inimesed
Šerifikaabuga hiiglaslikke plastist põtru kohtab teadagi ainult ühes riigis maailmas.
Minu tööpäev
Ärkan umbes kella kaheksa paiku. Kodus hommikusöök ja telerist Bay Area kohalikud uudised. Seejärel rattaga tööle. Lõuna paiku käin kambaga firma sööklas söömas või kui ei viitsi, siis mõnes muus lähedal asuvas kohas. Õhtul jõuan kuue-seitsme ajal koju või lähen enne ka firma juures olevasse spordisaali trenni.
sialistide järgi. Samas soovitab ta arvestada tõi gaga, et tänapäeval võib juba pea et toota üks kõik mida – protsessori kiirus ja tootmine pole enam suureks takistuseks. Seega ongi eduka äri aluseks mark, disain ja kasutajakogemus. „Tuleb mõelda, miks ma eristun ja seda rau da taguda. Tootele keskendudes pole aga mõtet Eesti turule jääda, mida suurem mastaap, seda kiiremini läheb hästi,” selgitab Kase.
Kodu on Euroopa
Minu puhkepäev
Ärkan hommikul kaheksa, üheksa või kümne paiku, ja edasine aeg sõltub sellest, mis plaanid on tehtud. Kui näiteks San Franciscos toimub mingi üritus, siis lähen Caltrainiga linna, mis on umbes tunniajane rongisõit ja jään sinna ööseks kellegi juurde või tulen õhtul rongiga koju tagasi. Kui on näiteks ilus ilm ja isu sporti teha, siis sõidan rattaga, lähedal on ühel pool mäed ja teisel pool San Francisco lahe kallas ja roostik.
Kase arvab, et kunagi naaseb ta ikka koju, kuid kodumaaks ei pea ta nii väga Eestit kui pigem kogu Euroopat. „Mul on mujal vanas maailmas samuti perekondlikud sidemed – võiks töötada näiteks Prantsusmaal, Saksamaal või Inglis maal,” selgitab ta. Siiski peab ta end läbi ja lõhki eestlaseks – loeb kodumaiseid uudiseid ning jäl gib meie kultuuri. Californias elab ta üksi, üürikorteris. Korteri võttis ta töökoha järgi ja saab jalgrattaga tööl käia – autot ei vaja. „Selles mõttes oli huvitav New Yorgist Californiasse kolida – madal eeslinlik kant. On suuremad kandid nagu San Francisco, aga asustus ikkagi on üsna hajali,” räägib ta. Üllatavaid momente on Kase palju kogune nud. „Esmalt oli väga kummaline, et pangatše kid on suures rollis. Lihtsalt kirjutan kellelegi mingi paberi ja hiljem läheb lihtsalt kontolt raha maha – veider,” tõdeb ta. ENN HEINSOO
64 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011