Arvutimaailm 12/11

Andrei Korobeiniku uued proovikivid väljaspoolt IT-maailma

Viietollise ekraaniga Samsung Galaxy Note on nii tahvel kui telefon Kas kiire 4G andmeside katab järgmisel aastal kogu maa?

Eestis tehtud Androidirakendused Eesti kasutajatele

Kui ohtlik on Swedbanki plaan?

Arvutimaailm uurib, kas pangaserverite Eestist ära kolimine on tegelikult ka meile ohtlik või on tegu ülespuhutud probleemiga Hind € 2,79 / 43.65 Nr 12 (187), detsember 2011

9 7 7 1 0 2 1 936005

Aasta äritelefoni valimisel osales 21 nutitelefoni

TomTom Go1005 โ alati รตigel teel

Kordumatud funktsioonid ja eelised: t 'MVJE 5PVDI FLSBBO t ,JJSVTLBBNFSBE o Tร ร TULF SBIB รถLTFFSJUVE LBBNFSBUF IPJBUVTUFHB t 4JTVLBNBE KB EFUBJMTFNBE LBBSEJE LVJ LVOBHJ WBSFN t .BHOFULJOOJUVT MJIUTBLT EPLLJNJTFLT t .BSTSVVU QMBOFFSJUBLTF WBJE TFLVOEJUFHB t ,ร FE WBCBE IFMJTUBNJOF t 5BTVUB LBBSUJ SPILFN LVJ BBTUBLT

bajtel

Navigate to success

TomTom seadmed saadaval meie partnerite kauplustes

Foto: istockphoto

detsember 2011 fookus

LABOR

Kastid lähevad Eestist ära?

34 Võrguketas Synologylt

Uurime spetsialistide abiga, kas Swedbanki väidetav kava viia serverid Eestist ära mõjuks meile teatud oludes hukutavalt või pole asi sugugi nii hull..

39 Samsung 300V5A kõrvale

Lk 16

A RVA M US

36 D-Linki WiFi toru laiendab

levi kaugemale 37 Eraser – elektrooniline

andmehävitaja 38 HP uues kontoriarvutis on

kõik ühes pole lauaarvutit enam vaja

40 Samsung

Galaxy Note – tahvel või telefon?

6

Vastasseis: WiFi kontorisse?

Eksperdid hindavad: Rovio.com 8 Kuidas LEGO robotiehitust ja meeskonnatööd õpetab 7

UUDISED 10 SAP läheb veel mobiilsemaks 14 Uus ja vana: Android 4.0 tuleb!

FIRMA 22 ML Novator hoiab ML-i lippu kõrgel

R E P O R TA A Ž 28 Robotex: robotid lahinguväljal

LAHENDUSED 48 Kas 4G siis lõpuks tuleb?

50 Kuidas viisakalt e-uudiskirju saata 52 Facebooki muudeti taas 54 Androidi-rakendused Eesti inimes-

tele 55 SK.ee kalkulaator: palju maksab

digiallkiri?

INIMESED 56 Suhtlusvõrgud, Twitter, blogid ja

foorumid 58 Apple’i pood 2.0 jõudis Solarisesse 60 Korobeinik mängib malet 66 Minu arvutimaailm: Sulev Sisask

42 Juba kolmandal aasta äritelefoni

valimisel selgusid rahva, eskpertide ja Exceli tabeli lemmikud.

Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 3

toimetuse lehekülg

365 päeva pilves Mõni päev tagasi avanes ka Eesti kasutajatele võimalus sukelduda Microsofti kontoripilve – Office365 kutsub kõiki ettevõtteid oma andmeid umbsest isiklikust arvutist välja viima üle maailma kättesaadavasse pilveteenusesse.

Mitte mingil juhul ei anna ma oma andmeid tundmatusse serverisse kuskil kaugel maal, kus samas serveris võivad olla ka kõik mu konkurendid, arvavad ühed.

Pole mingit vahet, kus mu andmed on, suure IT-firma pilveteenus on pigem kindlamgi, kui oma arvuti, arvavad teised.

Selge on aga see, et pilveteenused tulevad ja neist pole eriti pääsu. Office365-ga hüppab ka Microsoft ilmselt jäädavalt pilverongile ja üritab Google Appsile ja teistele veel järele jõuda. Me ei tea, kas NSA, FBI, Mossad või veel mõni rahvusvaheline organisatsioon saab neile andmetele ligi, kuid seda teame küll, et Google, Microsoft, Amazon ja kes iganes sellise mastaabi teenusepakkujatest teevad kõik, mis nende võimuses, et mingit katastroofilist andmeleket ei tekiks ja info ei häviks.

Ilmselt teevad nad seda paremini kui mõni väike kohalik tegija. Kuid väike paranoia andmete turvalisuse nimel jääb. Las jääbki, see on teinekord kasulik.

KAIDO eINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

AM suhtlusvõrkudes

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

facebook.com/ arvutimaailm

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Kaanepilt: iStockphoto

twitter.com/ arvutimaailm

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

issuu.com/ arvutimaailm

Arvutimaailma tellimus maksab 25.50 € aastas, otsekorraldusega 2.24 € kuus.

foursquare.com/ venue/4260251

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

et.wikipedia.org/ wiki/arvutimaailm

d ist saa d! tu am l l e . u r ist i da m m ,m n e or di e a ur e v aar ül i m us i k ale n g im un aj Ki tell ka isa st lle ing ra Su l k Pä e tu am õh ad õulu j

sa

Parim kingitus on ajakirja tellimus!

Telli sõbrale või endale väärt ajakiri ja võida vinge auhind!

Loosi lähevad: ■ iPad 2 ■ 3D nutiteler Sony’lt ■ robottolmuimeja Roomba 555

Tellides säästad!

Autoleht 3.77 € / kuu

Naisteleht 2.81 € / kuu

Nipiraamat 1.59 € / kuu

[digi] 2.11 € / kuu

Diivan 2.24 € / kuu

Ehitaja 2.24 € / kuu

Arvutimaailm 2.24 € / kuu

Säästad

Säästad

Säästad

Säästad

Säästad

Säästad

Säästad

38%

26%

31%

29%

29%

46%

10%

Hinnad kehtivad otsekorraldusega tellimisel. Periooditellimuste hindasid ja kampaania tingimusi vaata www.telli.ee Vormista tellimus kohe: mine aadressile www.telli.ee saada e-kiri levi@presshouse.ee helista 660 97 97

arvamus võitja ja k ao ta ja

∂

Tehnilise Järelevalve Ameti statistika põhjal tõusis Elisa kokkuvõtteks numbriliikuvuses suurimaks võitjaks alates selle algusajast – jaanuarist 2005.

Numbriliikuvuse statistika põhjal on Elisa alates 2005. aastast juurde võitnud 32 633, Tele2 32 462 klienti, samal ajal kui EMT-st on lahkunud kokku 65 068 klienti.

∆

ICEGOV-i konverentsil tekkis vaidlus, kas tehnoloogia võimaldaks sisse viia otsedemokraatia. „Kodanikud on saanud pidevateks osalejateks,” rääkis Alexander Trechsel Euroopa Ülikooli Instituudist. „Suurimad kaotajad on poliitikud, kes olid olulisimad tegijad.”

vastasseis

Kas WiFi sobib firmavõrguks?

JAH

EI

VeLJO HAAMeR

KRISTJAN TARJUS

Firmavõrgule sobib WiFi, kui see on õigesti seadistatud. Ärikasutaja arvutivõrgule lisandub keskhaldus, mis lahendab probleemid.

Traadita võrguühendus on ebaturvaline. Kui vanasti läks vaja lauaarvutit, et kuskile võrku sisse „häkkida”, siis tänapäeval piisab mobiiltelefonist.

WiFi.ee peatoimetaja

IT-tudeng ja IT-spetsialist

Firmavõrgu probleemiks on, et võõras Samas, vaadates statistikat 28. novembri pääseb sisevõrku Etherneti pordi või WiFi seisuga Eesti WiFi-kaardistajate lehelt, kus kaudu, sest võrgus on Speedtouchi ruuteri on kokku andmebaasis 210 406 WiFi levitüüpi leke. Probleemiks on ka see, et firma ala üle Eesti, on neist 107 598 krüpteeritud külaliste tarvis torgatakse WPA krüpteerinja 55 041 krüpteerimata. See tähendab, et guga WiFi karp otse LAN-i ehk sisevõrku, 55 041 võrku on lihtsalt kurjasti ära kasutaselle võrgu parool levib suust suhu ja võõtavad või ei oska inimesed neid turvata! rad pääsevad sisevõrku.

Tõenäosus on päLahendused on siisris suur, et sinna hulka haamer: võõras ki olemas. Keskhaldus kuuluvad ka mõne äri suunatakse suunab võrgus kõik firmavõrk. Oletame, et kasutajad ukseni, kus firma IT-osakond või eesruumi toimub klientide autenIT-administraator loob timine. Ehk siis võõras reklaamplakateid krüptitud ja turvatud suunatakse eesruumi sisevõrgu. Ikkagi on oht, piiluma, kuid reklaamplakateid piiluet seda võrku kuulatakse firmavõrk jääb ma, kuid firmavõrk jääb pealt või segatakse. suletuks. Kõik tegevuKõige lihtsam oleks talle suletuks. sed võrgus samal ajal panna sülearvuti võrgu salvestuvad ja pahategija SSID järgi parooli „ära leitakse vajadusel hiljem arvama”. Selline tegevus üles. Ettevõtte IT-spetkurnab ruuterit ja kui tarjus: lahti­ sialist lisagu WiFi firtoo maha ei kuku, jääb mavõrku nii, et see paik- murdmiseks kulub väga aeglaseks, halvates neks väljaspool LAN-i Teine võimawep-krüpteeringu sisevõrgu. ja lokaalvõrku pääsevad lus oleks panna teine puhul kolm vaid kindlate tunnustega WiFi ruuter samale kakliendid: kasutajanime/ nalile. Samuti sobivad sekundit. parooliga või sertifikaasegamiseks mikrolainediga seadmes. ahi, vanad BluetoothStaatilise krüpteeringu asemel võiks veel seadmed jms. Krüpteeringuga seadmete kasutada muutuvat krüpteeringut, mille lahtimurdmiseks võiks üldiselt aega kuluda kirjeldab standard IEEE 802.1X. WEP-krüpteeringu puhul kolm sekundit.

6 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

ku u t sita at

Ilmnes, et 29% torrentina alla laaditud tarkvarast ei toiminud üldse.»

Group-IB eksperdid tegid eksperimendi, et uurida piraattarkvara toimivust alla laadides.

e k sperdid h i n d a v a d

Rovio on loonud maailma populaarseima mobiilimängu „Angry Birds”. Nende veebi aga tegi Eesti firma.

Ja hästi tegi, arvavad kolleegid-veebihindajad.

Vihased linnud lendama Kord on Soome Nokia peal, siis jälle räägitakse Eesti Skype’ist. Soome mobiilimängude Nokia aga on Eesti veebitegemise-Skype’iga sõbralikult käsikäes – üks tegi mängu, teine tegi mängutegijatele veebi.

HeGLE SARAPUU

Trinidad Consultingi konsultant

TAJO OJA

ePP-KRISTIINA KeeROV

Fraktal, disainer

Neticomi turundusspetsialist

K A S U TATAV U S

DISAIN

Veetsin lehel, hoolimata tema väiksusest, palju aega. Leht täitis oma müüki toetavat ja meelelahutuslikku eesmärki. Navigatsioon oli läbi mõeldud ning käitus vastavalt minu ootustele.

Paraku on pood integreerimata ülejäänud veebiga. Seetõttu ei õnnestunud poest kaupu veebilehe otsinguga leida. Samuti ei olnud võimalik veebipoest midagi osta.

On hea meel, kui välismaa tõusvad ettevõtted tellivad oma veebi just Eesti agentuuridelt. Ja topelthea meel on, kui tulemuseks on disain, millele võiks uhkusega ka oma nime alla kirjutada.

Rovio lehel on balansis korporatiivne joon ning sisuline mängulisus, kõik lehed on lõpuni lihvitud. Allajoonitud hoverid võiksid muidugi eelmisesse kümnendisse jääda …

Väga lihtne ja meele­ lahutuslik veeb.

4+

Korralik ekspordietalon.

5

KO OD JA SEO

Rovio veeb räägib täpselt nende keelt: lüpstakse tootvat lehma ning tehakse seda hästi ja mõnuga. SEO plaanis on asjad ootuspäraselt üsnagi joonel, küll aga tahaks eraldi kiita hoopis nende super-tasemel kommunikatsiooni.

Lustakus, efektiivsus ja selgus tasakaalus!

Mõeldakse rohkem inimesele kui otsirobotile.

5

hinne kokku: 5Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 7

arvamus

LEGO õpetab robotiehitust ja meeskonnatööd LEGO klotsidest ehitatakse maju ja autosid. Kas LEGO-st saab roboteid ehitada? Selliseid, mis ise jalgpalli mängivad või joonel käivad? Selgub, et saabki ja see on hea asi robotiehituse ning meeskonnatöö õpetamiseks.

LeIVO SePP

Robootikaklubi juhendaja, Microsofti tehniline kliendihaldur

LEGO on välja töötanud spetsiaalse robotiehituse komplekti nimega Mindstorm, mille abil saavad juba 9-10-aastased huvilised iseliikuvaid roboteid teha. Seda võimalust on Eestis laialt kasutatud: paljudes koolides (Tartu Kivilinna gümnaasium, GAG, Narva koolid jpt) ning iseseisvates robootikaringides (näiteks Robootika.

COM, mida juhib artikli autor) toimub selle baasil robootikaõpe ning osaletakse ka Robotexil. Robotex (www.robotex.ee) sai alguse 2001. aastal, olles ellu kutsutud tudengite robotivõistlusena. Mitme viimase aasta vältel on aga nende metallist, suurte ja tarkade robotite vastasteks sattunud ka plastist LEGO roboteid ühes 6.–9. klassi poiste-tüdrukutega.

Nii mõnigi kord on juhtunud, et väike, kuid nutikas LEGO võidab ülikooli tudengite ehitatud võimsaid roboteid.

Käesoleval aastal toimuvad Robotexil jalgpallimäng, joonelsõitmine ja eraldi ainult LEGO-robotitele ettenähtud võistlus FLL.

FLL – robotivõistlus, aga mitte ainult FLL on lühend sõnadest FIRST LEGO League, kusjuures FIRST ei tähenda mitte esimest, vaid on Dean

Selle aasta Robotexi joonejälgija võistluse robot LEGO-st kokku panduna.

VäikE, kuid nutikas LeGO võidab ülikooli tudengite ehita­ tud roboteid.»

Kameni asutatud firma nimi ja tähendab „For Inspiration and Recognition of Science and Technology”.

FIRST LEGO League (FLL) moodustab programmi, mille eesmärk on teaduse ja tehnika populariseerimine 9-16-aastaste laste hulgas.

Lihtsamalt öeldes korraldatakse FLL-i nime all üle maailma LEGO robootikaplatvormil ehitatud robotitele võistluseid ja selgitatakse välja igal aastal maailma parim meeskond.

FLL-i võistlusel peab meeskond ehitama roboti, mis 2,5 minuti jooksul lahendab spetsiaalsel väljakul 10–15 ülesannet. Näiteks mõne asja lükkamine, kandmine, nupu vajutamine või pööramine jne. Igal aastal on võistlusel teemanimi, eelmisel aastal „Body

8 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

Forward” ning tänavu „Food Factor”.

Teemavalik on tehtud eeldusel, et tegu oleks maailmas aktuaalse probleemiga ning panna lapsi juba maastmadalast mõtlema globaalsete küsimuste üle. „Food Factor” keskendub toidu säilitamise ja hoidmise probleemidele. Seda mitte ainult robootika­ laual, kus robot peab baktereid eemal­ dama või toitu transportima, vaid ka ideoloogilisel tasandil.

Nimelt tuleb FLL-is lisaks robotiehitusele teise tähtsa asjana kirjutada kolmeosaline projekt, mis koosneb probleemist, lahendusest ja esitlusest.

Tänavu tähendab siis, et võistkonnad peavad keskenduma toidu säilitamise teemale ning leidma uusi nutikaid lahendusi toiduvaldkonna probleemidele.

Kõige selle juures peab meeskond leidma võimaluse suhelda valitud valdkonna inimeste ja teadlastega ning probleemi uurimisega süvitsi minema. Meeskond peab välja pakkuma omapoolse uudse ja innovaatilise lahenduse, mis oleks realiseeritav ja mitte ulmevaldkonda minev. Oma

Legoga "PÄRIS" roboteid võitma

Millest koosneb LEGO robootikaplatvorm LEGO Mindstormi robootikaplatvorm sisaldab programmeeritavat robotiaju, mille külge saab ühendada komplektis kaasasolevaid mootoreid ja andureid valgusandur: seda saab kasutada põrandale märgitud musta joone peal liikumiseks värviandur: seda võib kasutada näiteks sorteerimismasina tegemiseks, mis sorteerib erinevat värvi LEGO-klotsid kaugusandur: seda saab kasutada silmadena roboti liikumisel ruumis ning tagada, et robot seinte pihta ei sõidaks puuteandur: seda võib kasutada tavalise lüliti põhimõttel mikrofon: reageerib heli tugevusele

Robootika.com-i meeskond askeldab FLL-i võistluslaua ümber. projekti kohta peab see ette valmistama kaasahaarava esitluse, kus oleks lihtsate vahenditega välja toodud taustsüsteem, probleemi olemus ja lahendus sellele.

Meeskonnatöö ja võistluseks valmistumine Nagu näha, pole FLL kaugeltki ainult roboti ehitamine, programmeerimine ja projekti kirjutamine.

Meie meeskonnale on FLL-iks valmistumine õpetanud palju olulisemaid ja inimlikumaid väärtusi: koostöö, roheline mõtlemine, teadustööle pühendumine ja muidugi seda, et koos tööd tehes peab ka lõbus olema.

Mõnigi kord on robootikahuviliste pühendumus ja entusiasm lausa hämmastavad. Et robootikaklubi ruume käsutan ma ise, siis on enne võistlust poistel võimalus käia kohal igal tööpäeval alates kella 18-st ja nädalavahetustel. Ühe nädalavahetuse pühapäeva osas otsustasid poisid aga nii, et pikema tööpäeva nimel alustavad nad kell kuus hommikul. Ja ennäe, kell 5.50

heliseski mobiiltelefon ja poisid olid kohal!

Selline käitumine annab tunnistust tõeliselt tugevast meeskonnavaimust ja kogu tiimi ühendavast eesmärgistatud tegevusest!

Nüüd oli minu kui juhendaja kohus selle täiendavaks tugevdamiseks sütitav kõne pidada ja kell 9 Selverist sooje pirukaid tuua …

Teadustöö ja projekti kirjutamise osana külastas meeskond jäätisetehas Balbiinot ning Tallinna Tehnikaülikooli toiduosakonna teadlasi. Sealt saadi aimu, kuidas näeb välja jäätisetootmise protsess ja millised on suurimad probleemid.

Väärib märkimist, et nii Balbiinos kui ka TTÜ-s leidsid poisid ise kontakt­isikud, kelle poole pöörduda ning loomulikult organiseerisid nad kõik kohtumised ise.

Fun-ürituste ja meeskonna ühtsuse kasvatamise osas korraldasime Microsofti Xboxi mängukonsoolidel „Halo3-e” mängumaratoni ja ühe liikme eestvedamisel käis kogu meeskond siseorienteerumise võistlustel

kohustus oli sütitav kõne pidada ja kell 9 selverist soojad pirukad tuua.»

Tallinna spordihallis.

Need pole küll otseselt projektiga seotud tegevused, kuid kahtlemata aitavad kaasa meeskonnatöö arengule. See on oluline, sest FLL-i raames on meeskonnatöö tugevus üheks oluliseks hindamiskriteeriumiks ning meeskond, kus on üksikud innukad eestvedajad ja ülejäänud liikmed lohisevad loiult kaasa, ei saavuta edu.

Just see on peamine, mida lapsed/ noored peavad elus õppima. Ükskõik, kas nad jäävad oma tulevastes elukutses mehhatroonika või programmeerimisega seotuks või valivad mõne muu eluala.

Robotiehitusega tegelemine aga annab olulisi väärtusi kõigil aladel edu saavutamiseks.

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 9

uudised ÜLe SAJA TUHANDe 25% e-OHVRITeKS 25. novembril lõppes kolm aastat kestnud interneti- ja arvutikoolitusprojekt „Ole kaasas!”, mille käigus sai Vaata Maailma Sihtasutuse eestvedamisel läbi erinevate koolitusvormide uusi arvutiteadmisi üle saja tuhande eestimaalase. Toimusid tasuta koolitused nii eesti kui ka vene keeles, algajatele ja edasijõudnutele, lisaks tutvustati targa töö korraldamise võimalusi kodus ja kontoris ning loodi 35 „Ole kaasas!” arvutiklubi üle Eesti erinevates kohtades.

Viimase 12 kuu jooksul on ligi kolmandik maailma ettevõtteid kogenud majanduskuritegusid ja olnud mingil määral nende ohvriteks, tõdetakse PriceWaterHouseCoopersi 2011. aasta globaalses majanduskuritegude uuringus. Ligi neljandik neist ohvritest kogesid küberkuritegevust. Küberkuritegevuse osa majanduskuritegudest oli 23 protsenti. 10 protsenti uuringul osalenutest arvas, et nende kahju majanduskuritegevuse tõttu oli rohkem kui viis miljonit dollarit.

SAPPHIRE – mobiilin Qminder võitis Baltimaade Appcircuse Maailma parimate mobiilirakenduste võistluse Appcircus Baltimaade finaalis sai võidu Qminder – järjekordades olemise lihtsustaja. Qminderiga võib oma järjekorranumbri võtta mobiilist ja saada oletatava ooteaja, et sel ajal aega kasulikumalt sisustada. Balti finaali võitja pääseb Mobile World Congressi ajal toimuvale Mobile Premier Awards 2012 lõppvõistlusele.

Defendec sai sensorvõrgule käenduse KredEx käendab seiresüsteeme tootva Defendec OÜ laenu, mida kasutatakse maailmas ainulaadse traadita sensorvõrgu Smartdec edasiarendamiseks.

Süsteemi kasutatakse Euroopa Liidu idapiiril toimuva illegaalse piiriületuse ja salakaubaveo tõkestamiseks. Ilma hoolduseta töötab peopesasuurune „arupuru” element kuni 400 päeva.

9.-10. novembril toimus 21. korda Madridis SAP AG EMEA regiooni konverents SAPPHIRE NOW, kus mobiilindus andis üha enam tooni.

Koos SAPPHIRE-iga peeti maha teinegi konverents SAP TechEd, mis toimus viieteistkümnendat korda.

Osalejate arv kohapeal ületas 10 000, koos n-ö online-osalustega aga ületas üritusest osasaajate arv 40 000.

SAP AG on IT-maailma kohta väga vana firma, mis rajati juba 1972. aastal Weinheimis Saksamaal ja tähistab järgmisel aastal oma 40. sünnipäeva. Nimi tuleneb lühendist Systeme, Anwendungen und Produkte in der Datenverarbeitung. Firma toodab kõikvõimalikke äritarkvara ärianalüüsist kliendisuhete programmini.

Kui oma algaastatel oli kompanii keskendunud enamjaolt ülikallistele suurfirmalahendustele, siis viimastel aastatel lõikab ta suuremat populaarsust ja kasumit just SME (Small and Medium Enterprises ehk väikeste ja keskmiste ettevõtete) ärisektorist.

Kes vajab, ostab suuremahulise programmi, kel vajadused pisemad, rendib omale vajalikud moodulid vaid kindlaks ajaks.

Viis peamist rakendust SAP põhiprodukt on Business Suite, mille koosseisus on viis peamist rakendust: Enterprise Resource Planning (ERP), Customer Relationship Management (CRM), Product Lifecycle

10 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

Management (PLM), Supply Chain Management (SCM) ja Supplier Relationship Management (SRM).

Ärianalüüs reaalajas 2007. aastal tõi SAP turule uue lahenduse SAP Business ByDesign, mis kujutas endast SaaS (Software as a Service ehk tarkvara kui teenus) toodet.

Samal aastal võeti üle firma Business Objects ning SAP hakkas pakkuma ka Business Intelligence’i nimelist ärianalüüsi lahendust. Ühe oma ajaloo suurima ostuga sai SAP hakkama 2010. aastal, kui omandas 5,8 miljardi dollari eest andmebaasitootja Sybase, mis omas ohtralt mobiilseid rakendusi. Eelmise aasta oktoobris kuulutas SAP välja oma uusima produkti nimega SAP HANA 1.0 (Highperformance Analytics Appliance), mis on loodud Business Intelligence’i tarkvara IMC (In-Memory Computing) rakendusena. See põhineb, nagu

Tänavu olid üle pooltel osalejatest kasu­ tusel mingid „pää­ did” või „taabid”.»

Google Maps kaardistab nüüd siseruume Sel suvel tiirutasid Eestis ringi Google Street View autod, kuid Google’i kaardiosakond alustas sel sügisel hoopis uute alade vallutamist – nimelt avanes novembri viimastel päevadel nutitelefonidele rakenduse Google Maps uus, kuues versioon, mis näitab ka siseruumide kaarte. Esialgu pole vaja karta Google Indoor meeskondade ukselekoputust, et kaardistada iga inimese kodu, vaid alustatakse lennujaamadest ja suurtest poodidest. Näiteks kõik IKEA kauplused USA-s said Google Mapsile.

Siseruumid kaardistatakse korruste kaupa ja Google Maps üritab siseruumis ka kasutaja asukohta näidata vastavalt kogutud asukohainfole (WiFi võrkude ja GSMtugijaamade järgi).

Office 365 jõudis Eestisse Alates 30. novembrist on kõigil võimalik kuu aja jooksul proovida tasuta uut Microsofti kontoritarkvara Office 365 versiooni, mis sisaldab kontoritarkvara programme, dokumendihalduse rakendusi, suhtlusprogramme. Uued rakendused on pilvepõhised ja annavad ligipääsu andmetele kõikjalt, ka nutitelefonidest.

ndus tungib äritarkvarasse

nimestki nähtub, erakordselt suure operatiivmäluga serverite kasutamisel, kus kogu protsess laetakse RAM-i ehk operatiivmällu. Näitena toodi, et kui „vanaviisi” arvutades kulus miljoneid kirjeid sisaldava andmebaasi töötlemisele mitu päeva, siis IMC lubab vastused saada juba mõne tunniga. Kui aga andmemahud pole nii röögatud, saab tundide asemel vastused sekunditega ehk võib juba öelda, et reaalajas kätte.

Samaaegselt SAPPHIRE NOW-ga

toimunud SAP TechEd keskendus aga põhjalikumale tehnilisele harimisele. Koolitused olid nii tarbijate ehk IT-meeste kui ka oma rakendusi arendavate partnerite ning disainerite jaoks.

Tahvlid ja Blackberryd Et siin oli koos ärieliit, siis võis rahvamasside seas ringi liikudes täheldada kahte huvitavat tendentsi. Kui meil peab nn ärieliit oma valgekraelisuse tunnuseks, et ta kasutab õunalogoga

nutifoni, siis kuigi konverentsil võis ka neid kohata, oli julgelt 2/3 või enama soliidse kostüümiga kõrva ääres R.I.M Blackberry telefonid.

Teine tähelepanek puudutas tahvleid – kui eelmisel aastal polnud neid pea üldse näha, siis tänavu olid juba üle pooltel osalejatest ning esinejatest kasutusel mingid „päädid” või „taabid”.

Ka SAP-il endal on hulgi lahendusi iPadi tahvelarvutite jaoks.

VeIKO TAMM

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 11

uudised Kalender

arvutima ailm

8.12 Autoriõigus

Majad ja inimese

muutuste tuules

Apple’i müük kasvas 88% Möödunud kvartalis müüs Apple’i ametlik maaletooja Balti riikides AVAD Baltic kokku 4802 iPadi. Eestis müüdi 1882, Leedus 1748 ja Lätis 1172 Apple’i tahvelarvutit.

Kokku müüdi Balti riikides selle aasta esimese 9 kuuga 12 500 iPadi. Järgmisel aastal plaanitakse müüa 50 000 tahvelarvutit.

AVAD Balticu käive jaanuarist septembrini kasvas võrreldes eelmise aastaga muljetavaldavad 88 protsenti.

Populaarseim Linux on Mint Novembri lõpu seisuga on Distrowatchi andmetel viimase kuu populaarseim Linuxi väljalase Mint, järgnevad Fedora ja OpenSUSE. Ubuntu hoiab medalita jäävat neljandat kohta. Lähemalt Mintist juba järgmises AM-is.

Nutitelefonide, iPadide, tahvel­ arvutite ja muude tehnikavidinatega loovad autorid midagi.

Autoritel on õigused. Kuidas toimib autoriõiguse süsteem digitaalses keskkonnas, kus käib pidev kopeerimine, täiendamine ja jagamine, sellest räägivad oma ala eksperdid mujalt Euroopast ja Eestist. Üritus toimub rahvusraamatukogus ja on tasuline.

10.-13.01 CES 2012 Iga-aastane maailma suurim tarbijaelektroonikamess USA-s lööb lahti uue aasta vidinauudiste laviini. Kõik olulisemad tegijad on kohal. Messi külastab ligi 12 000 jaemüüjat, üle 5000 ajakirjaniku ja kokku ligi 90 000 messikülalist. Järgmisel aastal maksab messi külastada ka autofännidel, sest autotööstus on seekord rekordiliselt esindatud.

16.12 X-tee infopäev Riigi Infosüsteemide Amet korraldab X-tee X sünnipäeva puhul X-tee arengutest kokkuvõtte ning räägib tulevikusuundadest. Päevateemade hulgas on näiteks X-tee arendus, seadusandlus, haldus ja hooldus, versioonile 5.0 ülemineku seis ja tähtajad, liitumine ja rakenduste vormistamine. Tutvustatakse teenuste automaatset genereerimist ja turvalahendusi.

12 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

1

TechHub Riias

Londonis asuv arendajate ja alustavate tehnoloogiaettevõtete kooskäimiskoht TechHub avab jaanuaris Riias oma esimese asukoha väljaspool Londonit, kus saavad koos käima hakata Baltimaade alustavad tehnoloogiafirmad. Tegu on umbes samasuguse kohaga nagu Tallinnas asuv Garage48 HUB, kus on ühendatud hea seltskond, targad inimesed ja vajadusel ka kontoritöökohad, kui alustaval ettevõttel pole (veel) kuskil olla.

TechHub Riga asub 400 ruutmeetril linnasüdames, aadressil Citadeles iela 12.

2

Memristorid lähevad välk­ mäluketastesse HP plaanib aasta pärast valmis saada uut tüüpi – memristoridel põhineva andmekandja, mis asendaks senised SSD-d ehk välkmälukettad. Kui transistoril on n-ö kolm klemmi, siis memristoril

GuardTime’i ajatemplid Jaapanis Digitaalset ajatempliteenust pakkuv Eesti firma GuardTime ning Jaapani autoohutuse ettevõte Crew Systems sõlmisid koostööleppe, millega Crew Systems võtab kasutusele ajatemplid.

Digitaalset ajatemplit hakatakse kasutama toodetes, mille kasutajateks on

suure autopargiga organisatsioonid. Crew Systems toodab autode jaoks aastas ligikaudu 10 000 turvasüsteemi, millega saab videokaamera ja GPS-i abil jälgida nii auto liikumist kui ka autos toimuvat. Autost pilveserverisse saadetud infole lisatakse GuardTime’i ajatempel.

ARVUTIMAAILM

ed lähevad intelligentsemaks 4

on neljas lisakomponent.

Memristori takistus muutub sõltuvalt rakendatava voolu suunast. Seda elementi saaks kasutada nii arvuti kui ka serveri püsimälus, muutmälus kui ka välk­ mäluketastes, sest memristor suudab oma olekut säilitada ka ilma elektri­ vooluta.

3

Soome turuliidri targad majad tulevad ka Eestisse

Targa Maja kodujuhtimissüsteemide turuliider EKE-Yhtiöt laienes Eestisse.

Nende EBTS süsteemis on ühendatud turvasüsteem, valguse ja elektri juhtimine ning kütte- ja õhuventilatsiooni automaatika.

Kinect 2 tunneb emotsioone

Järgmisteks jõuludeks võib meie kingikotti sattuda uue põlvkonna Kinect 2, mis Eurogameri blogi andmetel saab mitu olulist täiendust, mis lisaks ka robootikafänne rõõmustavad.

Kõigepealt saab Kinect 2 endale kiirema liidese, sest senine USB 2.0 ei suuda enam andmeid läbi lasta, kui täiustatud liikumis- ja videoinfo edastamiseks vaja. Teiseks – Kinect hakkab tõenäoliselt ära tundma inimeste emotsioone ja asendit. Ning huultelt lugemisega saab häälkäsklustest arusaamist täpsemaks lihvida.

5

India hullutab taas – nüüd 60-dollarise tahvliga Indias on üsna leigelt vastu võetud uudis järjekordsest odavseadmest – tahvelarvutist Aakash, mille peaks tudengid kätte saama 35 ja teised 60 dollariga. Leiged ollakse sellepärast, et Indias on kombeks selliste toodetega hullutada, aga midagi sellistele pressiteadetele ei järgne. Siiski on Aakasheid juba nähtud – lühike aku tööiga ja Android 2.2 on iseloomustuseks.

Viiruste levikut saab jälgida veebis otseajas Kaspersky Lab avas portaalis www.securelist.com/en statistika, mis võimaldab otseajas saada infot viiruseohtude kohta maailma erinevates regioonides, sealhulgas ka Eestis.

Statistika kuvamiseks kasutatakse Kaspersky Security Net­ worki (KSN) pilveteenuseid, mis ühendavad maailmas üle 50 miljoni arvuti, kuhu on paigaldatud Kaspersky Labi uusimad hübriid-viirustõrjeprogrammid.

Viimased teatavad KSN-ile kõikidest nakatamiskatsetest ja sellise infovahetuse abil saab väga kiire ülevaate ning kiire kaitse uusimate viiruspuhangute vastu. Andmed rünnakute kohta on nüüd kõigile huvilistele saadaval portaali www.securelist.com/en vahelehel „Statistika” (Statistics). 30. novembril näiteks oli enimlevinud viirus troojalane Iframer ning võrgurünnakutest DoS SYNFlood.

ARVUTIMAAILM

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 13

uudised u us ja va nad

Androidi neljas tulemine Android 4.0 pole veel laiatarbetelefonidesse jõudnud. Vaatame, kuidas Google’i Android 4.0-ga uus lipulaev Galaxy Nexus vanemate Androididega tipptelefonidega võrrelduna tundub.

Samsung Galaxy Nexus

Motorola Razr XT910

Samsung Galaxy S II

Hind

603,23 eurot (Clove.co.uk)

569 eurot (Palmtek.ee)

499 eurot (EMT.ee)

Operatsioonisüsteem, ekraan, protsessor

Android 4.0 Ice Cream Sandwitch, 4,65” (720 x 1280), 1,2 GHz (kahetuumaline)

Android 2.3.5 Ginger­ bread, 4,3” (540 x 960), 1,2 GHz (kahetuumaline)

Android 2.3.5 Ginger­ bread, 4,3” (480 x 800), 1,2 GHz (kahetuumaline)

Paari lausega

Android 4.0 on suurim uuendus Androidi platvormil. Ekraan on tõeliselt suur, kiskudes väikese tahvli poole.

Motorolal on omad kiiksud. Kui nendega harjuda, on tegu tõeliselt kiire ja imeõhukese hea äritelefoniga.

Samsung Galaxy S II on saanud rahva lemmikuks. Parajad mõõtmed on pakendatud kvaliteetsesse kasutajaliidesesse.

AMi hinnang

Luksuslik ja natuke liiga kallis.

Üks parimatest äri­ telefonidest praegu.

Tööloom, vastupidav ja taskukohase suurusega.

Facebooki järjestus selginenud Tundub, et Eesti n-ö Facebooki-turg on ära jaotatud ja suuri muutusi enam ei toimu. Esikolmik püsib pikemat aega sama, tagapool vahetatakse vastavalt kampaaniale üksikuid kohti.

Vaatame siis, mis esikolmikut paigal hoiab. Tele2 – jagab taas fännidele nutite-

lefone. Elisa Eesti teeb sedasama, kui fännide arv on jõudnud 32 000-ni ja Starman, kaabellevifirma, mida teeb tema? Muidugi jagab auhinnaks nutitelefoni. Kas see ongi edukuse võti Facebookis? Ei mingeid uusi huvitavaid lahendusi, väljamõeldud enneolematuid kampaaniaid ...

ARVUTIMAAILM

14 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

Facebooki pingerida Koostöös Metrix.station.ee-ga avaldame igal kuul edukaimate firma Facebooki fännilehtede pingerea.

1

Tele2 Eesti

40 336

+3146

8%

2

Elisa Eesti

31 866

+1388

4%

3

Starman

27 035

+287

1%

4

Photopoint

26 074

+284

1%

5

AS EMT

22 286

+1589

7%

6

LG Electronics Estonia

14 667

+5041

34%

7

Elion

13 844

+644

5%

8

Sale24 internetipood

12 767

+978

8%

9

arvutikeskus

10 433

–15

0%

10

iShop24.ee

8073

+310

4%

am 10 a a s tat taga si

3D seinale

EMT kogus 4000 vana mobiili

Miks Java on aeglane?

2001. aasta Arvutimaailmas selgitatakse, miks Java on kohati nii aeglane: kui see on mõeldud info kuvamiseks, siis polegi põhjust kiirustada. Inimene näeb ekraanil uut infot ja loeb ning püüab aru saada. Keegi ei eelda programmilt millisekundites reageerimist. Kui aga asi puudutab suuremaid arvutusi, oleks vaja bitte liigutada kiiremini. Peep Küngas jagab selleks mõned nipid.

Nagu 3D-st meie mobiilides, nutitelerites ja kobarkinodes veel vähe oleks – LG pakub 3D-d ka uute projektoritega. See uusim 3D projektori mudel LG CF3DAT on varustatud CINEMA 3D tehnoloogiaga ja tekitab 3D sisu kuni 200-tollisele pinnale.

Estonian Air laseb Skype’i abil pardale Estonian Air lubab nüüd pardale registreeruda ka Skype’i kõnega. Esialgu vaid Šeremetjevos.

Skype’iga tuleb võtta videokõne kasutajanimele „svo_checkin”. Videokõne ajal palutakse reisijal öelda oma perekonnanimi, lennuinfo ja edastada passi andmed. Kõne lõpus saab

reisija printida välja oma pardakaardi, kirjeldab Go Maailma reisiblogi moodsat protseduuri. 37,5% kõikidest Eestisse reisivatest klientidest kasutavad iseteeninduse võimalusi selle asemel, et seista pardalepääsu registreerimise väravas teenindaja juurde pääsemise järjekorras.

ARVUTIMAAILM

Rämpspost tuli, et jääda Kuigi juba 2001. aastal kirjutati Arvutimaailmas rämpspostist kui tüütust asjast ja soovitati oma meilikliendile vastavad filtrid luua, veebis mitte e-posti aadressi tekstina avaldada ja tulemüüri natuke seadistada, ei oleks ilmselt keegi ka halvimas unenäos osanud näha, et 2011. aastal moodustab rämpsposti kogu meililiiklusest 99,9 protsenti. Ilma tõsiste serveripoolsete filtriteta oleks tänapäeval eposti kasutamine sama hea kui mõttetu. Samas on Eesti oma rämpspostitajad veel piisavalt haruldased nähtused, et neid jõuavad rämpspostivastased vastavates blogides ka ükshaaval tutvustada kui privaatsuse rikkujaid ja häirivaid postkasti risustajaid.

Taaskasutus on moes – EMT, Mobiiliringlus ja Samsung käivitasid sügisel kasutatud mobiiltelefonide kogumise kampaania. Kokku on kogutud ligi 4000 kasutatud mobiili, nende hulgas päris vanu, enam kui kümneaastaseid, kuid uuemaid, näiteks Nokia 5800, Nokia E51, HTC Gratia, LG KP500 ja Samsung S5230.

Kogumise järel vaadatakse, mis olukorras need on ja vastavalt sellele saavad need uue elu.

Riik sulges Second Life’i saatkonna Välisministeerium sulges novembris oma Second Life’i saatkonna, kuna külastajate aktiivsus oli väike.

Loodetavasti ei halvenenud sellest diplomaatilised suhted digimaailmas ja keegi sõda ei kuuluta.

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 15

Foto: istockphoto

fookus

16 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

5 kaablit

Just nii palju merealuseid andmesidekaableid ühendab Eestit välismaailmaga: kolm lähevd Soome, kaks Rootsi

Kui ohtlik on panga­serverite Eestist ära viimine?

Mis juhtub, kui elutähtsate teenuste – olgu selleks siis sularaha kättesaadavus, kaardimaksed või telefonikõned – pakkumiseks vajalik IT-taristu viiakse Eestist välja?

Margo Kokerov ajakirjanik

Oktoobri keskpaigas jõudis avalikkuse ette kommertspankade ja Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) vaheline vaidlus. Eesti Päevalehes ilmunud artikkel teatas, et Swedbank tahab Balti filiaalide tööd juhtiva andmekeskuse Eestist Rootsi kolida.

Panga esindaja väitis, et neil pole otstarbekas pidada üleval nii palju andmekeskuseid, seetõttu on võetud suund konsolideerimisele. Kliendid aga võtku asja rahulikult – teenuse kvaliteet ja kättesaadavus ei halvene.

Kõik süsteemid on dubleeritud ja toimivad õlitatult iga ilmaga.

Erinevalt panga esindajast rääkisid RIA ja siseministeeriumi ametnikud ka kolimise tagajärjel tekkivatest riskidest. Nad soovivad, et hädaolukorra seaduses nimetatud elutähtsate teenuste – sealhulgas sularaha kättesaadavuse ning arvelduste ja maksete – tagamiseks vajalikud infosüsteemid asuksid Eestis. Praegu vastavat nõuet

seaduses veel pole, kuid siseministeerium töötab välja seadusemuudatust, mille jõustumisel see tekiks.

RIA esindaja meenutas 2007. aasta küberrünnakuid, mille populaarsemate sihtmärkide seas olid pangad ja mille vastu võitlemisel piirati kolme nädala jooksul Eesti andmesideühendust välisriikidega. Kui tekib olukord, kus välisühendused on vaja sulgeda ja eestlaste pangainfo asub vaid Rootsis paiknevates serverites, ei pääseks kliendid oma rahale ligi – ei toimiks kaardimaksed, sularahaautomaadid väljastaksid kupüüride asemel veateateid, pangakontorite uksed võivad ju avatuks jääda, aga et telleritelgi puudub ligipääs klientide kontoinfole, ei saa nad ausõna või ilusate silmade eest raha välja anda.

See oleks viljakas pinnas kaose tekkeks.

Rõhk elutähtsatel teenustel Kui ühel novembri sombusel päeval RIA peadirektori asetäitjaga küberturbe alal Toomas Vaksaga kohtume, on ta hämmeldunud tekkinud valearusaamast, justkui oleks kõik pangateenused ja nende juurde käivad tuled-viled elutähtsad, mistõttu peaks pankade kogu IT-taristu Eestis asuma.

Ehkki turundusinimeste peades võib vastav ettekujutus elada, pole

RÜNNAK

Nordea: küberrünnak meid ei niitnud Nordea panga serverid asuvad lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Taanis, Poolas ja mitmetes teistes riikides. Lisaks on olemas alternatiivid ja varuserverid.

2007. aastal küberrünnaku ajal ei olnud Nordea maksete ja arvelduste toimimisega probleeme, samuti töötasid probleemideta pangaautomaadid. Küberrünnaku ajal piirati lühiajaliselt internetipanga kasutamist, kuid kõiki ühendusi täielikult ei katkestatud.

Kõik pangad on uue seaduseelnõu teemal ministeeriumitega suhelnud. Nõustume, et sularaha ringlus ja maksete toimimine peab olema pankade poolt tagatud ka hädaolukorras.

Ent seaduseelnõu kontekstis pole põhiline, et seadmed asuksid just Eestis. Oluline on, et elutähtsad teenused oleksid tagatud ning selle saavutamiseks on erinevad võimalused.

Regina Raag, Nordea administratsioonidivisjoni juht

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 17

fookus INTERVJUU

sc a

np

ix

Kalev Reiljan: serverite asukoht on teisejärguline küsimus Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan ütleb, et riik ei peaks teenusepakkujale ette kirjutama, kus too elutähtsate teenuste osutamiseks vajalikke seadmeid hoiab.

Kas nn pilveraalinduse ajastul on tähtsust, kus ettevõtted oma andmeid hoiavad?

Mingil määral on. Siin on kaks olulist nüanssi. Esiteks: siseriiklik internetiühendus on ja saab veel mõnda aega olema kiirem kui Eesti ning välisriikide vaheline ühendus. Teiseks: teenuste osutamiseks vajalike seadmete ja andmete hoidmisega kaugemal kaasnevad teatud riskid – erinevad ühendushäired või küberründed võivad takistada klientide ligipääsu teenustele.

Kuidas tagada küberünnete korral, kui välisühendusi piiratakse, ligipääs elutähtsatele teenustele, kui nende pakkumiseks vajalikud seadmed asuvad mõnes välisriigis?

Kriitiliste teenuste osas on kindlasti vaja varuteid nii sise- kui ka välisühenduste osas. Lisaks on võimalik kasutada varuservereid, mis võetakse kasutusele, kui ühendus põhiserveritega katkeb.

Hädaolukorra seadust plaanitakse muuta nii, et edaspidi peaks elutähtsate teenuste osutamiseks kasutatavad seadmed asuma Eestis.

Mida sellest nõudest arvate?

Minu meelest pole riigi poolt mõistlik kirjutada teenusepakkujatele ette, kus elutähtsate teenuste osutamiseks vajalikud seadmed peavad asuma.

Küll aga peaks riik kehtestama elutähtsatele teenustele käideldavuse nõuded – millist kindlust tahab riik näiteks pangakaarditeenusele või sularaha kättesaadavusele näha.

kliendi seisukohalt eluliselt oluline, kas ta näeb sularahaautomaadi ekraanil siili, siga või pangajuhi naeratavat nägu. Enamik saab hakkama ka siis, kui mõnda aega ei õnnestu pangast uut krediitkaarti või kodulaenu saada.

Ent sularaha kättesaadavus on ühiskonna seisukohalt elutähtis, sest enamikul puuduvad vastavad varud.

Mõelge end olukorda, kus kodune toidutagavara on lõpukorral, ent ei füüsiline ega elektrooniline raha, mille eest poest lisa osta, pole tehnilise rikke tõttu kättesaadav.

Kui varem sõltusid pangad ühiskonnast, siis nüüd sõltub ühiskond pankadest. Seetõttu on Vaks elutähtsate pangateenuste kättesaadavusest

Kui merealune kaabel läheb katki, siis inimene peab oma raha ikkagi kätte saama rääkides resoluutne: „Kui merekaabel läheb kogemata katki, siis Eesti inimene peab oma raha kätte saama.

Elutähtsa teenuse osutamiseks hädavajalik infosüsteem ja ressurss selle tööshoidmiseks peavad asuma Eestis.”

Pangad päris sama meelt ei ole.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask möönab, et hädaolukorras peab

18 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

kriitiliste teenuste toimimise juhtimine ja haldamine toimuma Eestist. „Samas leiame, et panga elutähtsate teenuste osutamiseks vajalike seadmete paiknemine Eestis ei ole selle eelduseks.” Sisuliselt sama ütleb ka Nordea administratsioonidivisjoni juht Regina Raag (loe lisalugu).

Kaks tõde Interneti taristuteenuseid pakkuva Zone Media tegevjuht Riho Kurg kuulab vastasseisu kirjelduse ära ja ütleb pärast lühikest mõttepausi, et mõistab mõlemaid pooli: „Panga jaoks on mugavam andmeid Rootsis hallata, riik aga on end tugevalt konkreetse panga külge sidunud.”

Serverite Rootsi kolimisega kasvab tõenäosus, et ühel halval päeval pole need seadmed ja neis asuvad andmed Eestist kättesaadavad. „Merekaablid, millest suuresti sõltume, on katkenud varem ja katkevad ka tulevikus,” ütleb Kurg, kelle arvates on parim, mida riik teha saab, nõuda tagavaraserverite paigutamist Eestisse. Seda tahab ka RIA. Elioni tehnikadirektor Kalev Reiljan jagab samuti riigi muret, aga Swedbanki plaanist ta häiritud pole. „Kui pank tõestab riigile, et suudab teenust pakkuda ka kriisiolukorras, siis minul tavakodanikuna sellega probleeme pole,” ütleb Reiljan, kelle tööandja pakub praegu Swedbankile serverimajutust.

Toomas Vaks RIA-st kordab aga ebameeldivat tõde: Eestil on üsna vähe välisühendusi ja needki on õrnad.

Läänemerre paigaldatud kaablid asuvad 80–90 meetri sügavusel – piisavalt madalal, et triivima pääsenud laevaankur võiks kaablit kahjustada.

Maadmööda aga ei suuda me nõuetekohast andmeliiklust tagada.

Veebisaidi cablemap.info andmetel ühendab Eestit Soomega kolm ja Rootsiga kaks merekaablit. Kui üks neist puruneb, suunatakse andmeside ümber teistesse kaablitesse. Riho Kurg väidab, et see ei pruugi Eesti

Serverimajutust pakkuva Zone Media tegevjuht Riho Kurg ütleb, et mõistab mõlemaid pooli, kuid lisab, et merealused kaablid on katkenud varem ja katkevad kindlasti ka edaspidi.

Foto: kalev lilleorg

teenusepakkujatele probleeme tekitada. „Viimastel aastatel on teada vähemalt kolm merekaabli katkemist, mis klientidel märkamata jäi. Ilmselt on ka pangad ostnud dubleeritud sidelahenduse.”

Ent ka dubleeritud ühenduste vallas leiduvad mõned kaktused, millest on valutum mööda istuda. Esineb juhtumeid, kus mitu erinevat välisühendust tulevad serveriteni läbi ühe kaablitrassi. See on sama tõhus lahendus, kui teha oma arvuti kõvakettast tagavarakoopia samale kettale – võib küll tekitada illusiooni, et oled millegi kasulikuga hakkama saanud, kuid ketta purunemisel oled siiski andmetest ilma.

Kui panna vaidlustelje ühte otsa RIA ja teise kommertspangad, siis Eesti Pank, kes on seatud seisma finantssüsteemi stabiilsuse, mitte kommertspankade huvide eest, kaldub oma seisukohtades pigem viimaste poole. Eesti Pangast laekunud vastustest saame teada, et rahvusvaheliste sidekanalite areng on side katkemise riski vähendanud, ja et küberrünnete

eest pole niikuinii täielikku kaitset, hoiab mõistlik inimene lisaks pangakaardile rahakotis ka paari päeva sularahavaru.

Pangad pole ainsad, kelle pärast RIA-s ja siseministeeriumis südant valutatakse. On veel elutähtsaid teenuseid, kus sõltuvus infosüsteemidest on väga suur ja mille puhul võib olla otstarbekam osutada neid väljapool Eestit asuvatest seadmetest.

Kui telefonid jäävad tummaks Võtame näiteks mobiilside. Senised kolme-neljatunnised kõnekatkestused on põhjustanud ohtralt segadust, ärevust ja paksu verd. Ent kujutlege tekkivat probleemilaviini, kui side katkeb päevadeks. Lisaks tekib siin ristsõltuvuse risk – on hulk teenuseid, mida ei saa sideühendusteta pakkuda.

Toomas Vaks nendib, et pilt telekomisektoris on sarnane panganduses nähtuga – praegu asuvad enamike telekomifirmade seadmed Eestis, aga osades ettevõtetes on need juba liikunud või liikumas välisriikidesse.

Ka mure on sama – mis saab, kui ühendus välisriikidega katkeb? Lisaks merekaabli riketele ja Eesti-vastastele küberrünnetele eksisteerib oht, et küberründe alla satub riik, kus asuvad meile elutähtsaid teenuseid pakkuvad seadmed. Tõenäoliselt käituvad teised riigid samamoodi nagu Eesti aastal 2007 – piiravad või sulgevad välisühendused ja koos sellega meie ligipääsu elutähtsaid teenuseid pakkuvatele serveritele.

EMT avalike suhete juht Kaja Sepp kinnitab, et kõik EMT klientidele mobiilside pakkumiseks vajalikud seadmed asuvad Eestis. Süsteemid ja seadmed on dubleeritud ning asuvad riskide minimeerimiseks erinevates kohtades.

Ka Elisa mobiilside ei sõltu välisühendustest, ütleb võrkude valdkonna juht Andrus Kaarelson. Elisal on välja ehitatud kaks merekaabliga välisühendust Soome. On vähetõenäoline, et need korraga katkeksid, kuid kui nii siiski juhtub, oleksid häiritud kõned välismaalt Eestisse ja Eestist välismaale, aga mitte Eesti-sisesed

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 19

fookus

EESF-3 EESF-1

www.cablemap.info

Pangea Baltic Loop Estonia-Sweden 1

Pilk kaablimaailma ütleb, et Eesti ühendatus välismaailmaga on küll üsna hea, kuid mitte täiesti kindel: kolm kaablit läheb Soome, kaks Rootsi

intervjuu

Eesti Pank: hoidke rahakotis paari päeva sularahavaru Pressiesindaja Ingrid Mitt, kas Eesti Pank näeb selles probleemi, kui Eestis tegutsevad kommertspangad oma IT-taristu Eestist ära kolivad? Kas ja millised riskid sellise sammuga võivad kaasneda?

Finantsasutuste IT-taristu kujundamisel on üheks eesmärgiks toimepidevuse parandamine ja nii on ka mitmel Eestis tegutseval pangal sihiks võetud teenuse serverite konsolideerimine ning samas ka serveriruumide asukohtade hajutamine. Lahendused, kus Eestis töödeldavatest andmetest säilitatakse koopia ka teises riigis, aitavad kaasa toimepidevuse parandamisele.

Juhul, kui teenuste serverid asuvad väljaspool Eestit, on suurimaks riskiks ühenduseks olevad andmeside kanalid. Rahvusvaheliste

sidekanalite kiire areng on seda riski pidevalt vähendanud. Elutähtsad teenused nagu sularaharinglus ning maksed ja arveldused peavad toimima ka hädaolukorras.

Nordea panga internetipank toimib praegu üle Poolas asuvate serverite. Kas ja kuidas on olukorras, kus Eesti on sunnitud piirama välisühendusi, tagatud Nordea panga klientide ligipääs maksetele, arveldustele ja sularahale?

Küberrünnete eest kaitsmise võtted arenevad pidevalt ja nende rakendamine sõltub konkreetsest ründest.

Teisalt pole kaljukindlat meedet, mis küberrünnakute eest täielikult kaitseks. Mõistlik on lisaks pangakaardile hoida rahakotis paari päeva sularahavaru.

20 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

Pangad plaanivad ühist sularahaautomaatide võrku, mille serverid hakkavad praeguse kava kohaselt paiknema Soomes. Kuidas tagatakse sellisel juhul eestimaalaste ligipääs sularahale, kui andmesideühendus Soomega on katkenud?

Nagu eelpool öeldud, ei ole andmeside katkestuse tõenäosus praegu kuigi suur. Paljud meist suhtlevad Soomega ega pea seda suuremaks riskiks kui siinsamas maale helistamist.

Sularahaautomaatide võrgu arendamise plaanid on praegu arutusel ja üks eeldus kõigi variantide puhul on sidekanalite piisav dubleerimine, mis tagaks sularaha kättesaadavuse kogu Eesti territooriumil.

PAR AGR AHV

kõned. Tele2 tehnikadirektor Mart Nielsen ütleb, et peamiste kohalike teenuste tagamiseks vajalikud seadmed asuvad Eestis ja et Tele2 kõneside toimib teistest riikidest sõltumatult.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimisosakonna juhataja ülesannetes olev Priit Laaniste kinnitab mobiilioperaatorite sõnu – ministeeriumile teadaolevalt asuvad kõik telefoniside ja mobiiltelefoniside tagamise vahendid praegu Eestis. „Kui neid seadmeid oleks plaanis Eestist välja viia, tekiks olukord, kus välisühenduste katkemisel oleks ka riigisisene telefoniside tumm,” lausub Laaniste ja lisab, et siseministeeriumi poolt algatatav eelnõu soovib sellise tegevuse välistada.

Loota või valmistuda?

Pangad leiavad, et on põhimõtteline erinevus, kas elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatav infrastruktuur peab paiknema Eestis või peab teenus olema Eestist kättesaadav. Selleks viimaseks, ütlevad pankade kõneisikud, on mitu meetodit.

Toomas Vaks jääb endale kindlaks – ta ei ihka siia kommertspankade ja telekomifirmade kõiki andmekeskusi ega serveriparke, küll aga tahab ta Eestisse elutähtsate teenuste toimimiseks vajalikke andmeid, nende andmete töötlemiseks vajalikku infosüsteemi ja ressursse.

Ta leiab, et RIA mure on põhjendatud, sest meie kriitiliste infrastruktuuride sõltuvus välisühendustest kasvab pidevalt. Vaks on ise Swedbankis töötanud ja saab endise tööandja tsentraliseerimispüüetest aru, aga nüüd kaitseb ta riigi huve. „Võib-olla ei toimu küberrünnakut, millega võitlemiseks peame välisühendused sulgema, järgmisel aasta. Võib-olla ei toimu seda järgmise kümne aasta jooksul. Võib-olla ei toimu seda kunagi,” ütleb Vaks. „Aga riik ei saa jääda lootma sellele, et võib-olla meid ei rünnata. Riik peab olema valmis.”

Seadus ei kohusta pangaservereid Eestis hoidma Glikman & Partnerid vandeadvokaat Silja Elunurm kirjutab, et kehtivad seadused ei kohusta pankasid oma keskservereid Eestis hoidma.

Riik üritas teatud perioodil kohustada hasartmängukorraldajaid tooma Eestisse kaughasartmängu keskserverid, kuid nüüdseks on mõistetud, et see pole EL-i teenuste vaba liikumise kontekstis adekvaatne nõue, ja pigem pärsib Eesti kui soodsa ettevõtluskeskkonna kuvandit.

Hasartmängude puhul leiti, et piisavat kontrolli võimaldab ka regulatsioon, mis kohustab ettevõtjat tagama juurdepääsu välisriigis paiknevale keskserverile, ning pidev informeerimiskohustus, kui ühenduse eelduseks olevates tehnilistes näitajates toimuvad muutused.

Panganduse puhul oleks pigem oluline nõuda, et loodud oleks süsteemid, mis tagavad teenuse kättesaadavuse. Igal juhul peab nõue ehk pankade tegevusvabaduse piirang olema otstarbekas, et see ei läheks vastuollu põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabaduse põhimõtte ning EL teenuste vaba liikumise printsiibiga.

Samas on panga klientide andmete edastamine välisriiki käsitletav andmete töötlemisena isikuandmete seaduse kontekstis. See on võimalik ainult andmesubjekti informeeritud nõusolekul või teatud väga limiteeritud seadusest tulenevatel juhtudel. On küsitav, kas pank on võtnud adekvaatse nõusoleku.

Sampo eelistab Eestit Sampo panga IT rakendusosakonna juhataja ja serveriruumi projektijuht Karl-Henrik Peterson selgitab, miks otsustas pank jätkata oma serveriruumidega Eestis.

Esiteks, paremad võimalused tagada klientidele pakutavate teenuste kvaliteet. Tsentraalsed grupist arendatavad teenused on standardiseeritumad ning ka vajalike muudatuste tegemine vajab rohkem aega. Madal on ka kohalikke olusid arvesse võttev paindlikkus. Lühem teenuseahel tagab kõrgema kvaliteedi. Operatiivne reageerimisvõimekus võimalike häirete või katkestuste korral, ehk võimalikult kiire teenuste taastamise võime.

Parem kontroll vajalike baasteenuste ning nende tarnijate kvaliteedi osas.

Teiseks, madalamad riskid. Mida vähem on erinevaid lülisid andmeside ja kommunikatsiooni ahelates, seda kindlam on ka teenuste kättesaadavus ja kvaliteet. Nõutav tehnoloogiline lahendus on vähem keerukas.

Mida vähem on kaasatud erinevaid teenusepakkujaid, seda lihtsam on tagada teenuste kvaliteeti ning hallata ka võimalikke häireolukordi.

Kolmandaks, madalamad kulud. Tänu madalamatele tööjõukuludele on Eestis osutatavad teenused võrreldes Skandinaavia maadega odavamad. Lihtsam tehnoloogiline lahendus ja lühem teenusepakkujate ahel on odavam.

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 21

firma

ML Arvutite vaim elab edasi ML Novatorina 2003. aastal jaotati MicroLink osadeks ja müüdi huvilistele.

Siis tekkis ka arvutitootja ML Arvutid. Läbi raputuste, languse ja tõusu ongi sellest nüüd saanud ML Novator.

„Erki Nool sai Barcelona olümpiamängudel nulli, aga Sydneys tuli võitjaks. Äri on samasugune. Henry Fordi ettevõtted läksid kaks korda pankrotti, enne kui ta lõi Ford Motor Company.

Kui on olemas teadmised ja oskused, siis heituda ei tasu. Tähtis on oma kogemustest õppida.”

Nii võtab endisest MicroLinkist välja kasvanud ML Novator OÜ lühikese, ent kireva ajaloo kokku selle juht Aivar Paalberg.

Aivar Paalberg sattus MicroLinki 1998. aastal vahetult enne suuri muutusi. Kuu aja pärast asus MicroLinki juhtima praegu riskikapitalistina tuntud Allan Martinson ja algas suur laienemine, mis tipnes firma müügiga 2003. aastal.

See oli põnev aeg. Nüüdseks on 17 töötajaga ML Novator Eesti IT-turu keskmine tegija, mille fookuseks on riistvaralahendused ettevõtetele.

Perspektiivitu sülearvutitootmine

Jälle on hakatud lauaarvuti­ tele mõtle­ ma.»

Aivar Paalberg moest konto­ri­s

Sülearvutite tootmisest on täielikult loobutud, sest selles valdkonnas pole võimalik erineda – Taiwanis toodavad Quanta Computer ja Compal Electronics kahepeale enamiku maailma sülearvutitest, mõlemad sealhulgas allhanke korras nii Dellile, HP-le, Acerile, Fujitsule kui ka Toshibale. Isegi Apple toodab oma sülearvuteid Quanta tehastes. Väiketootjad saaks Taiwani tootjatelt vaid odavaid, üsna halle ja igavaid arvuti pooltooteid ehk geneerilisi barebone’e, mis jäävad aga kindlalt suurte nimede varju. Nüüd tahavad inimesed korralikku, viisakat ja ilusa disainiga masinat.

22 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

Sülearvutitega polegi Eesti mahtude juures mõistlik tegutseda, sest tootele antav lisaväärtus on eristumiseks liiga väike. ML Novatori fookuses on seega hoopis ärikliendid ning nendele mõeldud tooted, eelkõige lauaarvutid, serverid ja infokioskid, aga ka andmemassiivid, sõidukiarvutid ning infoekraanid. Toodete kvaliteedi tagamiseks on kriitilise tähtsusega tihe tehniline koostöö tarnijatega. Selles vallas paistab eriti silma protsessorite ja emaplaatide tarnija Intel, kelle tehniline tugi on väga kõrgel tasemel. ML Novator saab Intelilt tootenäidised enne nende turule toomist, et tagada sobivus oma toodetega.

Juba turul olevate Inteli toodete tehnilise toega on määratud tegelema Inteli insenerid.

Aivar Paalberg ütleb, et sülearvutite kõrval on hakanud ettevõtted taas lauaarvutitele mõtlema – eriti seal, kus töö iseloom tegelikult ei nõua arvuti kaasas kandmist. Lauaarvutite eluiga on sülearvutitest pikem ja nende omamiskulu väiksem. Sülearvutit ei ole mõttekas soetada töötajatele, kellel on vaja kord kuus teha esitlust ettevõttest väljaspool – selleks piisab paarist ühiskasutuses olevast esitluste arvutist. Töötajatele, kes valdava osa ajast oma laua taga veedavad, tasub muretseda lauaarvuti, millele saab lisada kaks kuvarit.

Programmeerimisfirmas kulub kompileerimisele palju töötunde, korraliku lauaarvuti puhul saab suurema jõudluse kordades odavamalt kui rüperaaliga. Keegi ei tee ka enam tööd puhtalt sülearvuti ekraanil, tihti on ees mitu

ML Novatori müügiosakonna juhataja Marko Laur ei karda, et iseteeninduslikud müügikioskid tööta jäävad.

Fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 23

firma

ML Novatori meeskond ettevõtte maja ees Kadaka teel ja meeskonna karikatuur kööginurgast.

enam kui 20-tollist kuvarit. Eriti läheb neid vaja joonistega tegelevatel inseneridel. Paalberg ütlebki, et firma müügistatistika järgi läheb Eestis kõige paremini metalli- ja masinatööstuse ettevõtetel, kes vajavad arvuteid lisaks kontoritööle ka oma tootearenduse inseneride tarbeks. Sedasorti kallimad arvutid ja tööjaamad moodustavad olulise osa müügist. Lisaks on lauaarvuteid turvalisuse ja andmekaitse poolest kergem hallata, neid ei kaotata ega varastata, need on kogu aeg sisevõrgus ning kaitstud vastavalt ettevõtte IT-poliitikale.

Menukad infokioskid

uus võetak­ se siis, kui krõks ära käib.»

Aivar Paalberg firmade suhtumisest arvutiostu

ML Novatori kõige kiirema kasvuga tootegrupp on iseteeninduslikud infokioskid. Paalbergi sõnul on infokioskite disain sarnaselt sülearvutitega väga oluline eristumiseks ja edukaks müügiks. „Erinevalt sülearvutitest töötab see infokioskite puhul meie kasuks, sest meie kioskite korpused on originaaltooted – välja töötatud meie poolt ja toodetud Eestis,” ütleb ta, kuid tunnistab, et osati kasutab firma ka teiste tootjate korpuseid. Näiteks selliste infokioskite puhul,

24 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

mida tuleb kasutada välitingimustes, ML Novatoril korpuseid originaaltoodanguna pole.

Et kokkuhoid ja efektiivsus on ettevõttele üha olulisem, valitakse klienditeenindaja asemele üha enam just multimeedia- või infoterminalid. „Positiivse suundumusena võib välja tuua, et enam pole müügitööd vaja alustada iseteeninduslike infokioskite kasutamise majandusliku põhjendamisega. Nüüd juba kliendid teavad, milleks nad infoterminali vajavad,” selgitab Paalberg. Kui ettevõtte äriprotsessis on võimalik kasutada iseteenindavaid masinaid, tuleb see alati oluliselt odavam. „Ühe sammuna ehk ainult riistvara ostes on iseteeninduslikuks minna raske, selle toetuseks peab olema ka vastav tarkvara.”

Tihti kasutatakse iseteeninduslikke infokioskeid kombineeritult klienditeenindajatega. See võimaldab tasandada nõudluse lühiajalist tõusu samas säilitades klienditeeninduse inimliku poole. Juhul kui korraga on töös nii klienditeenindajad kui ka kioskid, kipuvad kliendid eelistama klienditeenindajat. Kui klienditeenindajal hakkab tekkima järjekord, siis pöördutakse aja

ML-i infokioskitel on erineva tasemega füüsilise turvalisuse elemendid: lukustatavad korpused, turvaklaas jms. Kioskid kasutavad Saksamaa firma SiteKiosk tarkvara. Sellega saab näiteks piirata ligipääsu infokioski seadetele, aga ka külastatavatele lehekülgedele. Ajakirjaniku küsimuse peale, miks kioskis Linuxit ei kasutata, ütleb Paalberg: „Linuxi probleem on distrode (Linuxi levitajate) huvi tehnilist tuge müüa. Vabavaralisusega ei käi kokku tarkvara litsentside müük. Ühelt poolt annab see paindlikkuse, kuid teisalt paneb riistvara tootjale kohustuse olla tarkvara arendaja ja klienditoe andja. Paljud tootjate valikuks on Microsoft, mis pakub nii tarkvara kui ka tehnilist ja juriidilist tuge.”

Paalberg meenutab hiljutist kogemust Düsseldorfi lennujaamas, mis oli ainult iseteeninduslik. Reisijad olid algul pisut ärevuses – taskus ainult Eesti ID-kaardid, aga oh imet – Saksamaa registreerimisterminalid lugesid kenasti ka IDkaarti, kuigi enamasti kasutasid reisijad passiskannereid.

Kiire remondiaeg

võitmiseks iseteenindusliku infokioski poole.

Sellise näitena võib tuua Forum Cinemas piletikioskid, mille kaudu saab kinopileteid osta.

Selle lahenduse puhul on kinofirma mõelnud ka neile külastajatele, kes ostavad piletid interneti kaudu, kuid kelle kodus pole printerit. Pileti ostmisel saadetakse SMS, piletikioskis tuleb mobiiltelefoni ekraan koos 2D sõnumiga panna skanneri ette ja piletid trükitakse välja.

Infokioske saab kasutada ka müügivahendina, see tähendab, et müügiprotsessis osalevad nii klienditeenindaja kui ka klient. Selline koostöö on tihti oluline konfigureeritavate toodete ja teenuste puhul, mille saadavust on vaja kontrollida. Siin on heaks näiteks Elion, mille esindustes saab klient koos klienditeenindajaga valida endale sobiva eKodu teenuse, kontrollida selle saadavust oma elukohas ning sõlmida ID-kaardiga lepingu, kasutades selleks ML-i 32-tollise diagonaaliga puutetundliku ekraaniga infokioskit.

Infokioskid on mõeldud kasutamiseks enamasti ilma järelevalveta. Seetõttu on oluline nii seadme füüsiline kui ka tarkvaraline turvalisus.

Kioske saab valida on nii ilmastikukindlaid, seina sisse paigaldatavaid kui ka väikese kaldega, peaaegu horisontaalselt ülalt vaadatavaid, konfigureerida klaviatuuriga ja ilma. Microsoft Surface’i mäletate? See toode jäi küll rohkem kontseptsiooni tasemele, aga mitmed ekraanid meenutavad oma suuruse poolest just seda.

Kioskeid on kõige lihtsam käitama panna mõne Intel Atomi emaplaadiga. Süsteem on sõltumatu, asub vahel ka kuskil kaugemas kolkas, kus ühendus pole nii hea. Tegu pole terminaliga, mis jookseks käima keskusest või ühenduse kaotamisel restarti vajaks.

Sõidukiarvuteid võib nimetada ML-i referentsprojektiks. Vaatamata sellele, et kõik Eesti politsei patrullautod kasutavad sõidukiarvuteid, pole klientidele arv väga suur. Autoarvutis võetakse arvesse spetsiifilisi keskkonnatingimusi, milles seade töötama peab. Näiteks vibratsiooni, temperatuurikõikumisi ja toitega seonduvat (süüde). Sõidukiarvuteid kasutavad muuhulgas Ragn-Sellsi prügiautod, Tallinna munitsipaalpolitsei ja õppesõiduautod.

Riistvaraäri on vägagi riskantne, kus siduvaid lepinguid komponentide tootjatega on raske saavutada. ML sai näiteks Inteliga kirjaliku lepingu alles pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Suurfirmad ei vaevu end väikeriigi kohaliku seadusandlusega kurssi viima ja riske

TEEL TIPPU

Firma juhil Läti kogemus Aivar Paalberg tuli Microlinki enne firma laienemise algust.

Viie aastaga – 1998 kuni 2003 – arenes ja kasvas ML väga kiirelt.

Pidevalt reorganiseeruti ja töö muutus. Selle aja MicroLinkist võib lähemalt lugeda Arvutimaailma 2011. aasta märtsinumbrist või raamatust „Üle piiri: legendid MicroLinkist ja microlinklastest”.

Paalberg alustas projektijuhina Lätis, kus tehti koostööd Läti suurima arvutifirmaga Fortech. Sel ajal avati ka uus arvutitehas, mida käis avamas koguni Läti peaminister.

Paalberg on sellest ajast peale tegelenud peamiselt riistvara ja osalt seostuvate teenustega.

Neil aegadel oli MicroLinki juhtidel suur otsustamis­ vabadus.

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 25

firma

UUS TÕUS

Kirev ajalugu ML Novator sai alguse 2010. aastal, mil ML Arvutid AS-i saneerimine ebaõnnestus ning ettevõte pankrotistus. Enne seda oli põhja läinud firmale kuulunud Enter IT-Market kaupluste kett.

Paalberg ütleb, et võib küll olla ettevaatlik ja võimalikud riskid lepingutega katta, aga vahel ei piisa sellestki. „Meil oli allkirjastatud investeerimisleping Gildiga (investeerimisfond) Enter IT-Marketisse, kuid seoses Gildi probleemidega täideti seda vaid osaliselt. Meie plaanid olid tehtud arvestusega, et investeering tehakse täies ulatuses. Me ei suutnud asendada puuduolevat finantseeringut.

mõistagi ei võeta. Kunagi olid näiteks Quantumi ühe kõvakettaseeriaga probleemid – suuremas kasutuses ketastest hävis garantiiajal 60%.

Et Maxtor oli firma 2001. aastal ära ostnud ja lepingud tagasid vaid teatud protsendi ketaste asendamise, siis pidid arvutitootjad ise garantiikulud kinni maksma. „Arvutite tootmise osas on suurem osa vaevast logistika ja tootearendus. Tootmine ise on kiire, aga peab muidugi kvaliteetne olema. Arvuti on standardne massikaup, tootes eristumine on pikaajaline protsess,” võtab ML-i juht oma kogemused kokku.

Kiirus on oluline Aastatega õpitust peab ta kinni ka praegu, firma tegevust planeerides ja suunates. „Tootearendus on suunatud sellele, et ML-i toodetel oleks kõige madalam omamiskulu – vähe katkiminemisi, lühike remondiaeg, väike voolutarve, toodetest tekkinud jäätmete tasuta vastuvõtt,” loetleb Paalberg.

ML-is on keskmine remondiaeg 2,2 päeva.

See aeg on piisavalt lühike, et näiteks asendus-

26 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

arvuti lahendus ei tööta hästi – tarkvara installeerimine ja arvuti töövõimeliseks seadistamine võtab umbes sama aja. Väikefirmad arvuteid varuks aga ei soeta, uus võetakse alles siis, kui „krõks ära käib”. Väga suure osa Eesti äritegevusest moodustavadki just kuni 10 töötajaga väikeettevõtted, mis praktikas tähendab seda, et kui arvuti on katki läinud, siis töötaja ei saa oma tööd teha. Seetõttu on oluline, et arvuti läheks võimalikult harva katki ja kui see juhtub, siis võimalikult kiiresti ära parandataks.

Samuti on ML Novatori serveritel kolmeaastane standardgarantii, mida lisatasu eest viiele aastale pikendada saab. Garantii tagatakse koostöös tarnijatega – vastava teenuse ostjal on võimalik katki läinud serveri komponendile asendus saada juba järgmisel tööpäeval, vajadusel tuuakse see lennukiga tarnija laost. Sel viisil on kliendi probleem lahendatud maksimaalselt kiiresti.

Muidugi on riistvaratootjal võimalik tegutseda mitmel moel – kas eelnevalt kirjeldatud koostööna komponentide tootjaga või hoopis hajusamalt, alati vaid parimale hinnale orien-

ee anna oma seadmele uus elu

Remondiosakonna kontrollitud kaose keskel toimetab tehnik Jörgen Metsalu. teerudes. Teise variandi puhul ei saa aga tagada ühtlast kvaliteeti ega garantiid. Otsesuhtlus tarnijaga eeldab aga piisavat mahtu, tehnilist kompetentsust ja reeglitest kinnipidamist. Nn non-disclosure agreement on ML-i jaoks standardpraktika, sest avalikuks levitamiseks mittemõeldud infot saadakse enne teisi turuosalisi.

Paalbergil on oma kogemusest kujunenud ka arvamus pankrotimenetluse kohta: selle pikkuse tõttu kaotavad võlausaldajad. ML Arvutite vara müüdi viis kuud pärast pankroti väljakuulutamist ja seda kordades odavamal kui hind, mida oleks saanud vara kohe pärast pankroti väljakuulutamist müües.

Praegune ML Novator OÜ vaatab optimistlikult tulevikku. Oma tooteportfell tuleb õigesti positsioneerida ja rohkem ekspordile mõelda.

Kui on olemas head tooted ja arendus, läheb firmal ka edukalt. Saabuval aastal plaanib firma Madis Veskimeister laieneda.

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 27

reportaaž

Madistaja lööb, Neve tõrjub kui Mart Poom Eemalt ratastel cappuccino-masinat või tolmuimejat meenutav Madistaja krabab väljaku viimaselt kolmandikult oranži palli ja saadab selle täpse löögiga kollasesse väravavõrku.

ma olen viimased nä­ dalad vaid neli tundi maganud.»

Allan Vein Madistaja meeskonnast tegi tööd

Võiduvärav, juubeldab publik ja väljaku ääres olevad treenerid-meeskonnaliikmed rõõmustavad. Selle tabamusega võttis IT Kolledži robootikaklubis ilmavalgust näinud Madistaja 2011. aasta Robotexi tiitli jalgpallimängus. Ühel ilusal novembripühapäeval, kui välja arvata paduvihmane ilm ja ülimadal õhurõhk, on robotite võistlust vaatama kogunenud silmapaistev publikuhulk, mis tekitaks kadedust ilmselt ka Aivar Pohlaku juhendatavas jalgpalliliidus, sest keskmist Eesti jalgpalli liigamängu käib tunduvalt vähem inimhingi vaatamas.

Erinevusi tavalise jalgpalliga on veelgi – väljakul on 11 mängija asemel 11 palli ja võistkonnas on 11 mängija asemel 1 mängija, robot, keda saadab mõneliikmeline inimestest koosnev võistkond, kelle kätetöö ta on. Võitjaks osutub robot, kellel õnnestub kahel poolajal lüüa sisse vähemalt pooled pluss üks pall, kuid pahatihti ei lähe nii palju vaja, sest vähemalt eelringides tuleb ette küll muidu tõenäoliselt võimekaid, kuid aeglaseid roboteid, kes ei jõua 90 vajaliku sekundiga tervet väljakut oranžidest golfipallidest tühjaks teha. Kui aga robot võidab ühe ja kaotab teise poolaja, siis peab otsustama lisaaeg ja seejärel penaltid.

Pinge alt pahvatavad tuleleegid Pinge on suur – robotitele koguni nii suur, et üks õnnetu Tartu Ülikooli esindaja otsustab lahtise ja ereda leegiga põlema minna. Inimvõistlejad päris põlemistemperatuurideni ei jõua, kuid ka

28 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

nende võimed pannakse enne iga-aastast robotijalgpalli suurturniiri viimse piirini pingule. „Mul endal oli valida, et kas edasijõudmine koolis või Robotex,” põhjendas tribüünil üks eelmiste aastate osaleja enda eemalejäämist ja justkui Eesti jalgpallile omaselt valis tema haridustee. „Mina näiteks olen viimased nädalad keskmiselt neli tundi magada saanud,” sõnas Madistaja meeskonna Madistajate liige Allan Vein. „Robotiehitamisele kulub väga palju aega ning vaeva ja näiteks kui paar nädalat enne Robotexi vaadata erinevate robootikaklubide veebikaameraid – TTÜ, Tartu ja IT Kolledži oma, võib seal väga tihti näha inimesi toimetamas näiteks kella kahe paiku öösel.”

Madistaja on üks selle võistluse suuremaid favoriite, sest viimastel aastatel on jämedam ots läinud just IT Kolledži võistkondade kätte ja ka Madistaja on korra juba varem võitnud. 2010. aastal võttis Madistaja ees nende tuline konkurent Neve nende enda koolist ja enne viimaseid võistlusi näis kõrvaltvaatajale just võistkonna Neve kindlus nende robotisse Neve 2.0, mis enda robotikarjääri alustas sootuks purkide ja sokkide kogujana, kõige kindlam.

Nii tunnistas ka Neve võistkonna liige Valdur Kaldvee, et enne võistluseid enam olulisi muudatusi ei tehtud ja erinevalt lähikonkurentidest, kes veel viimaste hetkedeni roboteid paremaks timmida üritasid, lootsid nemad töökindluse ja juba tehtud töö peale.

Keskmiselt vaid napid 90 sekundit kestnud poolajale eelnesid pealtvaatajate silmade eest varjatud pingelised harjutamisminutid. Fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 29

reportaaž

Eelmise aasta võitja Neve on palli enda haar­ desse saanud ja sihib kaamerasilmaga värava poole.

„Iga muudatus tahab tegelikult kohe kogu süsteemi üle testimist, sest kõige raskem ongi robotil leida töökindlust kogu komplektina koos,” sõnas Kaldvee enne viimaseid ja otsustavaid kohtumisi. „Võid ju tulla mõnele heale mõttele, kuid ühes kohas toimiv hea lahendus ei pruugi kogu komplektiga kokku sobida.”

Roboti ehitamine on suur vaev

iga muuda­ tus tahab kogu süs­ teemi testi­ mist.»

Vahur Kaldvee Neve võistkonnast annab nõu

Mõlemad IT Kolledži robotid on kogenud võistlejad, sest neile kuulus ka mullu esimene koht.

Napilt kaotajaks jäänud Madistaja hakkas end tippvormi viima juba suvel. „Alguses käib kõik tasakesi, mõeldakse, et mida võiks robotile uut teha või lausa uus robot ehitada,” selgitas roboti vormi lihvimisperioodi Vein. „Juhul, kui sa pead roboti nullist üles ehitama, siis kulub selleks ikka väga palju aega ja vaeva.”

Kõige kiiremaks läheb aga kõigil osavõtjatel kuu-poolteist enne tuleproovi, sest sel ajal veedetakse robootikaklubides mõnikord isegi öid, et kõik omadused klappima saada. Tänavuse Robotexi võistlusareen oli mullusest kordades suurem ja nii vajasid vanad võistlusratsud tunduvalt suurema resolutsiooniga pildi töötlemist, mistõttu vahetati näiteks Madistaja peal olnud Asus eee sülearvuti välja mini-ITX-i emaplaadi vastu. „Et tegu oli ainult emaplaadiga, pidime sinna

30 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

juurde meisterdama ka toiteosa akudega ning kasutajamugavus langes tuntavalt ekraani puudumise pärast,” ütles Vein.

Ent sajaprotsendiliselt ei saa ka varakult testides ja roboti kallal nokitsedes edule võistlustel kindel olla, sest enesekindlalt turniirile tiitlit kaitsma läinud Neve 2 otsustas juba esimeses eelringis korraga väljaku äärde seisma jääda. „Enam ei suutnud kaamerat üles leida ja nii tuligi kaotus vastu võtta,” sõnas Kaldvee. „Õnneks oli meil varukaamera kaasas ja saime selle tööle, kuid see pole päris nii hea kaamera.”

Kaamera on aga roboti üks tähtsamaid detaile, sest just selle kaudu leiab robot erineva kontuuri ja värvidega objekte, millest ta tuvastab õige ja vale värava ning pallid. See pole samas ka nii lihtne kui see kõlab, sest värvuseid on paljusid erinevaid toone, mõjutavad ka varjud ja lisaks võivad mitmed objektid ka teineteisele sarnaneda. Ka võistlusareenil olev valgus mõjutab seda, kuidas robot täpsemalt ümbritsevat näeb.

Väiksed vead esinevad ka parimatel Probleeme tuli ka Madistajatel, sest korraga selgus võistlusareeni ääres, et robot keeldub ilma kuvari ja klaviatuurita ennast üles buutimast.

Kuvar kiirelt külge ja korraga selgub, et sealt nähtav resolutsioon on niivõrd väike, mistõttu polnud võistkond üldse kindel, millisesse vära-

ed e tab el

IT Kolledž 1. KOHT IT Kolledži võistkond Madistajad robotiga Madistaja.

Võistkonda kuulusid Janek Sarjas, Tiia Tänav, Tiina Laast, Madis Toom, Allan Vein ja juhendaja Margus Ernits.

2. KOHT IT Kolledži võistkond Peeter robotiga Peeter.

Võistkonda kuulusid Marek Kikas, Lennart Lüsi, Oliver Naaris, Kermo Pajula, Kairo Koik ja juhendaja Margus Ernits.

3. KOHT IT Kolledži võistkond Neve robotiga Neve 2.

Võistkonda kuulusid Valdur Kaldvee, Kristjan Mölder, Erik Kaju, Mikk Pärast ja juhendaja Margus Ernits.

4. KOHT Tartu Ülikooli võistkond Telliskivi robotiga N9-bot.

Võistkonda kuulusid Konstantin Tretjakov, Reiko Randoja, Taavi Põri ja Andreas Ragen Ayal.

vasse Madistaja palle lööma hakkab – hakkas seekord ikka õigesse. „Samas saime meeskond Peetri (hilisem teise koha omanik) koodivea tõttu „pähe”, sest robot läks võtma värava juures olevat palli ning jäi sinna kinni,” ütles Allan Vein. „See oli pisiviga, mille elimineerimine oleks aega võtnud alla poole tunni ja eelmine õhtu üks meeskonnaliige mõtles selle peale, aga otsustas, et kuna see on nii harvaesinev võimalus, siis sellele ajasäästu tõttu ei keskendu, aga palliasetusega ei vedanud.”

Plats kiirelt puhtaks Erinevalt tavajalgpallist, kus play-off-mängudes tähendab üks kaotus turniiri lõppu, andis turniiri reglement võimaluse ka korra kaotanud meeskonnale jõuda lõpuks kõige teravamasse tippu ja seda nullringi kaudu. Tõsi, samas pidi tähele panema, et teist kaotust enam lubada ei tohtinud, aga seda kumbki suursoosik Neve ega Madistaja kartma ei pidanud, sest miinusringis löödi palle teistest tunduvalt suurema kiirusega väravate suunas. „Ega siin erilist taktikat polegi võimalik teha, sest kõige olulisem on lihtsalt plats kiirelt tühjaks lüüa,” jutustas Kaldvee. „Muidugi peab robotile selgeks tegema, et ta üritaks esmalt kõrvalt ka palle otsida, sest ta hakkab ikka üha lähemale väravale liikuma.”

Neve löögijalg on üks robotivõistluse täpsemaid – 1,7-sentimeetrise läbimõõduga kerge alumiiniumpulk, mille paljudest väiksem diameeter võimaldab palli täpselt tabada. Mullustel võistlustel üritasid mõned robotid küll ka löömiseks suruõhku kasutada, kuid golfipallide raskuse tõttu osutus see halvaks lahenduseks, sest lisaks tavapärasele parendustööle pidi nii ka pidevalt ka kompressoriga suruõhuvarusid täiendama.

Nelja parema sekka jõudsid päeva lõpetuseks Tartu Ülikooli võistkond Telliskivi robotiga N9-bot ja kolm IT-Kolledži võistkonda – lisaks Nevele ja Madistajatele uus üritaja Peeter. Esimesena läksid vastamisi Neve 2 ja N9-Bot ning võrdlemisi kiirelt lõppes mäng tallinlaste võiduga – kolm esimest kohta seega kõik IT Kolledžile. „IT Kolledži robootikaklubi eelarve on võrreldes oma konkurentidega üsna väike ning seetõttu rakendame tihti asjade taaskasutust – meie robotite juures on palju komponente endistest printeritest, arvutitest, auto- ja videomakkidest ning erinevates elektroonikavidinatest, mida on klubile annetatud või liikmed ise kohale toonud,” valgustas Vein IT-kolledži edu üht saladust. „Samas on meie robootikaklubi koostöö poolest eriline, sest näiteks videotöötluse põhiosa on aastate jooksul teinud peamiArvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 31

reportaaž

Terve poodium kuulub kolmele IT Kolledži võistkonnale.

selt Valdur Kaldvee ja me jagame teadmisi omavahel, mistõttu valitseb klubis rõõmus ja vaba atmosfäär.”

Kõigil kolmel esimesel on ka ühine juhendaja Margus Ernits. 2010. aasta tšempion Neve maksab näiteks ligikaudu 1000 eurot ja seejuures on kõige kallimateks osadeks kaks liitiumpolümeerakut, mis maksavad üle saja euro.

Selles jalgpallis valitseb veel sõprus

koostöö ja koolivaim.»

Allan Vein võitjameeskonnast selgitab, mis on nende edu taga

Esimesena lähevadki esikolmiku kohtade jagamisel vastamisi Neve 2.0 ja Madistaja ning selles paaris läheb vaja kõige viimase võistlusaja kõige viimast palli. Neve on võitnud esimese poolaja, Madistaja teise. Lisaaeg möödub punkt punktis kuni väljakule jääb üks pall. Neve 2.0 keerutab rataste vurisedes koha peal ringi ja otsib oranži mänguvahendit, sama teeb ka Madistaja. Pall peidab end aga Madistaja väravale lähemal ja nii saab eelmise aasta paremuselt teine robot pallini esimesena. Neve üritab sama pallini jõuda, kuid Madistaja ei anna enda valdustest palli ära.

Madistaja lööb, kuid Neve tõrjub – täpselt nagu Mart Poom või Sergei Pareiko – ehk jääb Madistaja jala ja värava vahel palli teekonnale ette ja pall põrkab taas väljakule, kuid Neve ei suuda ka seekord palli nii kiirelt leida ja Madistaja saab uuesti löögile – värav ja eelmise aasta meistrid haaravad peast kinni. „Kui ta veel selle löögi ära tõrjus ...” ohkavad meeskonnaliikmed ja siirduvad läbi raskuste auhinnalisele kolmandale kohale jõudnud Nevega autasustamislava äärele istuma.

Finaalis ootab Madistajat omakorda ees järgmine enda tuline konkurent, koolikaaslased –

32 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

võistkond nimega Peeter, kelle robot Peeter on siiani läbinud võistluse suuremate probleemideta. Ent kohe avavilest paistab, et Madistaja on eelmise aasta meistri alistamise järel saanud justkui eneseusku juurde ja esimene poolaeg kuulub kindlalt neile. Teisel poolajal näeb publik taas punkt-punktis mängu, kus kõige napima eduga hoiab Peeter end veel mängus. Lisaaeg – Peeter 1, Madistaja 1, Peeter haarab palli, kuid lööb mööda ja sealt edasi läheb kõik juba Madistaja kontrolli all. Võit ja juubeldused. „Minu arvates ongi koostöö ja koolivaim üheks peamiseks meie robootikaklubi eeliseks,” lausus Vein. „Madistajate trumbiks on ka programmeerija Janek Sarjas, kelle mõttekiirus ja võime erinevaid algoritme välja mõelda ja rakendada on lausa fenomenaalne.”

Kui robotijalgpalli meeskondi loodaks päris-jalgpallile omaselt võimalikult erinevate oskustega inimesi koondades, siis oleks ilmselt aasta-aastalt üha kiiremaid roboteid veelgi kiiremateks ja täpsemateks muuta, kuid praegu valitseb veel selles jalgpalliharus sõpruskonnad ja mõnus äraolemine. Ent ka niimoodi on arengut silmaga näha ja nii tuleb autasustamise järel saabuval lahkumishetkel säravate silmadega pealtvaataja seletama, kuidas kaks aastat tagasi Robotexi jalgpalliturniiri külastades liikusid robotid tunduvalt aeglasemalt. Vaimustus robotjalgpalluritest kandub pealtvaatajal edasi ka robottolmuimejale, mis suudab isegi silmaga nähtavalt puhtast ruumist pool paagitäit tolmu üles leida. Nad saavad järjest targemaks!

Dannar Leitmaa

Eesti Päevaleht

Arvuta 15 minutiga majandustarkvara maksumus Kßmme aastat ettevþttes MS Ärisßsteemid tarkvara juurutamisega tegelenud Taavi Mängel soovitab proovida uut tarkvara kalkulaatorit, mis annab 15 minutiga terviklahendusest esmase ßlevaate ja hinnaorientiiri.

o

p n Maailma juhtiva majandustarkvaratootja SAP poolt väljatÜÜtatud esimene eestikeelne ja kohalikele nþudmistele vastav tarkvarakulude kalkulaator lubab panna igaßhel tasuta ja kiirelt kokku täpselt enda ettevþttele sobiv IT-lahenduse pakett.

mine. Nii nagu ka auto puhul vþib detaile - kas soovitakse nahksisu vþi katuseluuki, ostma minnes täpsustada, kuid esmase orienteeri saab ilma selletagi kiirelt ja lihtsalt internetist. IT-lahenduse kalkulaator toimib sarnasel pþhimþttel.

Tarkvarakonfiguraatori eesmärk on teha tarkvara ostmine sama läbipaistvaks ja lihtsaks nagu auto omanda-

Kalkulaatorisse on vaja sisestada vaid oma tÜÜtajate arv ja tegevusala: kas tootmine, kaubandus vþi teenused ning

lisada oma ettevþtte kontaktandmed. Kalkulaator annab kohe, ilma detaile sisestamata, tarkvara ja selle kasutuselevþtmise (paigaldus, seadistamine, koolitus) kalkulatsiooni koos allalaaditava dokumentatsiooniga. Tulemuseks on lisaks tarkvarale ligipääs SAP lahendusse pþimitud äriprotsesside oskusteabele.

naga kalkulaatoris toodud detailid veel läbi, kuid suures plaanis on ßldpilt juba kalkulaatori esmakßlastusega olemas. Seega kui plaanite mþnda majandustarkvara uuendada vþi kasutusele vþtta uut, siis soovitan kulutada 10-15 minutit kalkulaatoriga vþrdleva pakkumise saamiseks SAP poolt.

Kui läheb tÜÜks, siis käiakse ßheskoos juurutusmeeskon-

Taavi Mängel, MS Ärisßsteemid juhatuse liige

SAP tarkvarakulude konfiguraator t 7FFCJQĂœIJOF LPOĂśHVSBBUPS BJUBC LB *5 LBVHFM JOJNFTFM TBBEB MJIUTBMU KB LJJSFMU Ă MFWBBEF FUUFWĂœUUF WBKBEVTUFTU UBSLWBSB MJUTFOUTJMF KB KVVSVUVTFMF t 4PCJC LĂœJHF QBSFNJOJ FUUFWĂœUFUFMF NJMMFM PO BSWVUJUÚÚLPIUB t ,POĂśHVSBBUPS UPFUBC 4"1 QPPMU &FTUJ KBPLT LPIBOEBUVE &31 NBKBOEVTUBSLWBSB NJMMFMF PO PEBWBNBLT KB LJJSFNBLT KVVSVUBNJTFLT MJTBUVE ĂŠSJWBMELPOOB NBBJMNB QBSJNBE QSBLUJLBE t &FTUJT LBTVUBWBE 4"1 UBSLWBSB OJJ SJJHJBTVUVTFE LVJ FSBTFLUPSJ ĂśSNBE WĂŠJLFFUUFWĂœUFUFTU TVVSLPSQP SBUTJPPOJEFOJ t 4"1 "MM JO 0OF &FTUJ LPOĂśHVSBBUPSJ MFJBC BBESFTTJMU http://www.msbs.ee/sap/konfiguraator Lisainfo: 5BBWJ .ĂŠOHFM 4"1 "MM JO 0OF KVVSVUVTQSPKFLUJE .PC ] & QPTU UBBWJ NBOHFM!NTCT FF

Arvutimaailma peatoimetaja Kaido Einama: 4PCJWBUFTU UFFOVTUFTU KB SB LFOEVTUFTU TBBC LPPTUBEB FOEB KBPLT WBKBMJLV LPNQ MFLUJ LPPT PSJFOUFFSVWB IJO OB KB EPLVNFOUBUTJPPOJHB et analßßsida lahenduse TPCJWVTU FUUFWĂœUUF WBKBEVT UFHB )VWJUBW POHJ TFF FU UFFOVTFJE WBMJEFT QPMF WBKB TJTFTUBEB OVNCSFJE UÚÚ UBKBUF KB LBTVUBKBUF BSWVHB PO LĂœJL KVCB NĂŠĂŠSBUVE

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren­ tidele. meie hinded

5

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

Synology võrg Andmete hoidmisest arvutisisestel kõvaketastel on vähe. NAS-i ehk võrgusalvestiga on andmeserver aga otse võrgus. Testimegi üht sellist.

Juba varastel 1980-ndatel loodi võrgufailisüsteemid (nt NFS jt), mis lubasid arvutitel võrgus oma andmeressursse jagada. Loogilise lahendusena loodi spetsialiseeritud serverarvutid suure salvestusmahuga, mille ainus ülesanne oligi andmete jagamine ja varundamine kõigi võrgukasutajate jaoks. Selline lahendus sai nimeks NAS – Network Attached Storage, kuid algselt olid sellised lahendused veel hiigelkallid ja neid tootsid nimekad suurfirmad (IBM, HP, Dell, Hitachi, EMC2).

Praegu on veel kõrgema tasemega lahenduseks SAN (Storage Area Net­ work), mis kujutab endast salvestiserverite võrku ning mille peamine erinevus NAS-ist on andmete käitlemine – NAS kasutab failorienteeritud protokolle nagu NFS, SMB/CIFS ja AFP, kuid SAN kasutab plokkorienteeritud protokolle nagu iSCSI, Fibre Channel jt. Kui NAS on kliendi jaoks nagu eraldi failserver, siis SAN-i jagatud ressurss ilmub tema jaoks kui eraldi ketas, mida saab vormindada endale vajalikku failisüsteemi. Tegelikult ongi NAS väike kõrgintegreeritud serverarvuti oma protsessori, mälu ja operatsioonisüsteemi ning haldustarkvaraga. Uuest aastatuhandest hakati looma lihtsamaid ja soodsama hinnaga NAS-servereid ning nende tootjate hulk kasvas.

Synology DS212 tooterida Synology on 2000. aastal rajatud Taiwani firma, mis on suunanud oma tooted SOHO (Small Office / Home Office) ja SMB/SME (Small/Medium Business/Enterprise) klassi tarbijatele. Nagu nimest nähtub, on tegu kahe kettaslotiga seadmega ning uuendusega nende eelmisest seeriast DS211,

34 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

mis sai selle aasta veebruaris ajakirjalt Digi maksimumpunktid.

Erinevused pole suured – peamiselt kiirem protsessor ja uuem firmware. Operatsioonisüsteem baseerub Linuxi kerneli 2.6 modifikatsioonil, ketta failisüsteemiks on EXT4 ning haldustarkvaraks väga hea DiskStation Manager DSM 3.2 (kaasasolnud versiooni 1922 uuendasin ma kohe uusima 1944 peale).

RAID-iga läheb veidi aega Pärast kahe 2 TB Western Digitali kõvaketta lisamist seadmesse ning selle ühendamist Cisco EPC3925 gigabitise ruuteri taha oli NAS kohe leitud. Pärast paigaldust ärge eemaldage kohe tarkvara-CD-d – programm soovib

TEgElikult ongi NAS VÄIKE KÕRG­ INTEGREERITUD SERVERARVUTI OMA PROTSESSORI, MÄLU JA TARKVARAGA. pärast seadme tuvastamist laadida ka vastava firmware’i, küsides vastavat .PAT faili (samal CD-l on kõigi kolme 212 mudeli omad, nii et valige õige).

Ma lubasin tal luua Synology Hybrid RAID (SHR) nimelise turvatud RAID 1 lahenduse, mis küll vähendab kasutatava kettamahu ainult ühele kettale (2 TB), kuid kõik andmed on peegeldatud ja ühe ketta surm ei tähenda veel andmete kadu. Kui RAID oli valmis meisterdatud, siis nagu korralikule NAS-ile kohane, soovis ta seda veel kontrollida. Selleks kulus ka omajagu aega, kuid siis on kindel,

Kuidas valime testitavad tooted?

Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

gusalvesti väikestele tehnilised andmed

Synology DS212+ Hind: 355 eurot (Scalewireless)

Protsessor: 2 GHz Mälu: 512 MB Kõvaketas: kuni 2 kuumvahetatavat SATA-2 kõvaketast (3,5”/2,5”), maksimaalselt 6 TB (sõltuvalt RAID-i tüübist) Välisliidesed: 2 x USB 3.0, USB 2.0, e-SATA, SD-kaardi lugeja, Gigabit LAN Testid: DiskBench 48,466 MB/s kirjutamisel, Crystal DiskMark 70,31 MB/s lugemisel, ATTO 108–116 MB/s lugemisel Kaal: 1,25 kg Mõõtmed: 165 x 108 x 233,2 mm

et kõik toimib ja vigu ei esine. Seade oli üllatavalt vaikne, kuigi jahutama oli pandud tagapaneelis 92 mm ventilaator – spetsifikatsiooni järgi ei tohi olla müratase üle 20 dBA ja ega teda kuulda küll polnud, ka mitte testimise ajal. Kettad on kinnitatud vibratsiooni summutavate kinnistega.

Parem kui lubatud Synology ise pakub gigabitise võrgu taga lugemiskiiruseks 109 MB/s ja kirjutamiskiiruseks 56 MB/s. Enamik „tavalisi” kõvaketta kiirusteste (HD Tune, HD Tach jpt) võrgukettaga ei tööta ning seda testida oskasid vaid kolm minu valikus olnud testi – ATTO Bench 2.47, Crystal DiskMark 3.01 ja DiskBench 2.6.1.0. Testid kasutavad erinevaid plokisuuruseid ja seega on ka numbrid erinevad: DiskBench sai 50 GB ISO kirjutamisel NAS-i keskmiseks kiiruseks 48,466 MB/s; Crystal sai kiireimaks tulemuseks 70,31 MB/s lugemisel ja 61,53 MB/s kirjutamisel ning parimaid tulemusi andis ATTO

(nagu alati ja seega tootjate lemmik), milles olid parimad numbrid (üle 32 kB plokkide korral) kirjutamisel 58–68 MB/s ning 108–116 MB/s lugemisel.

Need on isegi paremad kui Synology enda reklaamitud ja lugemisel ei jää see palju alla gigabitise võrguühenduse teoreetilisele maksimumile 125 MB/s. Siinkohal oluline märkus, et ei tekiks kliendipoolset nuttu ja hala – ruuter peab olema Synologyt soetades gigabitine ja ka arvuti peab olema ühendatud gigabitise liidese kaudu! Kui teie arvuti või ruuter on vanemat tüüpi ja varustatud ainult 100 Mbps võrguliidesega, siis ärge süüdistage NAS-i, sest 100 Mbps liidese maksimaalne teoreetiline infovahetuskiirus ongi ainult 12,5 MB/s.

teenused, sisseehitatud torrentiklient, foto- ja filmijagamisteenus (täieliku GLNA toega), teenus videovalve ja -kaamerate jaoks, varundusteenused jne. Loomulikult on toetatud kõik operatsioonisüsteemid: Windows (W2000 ja üles), Mac OS X, Linux jne. Seade on sobilik nii kodukasutajale kui ka väike-ettevõttele. Hind 355 eurot pole just odavaim, kuid võimalused, kasutusmugavus ja kiirus on kindlalt selle turusegmendi parimad.

Kel nii suurt jõudlust vaja pole, võib valida odavama mudeli: DS212 pakub sama, ainult CPU on 1,6 GHz ja mälu on 256 MB ning soodsaimalt DS212j, millel CPU vaid 1,2 GHz ning liidestest puuduvad USB 3.0 ja SD-kaardi lugeja.

VeIKO TAMM

plussid

++ erakordselt lihtne hallata ++ palju võimalusi miinused

–– kõrge hind

Kallis, kuid osav Kui nüüd vaadata, milliseid teenuseid seade pakub, siis siit ei jää midagi puudu – on failijagamine (sh krüpteerimise ja turva-SSH toega), on veebi-

Arvutimaailma hinne

5-

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 35

labor

WiFi Subwoofer Igasugused booster’id äratavad alati veidi kahtlust – tavaliselt saavutatakse steroididel edasiminek millegi arvelt. Seetõttu tundus ka tünnikujuline D-Linki ruuter lihtsa turundustrikina. Seadmel aga ongi leviala veidi laiem.

Booster on karbist välja võttes nagu ruuter ikka, kui ebatavalisem kuju välja arvata. Küljes on neli porti, USB pesa, traditsioonilised lülitid ja ainsa erilisema asjana n-ö mugavuslüliti, millega saab kohe seadme kas sillaks (bridge) või tugijaamaks teha. Tugijaama jaoks on lülitil kaks asendit – kas 2,4 GHz või 5 GHz.

Gigabitid igast pordist Tavalisest veidi erinev on ka neljale tagaküljel olevale pordile omistatud tähtsus. Mida kõrgemal, seda oluli-

semaks ruuter antud seadet peab ja annab QoS-iga ehk teenustekvaliteediga vastavale seadmele liikluses kõrgema prioriteedi. Seega maksab näiteks suuremat kiirust või striimimist sooviv seade ülemistesse portidesse ühendada ja vaid veebis surfamise arvuti kuhugi allapoole tõsta. Kõik Etherneti pordid on gigabitise kiirusega.

AES-krüpteeringu võti võib olla kuni 128-bitine, seega on veidi ka tulevikku kindlustatud ajaks, kui 64-bitised võtmed hakkavad liiga kergelt murduma. Tuleviku suhtes on seade valmis ka siis, kui IPv6 peale tuleb minna.

Kompab signaaliga Firmware’i uuendus on üsna käsitsi lahendatud – juhatab vaid D-Linki lehele, kust tuleb ise sobrama hakata, kas ja kus uuendusfail üleval on.

Booster’i leviparandamine on üsna kõikuv. Võib öelda, et ruuteri läheduses booster eriti tugevamat signaali ei anna (katsetatud meile tüüpiliste Thomsoni ruuteritega), küll aga võib leviala servas veel saada D-Linki „Subwooferiga” kõvema signaali kui tavaruuteriga. Vahe pole siiski suur – kõige rohkem 5–10 protsenti. „Toru” sees on kuus erisuunalist antenni ehk SmartBeami nimeline süsteem, mis otsib ümbruses olevaid seadmeid ja oskab igale seadmele signaali paremini suunata. Et antennisüsteem töötab reaalajas, siis näiteks paneelmajas ringi liikudes tõepoolest mingit püsivat vähest või head levi ei teki – antennid näivad kogu aeg seadeid kruttivat ja niipea, kui 36 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

tehnilised andmed

WiFi ruuter D-Link DAP-1525

Hind: 104,56 eurot (MarkIT)

Andmeside: Ethernet, Fast Ethernet, Gigabit Ethernet, IEEE 802.11b, IEEE 802.11a, IEEE 802.11g, IEEE 802.11n WiFi töösagedused: 2,4 GHz, 5 GHz Omadused: tugijaam, Wi-Fi Protected Setup (WPS), sild (bridge), SharePort Plus tehnoloogia Krüpteering: WPA, WPA2 Antenn: sisemine antennisüsteem, integreeritud Liidesed: 4 gigabit Ethernet porti, USB pesa Mõõtmed: 11,7 x 9,7 x 19 cm

kuskil levi kehvaks läheb, tasub vaid seisma jääda ja hetke pärast üritatakse see teha paremaks. Alati see ei õnnestu.

Lihtne üles panna Ühendamine ja seadistamine on lihtne, väikefirma või kodu jaoks võimalusi jagub. Eriti oluline on Guest Zone – sellega saab tekitada eraldi külaliste võrgu ja seadetes tasub panna ka kliendid isolatsiooni, et nad üksteist ei näe.

KAIDO eINAMA

plussid

++ parandab leviala ++ gigabitised pordid miinused

–– leviala ulatus kõigub

Arvutimaailma hinne

4+

East-Tec Eraser 2011 – kustutamine jälgi jätmata Eks igaühe arvutis leidu infot, mida paranoline boss, armukade elukaaslane, juhuslik arvutissorija või masina uus omanik teada saama ei peaks.

Lihtlabane kustutamine motiveerituma teadasoovija vastu ei aita.

Internet on täis hulgaliselt tööriistu, mis kustutatud andmed kerge vaevaga jälle loetavaks muudavad.

East-Tec Eraser aga otsib arvutist üles kõik internetisuhtluse ja muu tegevuse jäljed ning kustutab lisaks etteantud dokumentidele, piltidele ja e-kirjadele ka brauseriajaloo ja küpsised, kiirsuhtlusprogrammide logid, P2P kasutamise jäljed, viimati avatud dokumentide nimekirjad, automaatselt täidetavate vormide sisu ja muu tundliku informatsiooni. Kustutamisel kirjutatakse faili asukoht andmekandjal korduvalt üle. Võõrriikide luureteenistuste vastu see muidugi ei aita, kuid enamiku andmetaastusprogrammide vastu peaks sellest piisama.

Kustutamine venib Ei saa öelda, et kustutamisprotsess just ülearu kiire on – gigabaidise mälu­pulga ülekirjutamiseks kulub pea kümme minutit, kõvaketta vähegi tundlikumast infost (logid, ajutised

tehnilised andmed

East-Tec Eraser 2011 Hind: 59,95 eurot (veebist, soodushinda vt altpoolt*) Nõuded arvutile: protsessor al 300 MHz, vähemalt 128 MB mälu, 10 MB kõvakettaruumi, Windows 7, Windows Vista, Windows XP, Windows Server 2003 või Windows Server 2008 Toetatavad failisüsteemid: NTFS, exFAT, FAT32, FAT16, FAT12 * Tasuta tarkvara litsents on saadaval kõigile Arvutimaailma lugejate aadressil http://offers.east-tec.com/arvutimaailm/2011/eraser/license/, sellelt saab uuendada ka 2012. aasta versiooniks soodsamalt, 19,96 euro eest.

Tõeline kustutaja kustutab andmed kettalt nii, et taastajad neid ei leia. failid, veebiajalugu ja küpsised, varukoopiate tõmmised ja muu seesugune) puhtakssaamiseks võib aga kuluda tunde.

East-Tec Eraserit saab seadistada arvutit puhastama teatud ajalise intervalli või sündmuste järel – näiteks iga kord pärast brauseri sulgemist.

Hädaolukorras saab kindla klahvikombinatsioonga anda korralduse sulgeda kõik avatud programmiaknad ning varjatult käivitada East-Tec Eraser konkreetsetes kustutamisseadistustes. Samas on sisse ehitatud ka süsteem, mis peaks aitama millegi kogemata ärakustutamise vastu.

Arvuti kustutades kiiremaks Omal moel muudab East-Tec Eraser arvuti ka kiiremaks, eemaldades arvutist ajutised ja muud ebavajalikud failid ning vabastades kettaruumi.

East-Tec Eraseriga oleks mõistlik

üle käia arvuti, mille kavatsete maha müüa või kellelegi loovutada, sama käib ka USB pulkade, mälukaartide ja teiste andmekandjate kohta.

AARe KIRNA

plussid

++ hädaolukorras saab klahvikombinatsiooniga märkamatult kustutada ++ teeb arvuti kiiremaks miinused

–– kustutab üsna aeglaselt

Arvutimaailma hinne

4

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 37

labor

Äri kõik ühes arvutiga Kõik ühes arvutid on tavaliselt mõeldud koduseks tarbimiseks, kuid firmades, kus paigalduslihtsus, energia- ja ruumisääst hinnas, peaks see formaat aina aktuaalsem olema. HP uued kõik ühes arvutid ongi äriklassist.

Toimetuse testitud HP Pro All-in-One 3420 on tegelikult sel sügisel välja tulnud kõik ühes arvutipaari noorem ja lahjem vend. Hoopis kõvem tegija on TouchSmart Elite 7320. Samas – kes tahaks maksta tavalise kontoriarvuti eest krõbedamat hinda sellepärast, et sellel oleks USB 3.0 ja puuteekraan?

Loomulikult enamik firmajuhte ei tahaks. Tavaliseks kontoritööks on puuteekraan veel liigne luksus. Võibolla Windows 8 tulekuga vajadus selle järele juba kasvab.

Undab siiski Ergonoomia poolest pole tööarvuti reguleeritav. Ekraani kallet on siiski võimalik toetusjalga liigutades muuta. 20-tollise ekraani kõrgus on aga niisugune, nagu arvuti lauale toetub.

Kui sülearvutiga töötajad on harjunud suurema vaikusega ja lauaarvuti kasutajatel undab miski kuskil laua all, siis HP kõik ühes masin un-

dab otse laual, kasutaja ees. Ja undab päris kõvasti.

Pistikud serva taga Disain on lihtne, luksust pole, kõik on plastine, aga läikiv. Ühtki tulukest esiküljel ei plingi, vaid vasaku serva taga välgub kõvaketta lambike ja kes seda siiski näha tahab, peab serva taha küljepeegli panema. Sinnasamasse vasakule serva taha on hea lihtne mälukaarte pista ja kaks USB-d on ka kas mälupulkade või lisaseadmete jaoks, näiteks mobiili ühendamiseks.

Need kõik, nagu ka tagaküljel olevad neli USB-d on siiski vanamoodsalt USB 2.0 standardiga. USB 3.0 kiirust tahtvad kasutajad peaksid kallima ja puute­tundliku Touchsmarti poole vaatama. Veebikaamera on sisseehitatud, mikrofon ka.

Võrk võib kõik-ühes arvutisse tulla kas gigabitise Etherneti kaablit pidi või sisseehitatud WiFi kaudu – traadita võrk on paljudes ettevõtetes juba sisevõrguks saanud.

Tegu pole väga võimeka mänguarvutiga. Ikka puhas töö, ka laiendamiseks palju ruumi pole, seega sobib arvuti kiirelt paigaldamiseks mõnele tavalisele kontoritöökohale.

Liisingusse on ka hea võtta – üks kast, juhe taga, ja kui aeg täis saab, siis tõstetakse teine kast asemele. ITspetsialist pääseb juhtmete ühendamisest ja

tehnilised andmed

Arvuti HP Pro All-in-One 3420 Hind: 655,12 eurot (MarkIT)

Operatsioonisüsteem: Microsoft Windows 7 Pro 64-bitine Protsessor: Intel Core i3 2120, 3,3 GHz Mälu: 4 GB Kõvaketas: 500 GB Optiline seade: DVD±RW (±R DL) / DVDRAM Mälukaardilugeja: 6-ühes Ekraan: 20-tolline WLED – 1600 x 900 pikslit Võrk: Gigabit ethernet, WiFi b/g/n Testid: Geekbench 5319 punkti, HD Tune (keskmine) 102,2 MB/s

lauaaluse tolmuse kasti juures roomamisest. Kinnisvarakulusid aitab ka see kõik ühes masin hästi kokku hoida – võtab vähem lauaruumi, pole mitme seadmega jändamist (kast laua all ja kuvar laual jne). Lisaks peaks selline kõik ühes komplekt olema lihtsamalt hallatav ja energiasäästlikum. Tegelikult võib lausa häda korral koju kaasa võtta, haarates pea alaspidi sangast kätte.

KAIDO eINAMA

plussid

++ suur ekraan ++ lihtne paigaldada ++ ruumi- ja energiasäästlik miinused

–– lärmakas –– vähe laiendusvõimalusi

Arvutimaailma hinne 38 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

3

Samsung 300V5A – vähe pistikuid ja luuke Samsungi 3. seeria uus arvuti on mõeldud kiirele ärikasutajale – eraldi numbriklaviatuur, metallist vastupidav kaas, madalad mugavad klahvid ja hiiglaslik puuteplaat. Seda toetab kiire graafika ja suur protsessorivõimsus.

Jah, sellel arvutil on küljes vähe pistikuid ja luuke. Kuid minimalistlik hõbemust disain aga võib olla just see õige, mis laseb rahus tööd teha ega pane muretsema murduvate pistikupesade, kuhugi kinni jäävate konaruste ja häirivate tulukeste pärast. Elementaarsed ühendused on ju olemas: VGA väljund, gigabitine võrgupistiku pesa, isegi HDMI. Ja kolm USB pesa.

Numbrid eraldi klaviatuurilt Igapäevaseks kaasaskandmiseks on see arvuti siiski võib-olla liiga suur.

Aga kui see kaasaskandmine piirdub kodu ja tööga, siis elab üle.

Et tegu on täisklaviatuuri kõrvale mahutatud numbriklaviatuuriga, siis mitteraamatupidajatel vajab klahvide selline asetus natuke harjumist. Enter on siiski paremal all dubleeritud.

Kustutusklahvid aga asuvad kuskil keskel, mis nõuab harjumist.

Ekraani ääred on tehtud õhemaks – 60% õhemaks kui eelmistel mudelitel. See aitab väiksemasse korpusse suurema ekraani mahutada. 15,6-tol-

tehnilised andmed

Sülearvuti Samsung 300V5A

Hind: 878,81 eurot (MarkIT)

Operatsioonisüsteem: Microsoft Windows 7 (64-bitine) Protsessor: Intel Core i7 2670QM Mälu: 8 GB Kõvaketas: 750 GB Ühendused: 3 x USB 2.0, HDMI, VGA, neliühes mälukaardilugeja,Gigabit Ethernet, mikrofon, heliväljund Testid: Geekbench 8847 punkti, HD Tune (keskmine) 64,2 MB/s Mõõtmed: 366,9 x 240 x 29,9~ 31,6 mm Kaal: 2,45 kg

line laiekraan on juba piisavalt suur, et tabeleid töödelda ja suuri tekste üle vaadata. HD formaadis ekraan on küll justkui videote jaoks, kuid matt pind on endiselt äriklassile iseloomulik.

Võimas ja kiire sisu Intel Core i7 on piisavalt võimas, et kõik olulised ärirakendused ja mängud jooksutatud saaksid. Vaba kõvaketast pakub arvuti pärast vajalikke seadistusi 667 GB. Üldse tundub see sülearvuti kiirem kui enamik laua­ arvuteid, seega pole ostjal enam väga põhjust viimast edasi pidada. Arvuti põhineb Intel Huron River kiibistikul ja muidugi on tal eraldi graafikakaart.

Kolm USB porti on kõik „vana” 2.0 standardiga. Võiks ju vähemalt üks uue 3.0 standardi kiire USB olla, nagu Samsungi 9. seerial.

Müügiargumendiks Samsungil on arvuti kiire stardiaeg. See on saavutatud Windowsile lisaks oma startimis-

rakenduse pakkumisega. Väidetavalt pidi arvuti üles tulema kolme sekundiga. Proovime järele. Väljalülitumine unerežiimi, kuni kõik tulukesed kustuvad, kestab 12 sekundit. Sisselülitumine login-aknasse kaks sekundit ja tõepoolest, edasi töölauale läheb arvuti ühe sekundiga. Vastab tõele.

KAIDO eINAMA

plussid

++ kiire arvuti ++ hea (numbri)klaviatuur miinused

–– USB 3.0 võiks juba olla

Arvutimaailma hinne

4

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 39

labor

Galaxy Note – tahvel või telefon?

Samsung on oma Galaxy-seeriat teinud kõikvõimalikes mõõtudes ja hindades, nüüd lisandub veel üks formaat, mis defineerib uut moodi sead­me – tahveltelefoni või telefontahvli, millel on üle 5-tolline ekraan.

Galaxy Note’i kõige silmatorkavam parameeter tehnilistes andmetes on mõõtmed. 5,3-tolline ekraan võib tunduda mobiili jaoks juba liiga palju. Taskust välja võttes näebki Note välja telefonina groteskne, veelgi koomilisem on seda kõrva ääres hoida.

Aga kui seadet kasutama hakata, siis asendub muie puhta heameelega. See on üks võimsaim Androidiga telefon üldse, selgub Arvutimaailma läbi aegade jõudluse edetabelist (AM.ee

Androidiblogis): 1,4-gigahertsine protsessor, ohtralt mälu, väga hea ekraan ja kõige selle juures kestab aku peaaegu kaks päeva. Lisaks on andmeside kiire – 3,5G võrgus kuni 21 Mbit/s ja WiFi toetab kõiki levinud standardeid: a, b, g ja n. Suurus tagab aga võimaluse ka tekstidega tahvlile omaselt tööd teha – ekraan on hiiglaslik oma puuteklaviatuuriga, kaasas on ka pliiats. Sellega saab märkmerakenduses kas või joonistada ja pildid tulevad üsna loomulikud, nagu joonistaks paberile.

Sünkroniseeri mitut moodi Samsung paneb hiigeltelefonile kaasa hulga vajalikku tarkvara, mis ka ärikasutajale ära kuluvad. Näiteks Kies – see aitab sünkroniseerida samas WiFi võrgus oleva Maci või PC-ga ilma Blue­toothi või USB-kaablit kasutamata. Kies Air on aga veebipõhine liides, mis ei vaja arvutis isegi eraldi tarkvara, Galaxy Note hakkab lihtsalt veebiserveriks, mille veebilehel võib oma arvuti brauserist IP-aadressi järgi telefoni hallata. Chrome’iga oli probleeme, Internet Exploreriga töötas aga korralikult.

Kõigile ei sobi Ka kontaktihaldus on mugavamalt korraldatud kui tava-Androidiga. Kontaktid saab siduda Facebooki ja LinkedIN-iga.

Samsung Galaxy Note’i ilmselt igaühele soovitada ei saa.

Kes tahab telefoni helistamiseks ja meilide lugemiseks, selle jaoks on Note liiga suur, võimas ja kallis. Kellel aga vaja mobiilselt kõike teha, sealhulgas käsitsi märkmeid, 40 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

tehnilised andmed

Nutitelefon Samsung Galaxy Note

Hind: 599 eurot (EMT kliendile)

Protsessor: 1,4 GHz, kahetuumaline Mälu: 16 GB Ekraan: 5,3-tolline, sAMOLED, 800 x 1280 pikslit Töösagedus: 3,5G 850/900/1900/2100 MHz; GSM 850/900/1800/1900 MHz Andmeside: 3,5G kiirus (HSDPA) 21,1 Mbit/s, HSUPA 5,76 Mbit/s (üleslaadimine), Bluetooth, USB, WiFi a/b/g/n, GPS Testid: Quadranti jõudlustestis 3680 punkti (Androidiblogi rekord), Linpacki testis 88,865 MFLOPS (ka rekord), Super Pi test (2M komakohta) 398 ms Mõõdud: 146,9 x 83 x 9,7 mm Kaal: 178 g

kvaliteetseid pilte ja dokumentides tekstilisi parandusi, sellel võib Galaxy Note aega ja raha kokku hoida küll – 5,3-tollise ekraaniga seade asendab tahvlit ja on ka võimas nutitelefon.

KAIDO eINAMA

plussid

++ võimas protsessor ++ hea ja suur ekraan ++ palju lisatarkvara miinused

–– helistamiseks liiga suur –– kallivõitu

Arvutimaailma hinne

5-

labor

Ärimobiil taskukontoriks

Just praegu on nutitelefonid saamas populaarsemateks kui kõnetelefonid. Üks õige äritelefon ongi nutikas ja oskab kõike. Seekord tuli parim leida 21 kandidaadi hulgast. Äritelefonide testimisel on oluline nii käes hoidmisel tekkiv tunne ja mugavus kui ka telefoni tehnilised omadused. Sellepärast koosneski meie test kahest osast, mille hinnete keskmine andiski kokku telefoni lõpphinde.

Tehniliste omaduste poolelt arvestasime telefoni hinda, platvormi (kas on uus ja ärisõbralik), akut (võiks ikka mitu päeva kesta), e-posti ja kontode seadistamist, sünkroonimist arvutiga, kontaktinimekirja kasutatavust, kalendrite mugavust, toorest arvutusjõudu (Sunspider, Super Pi 2M, Quadrant, Linpack), muidugi ka ühenduvust WiFi levi näol, 3G kiirust, klaviatuuri mugavust, suhtlusvõrgustikke. Platvormiülese jõudlustestina läbisid kõik telefonid Java-põhise Sunspideri testi, mis andis võrreldava tulemuse.

Lisaks olemasolevatele oli veel võimalus saada ka R.I.M Blackberry oma testi, aga maaletooja sõnul sobib see Eestis praegu vaid tõelistele margifanaatikutele, sest äri jaoks oluline serveriteenus ei toimi siin ikka veel ja nii jääb enamik just äriks vajalikke

MOBIILIKAAME­ RAT EI ÕNNES­ TUNUD KASUTADA, PILT JÄI SINISEKS.»

omadusi kasutamata.

Et telefone oli üle paarikümne, siis igaühest eraldi pikemalt rääkimiseks pole ruumi. Võtame ärimobiilid ette tootjate kaupa.

Huawei Proovimiseks oli kaks Huawei telefoni: n-ö lipulaev ehk Ideos X5 ning odavam ja Eesti müügiedetabelites praegu esikolmikusse mahtuv SONIC U8650.

Esimene üllatus Ideos X5 puhul oli üsna korralik korpus, mis ei jätnud üldse muljet odavast Hiina tootest.

Tumehõbedane metalläär korpusel annab isegi kergelt luksusliku mulje.

Android on selles telefonis üsna standardne ja Huawei pole ise eriti miskit muutnud. Küll aga on Elisa kohendanud kaasavara: tehaseseadetesse taastades on näha juba installitud IDPilet, Swedbank, M-Park, SEB Eesti, Delfi jt. Tõeline Eesti Android Hiina kestas.

Mobiilikaamerat ei õnnestunud X5-l normaalselt kasutada – pilt jäi siniseks. Puuteekraan oli odaval telefonil veidi tuim, aga säästumobiili jaoks ikkagi küllalt hea. Ekraani kõige alumised pikslid jäid katva musta serva taha peitu.

SONIC U8650 on veelgi odavam.

Klaviatuuri kasutamiseks jääb ekraan siiski liiga väikeseks ja protsessor

42 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

tes timeeskond

Aare Kirna Arvutikaitse.ee peatoimetaja

Anti Puusepp Maanteeameti ITpeaspetsialist

Tarmo Lindström ERGO Kindlustuse ITdirektor

Jaan Vare Vare & Jaakkola partner

Kristjan Karmo ASA Quality Services kvaliteedikonsultant

Aigar Alaveer ERGO Kindlustuse IT kasutajatoe juht

Marko Habicht ASA Quality Services kvaliteedikonsultant

Kristjan Tarjus IT-tudeng

Kaido Einama AM peatoimetaja

Marko Habicht proovib LG Optimus 3D-ga suurt testimist kolmem천천tmeliselt j채채dvustada.

Fotod: Kalev Lilleorg

labor

KUIDAS TESTISIME

Äritelefonide hindamise mõõdud Kõik hinded ja tulemused said teisendatud viie palli süsteemi.

Testikasutaja pandud isikliku hinde ja punktide põhjal saadud hinde keskmine andis lõpptulemuse.

Platvorm: kas on uus, palju on rakendusi?

Aku: kestvusaeg (veebikasutus) E-post: hinnanguline Sünkroniseerimine arvutiga: hinnanguline Kontaktide kasutatavus: hinnanguline Kalendri kasutatavus: hinnanguline Võimekus (kasutajaliidese kiirus): hinnanguline Jõudlustestid: SunSpider, Super Pi 2M, Quadranti koondtest, Linpacki test (MFLOPS) – nelja testi keskmine hinne WiFi levi: seistme levialaga võrgust mitu võrku leiab?

7 = 5 punkti jne 3G kiirus: parem/halvem keskmisest (keskmine oli 7,2 Mbit/s) Klaviatuur: hinnanguline Suhtlusvõrgustik: hinnanguline

Suure testi finaal: kõik 22 äritelefoni on laual.

(600 MHz) on liiga aeglane, kaamera vaid 3,2 megapikslit. Windows 7 annab telefoni ühendades veateate.

Et Elisa otsustas Huaweid erinevalt ZTE-st Eestis ikkagi edasi müüa, siis võib uskuda, et ka vastupidavus pole maaletooja jaoks liigne probleem garantiihoolduste näol.

Samsung Kuigi Samsungil on Galaxy-nimelisi telefone nagu kirjusid koeri, saime äritelefonidena testimiseks neist kaks – ühe favoriidi Samsung Galaxy S II ning hiiglasliku ekraaniga uue tulija Samsung Galaxy Note’i.

Jõudlustesti esiviisik 2233 ms 2453 ms 2875 ms 3201 ms 3258 ms

Kui Galaxy S II hinnati ühiselt üsna heaks ja peaaegu ideaalseks äritelefoniks (vastuväited olid aga Kristjan Karmol, kes ise kasutab eelmise põlv-

44 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

konna Galaxy S-i juba aasta ja kurtis selle aeglust), saab see telefon üsna kõrged punktid nii tehnilistes omadustes kui ka kasutajate subjektiivsetes hinnangutes.

Galaxy Note on aga vastuolulisem telefon. Tarmo Lindström parandas end ja ütles, et ta ei räägi esikolmikusse jõudnute puhul enam telefonidest, vaid seadmetest, sest Note on tema sõnul lihtsalt liiga suur, et helistamiseks kasutada: „Ehk kui sul on vaja sülearvuti asendajat ning tahvel tundub liiga suur, siis see on selline paras vahepealne seade, millega saad kõik vajaliku ära teha (selles mõttes justkui ideaalne äritelefon).”

HTC

(SunSpideri Java test) 1. iPhone 4S 2. Sony Ericsson XPERIA Arc S 3. HTC Sensation XE 4. Samsung Galaxy Note 5. Motorola Razr XT910

Foto: Kalev Lilleorg

HTC-lt saime samuti kaks telefoni: Sensationi ja tema noorema venna Sensation XE, mis võiksidki olla selle tootja parimad kandidaadid. Telefone vaadates tundus, et HTC on jäänud loorberitele vedelema. Uued telefonid ei pakkunud midagi põrutavalt uut, pigem võis nende uues disainis aimata nõrku kohti, mis telefone kaua

R A H VA H Ä ÄL

Lugejad valisid aasta äritelefoniks Samsung Galaxy S II

MotoroLA ON KIIKSUDeGA, MIS MUULT PLAT­ VORMILT TULNULe ÜSNA HIRMUTAVAKS VÕIVAD OSUTUDA.» tervena ei hoia. Kas see ongi uus strateegia, et kasutajad kiiremini telefone vahetaks? Siis on küll 2009. aastal turule toodud HTC HD2 üks ebaõnnestunud mudel, sest oma 1 GHz protsessoriga konkureerib see kõige uuematega siiani. Ainult HD2 sees olnud Windows Mobile 6.5 on oma aja ära elanud, aga selle vastu aitavad Androidi ROM-id. Isegi Android 4.0 on olemas.

Sensation ja Sensation XE olid sisult peaaegu samasugused. Telefonides olid äriliselt huvitavad rakendused Evernote, Plurk ja Tango.

Viimane näiteks aitab üle andmeside tasuta omavahel helistada. „Sense on ilmselgelt kasutatavaim Androidi n-ö nahk,” võtab Marko Habicht kokku HTC püüdlused operatsioonisüsteemi kasutatavamaks muuta. Viimasel ajal selles liideses eriti palju muutunud pole peale selle, et ilus graafika ei

vÕITJA

Motorola Razr XT910 Vastuoluline, kuid väga võimas äritelefon: Motorola kiiksudega, kuid tugev, õhuke, kerge ja hea riistvara ning tarkvaraga.

tee enam mobiile aeglasemaks nagu vanasti.

Sony Ericsson Sony Ericssone tuli testi lausa suur kotitäis. Neist edukaim – Xperia Pro sobib klassika hindajatele, kes tahab täisklaviatuuri ega ole samas nõus ka pisikese ekraaniga. Liugklapiga klaviatuur on mugav ja jätab Androidi ekraanile alati rohkem ruumi, sest ekraaniklaviatuur ei hõiva enam vaadet. „Sony Ericssoni Xperia Rayd olen käes hoidnud ja minu arvates oli see üsna kasutajavaenulik,” toob Tarmo Lindström näite emotsioonidest, mis teda tavalisest oluliselt erineva kasutajaliidesega Sony Ericssoni kasutades valdasid. Paljudele aga see teistmoodi liides meeldib.

Xperia Prol ja paljudel teistel Xperiatel on kaasa pandud korralik äritarkvara pakett, seega on telefonid

Arvutimaailm küsis veebis samade äritelefonide kohta lugejate hinnangut ja sai tulemuseks: 1. Samsung Galaxy S II 2. Apple iPhone 4S 3.-4. Sony Ericsson XPERIA pro ja Nokia N9 Samsung Galaxy S II: Galaxy S II on lihtsalt praegu müügis olevatest Androidi seadmetest kõige kõrgemal seisev seade. Väga korralik ekraan, kiire protsessor, väga kvaliteetne kaamera, korraliku aku ja kasutusmugavusega.

Kui Galaxy Nexus Eestis müügil oleks, siis mõtleks kaks korda, kumba valida. HTC Sensation jääb natuke maha. Galaxy Note jääb natuke liiga suureks ja iPhone 4S on minu jaoks liiga väikese ekraaniga. projektijuht iPhone 4S: iPhone on lihtsalt kõige rohkem valmis telefon, teised on ikka veel „beetas”. PS: mul endal on Android. juhatuse liige LG Optimus 7: Hea integreeritus Office’iga, Outlookiga, kõik suhtluskanalid tulevad väga lihtsalt ühte seadmesse kokku. Aku peab paremini kui kolleegide iPhone’idel ja Androididel. Kõik toimib lihtsalt ja loomulikult. Ei vaja lisaseadistamist (Android). müügijuht HTC Sensation: Ilmselgelt on HTC Sense mõelnud palju rohkem kasutaja mugavuse ja funktsionaalsusele. Pole praegu Samsungi, LG jt puhul saanud mugavamat kui HTC pakub Androidi Launcherit kasutada.

IT-spetsialist Nokia N9: väheke vastuvoolu minek kujunduse, operatsioonisüsteemiga, aga tehniliselt vihane ja väljanägemiselt eristuv. disainer

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 45

labor kohe karbist väljas väga ärikõlblikud.

Sony Ericssoni vee- ja tolmukindel mudel Xperia Active võiks sobida aga välitingimustes töötajale, kuid jääb kiireks klahvide kasutamiseks natuke liiga väikseks. Külili keerates saab klaviatuuriga paremini hakkama, siis jälle on muud ruumi ekraanil vaid kitsas riba klaviatuuri kohal. Xperia Mini Pro kui pisim täisklaviatuuriga telefon oli Aigar Alaveeri arvates paras näpuotsaballett, kuid siiski kasutatav ka e-kirja tähetippimiseks.

Nokia 701, mis jookseb Symbian Belle peal, on klassikaline Nokia ja kellele see stiil meeldib, see jääb ka 701-ga rahule. Pannes kõrvale teiste tootjate telefonid, õhkub Symbian Bellest siiski palju vanamoelisust, aga suur osa on siin ka harjumustel.

LG

WiFi tundlikkuse esikuuik

Eelmise aasta võidutelefoni tootja LG esines seekordses jõukatsumises kolme mudeliga: 3D-kaamera ja ekraaniga Optimus 3D-ga, Windows Phone’iga Optimus 7-ga ja Blackberry kujuga Optimus Pro’ga.

Meile anti teada ka uuendusest, mis 3D-pilti emuleerib (3D-ekraan Optimus 3D-l on prillivabalt väga efektne, aga seni ebapraktiline).

Kuulus „Angry Birds” oleks kolmemõõtmelisena põnevam ja ägedam, aga mitmel testijal osutus uuenduste ja sünkroniseerimise juures ületamatuks probleemiks see, et arvuti ei tundnud telefoni ära.

Optimus 7 oli küll korralik Windowsiga telefon, kuid juba vanavõitu mudel (siiski endiselt üsna kõbus), Optimus Pro aga tõeline säästutelefon, mille kehv ekraan ärikasutuseks hästi ei sobi. Aga klaviatuur on seeeest nagu Blackberryl – mugav kirjutamiseks, hind sealjuures telefonil pea olematu.

Nokia Nokia kolme telefoni seas torkas muidugi silma selle aasta hitt N9, mida peetakse Nokia viimaseks võimaluseks nutitelefonide turul august välja tulla. Arengumaade odavtelefonid on endiselt Nokia valitseda, kuid tarkade ja eriti just äriklassi telefonidega on konkurents Nokiat aasta-aastalt välja söönud. Kristjan Karmo, kes oli aasta Samsungi kasutanud, nentis pärast Nokia N9 kasutamist: „Vahetaksin oma Galaxy S-i isegi N9 vastu välja.”

Tõesti, väline vorm ja kasutatavus on N9 puhul üsna head, häirivad vaid aeg-ajalt tekkivad mõttepausid.

600 MHZ oli aeglaseima äritelefoni protsessorikiirus. Üle 1 GHz on aga tavaline.

Motorola

(mitu tugijaama seitsmest leiti?)

1.-2.LG P920 Optimus 3D 1.-2.LG Optimus Pro 3.–6.Huawei Ideos X5 3.–6.Samsung Galaxy Note 3.–6.Sony Ericsson XPERIA Mini Pro 3.–6.Motorola Razr XT910

7 7 6 6 6 6

Symbian Bellele on lisandumas hulk Microsofti ärirakendusi, seega tasub sellel platvormi silm peal hoida: Microsoft Lync 2010, Microsoft OneNote, PowerPoint Broadcaster jt on kohe tulemas.

Kolmas telefon, samuti Blackberry vihjetega E6 on kõige parema klaviatuuriga. Ekraan jääb kitsaks, aga on hea tundlikkusega ja selge. Tarmo Lindströmi sõnul oli menüüloogikast selle telefoni puhul alguses raske aru saada.

VAHeTAKSIN OMA PRAeGUSe TeLefONI - sAMSUNG gALAXY s-I ISeGI SeLLe UUe nOKIA n9 VASTU VÄLJA.» Apple iPhone 4S on eraldi, teisi telefone vaatamata peaaegu et ideaalne. Siiski, igapäevaselt seda kasutama hakates avastad, kuidas vaikselt Apple’i maailm sind neelab ja nõuab Apple’i toodete ja teenustega sidumist. Kuid eks umbes sama asi on ka Google’iga, kuigi Google otseselt raha enamike asjade eest ei küsi.

46 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

„iPhone on minu arvates jätkuvalt inimesele, kellele meeldib kaubamärgi eest palju raha maksta,” on Tarmo Lindström kriitiline.

Allakirjutanu testis iPhone 4S-i pikemalt ja see oli üks sujuvaima ja selgeima kasutajaliidesega telefone.

Kuid ekraan jäi natuke väikeseks.

Samuti esines üllatuslikult eelmise iPhone’i leviprobleem: Kloogarannas kehvas levis olles kadus ühendus, kui telefoni metallservast hoida. Levi saabus tagasi aga siis, kui kahe sõrmega telefoni klaasiosast kinni haarata.

Motorola uus Razr on kirjelduste järgi vägagi võimekas ning näeb ebatavaline välja, kuid seest on see tüüpiline Motorola – margile omaste kiiksudega, mis teiselt platvormilt tulnule võivad üsna hirmutavaks ja ebamugavaks osutuda. Ka telefoni ilu on vaieldav – mõne jaoks tõeliselt futuristlik, mõne jaoks lihtsalt kole. Aga selle vastu ei saa, et telefon on vägagi võimekas ja hea ekraaniga. Nii need punktid tasapisi kogunesidki koos testija subjektiivsete kõrgete lisapunktidega.

Motorola Defy Plus on aga nagu Xperia Active ärikasutaja jaoks hea siis, kui näiteks õues „objektil” viibitakse. Üsna tagasihoidliku välimusega peab see mudel vastu nii niiskusele, tolmule kui ka kukkumistele. Samas tundub ekraan olevat liiga väike ja Motorolale omase ebamugava klaviatuuriga.

Kokkuvõtte Punktide arvutamine ja kokkuvõtete tegemine keset Exceli tabeleid võttis aega päevi. Viimasel hetkel lisasime hindamisse ka hinna, kui selgus, et kõige kallimad on kõige rohkem punkte saanud. See kergitas ettepoole tagapool olevaid odavtelefone. Nelja esimese puhul võib öelda, et need on teiste eest ära rebinud juhtgrupp. Siis tulevad kuus järgmist, mis on enamvähem samal pulgal, ja siis ülejäänud.

Esikolmik sai aga piisavalt kirju, et soovitada: kulda, hõbedat ja pronksi ei maksaks väga jäigalt võtta, vaid valida sobiv telefon nende hulgast just oma eelistuste järgi.

KAIDO eINAMA

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 47

425 eurot (Elisa kliendile)

525 eurot (Elisa kliendile)

330 eurot (Elisa kliendile)

250 eurot (Elisa kliendile)

285 eurot (Elisa kliendile)

610 eurot (Elisa kliendile)

370 eurot (Elisa kliendile)

325 eurot (Elisa kliendile)

349 eurot (Elisa kliendile)

345 eurot (Elisa kliendile)

469 eurot (EMT kliendile)

159 eurot (EMT kliendile)

Sony Ericsson XPERIA Arc S

HTC Sensation XE

Nokia 701

Sony Ericsson XPERIA Mini Pro

Sony Ericsson XPERIA Active

Nokia N9 64 GB

Nokia E6

Sony Ericsson XPERIA ray

Huawei Ideos X5

LG Optimus 7

LG P920 Optimus 3D

LG Optimus Pro

Android 2.3.4 (eesti keel)

Android 2.2.2

Windows Phone 7.5

Android 2.2.2 (eesti keel)

Android 2.3.3 (eesti keel)

Symbian 3

MeeGo v1.2 Harmattan

Android 2.3.4 (eesti keel)

Android 2.3.3 (eesti keel)

Symbian 3 Belle

Android 2.3.5

Android 2.3.4 (eesti keel)

Android 2.3.3

* (leitud tugijaamu 7st)

Android 2.3.3 (eesti keel)

140 eurot (Elisa kliendile)

495 eurot (Tele2)

HTC Sensation

Android 2.3.4 (eesti keel)

Huawei SONIC U8650

325 eurot (Tele2 kliendile)

Sony Ericsson XPERIA Pro

IOS 5.0.1

Android 2.3.4

629 eurot (EMT kliendile)

iPhone 4S

Android 2.3.4 (eesti keel)

290 eurot (Elisa kliendile)

499 eurot (EMT kliendile)

Samsung Galaxy S II

Android 2.3.5 (eesti keel)

Sony Ericsson XPERIA neo V

599 eurot (EMT kliendile)

Samsung Galaxy Note

Android 2.3.5

Android 2.3.4

569 eurot (Palmtek. ee)

Motorola Razr XT910

Platvorm

Motorola Defy Plus 339 eurot (Palmtek. ee)

Hind

Telefon

600 MHz

1 GHz

1 GHz

800 MHz

1 GHz (kahetuumaline)

1 GHz

800 MHz

1 GHz

680 MHz

1 GHz

1 GHz

1 GHz

1 GHz

1,5 GHz (kahetuumaline)

1,4 GHz

1,2 GHz (kahetuumaline)

1 GHz

1 GHz (kahetuumaline)

1,2 GHz (kahetuumaline)

1,4 GHz (kahetuumaline)

1 GHz (kahetuumaline)

Protsessor

RAM 256 MB, ROM 512 MB

RAM 512 MB, ROM 320 MB

RAM 512 MB, flash 2 GB

RAM 256 MB, ROM 150 MB

RAM 512 MB, flash 8 GB

RAM 512 MB, flash 16 GB

RAM 512 MB, flash 2/4 GB

RAM 512 MB, flash 1 GB

RAM 256 MB, flash 8 GB

RAM 1 GB, flash 64 GB

RAM 512 MG, flash 1 GB

RAM 512 MB, flash 400 MB

RAM 512 MB, flash 8 GB

RAM 768 MB, flash 4 GB

RAM 512 MG, flash 1 GB

RAM 768 MB, flash 1 GB

RAM 512 MB, flash 1 GB

RAM 512 MB, flash 16 GB

RAM 1 GB, flash 16/32 GB

RAM 1 GB, flash 16/32 GB

RAM 1 GB, flash 16 GB

Mälu

320 x 480 pikslit, 3,5 tolli

480 x 854 pikslit, 3,7 tolli

480 x 854 pikslit, 3,7 tolli

240 x 320 pikslit, 2,8 tolli

480 x 800 pikslit, 4,3 tolli

480 x 800 piklsit, 3,8 tolli

480 x 800 pikslit, 3,8 tolli

480 x 854 pikslit, 3,3 tolli

640 x 480 pikslit, 2,46 tolli

480 x 854 pikslit, 3,9 tolli

320 x 480 pikslit, 3 tolli

320 x 480 pikslit, 3 tolli

360 x 640 pikslit, 3.5 tolli

540 x 960 pikslit, 4,3 tolli

480 x 854 pikslit, 4,2 tolli

540 x 960 pikslit, 4,3 tolli

480 x 854 pikslit, 3,7 tolli

640 x 960 pikslit, 3,5 tolli

480 x 800 pikslit, 4,3 tolli

800 x 1280 pikslit, 5,3 tolli

540 x 960 pikslit, 4,3 tolli

Ekraan

1400 mAh

1500 mAh

1700 mAh

1500 mAh

1500 mAh

1501 mAh

1500 mAh

1500 mAh

1500 mAh

1450 mAh

1200 mAh

1200 mAh

1300 mAh

1730 mAh

1500 mAh

1520 mAh

1500 mAh

1432 mAh

1650 mAh

2500 mAh

1780 mAh

Aku

12510 ms

3421 ms

6937 ms

12214 ms

3910 ms

9484 ms

6539 ms

4988 ms

8785 ms

3589 ms

3270 ms

5393 ms

6356 ms

2875 ms

2453 ms

6406 ms

3459 ms

2233 ms

3373 ms

3201 ms

3258 ms

Sunspideri jõudlustest, ms

1741 ms

532 ms

puudub

puudub

puudub

puudub

872 ms

1005 ms

puudub

puudub

399 ms

430 ms

puudub

puudub

puudub

puudub

490 ms

puudub

421 ms

398 ms

366 ms

Super Pi 2M arvutus

848

1382

1802

1092

2993

puudub

1511

1433

puudub

puudub

1766

1570

puudub

1798

1637

1956

1313

puudub

3536

3680

2585

Quadranti test, punkte

73,12

37,61

17,03

4,42

42,45

25,44

29,55

38

puudub

puudub

38,74

38,14

puudub

47,1

48,35

58,2

20,86

141,04

56,49

88,87

78,34

Linpacki test, MFLOPS

3

3

4

7

7

5

6

5

4

3

4

6

5

3

5

4

5

3

5

6

6

WiFi levi *

7,2 Mbit/s

üles 7,2, alla 5,76 Mbit/s

üles 7,2, alla 2 Mbit/s

3,6 Mbit/s

üles 14,4, alla 5,76 MBit/s

üles 7,2, alla 5,76 Mbit/s

üles 7,2, alla 2 Mbit/s

üles 7,2, alla 5,76 Mbit/s

üles 10.2, alla 2 Mbit/s

üles 14,4, alla 5,76 MBit/s

üles 7,2, alla 5,76 Mbit/s

üles 7,2, alla 5,76 Mbit/s

üles 14,4, alla 5,76 MBit/s

üles 14,4, alla 5,76 MBit/s

üles 14,4, alla 5,76 MBit/s

üles 14,4, alla 5,76 MBit/s

üles 7,2, alla 5,76 Mbit/s

üles 14,4, alla 5,76 MBit/s

üles 21 Mbit/s, alla 5,76 MBit/s

üles 21 Mbit/s, alla 5,76 MBit/s

üles 14,4, alla 5,76 MBit/s

3G kiirus

3-

3

3

3

3

3

3

3+

3+

3+

3+

3+

3+

3+

4-

4-

4-

4-

4

4

4+

AM HINNE

lahendused

Kas algav aasta on 4G Juba aastaid on räägitud LTE-st ehk 4G-st kui uuest ja pikaks ajaks jäävast kiire mobiilse andmeside standardist. Kuhu on siis see 4G jäänud ja kas läbimurre tuleb järgmisel aastal?

EMT tehnoloogiadivisjoni direktori Tiit Tammiste abiga uurime, mis järgmisel aastal kiirest 4G andmesidest saab ja kas uued vabanenud sagedused päästavad tehnoloogia paisu tagant lahti.

Kaido einama kaido@am.ee

Kõigepealt teeme selgeks, millised uued ressursid 4G jaoks just nüüd on vabanemas. Seni levis 4G 2600 MHz sagedusalas, mis on veel kõrgem sagedus kui senine 3,5G ehk levib veelgi vaevalisemalt, samas pakkudes teoreetilisi kiiruseid hetkel kuni 100 Mbit/s allalaadimisel ja 50 Mbit/s üleslaadimisel. Praktikas võib see kiirus jääda kolme-neljakümne megabiti juurde sekundis. Võrgutehnoloogia ja antennisüsteemide edasisel täiustamisel on saavutatav kuni 300 Mbit/s allalaadimiskiirus. Kõik kolm Eesti mobiilioperaatorit said 4G litsentsid just sellele sagedusele. Et tugijaamu tuleb panna väga tihedalt, siis praeguseks pole 4G leviala teab mis suur – suuremate linnade ja maakonnakeskuste südamed vaid kaetud. Järgmisel aastal on EMT plaaninud oma 4G tugijaamade arvu suurendada seniselt 100-lt 300-le, Tele2 on lubanud ehitada 150 ja Elisa järgmise aasta lõpuks 35 tugijaama.

1800 MHz tuli GSM-i kasutusse umbes kümmekond aastat tagasi.

Linnades, kus 900 MHz alal, kus tavaliselt kõned käisid, tekkisid mahu-

probleemid, võeti kaks korda kõrgem sagedus kasutusele lisavõimalusena näiteks kesklinnas helistamiseks.

Nüüd, 3,5G ajastul pole sellel enam suurt mõtet, sest linnades on kiire võrk valdavalt olemas ja 3,5G võrgus saab ka palju rohkem kõnesid teha.

Seega võib ka 1800 MHz sagedusala hoopis andmeside jaoks kasutada – kolmel operaatoril on igaühel sellel sagedusel oma ribalaius olemas ja neljas jagatakse peagi välja majandusja kommunikatsiooniministeeriumi konkursiga. TeliaSoneral on Rootsis, Taanis ja Soomes juba 1800 MHz tugijaamad testitud, mis sellel sagedusel 4G andmesidet suudavad pakkuda. EMT on samuti oma esimesed 1800 MHz LTE tugijaamad eetrisse

aSI ON KÜLL PARANENUD, AGA Ikkagi ON 4G-GA NUTITELEFONID JA TAHVLID VÄGA APLAD. saanud.

Kuid on veel üks sagedusala, kuhu LTE võib järgmisel aastal kolida ja sellega ka maapiirkondadesse jõuda.

See on 800 MHz kandis ja inimesed tunnevad seda analoogtelevisiooni sagedusalana. Et oleme 1. juulist digitelevisioonile täielikult üle läinud, siis need sagedusalad jäid nüüd vabaks.

Probleemiks oli vaid Venemaa piirang nende sageduste andmesideks

48 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

kasutamisele, sest idanaaber kasutas seal läheduses oma lennujuhtimise sidekanaleid ja naabrite kolimine sinna lähedale võis tekitada segadust.

Nüüd on ka Venemaaga kokkulepe saavutatud ja eritingimused kehtivad vaid paarikümne kilomeetri kaugusel Vene piirist. Et 800 MHz sagedusel levib signaal üsna hästi kaugemale, siis oleks see sagedus 4G jaoks hea võimalus n-ö katta kogu maa. Samas on mainitud alas kasutatav ribalaius kokku vaid 2 x 30 MHz, mis mitme operaatori vahele jagatuna ei luba kogu LTE tehnoloogilist potentsiaali ehk suurimat kiirust ära kasutada.

Seega tuleb suure kasutusmahuga kohtades kindlasti kasutada mitme sageduse kombinatsiooni.

Tugijaamadele pole aga enam palju kohti jäänud, kuhu operaatorid tahaks neid juurde panna ja kus maaomanikuga saaks kokkuleppele. Kuid õnneks on olemas uue põlvkonna moodultugijaamad, mis toetavad olemasolevates mastides uusi tehnoloogiaid. Eriti väikesi moodultugijaamu saab näiteks linnades või suuremates kontorihoonetes peita kuhu iganes – need väikesed kuubid ei torka kuskil silma ja mahuvad igale poole ära.

Kuid uute vabanenud sagedustega peaks olemasolevate mastidega võimalikult hästi hakkama saama.

Seadmeid veel vähe Üks põhjuseid, miks LTE pole veel väga laialt levinud mobiilsetesse seadmetesse, on selle tehnoloogia suur energiatarve. Kõige esimesed

4G aasta?

Siit nad tulevad: see IFA-l tutvustatud 4G-ga sülearvuti Samsung N350 on järgmise aasta alguses juba müügil.

25. veebruar 2010. Alles see oli, kui Eesti esimene 4G tugijaam Solarises majandusministri osavõtul pidulikult lahti pakiti. Kas järgmisel aastal saab 4G-st läbimurdev tehnoloogia või oli kink veel liig varajane?

FOTO: SCANPIX

Eestisse jõudnud 4G modemid läksid lausa tuliseks ja imesid sülearvuti elumahladest väga ruttu tühjaks. Asi on muidugi paranenud, aga ikkagi on 4G toega telefonid ja tahvlid veel väga aplad. Eestis neid müügil seni polegi, aga järgmisel aastal tõenäoliselt jõuavad. 4G on sisse ehitatud mõnedesse uutesse tahvlitesse ja nutitelefonidesse, ka esimesed sülearvutid on 4G modemitega juba mõnel pool maailmas müügil. Et 4G on lühikese viiteajaga, sobib see hästi reaalajas andmeedastuseks, näiteks videoülekandeks või võrgumängudeks. Üks probleem, mille pärast 4G mobiilsetes seadmetes hästi kasutada ei saa, on kõnede standardi puudumine.

Muidugi võib üle minna internetitelefonile ehk VoIP-ile („hääl üle IP-võrgu”), kuid see teeb seadme kohmakamaks, vähemalt praegu. Pealegi ei saa

veel VoIP-kõne kvaliteeti garanteerida, kui operaator sellele ise oma võrgus prioriteeti ei anna. Mobiilioperaator aga tahab vähemalt praegu, et kõne käiks ikka tema enda GSM-võrgust tema enda tariifide järgi. Tulevikus aga peame meelde jätma veel ühe lühendi – VoLTE ehk „hääl üle LTE”.

Tegu on mobiilikõnede standardiga üle LTE võrgu, mis on sarnane VoIPkõnedega, aga kvaliteedi garanteerib sellele juba mobiilioperaator ise.

3G ja 4G vahe Lisaks kiirusele on 3G-l ja 4G-l teisigi erinevusi. Nagu mainitud, on 4G võrgus viiteaeg väiksem, kuid ka leviala ei „hinga” nagu 3G-l, ehk siis võrgukoormuse kasvades ei tõmbu 4G leviala kitsamaks. LTE puhul jääb mastist kaugemal kiirus lihtsalt väiksemaks. Üks oluline muutus saabub LTE-

ga veel: esimest korda ajaloos saab üks standard ühtseks üle kogu maailma: enam ei pea uurima, kas seade töötab USA-s või Jaapanis – 4G töötab kõikjal üle maailma ühtemoodi.

Järgmine standard: LTE-A Kuigi LTE tähendab „pikaajalist evolutsiooni” (Long Term Evolution), ei tähenda see, et mobiilse andmeside areng pikemaks ajaks toppama jääks.

Juba on väljas uusima põlvkonna LTE-A andmeside ja pole mingit põhjust, miks see ei peaks ka siia Eestisse tulemata jääma. LTE-A pakub võimalust siduda kokku eri sagedusribad, mis kuskile teiste vahele on vabaks jäänud ja anda kasutajale neist kokku traageldatult piisavalt lai riba, et saada kätte ülikiire andmeside. LTE-A puhul räägitakse kiirustest gigabitt sekundis.

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 49

lahendused

Mõjuvate uudiskirjad E-turundajate seas levivad kuuldused, et e-posti uudiskirjade turundus on lihtne ja kuluefektiivne reklaamikanal. Kas see on tõsi?

Ja kui tõesti on, siis kuidas seda teha nii, et pahandusi ei sünniks?

Lihtne ja kuluefektiivne on uudiskirjade turundus vaid korralikult läbimõeldud kampaaniate puhul. Väga kerge on libastuda ja rämpsposti­ blogidesse sattuda. Kindlaid reegleid järgides seda aga ei juhtu. ära öelda põhiline, mis huvi tekitamiseks vajalik.

2 MARKO NEMBERG Mailbow OÜ müügijuht

E-post on endiselt üks tähtsamaid reklaamikanaleid. Kirjutades kvaliteetset ning kaasahaaravat sisu, on võimalik tõsta müüginumbreid kuni 25%. E-post on ka väga tõhus töövahend, kui on olemas kliendid, kes on firma sõnumitest reaalselt huvitatud.

Kui oled tegemas oma esimest kampaaniat, siis pea meeles nelja põhi­komponenti: kogu kontakte, selgita välja nende huvid, saada põnevaid kirju ning, kui huvi on haripunktis, tee sihitud pakkumine. Selleks, et e-posti turundus õnnestuks, jälgi kümmet lihtsat reeglit, mis järgnevad.

1

Köida tähelepanu – vaata, kellele kirja saadad

Enne uudiskirja koostamist leia natuke aega ja vaata, kellele oma e-kirja saadad. Et pakkumistel põhinevad e-kirjad enam väga hästi ei tööta, siis tasub määratleda sihtrühmade ootusi ja piiritleda kasu, mida nad saavad.

Sisu loomisel on märgusõnadeks kasulikkus, meelelahutus ja emotsionaalsus ning vältida tasub ülbust või liigset keerukust. Pealkirjad peavad olema intrigeerivad ja nendes tuleb

Tee kiri personaalseks lihtsate vahenditega

Personaliseeri – tänapäeva meiliprogrammides saab lihtsate moodustega lisada pealkirja või sisusse lugeja nime, firmanime või sünnipäeva.

Rangete kirjastiilide aeg on möödas ja kogemused näitavad, et familiaarne lähenemine töötab enamasti kõikide vanusegruppide puhul. Ei ole kahtlust, et asjakohase sisuga ning konkreetsele sihtgrupile suunatud e-kirjad töötavad kõige paremini. Segmenteerides oma kontakte kas huvide või käitumisharjumuste lõikes, on võimalik paremini rahuldada tarbijate vajadusi ning parandada tulemusi.

3

Tutvusta ennast ja oma ettevõtet

Identifitseeri ennast – veendu, et „kellelt” real oleks ettevõtte või ettevõttes töötava isiku nimi. Kui see on valitud, siis jälgi, et e-posti aadress jääks alati ühesuguseks. Tasub tähele panna, et personaalne lähenemine võrreldes impersonaalsega töötab kordades paremini.

4

Mahuta kogu sõnum ära ühele ekraanile

Kujundus olgu lihtne, aga eristuv – kui võimalik, ürita koostada e-kirja nii, et kogu sõnum mahuks ära ühele ekraanile. Jälgida tasub laiust (mitte üle 550 pikslit) ja pikkust. Kui kirja üles-alla ja vasakule-paremale keri-

50 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

misega ei pea vaeva nägema, on tähelepanu kõrgeim. Ära kasuta liiga erinevaid fonte ja tähesuurusi ning jälgi, et e-kiri väga andmemahukas ei ole.

5

Tee klõpsamine ja tegutsemine lihtsaks

Tee vastamine lihtsaks – Call to action olgu alati lühike, selge ja silmatorkav.

E-posti kui reklaamikanali maksimaalseks ärakasutamiseks tasub luua endast ühtne kuvand kõikides kanalites. Et tegu on online-keskkonnaga, siis lisa alati ka oma kodu- ja Face­ booki fännilehtede lingid.

KÕIGe OTS­ TARBeKAM ON e-KIRJU eDASTADA TeISIPÄeVAST NeLJAPÄeVANI.»

6

Proovi enne saatmist filtritele sobivust

Testi enne saatmist – kontrollida tasub kujundust ja filtritesse mitte sattumist. Filtritesse võib sattuda, kui mõni sõna või tähekombinatsioon konkreetsele domeenile ei meeldi.

Tihtipeale lähevad seetõttu ka tavalised kirjad kaotsi. Visuaalset poolt tasub testida, sest erinevad e-posti teenusepakkujad kuvavad kirju erinevalt. Outlook 2003 näitab sama kirja teistmoodi kui Outlook 2007 jne.

de kümme reeglit

Uudiskirjade haldamiseks on mitu mugavat programmi. See MonkeyWrenchi statistikatabel näitab, kui efektiivselt kirjad laiali läksid ja mida nendega edasi tehti.

7

Saada e-kiri välja õigel kellaajal ja õigel päeval

Vali õige ajastus – kõige otstarbekam on e-kirju edastada teisipäevast neljapäevani. Kogemused näitavad, et parim kellaaeg ettevõtetele kirjutamiseks on natuke pärast tööpäeva algust (9.30) ja pärastlõunal (13.30).

Ettevõtte ning tarbija vaheline e-kirjavahetus mõjub hästi teisipäevast neljapäevani 17st 20ni. Ärilise sisuga kirju ei ole otstarbekas saata tööpäeva lõpus, öösel ning nädalavahetustel.

Reede hommik võib olla väga hea variant meelelahutusasutustele ja restoranidele, kelle klientuur on aktiivsem just nädalavahetustel.

8

Uuri uudiskirjade laialisaatmise statistikat

Kogu statistikat ja vaata tulemusi – paljud e-posti tarkvarad võimaldavad

vaadata kampaaniate statistikat, kus on näha, kes kontaktidest kirja vaatas ning kus, millal ja millise seadmega seda tegi. Kasutades analüüsi on võimalik ennustada edasiste kampaaniate tulemusi ja muuta turunduse mõjusust paremaks. Qlikview kaudu on võimalik panna omavahel kokku ka online-kampaaniad ning offlinemüük, mis lisab veelgi analüüsivõimalusi. Targem turundus toob kaasa suurema tulu ja selle võti peitub õnnelikes klientides.

9

Saada kirju järjepidevalt ja piisava tihedusega

Korda tegevust – e-kirjaturundusse ei tohiks suhtuda kui ühekordsesse tegevusse. Uuringud näitavad, et reageerimine kasvab koos sõnumi saatmise tihedusega, sest paraneb äratundmine ning üks-kaks nädalat

pärast kampaania lõppu saadetud meeldetuletussõnum pikendab kampaania efektiivsust veelgi. Samuti peab saatmine olema järjepidev.

10

Ära spämmi, hangi selge nõusolek

Jälgi seadust – ära unusta, et seadus lubab saata kommertssisuga e-kirju vaid isikutele, kes on need endale tellinud ja seega nõusoleku andnud.

Võimalusel tasub alati küsida ka teistkordset nõusolekut. Firmadele lubab seadus teateid saata, kuid turg mitte. Nõusolekuta saadetud kirjadesse suhtutakse halvasti. Ka ostetud listide kasutamine võib olla legaalne, kuid tegu on siiski rämpsposti saatmisega ning sellise käitumise puhul on väga kõrge tõenäosus leida end, pärast järjekordset kampaaniat, mõnest tuntud rämpspostiblogist.

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 51

lahendused

Fännilehti mõjutavat Kui Facebook tuli septembri lõpus välja hulga muudatustega, tõusis internetikasutajate hulgas suur kisa. Miks muudetakse töötavat süsteemi? Kas tõesti ei saa jätta kõike head nii, nagu on?

Tegelikult oleme harjumuste ohvrid. Nüüdseks on enamik harjunud uue profiiliga „Timeline”, paremal üleval oleva „Tickeriga”, uut tüüpi uudisvooga ja muude asjadega, mida enam uuendustena ei märkagi. tuseks vaata enda uudisvoogu – kui paljude sinu poolt „meeldib” lehtede infot sa praegu näed. Vähe, eks.

Kadunud on foorumi võimalus

Timo Porval

internetiturundaja, veebireklaam.ee

Mis on muudatused, mis Facebooki fännilehti mõjutavad? Vaatame neid ükshaaval lähemalt.

Ettevõtted ei pääse nii lihtsalt inimeste uudisvoogu Facebook muutis ettevõtete postituste kaalu väiksemaks kui kasutajate enda oma. Minu meelest tehti seda kahel põhjusel. Esiteks tahab Facebook saada niimoodi ettevõtteid rohkem investeerima reklaami ja samas tõsta kasutajate hulgas rohkem suhtlemist lähedastega, mitte nägema ettevõtete n-ö rämpsposti. Seega tuleb luua nüüd veelgi enam kvaliteetset sisu ja kaasata fänne rohkem oma tegemistesse. Kampaaniate juures tuleb mõelda, kuidas kasutajad sinu sõnumit levitama hakkaks. Selle tões-

FACEBOOK TA­ HAB TÕSTA SUHTLE­MIST LÄHE­ DAS­­TE­GA, MITTE NÄHA RÄMPSPOSTI.»

Oktoobri lõpus otsustas Facebook Discussion tabi ehk foorumi kaotada.

Põhjusi võib otsida sellest, et tahetakse rohkem tuua suhtlust lehe­külgede seinale ja seal inimesi kaasata. Facebook lubas ka pingutada, et muuta seinal oleva info haldamine ja jälgimine lihtsamaks. Minu arust oli foorum hea asi, kui lehe omanikud sinna viitsisid aega investeerida.

Praegu kadus see igalt lehelt, aga kui soovid seda tagasi, siis on selleks alternatiiv – aplikatsioon „Forum for pages”, mille leiab aadressilt www. facebook.com/apps/application. php?id=202980683107053

Reklaamifiltris on toimunud head muudatused Nüüdsest on rohkem võimalusi teha eri tüüpi reklaame ning sihtida senisest paremini. Minu meele tegi eriti rõõmsaks filter „Precise Interest Targeting – Business – Small Business Owners”. Ehk hea uudis kõigile neile, kelle ülesanne on turundada ettevõtete omanikele. Artikli kirjutamise hetkel oleks saanud reklaami näidata ca 11 000 ettevõtjale. Pole paha või mis?

Ilmunud on uus mõõdik lehtedele „325 talking about this / räägivad sellest” on uus mõõdik, mis näitab, kui

52 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

palju inimesi nädala jooksul on sinu lehega olnud aktiivses suhtluses: jaganud postitusi, hakanud fänniks, like’inud pilte, kirjutanud seinale, kommenteerinud jms. See on nähtav nii lehtede omanikele kui ka tavakasutajatele. Mis on selle suurem mõte?

Näidata sulle ja kasutajale, kui aktiivse lehega tegelikult tegu on. Number on muidu nagu iga teine, mida tore vaadata ja mille tõstmise nimel tasub pingutada. Mõtle, kuidas kasutajatele kasulik olla ja küll see number kasvab.

Viisaka URL-i jaoks pole vaja enam 25 fänni Kui enne sai korraliku lühikese veebiaadressi jaoks Facebooki lehel valida sobiva nime alles pärast 25 fänni täitumist, siis nüüd ei pea enam sõpru kiusama teatega, et tule fänniks, saan siis korraliku nime lehele valida ja turundama asuda. Kui sa pole seda siiani teinud, siis mine www.facebook.com/username ja muuda oma lehe aadress lihtsamaks.

Muutustega kaasneb alati hirm.

Shoutlet (www.shoutlet.com) tegi oktoobris uuringu ning küsis suhtlusmeediaga tegelejatelt, mis neil piltlikult öösel magada ei lase. Vastused olid järgmised: • 50% kuidas luua tõelist suhet kasutajatega • 38% kuidas leida ressursse, et ideid ellu viia • 37% kuidas hoida ennast kursis suhtlusmeedias toimuvate muutustega

test uuendustest

Näide foorumi edasikestmisest: Sony Ericsson kasutab selleks nüüd vastavad app’i ehk rakendust.

SeeGA JÄTA MeeLDe – PINGUTA SeLLe NIMeL, eT KASUTAJA­ TeLe VÄÄRTUST LUUA JA NeID KAASATA.» • 25% Facebook Edgerank • 20% pidevad teated telefonile, et midagi on jälle suhtlusmeedias toimunud.

Seega jäta meelde – pinguta selle nimel, et kasutajatele väärtust luua ja neid kaasata ning võid kindel olla, et sinu fännilehel on ka tõeliseid fänne, kes on valmis ühel hetkel avama ka rahakoti ja ulatama sulle eurosid.

Facebooki lehtede omanikel on nüüd veel üks mõõdik: kes lehest räägivad („talking about this”, kohe fännide arvu all vasakus veerus).

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 53

lahendused

Lihtsam elu Eesti Androidis Kui mul on vaja kiirust testida, e-aineid määrata, prügihunnikust teatada või palganumbreid arvutada, siis kas keegi teeb elu lihtsustamiseks ka Eesti kasutajale vajalikku rakendust?

Uusi Eesti rakendusi lisandub Android Marketisse iga kuu, paljud neist aitavadki meie igapäevaseid asju lihtsamaks teha. Siin on neist mõne uuema ülevaade. Lisa leiab am.ee/android blogist.

Kaido einama kaido@am.ee

kendus olla kuidagi selle operaatoriga seotud. Kiirustest teeb lihtsaid asukohapõhiseid mõõtmisi ja edastab tulemused serverisse, kus sada viimast kuvatakse ka Google’i kaardil.

Kasutajale jääb telefonirakenduses nimekiri tema enda mõõtmistest – üles- ja allalaadimiskiirus, kohanimi ning aeg. Miks eelistada seda Speedtestile? Ilmselt puhtalt patriootilistel kaalutlustel, et ikkagi Eesti enda rakendus ja ehk sünnib sellest tulemuste saatmisest ka mingit kasu võrguteenuste parandamise näol. Ning

eHK SÜNNIB SeLLeST SAATMI­SeST KASU VÕRGUTeeNUSTe PARANDAMISe NÄOL.

Kiirustest Kiirustestiks on küll Androidis olemas vana hea Speedtest, mida arvutiteski oma internetiühenduse kvaliteedi hindamiseks kasutatakse, kuid nüüd leidub sellele kodumaine alternatiiv nimega Kiirustest, mis on ühe teise kodumaise startup’i – Linkmesi rakendusega õige pisut sarnane, kuid tavakasutaja jaoks lihtsama kasutajaliidesega. Rakenduse kodulehel pole küll sõnagi, kes ja miks selle valmis tegi, kuid domeeni on endale registreerinud Elisa Eesti ja kontaktid on samuti Elisa omad, seega võib see ra-

bilehte saab ka mobiilis kasutada, aga see on ebamugavam kui rakendus.

Palk

muidugi saab vaadata oma suvila või tulevase elukoha jaoks testitulemusi, kas ja millise operaatoriga andmeside testid kindlas asukohas on õnnestunud. Rakendus on veel toorevõitu, sest kipub tihti kokku jooksma.

Ecofood Selle võõrapärase nime taga peitub Eesti oma mahetoiduportaal Elavtoit.com.

Mobiilirakendusega saab otsida lähimaid ökotootjaid, filtreerida toiduainete järgi ja otse kaardil olevate kontaktide järgi kas lisada need oma kontaktide hulka telefonis või helistada ühe klõpsuga otse tootjale. Rakendus peegeldab Elavtoit. com veebis olevat infot. Teenuse vee-

54 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

Tegu, nagu nimigi otseselt vihjab, on palgakalkulaatoriga, mille Android Marketist leiab otsinguga „Andres Kukk Palk”. Kasulik nii tööandjale kui ka töövõtjale, kui need riiklikud protsendid pole igapäevasest kasuta-

misest veel pähe kulunud. Spetsiaalse kalkulaatoriga on vähem arvutamist.

Seega – igapäevaselt ebavajalik, aga vahetevahel mugav ja asjalik rakendus palgaarvutuseks, kui veebikalkulaatoreid pole mugavalt käepärast.

E-ained

lihtne lahendus

Arvuta, kui palju tuleb digiallkiri odavam Kumb on soodsam, kas paberile käsitsi pookstaave vedada või osta serverisse kallid digitempli sertifikaadid?

Sertifitseerimiskeskus tellis kalkulaatori, mis arvestab kulusid ning ütleb, palju raha jääb alles digiallkirja kasutades.

Kuigi kaupmehed kurdavad, et sälitus­ aineteta kaubad ei kipu hästi müüma (eks süüdi on ka kallis hind), on siiski e-ainete jälgijaid aina rohkem. Mis võiks olla poes kasulikum kui vastav rakendus mobiilis. Otsida saab nii Enumbri kui ka nime või nimeosa järgi.

Iga aine kohta on pikem kirjeldus.

World Cleanup

Iseenesest tundub see kokkuhoid, mida kalkulaator välja pakub, kolos­saalne. Hiljuti Sertifitseerimiskeskuse korraldatud seminaril jäid paljud kuulajad kalkulaatori osas täiesti skeptiliseks, kuid ilmselt on nõus kõik, et teatud olukordades on digiallkiri odavam. Eriti just siis, kui dokumentide allkirjastamist on palju. Ühe-kaheleheküljelisi pabereid suudab igaüks mõne sekundiga allkirjastada, kui aga on vaja mitut koopiat või mis veel hullem – kui dokumendid on sajaleheküljelised,

siis lõpuks hakkab ka käsi ära väsima.

Kalkulaatoris tuleb vastata lihtsatele küsimustele: kui palju kulub kliendil aega allkirjastamiseks (SK seminaril vastanud pakkusid mõne minuti), milline on dokumendi keskmine lehekülgede arv, kui suur on dokumentide hulk ja mitu protsenti lepingutest saadetakse postiga. Näidisandmetega (30 minutit / 6 lk / 2 lk / 300 tk / 30%) hoitakse kalkulaatori arvates ühes kuus kokku ligi 1110 eurot.

KAIDO eINAMA

Üks Eesti Nokiatest on ka prügikoristamise talgud „Teeme ära!”, mis on nüüd saanud ülemaailmse Androidi-rakenduse. „Teeme ära!” prügikaardi abivahend aitab planeeritavat maailma­koristuse aktsiooni ette valmistada ja hakata kohe illegaalset prügi kaardistama mistahes punktis.

Uue prügikoha lisamisel avatakse kõigepealt mobiilikaamera, et prügist saaks pildi teha. Siis tuleb sisestada maht ja koostis. Asukoht võetakse kaardile telefoni GPS-ist.

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

b lo g i va at lus

Revolutsioon rah 42

Aivar Kraus 20. detsember 3StepIT müügijuht

43

Jüri Teemant 28. detsember Elisa Eesti ärikliendiüksuse juht

Logica Eesti uus juht on Avo Kask

Revolutsioon ei toimu praegu mitte ainult arenevate maade tänavatel, vaid ka rahakotis. Mobiilimaksel on suur tulevik, räägib Fututoa blogi.

FOTO: (CC) Erik (HASH) Hersman

Logica Eesti uueks tegevjuhiks valiti konkursiga pikaajalise IT-sektori kogemusega Avo Kask. Viimased kuus ja pool aastat töötas Kask Tieto Estonia Services tegevjuhi ja juhatuse liikmena ning kaks viimast aastat ka Tieto Estonia juhina.

Kõrghariduse omandas ta Tallinna Tehnikaülikoolis automaatika erialal. Uue juhi IT-valdkonna töökogemus ulatub aastasse 1991. Enne liitumist Tieto meeskonnaga on Kask olnud IT-spetsialist Crebitis, müügijuht HP-s, tegevjuht Triggeris jm.

39

Eero Tohver 16. jaanuar Uptime grupi tegevjuht

Sten Tamkivi sai IT Akadeemia juht­ komisjoni esimeheks

45 Aivar

Paalberg 6. veebruar ML Novator juhatuse esimees

IT Akadeemia tegevuse käivi­ tamiseks loodud juhtkomisjoni juhiks sai Skype Eesti juht Sten Tamkivi. Komisjoni kuuluvad veel Taavi Kotka, Jaak Anton, Andres Kaarmann ja Ahti Kunin­gas. Komisjoni ülesandeks on IT Akadeemia arengusuundade, põhimõtete ning eelarve ja tööplaani kinnitamine.

56 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

Tärkavate turgude mobiilne rahakott

Idufirmad sinus eneses

Arengufondi tulevikuseire eksperdid ei jäta olulist informatsiooni enda teada ja kirjutavad uues veebiblogis nimega Fututuba, millises suunas tehnoloogilised arengud maailmas praegu liiguvad. Mobiilimaksest on Siim Esko kirjutanud pikemalt ja ennustab, et arengumaades saabub sellel makseviisil suur läbimurre.

3.11.11, Fututuba.ee

Startupin.me pole just päris blogilehekülg, kuid kasulik ikkagi – seal saab uutmoodi süsteemi abil ülevaate start­ up-maailmast ja hinnata huvitavamaid või kasulikumaid lugusid. Küsida saab ka. Lisaks linkidele võib postitada küsimusi ja teised saavad neid soovitada ning vastata. Selle lehekülje käivitaja on Eesti seeriaettevõtja IT-alal Jüri Kaljundi.

30.11.11, Startupin.me

5 T WIT TERI SÄUTSU

Arvutimaailm valib igal kuul välja viis tehnoloogiateemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.

hakotis

LINNARVIIK: Palun mitte tülitada kettkuulujutuga teemal „Kas Google ikka kolib oma serverid Eestisse?”

Linnar Viik, IT-visionäär

martparve: elisa lõpetas pärast pikka nurumist „erakorraliselt” lepingu digiallkirjastatud avalduse alusel. erakorraliselt my ass. lugege võs-i.

Mart Parve, tehnoloogiaajakirjanik

eeMeeZ: Kunagi hiljem selgub, et praegune ajalooperiood Eestis oli „laikiv ajastu”.

Elvis Kõll, insener

Uputus tõi kõva­ kettapõua ML Novatori blogis annab Aivar Paalberg tihti ülevaateid riistvaraturul toimuvast.

Viimane postitus räägib, et kõvakettaturul pole häid aegu niipea loota. Tai üleujutustest põhjustatud HDD kõvaketaste defitsiit ja kõrge hind püsivad kuni 2012. aasta keskpaigani.

Olukorra normaliseerumist on Paalbergi sõnul oodata alles 2012. a teises pooles.

15.11.11, blog.arvutid.ee

HOLGeR_R: Wordi spellerile ei meeldi sõna „rahastustaotlus”.

Asemele pakub pigem „ahastustaotlus” ja „rahatustaotlus”.

Holger Roonemaa, ajakirjanik

KIRDeKRAff: life is too short to remove USB safely* Priit, Tallinn

* – „elu on liiga lühike, et USB-seadet turvaliselt eemaldada”

fo o ru m i va at lus

XDA-Developers on hea foorum, kust oma mobiilile ikka abi leiab.

Viimane uudis sealt on aga Android 4.0, mis õnnestus paigaldada 2009. aastal välja tulnud vanale Windowsi telefonile.

Xda-developers.com arendajad portisid ehk kandsid HTC HD2-le kohendustega üle Google’i neljanda põlvkonna mobiilseadmete operatsioonisüsteemi, mis on vana Windows Mobile’iga telefon. See lisab optimismi, et me ei peagi iga uue platvormi väljatulekuga jooksma uusi mobiile ostma, sest vanad enam välja ei vea. Või tegi tõesti HTC sellega vea, et ehitas kunagi liiga hea ja vastupidava telefoni? foorum.hinnavaatlus.ee Elisa Minti mobiilse interneti foorumites leiavad kasutajad, et igapäevaseks koduseks kasutuseks võib 3,5G liiga ebakindel olla.

Nimelt kipuvad 3G kärjed „hingama” ehk leviala nende ümber väheneb, kui võrgukoormus suureneb. Nii kukuvadki mastist kaugemal asuvad kasutajad kiire interneti levialast välja EDGE-i või lausa GPRS-i ning kogu maa pole enam kaugeltki kaetud 3G-ga.

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 57

inimesed

Tahvel kõigile: selleks, et Apple’i tooteid kasutama hakata, ei pea olema koolituse läbinud täiskasvanu või arvutiteadlane.

IM Arvutite tegevjuht Jaanus Treilmann küsib ühelt esimeselt Eesti App Store’i rakenduse tegijalt Henri Normakult Londonis, mis on siis hea rakenduse tegemise saladus. fotod: Kalev Lilleorg

Raske on jääda ükskõikseks, kui sul on õhupall. Ka Apple’i poe avamisel olid õhupallid omal kohal õunamahla ja iSeadmete seas.

Apple’i ühe esimesena maale toonud Sander Paas oli loomulikult ka kohal – kunagistest lihtsatest keldripoodidest on nüüd saanud Apple’i tunnustatud kohalikud esinduspoed.

58 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

Õhtu edenedes hakkasid vaevaliselt eemalduma varjavad kleepsud akendelt – et saaks hommikul kella kümneks valmis olla Apple’i fännide tormijooksuks soodustoodetele.

Uue Apple’i v2.0 poe avanemine

Novembris avas Solarise keskuses Apple’i ametlik edasimüüja IM Arvutid AS Eesti esimese Apple Premium Reseller v2.0 kontseptsiooniga esindussalongi.

Avamispäeval kuulutati ka välja Eesti kõige kasulikuma iPhone’i rakenduse ideekonkurss ning järgmisel päeval läks lahti suur ostumöll soodsatele iSeadmetele.

Eesriided on veel ees. Apple’i fänne polnud küll eesriiete ees telkimas, kuid salapära oli loodud. Poe kardina tagant piilub poe juhataja Pirje Jürgens.

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 59

inimesed

Kolmekordne matt maleliidu presidendilt

„Väiksena osalesin küll mõnel malevõistlusel, aga kaotasin need kõik,” ütleb Andrei Korobeinik tagasihoidlikult. Ta on maleliidu verivärske president.

Just äsja on Tallinna vanalinnas Paul Kerese malemajas lõppenud selle aastaid sisemistes tülides ning kroonilises rahanappuses vaevelnud liidu nõukogu koosolek.

Esimene, mida juhtis Korobeinik. Kell on pool kuus esmaspäeva õhtul ja Korobeinik on hoolimata oma väidetavast kobadusest valmis tegema Arvutimaailmaga mõne partii. Ta haarab ühe valge ja ühe musta etturi ning sirutab käed loosimiseks välja. Just sellest hetkest ilmub malejumalanna Caissa huultele esimene peen muie, arvan tagantjärele – mulle antakse mustad malendid.

Esimene partii

oot-oot, See vist poleks küll hea käik.»

Andrei Korobeinik jättis meie reporteri napilt ilma võimalusest saada kerge võit

Korobeiniku avakäik on klassikaline e4, vastan e5. Kümmekond aastat tagasi ülieduka suhtlusportaali rate.ee loonud Korobeiniku avangust aimdub ettevaatlikkust või on see pelgalt vastase tähelepanu teadlik hajutamine? Igatahes tõstab ta oma ratsu laua äärele. Tean, et taktikaliselt vale käik. Minu enesekindlus kasvab. „Kui tihti malet mängid,” uurin. Tuleb välja, et kakskolm korda nädalas ja korraga mitu partiid. „Ma mängin arvutis ja hästi kiiresti. Enamasti kaotan kõik matšid, aga male aitab mul keskenduda teistele tegemistele. On motivatsioonivahendiks,” selgitab ta.

Korobeinik räägib aeglaselt ja rahulikult.

Minu süda hakkab aimama halba, ehkki „päris” laua peal olla ta mänginud viimati viie aasta eest. Male oli Korobeinikul selge juba nelja-aas-

60 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

taselt. Õppis iseseisvalt. Õpikust. Kuulus küll ka maleklubisse, ent käis seal ainult nii palju, et osaleda turniiridel. Nendel, mis ta enda väitel kõik kaotas.

Järgnevad kümmekond minutit mööduvad vaikuses. Mõlemad keskenduvad mängule. Tundub võrdne kuni hetkeni, mil jään oma lolluse tulemusel õrna vähemusse (kaotan häbiväärselt lipu). Tuleb rünnata ning viin oda ruudule b4.

Tuli! Korobeinikul ei jää muud üle, kui kuningas peitu viia. Fotograaf haistab võimalust, välk sähvib. Vastane on pinge all. Ta tõstab kuninga õhku ja lükkab selle ruudu võrra edasi. Just see, mida ma salamisi ootan. Süda taob, sest kohe laseb ta kuningast lahti, mina ründan vankriga tema lippu ja seis on taas viigis! Ja siis: „Oot-oot, ossa kurat! See vist küll poleks hea käik!” Näpud kuningast lahti ei lähe ja mina võin oma suu valgete lipust puhtaks pühkida.

Eesootavat paratamatust tunnistades hakkan vastast hoopis küsimustega pommitama. „Tahan maleliidus restardi teha,” räägib Korobeinik.

Täna oli esimene nõukogu koosolek, kuid tõsine brainstorming tuleb detsembris. Idee on lihtne – maleliitu tuleb tuua startup’ide mõttemaailm.

See tähendab, et pole pikki igavaid koosolekuid, igaüks teab, mis on tema konkreetsed ülesanded ning kaasata tuleb palju tarkade inimeste vabatahtlikku abi. Selles osas, millisesse intriigidepessa ta liidu presidendi kohta vastu võttes astus, Korobeinik illusioone ei loo. „Vahepeal käis kogu suhtlus [liidu sees erinevate tülitsevate

fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 61

inimesed

Fotograaf on pildile saanud selle harva korra, kui Korobeinik muigab. Tema malevastasele ei tähendanud see muidugi head.

osapoolte vahel] läbi advokaatide. See iseloomustab õhkkonda päris hästi, või mis,” pärib ta ja jätkab ise vastust ootamata. „Ma saaksin sellest veel aru, kui mängus oleks suur raha, mida jagada. Aga praegu ettevõtted liitu toetada ei taha, riigiga on suhted kehvad.” Juba aasta pärast on olukord parem, kinnitab ta. „Selleks ma siia ju tulin!”

Järgmisel aastal lubab vastne maleliidu president alustada programmiga „male koolidesse” ning seda, et õhk on liidus puhas. „Ehkki siseopositsioon on olnud ebakonstruktiivne, püüan ma arvestada kõigiga, sest tegelikult tahavad kõik ju malele parimat. Asi on lihtsalt selles, et maletajad mängivad alati võidu peale. Viiki nad ei tunnista,” ütleb Korobeinik justkui viidates

62 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

seisule meie vahel oleval laual. „Veel ei ole kõik. Üks kurb käik jääb veel.” On see lohutamine või lihtsalt fakti konstateerimine, ma aru ei saagi. Matt. Korobeinik üks, Arvutimaailm null.

Teine partii Vahetame pooled ning nüüd olen mina valge.

Otsustan endamisi selle partii ajal mängida ise ettevaatlikumalt ning ärritada vastast ründavate küsimustega. Alustan kindlalt Itaalia avanguga.

Mäng areneb. „Kas [riigikogu] kuluhüvitised kulutad ikka kõik ära,” suskan fair play piirile jääva küsimusega. Korobeinik jääb hetkeks mõttesse ning samal ajal kui toob mängu oma ratsu, ütleb, et kulutab alla poole. „Valijatega ma ei kohtu ja

ko mm enta ar

Taavi Kotka: Andrei ei tee midagi poole vinnaga Webmedia Eesti juht ning ühes Korobeinikuga maleliidu nõukogusse valitud Taavi Kotka meenutab, et kohtus Andreiga esimest korda 2004. või 2005. aastal, kui Webmedia esimest korda laienes ning palkas tööjõudu juurde. „Teadsin, et tööintervjuule tuleb keegi Andrei, aga see oli kõik.

Kui intervjuu algas, sain aru, et tegemist on Korobeinikuga,” meenutab Kotka. Korobeinik tuli lihtsalt tutvuma, kuidas ühes korralikus IT-firmas elu korraldatud on.

Korobeiniku kohta ütleb Kotka, et tegu ei ole mehega, kes teeks midagi poole vinnaga. „Kui ta midagi ette võtab, siis ei peatu enne, kui on mingi muutuse esile kutsunud.”

Koos on nad olnud ka võistluse Ajujaht žüriis, kus Kotka sõnutsi naerdi, et on olemas Andrei arvamus ja vale arvamus. „Sihipärasus on tema ülitugev omadus,” tõstab Kotka esile. „Ja tal on oskus mitte lasta asjadel üle pea kasvada, ta leiab vähemtähtsale asenduse ja jätab endale ajapuhvreid, mitte ei rebi lõhki.”

Aga kõik ei saa ju olla nii positiivne? „Tal ei ole väga suurte meeskondade koordineerimise kogemust ja suurte koosolekute juhtimisel võiks Andrei olla veel parem.

Aga riigikogust saab ta selle kogemuse kindlasti,” arvab Kotka.

kui kellegagi ka kohtun, siis süüa ostavad nad endale ise,” ei jää ta vastust võlgu.

Ratsu mängu toomisega kattis ta aga oma lipu liini, mis jätab mulle omakorda võimaluse manööverdada oma ratsuga nii, et järgmise käiguna terendab Korobeinikule kahvel – vanker ja kuningas. Üle vastase huulte tuleb paar pehmemat sarvilist sõna enda tähelepanematuse osas, ent ta suudab mu rünnakuähvarduse siiski kontreerida. Ette rutates öeldes on see ka kogu õhtu teine ja viimane kord, kui mul teda malelaual kas või sõrmeotsa jagu närvi ajada õnnestub.

See ei tähenda, et ma ei üritaks. Kaugeltki mitte. „Alguses riigikogu, seejärel kriisis vaevlev Vene Teater ja nüüd samasuguses jamas olev maleliit. Mis sundis sind kodusest IT-maailmast

sellistesse kohtadesse hüppama,” pinnin. Vastus jääb vaoshoituks, aga väga enesekindlaks. „Just see, et need on mõlemad kriisis. Ma olen mõlemas kohas ajutiselt ja kui kord majja saab, siis lahkun,” räägib Korobeinik. Vene Teatri nõukogu juhiks määrati ta üheks aastaks. „Teatris läheb juba paremini. Need, kes ei olnud nõus näiteks jänest mängima, on juba lahkunud. Uued etendused on päris head,” räägib ta. Maleliidus näeb ta ennast osatäitjana kauem – kaheks aastaks. „Aga kas riigikogus on siis nii igav, et sellest jäi väheks ja aega on nii palju üle,” ründan edasi, sest malelaual loovutavad minu vigurid aeglaselt aga järjepidevalt üha rohkem mänguruumi. Korobeinik tõstab hetkeks pilgu laualt ja

uued etendused on päris head.»

Andrei Korobeinik vaatab oma tööle Vene Teatri nõukogus positiivselt

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 63

inimesed

Vabal ajal meeldib Andreile näiteks jalgrattaga sõitmas käia.

vaatab otsa. „Võib ka nii öelda.” Seda vastust ma ei oodanud. Palun täpsustada. Ta selgitab: riigikogus tuleb ise otsida tegevust, siis igav ei ole.

Aga kui ei viitsi, võid ka niisama hakkama saada. „Istungid on neljal päeval nädalas, praegu on istungivaba nädal. Kaheksatunnist tööpäeva küll täis ei tule,” räägib ta. Meie miniturniiri päeval ärkas ta kell kümme hommikul.

Reformierakonna fraktsiooni kuuluv põhiseaduskomisjoni liige Korobeinik on endale riigikogus valinud kaks erihuvi: e-valimised ja eriik. Ta ütleb, et ehkki näiliselt võib meil nendes valdkondades kõik väga hästi olla, siis tegelikkus on nukram. „Netiühenduse kiiruse poolest oleme maailmas tagumises otsas. Mõistlik kiirus on ainult suuremates linnades, mis tähendab, et ka IT-ettevõtted saavad tekkida ainult Tallinnas, Tartus ja heal juhul Pärnus.” Estwini projekt küll peaks viima kiire neti üle riigi, aga selle arendamine võtab tema hinnangul liiga kaua aega. „Me peame midagi ette võtma, et saaks 1990ndatel tekkinud konkurentsieelise taastada.” Mida sa välja pakud? „Me oleme nii väike riik, et kindla fookusega saame väga palju saavutada. Kind-

64 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

lad toetused startup’idele, kiire infrastruktuuri arendamine, korralik tugi ettevõtjatele Silicon Valleys,” pommitab ta järjest.

Sõda laual on teises raundis kulgenud minu meelest enam-vähem võrdselt. „Sina oled valge, sina pead ründama. Mina võin rahulikult oodata,” asub nüüd tema mind töötlema. Arutlen valjuhäälselt, et kas tegemist on provokatsiooniga või on see sõbralik nõuanne. Ei saa aru, aga lähen õnge. Ründan, tema lööb valge lipu. Kirun.

Kolmas partii Korobeiniku nägu kisub üha sagedamini muigele (ta ei naera kogu õhtu jooksul kordagi, vaid muigab), algne sondeeriv ettevaatlikkus on asendunud raudse enesekindlusega ja ta imestab järjest valjuhäälsemalt, et „huvitav käik” või „ei tea, mis strateegia selle käigu taga on, sest taktikat ma siin küll ei näe”. Iga kord kui ta midagi sellist ütleb, saan aru, et olen teinud midagi lollisti. Tema järgmised käigud tõestavad seda ilmekalt. Matt. Korobeinik kaks, Arvutimaailm null. „Kas teeme ühe veel või on sul juba kiire,” pä-

rin. „Teeme-teeme, aega on.” Hea küll. Korobeinik on valge ja alustab ( ja võidab).

Enamiku aega võtab küll riigikogu, ent äris läheb pragu põhitähelepanu tutvumislehele Flirtic, mille Korobeinik lõi aasta alguses koos Allan Martinsoni ja Andres Susiga. Äri on „korralikus kasvufaasis”. „Serbias oleme number üks, Venemaal väiksemad, Eestis teisel kohal,” räägib ta. Lehe käive tuleb analoogselt kuulsale rate.ee-le tasulistest teenustest ning ehkki praegu jääb kuukäive 1600 euro kanti, läheb see joon kuu-kuult üha järsemalt kõrgustesse.

Just Flirticuga seoses on juba detsembris Korobeiniku kinnitusel oodata märkimisväärseid uudiseid. Mis need täpselt on, ei saa ta öelda, sest ajakiri läheb trükki liiga vara ning saladus pole veel valmis ilmavalgele tulema. „Me paneme sellele sündmusele tõesti palju ootusi,” jääb ta müstiliseks.

Osalus on Korobeinikul alles ka rate.ee-s, samuti kasutajakonto. Viimati vaatas ta seda umbes kuu aega tagasi, et saada kätte kõik sünni-

päevaõnnitlused. Mäng veereb oma rada. Jätan kasutamata raskelt kätte võideldud võimaluse lüüa ta oda. Ühel hetkel taipan, et Korobeinik ei võta mind enam kui vastast, vaid kui lihtsalt mängukaaslast. Arutame läbi osade käikude võimalused, mis ühel või teisel avanevad ja miks üks jättis tegemata selle või tolle käigu. See ei tähenda, et ta oma tugevust maksma ei paneks. Ühel hetkel koputatakse malemaja teise korruse kabineti uksele ning keegi meesterahvas teatab ettevaatlikult, et „me tahaks kella kaheksast maja kinni panna”. Kaheksani on kolm minutit. „Jõuame ilusti,” vastab mu malekaaslane rahulikult. Jõuamegi. Tuli, matt. Korobeinik kolm, Arvutimaailm null. Malemaja ukse ees vahetab värske president paar sõna hallipäiste meesterahvastega, kes meiega sarnaselt viimase minutini omavahel paremust selgitasid. „Kohtume siis aasta pärast Pühajärve turniiril,” lausub ta mulle ja lahkub. Mulle tundub, et maleliidust võib veel asja saada.

Holger Roonemaa, Eesti Päevaleht

Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011 65

minu arvutimaailm

Sulev Sisask Eesti üks esimesi ja praeguse seisuga üks viimaseid arvutitootjaid Ordi on kogu eksisteerimise aja olnud Sulev Sisaski juhtimise all. Arvutimaailm uurib, mismoodi Sisask arvutimaailma jõudis ja mida praegu kasutab.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Arvan, et see oli 1981. aastal Nõo keskkoolis praktikal käies. Nagu ikka, programme ja andmeid sisestasime perfokaartidel ja lintidel.

Esimene oma arvuti?

Mitaci sülearvuti, Inteli 386 protsessoriga. Esimene tööarvuti oli vist CM4.

Esimene mobiiltelefon?

Nokia NMT. Esimene kokkupuude internetiga?

Seda ei mäletagi! Arvatavasti 1995. aastal.

Milline on praegune tehniline varustatus?

Ordi Enduro 5437SSD ja üks päevinäinud Nokia.

Kõige halvem IT-ga seotud kogemus?

Halbu asju ei mäleta, kui neid oligi ... ebameeldiv oli see, kui kunagi sülearvuti ära varastati.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?

Sellist ei ole.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?

Tööl olles ca kolm-neli tundi. Töövälisel ajal kasutan arvutit üsna harva, meelelahutuseks ja ajaviiteks arvutit ei kasuta.

Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat?

Kaugetel aegadel sellele tähelepanu ei pööratud, tagantjärele ja praeguste arusaamade järgi kindlasti sai kasutatud ja katsetatud programme, mille päritolu oli kahtlane.

Foto: scanpix

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 8.02

◊◊ Milline on praegu kõige populaarsem Linuxi distributsioon ja miks? ◊◊ Uurime tahvlite hingeelu: kas ja milleks neid kasutada ◊◊ Millest räägivad omavahel IT-administraatorid?

66 Arvutimaailm nr 12 (187) detsember 2011

Ordi soovitab Windows® 7 Home Premium

Lihtsalt parem

LG monitor 3D LED ekraaniga

TASUTA KAASA 3D PRILLID!

3D LED ekraan 1920x1080, reageerimisaeg 5ms, kontrastsus 5M:1, heledus 250cd/m2, DVI, HDMI, VESA, must

23” D2342P-PN

999€

249€

25” D2542P-PN

319€

sissemakse 0 €, periood 36 kuud, 38 € / kuus

KOLM DEE ON IKKA

KOLM DEE -Ordi vanasõna

Ordi Twist 3D VÕIMAS 3D ARVUTI!

Intel Core i5-2500K protsessor + Arctic Freezer 13 Pro jahuti, 8GB DDR3 operatiivmälu, 64GB SSD + 1TB HDD (2x500) kõvaketas, 1GB Radeon HD6850 graafikakaart, Blu-Ray RW 3D, Intel Z68 kiibistik, USB3.0, Windows® 7 Home Premium, Bitdefender IS 2011

Inteli eriseeria protsessor koostöös BluRay ja Radeon videokaardiga tagavad hämmastava 3D elamuse nii filmides kui mängudes. SSD ketas võimaldab välkkiiret tegutsemist igapäevatöödes, mida ei usu enne, kui oled proovinud!

399€

499€

899€

sissemakse 0 €, periood 36 kuud, 15 € / kuus

sissemakse 0 €, periood 36 kuud, 19 € / kuus

sissemakse 0 €, periood 36 kuud, 34 € / kuus

Ordi Enduro 6145D+

Ordi Enduro i3365B Plus+

Ordi Enduro i769TB Plus+

MUGAV KAASLANE IGAKS HETKEKS! 14” HD (1366x768) LED ekraan, 320GB kõvaketas, 4GB DDR3 operatiivmälu, Intel Pentium P6100 protsessor, Intel HD graafikakaart, kaal 2,2kg, aku kuni 5 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, LAN, SD/MMC/MS kaardilugeja, 3xUSB, VGA, HDMI, veebikaamera, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

UUS INTEL CORE TEHNOLOOGIA! 15,6” HD (1366x768) LED ekraan, 500GB kõvaketas, 4GB DDR3 operatiivmälu, Intel Core i3-2330M protsessor, Intel HD3000 graafikakaart, kaal 2,5kg, aku kuni 4,5 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/MMS kaardilugeja, 3xUSB, VGA, HDMI, veebikaamera, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

VÕIMAS PROFIMASIN! 15,6” HD (1366x768) LED ekraan, 1TB kõvaketas, 8GB DDR3 operatiivmälu, Intel Core i7-2630QM protsessor, 2GB nVidia GeForce GT555M graafikakaart, kaal 2,5kg, aku kuni 4 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/MMS kaardilugeja, 3xUSB, VGA, HDMI, veebikaamera, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

Teenuse pakkujaks on Swedbank Liising AS. Tutvu teenuse tingimustega kaupmehe klienditeenindaja juures, vajadusel konsulteeri asjatundjaga. Krediidi kulukuse määr on 28,68% aastas järgmistel näidistingimustel: järelmaksu summa 500 €, sissemakse 10%, tagastamise tähtaeg 2 aastat, intress 21,9% aastas, lepingutasu 19 €. Määr on arvestatud eeldusel, et põhiosa ja intress makstakse tagasi igakuiste annuiteetmaksetena.

Jõulukampaania raames kliendile esimesed 3 kuud intress 0%.

Ordi salongid: TALLINN: Narva mnt 31, tel 663 0530; Pärnu mnt 142, tel 657 7870 PÄRNU: Aia 8, tel 447 1450 TARTU: Küüni 5B, tel 737 7855; Betooni 9, tel 738 5700 NARVA: Tallinna mnt 19c, tel 356 6448

www.ordi.ee

SINU DIGIPOOD

Kompaktne, turvaline ja vastupidav äriklassi arvuti.

Dell Vostro 3450 aku tÜÜaeg kuni 8 tundi taustvalgustusega klaviatuur

garantii 3 aastat t FLSBBO w -&% "OUJ (MBSF t *OUFM $PSF J QSPUTFTTPS . t (# NĂŠMV t LJJSF (# LĂœWBLFUBT t %7% LJSKVUBKB t LVOJ .# *OUFM )% HSBBĂś LB t TĂœSNFKĂŠMKFMVHFKB t WFFCJLBBNFSB t 8J'J t #MVFUPPUI t FFTUJ BTFUVTFHB UBVTUBWBMHVTUVTFHB QSJUTNFLJOEFM LMBWJBUVVS t Y64# t Y64# t F4BUB t )%.* t 7(" t 8JOEPXT )PNF 1SFNJVN 41 t 0Ăł DF 4UBSUFS t BLV UÚÚBFH LVOJ UVOEJ t HBSBOUJJ BBTUBU t LBBM LH

-25%

599.kuumakse alates 48 kuud

Mßßgil punane ja hþbedane mudel.

799â‚Ź

SĂœLEARVUTI

Vali oma stiil!

Mßßgil mudelid punase ja musta korpusega, lisaks pakume laias valikus stiilseid katteid.

Dell Vostro 1540

Kerge ja pika akukestvusega äriklassi sßlearvuti!

Mßßgil punase ja hþbedase korpusega mudel!

SĂœLEARVUTI

SĂœLEARVUTI

Dell Vostro V131

Dell Inspiron N5110

kuumakse alates 48 kuud

17.27â‚Ź

699â‚Ź

aku tÜÜaeg kuni 10 tundi ja 29 minutit taustvalgustusega klaviatuur*

-29%

-21%

549.-

-21%

t FLSBBO w -&% t *OUFM 1FOUJVN %VBM $PSF QSPUTFTTPS # t (# NĂŠMV t (# LĂœWBLFUBT t %7% LJSKVUBKB t LVOJ .# .# FSBMEJTFJTFW ".% 3BEFPO )% . HSBBĂś LB t #MVFUPPUI t WFFCJLBBNFSB t 8J'J t Y64# t 64# t F4"5" t )%.* t 7(" t BLV LFTUWVT LVOJ UVOEJ kuumakse alates 48 kuud 18.84â‚Ź t 8JOEPXT )PNF 1SFNJVN 41 t 0Ăł DF 4UBSUFS 849â‚Ź t LBBM LH t HBSBOUJJ BBTUBU

www.klick.ee tee jĂľuluostud e-poest.

Kaup kätte 2-5 tÜÜpäevaga, kiire ja mugav järelmaks.

599.-

* valitud mudelitel.

Vþimas ja tÜÜkindel äriklassi sßlearvuti!

t FLSBBO w -&% "OUJ (MBSF t *OUFM $PSF J QSPUTFTTPS t (# NĂŠMV t (# LĂœWBLFUBT t %7% LJSKVUBKB t LVOJ .# *OUFM (." )% HSBBĂś LB t WFFCJLBBNFSB t #MVFUPPUI t FFTUJ BTFUVTFHB LMBWJBUVVS t 8J'J t Y64# t )%.* t 7(" t LBBM LH t 8JOEPXT )PNF 1SFNJVN 41 t 0Ăł DF 4UBSUFS t BLV UÚÚBFH LVOJ UVOEJ KB NJOVUJU t HBSBOUJJ BBTUBU

18.84â‚Ź

kaal ainult 1,7 kg t FLSBBO w -&% "OUJ (MBSF t *OUFM $PSF J QSPUTFTTPS . t (# NĂŠMV t LJJSF (# LĂœWBLFUBT t TĂœSNFKĂŠMKFMVHFKB t LVOJ .# *OUFM )% HSBBĂś LB t WFFCJLBBNFSB t FFTUJ BTFUVTFHB QSJUTNFLJOEFM LMBWJBUVVS t 8J'J t #MVFUPPUI t Y64# t 64# F4"5" t 7(" t )%.* t LBBM LH t 8JOEPXT )PNF 1SFNJVN 41 t 0Ăł DF 4UBSUFS t BLV LFTUWVT LVOJ UVOEJ KB NJOVUJU t HBSBOUJJ BBTUBU

599.kuumakse alates 48 kuud

18.84â‚Ź

799â‚Ź

Mahatþmmatud hindade näol on tegemist toodete tavahindadega.

Kampaania kestab 01.12.2011 - 31.12.2011.

Kaupa on piiratud koguses. KĂľik pildid on illustratiivsed

TALLINN: Viru Keskus 6668160 | viru@klick.ee; Kristiine Kaubanduskeskus 6668116 | kristiine@klick.ee; Rocca Al Mare kaubanduskeskus 6668155 | rocca@klick.ee; Ăœlemiste Kaubanduskeskus 6668159 | ulemiste@klick.ee; Järve Kaubanduskeskus 6668154 | jarve@klick.ee; Lasnamäe Centrum 6668128 | mustakivi@klick.ee; Mustika Kaubanduskeskus 6668151 | kadaka@klick.ee; Sikupilli Kaubanduskeskus 6668156 | sikupilli@klick.ee; TARTU: Tasku keskus 666 8163 | tasku@klick.ee; LĂľunakeskus 6668153 | lounakeskus@klick.ee; Kaubanduskeskus Eeden 6668164 | eeden@klick.ee; PĂ„RNU: Kaubamajakas 6668152 | parnu.papiniidu@klick.ee; VILJANDI: Viljandi Centrum 6668166 | viljandi@klick.ee; JĂ•HVI: Kaubanduskeskus Tsentraal 6668168 | johvi@klick.ee; RAKVERE: PĂľhjakeskus 6668177 | rakvere.pohjakeskus@klick.ee; VALGA: Valga Maxima 6668121 | valga@klick.ee; PAIDE: Ringtee 2, 6668124 | paide@klick.ee; KURESSAARE: Auriga Keskus 6668117 | kuressaare@klick.ee; VĂ•RU: Kagukeskus 6668173 | voru@klick.ee.