võistluse tulemused selgitab rahvusvaheline žürii. Infot võistlustest osavõtu kohta saab telefonil 55596340 ja internetist www. katuseliit.ee. Osavõtusoovist saab samuti teatada meiliaadressil info@katuseliit.ee ning täpsemat infot võistluste koduleheküljelt www.baltroof.eu.


7||VWXVP||EHOMD W||UXXPLVLVXVWXV

/LVWD6HOHFWLRQW||ODXDG ‡ /LVWDRQPDDLOPDMXKWLYDLGW||V WXVMDODRP||EOLWRRWMDLG ‡ WHJXWVHPLVDDVWDMRRNVXORQ /,67$NHVNHQGXQXGHHON}LJH NYDOLWHHGLOH|NRQRRPVXVHOHMD IXQNWVLRQDDOVXVHOH ‡ /LVWDODLDXODWXVOLNXVWSURJUDP PLVWOHLDEYDMDOLNXW||VWXVMD ODRP||EOLHULQHYDWHW||VWXVKD UXGHMDRNV ‡ /LVWDVDKWHONDSLGNDLWVHYDG7HLH HVHPHLGDQQDYDGKHDOHYDD WHQLQJOLKWVXVWDYDGW||G ‡ /LVWDVDKWHONDSLGJDUDQWHHUL YDGHWNDOOLGMDKDSUDGHVHPHG RQNLQGODOWKRLWXG6DKWOLGRQ NRKHQGDWXGYDVWDYDOWW||NRKD LQGLYLGXDDOVHWHOHYDMDGXVHWHOH

/LVWD6HOHFWLRQVDKWHONDSLG

/LVWD6HOHFWLRQPRELLOVHGVDKWHONDSLG

/LVWD&ODVVLFNDSLGMDNlUXG,62W||ULLVWDGHOH


2828

tööjoonis TÖÖjOOnis

3d-vaade

pealTvaade segMendile

teaduskeskus 1000 külastajaga päevas:

ahhaa-kaTus On TäiesTi uus Tase ahhaa maja üks võimalus on olla ise eksponaat. koht,

mõtteliselt ei saa öelda, et suletud katuslagi pole tehniliselt toimiv. Kõik sõltub sisepinna veeaurutihedusest ja õhupidavusest. Suletud katuslagi on ju ka mineraalvillas olevate tuulutussoontega lamekatus. Seal on see sõna “tuulutussooned” tinglik. Nende õhuvoolutakistus on nii suur, et ega seal õhk ei tuuldu, veeaur pigem difundeerub välja. Nende õige nimi võiks seetõttu olla ka difusiooniava.” Partneriks sai valitud Ruukki kui Eesti üks tugevamaid katusetemaatika teadmiste omajaid. Koos otsustasime alustada lahendamist keerukamalt katuselt lihtsamale ehk väiksema diameetriga kerast (ca 9 m)

kus saab näha ja uurida, kuidas üks kaasaegne maja funktsioneerib ja milline on hoone konfiguratsioon. heikki valk, nOrdeCOni prOjekTeeriMise prOjekTijuhT

K

uplite süsteem on hoone põhimotiiv. Igal saalil on tänu kuplile erinev ruumimõju: suur kuppel püsiekspositsioonile, veepargiga poolkuppel vahetatavatele näitustele ja kast külalisekspositsioonidele. Planetaariumi kera on

tõstetud hoone mahust välja. Kuplite ja planetaariumi soojusjuhtivuse tegur on U = 0,12 W/m2K. AHHAA Teaduskeskuse kuppelkatuste projektlahenduste otsing algas eksperdi arvamusega: “Väga palju sõltub kliimast. Pehmemas Kesk-Eeuroopa kliimas võib suletud katuslagi toimida pareminigi kui tuulutatav katuslagi. Küsimus on ka õhuniiskuses ja taeva külma-kiirguses. Põhi-

1/2012 (39)

Makett kaeti katteplekiga, seda 90% käsitööna. ja otsus selgines kiiresti – nii me kupleid ei kata!

pildid: auTOr


TÖÖjOOnis

29

katuse läbilõige

Ahhaa Teaduskeskuse kuppel/ poolkuppel katuse tüüplõige

kupliTe liiMpuiTkaared kOOs rOOvide ja laudisega Oli esTeeTilisT naudinguT pakkuv insenerilahendus

suurema diameetriga (ca 35m) kuplite poole. Alguses sai kokku lepitud planetaariumist elusuuruses maketi tegemine, et kõik süsteemi puudused ilmneks ja ehitushind täpsustuks. Katuse tüüplõike konstrueerimise aluseks on valitud traditsiooniline lahendusviis katuse aluskatte tuulutustega. Väikestel raadiustel osutub aga keerukaks villaisolatsiooni tuuletõkke pealse ja eraldi aluskatte pealse tuulutuse korrektne lahendus.

katuse tüüplõike kirjeldus seest-välja: 1. kuplite liimpuitkaartele kinnitati liimpuidust roovid

alguses tagasi, aga uute kogemuste võrra rikkamad

2. liimpuidust roovidele naelutati sulundiga HHL laudis 3. laudisele paigaldati Kalzip aurutõke 4. aurutõkkele kinnitati Al-profiili kinnitite alune tõstetud puitpruss 5. Al-profiili kinnitid profiilitahvlite vuukides 6. klaasvill (paksusega 20–30 mm üle nominaalmõõdu) koos Al-profiilide paigaldamisega Kalzipi tehasega koostöös on projekteeritud kogu kuplite katmine alates aluslaudiselt. Keerukas geomeetria ei põhjustanud mingit probleemi: toota saab kõike tehases. Katuse ja sõlmede lahendused olid tööjoonistena, Al-profiilis katuse katteelemendid 3D-toodetena. Lisaks tööjuhistele viidi läbi paigalduse praktiline koolitus. Euroopa jaoks oli sellise katusesüsteemi kasutuselevõtt Balti riikides esmakordne ja näiteid meie põhjanaabriteltki polnud eriti pakkuda – paikneme teraskatuste traditsioonilises piirkonnas.

1/2012 (39)

Töö käigus sai selgeks, millega tegelikult arvestada ja mida muuta – nii täpsustus ehitusmaksumus, ja seda päris mitmel järjestikusel korral. Makett õnnestus, töövõtted said kaardistatud ja riskid kirjeldatud. Makett kaeti katteplekiga, seda 90% käsitööna. Ja otsus selgines kiiresti – nii me kupleid ei kata! Olime päris alguses, kuid samas siiski uute teadmiste ja kogemuste võrra rikkamad. Uurisime põhjalikult edasi päris esialgset ideed: kuidas mujal maailmas tehakse? Leidsime Euroopast tootjaid, kelle lahendused tundusid ka meile sobivad. Otsisime Euroopast üles üsna sarnase kupli, selle projekteerijad ja tootjad. Täiendasime


30

TÖÖjOOnis

puiTlaudis kaeTakse kalzipi isekleepuval auruisOlaTsiOOnil. kui laudis Oli kaeTud vaid “hÕbedase” auruisOlaTsiOOniga, kuuldus kaTusekaTjaTe kOMMenTaare nagu “Meie Oleks selle kaTuse pareM plekiga kaTnud, vaaT’ kus paisTab MÕlke!”

al-prOFiilide kinniTeid On kasuTaTud nende MaksiMuMpikkusTel ning lisaTud On veel ka disTanTskOnsTrukTsiOOn u= 0,12 W/M2k saavuTaMiseks

kÕik kaTuse deTailid On TOOdeTud Tehases ja nÜÜd TÖÖMaal. kOhapeal paigalduskOgeMusi ei Ole

end teadmistega kupli katmise lahenduste osas mittetuulutatavas katusekonstruktsioonis.

matusest ja harjumustest tingituna. Algas tõsine diskussioon ja uuring: kas nii ikka Eestis saab, mis on selle süsteemi eelised jne? Eestis sai ehitusfüüsika temaatikaga seonduvalt abi Targo Kalamehelt TTÜst, kes oli juba varem kaasatud konsulteerima võimalikke lahendusvariante. Ehitusfüüsikaline pool selgines suhteliselt kiiresti – asi

tõesti toimib. Süsteemi eelis oli aga põhimõtteline: kogu katusekatte saab toota tehases geomeetriliselt spetsiifiliste elementidena ja käsitsitöö maht paigaldamisel on ca 5% ja seegi peamiselt ainult põikõmbluse keevitus – pikivaltsid tehakse kohapeal masinvaltsimisena. Sellisena kuplite katuselahendus ka realiseerus, partneriks KalZip GmbH.

OTsajäTkude keeviTus On keerukaiM Osa – kes seda Oskab? siiski leidub eesTis väheMalT Üks aluMiiniuMikeeviTaja. TÖÖd saab Teha aga harva: kOrd On kaTusel kÕrveTav kuuMus, kOrd Tuul vÕi sajab vihMa

kOgulahendus On ilMselge TÖÖjÕu kOkkuhOid ja kOOsTekvaliTeedilT TäiesTi uus Tase!

käsitsitöö maht paigaldusel oli vaid viis protsenti Lahendus tundus Eesti traditsiooniliste ehitusteadmiste taustal metallkatuste kohta tavapäratu, seda siiski pigem meie tead-

paigaldusel suruTakse isOlaTsiOOn kOkku 20–30 MM. al-prOFiilide pikijäTkud suleTakse MasinvalTsiMisega, ainulT OTsajäTkud keeviTaTakse

1/2012 (39)


.}UJWXJHYDGHULWHUDVHG(7*Š 2PDGXVHG ‡ ‡ ‡ ‡ ‡

N}UJWXJHY N}UJHYlVLPXVWXJHYXVMDNXOXPLVNLQGOXV VLOPDSDLVWYDOWKHDVRELYXVO}LNHW||WOXVHNVMDW||WOHPLVH MllJLQDHUDOGXEODDVWSXUXQD YlJDKWVHNYDOLWHHGLMDRPDGXVHWHJDHULQHYDGSDUWLLG KWVHGPHKDDQLOLVHGRPDGXVHGNRJXULVWO}LNHMDSLNNXVH XODWXVHV

(7*ŠNDVXWXVDODG (7*ŠWHUDVHLGVDDENDVXWDGDN}LJLVVLQNMD OHJHHUWHUDVWHDVHQGDMDQD (7*ŠWHUDVWHNDVXWDPLQHYlKHQGDENXOXVLG SDUDQGDENYDOLWHHWLMDVXXUHQGDERKXWXVW  (7*Š VXXUHPDGNLLUXVHGW||WOHPLVHO   WRRWHPDGDODPKLQG 5DNHQGXVYDOGNRQQDG (7*ŠWHUDVHGVRELYDGHULQHYDWHGHWDLOLGHYDOPLVWDPLVHNVQWM}XOHNDQGHY}OOLGNODDVLSXKDVWLWH Y}OOLGLVWPHQLKXWXVPHKKDQLVPLRVDGNODDVLW}VWHPHKKDQLVPLGSXPEDVLOLQGULGSXNVLGPRRWRULY}OOLG KDPPDVUDWWDGKGUDXOLOLVHGNRPSRQHQGLG 0HKDDQLOLVHGRPDGXVHG 

(7*Š (7*Š





9RRODYXVSLLU

5S1PP PLQ

7}PEHWXJHYXV 5P1PP PLQ 













PD[





3LNHQHPLQH

$



PLQ





/||JLHQHUJLD

$Y57 -

X







.}UJWXJHYDLGHULWHUDVHLG(7*ŠNDVXWDWDNVHN}LNMDONXVOLUDQJHWHQ}XGPLVWHUDKXOGDPLVHNVYDMDWDNVH WlSVHLGGHWDLOHPLOOHRKXWXVMDXVDOGXVYllUVXVDDVWDWHSLNNXVHOSLGHYDONDVXWDPLVHOHLNDKDQHGHWDLOH PLOOHWRRWPLQHSHDEROHPDKWDHJXHIHNWLLYQHMDVllVWOLN

6&+02/=%,&.(1%$&+%$/7,&2h

%HWRRQLD7DOOLQQ7HOIDNV LQIR#VFKPRO]ELFNHQEDFKHHZZZVFKPRO]ELFNHQEDFKHH


3232

TOOTMissisendid TOOTMissisendid

Igakuine toorainekommentaar:

või naFta vastu? kui detsembri alguses hakkasid tulema teated selle kohta, et norras on või muutunud defitsiidiks, pidasid paljud neid naljauudisteks, mille koht on pigem agentuuris Onion (sibul), mitte reutersis. aga juhtus

tina tootjate kooperatiiv või tootjate ühistu Tine. See ühendab 15 850 farmerit ning ostab kokku praktiliselt kogu Norras toodetava piima. Kuna tegemist on vertikaalselt integreeritud ettevõttega, siis on kooperatiivil monopoolne seisund ka piimasaaduste tootmisel. Näiteks Norra juustuturust omab Tine 70 kuni 90 protsenti ning riigis on veel vaid üks tõsiseltvõetav juustutootja. Lisaks sellele iseloomustavad Norra piimaturgu kõrged imporditollid ning

nii, et oktoobris kasvas või müük 20 ja novembris 30 protsenti ning see tekitas norras tõsise kriisi, kirjutas uudisteagentuur reuters.

D

tõnis oja, postimehe majandusajakirjanik

etsembri keskpaigas ilmunud uudistes teatati norralaste kartustest, et neil pole võimalik võidefitsiidi tõttu jõulude ajal traditsioonilisi küpsetisi ja saiakesi valmistada. Oli oht, et norrakate jõulud saavad rikutud. Norra paanika levis kohati ka üle piiri – Rootsi ja Soome, kus on taas populaarseks muutunud võiga pagaritoodete valmistamine. Defitsiidi põhjuseks peeti ühelt poolt kehva suve, mille tõttu langes loomasööda saagikus ning piima tootmine kahanes 25 miljoni liitri võrra. 2010. aastal tarbiti Norras 1,5 miljardit liitrit piima. Tarbimise järsu kasvu põhjuseks on aga asjaolu, et norralased on hakanud sööma rasvu sisaldavaid toiduaineid. Kes oleks võinud kujutada ette, et Norras, mis on maailma üks rikkamaid riike, tekib võidefitsiit? Mina küll ei kujutanud ja ma arvan, et ma ei ole erand. Oleks veel tegemist mingi harukordse toorainega, aga tegemist on igapäevase võiga. Kuidas nii võis juhtuda? Kuuldavasti olevat Norras mõned arvamusliidrid teinud ettepaneku vahetada naftat või vastu, mis tuletab meelde kunagist ÜRO Iraagi abistamise programmi – nafta teravilja vastu –, mis oli ette nähtud naftablokaadis olevas Iraagis näljahäda ärahoidmiseks. Bergeni ülikooli professori Tommy Staahl Gabrielseni eelmise aasta novembris peetud ettekandest selgub, et Norra piimatööstuses valitseb sisulise monopolis-

1/2012 (39)

näiteks on Taanis juust poole odavam kui norras. ka võid võiks Taanist norrasse importida, aga kõrgete imporditollide tõttu pole see võimalik.

valitsus lepib piimatootjatega kokku piimatootmise kvoodid. Tine ostab tootjatelt piima kõrge hinnaga, aga samal ajal ekspordib piimatooteid tunduvalt madalama hinnaga. Näiteks on Taanis juust poole odavam kui Norras. Ka võid võiks Taanist Norrasse importida, aga kõrgete imporditollide tõttu pole see sisuliselt võimalik. Ajakiri Slate pööras aga tähelepanu veel ühele asjaolule. Nagu teada on Norra väga rikas peamiselt tänu naftale. Suuremahuline loodusressursside eksport on kergitanud valuuta kursi kõrgele, mistõttu on importkaubad neile odavad. Kuna kaupade importimine on odav, ei toodeta paljusid kaupu enam kohapeal, vaid ostetakse sisse, mis seab Norra majanduse ohtlikku sõltuvusse nafta hinna tõusudest ja langustest. Norra olukord pole kaugeltki nii hull kui Venemaal, aga sarnaseid märke on.

FOTO: äripäev


07 22 .11 .0 7. 5. 11 08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 .1 1 25 .11 .1 1. 9 11 16.12 .1 .11 2. 11

2000 250

1500 200

1000 150

07 19 .11 .0 7. 2. 11 08 16 .11 .0 8 30 .11 .0 8 13 .11 .0 9 27 .11 .0 9 11 .11 .1 0 25 .11 .1 0. 8. 11 11 22 .11 .1 1 6. .11 13 12. .1 11 2. 11

07 22 .11 .0 7. 5. 11 08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 .1 1 25 .11 .1 1. 9. 11 16 12. .1 11 2. 11

8.

11

6.

.0

24

.0 6. 8. 11 07 22 .11 .0 7. 5. 11 08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 .1 1 25 .11 .1 1. 9. 11 16 12. .1 11 2. 11

24

60

8.

11

6.

.0

24

.0 6. 8. 11 07 22 .11 .0 7. 5. 11 08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 .1 1 25 .11 .1 1. 9. 11 16 12. .1 11 2. 11

24 120

5.

60

11

150

6.

8. 07 22 .11 .0 7. 5. 11 08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 .1 1 25 .11 .1 1. 9. 11 1 16 2. .1 11 2. 11

11

6.

.0

24 6000

.0

8. 07 22 .11 .0 7. 5. 11 08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 .1 1 25 .11 .1 1. 1 9. 1 16 12. .1 11 2. 11

11

6.

.0

24 10000

21

8. 07 22 .11 .0 7. 5. 11 08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 .1 1 25 .11 .1 1. 9. 11 1 16 2. .1 11 2. 11

11

6.

.0

24

TOOTMissisendid

graaFik 1. graaFik 2.

nafta hind, usd/barrel (nYMeX) Maagaasi hind, usd/MMbtu (iCe, london)

graaFik 3. graaFik 4.

vase hind, usd/t (londoni metallibรถrs) Terase hind, usd/t (londoni metallibรถrs)

graaFik 5. graaFik 6.

kulla hind, usd/tr.oz (london) nisu hind, eur/t (euronext/Matif, pariis)

graaFik 7.

graaFik 8.

puuvilla hind, usd/nael (nubOT, Chicago)

Tselluloosi hind, usd/t (Foex, soome)

1/2012 (39)

33

6,0

100

80 4,5

3,0

800

8000 700

600

500

1200

120

90

1000

800

allikad: nYMeX, nYbOT, iCe, lMe, eurOneXT, FOeX lTd


3434

Intervjuu inTervjuu

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

tunnustus:

elekter pakub pinget vist 9. detsembril valis eesti inseneride liit oma pidulikul aastakoosolekul aasta

toomas vaimann, Aasta tehnikaüliõpilane 2011

Tehnikaüliõpilaseks 2011 TTÜ elektriala doktorandi Toomas vaimanni. järgneb intervjuu värskelt pärjatud tubli noore inimesega. mati Feldmann, Inseneeria peatoimetaja

R

äägi natuke oma lapsepõlvest nagu sünnikoht, vanemad, keskkool, mis ained meeldisid, huvialad, lemmikloomad... Sündinud olen Pärnus 1984. aastal ning koolis käisin Pärnu Ühisgümnaasiumis, mille lõpetasin 2002. aastal. Ei saa öelda, et reaalained oleks olnud kooli ajal minu lemmikained. Matemaatikat ei ole ma enda arvates kunagi eriti hästi osanud, kuigi füüsika sujus mul enda arvates paremini. Võib-olla oli küsimus rohkem ka suhtumises, sest matemaatika ja pidev ülesannete lahendamine mulle lihtsalt ei meeldinud. Reaalainetest palju paremini istusid mulle näiteks keeled ja ajalugu, milles sai ka olümpiaadidest osa võetud. Huvialadest tuleks kooliajast välja tuua ujumine, millega sai palju aastaid väga tõsiselt tegeletud. Parimaks saavutuseks tuleb ilmselt lugeda Eesti noortemeistri tiitlit avaveeujumises ja samuti paari pronksmedalit Eesti meistrivõistlustelt. Kas otsus tehnikaülikooli ja elektrotehnika/elektroonika kasuks tuli iseseisvalt või näiteks kellegi soovitusel, eeskujul? Või jätkab mõnda traditsiooni?

Isa on mul hariduselt raadiokonstruktor ja ema sideinsener, nii et vanemate valitud inseneriharidus on kindlasti olnud suunavaks ka oma eriala valikul. Kuigi ülikooli astumise ajal sai paberid erinevatesse ülikoolidesse ja õppesuundadesse sisse antud, jäi lõplikuks valikuks siiski Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskond ning erialaks elektriajamid ja jõuelektroonika. Sel alal olen kaitsnud ka bakalaureuse- ja magistrikraadi. Kas elektriala oli ja on raske õppida? Kas mõnel “pehmemal” erialal oleks saanud äkki lihtsamini läbi? 1/2012 (39)

Suure tõenäosusega oleks mõnel “pehmemal” erialal ilmselt tõesti lihtsamalt läbi saanud, aga ma ei saa öelda, et elektriala nüüd võimatult raske on. Raskeks teevad elektriala ülikoolis ilmselt siiski matemaatika-füüsika, mis on vaja läbida pea kõigil tehnilistel erialadel. Samuti võib üks raskusi olla see, et alguses on õppeained hirmus teoreetilised ja raske on luua seost päriseluga. Kõigile ehmunud esmakursuslastele ja tulevastele tudengitele lohutuseks ütleks siiski, et ei tasu muretseda. Niipea, kui see esimene tõke on ületatud, lähevad ained huvitavamaks ja ka praktilisemaks. Usun, et keegi ei pea kahetsema pildid: TOOMas vaiMann


Intervjuu

35

kogu eluks

Kindlasti on inseneriharidus tee töö ja leiva juurde. Teisalt võib inseneri vaadelda kui loojat.

pärast elektriala lõpetamist, et oh pagan... oleks pidanud mõne “pehmema” eriala valima. Vaevalt küll. Mis teemal oli sinu magistritöö? Räägi pisut lähemalt. Oma magistritöö kirjutasin teemal “Asünkroonmootori rootori diagnostika staatorivoolu analüüsi meetodil”. Magistritöö katsed viidi läbi Sloveenias Ljubljana Ülikoolis, kus mulle seda problemaatikat ja uurimissuunda lähemalt tutvustati. Lühidalt selgitades on probleem selles, et elektrimasinates tekib eri põhjustel terve hulk eri rikkeid. Need rikked võivad enda-

ga kaasa tuua suuri majanduslikke kahjusid ja tarbetut riski ettevõtetele, kus elektrimasinad täidavad vastutusrikkaid ülesandeid. Eri rikkeid elektrimasinates on võimalik varakult diagnoosida ning mõningal juhul ka prognoosida, kasutades infot, mis saadakse näiteks staatori voolu ja pinge kõveratest. Sellise diagnoosi põhiliseks eeliseks on asjaolu, et masinat ei pea diagnostika läbiviimiseks peatama ega mingil teisel moel tema töötsüklit häirima. Magistritöös sai uuritavaks rikkeks lühisrootori varraste katkemised. Sama teema uurimisega jätkan ka doktoriõppes. Üritame leida lihtsaid võimalusi rikete tuvastamiseks ja ideaalis ka nende prognoosimiseks. Kuna rikkeid on erinevaid ning masinaid saab kasutada nii võrgutoitel kui ka sagedusmuundurist juhtides, on sellel teemal uurimist väga palju. Hetkel teeme diagnostikaalastes uuringutes koostööd Soome Aalto Ülikooliga, kus see uurimissuund pakub samuti teadlastele palju huvi. Samal ajal oleme alati avatud koostööpartneritele, kellel oleks huvi kas diagnostika või ka muude elektrimasinate teemadega tegeleda. Millised on sinu edasised plaanid? CV-s on kirjas doktorantuur, seega elekter pakub pinget elu lõpuni? Minu jaoks pakub elekter tõesti pinget, ja ilmselt elu lõpuni. Tänapäeval on elektriala ja energeetika jõudsalt arenemas. Koos sellega on alati midagi uut ja huvitavat nii teadusalal kui ka inseneritöös. Kuigi olen töötanud ka eraettevõtetes insenerina, näen hetkel oma edasisi plaane pigem ülikooliga seotult. Esmane on muidugi lõpetada doktoriõpingud, mille raames jätkan magistriõppes alustatud elektrimasinate diagnostika suunda. Arvan, et ka pärast doktorantuuri on nii ülikoolil mulle kui ka minul ülikoolile paljugi pakkuda. Ütleme nii, et näen võimalusi enese rakendamiseks sellel alal ka tulevikus. 1/2012 (39)

Mida sa tahaksid pikemas perspektiivis saavutada – isiklikus plaanis ja veidi laiemalt? Saavutada võiks ju palju, kui sellele pikemalt mõtlema hakata. Esmajoones näen vajadust siiski doktoritöö lõpetamise ja kaitsmise järele. Seejärel oleks äärmiselt vajalik sooritada ka järeldoktorantuur mõnes välisülikoolis. See on juba üsnagi suur töö. Eks pärast nende plaanide täideviimist näeb juba selgemalt, millega saan ja tahan tegeleda. Mõned võimalused oleks ka edasi teadustööga tegeleda, samuti mingil määral nooremaid õpetada või hoopis kuskil ettevõttes insenerina tegutseda. Samuti võiks muu hulgas tegeleda energeetika- ja insenerihariduse populariseerimisega noorte hulgas. Eks aeg näitab, millega rohkem tegelema hakkan. Arenemine nii inimesena kui ka karjääriredelil oleks ilmselt see soov, mida pikemas perspektiivis saavutada. Kas inseneriks õppimine on teatud määral missioon või nagu ikka elukutse omandamine, mis annab tööd ja leiba? Eks mõlemad on õiged. Kindlasti on inseneriharidus tee töö ja leiva juurde. Teisalt võib inseneri vaadelda kui loojat. Enamus tänasest maailmast, ma mõtlen inimkätega tehtut, on ju inseneride vaimuja kätetöö. Kui on mõni keeruline probleem või vaja uut lahendust, siis on ikka insenerid need, kes püüavad mingi mõistliku ja kasuliku tulemuseni jõuda. Nii et sellest vaatevinklist võib inseneriks õppimist ka missiooniks lugeda. Kuidas sa veenaksid (peale isikliku eeskuju) tüdrukuid, et insenerialad pole ainult poiste, vaid on sama hästi ka tüdrukute jaoks? Esiteks tuleks silmas pidada, et insenerialad on väga lai mõiste. Näiteks energeetika ei piirdu ainult elektrijaamade ja põlevkivikaevandustega, vaid selles valdkonnas on palju eri tahke. Lai valdkond on näiteks elektriturg ja kõikvõimalik elektri-


36

inTervjuu

alaga seotud müügitöö, mis vajab müügiinsenere. Isegi eri elektriseadmete ja komponentide müügiks ei piisa minu arvates lihtsalt müüjast, vaid on tarvis inimest, kes nii majandusest, müügist kui ka müüdavate elementide rakendusvõimalustest aru saab. Neid teadmisi saab aga vastavat tehnilist eriala omandades. Nii et kui vaadata inseneriala laiemalt, ei tohiks tüdrukutel eriti hirmu tekkida. Eks kõik leiavad endale sobiva suuna ka kitsama eriala puhul. Lisaks tuleks märkida ka seda, et kuna insenerialadel on üldiselt suhteliselt vähe tüdrukuid, siis seda rohkem kursakaaslased neid väheseid hoiavad ja kooliraskustestki üle aitavad. Nii et karta pole tüdrukutel insenerialadel midagi, kui ainult endal tahtmist on. Võimalused on palju suuremad kui nii mõnelgi “pehmel” erialal. Kuivõrd sinu arvates ühiskond väärtustab inseneri? Mis aitaks insenerikutset prestiižsemaks muuta? Insenerikutset väärtustatakse küll, kuid seda minu arvates siiski vastavates ringkondades. Tundub, et meedias ja ühiskonnas üldiselt on hakanud üha rohkem tooni andma ja kaasa rääkima, ka insenerialadel, inimesed, kellel insenerlusega vähimatki seost ei ole. Natuke kentsakas on kuulata, mismoodi asjasse mittepuutuvad ja ilmselgelt ka vastava hariduseta inimesed võtavad väga julgelt sõna näiteks energeetika probleemsetes küsimustes ning erialainimeste arvamus on pahatihti jäänud tähelepanuta. Minu arvates on see väär ja vägagi taunitav olukord. Prestiižsemaks aitaks ilmselt insenerikutset muuta ühiskonna teadlikkuse tõstmine. Tuleb selgitada, et insener ei ole iga inimene, kellel on ühest või teisest inseneriala puudutavast küsimusest oma arvamus, vaid siiski inimene, kes on vastavalt haritud ja kogemustega. Siin on oma roll nii meedial, kes saaks vastavaid erialainsenere ja teadlasi rohkemal määral kaasata debattidesse ja diskussioonidesse, aga ka ettevõtetel, kes tööandjatena saaksid selgitada avalikkusele inseneride vajalikkust ühiskonnas. Mida arvad elektriautodest ja nutivõrgust – on neil meie kliimas perspektiivi?

nagu aasTa TehnikaÜliÕpilane 2010 Triin aavik, arMasTab ka TOOMas vaiMann sukelduMisT

Elektriautodel on kahtlemata oma koht turul teatavale tarbijagrupile ja meie kliima päris igal elualal sellele takistust ei sea. Oleneb muidugi, kui põhjalik taristu nende mugavaks kasutamiseks välja ehitatakse. Näiteks posti laialiviimiseks võiks neid ju kasutada küll. Elektriautode massilist kasutamist põhimõttega, et see täielikult sisepõlemismootorid välja vahetab, ma ei usu. Nutivõrguga näen pigem seda probleemi, et ei ole päris üheselt defineeritud, mis see nutivõrk olema peaks või mida selleks pidada saab. Elektrivõrgu nutikamaks ja automaatsemaks arendamine on aga iseenesest mõistetav ja küll see päris nutikas võrk kunagi tuleb. Arvan aga, et sinna läheb veel omajagu aega. Kas hõõgniitpirnide keelustamine on mõttekas samm tingimustes, kus maju köetakse elektriga? Meie kliimat arvestades tundub see kiirustatud ja pealesurutud otsusena. Keelustamise ajendiks on ju suur hulk soojust, mida hõõglambid põledes toodavad. Samas suvel on meil valget aega palju ja kunstvalgust pole vaja eriti kasutada, seega ei teki ka kardetud liigset soojust hõõglampidest. Talvel aga, kui on pimedam aeg, on meil ühtlasi ka külm, mis tähendab, et hõõglambi toodetav soojus kulub marjaks ära. Ma arvan, et selle keelustamise juures

1/2012 (39)

on suurimaks probleemiks see, et Euroopa Liidu otsustes ei eristata eri regioone: Lõuna-Itaaliat vaadeldakse samamoodi kui Põhja-Soomet, kuigi juba klimaatilised erinevused on drastilised. Kas säästupirnid on ikka säästlikud, arvestades nende kallimat hinda, teistsugust spektrit, võrgu risustamist kõrgemate harmoonikutega, reaktiivenergia genereerimist jne? Kodusele tarbijale on need pikas perspektiivis ilmselt tõesti säästlikumad kui hõõglambid. Elektrikvaliteedi ja -võrgu eripära arvestades ei ole need kindlasti täna parim lahendus. Samuti võib meie tarbimisharjumusi arvestades arvata, et hulga rohkem satub nüüd elavhõbedat tavaprügi sekka, mis keskkonnale midagi head ei tõota. Milline on LEdide perspektiiv? Leedid on kindlasti palju parem lahendus kui kompaktlambid. Praegu jääb nende massilise kasutamise takistuseks nende suhteliselt kõrge hind ja ikka veel vähene valgusviljakus võrreldes klassikaliste valgusallikatega. Samuti on ees suur töö leedi kujundamisel tüüpseks valgusallikaks, mida saab kasutada erinevates valgustites. Täna toodab iga firma ikka veel oma lahendust omaenese parema äranägemise järgi ja ühe toode teisega ei haaku. Eks


Intervjuu

tulevik näitab, aga tehnoloogia arenedes ja pakkumise suurenedes langeb ilmselt ka nende hind ning leedid leiavad tee laiema kasutuse poole. Kas tuumajaam või elektrituulikud koos muude alternatiividega? Või hoopiski põlevkivienergeetika jätkamine suurenevas mahus? Esiteks: põlevkivienergeetika ei kao kuhugi. Kas ja kui palju see suureneb või väheneb, oleneb paljuski teistest tehtavatest otsustest. Tuumajaama või tuulikute osas küsiks ma ise vastu, et miks mitte mõlemad? Tuuleenergeetikat arendatakse meil kindlasti edasi, sest meil pole eriti teist taastuvate allikate kasutamisvõimalust. Päikest meil nii palju pole, et sellest massiline elektrienergia tootmine ära tasuks. Sama probleem on ka hüdroenergiaga. Tuult meil aga jagub ja seni, kuni dotatsioonid jätkuvad, jätkub kindlasti ka tuuleenergeetika areng. Iseasi on see, kuidas ja mis

alustel võiks dotatsioone maksta, aga see on juba teine teema. Tuumajaama vastu ei ole mul ka eriti midagi. Aatomienergia abil oleks suhteliselt lihtne tagada vajalikku baasvõimsust ning tänapäevased tuumajaamad on piisavalt ohutud, vastupidi paljude skeptikute arvamusele. Mis on sinu huvialad, hobid, millega veedad vaba aega (kui seda on)? Vaba ajaga on kahjuks tõesti nii, et see kipub käest libisema, aga siis tuleb seda lihtsalt endale tekitada. Päris ilma puhkamise ja lõõgastumiseta ka olla ei saa. Vabal ajal meeldib mulle tegeleda näiteks sukeldumise ja reisimisega. Seda viimast on ka tööalaselt üsna palju. Kui tuleb aga tahtmine tubasema tegevuse järele, siis peab möönma , et olen suhteliselt kirglik numismaatik ning oma mündikoguga tegelemine aitab vajadusel päris palju aega veeta.

Definitsiooni põhiselt (unidentified flying object) on ufo tundmatu lendav objekt. Seega iga linnu või liblika, kes meist mööda tuiskab, ilma et me tema liiki määrata jõuaks või aru saaks, kas tegu ikka on linnu, liblika või hoopis mõne põrnikaga, võibki juba lugeda tundmatuks lendavaks objektiks. Ufodest võib muidugi rääkida ka kui maavälistest eluvormidest. Sellisel puhul arvan ma, et kui meie praeguste arvestuste kohaselt on universum lõpmatu, siis on inimesest suhteliselt väiklane arvata, et tema selles lõpmatuses ainuke elanik on. Selles aga, et ufod käivad meid aegajalt piilumas ja katsete tegemiseks röövimas, julgen ma siiski väga sügavalt kahelda. Mis on veel sinu meelest oluline, aga mida ei taibanud küsida? Ei ole vist rohkem midagi. Sai isegi mahukas jutt . Tänud Inseneeria jaoks aega leidmast. Edu!

Kas sa ufodesse usud?

CNC töötlemine ‡7UHLPLQH ‡)UHHVLPLQH ‡.RPSOHNWHHULPLQH Teie partner tootmises aastast 1992 Hanval Metall OÜ Tööstuse 1A 69101 Karksi-Nuia

37

Tel: +372 51 41 100 www.hanval.ee

1/2012 (39)


3838

huviTavlahendus lahendus huviTav

εὕρηκα! tiit tiidemann, mehaanikainsener, koolitaja

N Loova töö tehnikaid:

heuristika ja ajurÜnnak kui traditsioonilised loovustehnikad

imetus tuleneb Sürakuusast pärit Archimedese (280–212) tuntud võiduhüüatusest “Heureka” – “Ma leidsin”, kui ta avastas omanimelise hüdraulikaseaduse ja lippas paljana sellest linna peale teatama. Eukleideselt on loogiline esitusviis, kus andmetelt liigutakse rangelt otsitava tõe poole (tõestusülesanne). Heuristiline on selline arutlus, mis pole üldjuhul lõplik ega range – rohkem nagu mõtleja kõnelus iseendaga. Pappus: “Loe seda, mis on vaja teha, juba tehtuks”. Nii liigutakse lahenduseni lõpust alates (leidmisülesanne). Ideaalsest lõppeesmärgist lähtub ka Altshuller TRIZis: mis on ideaalne lõpptulemus? Mis takistab selle saavutamist? Miks takistab? Mida teha, et ei takistaks? “Pole midagi tähtsamat, kui näha leiutamise allikaid, mis minu arvates on isegi huvitavam, kui leiutised ise,” kirjutas Leibnitz (1646–1716). Ajurünnaku käivitamiseks sobib mõ-

heuristika ehk ars inveniendi on lahendusmeetodite uurimine matemaatikas, loogikas, psühholoogias, pedagoogikas, filosoofias, elus. antiik-kreeka matemaatik pappus aleksandriast pani aasta 300 paiku sellele meetodile nime, descartes ja leibnitz olid tuntumad harrastajad.

1/2012 (39)

ajurünnaku meetodi võttis kasutusele alex Osborn 1937. a ja see oli mõeldud põhiliselt meeskonnatööks.

pildid: isTOCkphOTO, auTOr


huvitav lahendus

39

nus keskkond, ka väike kohv pole sissejuhatuseks paha. Siia alla vĂľib tinglikult koondada palju erinevaid kaasaegseid metoodikaid. KĂźsimuste esitamine – kasutatakse probleemi olemuse selgitamiseks: kes (on sellega kĂľige enam seotud), keda (probleem häirib), mis (vajab parandamist), millal, miks, kuidas? Tuntud on Osborni kĂźsimustik – kas kohandada, muuta, suurendada, vähendada, asendada, Ăźmber korraldada, teha vastupidi? Endalt ja koosolekult kĂźsimine aitab mĂľelda. Analoogia, sarnasuse leidmine – “See on nagu...â€? Proovitakse probleemi Ăźle tähtsustada, alahinnata, ignoreerida, lugu pidada, Ăľppetunnina vĂľtta – mis sellega kaasneks?

7ĂŠMF4QSJOUFS

Pusle – proovitakse lahutada probleem tßkkideks ja panna kokku teisiti, muutes järjekorda, rutiinseid tegevusi, reegleid. Probleemi saab tßkeldada alaprobleemideks. Kuidas luua oma firma nägu? Kuidas leida oma stiil, erilisus?

#Z4QSJOU'JCFSLJJSFMBTFSMĂœJLVS  LĂœSHUFIOPMPPHJMJTFĂśJCFSUFIOPMPPHJBHB  ĂœIVLFTFNFUBMMMFIFĂšLPOPPNTFLTUÚÚUMVTFLT

Probleemipuu – lahendite graafiline kujutamine, kus pþhjused on nagu juured, aga tagajärjed nagu tßvi, oksad, lehed. Vþivad lisanduda pinnas (keskkond), jþgi (toiteallikad), päike (soodustavad tegurid). Tulemuseks on visuaalne kujutis olukorrast. Analoogne seoste ßleskirjutamine on ka kalasabadiagramm – mis millest tuleneb, mis välja kasvab.

-BTFS]1BJOVUVT]7FTJMĂœJLVT XXXCZTUSPOJDDPN

Klassikaline ajurßnnak – vaja uusi ideid? – teeme ajurßnnaku! See on vþrdlemisi sage ßtlus mistahes koosoleku läbiviimiseks. Tegemist on siiski teatud raamides mþttetalgute korraldamisega intuitiivseks ideede genereerimiseks. Meetodi vþttis kasutusele Alex Osborn 1937, publitseeris 1957. Oli mþeldud pþhiliselt meeskonnatÜÜks. Edu aluseks on vaheldumisi rääkimine ja teiste ärakuulamine. Igaßks vþib välja tulla oma ideega ja teised saavad seda edasi arendada. Pþhimþte on selles, et ei tohi kriitikat teha. Miks? Kuna ßhest ideest tuleneb teine ja nii vþib algul tobedana tundunud mþttest areneda superhea la-

1/2012 (39)

-JTBJOGPSNBUTJPPOJTBBNJTFLT IFMJTUBHFOVNCSJMF


40

huviTav lahendus

hendus. Kriitika aga muudab inimesed häbelikuks või vihaseks ja keegi ei paku enam uusi ideid välja. Ka domineeriva ülemuse osalemine võib mõnikord pärssida vaba mõttearendust. Kõik ideed pannakse kirja. Ajurünnak vajab juhti. Ta võib küsida lisaküsimusi, kui arutelu kipub soiku jääma ja peatab võimaliku kriitika. Reegleid: • Sõnastada küsimus, probleem, kitsaskoht, millele otsitakse vastust. • Ideid mitte kritiseerida. Neid saab ainult edasi arendada, kombineerida, täiendada. • Soodustada julgete ja ebaharilike mõtete esitamist, et purustada mõttebarjääre. • Mida rohkem ideid, seda uhkem. Loeb kvantiteet, mitte kvaliteet. • Kõik osalejad on võrdsed. Kõik ideed on võrdsed. Ideed pannakse kirja kas arvutisse, tahvlile või eraldi paberilehtedele ilma paranduste, laienduste, nimedeta. Teises osas ideed sorteeritakse, sõelutakse ja kontrollitakse rakendatavust. Kui eelnevalt võis ajurünnakus osaleda (soovitavalt) kirju seltskond, et rakenduks mitmekesisusest tulenev sünergia, siis teises osas osaleksid rohkem otsustajad, spetsialistid (sele 2). Ajurünnak ei sobi keerukatel juhtudel. Umbes 20% ideedest on sellised, millega on üldse midagi peale hakata, paar ideed kipuvad geniaalsed olema – parimal juhul muidugi. Parimad ideed tekivad pärast kolmandat töötundi. (Mõnedel andmetel nõrgeneb ideede juurdevool palju varem). Avatuse tõttu võib öelda kõike, soovitavalt ka rumalusi ning absurdini minevaid mõtteid. Seetõttu ajurünnakul esitatud mõtted ei kuulu hilisemale arutelule kolmandate inimestega. Kui, siis vaid kiitmiseks. Sorteerimiseks saab rakendada mõttekaartide (mindmap) metoodikat. Alati on kasulik luua ideepank, mille juurde tulla hiljem regulaarselt tagasi. Ka hetkel rakendamisele mitte kuuluvad ideed tuleb säilitada, kuna olud võivad näiteks aasta pärast muutuda, “rahalaev” saabuda jne. On ettepanekuid ka ideede korjamiseks anonüümselt, kus töö juures on ideepostkast, kuhu igaüks võib sisse lasta

sele 1

Klassikaline ajurünnak – mõni pingutab rohkem, mõni vähem

sele 2

Ideede sorteerimine. Võib ka olla iseseisev meetod mistahes ideede analüüsiks

oma ettepanekuid – ühistes huvides kasutamiseks. On kasulik oma ideed ja koosolekul kuuldu kirjutada märkmikku, sest sageli ei mäletata juba mõne aja pärast, mida kasulikku kunagi räägiti. Vanade ideede sirvimine ärgitab uusi ja kasumlikke.

mida arendada edasi. Bernard Nijstad Amsterdami ülikoolist viis läbi uuringud, kus selgus, et inimesed genereerivad üksi olles rohkem ideid kui grupis. Grupis olles kipub mõni lihtsalt logelema, mõni kardab oma mõtteid välja öelda.

ajurünnaku teisendeid

meetod 635. Äripsühholoog Peter Heslin soovitabki grupil värskete lahenduste jaoks rakendada alternatiivset võimalust – kirjalikku ajurünnakut (brainwriting). Kuus inimest panevad kolm ideed viie minutiga paberile. Seejärel annab igaüks paberi

individuaalses ajurünnakus võtab inimene ette paberilehe ja paneb kirja kõik mõtted, mis pähe tulevad. Ikka kriitikata ja kasutatavust hindamata. Mõne aja pärast loetakse leheküljed läbi ja vaetakse ideesid,

1/2012 (39)


huviTav lahendus

41

sele 3

Edward de Bono “6 mõtlemiskübarat”. Ajurünnaku saab teha mitmest küljest vaadates

Sisetunde järgi Negatiivset otsiv

Faktipõhine arutelu

kontrolliv kokkuvõttev

Optimistlik eeliseid jälgiv Loovusega laiendav

sele 4

Igas kriitikas leidub iva kasulikku – aitab puudusi esile tõsta. Näitab, kuidas võidakse aru saada

negatiivses ajurünnakus pakutakse võimalikult palju ideid, kuidas asjad võiksid hoopiski untsu minna.

Kui erinevad subjektid liidavad oma oskused ja võimed (üks mõtleb kiiremini, teine jookseb kiiremini), saadakse koostöös parem tulemus, tekib kollektiiv ja looming. negatiivses ajurünnakus pakutakse võimalikult palju ideid, kuidas asjad võiks untsu minna, keskendutakse ainult asjade või lahenduste nõrkade kohtade otsimisele. sünektika viiakse läbi eriettevalmistusega grupi poolt, otsides suunatult analooge. Autor U. Gordon liigitab analooge: 1) otsesed teistest valdkondadest – kuidas seal tehakse; 2) empaatia, kui end ise objektis ette kujutada; 3) metafoorid; 4) fantastika. Sünektika oli väga efektiivne, kui ajurünnaku ettevalmistusega meeskond kutsuti ettevõttesse probleeme lahendama. Meeskond vaatles, küsis dokumente ja analüüsis kõrvalttulija värske pilguga. Vahest just viimane asjaolu tuli kasuks, sest omad inimesed võivad olla “professionaalse kretinismi” küüsis. Ajurünnak on hästi arusaadav loometööriist, kuid suurimad raskused on: a) tulemuste juhuslikkus, b) kitsamas tehnilises valdkonnas eriteadmiste ebaühtlus.

edasi naabrile, kes, lugenud kirjutatut, lisab sellele veel kolm täiendust – kombineerides ja muutes, või uusi ideid. Kui ringlus on viis korda toimunud, peaks

ideid ammendavalt olema. 30 minutiga võib saada 108 ideed, mida on rohkem kui klassikalisel ajurünnakul. Muidugi on võimalikud süsteemid 365, 555 jne.

1/2012 (39)

suunatud ajurünnakus võetakse appi näiteks Altshulleri 36 (40) printsiipi ja võidakse küsida näiteks “kuidas segmenteerimine võiks aidata antud situatsioonis?” või “kuidas dünaamilisuse suurendamine võiks aidata antud probleemi lahendada?” See elavdab ja juhib ajurünnakut.


42

huviTav lahendus

TRIZ võib olla efektiivne ajurünnaku tööriist. Dr Edward de Bono (1933), Briti psühholoog, leiutaja, loovuse õpetaja on mõtlemistehnikaid arendades kirjutanud üle 80 raamatu, sealhulgas on tuntumad Lateral Thinking, Direct Attention Thinking Tools, Six Thinking Hats (ka eesti keeles olemas). Tema mõtlemistehnikaid peetakse lihtsaks ja mitmesugustes ülesannetes kasutatavaks. De Bono on öelnud: “Te võite analüüsida minevikku, kuid peate konstrueerima tulevikku”. kuus mõtlemismütsi panevad probleemi vaatlema mitmekülgselt. Panete mõttes pähe erinevat värvi mütse ja vastavalt sellele keskendute probleemi konkreetsele küljele. Näiteks valge mütsi all koondate ainult fakte ja proovite leida lahendust ainuüksi nende põhjal. Punase mütsiga peas lähtute intuitsioonist, mis tuleneb sisetundest. Must müts on samane negatiivse ajurünnakuga: otsite asja juures puudusi. Kuldne müts paneb analüüsima kõiki eeliseid ja helgeid külgi. Roheline pakub välja mõtteid, mis kandist oleks loovalt lähenedes lootust midagi ära teha. Sinine müts sobib ülemusele, kes kontrollib, mida võtta, mida jätta. De Bono mütsimeetod on võetud suunatud ajurünnaku tegemiseks ka TRIZi arsenali. Igasugune ideedega mängimine aitab neist aru saada, neid edendada.

looja võib olla natuurilt äpu ja vajada suunamist Keskendumist segavad asjaolud takistavad loomingut, näiteks pingelised tööalased suhted. Ülemustele soovitus – meeskonnatöö ja firma eduks laske mõnel, kel on selleks eeldusi, rohkem vabalt luua. Teised toetagu. Looja võib olla natuurilt äpu ja vajabki kaitset ja suunamist, raamides hoidmist. Igas kriitikas (sele 4) tuleb leida iva ja seda tuleb nii võttagi – igal juhul kasulik. Ei maksa solvuda, kui asjast on ka täiesti valesti aru saadud. Võib-olla on kriitikul parajasti vale müts? Tuleb küsida, et kui see puudus kõrvaldada, kas siis sobib? Mida kritiseerija ise teeks teisiti? Tuleb

sele 5

Mõttebarjääri ületamise meetodeid on mitmeid

leida varakult kaasautoreid, kaasamõtlejaid, et koos arendada ja ennetada lammutavat kriitikat, ka see on loova töö tehnika! Üksiknokitsejaist leidurite aeg on ümber.

loovinseneri mõttekäik ei erine kunstnike omast Loomingulisus ja selle ärgitamine on paljutahuline. Kui loomingulisust peetakse iga töö puhul tähtsaks, siis disaineri, kunstniku, muusiku jaoks ongi looming enamasti ka töö. Loovinseneri mõttekäik ei erine kunstnike omast. Insener loob sageli instinktiivselt paberile kriipseldades. Mõnele sobib loomingutöö ideede saamiseks

teatud keskkond – jalutuskäik, aiatöö, WC-s istumine, unenäod. On kogetud tulemuslikku loomingulisust, viibides üksinda välismaal komandeeringus, kui tekib distants tavakeskkonnaga. Loomingu eelduseks on vabaduse tunne (sest tegelik vabadus on teatavasti suhteline). Loovust võib takistada ürginimlik laiskus. Samas võib laiskus olla just impulss uute asjade loomiseks – ei viitsi vanamoodi teha, katsun midagi teistmoodi välja mõelda. Muidugi on auahnus stiimul. Loova mõtte ärgitamise võtted on seega üsna mitmekesised (sele 5).

kirjandus

ei maksa solvuda, kui asjast on ka täiesti valesti aru saadud. võib-olla on kriitikul parajasti vale müts?

1/2012 (39)

1. T. Jokinen. Tooteloome. TTÜ. 1995. -52 lk. www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAV3310/335.htm 2. Teadusliku mõtlemise alused: http:// www.scribd.com/doc/47011326/UloVooglaiu-konspekt 3. Tiit Tiidemann. 36 mõtlemisvõtet loovas probleemilahenduses TRIZ. Külim, 2010. -96 lk. 4. Darrell Mann. Hands-On Systematic Innovation. Creax Press. Belgium, 2003. -465 lk.


INSENERIKUTSE ise TehTud, häsTi TehTud

Esimene tööpinkide saal: tehnika viimane sõna

Mõõtepea: täppimõõtmisteks

43 43

Juhus? Haasi 1000. õppeotstarbeline pink sattus TTKsse

sisustas haas:

tallinna tehnikakõrgkool avas renoveeritud lõiketÖÖtluslabori Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTk) mehaanikateaduskond avas 13. detsembril renoveeritud metallide lõiketöötluslabori, mis võimaldab oluliselt kaasajastada õppeprotsessi ja täienduskoolituse läbiviimist ning annab uued võimalused koostööks ettevõtetega.

T

TK taotles sihtasutuselt Archimedes meetme “Rakenduskõrgharidusõppe õppeinfrastruktuur” vahendeid mehhaanikateaduskonna laborite sisseseade vastavusse viimiseks kaasaegse tehnoloogilise protsessi vajadustega. Projekti kogumaksumus oli 550 tuhat eurot. Riigihanke laborisisustuse tarnimisel võitis OÜ Abplanalp Estee.

Töös töötlemiskeskus: valmistas küünlajalgu, vt parempoolne pilt

FOTOd:

Mehaanikateaduskond on TTK üks olulisemaid üksusi, kus ühena vähestest Eestis koolitatakse ettevõtetele vajalikke CAD/CAM-insenere, kes on ette valmistatud nii projekteerimiseks kui tootmiseks. Projekti raames ajakohastati metallide lõiketöötluslabori kogu sisseseade, et see oleks samal tasemel ettevõtetes kasutuses olevaga ning millega on võimalik pakkuda

Küünlajalg: kooli graveeringuga

1/2012 (39)

kaasaegset praktilist õpet ja teenuseid ettevõtetele. Uusi seadmeid kasutavad mehaanikavaldkonna masinaehituse, tehnomaterjalide ja turunduse õppesuunad, samuti transpordivaldkonna autotehnika õppesuund. Parem ettevalmistus võimaldab kõrgkooli lõpetanutel rakenduda kohe tootmisesse.

Standby töötlemiskeskus: ootab oma aega ja tooteid


4444

Energeetika tulevik energeeTika Tulevik

lained kasvavad üle ookeani liikudes

analüüs:

laineenergeetika tasuvusuuring laineenergeetikasse investeerimine tasub end ära vaid piirkondades, mis asuvad laineenergia rikaste alade nagu lõuna-ameerika, lõuna-aafrika ja uus-Meremaa lõunarandade vahetus läheduses. kasutatav tehnoloogia on keerukas ja kallis. ent keskkonna seisukohalt on tegu ühe kõige rohelisema energiaallikaga.

georgi karhu, Mehaanikainsener

P

aljud ülikoolid ja instituudid on seotud mere alternatiivenergia uuringutega. Riikide lõikes tehakse laineenergia alast teadusuuringut kõige rohkem Suurbritannias, USAs, Portugalis, Jaapanis ja Iirimaal. Kõige rohkem laineenergia muundureid on arendatud Euroopas – 2005. aasta seisuga 34 seadet –, järgneb Kaug-Ida 13 ja Põhja-Ameerika 11 seadmega. Laineenergeetikat on Eesti teadusmaastikul käsitletud seni minimaalselt.

2011. aasta TalveAkadeemia teadusartiklite konkursil käsitles Victor Alari teemaga “Lainetuse energia potentsiaal Eesti territoriaalmeres” laineenergiat idee tasandil, käsitlemata praktilist tasuvusuuringut ja realiseerimise kontseptsiooni. Autor leiab, et senisele baasile toetudes võib lugejal tekkida ebaadekvaatne ülevaade laineenergeetika potentsiaalist ja tasuvusest. Uurimuse eesmärk oli saada ülevaade laineenergeetikatööstuse kasumlikkusest investori ja arendaja seisukohast, sest ilma rahastamiseta jäävad ka kõige rohelisemad energeetikaideed teostamata.

1/2012 (39)

Laineenergiat genereerib tuul, olles ühtlasi atmosfääri päikeseenergia kaasprodukt. Laineenergia ressurss on umbes sama kogu maailma elektritarbimisega ( ̴ 2 TW), realiseeritav osa aga kõige rohkem 10–25%. Lainete keskmine energiasisend on 0,1–1 W/ m², moodustades murdosa päikeseenergia sisendist (ca 350 W/m²). Lained võivad sellegipoolest kasvada üle ookeani liikudes energiatiheduseni 100 kW/m, sele 1. Suurimad laineenergia varud on rannikupiirkondades nagu Briti saarte läänerannik; Islandi, Lõuna-Ameerika, Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa lõunarannik ja Antarktis. Energiatihedus ulatub seal üle 60 kW/m. Arvestatavad laineenergia piirkonnad on veel Norra, Pürenee poolsaar, USA ja Uus-Meremaa läänerannik, 40–60 kW/m. Siseveekogud on laineenergia vaesed: Vahemeres, Läänemeres ja Okeaania saarestike ümber jääb laineenergia ressurss 15–20 kW/m kanti.

Maht mitukümmend m3 meetri kohta Energia saamiseks merelainetest tuleb see kinni püüda. Laineenergia muunduri füüsiline suurus omab jõudluse määramisel kriitilist tähtsust. Enamikul juhtudest peab laineenergia muundurite töömaht olema lähedane laine mahule – mitukümmend kuupmeetrit meetri kohta. Väiksema töömahuga seadmed võivad püüda väiksematest lainetest enamiku energiast, kuid tagasilöögid tekivad kokkupuutel suuremate lainetega, mis vähendab üldist efektiivsust. Laineenergia muundurite klassifikatsioon on selel 2.

uurimuse eesmärk oli saada ülevaade laineenergeetika kasumlikkusest investori ja arendaja seisukohast.

pildid: auTOr, ClariTa/MOrgueFile


energeeTika Tulevik

laineenergia muunduri tasuvusaeg pole selge Kuna tänapäeval on lõpetatud vaid paar kommertsprojekti, on standardsete projektide ajakava raske määrata. Laineenergia muunduri projekti oletatavaks kestuseks peetakse umbes 25 aastat, millest 9 aastat moodustavad kuluartiklid nagu planeerimine, litsentsid, tootearendus, tootmine, sertifitseerimine, paigaldus ja utiliseerimine. Seadme produktiivseks elueaks ennustatakse seega 16 aastat. Laineenergia muunduri tehnoloogia vastab kõrgeimatele standarditele, mis omakorda tähendab kalleid ja keerulisi komponente ning tehnoloogiat. Autor kahtleb, kas muundur suudab aastaringses ebastabiilses lainetuse keskkonnas teha tasa investeeringud ja olla seega kasumlik. Laineenergeetika suurim takistus on kitsastesse regioonidesse fokuseeritud ressurss, mistõttu on perspektiivi vaid tormise avamere kaldalähedastel aladel.

kasutatud kirjandus 1. Boyle, G. 2004. Renewable energy power for a sustainable future. Oxford, UK: The Open University, 312, 313, 334, 336. 2. Cruz, J. 2008. Green energy and technology. Ocean wave energy current status and future perspectives. Berlin, GER: Springer, 93, 96-97, 410-414. 3. Det Norske Veritas. 2008. Offshore service

45

Sele 1

Aasta keskmine hinnanguline lainevõimsus, kW/m (The Energy Blog, 06.10.2005)

specification DNV-OSS-312. Certification of tidal and wave energy converters. NOR: Det Norske Veritas, 5. 4. Det Norske Veritas. 2008. Offshore standard DNV-OS-D201. Electrical installations. NOR: Det Norske Veritas, 9. 5. Det Norske Veritas. 2010. Offshore standard DNV-OS-C401. Fabrication and testing of offshore structures. NOR: Det Norske Veritas, 8.

6. International Energy Agency. 2009. World energy outlook. International Energy Agency, 63, 64, 74, 75. 7. Scottish Enterprise. 2005. Marine Renewable (Wave and Tidal) Opportunity Review. Scottish Enterprise: 8, 10-11, 14. 8. The Energy Blog: About wave power. http://thefraserdomain.typepad.com/ energy/2005/10/about_wave_powe_1. html (13.11.2011) Sele 2

Laineenergia muundurite tüüpide skeemid (Boyle, 2004)

1/2012 (39)


s u t Ehi 4646

Ehitus ehiTus

Eeluuring 2011:

maa-aluste tehnovõrkude Ühtse

TehnOvÕrgu kaev ja kaablikanalisaTsiOOn

Tehnorajatiste kogumid ehk tehnovõrgud tagavad energiavarustuse, sideühenduse, veevarustuse, reo- ja sadevee kanalisatsiooni jne toimimise. põhimõtteliselt on tegu transpordivõrgustikuga. Optimaalne, efektiivne tehnovõrgustik tagab ühiskonna ja majanduse ladusa toimimise.

priit vilba, ph.d, TTK rajatiste õppetooli juhtaja, professor

valdar tammin, juhtiv insener, OÜ REIB

oliver vilba, ba, Spenser Invest OÜ

T

ehnovõrgud on kogu infrastruktuuri oluline osa. Kui kõik toimib, töötavad tehnovõrgud justkui märkamatult. Probleemid tekivad siis, kui katkeb näiteks elektriühendus, side (internet), gaasi- või veeühendus jne. Tehnovõrgud on nagu inimorganismi veresooned ja närvisüsteem.

Tehnovõrgud jaotuvad tinglikult kaheks – maapealsed ning maa-alused tehnovõrgud. Maa-aluste tehnovõrkude andmehaldus on teema, millega kuni 2010. a sügiseni polnud laiapõhjaliselt tegeldud. Firmad ja omavalitsused, olenevalt vajadusest ja võimalustest, on loonud eraldi geoinfosüsteeme oma hallatavate tehnovõrkude kohta, kuid nende käsutuses olev info on kohati ebatäpne ning killustatud. GISi ehk geoinfosüsteemi omavad suuremad tehnovõrkude valdajad ja neli omavalitsust – Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva. 2011. a kevadel algatasid Tallinna Tehnikakõrgkool ja K-Projekt AS eeluuringu “Tallinna maa-aluste tehnovõrkude ühtse andmebaasi ja rakendustarkvara loomine”.

1/2012 (39)

Eeluuringu eesmärk oli kaardistada üldised probleemid Eesti maa-aluste tehnovõrkude ja nende andmehalduse valdkonnas Tallinna näitel ning esitada ettepanekud optimaalse olukorra saavutamiseks nii juriidilisest, süsteemsest kui IT vaatenurgast. Eeluuringu raames tehti järgmist. 1. Tehnorajatiste andmehalduse (TRAH) töörühmast osavõtt. 2. Konsultatsioonid Eesti võrguettevõtetega (Tallinna Vesi, Eesti Gaas, Elion, Eesti Energia Jaotusvõrk, Tallinna Küte, KH Energia-Konsult). Igal võrguettevõttel palusime vastata töögrupi poolt koostatud küsimustikule. 3. Tutvuti Tallinna, Pärnu ja Tartu linnavalitsuste geoinfosüsteemidega. 4. Tutvuti Soome Espoo ja Helsingi linnavalitsuste tehnorajatiste andmehalduse lahendustega. Soome näide aitas paljuski Eesti kohta optimaalseid ettepanekuid välja töötada. 5. Konsulteeriti teiste huvitatud osapooltega – projekteerijad (K-Projekt AS), geodeedid (AS REIB) ja kinnisvaraarendajad.

FOTOd: erakOgu


ehiTus

andmebaasi loomine

Maa sees paiknevad TehnOvÕrgusTiku kaablid MeriTOn spa hOTell ehiTusel, 2007. a

6. Kogutud info analüüs ning ettepanekute formuleerimine ühtse tehnorajatiste andmebaasi ja rakendustarkvara kasutuselevõtuks. 7. Töögrupp töötas välja IT-süsteemi põhimõttelise kirjelduse, mis vastaks kõigi osapoolte vajadustele ning konsolideeriks tehnovõrkude andmed kesksesse andmebaasi. 8. Uus-Sadama 17 ja lähiümbruse geodeetiline uurimistöö.

nelja linna hetkeolukord ja probleemid on teada Tallinnas omab Linnaplaneerimise Amet ruumiandmete registrit, kuhu on algatatud tervikliku koondplaani koostamine. Paraku käib see ametnike põhitöö kõrvalt ning koondplaani valmimine on jäänud venima. Kaetud on üksikud alad, protsentuaalset kattuvust Linnaplaneerimise Amet ei öelnud. Tallinnas toimub ka automaatne andmevahetus mõne suurema võrguettevõttega (Eesti Gaas, Tallinna Vesi), kuid mitte kõigiga. Enim tõrgub koostööst Elion, kes viitab salastatuse vajadusele.

Pärnus on 1:500 mõõtkavas geodeetiline koondplaan ning väljastatakse ruutmeetripõhise hinnaga väljavõtteid sellest plaanist. Plaanidel puudub sügavusmõõde. Geodeetilised tööd, mida selle abil Pärnus tehakse, on enamjaolt teostusmõõdistused. Tartu on alustanud ühtse geoaluse koostamist, siiski samuti ilma sügavusmõõtmeta. Tartu kutsub naabervaldu süsteemiga liituma. Naabervaldade huvi süsteemi vastu on suur, samuti on Tartu ise huvitatud üleriigilise süsteemiga ühinemisest. Oma süsteemi loomisega tegeleb veel Narva. Väiksemad omavalitsused ei ole suutelised andmeid ise haldama ning võrguettevõtetel on probleeme omavalitsuste haldusmehhanismidega: nad sooviks suhelda ühe partneriga standardsetel alustel.

võrguettevõtted on erineva arengutasemega Eesti Gaas omab täpseid andmeid, samas Tallinna Vee ja Elioni vanematel plaanidel esineb suuri vigu. Enamik andmetest on kahe mõõtmega, puudub sügavusmõõde. Ka uutes Tallinna ja võrguvaldajate andmebaaside andmetes on mõõdistusvigu ja vanadelt plaanidelt kopeerimist. Iga planeeringu või ehitusprojekti puhul on vaja teha ülemõõtmised, mida saab teha ainult lume ja jää puudumisel, talvel on uute projektide algatamine enamjaolt võimatu. Puudub info objektidel paiknevate infrastruktuuri omanike (valdajate) kohta. Projekteerimiseks ja kooskõlastusteks vajalike andmete kättesaamiseks on vaja läbi käia kõik piirkonna võrguvaldajad. Õiguslik keskkond on tehnilisi arenguid arvestades vananenud. Näiteks Arhiveerimisseadus kohustab omavalitsustel neile edastatavad geodeetilised plaanid arhiveerida paberkandjal, samas puudub kohustus nendega midagi edasi teha. Eesti Infotehnoloogia Liit on uurinud

1/2012 (39)

47

ja leiab, et ülemõõtmistele kulub Eestis ca 6 miljonit eurot aastas. Probleemide koondsõna on ebaefektiivsus. Liiga palju aega ja raha kulub ülemõõtmistele ning bürokraatiale, et saada kokku reaalne pilt CAD-vormingus projekteerija või ehitaja arvutisse, seega venib ka ehituse algus.

ettepanekud Arvestades osapoolte soove, Soome näidet, Eesti üldist olukorda ja omapärasid, pidas töögrupp mõistlikuks soovitada kogu riiki katva 1:500 mõõtkavas geodeetilise koondplaani koostamist. Süsteem peab olema võimeline andma infot suvalise asukoha tehnovõrkude kohta, väljastama tasu eest alusplaani põhilistes CADvormingutes ja võimaldama iseseisvate lisarakenduste loomist, nagu näiteks kooskõlastuste teavitussüsteem. Süsteemi haldamiseks on kolm erinevat ettepanekut. 1. Riikliku sihtasutuse mudel: süsteemi juhtimise määrab riigivõim ning võrguvaldajad ja omavalitsused on kohustatud teenust kasutama. Sarnane on nt Eesti Interneti Sihtasutus ja domeenide väljastamine. 2. MTÜ, kus liikmeteks on võrguvaldajad ja omavalitsused: süsteemi juhtimise määrab võrguvaldajate ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev juhatus. 3. Andmepidajaks on äriühing: süsteemi juhtimine on erakätes ning kasumile orienteeritud. Tulu saab keskne andmehaldaja (süsteemipidaja) 1) võrguvaldajatelt, kes maksavad võrguinfoteenuse päringute eest kas fikseeritud kuutasu või fikseeritud tasu iga päringu kohta; 2) geoaluse allalaadijatelt ruutmeetripõhise hinnaga ja võimalik on ka plaanide üleslaadimise tasustamine; 3) omavalitsuse ja riigi kokkulepitud iga-aastasest rahalisest panusest.

kasutatud kirjandus: 1.

Tallinna maa-aluste tehnovõrkude ühtse andmebaasi ja rakendustarkvara loomine. (2011). Tallinna Tehnikakõrgkooli rajatiste õppetool. Tallinn. (Eeluuring). http://www.tktk. ee/?id=2418


4848

konverents //mess kOnverenTs Mess

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

tule vaatama:

metav 2012 raames toimub spetsiaalne eriÜritus meditsiinitehnika tootjatele

haMbaTOOdeTe Freespink daTrOn d5 (pareMal)

MeTav peetakse düsseldorfis 28. veebruarist 3. märtsini 2012. Tegu on selle aasta esimese rahvusvahelise metallitöötlemismessiga saksamaal.

veijo kauppinen, aalTO ÜlikOOli TehnikaprOFessOr

S

aksa tööpingitellimuste kasvutempo aeglustub. Saksa tööpingitööstus kuulub riigi masinatööstusharu viie suurema sektori hulka. Pärast paari viimast kuud täistuuridel ülesmäge liikumist on Saksa tööpingitööstus seilamas

taas tüünemaisse vetesse. 2011. aasta kolmandas kvartalis kasvas tellimuste arv 29 protsenti. Kokkuvõttes suurenes nõudlus 2011. aasta esimese üheksa kuu jooksul 74 protsendi võrra. Suur tellimuste arv on uuesti tõstnud tootmisvõimsuste rakendusastet. Eelmise aasta septembris oli sektoris 67 000 töötajat ehk üle-eelmise aasta

1/2012 (39)

näitajaga võrreldes 4,4 protsenti rohkem. Saksa tööpingitootjate liidu (VDW) hinnangul kasvas tootmismaht 2011. aastal kolmandiku võrra. Seejuures tuleb siiski arvestada jätkuva ebakindlusega rahaturgudel.

Metall ja meditsiin – ainukordsest massidesse METAV toob üha esile teemasid, mille üle tootmistehnoloogia vallas praegu arutletakse. METAV 2012 pakub külastajatele terve rea sündmuste näol uut taustteavet eksponentide väljapanekute kohta. Esitletakse nüüdisaegset meditsiiniseadmete

FOTOd: auTOr


Konverents / MESS

tootmise protsessiahelat, innovaatilisi lahendusi kiudkomposiitmaterjalide tõhusaks töötlemiseks ning mitme NordrheinWestfaleni klastri tegevust. Messil METAV 2010 edukalt alanud erinäitus “Metall ja meditsiin” jätkub pealkirja all “Metall ja meditsiin – ainukordsest masstootmiseni”. Nõudlus meditsiinitehnika toodete järele muutub üha personaal­ semaks. See tähendab, et müüjatel tuleb toota üha väiksemaid partiisid. Hambaravi näidustused ja implantaadid nõuavad küllalt sageli ainukordseid tooteid. Samal ajal on meditsiinitehnika tootjatel ka keeruline valmistada standardtooteid mass­ tootmise korras kulutasuvalt ja lühikese tootmistsükliga. METAV esitleb lahendusi just sellistele probleemidele. Erinäitust 15. hallis korraldab Siemens koostöös partneritega CAM-tarkvara, instrumentaalprogrammide, metroloogia ja tööpinkide valdkonnast.

Põlve endoproteeside protsessiahela esmaesitlus Virtuaaltehases kasutatakse töö ettevalmistusetappide näitlikustamiseks meeskonnakeskust ja CAM-tarkvara NX. Keskendutakse töödeldava detailiga seonduvate oluliste tootmisetappide terviklikule kavandamisele ja rakendamisele, tõhusale ressursikasutusele ning protsessi standardimisele ja selle pidevale täiustamisele. Korraldatakse kasutajale kohandatud põlve endoproteeside kulutasuva tootmise optimeeritud protsessiahela esmaesitlus ja reaalajas demonstratsioon. 
 Saksamaal Mühltalis tegutsev Datron AG on rahvusvahelise haardega masinaehitusettevõte. Firma põhitoodangu moodustavad CNC-tööpingid kiirfreesimiseks ja 3D-graveerimiseks, hambatoodete freespingid kõigi tavapäraste hambalaboris kasutatavate proteesimaterjalide tõhusaks töötlemiseks, kiiret ja täpset liimimist ja plommimist võimaldavad doseerimismasinad ning kiirtöötlemisseadmed.

Väljas on hambatoodete freespink Datron D5 Datron on alati olnud üsna mitmekesise tootesortimendiga ning tunneb end

kodus juba paljudel turgudel: CNC-töötlemises nii elektroonika- kui ka plastmassitööstuses, alates kosmose- ja autotööstuse rakendustest kuni meditsiinitehnikani välja. Nende sektoriteadmiste alusel analüüsiti ka hambatoodete turu nõudeid ja neist lähtudes töötati välja hambatoodete freespink Datron D5. Märtsis 2011 esitleti seda innovaatilist seadet juba maailma suurimal hambaravikaubanduse messil Kölnis. Põhiolemuselt ei erine hambatoodete freespingid tavalistest CNC-freespinkidest. Hambaproteeside valmistamine kujutab endast individualiseeritud masstootmise väga keerukat vormi. Datroni eksperdi, tehnikadoktor Michael Kreisi hinnangul toodeti 2010. aastal ainuüksi Saksamaal üle 20 miljoni hambakrooni. See tähendab 20 miljonit üksiktoodet, sest õigupoolest ükski hammas ei ole teisega identne. Et võimaldada nii eripalgelise kuju ja materjalivalikuga toodete kulutasuvat ja töökindlat tootmist, tuleb kasutajatele kindlustada veavaba tootmine alates esimesest käituskorrast.

Turg nõuab üha enam avatud süsteeme Kasutatav juhtimisprogramm põhineb olemasolevate CNC-tööpinkide läbiproovitud juhtimissüsteemil. Seda on spetsiaal­ selt muudetud, sealhulgas on lisatud hambalabori vajadustele tundlikult kohandatud kasutajaliides, mis tugineb lihtsale ja kasutajasõbralikule kuvamislahendusele. Hiirt ega klaviatuuri ei ole, on üksnes puuteplaat. Enamik hambaravitehnikas siiani kasutatud traditsioonilisi CAD/ CAM-lahendusi on suletud süsteemid. Turg aga nõuab üha tungivamalt avatud süsteeme, ehkki kasutajal on neid keerulisem selgeks õppida. Datron pakub kogu vajalikku protsessiahelat terviklikul kujul, alustades skannerist, CAD/CAM-tarkvarast, tööpingist ja tarvikutest ning lõpetades kasutatava materjaliga, ehkki selle tarnivad koostööpartnerid. Seejuures lähtutakse vältimatust eeldusest, et tööpingi keerukusele ja tehnilistele nüanssidele vaatamata peab selle kasutamine olema nii lihtne, et ka töötaja, kes valdkonda ei tunne, saab käivitada

1/2012 (39)

49

sellel töökindla protsessi – seda ka juhul, kui tegu on selliste ülikeerukate detailidega nagu implantaaditoega sillad, mida tuleb töödelda suurima täpsusega. Vajalike töötlemisoperatsioonide tohutu mitmekesisuse tundmaõppimine on isegi CNC-ekspertidele veidi keeruline.

Tehnik saab funktsioonidest hea ülevaate Kõike seda arvestades nõuab niisuguse kasutajaliidese kavandamine, mis hõlmab üksnes teavet, mida igasuguse CNC-kogemuseta hambatehnik peab kindlasti teadma, üsna hoolikat tasakaalustamist. Võib muidugi eeldada, et CNC-spetsialistidele on teave puudulik (milline tarvik on parajasti tsangis, võlli pöörlemiskiirus, etteandmiskiirus, töötlemissügavus jne). Ent pärast lühikest koolitust saab hambatehnik kõigist asjakohastest funktsioonidest väga hea ülevaate, isegi kui ta pole kunagi varem CNCga kokku puutunud. “Meie protsessiahelas,” selgitab Michael Kreis, “saadetakse andmed CAMarvutist võrgu kaudu otse tööpingile, mis leiab selle töö oma tööde nimistust.” See tähendab, et kasutajale kuvatakse üksikasjalik teave selle kohta, kas masina varustus (tarvikud, jahutusvedelikud, töödeldavad detailid) on piisav, ning ta saab alustada tööd üksnes siis, kui kõik tuled on rohelised.

Käimasoleva töö ajal saab kavandada uusi Seda saab teha peitaja jooksul: samal ajal käimasoleva freesimistööga saab juhtpaneeli kaudu kavandada järgmisi töid või lisada masinasse uusi detaile. “Minu hinnangul on hambatoodete digitaalne protsessiahel sellega lõpule viidud,” kõlab Michael Kreisi järeldus. Tänapäeval tavakasutuses olevad avatud süsteemid on pärast esialgsete takistuste ületamist läinud viimastel aastatel standardpraktikasse ning neid kasutatakse maailmas miljonite kaupa. “Digitaalne konkatenatsioon” ei ole muidugi jõudnud igasse praksisesse ja laborisse, kuid sellegipoolest on ta veendunud: “Protsessiahel on tänapäeval vägagi elujõuline.”


5050

Innovatsioon innOvaTsiOOn

Väike ajalooline ekskursioon

siliCon valleY inspireerivad silicon valley (ränioru) piirkond kalifornias san Francisco lahe kagu- ja lõunakaldal, mis hõlmab santa Clara oru ja san Francisco poolsaare lõunaosa, on eestlastele peamiselt tuntud paljude maailma mainekate tehnoloogiafirmade koduna. google, Yahoo, intel, ebay, hewlett-packard on vaid mõned tuntumad nimed tuhandete teiste äriõnne jahtivate ettevõtete seas. ja üha enam leiab sealt ka meie enda väikese kodumaa aktiivsemate idufirmade kontoreid.

alar kolk, TTÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor

K

uigi Silicon Valley nimetus tuli kasutusele alles 1971. aastal ja iseloomustas tabavalt pooljuhtides ja arvutites infotehnoloogiaettevõtete poolt laialdaselt kasutatud räni hulka, oli piirkond plahvatuslikult arenema hakanud palju varem – juba siis, kui Stanfordi ülikooli juurde rajati tööstuspark. Aastate jooksul olen seda piirkonda külastanud kümneid kordi, õppinud tundma tema ajalugu ja eripära ja usun vist just seetõttu, et väikesel innovaatikasse panustaval Eestil oleks Silicon Valleyst palju õppida. Detsembris võtsime TTÜs kätte ja tutvustasime Silicon Valleyd meie üliõpilastele nii Räniorus aastkümneid edukalt tegutsenud ja paljusid maailmafirmasid konsulteerinud advokaadi Richard Allan Horningu kui ka IT-ärimehe Allan Martinsoni pilgu läbi. Mõistagi rääkisin veidi oma kogemustest, mis viimasel ajal on keerelnud ümber koostöövõimaluste otsimise kahe selles piirkonnas asuva maineka teadusülikooliga: Stanfordi ja Berkeleyga.

„Milline võiks see maa välja näha“ Mis siis ikkagi on see, mis vaimustab kümneid tuhandeid inimesi üle maailma sõitma õppima ja tööle just Räniorgu?

alar kolk, Tallinna Tehnikaülikooli prorektor

Minu isiklik arvamus on, et nendeks edutegureiks on soe ja mõnus kliima ning aastakümnetega välja arenenud meie mõistes ehk isegi täiuslik äri-, teadus- ja õppetegevust toetav infrastruktuur. Kus mujal on teil võimalus igal nädalapäeval osaleda kümnetel, kui mitte mitmekümnetel, erinevatel tipp-tehnoloogia koolitustel või vestelda selle maailma nutikamate ärimeestega nende uuematest visioonidest. Et aga mõista Silicon Valley edulugu, tuleks korraks vaadata ajas tagasi. Teatavasti enne 1848. aastat, mil sealtsamast piirkonnast avastati kuld, elas San Jose linna1/2012 (39)

kese ümber kõigest 4000 inimest. “Milline võiks see maa näha välja ettevõtlike inimeste käes,” õhkas kirjanik Richard Henry Dana, Jr oma 1840. aastal ilmavalgust näinud teoses Kalifornia kohta.

Crocker, hopkins, stanford ja huntington Kuid kuld tegi oma. Vähem kui paarikümne aastaga sajakordistus rahvastik, ulatudes 1865. aastaks juba 360 000 inimeseni. Põnevad lood räägivad isegi ajakirjanikest, kes kullapalavikust lugusid kirjutama hakates ka ise kullakaevuriteks said. Mõistagi tekitas massiline elanike juurdekasv vajaduse hakata hoogsalt tegelema põllumajanduse, sadamaehitusega jm. Innovatsioon ja riskialtid inimesed olid tolle aja märksõnadeks. Faktid räägivad, et vähem kui paarikümne aastaga pärast kulla avastamist ja meeletu sisserände algust FOTOd: auTOr, sTanFOrd universiTY, (nz) dave, Yang/Yun


innOvaTsiOOn

51

õppetunnid

sTanFOrdi ÜlikOOl

OraCle COrpOraTiOn, siliCOn valleY

andsid nisupõllud ja tootmissektor kumbki juba suuremat käivet kui kullakaevandused. Kuid innovatsioon ei peatunud mitte seal. Pärast seda, kui valitsus oli sisuliselt jõuga kullaauguks kujunenud Kalifornia Mehhikolt ära võtnud ja endaga liitnud, kerkisid esile neli meest, keda tänaseni Silicon Valley esiisadeks peetakse: Crocker, Hopkins, Stanford ja Huntington. Nemad olid teadaolevalt esimeste seas, kes mõeldes suurelt hakkasid tekkinud olukorda kogu piirkonna ja ka oma varandusliku seisu kindlustamiseks aktiivselt ära kasutama.

Üle ameerika itta ulatuva raudtee ehitus Üks esimesi nende meeste ettevõtmisi oli tee ehitamine sadamast Sacramentosse. Kuid nende järgmine projekt – üle Amee-

rika itta ulatuva raudtee ehitamine – tegi nad veelgi kuulsamaks. Ei olnud nelikul aga kerge, sest Kalifornia polnud selleks ajaks veel Wall Streeti pankurite jaoks eriti atraktiivne koht. Viimases hädas saavutati kokkulepe riigiga, et mehed ehitavad 20 miili raudteed ise, ülejäänu teeb riik! Kuid ka siin leiti 20 miili tarvis sponsor – tööriistavalmistaja, kes nägi projektis võimalust oma toodangut üle riigi paisata. Hämmastav, kuid ka pärast kuulsa raudtee lõplikku valmimist, mis lääne ja ida omavahel liitis, ei haaranud Wall Street kinni võimalusest raudteed välja osta! Ikka veel ei taibatud selle vara tegelikku väärtust. Ja nii ei jäänudki nelikul muud üle, kui võtta kogu asjaajamine enda kätte: monopoliseeriti suurem osa kaubandusahelast, alates raudteest kuni laevaliinideni. Etteruttavalt tuleks kindlasti meenutada, et üks neist meestest, Leland Stanford, 1/2012 (39)

stanfordi ülikoolist on viimase sajandiga sirgunud üle 50 nobeli preemia laureaadi.

ostis veidi eemale tuhanded hektarid maad ja rajas sinna hobusefarmi. Kuid kuna ta poeg noorelt suri, otsustas Stanford, kes oli ühtlasi ka vabariiklaste partei juht ja hilisem senaator, et farm peab jääma kalifornialastele – nii sündiski Stanfordi ülikool.

stanford on andnud üle 50 nobeli laureaadi Kui algselt pakuti võimalust oma ülikooliga Kaliforniasse laieneda tolle aja suurtele tegijatele nagu Yale, Harvard jt, polnud keegi neist siiski sellest huvitatud. Nii tuli ka hariduskompetents ise nullist üles ehitada. Nurgakiviks määras papa Stanford teaduse ja praktilise innovatsiooni koostoime ehk lihtsamalt öeldes teaduse ja ettevõtluse koostöö. Kuigi suuruselt on Stanford täna võrreldav Tallinna Tehnikaülikooliga, olles kindlasti mitte suurimate Ameerika ülikoolide seas, on häm-


52

innOvaTsiOOn

inTel, siliCOn valleY

mastav, et just sellest ülikoolist on viimase sajandiga sirgunud üle 50 Nobeli preemia laureaadi. Kuid tagasi ajalukku. Üheks esimeseks suuremaks innovatsiooniks tänase Silicon Valley territooriumil sai vanamoelise tornivõrguga telegraafi kaotamine ja üle õhu toimiv sõnumiedastuse viis Poulsen Wireless, millest kasvas hiljem välja Federal Telegraph. Veidi hiljem, 1927 avastas Philo Taylor Farnsworth suure neliku teise liikme osalusega Crockeri Uuringukeskuses esimese televiisori, suutes edastada lisaks helile ka pilti. Ja seegi oli vaid väike algus. Üldtuntud faktide seas on ka interneti eelkäija APRANETi loomine just Stanfordis.

ka toidukohad andsid oma panuse innovatsiooni

gOOgle, siliCOn valleY

inimeste vahelisel diskussioonil ja sotsiaalsel läbikäimisel, on ajalooline koht suurte edukate firmade ja maailma muutnud revolutsiooniliste ideede sünnis ka esimestel legendaarsetel toidukohtadel, mis uute ettevõtete juurde tekkisid. Just seal hommikueinet võttes ja lõunasöögi järjekorda-

2012. aastal viime räniorgu grupi TTÜ tudengeid, kes on omavahelises mõõduvõtmises kõige innovatiivsemad.

Kuid Silicon Valley on veel palju enamat kui hulk ambitsioonikaid ettevõtteid. Kuna innovatsiooni tekkes on oluline osa

ebaY, siliCOn valleY

des seistes, muuhulgas keelatud ärisaladusi vahetades, said omavahel tuttavaks paljud eilsed ja tänasedki tehnoloogiagurud. Ja sündisid üha uued ja uued ettevõtted. Pole ka ime, sest Kalifornia seaduste järgi pole keelatud see, mis on keelatud mitmel pool mujal: konkurendi juurde tööle minek. Juba ammu pole Silicon Valley atraktiivne tehnoloogiafirmade kasvulava vaid ameeriklastele, sest üle poolte firmadest on juba täna loodud teistest riikidest sissesõitnute poolt. Üks olulisemaid Silicon Valley sõnumeid on see, et pankrotti läinut ei naeru1/2012 (39)

vääristata, vaid antakse talle uus võimalus. Seega pole harvad juhused, kus alles mõne aasta eest investeerimispankuritelt kümmekond miljonit dollarit arendustegevuseks saanud ja seejärel pankrotistunud ärimees naaseb paari aasta pärast samade pankurite ette sirge seljaga. Ta soovib uut võimalust, sest tal on uus ja veelgi parem idee. Ja ta saab seegi kord raha, kui oskab nimetada oma eelmise läbikukkumise põhjused. See on Silicon Valley.

Me ei pea häbenema oma teadustaset 2012. aastal kavatseme viia Räniorgu grupi TTÜ tudengeid, neid, kes on omavahelises mõõduvõtmises kõige innovatiivsemad. Siina pääsevad vaid kõige andekamad. Ma usun siiralt, et tõeliselt edukaks saame me vaid ennast maailma parimatega võrreldes. Minult on ka küsitud, miks ikkagi panustame koostöösse Stanfordi ja Berkeleyga, mida see võiks anda Eestile? Ei, ma ei karda, et meie üliõpilased siit soojale maale põgenevad ja oma koduse innovatsiooni unarusse jätavad. Ma pigem arvan, et mida rutem nad maailmast kogemusi hangivad, seda kindlamini suudavad nad järele aidata ka oma kodumaa teadust ja majandust. Mis siis ikkagi oleks Silicon Valley sõnum Eestile? Meil ei ole tarvis häbeneda oma Eestimaist teadust, vaid võtta pigem ette julgeid koostööprojekte, mis omakorda tagaksid, et TTÜ teaduspotentsiaal leiaks lähiaastatel rakendust ka Silicon Valley tehnoloogiafirmades.


capable of taking care of designing as well as manufacturing. In the course of the renovation the entire equipment of the lab for metal cutting processes was updated in order to bring it to the same level with that used by enterprises, thus enabling to offer upto-date practical training as well as services to enterprises.

Quality research of domestic Mineral Water by scientists of Tallinn university

S

cientists of Tallinn University conducted microbiological studies of the products and source of AS Värska Vesi and analysed the chemical composition of the mineral water. The results of the studies enabled to give recommendations for the consumption of the mineral water so as to take the most advantage of it. In the course of the studies the preservation qualities of the water brand Värska Oiginaal were compared to those of two other mineral water brands popular in the Estonian market. The aim of the experiment was to identify microbial changes that might take place in the three chosen brands of water after the bottles had been opened and preserved in the open condition for an extended period of time. It appeared that keeping an open bottle of Värska Originaal in the warmth and sun considerably decreased the level of bacteria in the mineral water. In this respect Värska Originaal was unlike the other two brands compared.

renovated lab for Cutting processes at Tallinn university of applied sciences

O

n December 13 the Faculty of Mechanics at TUAS opened the renovated lab for metal cutting processes. The lab enables to substantially update the teaching process and in-service training sessions as well as opens up new opportunities for collaboration with enterprises. The aggregate cost of the project was 550 thousand EUR. The public procurement for the supply of lab equipment was won by OÜ Abplanalp Estee. The Faculty of Mechanics is one of the most important units of TUAS – it is one of the very few places in Estonia preparing CAD/CAM engineers

roof of ahhaa-Center – best Metal roof in the World

T

he 59th annual congress of IFD (International Federation for the Roofing Trade) was held in Dublin, Ireland on 2.-5. November. The IFD Award competition, taking place every other year, was carried out in four categories: pitched roof, flat roof, metal roof and facade. The roof of AHHAA-Center – built by Nordecon, project manager Peeter Voovere – was elected the best-built metal roof in the world in years 2010–2011. Already before the high recognition by IFD AHHAACenter had gained much attention for its architectural design (Künnapu & Padrik Architects).

MeTav 2012 features special event specifically targeting medical technology manufacturers

A

fter the successful start of “Metal meets Medical” at METAV 2010, the special show is to be continued under the heading of “Metal meets Medical – from one-of-a-kind to bulk production”. The demand for medical technology products is becoming progressively more individualised. This means that vendors are having to manufacture smaller and smaller batches. Dental indications or individual implants are even quite often one-off products. However, cost-efficient mass production of standard items with short machine times is also a challenge for the manufacturers of medical technology. The METAV shall be showcasing solutions for precisely these challenges.

1/2012 (39)

5353

summary

suMMarY suMMarY


veidi nuputamist

viiMane lehekÜlg uudised

nuputamist 1

mille logo on kõrvaloleval pildil?

2

matemaatikaõpetaja Üpsilon käis alati valimas, aga tema ei valinud mitte talle sümpaatsete inimeste hulgast, vaid sümpaatsete arvude hulgast. Ta hindas vilunud pilguga saadikukandidaatide kolmekohalisi numbreid. Viimane kord valis ta välja ühe paaritu arvu, millest saab täpselt ruutjuure võtta. Kui sellest omakorda ruutjuur võtta, on tulemus jällegi täpne. Millise numbriga saadikukandidaadi poolt hr Üpsilon hääletas?

3

kaks matemaatikahuvilist sõpra arutlesid tõenäosuse üle. “Me istume siin pargipingil ja aeg-ajalt kõnnib mõni inimene siit mööda. Et esimesena möödub mees, selle tõenäosus on pool,” ütleb esimene. Teine noogutab. “Aga kui suur tõenäosus on, et möödub 10 meest, emmas-kummas suunas, ja mitte ühtegi naist?” “Väike,” vastab teine. “Aga 50? Tahad kihla vedada?” küsib esimene, “ma panen 1 euro, kui palju sa paned? Et juhuslikult möödub järjest 50 meest?” “Ma võiks panna kõik, mis mul on,” vastas teine. “OK, ära nii suureliseks muutu, pane jalgratas.” “Nõus, lööme käed!” Ent juhtus midagi enneolematut – teine kaotas kihlveos oma jalgratta. Kuidas see sai juhtuda?

4

kummal on lootus vanemaks elada, kas tänasel 20- või 40-aastasel inimesel? Teoreetiliselt seda välja arvutada ei saa, aga te võite pakkuda.

5

mehenimed ei lõpe üldiselt a-tähega, vähemalt eesti ja ka vene keeles. Mitut eestikeelset a-tähega lõppevat mehenime teate? Loomulikult ei lähe arvesse semutsevad jürkad, karlad, sassad-jassad.

vasTused 1 Kanada dollar. 2 Kuussada kakskümmend viis. 3 Laskem edasi jutustada hoopis loo väljamõtlejal Jakov Perelmanil raamatust „Elav matemaatika”. „Niisiis mina panen rubla ja sina jalgratta!”. „Nõus!”. Valitses vaikus. Kedagi ei möödunud. Ja siis hakkas järsku kaugemalt kostuma: „Vasak! Vasak!” Teine haaras peast: „Appi, mu jalgratas, hüvasti, mu armas Start Šossee!” Loo moraal: tõenäosuseid on igasuguseid ehk statistik uppus jões, mille keskmine sügavus on pool meetrit. 4 Statistika ütleb, et 40-aastasel. Täna 20-aastasel (mehed-naised koos) ootab keskmiselt ees veel 56,3 eluaastat (elab 76,3 aastaseks), täna 40-aastasel ootab ees 37,6 aastat (elab 77,6 aastaseks). Vahe pole just väga suur. Miks see nii aga on? Võib-olla selgitab põhjust näide, et täna 80-aastasel seisab keskmiselt ees veel 7,9 eluaastat. Seega – ärge kunagi kaotage lootust! 5 Inseneeria suutis tuvastada Vambola ja Venda. Venda nime kannab näiteks meie suurepärane akordionist Venda Tamman.

5454

1/2012 (39)

pilT: reprO


FARNELL JA ELEMENT14 ESITLEVAD

ÜHEKSA KLIENTI

KÜMNEST SOOVITAKSID MEID

UURINGUS OSALES 1900 EUROOPA KLIENTI*

“FANTASTILINE TEENUS”

“PARIMA TARNIJANA MINU EDETABELI TIPUS”

“KIIRE, TÕHUS, USALDUSVÄÄRNE”

ERILINE EELVAATLUS TÄNA FARNELL JA ELEMENT14 ESITLEVAD ESMAKLASSILIST EDASIMÜÜGITEENUST KOOS 3500 JUHTIVA TARNIJAGA OSADES ANALOG DEVICES ALTERA AMPHENOL AVAGO AVX BOURNS CREE CYPRESS TDK EPCOS FAIRCHILD FLUKE FREESCALE HONEYWELL INFINEON INTERNATIONAL RECTIFIER LINEAR TECHNOLOGY

LITTELFUSE MICROCHIP MOLEX NATIONAL SEMICONDUCTOR NXP SAMTEC ST TEKTRONIX TEXAS INSTRUMENTS TT ELECTRONICS TE CONNECTIVITY VISHAY WURTH SAMAL PÄEVAL KAUBA VÄLJA SAATMINE. TOOTJA FARNELL. JUHITUD MEIE KLIENTIDE POOLT.

www.farnell.com *Kliendiuuring viidi läbi Euroopas septembris 2011. Läbiviija: Farnell, sõltumatu kontrollija: Circle Research


MÕÕT TÄIS VILETSAST TÖÖRIIDEST? SOETA KVALITEETSED SNICKERS WORKWEAR TÖÖRIIDED! POWER WINTER TALVEJOPE

WINTER TALVEJOPE

Nägus ja vastupidav talvejope, mis on soe ning disainitud just keha järgi - 3D lõige annab maksimaalse mugavuse ja ei piira liikumist. Eriti kestev jope, mille Power-polüamiid kangas on vett- ja õlihülgav. Hea pehme sisevooder. Jope esiosa on lühem, et kasutada püksitaskuid ja tagumine osa pikendatud, et hoida selg soojas ka kummardades. Suured, luku ja fliisvoodriga küljetaskud, suured sisetaskud ja väline lukuga rinnatasku rahakoti ja mobiili tarbeks. Värvus: tumehall+must art 1119/5804

Lihtne ja soe talvejope, mis on valmistatud polüesterkangast. Hea pehme sisevooder. Jope esiosa on lühem, et kasutada püksitaskuid ja tagumine osa pikendatud, et hoida selg soojas ka kummardades. Värvus: must

HIND 97.- € Ostad jope - saad

art 1118/0404

HIND 65.- €

TASUTA

KOOTUD LOGOMÜTS Inimene kaotab 80% kehasoojusest pea kaudu - et sooja hoida, tuleb kasutada mütsi! Pehme ja mugav kootud müts on vajalik abivahend külmades tingimustes töötamiseks. Mütsi kangas on pehme ja veniv ning siseküljel on mõnus fliisvooder. Materjal: 100% akrüül ja vooder 100% polüesterfliis. Värvus: must art 9084/0400

HIND 11.- €

kingituseks first layer alussärgi* (väärtusega 26.- €)

art.9405/0400

Kõrge seljaosa ning anatoomilise kujuga sääred tagavad parima soojapidavuse, maksimaalse mugavuse ja hea funktsionaalsuse ka kõige raskemates oludes. Cordura materjalist põlvekaitsme taskud. Sääre allservas tõmblukud, mis lihtsustavad pükste jalga panemist ja äravõtmist. 100% tugevast polüamiidkangast, sooja vatiinvoodriga. Värvus: must

WINDSTOPPER TALVEMÜTS

®

See kootud talvemüts on soe ja silmapaistev. Mütsi valmistamisel on kasutatud kahekihilist hingavat WINDSTOPPER vahematerjali, mis kaitseb väga hästi tuule eest. Pealiskanga sisse on kootud reflekteeruv riba. Soojust hoiab villa sisaldav pealiskangas ja fliisvooder. Müts katab hästi ka kõrvad. Materjal: 30% vill, 70% akrüül (kahekihiline 100% tuulekindel WINDSTOPPER ). Värvus: must ®

®

art 3619/0404

art 9093/0418

TAVAHIND 89.- €

-10%

HIND 33.- €

SOODUSHIND 78.30 € SOKID (2 paari) Mugavad ja elastsed töösokid, sobivad hästi ka sportimiseks. Tugevdused kanna ja varba osas, õhem ja elastne jalavõlvi osas. Dri-release kangas juhib niiskuse eemale naha pinnalt ja hoiab seega jalad kuivemana. Kiiresti kuivav materjal 80% Dri-release, 15% Lycra, 5% nailon. Värvus: must art 9204

HIND 14.- € FIGHTING FOR BETTER WORKWEAR

SNICKERS WORKWEAR TÖÖRIIDED OTSE MAALETOOJALT:

Tel 654 9900 www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 TARTU Aardla 114, Ringtee 37a PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 RAKVERE Pikk 2 VILJANDI Riia mnt 42a JÕHVI Tartu mnt 30 VÕRU Piiri 2 VALGA Vabaduse 39 NARVA Tallinna mnt 19c

Pakkumine kehtib kuni 31.12.2011 või kuni kingitusi/kaupa jätkub.

POWER WINTER TALVEPÜKSID

*tasuta särgi saab kingituseks selle art 1119 jope normaalhinnaga ostmisel

Inseneeria 2012 01  

Ajakiri insenerile ja tootmisjuhile

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you