Autoleht

ilmub igal kolmapäeval koostöös Euroopa suurima autoajakirjaga

Reisieri Reis: kus tankida, kuidas planeerida, mida võtta kaasa?

Autoseiklus Aafrikas: eestlane käis Togos BMW-d tuunimas

Matk: Jeep Wrangleriga mööda Eesti kõrvalisi radu

Kolme turboga!

Uuendatud BMW 7. seeria: l Kolme turboga diiselmootor l 381 hobujõudu l Keskmine kütusekulu vaid 6,4 l / 100 km l Veel rohkem luksust ja elektroonikat

UUS

KUUM

Sõit: mugav, kuid kehva varustusega Opel Combo

Kokku 1800 hobujõudu: kolm kiiret autovanurit

ISSN: 9771406500005 Hind 1.49 6. juuni 2012 | Nr 22 (506)

Dodge Caliber: ka vähe sõites laguneb hoogsalt

kuus MEISTRIT on ikka kuus MEISTRIT

nüüd sikspäkis!

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

a utoleht t oime ta j a n ä d a l

S ta r ter 4 6

Telli Autoleht koju!

Numbri auto. 7. seeria BMW sai triturbodiisli.

Uudised ja piltuudised.

Tellimiseks: l helista 660 9797 l saada e-kiri levi@presshouse.ee l mine kodulehele www.telli.ee Tellimishind 45 ¤ aastas, otsekorraldusega 3,99 ¤ kuus

Tur g 10 Uudismudelid, sooduspakkumised.

Testid ja sõiduproovid 14

Sõiduproov. Opel Combo veab palju ja tõhusalt.

Põhilood

16

Retk Tallinnast Haapsallu Jeep Wrangleri moodi.

22 Eesti mehe autoseiklus Aafrikas Togos.

K a su t a t u d a u t o 26 Dodge Caliber – üks täiesti

aia taha läinud vasikas.

30 Toimetuse auto: Dacia Duster.

N õ un i k 32 Hindamatuid näpunäiteid

suviseks pikaks automatkaks.

34 Tallinna põhitänavad

pannakse riburada kinni.

Sport

36 Pingeline kardivõidusõit Aravetes.

38 Kuidas pääseda MM-võidusõidule

kõigest 10 euro eest?

Garaaž 40 Leedu autorändur Vitoldas Milius:

„Nii palju paiku on veel käimata!”

42 Kuratlik autokolmik: vanust kokku

üle 100 aasta ja võimsust 1800 hj!

46 Olulisemad sportautod:

McLaren F1 (1993).

T o i m e t us

Elmar Ots: Idiootidest ja relvadest Eesti toimekamad liiklushuligaanid jäävad politseile rikkumistega näppu regulaarselt iga mõne nädala tagant, väidab Eesti Päevaleht. Arvestades mundrimeeste nappust ja sedakaudu rikkuja tabamise tõenäosust ei saa seda kuidagi pidada juhuslike eksimuste peegelduseks, vaid need süüdimatult käitujad sigatsevad liikluses ilmselt nii-öelda „24/7”. Ehk normaalseks peetavast on asi väga kaugel. Lisaks on paljud autoroolis märatsejad aja jooksul ka muude pättuste eest paragrahviga vastu pead saanud.

Kuigi selline sarihälvik on tavaliselt vaid algvõi põhiharidusega, on enamik neist suutnud

end mingi nipiga autokoolist läbi vedada – 28 esirikkujast 2/3 on „kaaned” kunagi täiesti ametlikult kätte saanud. Hämmelduma panebki see, kuidas nii liikluses kui ka muus elus ilmselgelt asotsiaalselt käituv poolemeelne üldse on juhiloani jõudnud. Omaette küsimus on see, kuidas niisuguseid ravimatuid idioote autoroolist eemal hoida, sest kui hälve on piisavalt sügav, ei takista neid trahv, türm ega juhiloa äravõtmine. Kui pedofiile tahab riik hakata keemiliselt kastreerima, siis äkki leidub mõni keemilis-füüsikaline, Smith & Wessonist natuke inimsõbralikum relv ka liiklushullude vastu?

n ä d a l a p l uss j a m i i nus

Aadress Jõe 9, 10151 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post autoleht@presshouse.ee Internetis www.autoleht.ee Peatoimetaja Kristjan Sooper Tegevtoimetaja Tõnu Korrol Toimetajad Margus Pipar, Elmar Ots Kujundaja Alo Soolo Keeletoimetaja Kairi Vihman Kaasautorid Margus-Hans Kuuse, Ülo Anijalg, Pille Russi, Indrek Allik, Peep Päädam Autolehe tellimiseks helista 660 9797, saada e-kiri levi@presshouse.ee või mine kodulehele www.telli.ee. Tellimishind 45 ¤ aastas, otsekorraldusega 3,99 ¤ kuus Reklaam tel 661 6186

Head Autolehe tellijad Alates 1. maist 2012 maksab Autolehe tellimine otsekorraldusega 3,99 eurot kuus.

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Autoleht avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud. © 2010 AUTO BILD Axel Springer AG, Saksamaa. Kõik õigused kaitstud. Avaldatud Axel Springer AG loal. Kopeerimine ükskõik millisel viisil ja keeles on eelneva kirjaliku loata keelatud.

Vähem hukkunuid

Aasta esimesel poolel väga jubedaks muutunud Eesti liikluspilt on paranemas, hukkunutega avariisid juhtub vähem. Võibolla on asi tõhusamas politseitöös, võib-olla on juhid aru pähe võtnud või mõlemat korraga. Jääb vaid loota, et tegu on tõepoolest suunaga paranemisele, mitte üksiku helge hetkega. Ja mitte vaid loota, vaid iga liikleja saab anda ohutusse oma panuse.

Pöörased jalgratturid

Mõnegi ratturi tegutsemisest jääb mulje, et ta arvestab surematusega. Ootamatud sööstud autode vahel, vastassuunaline sõitmine ühesuunalisel teel, täie kiirusega ülekäiguradadele kihutamine jne. Kõik see on ka seadusega keelatud, aga kui kirjutatud tekst osutub pedaalijale liiga keeruliseks, siis mõni instinkt, näiteks, ära vigasta ennast, ära torma surma, võiks ju ikka toimida.

Autoleht 6. juuni 2012

S ta r t er

Triturbodiisel ja roh Kõigest neli aastat turul olnud BMW „seitsmes”, mille väljaarendamine lõppes alles 2010. aastal hübriidmudeli lisamisega, ehitati karmi konkurentsi tõttu taas põhjalikult ümber.

Autole otsa vaadates seda muide ei ütleks, sest muudatused esimikul – kui ksenoonlaternate asemele pakutavad LED-laternad välja arvata – torkaksid silma üksnes margientusiastidele. Kes muu seda võreribide arvu ikka peast teab. Hulk tõelisi täiustusi on see-eest peidus keres endas ja selle all.

Näiteks teraskere katmiku alumiiniumpaneelid säästavad katuse kaalus 7 ja ustes 22 kg. Enamiku mudelite õhutakistustegur on timmitud 0,28le, nimelt 11 autol pakutava 19 seast. Valik on niisiis tõeliselt külluslik, jätkub kõigile, kes suurt või eriti suurt (pika telgede vahega) autot ja 500liitrist pakiruumi vajavad.

Kolme turboga reaskuuene Üsnagi võrdses seisus on inimesed, kellele meeldib otto- või diiselmootor või ehk koguni hübriidajam. Viimase ulatuslik ümberehitamine on tehniliste uuenduste seas üks silmatorkavamaid. Nimelt asendati V-8-mootor reaskuuesega. Kaotati küll võimsuses ja B M W 7 5 0 d x Dr i v e

Hind:

Mootor: Võimsus: Pöördemoment: Pikkus: Tühimass: Kiirus: Aeg 0–100 km/h: Kütusekulu:

Autoleht 6. juuni 2012

pole teada

R-6, 2993 cm3, turbo 280 kW (381 hj) 740 Nm 5079 mm 1995 kg 250 km/h 4,9 s 6,4 l / 100 km

Omamoodi ökonoomsusmeister tehti mudeli 750i 4395 cm³ jõuallikast. Ümberehitus andis tulemuseks 450 hj ja 650 Nm (vastavalt 10% ja 8% enam), aga keskmine kütusekulu kahanes 8,6 liitrini ehk lausa veerandi võrra.

8käiguline automaat kõigile

Uue ülidiisli plastkate ei ülista kolme turbot, vaid ütleb napilt: „M-Performance”. kiirendusvõimes, aga saavutati BMW 740i-ga võrreldes 14% väiksem kütusekulu (mis ju keeruka lahenduse peamine eesmärk ongi).

Saastevabalt ehk elektrimootori jõul kulgeb hübriidauto kuni 4 km ja kuni 60 km/h. Lõivu tuleb siiski maksta kesise 360liitrise pakiruumi näol.

Kõige tähelepanuväärsem üllatus on aga 750d xDrive’i mootoriruumis, kuhu pisteti reaskuueste seas maailma võimsaim, 381 hj turbodiisel. Kombineerides 2200baarise rõhuga töötava kaheksafaasilise piesoelektrilise pritse kolme turbokompressoriga, saavutati iseäraline elastsus ja lame momendikõver koos kasina keskmise kütusekulu ja väikse heitmekogusega. Variandis BluePerformance vastab see mootor heitmenormile Euro 6.

Lisaks oligi aeg kõigil mudelitel evitada kaheksakäiguline käsitsilülitusvõimalusega automaatkast, mis annab oma osa kütusekulu kahandamisse. Nagu ka funktsioon stoppstart, mootori automaatne lahutamine jõuülekandest vabajooksul, pidurdusenergia salvestamine ning juhi valitav seadistus Eco Pro, mis mootori reageerimist gaasijala asendile pisut talitseb ning kliimaseadme auto peatumisel välja lülitab.

Veermiku ehitus täienes kahe automaatselt jäikust muutva stabilisaatori, tagasilla õhkvedrustuse kliirensiregulaatori ning elektrilise roolivõimendiga aktiivses, pisut ka tagaratastele toimivas ajamis. Peale selle vahetati välja vedrustuse kummielemendid ja amortisaatoritele lisati jäikust.

Selles hinnaklassis konkureerimiseks peab auto olema ei enam ega vähem kui ratastele asetatud superarvuti. Nõnda siis tuli ka iDrive ümber programmeerida, tõsta uuele tasemele suu-

hkem elektroonikat Eestis müügil septembris

Fotod: BMW

Luksussedaani tagasilla õhkvedrustus sai kliirensiregulaatori ning auto roolimisel löövad kaasa kõik rattad.

Nüüdsest on kõigil mudeliversioonidel kaheksakäiguline automaatkast standardvarustuses.

nari ja mobiilse kontori funktsioonid, sättida armatuurlaud multifunktsionaalseks, täiustada öövaatlusseadet, panna auto jälgima juhi väsimuse astet ja liiklusmärke ning nõnda edasi.

1200 W ja 16 kõlarit Ultrahelianduritega parkimisabiline kulub marjaks igale, kel koguka auto manööverda-

misega probleeme (ja neid pole üldse vähe).

Kes melomaanidest ei sooviks endale 1200 W, kuni 16 kõlariga varustet Bang & Olufseni stereoseadet? Autole pakkidega koormatult läheneva ostusõltlase unistus on aga aina laiemalt leviv andur tagakaitseraua all, mis avab jalaviibutuse peale pakiruumiluugi.

Näidikuplokile saab juht kuvada sõiduinfot täpselt oma parema äranägemise järgi.

Margus-Hans Kuuse

7. seeria mudelivalikus on ka pärast uuendus­ kuuri pikendatud kerega L-mudelid neile, kes on endale autojuhi palganud.

Autoleht 6. juuni 2012

S ta r t er Renault

Mopar

L ü hid a lt

Mopari Ram tegi Raptorile pähe

Chrysleri sportosade tootja Mopar varustas Rami pikapi raskel maastikul marjaks kuluvate komponentidega, võttis kaasa sama tuunitud Ford SVT Raptori, valis eksperdiks võidusõitja Chad Raglandi ja saatis nad 7,6 km hüpetega rajale, kus Ragland sõitis Ram Runneriga Fordi omast 33 sekundit parema aja. Rami vääristamiseks kulus umbes 17 000 eurot.

Mis marki auto on pildil? a) Porsche; b) LuAZ; c) Volvo Õige vastus: a (Porsche Typ 597) Aston Martin

Renault elustab Alpine’i margi Ideeauto Renault Alpine A110-50 indeks näitab, et Mona­ cos debüteerinud ainueksemplariga tähistatakse 50 aasta möödumist sportmargi sünnist. Uus Alpine ehitati Mégane Trophy muudetud platvormile ja kaeti margile iseloomulike siniste süsi-

nikplastpaneelidega. 4,33 meetrit pikk kupee kaalub kõigest 880 kg. 3,5liitrine V-6 keskmootor arendab 400 hj, robotkastis on kuus käiku ning tagasillas piiratud libisemisega diferentsiaal.

Et tegu on pea võistlusautoga, pole sel ABSi ega ESPd. 21tollistes

keskmutriga rataste ventileeritavate pidurite kettaläbimõõt on ees 356 ja taga 330 mm ning kaalujaotus telgede vahel 47,8 : 52,2.

Meenutuseks – Alpine tõi omal ajal Renault’le aastaid suurt kuulsust, võites muuhulgas 1973. aastal ralli MM-tiitli.

DBS-i järglane saab kergem ja võimsam

SRTE

Aston Martin DBS-i järeltulijat on nähtud Nürburgringil ja mujalgi, kusjuures viimastel päevadel koguni „maskeerimisülikonnata“. Mõni ime, sest autot tutvustati äsja ka ametlikult, kui Como järve ääres peetud ilukonkursil toretses mudel AM310 Concept. Esitlus jäi siiski poolikuks, sest auto tehnikast ei räägitud sõnagi. Samas liigub jutt, et tänu süsinikplasti pruukimisele tuleb auto 10% kergem ehk hakkab kaaluma umbes 1500 kg. Kuueliitrise mootori võimsus kasvavat 517 hj pealt koguni 580ni.

Itaalias näidatud ideeauto kujustust ilmselt eriti enam ei muudeta või kui, siis vaid rohmakaid velgi.

nädal ette

Autod veoki tuules

Projekt Safe Road Train for the Environment jõudis uude staadiumi, kui Hispaania maanteel katsetati pärisliikluses kütustsäästvat täisautomaatselt töötavat nn autokonvoid. Veoautole võttis sappa kolm Volvot ning sõitis juhtide abita kuni 85 km/h paarsada kilomeetrit täiesti edukalt.

Autoleht 6. juuni 2012

1 Madona ralli

Ralli EMV teine etapp sõidetakse 8. ja 9. juunil Lätis Madona ümbruses. Start antakse reedel kell 15 Madonast.

Info: www.autorally.lv

2 Põltsamaa rallikross 3 Kiirendusvõistlus 9. juunil sõidetakse Põltsamaal Piiroja rajal rallikrossi EMV kolmas etapp. Avamine on kavas kell 12.40.

Info: www.rallikross.ee

9.-10. juunini toimub ­ artus Raadil kiirendusspordi T EMV I etapp. Finaalid algavad pühapäeval kell 12.

Info: www.edra.ee

S ta r t er

Superauto süütas Hiina elektritakso

Hiinas Shenzhenis põrkasid kokku Nissan GT-R ja taksotööd teinud elektriauto BYD e6. Taksojuht ja kaks klienti hukkusid vigastuste ja autos puhkenud tulekahju tõttu. Avarii asjaolusid alles uuritakse, aga Hiina elektriveopioneeri BYD-i aktsiahind kukkus börsidel seepeale 6,9–7,5%, sest aku ohutus näib olevat küsitav.

C-klassi Mercedes kihutab 350 km/h!

Saksa tuuningufirma Väth võttis käsile kupee MercedesBenz C63 AMG Black Series. Esmalt topiti Väth V63 Superchargediks nimetatud auto kapoti alla kompressormootor, mis arendab 756 hj ja 800 Nm.

Jõuallika eest nõutakse 38 500 eurot, kuid teisalt kihutab väike Mercedes-Benz sellega 350 km/h ja kiirendab 0–100 km/h 3,6 sekundiga.

Lisaks peab hulga tuhandeid välja käima 45 mm ulatuses sä-

titava sportvedrustuse, kuni 405 mm kettaläbimõõduga pidurite, 20tolliste sepisvelgede, sportrooli, 400 kilomeetrini tunnis lugeva spidomeetri ja väärispuitvõi süsinikplast­ detailide eest auto sisemuses.

Väth

l ü hid a lt

Mercedese väikese kupee kapoti alla mahutati 756 hj.

280

km/h lendava golfipalliga suutis Jake Shepherd tabada David Coulthardi roolitud rodsterit Mercedes-Benz SLS AMG, mis sõitis 190 km/h.

Ferrari

Eric Clapton tellis erilise Ferrari

BMW

Maailmakuulus Briti muusik Eric Clapton on nii suur Ferrari-austaja, et lasi endale ehitada ainulaadse kerega sportauto, milles on jäädvustatud tema lemmiku Ferrari 512 BB (neid on tal olnud kolm) ja 458 Italia jooni. Ferrari programm OneOff, mille käigus muudetakse seeriamudeli välimust ja sisemust tellija suva järgi, on tuule tiibadesse saanud. Claptoni Ferrari SP12 EC on üks selline haruldus, mis ilmestab näitusi ja ka tänavapilti.

Kahepeale tehtud: BMW Zagato Coupé

BMW Zagato Coupé loomisel panid pead kokku BMW ja Zagato kujustajad. Auto kere vormiti lehtalumiiniumist, mis polnud keeruka vormistuse tõttu kerge isegi Zagato meistritele. Kas kaunis kupee viib taas BMW ja Zagato tihedama sidemeni (suhe algas ligi 75 aastat tagasi), saab peagi näha.

Autoleht 6. juuni 2012

Au t o l e h t 1 0 a a s t a t t a g a s i

30.05.2002, Autoleht nr 77 W-8-mootoriga Volkswagen Passat

Autoleht testis W-8mootoriga Volkswagen Passatit ning kiitis selle 275hobujõulise universaali sõiduomadusi, viimistlust ja müraisolatsiooni. Miinusena läks toona kirja sõiduki hind 659 900 krooni (u 42 200 eurot).

autoleht@autoleht.ee või Autoleht, Jõe 9, 10151 Tallinn

Meelis Saar

Nädal piltides

saada pilt!

Kristjan Sooper

Pille Russi

Tallinnast startis ­elektriautode ralli Monte Carlosse, esiplaanil Fisker Karma.

Kristjan Sooper

Tallinnas tähistati TAKi ja pealinna bussiliikluse 90. sünnipäeva uute ja vanade busside näitusega.

Toomas Vabamäe (Eesti Ekspress) ja Heiti Laast saavutasid Lätis ja Leedus toimunud ajakirjanike rallil klassivõidu.

Retroeri BMW 3. seeria läbi aegade

Lätis Jelgavas on endise RAFi tehase ruumides avatud näitus autotehase kunagisest toodangust.

Eesti kart – 50 Ajaloolised kardid vs. tänapäevased

Nõunik Auto „ujub” rööbastes, mida teha?

Autoleht 6. juuni 2012

t ur g e ripa kkumise d

Nädala pakkumine: Renault Fluence 5000 eurot odavamalt ABC Motors müüb Color Edition paketiga Renault Fluence’it tavahinnast peaaegu 5000 eurot odavamalt. See tähendab, et mahuka ja korraliku varustusega sedaani saab letihinna 18 000 euro asemel kätte 13 124 euroga. Garantii on viis aastat / 100 000 km, valida võib kas punase, musta, halli või hõbedase auto.

uu t e a u t ode müük

Mais kasvas müük mõõdukalt Uute sõiduautode registreerimisnumbrid kerkisid jätkuvalt ka mais, seda sarnases rütmis jaanuari, märtsi ja aprilliga. Tulemus 1942 uut autot langeb muide üsna ühte kanti 2005. aasta maiga, mil võeti arvele 1934 autot.

Mai meenutas aprilli ka Toyota ja Mitsubishi soorituse osas. Kui esimese edu markide hulgas võib päris püsivaks pidada, siis teise elektriautode buum on seotud konkreetsete teguritega ja jääb esialgu ilmselt vaid hetkeliseks nähtuseks. Siiski on see aidanud Mitsubishi mai lõpuks kümne enimmüüdud margi sekka, tõrjudes sealt miinustes oleva Subaru.

Markide nimekiri aga sai maikuus täiendust ühe Aston Martini ning Maserati näol, Bentleysid lisandus aga lausa kolm.

Uute sõiduautode registreerimine mais 2012, mudelite esi-20 Mark ja mudel 1. Mitsubishi i-MiEV 2. Toyota Auris 3. Toyota Avensis 4. Škoda Octavia 5. Nissan Qashqai 6. Subaru Legacy 7. Volkswagen Golf 8. Kia Sportage 9. Toyota Corolla 10. Škoda Superb 11.-12. Honda Civic 11.-12. Hyundai i40 13. Ford Focus 14.-16. Honda CR-V 14.-16. Toyota L. Cruiser 150 14.-16. Toyota Yaris 17. Volkswagen Passat 18. Opel Astra 19.-20. Peugeot 5008 19.-20. Škoda Yeti Allikas: ARK

Uute sõiduautode registreerimine mais 2012, markide esi-11 Mark

Luukpära: Ford Focus

3000 euro jagu soodsamalt saab Fordi esindusest praegu suurt hulka Focuseid. Pakutakse eri võimsuses 1,6liitrise bensiinimootoriga autosid, millel on ka erinevad varustustasemed ja kas universaal- või viieukseline luukpärakere. Odavaima auto hind on nii 14 000 eurot.

Kaubik: Citroën Jumper

Kel tarvis suurt kaubikut, vaadaku seda pakkumist: Veho on 5000 euro võrra alla hinnanud kolmeliitrise diiselmootoriga Citroën Jumperi, mille hind on nüüd 24 200 eurot. Kaubik on valget värvi, sel on kuuekäiguline manuaalkäigukast, garantii pikkuseks viis aastat või 150 000 km.

Mai Mai Muu- Kokku Kokku 2012 2011 tus v 2012 2011 2011, % 1. Toyota 301 136 121,3 1140 669 2. Škoda 167 175 -4,6 708 747 3. Volkswagen 157 140 12,1 687 533 4. Mitsubishi 119 47 153,2 355 199 5. Nissan 111 93 19,4 455 410 6. Peugeot 106 120 -11,7 496 608 7. Kia 94 42 123,8 366 169 8. Honda 88 96 -8,3 399 445 9. Hyundai 83 90 -7,8 317 269 10.-11. Ford 80 100 -20 377 370 10.-11. Subaru 80 107 -25,2 339 400 Muud 556 576 -3,5 2558 2186 Kokku 1942 1722 12,8 8197 7005 Allikas: ARK

Mahtuniversaal: Seat Altea XL

Seat pakub soodushinnaga Altea XL-e. 1,2liitrise TSI-mootoriga auto eest peab nüüd välja käima 14 990 eurot, 1,4liitrise TSI eest 16 490 eurot. Autod on Style-varustuses ja soodustuse suuruseks kujuneb 2000–2600 eurot.

10 Autoleht 6. juuni 2012

Mahtuniversaal: Chevrolet Orlando

Hulk Chevrolet Orlandosid on praegu alla hinnatud Amservis.

1,8liitrise bensiinimootoriga koos võib valida kas automaat- või ma­nuaalkäigukasti, soodustuse suuruseks on 3480–3720 eurot ja hinnad seega 16 930 – 18 960 €.

tk 95 80 74 66 63 48 46 43 41 38 36 36 35 33 33 33 30 29 26 26

Uusi Bentleysid võeti ARKis maikuus arvele koguni kolm.

Muutus v 2011, % 70,4 -5,2 28,9 78,4 11 -18,4 116,6 -10,3 17,8 1,9 -15,3 17,0 17

Uued Eestis

www.vrooom.ee Kõige nutikam autootsing

Peugeot 3008 HYbrid4

3008 hübriidajam sisaldab 163 hj diiseljõuallikat, 27 kW elektrimootorit ja akusid. Olenevalt sõidurežiimist pruugitakse esi-, taga- või nelikvedu. Baashind on 34 900 €.

CC tuleb hea varustusega Volkswageni nn sedaankupee kaotas uuenduskuuri käigus nimest viite Passatile, kuid on sellega endiselt geneetiliselt seotud. CC-le pakutakse 160-, 210- ja 300 hj ottomootoreid ning 140- ja 170 hj diisleid, enamik hinnakirjas leiduvatest mudelitest on varustatud DSG-käigukastiga ning kaks kalleimat autot ka nelikveoga.

Hinnad stardivad 27 736 euro juurest ning varustus on korralik ka odavaimal mudelil 1,8 TSI Sport, sisaldades muu hulgas näiteks biksenoon-esilaternaid, kahetsoonilist kliimaseadet, esiistmete soojendust, 17tolliseid kergmetallvelgi ja vargusvastast alarmsüsteemi.

Peugeot 508 RXH

Mudel RXH evib samasugust 200 hj koguvõimsusega hübriid­ ajamit nagu 3008 HYbrid4. 508 RXH maksab 42 900 eurot.

EESTI SUURIM VALIK NAVIGATSIOONISEADMEID LISAVARUSTUS, KAARTIDE UUENDAMINE, RENT

299.Garmin Nüvi 3490LMT

Eriti õhuke ▪ 4,3” multipuuteekraan 3D maastikuvaade ▪ Eluaegne kaardiuuendus

279.TomTom GO1005

5” multipuuteekraan ▪ Bluetooth, dokk Euroopa 45 riigi kaardid ▪ 2 aastat kaardiuuendusi

279.Garmin Nüvi 2585TV 5” ekraan ▪ digiTV vastuvõtja Videosisend ▪ Euroopa kaart

129.TomTom Start20

Garmin Nüvi 40

4,2” ekraan ▪ Ei sisalda kaarte

Navigatsiooniseadme rent

TomTom Pro 7150 TRUCK

5” ekraaniga veoautonavi ▪ Euroopa 45 riigi kaart Spetsiaalne veoautoprogramm

10 €

5” ekraaniga tippmudel ▪ Bluetooth Eluaegne kaardiuuendus

259.4,3” ekraaniga veoautonavi ▪ Bluetooth Euroopa kaart

525.-

alates

Becker Professional 50 LMU

Becker Active 43 Transit

4,3” ekraan ▪ Ristmike eelvaade Euroopa 45 riigi kaart

99.-

214.-

39.90 Supertooth Buddy Bluetooth autokomplekt

Selge hääleedastus ▪ Ühildub 2 telefoniga Päikesesirmi kiirkinnitus

(nädalavahetuse hind)

Palmtek Kaubandus OÜ ▪ Suur-Sõjamäe 42A, 11415 Tallinn ▪ Avatud E-R 10-18 ▪ Tel 6 217 529 ▪ info@palmtek.ee ▪ www.palmtek.ee

f oorum

Appi, mamilid liikluses!

Hiljuti naersin südamest, kui kohtasin ühte tabavat ingliskeelset lühendit – mamil.

Tuleb see terminist keskealised mehed liibukates ehk middle aged men in lycra. Nimelt võib täheldada, et lisaks traditsioonilisematele viisidele keskeakriisi põdeda, nagu lahtine auto, Harley-Davidson või oma laste ema „suurte esilaternatega” porgandihäälega grillkana vastu vahetamine, on ka kalli jalgratta soetamine üha populaarsem. Kuidagi tuleb ju õiges eas saavutamata jäänud sportlikke saavutusi kompenseerida.

Nii kulutabki mamil rattale ning lisavarustusele oma võimekuse ja vajadustega võrreldes ebaproportsionaalse koguse raha ning silitab sõiduriista süsinikkiust komponente näoilmega, milles on suisa ebatervet erootikat. Sellega paraku aga mamili positiivne emotsioon rattasõiduga seoses piirdub. Sõidab ta nii nagu elas Vargamäe Andres – kõik, mida ta tegi, oli piin ja häda. Nägu krimpsus, ähib mamil „trenni teha”, endal liibuv rattasärk vaevu õllekõhtu kinni hoidmas.

Kui nüüd tekib küsimus, et miks Autolehes juba terve ports ridu jalgratastele on kulutatud, siis sellel on kaks põhjust. Esiteks on autor olnud rattasõber oma elust kauem aega kui autosõber ning kujutab endale ette, et suudab maailma näha nii sadulast kui ka rooli tagant. Teiseks aga sellepärast, et mamil liik-

pirn

«Nimelt kujutab mamil ette, et kergliiklusteed on ainult rattaga kruiisivatele märsilohistajatele.»

Peeter Koppel investeerimisspetsialist

luses on üks erakordselt tüütu tegelane. Nimelt kujutab mamil ette, et kergliiklusteed on ainult rattaga kruiisivatele märsilohistajatele.

Nii asubki mamil „trenni” tegema sõiduteel ka siis, kui kergliiklustee on sealsamas kõrval.

Ja nii peab vaene autojuht näiteks Tabasalu mäel arvestama sellega, et mamil trügib sõiduteele vaatamata sellele, et mäe alt on ratturitele spetsiaalselt tehtud tunnel, mis ilmselt maksis vähemalt mõne väiksema Aafrika riigi aastase sisemajanduse kogutoodangu.

Seega, siit ka signaal mamilitele – esiteks ärge võtke end nii neetult tõsiselt, sest te näete välja uskumatult koomilised. Vaadake peeglisse ja naeratage! Teiseks olete te ilmselt rohkem auto roolis kui ratta seljas ning saage palun aru, et kergliiklusteed on ka teie jaoks ning alati ei ole vaja sõiduteele kannatama tulla. Kolmandaks vaadake oma naist. Ta on tige ainult sellepärast, et te ei ole talle ammu midagi head öelnud.

«Mehe tunnus on siin auto, lakuvad seda ja see on niivõrd tähtis!»

Korvpallur ja kirjanik Mihkel Tiks kirjeldab Postimehe Arteris elu Krimmis.

Lu g e j a a r v a b

Automüügil vigade varjamisest

Olen varjanud nii, et loen müügi­ kuulutuses üles kõik asjad mis autol on, mis siis, et mõni neist ei tööta ja kui keegi küsib, siis eeldan, et on lihtne viga, tuginedes eelmisele autoomanikule. Tean ühte tuttavat, kes müüs autot nii, et pani kuulutusse meeletult lisasi autole juurde, mida polnud, näiteks ABS-pidurid, lisaks oli tal abiline, kes seisis teist tooni auto ukse ees, et ostja veast aru ei saaks, kuigi inimene vahendas tihti autosid. Peaaegu alati oli tegu naisterahva autoga. *** Olen müünud auto, millel jäid pidurid peale, kuid asi läks nii kiiresti – sõber pani müügikuulutuse netti ja juba veerand tunni pärast helistas, et hakka autot koristama. Koristamine jäigi 12 Autoleht 6. juuni 2012

pooleli, ostja oli kohal enne, kui tolmuimejaga teise ukse juurde jõudsin, kaasa jäid panemata põrandamatid ja ilukilbid, neljas talverehv ja loomulikult ununes jutt pealejäävatest piduritest, kõige aeglasema kiirusega töötavast salongiventilaatorist ja lekkivast aknapesupaagist.

Isegi signa pult jäi minu kätte ja müügivolitus sai kindlustuspoliisi tagaküljele kirjutatud. *** Müüsin kunagi suvel maha Honda Accordi, mis ei puhunud salongi sooja. Aga see viga avastati võib-olla alles paari kuu pärast, sest oli kuum suvi. Viga oli võibolla lihtne, aga ei viitsinud ise tegeleda. Ühe tõeliselt panni Fiati viisin platsile müügile, sest ise ei tahtnud ostja silma alla sattuda.

Auto oli väljast ilus, kuid tagasild oli kapitaalselt tuksis ja vigu, mis

Au t o l e h t . e e k ü s i b

lühikese sõiduga ei avaldanud, oli veel. Aga platsilt läks paari nädala ja hea hinnaga. Roosteplekke olen õlise kaltsuga hõõrunud, need kaovad nii kiirelt ja auto välimus saab palju ilusam. *** 1990ndate alguses läks talvel kaubaks Lada 21023, mil tagapidureid üldse polnud, aga libe aeg + suverehvid = keegi ei saanud aru. Ülejäänud ligi kümme autot on olnud aga petuvabad.

Kas plaanid suvel minna autoreisile?

Jah, sõidan Eesti piires 44% Ei

Jah, sõidan lähiriikides 24% Jah, teen pikema reisi

Foorumist www.autoleht.ee

Kirjuta!

Ootame su kirja aadressil Jõe 9, 10151 Tallinn või autoleht@autoleht.ee Räägi kaasa ka meie foorumis www.autoleht.ee Jälgi meid ka facebook.com/autoleht

26%

Uus küsimus: Kas oled autot müües selle vigu varjanud?

6%

Kruiis Stockholmi

Võta pere ja sõbrad kaasa ning tule merele suve nautima.

Pakume teile tasemel meelelahutust, mõnusaid maitseelamusi ning võimalust osa saada suurlinlikust Stockholmist.

Tõeline puhkus algab Läänemerel!

Info ja broneerimine 17 808 (85 senti kõne + operaatori tasu) www.tallink.ee

al.

37 €

/in.

koht B4 kajutis

t e s t id j a sõidup r oo v id Opel Combo põhineb Fiati väikekaubikul Doblò, kuid on sellest natuke kallim.

Veab palju ja mug Uus Opel Combo on väikeste kaubikute hulgas mitmes mõttes tipptegija.

Iseenesest pole selles ju ka midagi eriliselt imestamisväärset, uus mudel peabki vanematest rivaalidest üle olema. Pealegi on tegu lihtsalt teise märgi ning väikeste disainidetailierinevustega Fiat Doblòga. Väikekaubikuga, mis valiti 2011. aasta Van of the Year’iks ehk aasta kaubikuks.

Opel loetleb uhkusega tehnilisi näitajaid, mille poolest Combo omasuguste seas parim on: pikim telgede vahe (3105 mm), suurim kandevõime (koos juhiga kuni üks tonn), parim mahutavus (kuni 4,6 m³), tagasilla teljekoormus (1450 kg), madalaim laadimiskünnis (545 mm), pikim kaubaruum (kuni 3,4 meetri pikkustele esemetele) jne.

Seest vaikne

Sõitjateruum on mugav ja vaikne, kuid baasversioonil väga vähese varustusega.

Kõige selle põhjal kipub kangesti jääma mulje, et tegu on ühe pagana ebamugava, telliste või mullakoormate vedamiseks mõeldud kaubaautoga, mille puhul on tehtud kõik praktilisuse suurendamiseks ja seda sõitjate mugavuse arvelt. Sest üldjuhul tähendab kaubikute suur kandevõime üsna üheselt eriti puist vedrustust ning avar siseruum plekiselt kumisevat „kongi”.

Proovida saime nii tagumiste istmetega n-ö pereversiooni kui ka kahekohalist vaheseina-

ga mudelit. Muide, ka keretüüpide kohalt ei pea Opel silmi maha lööma. Pakutakse kaht telgede vahet, kaht kõrgust ja kahe, viie, ning seitsme istmega Combot.

Sõitjateruumis on mõlema puhul asjad üsna hästi paigas: istmed on mugavad, nupud-juhtseadmed mugavalt käeulatuses, nähtavus läbi suurte akende ning kobakate küljepeeglite abil igas suunas hea. Küljeakendeta mudelil on seejuures lisaks väikesed pano-

14 Autoleht 6. juuni 2012

raampeeglid, mis hõlbustavad oluliselt manööverdamist ja ümberreastumist. Puudust pole ka panipaikadest, kuigi A4-formaadis asjad tuleb paigutada suurde riiulisse kõrgele tuuleklaasi kohale. Riiul on kahtlemata aus, aga sealt asjade pimesi ülesleidmine ja kättesaamine võib vaevaliseks osutuda.

Mahukuselt on Combo tõesti suurepärane, seda vähemalt istmetega versioonis. Viiekohalisesse mahuvad reisijad vabalt ja nende taha jääb veel hiiglaslik veoruum. Kahekohalisel on vahesein aga üsna ette monteeritud, nii et pikemal juhil ei pruugi iste piisavalt taha liikuda. 190 sentimeetri puhul sobis see kõige tagumises asendis õige napilt.

Mõneti üllatuslikult on Combo oma eeskujulike kaubiku-näitajate kõrval ka väga mugav. Esmalt madala mürataseme poolest ja seda ka vaheseinata mudelil. Isegi kiirel maanteesõidul ei saa rääkida mingist kaubaruumist kostuvast kuminast. Kiita saab ka vedrustust – see on ka tagasillal sõltumatu, ei põruta tühja autoga sugugi ning on selles täiesti võrreldav tavaliste sõiduautodega. Küll lükkab tugevam külgtuul kõrget Combot tuntavalt.

Mootorivalikus domineerivad diislid, neid on lausa neli, lisaks üks bensiini- ja üks

Fotod: Margus Pipar

O p e l C o mb o 1 , 6 C DTI

Hind:

16 342 €

Hind alates: 13 462 € (1,4 bensiin) Eestis müügil: nüüd Mootor: R-4 diisel, 1589 cm3 Võimsus: 66 kW (90 hj) 4000 p/min Pöördemoment: 290 Nm 1500 p/min Käigukast: kuuekäiguline manuaal Telgede vahe: 2755 mm Pikkus/laius/kõrgus: 4390/1845/1831 mm Tippkiirus: 158 km/h Aeg 0–100 km/h: 14,9 s Kütusekulu (l/m/k):

7,1–6,8/5,2–4,7/5,9–5,5 l / 100 km Garantii: 3 aastat või 100 000 km Hooldevälp: 35 000 km b a a s v a rus t us

1 Turvapadjad

Mitteblokeeruvad pidurid

Stabiilsuskontroll

Esitulede pesurid

Eesmised udulaternad

2

gavalt

Kesklukustus

Elektrilised aknatõstukid

Konditsioneer

Juhiistme kõrguse reguleerimine

Kiirushoidik

Vihmasensor

CD-mängija

Esiistmetesoojendus

Valuveljed

AUX-sisend

Hinded

Hind ja varustus: Disain: Sõitjateruum: Mootor ja jõuülekanne: Sõiduomadused: Autolehe hinnang:

suru­gaasimootor (CNG). Diislid on 1,3liitrine (90 hj), 1,6liitrised (90 ja 105 hj) ning kaheliitrine (135 hj), bensiinimootor 1,4liitrine (95 hj) ning CNG-mootor 1,4liitrine turboga (120 hj).

Säästlikud on need kõik, kuid bensiinimootorist tasub hoiduda, kui tõesti ka koormat vedada plaanitakse, 127 Nm ja 15,4 sekundiga „sajani” ei kõla sugugi julgustavalt.

Pakiruum on sõltumata versioonist ülimalt mahukas, istmed käivad lihtsalt eest.

Plussid: palju modifikatsioone, kandevõime, mugav vedrustus, vaikne, CNG-mootori võimalus Miinused: varustus, kallim kui analoogne Fiat, pikale juhile võib juhikoht väikeseks jääda (vaheseinaga variandil) Kokkuvõte: mugav ja hästi läbi mõeldud lahendustega väikekaubik, sobib nii pere- kui ka tööautoks.

Hinnad algavad 13 426 eurost Tõhusama pöördemomendiga diislid on paremad ning väärt alternatiivi pakub neile gaasi-Combo. Et surugaasi kilo on bensiinidiislikütuse liitriga võrreldes umbes 50 senti odavam, on ka sellega sõitmine odav. Küll tuleb arvestada, et praegu on Eestis vaid kaks CNG-tanklat, üks Tallinnas ja teine Tartus. Õnneks sõidab surugaasiauto vajadusel ka bensiiniga.

Combo hinnad algavad 13 462 eurost, odavaim diisliga auto maksab 15 142 ja surugaasiga 17 962 eurot, Fiati pakutavad analoogid on mõnevõrra soodsamad. Nagu seda tüüpi autode puhul kombeks, pole Combo baasvarustus mitte lihtsalt nadi, vaid lausa naeruväärne ning lisavarustuse nimekiri pikk.

Margus Pipar

Pakutakse ka navigatsiooniseadet, see paigutatakse spetsiaalse hoidiku külge.

Diislite ning ühe bensiinimootori kõrval on valikus ka surugaasi jõuallikas.

Kahe- ja viiekohalise Combo kõrval saab soovi korral osta ka seitsme istmega mudeli.

Autoleht 6. juuni 2012 15

f ookus Reisieri

Retk Tallinnast Haa Jeep Wrangleri mo Nagu igal suvel, pakub Autoleht välja idee suviseks väljasõiduks ja nagu alati, pole see tavaline matk. Sõidame Jeep Wrangler Unlimitediga Tallinnast Haapsallu mööda mereäärseid teid.

Nagu juba autost arvata võite, Jeepi vana kooli geenidega maastikuautoga me mööda asfalti pojengi nuusutama ei põruta. Wrangler Unlimitedi kere toetub täisraamile, selle uksed-aknad saab eest ära tõsta, selle aeglusti lülitub mehise kangitõmbega – muidugi viib teekond läbi metsadest, militaar- ja tööstusmaastikest, kuidas siis teisiti.

Mööda mereäärseid teid tähendab siiski seda, et eravaldustesse me ei tungi ja mööda randa ei kihuta, välja jäävad ka hoovides 16 Autoleht 6. juuni 2012

lõppevad tupikteed. Nendetagi pakuvad metsa- ja rannateed piisavalt pinget ning võimaluse sõita Tallinnast Haapsallu ligi 12 tunniga mööda umbes 300kilomeetrist teekonda.

Aega peab olema Jättes vahele väikesed teejupid Tallinna piiri ja Muraste vahel, mitmed on tupikud ja mitmed lihtsalt väikesed teed majade vahel, pöörab Wrangler Murastest paremale, üle saab

vaadata tuletornid ning pärast munakivilõigu läbimist sõita päris pankranniku servale.

Vääna-Jõesuusse jõudmiseks on olemas lihtne ja raske moodus, sõiduautoga liikujad valigu lihtsam, Klooga maantee, Wrangleriga tundub olevat lausa kohustuslik suruda end metsateele. Lühikesed ülendid ning täpselt doseeritav gaasipedaal (mis maanteel tundub veidi tuimavõitu), kuluvad liigvee uhutud kraavide läbimisel ära.

Aega peab muidugi olema, kas või selleks,

Fotod: Pille Russi

Kui tavaliselt sõidetakse Tallinnast Haapsallu kas läbi ­Keila või Risti, siis meie eelistame väikseid kruusateid. ­Kohale saab umbes 12 tunniga! Number näitab kohta kaardil.

apsallu oodi Vähe on mere ääres kohti, kuhu Nõukogude armee mõnda putkat pole püstitanud.

5

2

f ookus Pakri poolsaarel leidub palju võluvaid väikeseid teekesi. Paljud neist ei ole sõiduautole jõukohased.

3 et teele kasvanud suuremad oksad eemale lükata.

Türisalu pangalt võimsad vaated vaadatud, saab peagi pöörata vasakule ja leida end kunagistelt 94. seniitraketibrigaadi aladelt – 423 hektarit mahajäetud angaare, maju, garaaže, töökodasid. Muide, selle raketibaasi reostus oli Eesti üks keerulisemaid keskkonnareostuse juhtumeid. „Samiinitiiki” (samiin – raketikütuse osa) tänapäeval kukkuda ei saa, kuid vanade sõjaväebaaside avastamisel on oma ohud: lahtised kaevud, rauakola, varisemisohtlikud hooned. Uisapäisa ei maksa kuhugi tormata ei autoga ega jalgsi.

Igatahes on järgmine peatuspunkt Keila-Joa palju meeldivam paik nagu ka peagi väikest põiget põhiteelt nõudev Klooga rand. Küllap mäletavad paljud neid nõukaaegseid rongireise Kloogale ja pikki jäätisejärjekordi suurte akendega putkade juures. Muide, putkad on alles, aknad loomulikult sisse pekstud.

Militaarparadiis Kruusateel, mis pöörab Kersalust Pakri poolsaare põhjakaldale, teatab Wrangler veenvalt, et karmiks maastikusõiduks mõeldud vedrustus ei ole kiireks sõiduks auklikul kruusateel.

Auto juhitavus halveneb märgatavalt.

Olgu huviks sõjandus või loodus, Pakri poolsaar peaks olema väärt paik igal juhul.

Ringi sõites tuleb arvestada looduskaitse nõuetega, kuid väikesi teid, mis viivad näiteks 18 Autoleht 6. juuni 2012

«„Samiinitiiki” tänapäeval kukkuda ei saa, kuid vanade sõjaväebaaside avastamisel on oma ohud.»

Leetse raketibaasi või nõukaaegsesse Piirivalve õppekeskusse (otsige üles mosaiik piirivalvuri ja helikopteriga ning kaminaga saun) või tulejuhtimistorni leidub piisavalt.

Mastaabi saab vist selgemaks, kui lisada, et erinevate sõjaväeobjektidega oli Pakri poolsaarel hõlmatud 3364 hektarit. Olgu öeldud, et sõiduautoga liikujal ei tasu päris pisikesi radu avastama minna, lõhute oma sõiduriista lihtsalt ära. Wrangleri 25,7 sentimeetrine kliirens oli mõnes kohas napilt piisav.

Läbinud Paldiski, tuleb nentida tõsiasja, et Kurksesse mereäärt pidi ei saa ning põigata läbi Madiselt ja Padiselt. Kurksega seostub küllap paljudele ennekõike 14 kaitseväelase elu nõudnud õnnetus 1997. aastal.

Vaadanud üle Harju-Risti kiriku pool-ümara pool-sileda kirikutorni (ammuse varingu tulemus), saab jätkata Vihterpalu suunas ja võtta ette Eesti ühe ilusama teelõigu Vihterpalust Kolviku ninale. Väike käänuline kruusatee kulgeb veepiiri lähedal, kuid idüll saab ootamatu lõpu, kui vasakult põõsastikust ilmub välja mahajäetud korrusmaja ja samas

Kruusatee Vihterpalust Kolviku ninale on Eesti üks kaunemaid.

Marsruut Tallinnast Haapsallu piki mereäärt 4

5

2

3

1

TALLINN

Keila-Joa Lohusalu

Paldiski

Tabasalu

Laagri V-PAKRI

7

OSMUSSAAR

S-PAKRI

6

Kurkse

Klooga Keila

Keibu

Saue

Saku

Vihterpalu Kiisa

Vasalemma Spithami

Harku-Risti

Nõva

Rummu Kohila

8

Hageri

Riguldi

9

Hara

Turba

Riisipere

Sutlepa Linnamäe

VORMSI

Risti

Österby

10

Taebla

HAAPSALU

Palivere Uuemõisa

4

Teele asumiseks varusta end korraliku kaardiga, militaarobjektide kohta saab infot Kristjan Lutsu „Eesti sõjaajaloo teejuhist”. Artiklis on kasutatud lisaks sellele ka Anto Raukase raamatut „Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud” ja taustatöödel mitmeid teisi loodus- ja ajalooteatmikke.

Mõnus koht piknikuks: Põõsas­ pea neem. Vasakul tuletorn, paremal linnuvaatlusmaja.

7

8

Jeep ja funktsionalistlikus stiilis kahekordne putka Noarootsi poolsaarel.

Autoleht 6. juuni 2012 19

f ookus

Reisile saab panna väärika punkti Haapsalu raudteemuuseumis. jäävad paremale vist maailma kaunima vaatega telliskivikempsu varemed.

Laevavrakk ja raudteemuuseum Nõvalt võtame suuna Toomaninale, teisisõnu Nõva sadamasse. Saab vaadata näiteks pool­ uppunud laevavrakki, kui see seal ikka veel alles on, nimelt plaanitakse see veest välja sikutada ja vanarauakokkuostu viia. Igatahes 26. mail oli see veel omal kohal.

Sadamast pääseb Spithami väga õpetlikku teed mööda, iga natukese aja tagant seisab mõni infotahvel, millel kohaliku looduse kohta midagi öelda. Rannamännikus kulgev ja kitsa puitsilla ületav tee oleks sõitmist väärt tahvlitetagi. Põõsaspea neemest paremat piknikukohta annab välja mõelda.

Suunal Noarootsi poolsaarele tuleb üle elada hulga kilomeetreid asfaltteed. Üle elada selles mõttes, et Eestis on asfaltteed tavaliselt igavamad kui kruusa- ja pinnasteed.

Olgu lisatud, et Wrangler saab asfaldil päris hästi hakkama, on lausa üllatavalt vaikne, kui asfalt aga lainetama kipub, lainetab ka auto tugevalt kaasa.

Noarootsi vaatamisväärsused on hästi tähistatud, kuid neile, kes ringi tiirutamise käigus Sutlepa mere äärde jõuavad, saame eelinfoks öelda, et sealne vaatetorn on suletud.

Vist liiga pehkinud. Tehnikahuvilised saavad panna teekonnale väärika punkti Haapsalu raudteemuuseumiga.

10 9

See põder poseeris Noarootsi poolsaarel fotograafile nii kaua kui viimane isu täis klõpsutas.

6

Nõva sadamas kohtab vanu laevu nii kail kui ka vees. Viimane on siiski üsna uppunud.

Kristjan Sooper

«iga natukese aja tagant seisab mõni infotahvel, millel kohaliku looduse kohta midagi öelda.»

20 Autoleht 6. juuni 2012

Vana tehnikat kohtab teekonnal ohtralt, olgu üheks näiteks paljudest see Niva-kombain.

Maastikautode dinosaurus eep Wrangler Unlimited on eriline J auto: täisraamil ja eemaldatavate kerepaneelidega.

Muide, auto sisemuses leidub hoiatus, et uksed ja katus on vaid kaitseks ilmastiku eest.

Turvalisuse eest hoolitseb autosse ehitatud ja polsterdatud turvapuur.

Esimest kahte istmerida katvad plastpaneelid saab maha võtta mõne hetkega, tagumise katuseosa eemaldamine nõuab veidi rohkem aega, uksed võib eest ära tõsta ning ka tuuleklaasi kapotile voltida. Kui te ei saa aru, milleks seda kõike vaja, siis ei ole Wrangler teile.

mest stabiilsuskontrollini. Juhikohtki ei nõua erilist sisseelamist, kõik on tänapäevane ja hõlpsalt kasutatav. Tasub tähele panna, et põhivarustusse kuulub riidest katus, fotodel näha olev kõvakatus kuulub lisade hulka ja maksab 1320 eurot.

498liitrise pakiruumi võib istmete arvelt hõlpsalt kasvatada 935ni, seejuures saab täiesti sileda põranda. Kel aga plaanis vedada raskemat haagist, küsigu esindusest umbes 50eurost nn haagispaketti (aeglasem peaülekanne), mis kasvatab standardseade napi 450kilogrammise piduriteta ja tonnise piduritega haagise veovõime 2200 kilogrammini.

Põhivarustuses riidest katus

Jeep Wrangler Unlimited Sahara

Hind:

34 680 €

Hind alates: 31 320 € (Sport) Eestis müügil: nüüd Mootor: R-4, diisel, 2777 cm3 Võimsus: 147 kW (200 hj) 3600 p/min Pöördemoment: 290 Nm 1600–2600 p/min Käigukast: viiekäiguline automaatkäigukast Telgede vahe: 2947 mm Pikkus/laius/kõrgus: 4715/1877/1800 mm Kliirens: 257 mm Tippkiirus: 172 km/h Aeg 0–100 km/h: 10,7 s Kütusekulu (l/m/k): 7,3–7,9/10,0–10,3/8,3–8,8 l / 100 km Garantii: 2 aastat Hooldevälp: 25 000 km b a a s v a rus t us

Prooviauto 200hobujõuline diisel oli kombi­ nee­ritud automaatkäigukastiga. Prooviringil ette tulnud maastikusõiduolukordades, roni­ mine järskudel tõusudel, mudavannid, sai see kooslus aeglusti kasutamisel hästi hakkama. Maanteel jätkus piisavalt ka möödasõidukiirendust (460 Nm).

Varustusest leiab siiski kõik mugavused ja ka tänapäevase ohutusvarustuse: kliimasead-

2

Juhikohal ootavad kõik tänapäevased mugavused, väljaarvatud rooli kauguse reguleerimine.

Tagaistmel on ruumi piisavalt; suurema lasti tarvis saab selle vaevata kokku klappida.

Turvapadjad

Mitteblokeeruvad pidurid

Stabiilsuskontroll

Esitulede pesurid

Eesmised udulaternad

Kesklukustus

Elektrilised aknatõstukid

Konditsioneer

Juhiistme kõrguse reguleerimine

Kiirushoidik

Vihmasensor

CD-mängija

Esiistmetesoojendus

Valuveljed

AUX-sisend

Hinded

Hind ja varustus: Disain: Sõitjateruum: Mootor ja jõuülekanne: Sõiduomadused: Autolehe hinnang:

Wrangler Unlimitedi katusepaneelid saab hõlpsalt eemaldada ja need on ka kerged kanda.

1

Plussid: erilisus, disain, maastikusuutlikkus Miinused: lisapaketita nõrk haagiseveovõime Kokkuvõte: väga eriline maastiku­auto, mida tavakriteeriumite järgi raske hinnata. Sobib inimesele, kes ihkab erilist sõidukit ja liigub palju maastikul.

Maade avastamiseks on Wrangler Unlimited üks paremini sobivaid autosid.

Autoleht 6. juuni 2012 21

f ookus Togo Vabariik

Liibüa

Alžeeria Mauritaania Mali

Niger

Egiptus Sudaan

Nigeeria

Togo Asukoht: Lääne-Aafrika Naaberriigid: Ghana, Burkina Faso, Benin Pealinn: Lomè (837 437 elanikku) Pindala: 56 785 km2 Rahvaarv: 6 619 000 Ametlik keel: prantsuse keel

Etioopia Kongo Tansaania

Angoola Namiibia

LAV

Suur seiklus Togos Kõlab ehk uskumatult, aga Lääne-Aafrikas asuvasse Togosse kutsuti allakirjutanu üht tõrksat BMW-d häälestama.

Remonttööde jaoks üldiselt garaaži ei kasutata ja tihti tehakse mootori kapi­ taalremonti ka keset teed.

Allakirjutanu selgitab võõrustajale tema BMW eripärasid.

22 Autoleht 6. juuni 2012

Pühapäevasõitudeks seisis hoovis muuhulgas ka BMW M5.

Nimelt leidus Togos üks autohuviline noormees, kes USAs ülikoolis õppides seal kiirete autode pisiku külge sai ning soovis pärast kodumaale naasmist samuti võimsa autoga sõita. Plaan realiseerus 1992. a BMW 325 järele aitamise teel: sellele paigaldati turbokomplekt.

Kuid programmeeritava juht­ aju häälestuse juures tekkis takistus. Põhjus, miks ta nii väga kedagi teist häälestama tahtis ja ise seda proovida (enam) ei jaksanud, oli tegelikult proosaline: ta oli juba kaks mootorit kohaliku kehvapoolse bensiini ja kogenematuse tõttu hingusele saatnud ja et auto ehitamine on sealmail ülikallis (tollid, meeletud saatekulud), siis oli odavam kutsuda keegi, kes ilma kadudeta hakkama saaks.

Tänu Internetile ja autofoorumitele võttis ta minuga ühendust

ja probleem lahenes allakirjutanu lennuga Togo pealinna Lomèsse.

Togosse saab Tallinnast läbi Brüsseli ja Elevandiluuranniku suurima linna Abidjani, lennuaeg koos ümberistumisega oli 14 tundi.

Tolm ja turbo Kuigi auto omanik teab nii mõndagi sellest, kuidas mootor, turbo jne töötab, tekib kohati mulje, et üht-teist aeg-ajalt ununeb, nimelt avastasin mootori küljel allosas paiknevat turbot vaadates, et sellel puudub õhufilter.

Küsisin, et kas ta unustas selle panna, kuid omanik vastas et ei, ta sõidabki ilma. Avaldasin kartust, et sellise tolmu sees ei pea see turbo kaua vastu ja soovitasin kiiremas korras filtri osta. Selle peale ütles mees, et äkki ongi see põhjuseks, miks tal kolm eelmist turbot vaid paarsada kilomeetrit vastu pidanud on.

Fotod: Peep Päädam

Reisieri

Info-Auto. ainus ametlik

volvo Teenindus

juba 20 aastat

Togo liiklus toimib ellujäämisprintsiibil: igaüks enese eest. Autosid on palju ja veelgi rohkem on mootorrattaid. Foori taga seistes tullakse pakkuma kõikvõimalikku alates klaasipesust ja lõpetades riietega.

Läksime siis ilma õhufiltrita mootorit häälestama ja pärast kahetunnist võitlust 95oktaanise kütuse, 60kraadise õhutemperatuuriga sisselasketraktis sai auto baarise laaderõhu peale häälestatud. Rohkem polnud mõtet, sest pihustid oli tootlikkuse piiri peal ja jõudu niigi 400 hobujõu alla.

Mõistagi hakkas auto veidi aega hiljem linnas „paarutades” imelikult käituma ja rõhk tuli järjest hiljem ja hiljem iga kiirendusega üles.

Mõistagi oli põhjus turbos: liivatolm oli labad korralikult ära närinud ja ristilõtk oli vähemalt 6-7 mm, nii et labad puutusid vastu kompressorikoda. Omanik

kehitas õlgu ja võttis oma maastikuauto pakiruumist uue turbo.

Remont tagahoovis Muide, kohaliku kütuse oktaan­ arvu ei tea keegi, sest valitsus impordib kütust monopoolse riigiettevõtte kaudu ja müüb seda kütusefirmadele (Shell, Total, ELF). Kohalikud pakuvad oktaan­ arvuks 87–89 vahele. Seetõttu ostis auto omanik kütust Ghanast, mis asub kohe Togo pealinna Lomè servas, sealt on võimalik osta Totali ja Shelli 95oktaanist bensiini.

Järgmisel hommikul läksin tagahoovi ja nägin, et hoovis oli BMW juba pukkidel ning remont

«Togosse saab läbi Brüsseli ja Elevandiluuranniku, lennuaeg oli ümberistumistega 14 tundi.»

KAS SOOVID, ET SINU VOLVO JÄÄKS VOLVOKS? Kui soovid oma Volvole parimat, siis hoolda teda asjatundjate juures. Info-Auto on rohkem kui 20-aastase kogemusega Volvo sõiduautode ainus volitatud esindaja Eestis. Meil on ametis tehasekoolitusega kogenud Volvo teeninduspersonal.

Kasutame Volvo spetsiaaltööriistu ja -töövõtted ning kvaliteetseid originaalvaruosi. Info-Auto margiteeninduses võid olla kindel, et Sinu Volvo jääb Volvoks ka tulevikus.

Info-Auto Tallinn | Tartu | Pärnu

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

f ookus Suuremad teed olid korralikud, kuid nende vĂľlusid sai nautida alles Ăľhtupimeduses, kui liiklus teedelt praktiliselt kadus.

Pildil on vanametallikoguja, kuid selliste kärudega veetakse ka palju muud ja neid liigub igal pool. käib. Lähemale jþudes hßßdis mees rþþmsalt auto all askeldavale tÜÜlisele viidates, et me vahetame turbo ära ja varsti ongi valmis.

200 km/h linnas Umbes kahe tunni pärast oli aeg käivitamiseks kßps. Kui olime veendunud, et kþik toimib, läksime testsþidule þhtusesse Lomèsse. Eufoorias omanikku „paarutamas� nähes tuli hirm sisse, kui mees linnatänaval (mis oli ßsna tßhi liiklejatest, jalakäijatest jne) 190–200 km/h sþitis.

Politseid oli teedel ikka aegajalt näha ja nende meelistegevuseks on mþistagi väikeste altkäemaksude väljapressimine („kohviraha�, nagu nad ßtlevad).

Tagatelg murdus, kuid kohalike jaoks on see normaalne kulumine.

Linna turg paikneb rannaäärsetel tänavatel ja on umbes 10 km2 suurune.

CRC SUVINE AUTOHOOLDUSSARI – HOOAJA TIPPTULEMUS GARANTEERITUD! Pildil.

TĂľhus biolagunev klaasipuhastusvaht Glass Clean sĂľidukite aknaklaasidele ning muudele klaaspindadele, peeglitele, ekraanidele.

Matt ja läikiv sþidukite armatuurlaua, plast- ja kummipindade hooldusvahend Cockpit Matt ja Cockpit Shine.

VesipĂľhine tekstiilipuhastusvaht Textile Clean sĂľidukite istmekatete, vaipade, tekstiilpindade, polstrite puhastamiseks.

Isehaihtuv rehvide, kummipindade ja -mattide puhastusvaht ning läike taastaja Tire Shine.

Korrosiooniinhibiitoreid sisaldav Motor Clean igat tßßpi mootorite välispindade puhastamiseks.

CRC Industries bvba toodab ja pakub parima kvaliteediga hoolduskemikaale ning oma laiaulatusliku tootevalikuga on kindlustanud viimase 50 aasta jooksul endale turul tugeva positsiooni ning on Ăźks suurimaid autokeemia, tÜÜstushoolduskemikaalide ja aerosoolitootjaid maailmas. Korporatsioonil on neli rahvusvahelist tootmisĂźksust – Ameerika Ăœhendriikides, Euroopas, AusWUDDOLDV MD $DVLDV NDWWHV RPD P  JLY}UJXJD  OH ULLJL 7RRWMD RPDE ,62 NYDOLWHHGLVHUWLÂż NDDWL CRC tootesari sisaldab laia valikut autohoolduskemikaale, määrdeaineid, määrde-eemaldeid, kĂźtuselisandeid, liime, hermeetikuid ning spetsiaalseid puhastus- ja korrosioonikaitsevahendeid.

Maaletooja: Motoral Eesti AS, +3726201444, www.motoral.ee, info@motoral.ee

FORD SERVICE

Tahad olla heades kätes?

«Liiklus on sama tihe kui Eesti linnades, kuid selle vahega, et siin sõidavad juhid hoolimatult.»

Juhiluba küsitakse ainult halvas tujus olles ja/või tõsise rikkumise puhul, milleks on punase tule alt läbi sõitmine. See on väga levinud rikkumine ja ülekäigurajad on praktiliselt kasutud, pead ikka väga hoolikalt teed jälgima. Jalakäija ellujäämine on puhtalt jalakäija oma asi. Ülevaatuseta sõit on samuti karmide tagajärgedega, sest auto viiakse tasulisse parklasse kuniks trahv tasutud.

Kõik, millel rattad, ka liigub Üks huvitav asjaolu, eriti arvestades Togo liiklust, on kiirusepiirangute puudumine. Sõita võib täpselt nii kiiresti, kui enda ja auto võimed lubavad ja seda igal pool, kaasa arvatud kõige väiksematel tänavatel. Tõsi, seal kehtib eneseregulatsioon ja enamasti saab suuremaid kiirusi arendada alles õhtutundidel, sest päeval on liiklus ülitihe (suvaliselt sõitvad veokid, igas suunas sõeluvad mootorratturid, igal pool jooksvad jalakäijad).

Foori taga seistes tullakse kõik-

sugu asju pakkuma, alates klaasipesust ja lõpetades puuviljade ja jalatsidega.

Linnast väljas liikudes sai näha, mida tähendab maanteesõit Togos. Liiklus on sama tihe kui Eesti linnades, kuid selle vahega, et siin sõidavad juhid täiesti hoolimatult: kurvis tuleb sulle vastu kellegist mööda sõitev sõiduauto või veok ja samal ajal pead sa sõidurajal mootorratturite vahel laveerima.

Kõikjal võib kohata mingil põhjusel katki läinud sõiduautosid ja veokeid, enamasti on tegu hooldamatusest ja/või ülekoormusest tingitud riketega (vedrud, raamid, teljed jne purunenud).

Autode kandevõime ületatakse laadides mitu korda.

Mootorratturid pole oma rattal mõistagi üksi, vaid kas kahekesi või lausa kolmekesi ja tihti sõidutatakse väikesi lapsi ning igasugu esemeid. Kas ma juba mainisin, et kiivrit kasutavad väga vähesed?

Peep Päädam Lomè–Tallinn

SOODUSPAKKUMISED XX sajandil sündinud Fordidele Õlivahetus (õli + filter + töö)

al.€

35

/ 547 EEK

Originaalosad

-30%

Töötund

al.€

25

Info-Auto www.infoauto.ee

/ 391 EEK

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0067 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 677 6070 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1880 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 44 72 763 parnu@infoauto.ee

Sooduskampaaniad kehtib kõigis Info-Auto margiteenindustes 2000 ja varasema väljalaskega Euroopa Fordi mudelitele: Ka, Fiesta, Fusion, Sierra, Scorpio, Escort, Focus, C-Max, Mondeo, Galaxy, Transit, Transit Connect.

k a su tat ud a u t o

Dodge Caliber, kas aia Caliberiga proovis Chrysleri korporatsioon Euroopa turgu vallutada, õnnestunuks katsetust lugeda ei saa, müügiedu osutus tagasihoidlikuks ja soovida jätab ka töökindlus.

Dodge Caliber valmis küll tegelikult mitme firma ühistööna: mootorid arendati DaimlerChrysleri, Mitsubishi Motorsi ja Hyundai koostöös, nelikvedu pärines Mitsubishilt, variaatorkäigukast Nissanilt ja diiselmootor Volkswagenilt. Sedasi toimides õnnestus Chrysleril mudeli arenduskulusid oluliselt kahandada.

Autot valmistati Illinoisi osariigis Belvidere’is, kus toodeti ka mudelit Neon ja kus alustati just Fiatiga koostöös valminud Darti tootmist. Kuigi auto väga sooja vastuvõtu osaliseks ei saanud, suudeti aastatel 2006–2011 siiski valmistada 603 836 Caliberi.

KERE Autos domineerib odav plast

Caliber ehitati Chrysleri ja Mitsubishi koostöös valminud modifitseeritud GS platvormile. Sarnase põhja võib leida ka Mitsubishi Lancerilt, kõige rohkem ühtib see Jeep Compassi ja Patriotiga.

Kuigi vaid veidi üle nelja meetri pikk, on visuaalselt, eriti piltidel, tegu suure autoga, mille disain meenutab nii mahtuniversaali kui ka linnadžiipi. Petlikku efekti rõhutab luukpära massiivne esiosa, mistõttu on ka sõiduki õhutakistustegur tagasihoidlik 0,39, millega makstakse lõivu nii kütusekulule kui sõidumürale, seda eriti koostöös enamiku mudelite laiade 17tolliste ratastega.

Kõige rohkem negatiivset vastukaja kutsub esile sõitjateruumis kasutatav hele ja odav plast ning näotud istmematerjalid. Isegi ameeriklased ise kiruvad sõitjateruumi ning selle naginaid. 2009. aasta mudeliuuenduse käigus sai uue disaini keskkonsool, kus säilitati senine üldpilt, kuid korjati ära osa odavat plasti ning võeti kasutusele uued lahendused, 26 Autoleht 6. juuni 2012

Caliberi maskuliinne esiosa meenutab USA ettevõtte suuremaid džiipe ning pikape. Firma debüüti Euroopas väikekeskautode hulgas ja ka USAs võib pigem läbikukkumiseks lugeda.

«Kõige rohkem negatiivset vastukaja kutsub esile sõitjateruumis kasutatav hele ja odav plast ning näotud istmematerjalid.» näiteks muudeti kellade taustavalgust. Häirida võivad lühikese padjaga istmed nii ees kui ka taga ning pikemal sõidul juhi paremat põlve sooniv keskkonsooli serv, ka rool on ainult kõrguses seatav.

Probleemidena on enam mainitud lühikese elueaga ja ootamatult tühjenevaid akusid, anomaaliaid võivad ka põhjustada juhtplokkide vead. Kui näiteks

juhtub Caliberil raadio, tuled, ventilatsioon või muu sarnane ilma selge põhjuseta kaduma, võib tegu olla konkreetse juhtmooduli TIPM (Totally Integrated Power Module) streikimisega, mille hind on 400 – 1000 eurot. Eestis müüdud autodel võib erinevate tulede anomaaliaid põhjustada esinduses paigaldatud automaatsete päevatulede juhtplokk, mille

releed väsivad. Esinenud on ka veelekkeid sõitjateruumi ning taga­tulede juurest pakiruumi.

Nagu Toyotal, toimus nn pedaalikampaania: kontrolli kutsuti 25 000 aastal 2006 toodetud Caliberi ja Jeep Compassi, millel võis gaasipedaal kinni jääda.

MOOTOR Abiseadmete probleemid

Caliberi jõuallikaid arendas GEMA (Global Engine Manufacturing Alliance), mis loodi koostöös DaimlerChrysleri, Mitsubishi Motorsi ja Hyundai Motor Company vahel. Caliberi 1,8-, 2- ja 2,4liitriseid bensiinimootoreid võimsusega vastavalt 150, 160 ja 174

Fotod: Indrek Allik

taha läinud vasikas?

Dodge Caliber 2,0 CRD 2008

Mootor: R-4 diisel, 1968 cm3 (95,5 x 81 mm), 103 kW (140 hj) 4000 p/min, 310 Nm 1750 p/min, 16 V, surveaste 18,5:1, DOHC Jõuülekanne: esivedu, kuuekäiguline manuaalkäigukast. Ülekanded: I 3,54, II 2,04, III 1,37, IV 0,97, V 0,9, VI 0,79, peaülekanne 3,45, tagurpidikäik 3,83 Rool: võimendiga hammaslattrool Vedrustus: ees vedrupüstmikega stabilisaatorivarvaga, taga sõltumatu mitmikhoobvedrustus piki- ja ristihoobadega, stabilisaatorivarras Pidurid: ees ventileeritavad ketaspidurid, taga ketaspidurid, ABS Rattad ja rehvid: 205/70 R15, 215/60 R17, 215/55 R18, 6/6,5/7J Mõõtmed ja massid: pikkus 4416 mm, laius 1799 mm, kõrgus 1536 mm, telgede vahe 2635 mm, rööbe ees/taga 1521/1521 mm, kliirens 190 mm, tühimass 1503 kg, täismass 2000 kg, pakiruum 524 l, kütusepaak 51,5 l Kiirusomadused: 0–100 km/h 11,3 s, tippkiirus 196 km/h Kütusekulu linn, maantee, keskmine: 7,9/5,1/6,1 l / 100 km

Mudeli ajalugu

2005 Dodge Caliberi esitlus 2006 Caliber SRT4 (290 hj) 2008 mudeliuuendus 2009 mudeliuuendus, Mercedes 2,2liitrine diisel 2011 tootmise lõpp hobujõudu võib pisut erinevas konfiguratsioonis leida ka teiste tootjate mudelitelt. 2007 jõudis müügile sportlik SRT4, mille 2,4liitrine turbomootor arendas 290 hobujõudu. Esialgu oli kasutusel Volkswagenitelt tuttav 2liitrine diisel (140 hj), 2009. aastal asendati see Mercedese 2,2liitrisega (163 hj / 320 Nm).

Ottomootorid kestavad hästi, kuid väsida võivad abiseadmed, ennekõike starter ja generaator.

Esimeste mudeliaastate autodel esines mootori ootamatut väljasuremist, seda nii manuaal- kui ka CVT-käigukasti puhul. Seetõttu on mitmel korral uuendatud Caliberi mootori juhttarkvara.

Caliber paistab disaini tõttu piltidel suurem kui on päriselt ning võib nii mõnegi ostuhuvilise ära petta.

Autoleht 6. juuni 2012 27

k a su tat ud a u t o

Juhikoht on lihtsakoeline ning väljavaade hea. Kui varem pole USA autodega kokkupuudet olnud, jätavad kasutatud materjalid eriti kehva mulje.

Diiselmootoril võivad remonti/vahetust vajada pihustid, turbo lõdvikute klambrid lahti tulla või lõdvikud ise läbi kuluda, vahetatud on ka õhukulumõõtureid.

Baasversioonis on Dodge’i „väikeauto” esiveoline, müüdi ka neljarattaveolist. Sel on elektrooniliselt kontrollitud nelikveosüsteem, mis jagab veojõudu esi- ja tagasilla vahel automaatselt. Kõige väiksema mootoriga Caliberi sai osta viiekäigulise manuaalkäigukastiga, kangematele jõuallikatele pakuti CVT2 nime kandvat variaatorkäigukasti Nissani tütarfirmalt Jatco. CVT-ga on USAs väga palju probleeme ja et selle sisu detaile eraldi tellida ei saa, tuleb vahetada terve kast. Üheks probleemide põhjuseks loetakse seda, et hoolduse käigus käigukasti õlitaset ei kontrollita ning puudub ka õlivarras.

VEERMIK Nõrk veermik

Caliber on sõltuvalt mudelist 200–300 kilogrammi raskem kui analoogsed väikekeskklassi sõidukid ning see mõjub nii sõiduomadustele kui veermiku elueale. Autolehe võrdlustestis, kus Caliberi kõrvutati nii Honda Civicu kui ka Seat Leoniga, sai „ameeriklane” küll kiita konkurentidest parema 28 Autoleht 6. juuni 2012

k a alu k a neid

Chrysler PT Cruiser

2000–2010 Hind: alates 1900 eurost Plussid: meeldejääv välimus, praktiline sõitjateruum, mugav Miinused: esisild, kallid varuosad, diiselmootorid kallid, kütusekulu Kokkuvõte: ostes hoolikas olles pole võimatu, et saate korraliku auto, mis regulaarselt hooldatuna teenib veel aastaid. sõidumugavuse ja üllatuslikult eelnevalt kirja pandut arvestades ka mürataseme poolest. Siiski nentisime, et kiire sõit kurvilisel teel pole auto tugev külg ja roolitunnetus on puudulik.

Masendavalt võib Caliberi puhul mõjuda pidev silladetailide vahetamise vajadus. Kui õigeaegselt ei reageerita, võivad rattad vana-BMW-likult laiali vajuda ning sild põhjalikumat remonti vajada ning ka rehvid olla eba-

Nissan Qashqai

alates 2007 Hind: alates 10 000 eurost Plussid: varustus, sobivus halbadele teedele Miinused: jõuetu ottomootor, nähtavus tagurdamisel Kokkuvõte: hea varustusega auto, mis töökindluselt edestab paljusid konkurente. Saadaval nii 5- kui ka 7kohalisena. ühtlaselt kulunud. Kokkujooksu paigastminek on Caliberil tavaline. Analoogne lugu on esisillaga, kus tuleb peaaegu kõiki detaile jooksvalt vahetada ja seda tihti vaid 30 000 – 40 000 kilomeetri möödudes. Ka tuleb õõtshoova tagumise puksi või kuulliigendi väsimisel enamasti uus õõtshoob soetada, originaalina neid eraldi ei müüda. Õõtshoova hind esinduses on 188, välimisel rooliotsal 57 ning amortisaatoril 121 eurot.

Seat Leon

alates 2005 Hind: alates 6100 eurost Plussid: disain, sõiduomadused, üldiselt töökindel Miinused: sisemüra, 2liitrise diisli ja DSG-käigukasti probleemid Kokkuvõte: mõistliku hinnaga, stiilne ning töökindel. Leppima peab vaid odavate sisematerjalide ja suurevõitu sisemüraga.

Etteheiteid võib teha nii rooli­ süsteemile kui ka piduritele.

Esineda võib õlilekkeid roolivõimendi torustikust ja roolivõimendi pump vajada vahetust. Osades riikides kuulusid SE- ja SXT-mudelitel näiteks ABS-pidurid lisavarustusse ning taga kasutati ka trummelpidureid. Versioonil R/T oli juba olemas nii ABS kui ka ketaspidurid mõlemal sillal. 2006. aastal kutsuti kontrolli 50 000 autot, mille ABSi mooduli tark-

hinn a ng ud Kasutaja: Arvo, Dodge Caliber 2,0 diisel, 2007

Caliberil on üks oma klassi suuremaid pakiruume – 524liitrine.

Meie firma käes läbis uuena soetatud Caliber 150 000 km ja valmistas kokkuvõttes väga suure pettumuse. Plussina võib nimetada välimuse, tehase helisüsteemi, kõrge istumisasendi, parajalt pehme vedrustuse. Samas oli rool tundetu. Parajalt jalarammu nõuab ka siduripedaali vajutamine, soovida jättis käiguvahetuse täpsus.

Ameeriklane ikka manuaalkäigukasti teha ei oska!

Sõitjateruum oli odav, justkui oleks kombineeritud USA ja Korea kõige odavamaid materjale. Lisaks sellele, et auto on seest oluliselt väiksem kui välimus laseb arvata, on ka numbrite poolest suur pakiruum ebamäärase kujuga ja ebapraktiline. Keskmine kütusekulu maanteel jäi 6-7 ja linnas 8-9 l / 100 km kanti.

Esimest korda tuli esisilda remontida, kui läbisõit oli 50 000 kilomeetri kandis. Pisut hiljem läksid vahetusse esimesed amortisaatorid, seejärel vajas tagasild kapitaalremonti. Esimesed piduriklotsid kestsid 75 000 ja generaator 90 000 km, peagi järgnes ka esi­ amortisaatorite teistkordne vahetus. Vahetult enne müüki tuli taas esisillale põhjalikumalt tähelepanu pöörata ning arvestades esisilla detailide hinda, oli see kulukas ettevõtmine. Kui müüma hakkasime, siis tundis ka üks tuttav auto vastu huvi. Kui olime talle pildid saatnud, siis oli üsna ruttu kohal. Tema pettumus oli ilmselge, piltide põhjal oli ta oodanud oluliselt suuremat autot!

Spetsialist: Anti Tomingas, AS Silberauto Eesti

Kaheliitrine diisel pärineb Volkswagenilt, 2,2liitrine Mercedes-Benzilt.

Nii esi- kui ka tagalaternatega on Caliberil palju probleeme.

Tagaistmel jätkub ruumi nii põlvedele kui ka peale, istme seljatoe kallet saab seada.

Esisillas on kuluosadeks peaaegu kõik detailid: õõtshoovapuksid, kuulliigendid, rooliotsad jne.

vara võis teatud tingimustel põhjustada tagarataste blokeerumise ning seega tekitada liiklusohu.

gimustes 15 000 kilomeetrit ning tavahoolduste hinnad algavad esinduses u 150 eurost. Arvestama peab muidugi, et iga korralise hoolduse käigus leitakse mõni või mitu silladetaili, mida tuleks vahetada. Soovi korral on praegu juba ka esinduses võimalik sõidukile lasta alla panna B-varuosa detaile, mille hinnad on originaalidest oluliselt soodsamad.

HINNAD Vajab hoolt

Caliberi hinnad on soodsad ning hea varustusega 2006. aasta bensiinimootoriga sõiduki võib soetada juba 5000 euroga. Müügil on ka mõned diisliga eksemplarid, hinnad algavad 7300 eurost.

Hooldusintervall on meie tin-

Indrek Allik

Dodge Caliberi tugevateks külgedeks on kõrge kliirens, mugav vedrustus, hea nähtavus juhikohalt ning mootorite ja jõuülekande vastupidavus. Veermik meenutab esimese põlvkonna Mitsubishi Outlanderit, kuid mitmes kohas on n-ö ökonoomitatud ja veermik seetõttu oluliselt nõrgem. Väsivad tagasillas alumise ristvarda välimised puksid, mis annavad oma kulumisest märku käginaga, mis märjemate ilmadega kaob. Käginale peaks reageerima ruttu, sest kokkujooks kipub seejärel paigast ära minema ning rehvid ebaühtlaselt kuluma. Järgmisena väsib ülemine hoob, seejärel ka lühike reguleervarras, mille poldid on vahetuse ajaks üldjuhul kinni roostetanud ja mis tuleb vahetada koos vardaga. Mõningaid esi- ja tagasilla pukse saab eraldi tellida, kuid mitte kõiki. Chrysleri puhul muutuvad hinnad üsna tihti, nii on õõtshoova hind olnud ka 260 eurot, sõltudes tihti ka konkreetse varuosa koodist. Näiteks tagumise alumise ristvarda hind ühe koodiga on 94 ja teisega 130 eurot. Esisillas võib kuluosana nimetada veel välimisi rooliotsi (57 eurot). Esimeste amortisaatoritega (hind 121 eurot) ja rattalaagritega pole väga palju probleeme esinenud, ka elektroonika pool on ennast heast küljest näidanud.

Väsinud on meil paigaldatud päevatulede plokid, mida on kokku neli tükki, kus dioodid läbi põlesid ja üksikud lambid seetõttu kustusid. Tuledelüliti keeramisel võib juhtuda, et kustuvad hoopis teised lambid ja algselt pimedad olnud süttivad taas.

Bensiinimootorid on siiani praktiliselt probleemitud, diiselmootoritel oleme remontinud pihusteid ning vahetanud ka turbolõdvikute järele andnud klambreid ning lõdvikuid endid. Tundub, et selle põhjuseks on insenerid, kes on Volkswageni mootori liiga kompaktselt mootoriruumi pakkinud ja lõdvikud hõõrduvad läbi. k o kku v õ t e

Plussid: erineb, turvalisus, kõrge kliirens, mugav vedrustus Miinused: materjalid sõitjateruumis, silladetailide vastupidavus, juhitavus Kokkuvõte: Dodge Caliber pakub väike-keskklassiautot põnevas kestas, mille alla piiludes avaneb hoopis nutusem pilt.

Soovida jätab kvaliteet ja vastupidavus.

Autolehe hinnang:

Autosid kontrollib: Autoleht 6. juuni 2012 29

k a su tat ud a u t o

Nii-ii-ii pikk hooldusvälp Praeguseks 33 000 kilomeetrit sõitnud Dacia Dusteril on seljataga esimene hooldus ning ka üks tagasikutsumine.

Dusteri hooldevälp on 30 000 kilomeetrit, nii mõnigi tuttav on mulle öelnud, et tema käiks küll oma autoga tihemini hoolduses. Aga mina ei käi. Sest ma eeldan, et välba määramisele eelnesid nii arvutused kui ka katsetused ja insenerid teavad, mida nad teevad. Milline oleks minu argument välba iseenese tarkusest lühendamisele? Kõhutunne.

No ei ole piisav põhjendus.

Alla 200 euro Igal juhul käisin umbes kuu aega enne kui Duster aasta vanaks sai ABC Motorsis 30 000 km hoolduses. Kulu 194,34 eurot, sellest suurima osa moodustas mootoriõli hind, liiter maksis 16,9 eurot ja vajalikud 4,6 liitrit seega 77,74 eurot. Mõistagi vahetati välja õlifilter (hind 15,6 eurot), samuti paigaldati uus sõitjateruumi õhu filter (28,02 eurot) ning veel nipet-näpet. Tööraha küsiti 62,4 eurot.

Pean seda 194 eurot 30 000 kilomeetri kohta igati mõistli-

Dacia Duster

2011. a, diisel, 110 hj, nelikvedu, hind u 16 450 €

Periood: aprill–mai Läbisõit: 4600 km Kütusekulu: 5,8 l / 100 km Kulu kütusele: 351,2 € Liising + kasko: 595,8 € Muud kulud: 218,3 € Kilomeetri hind: 0,25 € Kilomeetri hind testi algusest: 0,20 € Diiselmootoriga Duster peab hoolduses käima iga 30 000 km järel. kuks hoolduskuluks. Lisapunktid ABC Motorsile mõni päev pärast hooldust tehtud telefonikõne eest, uurimaks, kas kõik on ikka korras.

Korralises hoolduses käimise ühendasin Dusteri tagasikutsumisega seotud remondiga. Tagasikutsumine on autotootjate tavaline praktika, kui selgub, et mõni viga vajab parandamist. Loomulikul kannab kulud autotootja.

Kuidas see käis? Ühel päeval helistati ABC Motorsist, selgitati probleemi ning leppisime kokku aja, mulle oli mugav see ühenda-

«Korralises hoolduses käimise ühendasin Dusteri tagasikutsu­ misega seotud remondiga.»

da hooldusega – üks tegemine.

Mu Dusteril vahetati välja tagumiste pidurivoolikute kinnitusklamber ja pidurivooliku ning -silindri vaheline piduritoru, et vältida võimalikku pidurdusefektiivsuse vähenemist. Olgu lisatud, et tagasikutsumine ei puuduta kõiki Dustereid, vaid väga kitsast tootmisvahemikku.

Kriitikud jäid vait Leian, et tagasikutsumine näitab autotootja vastutustundlikku suhtumist ning minu silmis on tegu igati soliidse käitumisega.

Ilmselge, et vigu võib kõigil, ka auto­tootjatel, ette tulla ja kui tootja neid tunnistab ja parandab, ei ole põhjust virisemiseks.

Muidugi on ka tagasikutsumistel mõistlik piir, kui neid liiga sageli

juhtub, viitab see pigem kiirustamisele mudeli väljatoomisel.

Dusteri esimene aasta ja selle 33 000 kilomeetrit on olnud Autolehe lugeja luubi all, nii et hiiglapikka kokkuvõtet kord juba öeldust pole mõtet teha. Teate ju selletagi. Niipalju siiski, et kui aasta tagasi oli Duster tänavapildis haruldane, siis nüüd kohtab neid üsna tihti.

Kui aasta tagasi seletas nii mõnigi, et küll sa varsti seda Dusterit ja Daciat kahetsed, siis nüüd on nad vait jäänud. Otsesõnu pole keegi neist seda öelnud, kuid mõnegi kunagise kriitiku küsimuste ridade vahelt olen välja lugenud, et uue auto valikul on Dacia Duster sõelal.

Kristjan Sooper

Testis toimetuse autod

30 Autoleht 6. juuni 2012

Jä rg Ki mis a S es po nu rt mb ag r e is:

Fotod: Pille Russi, Alo Soolo

K u l u a ru a nn e

REKLAAM

VĂ„LISĂ•HU SAASTELOA TAOTLUSED VĂ„RVITĂ–Ă–KODADELE JA AUTOTEENINDUSTELE

Autoremont ja varuosad

Adepte Ekspert OĂœ Pärnu mnt 21, Tallinn tel: 6732244, 5059914 e-post: info@adepte.ee www.adepte.ee

• KARDAANVĂ•LLIDE REMONT, VALMISTAMINE JA TASAKAALUSTAMINE • RISTIDE JA TUGILAAGRITE MĂœĂœK • AMETLIK EUROPE DRIVESHAFT SERVICE (EDS) LIIGE Paneeli 2, 11415, Tallinn Tel 512 8965, 59 196 682 anton@autocardan.eu www.autocardan.eu

Mercedes-Benz hooldus ja remont Mercedes-Benz autode mßßk Mercedes-Benz varuosad ja lisavarustus Autoalarmid, immobilaiserid Pärnu mnt 158F, 11317 Tallinn tel +372 661 0125 E–R 9.00–18.00 info@mbhooldus.ee www.mbhooldus.ee

6LLQ Y¡LNV ROOD 6LQX UHNODDP UHNODDP#SUHVVKRXVH HH WHO Autoleht 6. juuni 2012 31

nõunik

Näpunäiteid automatkaks Uisapäisa autoga reisima minnes võivad takistused tulla sealt, kust neid kuidagi oota ei oska. Anname mõne vihje, mida autoreisi plaanides tähele panna.

1.

Tee tõhus eeltöö

Pane paika marsruut, vali välja võimalikud ööbimiskohad, vaatamisväärsused, mida külastada, arvesta sõidu- ja puhkeajad jne. Kui varem pole väga pikki autosõite ette võtnud ega oska oma sõiduvõimekust hinnata, siis arvesta, et igaühele ei pruugi päevade viisi järjest autos istumine sobida. Kas hakkab selg valutama, muutub paigalistumine või seltskond talumatult tüütuks või väsitakse roolis kiiresti. Sel juhul plaani pigem lühem reis või lenda sihtkohta lennukiga ja rendi sealt auto.

Ka tasub plaanida pigem lühemad päeva-kilometraažid kui pikemad, tuim juhivahetustega sõit mingit mõnu ei paku ning paratamatult tuleb ette graafikut pingestavaid ootamatusi.

Mõni õhtu võiks kindlasti Internetis kolada ning uurida ka tuntud reisi-veebilehti nagu näiteks www.viamichelin.com või kohalik autoclub.ee, samuti Google’i kaarte ja pilte.

Viimasest saad hea pildi, kuidas võimalikud sihtpunktid välja näevad.

2.

Arvesta liiklusega

Oma sõidugraafikut koostades arvesta, et suurlinnadest, mida just eraldi külastada pole plaanis, tasub pigem eemale hoida, eriti tipptundide ajal, mil võivad tekkida ummikud, mille kõrval Tallinna omad näivad hetkeks peatumisena. Nii et linnast läbisõitmise asemel eelistage kiirteed, mis sellest mööda viib.

Kui sõidate mägiteedele,

Nii tehniliste rikete kui ka avariide vastu saab soetada erinevaid kindlustusi. lühenevad mõnusalt läbitavad teepikkused kordades. Neil kahaneb keskmine kiirus väga väikeseks ja linnulennult lühike teekond võib aega võtta terve päeva. Pealegi – kui kaassõitjatel läheb autos kergelt süda pahaks, tuleks mägiteid võimalikult vähe kasutada.

Maksulisi kiirteid, sildu või tunneleid iga hinna eest vältima ei peaks. Need teevad sihtkohta jõudmise sageli palju otsemaks-kiiremaks ja mugavamaks ning aitavad sellega kokku hoida nii aega kui ka kütust ning vältida ekslemist. Väiksemad teed on jällegi huvitavamad ning ilusamad.

3.

Kaasa GPS ja kaardid

Navigatsiooniseade on kindlasti soovitatav ning et see võimalikult täpselt toimiks, tasub hankida värsked kaardid. Ometi ei pruugi neist piisata. Teinekord on tee-ehitused veel värskemad kui kaardid ja vahel suudab GPS-seade ka korraliku „käki” kokku keerata ning teid valesti juhatada.

Nii võiks autos kaasas olla traditsiooniline teedeatlas, et kahtluste korral sealt oma marsruuti kontrollida või lihtsamalt pikemat plaani seada. GPSi pimesi usaldamise asemel tasub alati jälgida ka teeviitasid.

Navigatsiooniseade teeb reisimise hõlpsamaks, aga ühes võiks olla ka tavaline atlas.

32 Autoleht 6. juuni 2012

4.

Kindlustused korda!

5.

Mida kaasa võtta?

Euroopa majanduspiirkonnas, Euroopa Liidu liikmesriikides ja Šveitsis reisides ei pea kaasa võtma rohelist kaarti. Kuid kui sihiks on näiteks Andorra, Horvaatia, Serbia, Türgi, Ukraina, Valgevene või Venemaa, tuleb seda teha. See väljastatakse tavapoliisi olemasolul kindlustusseltsist tasuta. Nn kaskokindlustus on samuti abiks, hüvitades kasutatavale autole tekitatud kahjud sõltumata sellest, et avarii ei toimunud Eestis.

Et juhtuda võib ka reisijate, mitte ainult autoga, tuleks kaasa võtta Euroopa ravikindlustuskaart. See annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa majanduspiirkonnas viibimisel. Kaarti saab taotleda elektrooniliselt, see väljastatakse tasuta ja saadatakse soovi korral koju. Et kõiki kulusid see kaart ei kata (näiteks erinevaid omavastutustasusid: visiiditasud jms), oleks mõistlik soetada ka reisikindlustus.

Enne sõitu kontrolli üle ka, et juhiluba ja isikut tõendavad dokumendid kenasti reisi lõpuni kehtiksid.

Lisaks tavapärasele reisivarustusele tuleb autosse pista mõndagi kohustuslikku: näiteks

Reisieri helkurvesti nõutakse nagu Eestiski mitmel maal (näiteks Hispaanias ja Portugalis). Lisaks tavapärane ohutusvarustus (tulekustuti, tõkiskingad jm) ning esmaabivahendid auto remontimiseks (näiteks rehvivaht lisaks tagavararattale, pukseerimisköis).

Kui autole kehtib veel garantii, tehakse see rikke puhul tasuta korda ka Euroopas. Vanema sõiduki puhul, mille tehniline seisukord on pigem kahtlane, võib kaaluda rahvusvahelise autoabi-paketi soetamist.

Auto tuleks siiski lasta kriitilise pilguga

enne matkale minekut üle vaadata, teha ära hooldused (isegi kui selle aeg veel päris käes ei ole) ja vajalikud remondid.

6.

Vali, kust kütust ostad

Eri riikides erinevad kütuse hinnad palju ning infot nende kohta leiab Internetist lihtsalt. Nii võib üle piiri sõites paagitäie pealt võita või kaotada mitukümmend eurot. Samuti soovi-

tame valida tuntud kaubamärgiga kütusejaamu, nurgatagustest kahtlastest urgastest võib küll bensiini-diislikütust odavamalt saada, kuid sellega riskite nii teelejäämise kui ka auto lõhkumisega.

Kindlasti tasub kaasa varuda sularaha.

Erinevalt Eestist ei saa paljudes riikides kuigi vabalt kaardiga maksta, isegi meie mõistes täitsa suurtes ja korralikes poodides võetakse teinekord vastu vaid sularaha.

Margus Pipar

Tulge rallitama! ralliautode rent trikiauto kart rallisimulaator vanaautode EXPO saunad firmapeod

Info: 671 6067

www.laitserallypark.ee

a Ära rallit tänaval, a ed tule tee s meil!

Fotod: UnitedPictures, Garmin, Volvo

Kuigi piirid on lahti, nõuab Euroopaski reisimine head eeltööd. Mujal seda enam.

nõunik

?

Miks on heitgaasid paigast ära?

Käisin autoga tehnoülevaatusel, heitgaasid olid paigast ära. Auto töötab muidu ilusti, ei suitse, bensiini liiga palju ei võta, käivitub nii soojalt kui ka külmalt. Millest peaks vea otsimist alustama?

Kindlasti osanuks ka tehnoülevaataja sellele küsimusele vastata ja seda täpsemalt kui meie – tal olid täpsed heitgaasi-näitajad silme ees. Aga võimalikke vigu on mustmiljon, täpse teadasaamiseks tuleks ikkagi mõnda teenindusse pöörduda ning et asja lihtsamaks teha, kaasa võtta väljatrükk tehnoülevaatuselt. Mõni võimalik põhjus, miks heitgaasid paigast ära võivad olla: summutisüsteem on ebatihe, lambda-andur või katalüsaator on rikkis, silindrisse jõuab ja seal põleb liiga palju mootoriõli, süütesüsteem on vigane jne.

Peeter Langovits / Postimees

k üsimus Luge j a lt

Filtri tee jääb liiklusele suletuks vähemalt sügiseni, kuid täpset tärminit pole esialgu teada.

Tallinna põhitänavad pannakse riburada kinni Nagu Ülemiste ristmiku sõidurajakärbetest ja sellega kaasnenud hiigelummikutest vähe oleks, sulgeb Tallinna raad liikluseks veel ka Filtri tee ja Gonsiori tänava.

Reedel, 8. juunil pannakse teadmata ajani kinni Filtri tee, sest sealne liiklusvool segaks Ülemiste liiklussõlmega seotud tee-ehitust.

Tehnika tänavalt tulija saab sõita vaid kuni Kaitseväe kalmistuni ning kui ta tahab jõuda bussijaama või sealt edasi näiteks Laagna teele, peab vingerdama läbi niigi sõidukitest umbes Veerenni, Liivalaia ja Juhkentali tänava.

Väikese leevendusena avatakse 7. juuni esimestel tundidel taas liikluseks Veerenni tänava Järvevana tee poolne ots, kus vahepeal ehitati Järvevana tee uueksloomise ühe osana kergliiklustunnelit.

15. juunist pannakse aga kinni Gonsiori tänav, sest Kreutzwaldi ja Kivisilla tänava vahelisel lõigul algab soojatorustiku remont.

Liiklussulg ja ümbersõidutee otsimine kestab autojuhtide jaoks 15. augustini või isegi kauem, kuid hiljemalt kooli alguseks lubab linnavalitsus tänava taas avada.

Sinu teejuht kodus ja võõrsil!

GPS EESTI OÜ

Esindused: Tallinn – Regati pst 1, tel (+372) 639 8886 Tartu – Turu 2, tel (+372) 730 5520

www.garmin.ee

Sp or t

Pingeline kihutamine vihmasajus Raha24 Eesti meistrivõistlused kardispordis jätkusid vihmasel Aravete ringrajal, kus ei olnud puudu närvipingest ja ärevatest momentidest.

Taas toimus üks tihedamaid heitlusi Rotax DD2, Masters ja KZ2+ ühisstardis, kus rajale kihutas 19 kiirusekummardajat. Kui Rapla etapil olid eestlastele kõva konkurentsi pakkumas tunnustatud väliskülalised, siis sel korral nii ei olnud, kuid tulist võitlust rajal jagus vähemalt sama palju, kui mitte rohkemgi.

Seekordses finaalis oli oodatult domineerijaks Mihkel Maltna, kes sõitis KZ2+ kardil, mis on veidikene kiirem DD2-klassi masinatest.

Maltna, kes Raplas ei suutnud võimsama kardi eelist maksma panna, arvas pärast võistlust, et pärast esimest etappi on ette­ valmistus ja vorm läinud vaid ülesmäge. „Eelmise etapiga võrreldes oli parem sõita. Loodan, et kui KZ2+klassi tuleb rohkem osalejaid, siis muutub ka võistlus huvitavamaks,” ütles Maltna.

Uus tulija teenis esimese võidu DD2-klassis käis aga tuline heitlus viie eestlase vahel, kelleks olid esimeselgi etapil silma paistnud Antti Rammo, Georg Vann, Mario Haugas, Mario Vendla ja Fred Alliksaar. Paljudele neist tegi tuska

võistluse žürii otsus liita DD2- ja Mastersi-klasside starti veel ka KZ2+. Meelehärmi peamine põhjus oli võistluse lõpuosas mõne KZ2+kardil sõitva sportlase väsimine ja sedapuhku kiirematele tagant tulijatele ettejäämine, mis segas nii mõnegi mehe sõitu.

Eelfinaal näitas siiski küllalti selgelt, et esikoha eest hakkavad tulist lahingut pidama Vendla ja Alliksaar, kellest esimene eelfinaali võitiski. Finaalis sõitsid mõlemad juba võistluse algfaasis teistelt eest ära ning kuni ruudulise lipu langemiseni peeti võidu nimel pinevat duelli.

Vihmamärjal rajal oli möödasõiduks peamiselt kaks kohta, kus pidevalt ka teineteist rünnati. Finišijoone ületas esimesena vaid 15aastane Alliksaar ning teisena Vendla. Viimane tunnistas, et Fredi vastu oli pea võimatu saada. „Fred oli täna lihtsalt väga kiire ja ma ei leidnud selle vastu vajalikku rohtu,” arvas Vendla. „See oli minu elu üks parim võistlus,” ütles Alliksaar, kelle jaoks see oli esimene võit DD2-klassis. „Eriti meeldejäävaks jääb esimene võit Vendla üle,” lisas noormees.

«Vihmamärjal Aravete ringrajal oli möödasõidu sooritamiseks peamiselt kaks kohta.»

36 Autoleht 6. juuni 2012

Kõige kiiremate start – vasakult Georg Vann (nr 1), Mihkel Maltna (nr 11) ja Mario Vendla (nr 3).

Cadet-klassi võitja Aravetel oli Christoffer Reintam (nr 10).

Kolmanda koha sai DD2 finaalis Mario Haugas, kes jätkab pärast Aravete võistlust Eesti meistrivõistluste üldliidrina.

Kuigi kahte esimest aeglasematest sõitjatest möödumine eriti ei seganud, olid mõlemad seda meelt, et sellele probleemile tuleb lahendus leida. Näiteks ühes situatsioonis andis kiirematele taganttulijatele KZ2+kardil kihutanud nooruke Kaspar Kallasmaa küll teed, kuid segadus möödumisel andis DD2-sõitjatele hea võimaluse heidelda positsiooni eest ning selle tulemusena langes Georg Vann ühe kurviga koguni kaks kohta tahapoole.

Juniori ja Minimaxi dramaatiline start Rotax Max klassis jätkas võitude seeriat Aavo Talvar, kelle jaoks ei tulnud see sugugi nii kergelt kui esimesel võistlusel Raplas. Ajasõidu võitnud Märten Metsaviir

startis eelfinaalis parimalt kohalt, ning suutis Talvari kindlalt oma seljataga hoida kuni viimaste ringideni, siis võttis valitsev Eesti meister ette rünnaku ning tõusis liidriks. Ometi võitu see ei toonud, sest eelfinaali võitis hoopis Kairo Kivi. Finaalis võttis Talvar oma ning teenis võidu veenva ülekaaluga Metsaviiru ja Kivi ees.

Rotax Juniori ja Minimax-klasside ühisstardis osales enam kui 20 karti, kus juba eelfinaali stardis toimus ahelavarii, milles osales ligi tosin karti. Mõlgiti plasti, kuid õnneks ükski võistleja vigastada ei saanud ning pea kõik kardid olid kordusstardiks uuesti rivis.

Finaalis sõideti juba tunduvalt korrektsemalt ning Junior-klassi võidu teenis Remo Rahula, teisele ja kolmandale kohale pidasid kõva võitluse Ralf Aron ja Siret Räämet, mille võitis lõpuks Aron. „Tüdrukuna karti sõites peab

Fotod: printpreview.eu, Vladimir Krasnotštšjokov, Kätlin Sandvik-Soon, Liisi Matvere

Rotax Junior ja Minimaxi eelfinaali ahelavarii, mille tõttu võistlus punase lipuga peatati.

Aavo Talvar (nr 88) juhib napilt, aga kindlalt Märten Metsaviiru (nr 237) ees.

Karl-Kenneth Neuhaus (nr 21) ja Ira Sidorkova (nr 62) ei lase end segada konkurendi sõiduveast. nagu kahe poisi eest väljas olema, sest poisid ei taha tüdrukutele ju üldse kaotada,” arvas Siret.

Raha24 kardispordi Eesti meistrivõistlused jätkuvad 18.–21. juulil Hiiumaal, Käina kardirajal, kus sõidetakse kaks etappi.

Fred Alliksaar (nr 627) möödus Georg Vannist (nr 1), kes jälgis pingsalt, mis toimus seljataga.

Karl Mihkel Eller

EESTI KARDILIIDU PEASPONSOR:

EESTI KARDILIIDU SPONSORID:

EESTI KARDILIIDU MEEDIAPARTNERID:

Autoleht 6. juuni 2012 37

Sp or t

MM-võistlused 10 euro eest Reisieri Auto peab kestma Chevrolet C ru z e 1 , 6 T

Mootor: R-4, otto, turbo Kubatuur: 1600 cm3 Võimsus: 228 kW 5500 p/min Pöördemoment:

400 Nm 3750 p/min Jõuülekanne: 6käiguline järjestiklülitustega käigukast,

esivedu Pikkus/laius/telgede vahe:

4630/1860/2702 mm Miinimumkaal (koos sõitjaga): 1160 kg 38 Autoleht 6. juuni 2012

Ron Hartvelt RML Motorsportist (ettevõte, mis korraldab Chevrolet meeskonna tegemisi WTCC sarjas) räägib, et Cruze’i võistlusauto väljatöötamist alustati paralleelselt tänavasõiduautoga. „Tegime koostööd Chevrolet’ Koreas asuva arendusosakonnaga,” lisab Hartvelt. „Kui varasem kaheliitrine mootor baseerus tänavaautol, siis praegu kasutatav 1,6liitrine turbomootor on spetsiaalselt võidusõiduks ehitatud.” Hartvelt mainib, et paari aasta tagune üleminek kaheliitriselt jõuallikalt 1,6sele turbomootorile oli inseneridele tõsine väljakutse. „Suur proovikivi võidusõidumootori seisukohast on ka asjaolu, et mootorit hooaja kestel vahetada ei tohi.”

Fotod: Kristjan Sooper

Chevrolet’l on sarjas kol mikjuhtimine: vasakult Yvan Muller, Rob Huff nin g Alain Menu.

Lada Granta Cupi põnev võidukihutamine oli osa WTCC nädalalõpust.

Turismiautode MM-võistlusi iseloomustavad ohtrad möödasõidud.

Kümme eurot maksis pilet FIA turismiautode MM-etapile Hungaroringile Budapestis.

Kohal oli 52 000 pealtvaatajat.

Mõne autospordivõistluse külastamine suvepuhkusel ei ole ju sugugi halb mõte ja plaane pidades ei maksa piirduda vaid vormel 1 ja ralli MMi vahel valides.

Võtame või turimisautode MM-etapi (WTCC) Budapesti näitel, kaks põnevat põhiklassi sõitu, kolm vormeliklasside võidusõitu (neist üks AutoGP Sten Pentuse osavõtul), kaks kereautode klassi, neist üks ülipõnev Lada Granta Cup, lisaks muu meelelahutus eesotsas Ladade väljapanekuga margi algusaegadest tänapäevani. Kõlab ju kui võidusõidufänni unistuste puhkus, või mis?

Tõsi, kui plaanite minna turismiautode MMi vaatama veel sel aastal, siis tuleb üsna pikk reis ette võtta, sest Portugali etapp juuni alguses oli viimane Euroopas, hooaja teise poole etapid sõidetakse Lõuna- ja Põhja-Ameerikas ning Aasias.

Lada Granta WTCC tegi Hungaroringil oma debüütstardi.

Tulevikus ka Venemaal

Nädalavahetusele mahtusid kolme vormeli­ klassi sõidud, AutoGP starti ootab Sten Pentus.

Kohalik Ladaklubi ja importöör olid kokku pannud ülevaatliku ajaloonäituse.

Turismiautode MM-sarja promootor Marcello Lotti märgib, et Ameerika Ühendriikides toimuv etapp on olnud eesmärgiks sarja algusaegadest peale. „Nüüd on see saavutatud,” lisab ta, pidades silmas Sonoma rajal septembris sõidetavat etappi. „Tänavu oli uudne ka Slovakkias sõidetud etapp, mis läks väga hästi korda, pealtvaatajaid oli palju ning meedia huvi suur. Sealne riigitelevisoon näitas mõlemat WTCC etappi otseülekandes, sama lugu, muide, Ungaris.”

2013. aasta plaanidesse kuulub Lotti sõnul etapp Indias. „Ootame Moskva ringraja homologeerimist, et viia WTCC-sari Vene-

maale,” rääkis Lotti mai keskel Budapestis. Venemaa meedia andmetel peaks FIA homologeerima raja suvel.

Palju möödasõite Praegu võistleb WTCCs vaid üks tehasemeeskond – Chevrolet (autoks Cruze), kuid Honda on teatanud osalemisest täisprogrammiga alates järgmisest aastast, autoks muidugi Civic. Lada kompab pinda Grantaga, mille debüütvõistlus leidis aset just Budapestis. Erameeskonnad kasutavad BMW 3. seeria mudeleid, Seat Leone ja Ford Focuseid. „WTCCl on tugev turundus ja televisioonitugi,” selgitab Chevrolet’ meeskonna juht Eric Neve põhjuseid, miks autotootja sarjas kaasa lööb, viidates 460 miljonile televaatajale mullusel hooajal. „Kulutused ja kontaktide arv on väga heas suhtes. Meie jaoks on võidusõit oluline ka traditsioonide mõttes, Louis Chevrolet oli ju võidusõitja.” Neve toob olulise poolt-argumendina välja ka auto sarnasuse tänavaautoga.

Ehkki Chevrolet’ tehasesõitjatel Yvan Mulleril, Rob Huffil ja Alain Menul on kolmikjuhtimine, ei saa siiski igavast domineerimisest rääkida. Selle eest hoolitsevad sarja reeglid, muuhulgas näiteks stardijärjekorra määramise süsteem, mille järgi alustavad kvalifikatsiooni kümme kiiremat teist sõitu pööratud järjestuses.

Möödasõite tehakse palju, selles saab enamiku radade puhul üsna kindel olla.

Kristjan Sooper Budapest–Tallinn Autoleht 6. juuni 2012 39

gara a ž

„Nii palju paiku veel käimata!”

Leedu rännumees Vitoldas Milius pikka sõitu ei karda – üksi põrutab ta Lissabonist Vladivostokki, teeb vana Ladaga tiiru peale tervele endisele N Liidule ja kihutab rekordtempos Euroopa põhjatipust lõunatippu. Autoreisidest puhkab ta suusa-, ratta- ja jooksumaratonidel. „Mul pole aimugi, kui palju kilomeetreid ma elu jooksul sõitnud olen,” jääb Leedu rännu­mees Vitoldas Milius mõttesse. „Igatahes pärast Leedu vabanemist hakkasin ma tüüpilise leedukana Saksamaalt ja Hollandist autosid tooma. Tol ajal sõitsin nädalas 5000 km. Ja sealt see läks ...”

Esimesele maratonsõidule sattus pärast autoäri hülgamist autoajakirjanikuks hakanud Vitoldas 2006. aastal, kui osales Mercedese reklaamsõidul Pariisist Pekingisse. 36 E-klassi Mercedesest koosnenud karavanis läbis ta reisi Almatõst Lanzhousse viinud etapi. Need 3115 km jätsid unustamatu mulje, sest Hiina liiklus on Vitoldase sõnul tõeline kaos – pimedas ja liiklusmärkideta teadmatuses kihutavad segiläbi veokid, tsiklid, bussid, mis alatasa ähvardavaist kokkupõrgetest siiski mingi ime läbi pääsevad.

Kõrgõzstanis sattus vangi Järgmise maratonsõidu korraldas mees endale juba ise. 2009. aastal tähistas ta 20 aasta möödumist N Liidu lagunemisest kõigi eksvabariikide pealinnu läbinud tuuriga. Reisi jaoks ostis ta 20 aastat vana Lada Samara. „See maksis 200 eurot ehk vähem, kui nõuti tagaveolise 2101 eest!” põhjendab ta auto­ valikut. Pikalt seisnud Ladal vahetas ta rehvid ja kõik muud kummiosad ning Samara pidas vastu finišini. „Armeenias vahetasin bensiinipumba, mis juba alguses tundus poolpidune ning lõpuks kulus läbi ka sidur, kuid midagi muud ei juhtunud,” kiidab ta autot.

Tollel turneel tabas meest ka kõigi reiside õudseim hetk, kui ta Kõrgõzstanis türmi

«Tollel turneel tabas meest ka kõigi reiside õudseim hetk, kui ta Kõrgõzstanis türmi sattus.»

40 Autoleht 6. juuni 2012

sattus. „Mulle tehti selgeks, et ületasin piiri keelatud kohas,” meenutab ta. Õnneks ei pidanud rännusell trellide taga kükitama kuigi kaua.

Rekordeid purustamas 2010. aastal võttis Vitoldas ette mitteametliku maailmarekordi purustamise, kui üritas sõita Lissabonist Vladivostokki kiiremini kui 15 päevaga. Kusjuures leedukas läks 16 000 kilo­ meetri pikkusele reisile üksi! Väikese Dacia Sanderoga saavutaski ta uue rekordi – 11 ööpäeva ja 16 tundi –, kuigi tempot vedasid alla nii Lääne-Euroopa ummikud, läbipõige Vilniusest kui ka Venemaal kohatud tihe udu, väsimusest rääkimata. „Väsimust õppisin ära tundma ja võitma juba siis, kui Saksamaalt autosid tõin,” ütleb Vitoldas. „Kohvi ei suuda ju ämbritäite kaupa juua ja lõpuks see enam ei aita ka. Ega mul mingit imenippi ole – rüüpan natuke kohvi, vahel pisut energiajooki, aga peamine on juua palju vett. See hoiab üldist toonust. Palju juues peab ka metsapeatusi tegema ning nende ajal võimlen alati. Lisaks üritan sõita võimalikult kiiresti, sest ka see hoiab virgena ning reaktsiooni kiirena. Kuid unega ei saa lõpmatuseni võidelda. Ka lühike uinak aitab uskumatult palju.”

Mullu novembris võttis mees koos Audrius Sutkuse ja Aidas Bubinasega ette Guinnessi rekordi uuekslöömise, püüdes kihutada Nordkapist Euroopa lõunatippu Hispaania Tarifasse kiiremini kui 55 tunni ja 40 minutiga. Hyundai i40 oli seks sõiduks piisav liikur, sest tulemus saigi parem – 5950 km läbiti 52 tunni ja 20 minutiga. „Kurask, rekordi kinnitamiseks nõutud dokumentide vormistamine oli suurem töö kui kogu sõit,” naerab ta. Ja nendib, et ei teagi veel, millal rekordiraamat nende tippmarki ametlikult tunnustab.

Tänavu jaanuaris võttis Vitoldas ette India. „20 päevaga sõitsin Mahindra XUV 500 džiibiga maha 5000 km.” Leedukas on vist üks väheseid eurooplasi, kes tolle riigi liikluskao-

„Abikaasa Gilda on vist juba loobunud minu pärast muretsemast, sest suurema osa elust olen olnud kogu aeg kusagil sõidus,” ütleb Vitoldas Milius. ses on nii pika maa läbinud. „Škoda sealse esinduse sakslasest pealik tunnistas, et tal on töölepinguga keelatud rooli istuda – see olevat liiga ohtlik!”

Osalenud ka Tartu maratonil Aprillis tüüris Vitoldas Toyota Hiluxiga Siberisse – marsruudiks Vilnius–Vorkuta–Vilnius.

Koos Sutkusega ette võetud reis läks aga untsu, sest soodesse rajatud taliteed hakkasid juba sulama.

Ah soo, ja enne seda jõuti märtsis sõita 2181 km ökomaraton Vilniusest Genfi (Škoda Octavia 1,6 TDI keskmine kütusekulu oli 3,48 l / 100 km). Järgmine sarnane sõit tehti mais Honda Civicu reklaamikampaania raa-

on Erakogu

Autospordiliit

9 k üsimus t

Autospordiliidu uus peasekretär Martin Harak on läbi ja lõhki automees – õppis tehnikaülikoolis autoeriala ning töötas siiani maanteeametis tüübikinnituse ja sertifitseerimise spetsialistina.

Martin Harak Millise autoga sõidad?

Kas hääletajaid võtad peale?

Sooviksin öelda, et sõidan ükskõik mil- 5 Ikka võtan, kui auto puhas ning on ruu1 lise mulle varem kuulunud Alfa Romeoga, mi ja jututuju. kuid paraku see nii pole. Aus vastus on 1995. aasta hall universaalkerega Volvo 850, mis kukkus sülle juhuslikult ja on titekäru vedamiseks tegelikult väga hea ja mugav auto.

Reisieri 2 mes Vilniusest Nordkappi ja tagasi.

Juba on mehel selged ka järgmised plaanid. „Tänavu lähen Himaalajasse, taas Mahindraga – seal on võimalik tavalise autoga tõusta rohkem kui 5000 m kõrgusele. 2013. aastaks on mul lepingud sõlmitud sõiduks Kaplinnast Nordkappi ning Ameerika põhjatipust Alaskalt lõunatippu Argentinas. Oh, pagan, nii palju paiku on veel käimata!” muigab ta.

Autoreiside kõrval harrastab väsimatu Vitoldas ka muid maratone. „Tartu suusamaratonil olen käinud kolm korda, lisaks ka Tartu rattamaratonidel. Ja igal aastal jooksen mõne pool- ja ühe täispika maratoni.”

Elmar Ots

Kui palju kuus autole kulutad?

Kütus, rehvid, hooldus, kindlustus jagatuna ühele kuule annab vastuseks umbes 300 eurot.

Sinu unistuste auto?

Esimeste aastate Alfa Romeo 166 – pu3 has peen elegants igapäevaseks sõiduks. Ob-

jektiivselt hinnates on iga teine auto parem, kuid tunnete vastu ei saa. Kunagi ma selle endale ka saan!

Kõige halvem auto, 4 millega oled sõitnud?

Halvaks peab auto tegema kas ajas-

tu (VAZ) või untsuläinud ponnistus (ükskõik milline vana Citroën peale DS-i) – siis säilib auto vastu vähemalt huvi. Üks lõpuni halb auto on aga Toyota Auris. Seda ei vabanda miski.

Suurim trahv?

Teadmatusest 1000 krooni 2008. aas6 tal suve hakul neljarajalisel Pärnu maanteel, kuhu ­ polnud veel jõutud 110 km/h märke üles panna.

Mis ärritab meie 7 liikluses kõige rohkem? Ärritavad surmajuhtumid. Teisalt jutt meie

liikluses teistega mittearvestamise kohta ei vasta tõele. Iga Euroopas sõitnud inimene teab, et sealne liikluskultuur on mitu korda hullem.

Kui tihti kasutad ühistransporti?

8 valt Paraku ei kasuta, sest autosõidu kõrei jää lihtsalt aega.

190

Rekordkiirus?

Saksa autobahn’il Toyota 9 Priusega umbes 190 km/h ja nii

vahepealsete tankimistega seitse tundi järjest. Praegu seda enam ei teeks.

Autoleht 6. juuni 2012 41

gara a ž

Kuratlik kolmik Turbo-V-8 „hainina”

uto vanuse poolest on A kolmiku pesamuna proklassi drift’iäss Vahemetsa 5. seeria BMW E28 aastast 1985.

Kullakarvalise „hainina” aiste vahele on pigistatud BMW 4liitrine V-8, mille algsest 300 hobujõust pole enam juttugi – tänu Holseti HX40 turbokompressorile ja suurele vahejahutile peaks mootor arendama vähemalt 500 hj. „Täpset võimsust ma ei teagi, sest pole autoga dünostendile veel jõudnud,” tunnistab Eduard Vahemets. „Praegu on mootor seadistatud nii-öelda „p..sedüno” järgi,” muigab ta. Esimeseks etapivõiduks piisas sellestki.

Kõik agregaadid BMW-lt Veokimõõtu turbost hoolimata on mootori sisikond täisoriginaal – kolvid-kepsud-väntvõll peaksid autoomaniku hinnangul tolle pooltuhat hobujõudu välja kannatama,

Auto sisemus tahab peremehe väitel veel kohendamist.

V-8-mootor mahtus vana BMW kapoti alla väga napilt.

sest drift’imisel polevat mootoril kuigi suurt koormust. Näppimata on ka 3liitrise V-8 otsast laenatud käigukast. „Võtsin kasti lahti – kõik tundus olevat korras,” nendib Vahemets, et töötavat asja niisama remontima hakata ei pidanud ta vajalikuks. Sidur sai siiski tugevam, Speci oma.

«Fänne sõidutatakse tasu eest, mis katab kütusekulu ja suitsupilvena hävivate rehvide hinna.»

42 Autoleht 6. juuni 2012

Tagarataste rööbe kasvab peagi esimeste vääriliseks.

Tagasildki on BMW-lt, kuid diferentsiaal on kinni keevitatud, et auto oleks külglibisemisel ettearvatavalt taltsutatav. „Kunagi proovisin ka piiratud libisemisega „difrit”, kuid ühel hetkel oli vaja ülekannet vahetada ning siis lõin LSD-le käega – nagunii on drift’is vaja, et diferentsiaal oleks praktiliselt kinni,” ütleb Vahemets.

Esirööbe on röögatu, sest alla on „aretatud” 3. seeria BMW esisild koos kodumaiste Wisefabi õõtshoobade ja muude pudinatega. Tänu neile pööravad rattad

võrdse nurga all ning üle 60 kraadi, mis külg ees sõitmiseks samuti hädavajalik. Algne roolikarp on vahetatud 3. seeria BMW roolilati vastu, sest esiteks ei tahtnud karp V-8 külje alla ära mahtuda ning teiseks ajas kollektorikuumus selles õli kogu aeg keema.

Sõidab ka taksot „Auto näeb natuke värdjalik välja,” tunnistab Vahemets laia esi- ja originaalina säilinud tagarööpme kohta, lisades, et välimuse kohendamiseks on plaanis tagarattad

Fotod: Pille Russi

Tallinna südalinna ühes mõnusas sauna ja kinosaaliga garaažis pesitseb kuratlik auto­kolmik – vanust on neil kamba peale üle saja aasta ning hobujõude kokku rohkem kui 1800!

Vanast remondikojast huba­seks autoehitamis- ja ajaveetmispaigaks muutus Smokehunters Garage kolme peremehe ühise vaevaga.

Jääb üle ainult imestada Eduardi, Taavi ja Riivo viitsimist auto­de putitamise kõrvalt veel

ka ehitustööd harrastada, kuid nüüdseks on kolmele autole peavarju pakkuv garaaž täiendatud ka duši- ja leiliruumi ning kõrge lae alla ehitatud lesilaga, kus kott-toolides pikutades projektoriekraanilt drift’ivideoid vaadata.

Miks? Sest et autost kaks ongi tolle „küljelibistamiseks” ehitatud ning teevad sel alal Eestis ka ilma.

Elmar Ots

Väikese vihase autovanuri viimistlemisel sai ilusaks ka kogu veermik.

4 cm flantsidega väljapoole tuua ning tiivalaienditega katta.

Pakiruumis on 30liitrine vahtkummtäidisega võidusõidupaak, bensiinipumbad ja aku, sõitjateruumis aga originaalarmatuurlaud ja kaks korvistet. „Teine iste on selleks, et huvilistele „drift’itaksot” teha,” selgitab Vahemets. Fänne sõidutatakse sellise tasu eest, mis katab kütusekulu ja suitsupilvena hävivate rehvide hinna.

Peale esiklaasi on kõik aknad kergest polükarbonaatplastist.

Käesolev hooaeg sõidetakse

Toyota mootoriga BMW Väike vahepaak (vasakul) tagab kütusevarustuse pikas kurvis.

Federali 17” rehvidega – taga põlevad odavamad standard­rehvid, esisillal hoolitsevad juhitavuse eest tänavalegaalsed mustriga slikid.

ahemetsa elu teeb V drift’irajal kibedaks garaažinaaber Taavi Toom­ara pisike punane BMW 2002, mille sünniaasta on 1973.

Aegade jooksul nii BMW vabalthingava V-8 kui ka turbotatud 2,5liitrise R-6 jõul liikunud vanur hülgas seks hooajaks Baieri jõu­ allikad ning leidis uue Jaapani algupäraga südame hoopis USAst.

„Toyota Supra 3liitrine R-6 on ülitöökindel ja sellele pakutakse ohtralt kõikvõimalikke tuuningosi,” põhjendab Toomara isearetatud, kuid pettumuseks osutunud (lõpuks oli keps lihtsalt läbi ploki õues) eelmise mootori väljavahetamist.

Holseti HX40 pressib mootorist välja välismaa kiirematel radadel sõitmiseks üle 600 hj. „Eestis Autoleht 6. juuni 2012 43

gara a ž

Auto armatuur on „kelli” täis, kuid juht neid rajal kaeda ei jõua.

Garaaži võimsaimat autot, 700hobujõulist Ford Taunust, ootab peagi ilmselt uue südame siirdamine.

Ennastsalgav poleerimine tegi mootorist kunstiteose.

piisab 400–450 hobujõust,” nendib Toomara. Kasutatuna ostetud mootori remondil vahetas ta välja vaid kuluosad, jättes kolvid-kepsud originaalseiks, sest need kannatavat praktikas veelgi pöörasemat võimsust. Käigukastki on Supralt, kuid viiekäiguline, sest popim kuuekäiguline maksab neliviis korda rohkem. Käigukang on väikses autos kasti pikkuse tõttu täpselt juhi külje all ja kardaan vaid tilluke jupats. „94 cm!” muigab Toomara. Tagasild on ehitatud mitmest kokku, kuid aluseks on 3. seeria BMW oma.

Ilus alt ja pealt Nagu mootorivahetusest vähe oleks, klanis Toomara talve jooksul üle terve auto. Uuesti värviti nii kere kui ka veermikuosad, kõik vähegi kahtlane (näiteks bensiinipumbad) vahetati välja, uus sai ka kogu juhtmestik ja armatuurlaud ning jõuallika detaile poleeriti vaeva säästmata. „Nüüd kõlbab ka kapoti ja põhja alla vaadata,” poetab Toomara.

Autole otsis ta osi üle maailma – Hiinast, Jaapanist, USAst, Saksamaalt ja Austraaliast. „Uskumatu, aga kõik tuli ilusasti kohale!” kiidab Toomara Internetikaubandust.

Eaka BMW keret tugevdavad lisaks turvapuurile põhja alla keevitatud karpterasest piki- ja risttalad ning tugevdatud on ka tagaosa, et drift’irajal juhtuvad puksimised üle elada. Kapott, esitiivad, külje­ laiendid ning esispoiler vormiti klaasplastist. Tänu sellele kaalub auto vaid natuke üle 1000 kg.

Drift’ihobi kulukuse kohta toob Toomara ühe näite: „Rehve kulub sel hooajal ilmselt 120 tükki ...”

44 Autoleht 6. juuni 2012

700 hj Taunus ui Riivo 1990ndate teiK ses pooles 1973. aasta Ford Taunuse ostis, oli auto jubedas seisukorras.

„Mingil ajal oli tõsiselt pleki­ tööd tehtud ning tänu sellele polnud kere roostes, aga see-eest rängalt mõlkis. Autoga oli vist romurallit sõidetud ja kõige tipuks oli keegi teise korruse aknast katusele hüpanud.” Aastate jooksul sündis klohmitud romust ilus kiirendus- ja näituseauto.

BMW sportistmed ja kogu muu siseruum kaeti helekollase nahaga ning Db-hp abiga ehitati nelja võimendi ja kahe süvabassikõlariga ligi 1,3 kW stereosüsteem.

Käigukast tuli läbi ime Sootuks enam võimsust sai kunstmaalinguga kapoti alla.

Scorpiolt tuttav Cosworthi 2,9 l V-6 arendab tänu eritellimusel valmistatud kolbidele-kepsudele, Holseti HX40 turbole ja kaitseraua all toretsevale suurele vahejahutile pöörased 700 hj. „See on ka tolle mootori lagi – vabalthingava mootori nukkvõllid enamat ei võimalda,” nendib Riivo.

Käigukast on 1970ndate Ford Mustangi kolmekäigulisest automaadist kiirendusvõistluseks ümber ehitatu. Riivo imestab siiani, et ta USAst Redneck Performance’ist tolle ülekande üldse kätte sai, sest kuigi raha oli juba makstud, ei saanud ta ühtäkki firmaga enam ühendust. Ja luges siis Internetist, et ettevõte

Heleda naha sai katteks ka originaalarmatuurlaud.

Võimete piiril töötava mootori tervis on kontrolli all.

Muusikavõimsust on Taunuses paari hobujõu jagu.

on pankrotis. Mingi ime läbi pandi käigukast lõpuks teele. Hirmuvärinal sinna sisse kiigates selgus, et tegu oli aumeestega – põhjamineku kiuste oli firma oma viimase töö teinud korralikult.

Et Taunus kaalub 1580 kg, kuid läbib sellest hoolimata veerandmiili 11,8 sekundiga, on ka pidurid vastavad. Esisillal on AMG S-Mercedese 330 mm kettad ja Porsche pidurisadulad, taga USAst koos tagasillaga saadetud ketaspidurid, mis mahuvad kiirendussõidus kasutatavate 15” rataste sisse. „Paras rämps,” nendib Riivo. „Pidid olema bolt-on, kuid vajasid tõsist ümbertegemist-sättimist, sest näiteks sadulad lihtsalt lekkisid.”

Võimete piiril töötav Cosworth on peagi pensionile minemas, sest Riivol on juba varuks Buicki 3,8liitrine turbo-V-6, mis peaks saama veelgi vägevam. „Seda mootorit on nii kirutud kui ka kiidetud. Eks näis, mida see endast tegelikult kujutab,” on ta samas ettevaatlik. Muutuda tõotab ka Fordi välimus. Riivo takseerib kriitilise pilguga 18” kroomitud valuvelgi ja nendib: „Siia peaksid vist ka 19tollised alla mahtuma!”

Uus mootor Buickilt Sama hästi ei läinud Pärnu meistrimeestelt tellitud kardaaniga, mis pidi jutu järgi kannatama kuni 1000 hj. Dünostendis autot proovides läks see lihtsalt sõlme ja seejärel pooleks ning purustas auto põhja, käigukasti ja vigastas isegi mootorit. „Kõrvalistmel istunud dünomees oli näost valge – ime, et surma ei saanud!”

Uue kardaani tegid lätlased ning selle otsa sai Fordi 9” jäik tagasild. „Siiani püsib koos,” naerab Riivo.

«Dünostendis autot proovides läks kardaan lihtsalt sõlme ja seejärel pooleks.»

REKLAAM

Autoremont ja varuosad

mida s

u aut o

va j a b !

www.fixus.ee Maaletooja: Balti Autoosad AS, edasimßßja: Fixus kauplustekett

Kiire ML arvuti insenerile Eelista IntelÂŽ 330-seeria SSD ketast, kui kasutad AutoCADÂŽ, SolidWorksÂŽ vĂľi AdobeÂŽ tarkvara !

Arvuti ML 0 ‡ 0*% SSD IntelŽ 330-seeria SA7A *b s ‡ IntelŽ CoreŒ i -3 0 3 0*+] M% SPartCaFKe ‡ *% )ire3ro 9 00 ‡ *% ''5 RSHUDWLLYPlOX ‡ :LQGRZVŠ 3URIHVVLRQDO ELW ‡ DDVWDW JDUDQWLLG

Varia

+ind Ăş SSD kettaJa [ kiireP arvuti klivitus SSD kettalt t||tavad SroJraPPid kuni kiirePini SSD on Kllletu kuna Suuduvad liikuvad osad

Saada telliPus P\\k#arvutid ee aadressile vþi vþta  Kendust tel 0 3

6HOOH UHNODDPSLQQD P¡¡W RQ [ PP 6LLQ Y¡LNV ROOD 6LQX UHNODDP WHO UDXQR VDOXPHWV#SUHVVKRXVH HH

Autoleht 6. juuni 2012 45

ol ul ise m a d sp or ta u t od

McLaren F1 (1993) Otsus ehitada igas mõttes maailma parim superauto langetati nelja mehe poolt ajurünnaku käigus, mis toimus 1988. aastal lennujaamas aega parajaks tehes.

Huvitav fakt: 600 hj, 1012 kg kaaluva võistlusmudeliga McLaren F1 GTR saavutasid J. J. Lehto, Yannick Dalmas ja Masanori Sekiya 1995. aastal Le Mans’i ööpäevasõidus esikoha. Lisaks sellele võideti aastail 1995-1996 veel 17 olulist sõitu.

6,1liitrine V-12, mis 7400 pöördel 627 hj välja andis. Jõuallikat iseloomustasid 4 nukkvõlli, 48 klappi, keerukas süüte- ja toitesüsteem ning hulk magneesiumdetaile. Tänu viimastele kaalus seeriamootor kõigest 266 kg.

386,4 kilomeetrit tunnis Ühel maailma kuulsaimal vormelikonstruktoril Gordon Murrayl oli isegi sobiva süsinikplastmonokoki eskiis tagataskust otsemaid võtta. Eeskujuks mitu taolise istme­ skeemiga autot, iseäranis 1966. aasta Ferrari 365P guida centrale, lubas lahendus juhil kaks kaaslast autosse võtta, aga telgede vahe ja auto laius jäid ikkagi hästi kontrolli alla. Ka polnud vaja pead vaevata eraldi parem- ja vasakrooliga variantide projekteerimisega.

Nagu seeriamudelil, nii tõusevad ka võistlus­ mudel McLaren F1 GTR-il uksed tiibadena üles.

tatavaid kolmeistmelisi võidusõiduks üldse pruukidagi, aga et algmaterjal sensatsiooniliselt hea välja kukkus, oli patt selle võimekust ringrajal peagi mitte proovida.

Sedalaadi auto edukus sõltub suurel V-12-mootor määral mootorist ja käigukastist. McLaren, 1992. aasta detsembris oli prototüüp valmis ja olles vormel 1 kaudu lähedalt seotud Honveel aasta möödudes väikeseeriatootmisse an- daga, pakkus jaapanlastele 12 silindriga suure­ tud. Tuleb öelda, et McLaren oli ka 1960nda- mahulise mootori projekteerimist, paraku ei te lõpul mõne teekõlbliku kupee ehitanud, olnud parajasti kolmeliitrise NSX-iga maha kuid need M6GT-d olid pelgalt metallmono- saanud firma sellisel lainel, et tegeleda kuuekokiga võistlusautode pisut tsiviliseeritumad liitrisega. Murray kalkulatsioonid näitasid, et teisendid. Nende arendamine lõpetati seoses ta vajab normaallaadimise puhul töömahtu 32aastase Bruce McLareni 6 liitri kandis, enam kui hukkumisega Goodwoodi 600 hj ning tühimassi, mis Turuväärtus: 3 000 000 € ideaalsel juhul jääks 1050 kg rajal.

Tootmisarv: 107 (1993–1998) Järglane, heldelt rahastaMootor: V-12, 6064 cm3, 627 hj lähikonda.

Olukorra päästis Brabtud ja täiesti kompromissiPikkus/laius/kõrgus: tu, oli kutsutud saama uueks 4292/1820/1140 mm hami päevil alanud sõprus mõõdupuuks ja nõnda tõeMurray ja BMW M-i bossi Tühimass: 1140 kg Paul Rosche vahel. Saksapoolest ka juhtus. Murray ei Tippkiirus: 340 km/h kavatsenud F1 nime all ehimaal sündiski unikaalne McLaren F1 ei olnud mitte ainult kiire, vaid ka rikkaliku mugavusvarustusega.

Mootori ja eritellimisel valmistatud kuuekäigulise käigukasti vahele pandi süsinikkeraamiliste ketastega sidur, piiratud libisemisega diferentsiaal oli Torsen-süsteemi, vedasid tagarattad (nelikvedu oli sellise istmeskeemi puhul välistatud, kaalulisast rääkimata).

Omapärase ja otstarbest igati lähtudes kujustuse tegi üks nimekamaid Briti disainereid Peter Stevens. Uksed tõusid tiibadena, akendest liikus üksnes väike osa (näiteks teemaksu tasumiseks), mitu panipaika (kaks neist auto külgedel) võimaldasid kaasa võtta siiski üsnagi arvestatava 280liitrise pagasikoguse.

Aerodünaamikat sai mõjutada ventilaatori abil auto all tekitatava hõrenduse läbi, samuti automaatselt toimiva „piduriklapiga”.

Vedrustus ja suured Brembo pidurid olid projekteeritud võidusõiduautolikud. Arvestades sellise auto juhi võimekust jäeti ära ABS, haardekontroll ja roolivõimendi. Rool ja pedaalid seati tehases vastavusse omaniku kehaehitusega. Mugavusseadmetega klimaatorist kauglukustuseni ja klaaside soojendusest (ukseklaasid kaasa arvatud) Kenwoodi kvaliteetstereoni seevastu ei koonerdatud.

540 000 naela maksvalt autolt seda kõike siiski oodati.

Kõige krooniks tõestas Andy Wallace 1998. aastal Volkswageni katsepolügoonil 386,4 km/h sõites, et tegu on maailma kiireima seeriaautoga.

46 Autoleht 6. juuni 2012

Jä rg m Fe ise r s (2 rari nu 00 En mb 2) zo ris :

Margus-Hans Kuuse

3. ETAPP

LAUPÄEVAL,

9. JUUNIL

Põltsamaal Piiroja rajal Algus kell 11.00 Lisaks põnevad vahepalad.

Pealtvaatajatele loosiauhinnad.

Alla 12-aastased TASUTA Peaauhind - suitsusiga.

FO R D I T E H AS EGA RA N T I I

Parimad on platsil MONDEO 5d 2.0 (145 hj) bensiinimootor Titanium varustus

17 400.(272 250 EEK)

FOCUS 5d 1.6 (105 hj) bensiinimootor Trend varustus

13 900.(217 489 EEK)

Nüüd on võiduseis sinu poolel, sest Info-Auto on platsis liigajao uute hästivarustatud, testides treenitud ja tiitlitega pärjatud Fordidega.

Vali omale meelepärane tiimikaaslane – Focus või Mondeo ja tee avalöök, sest valmis autod lausa kibelevad väljakule.

Kui panustad õigele mudelile ootab sind KUNI 3700 EURONE HINNAVÕIT Vaata veebist järele kui suurelt Sina uue Fordiga skoorid ford.ee

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0063 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

Keskmine kütusekulu 5,9-7,9 l/100 km, CO2 pääst 136-184 g/m2.

Pildil olevad autod on lisavarustusega. Pakkumine kehtib kuni 30.06.2012 või kampaaniaautode lõppemiseni. facebook.com/infoautoford