Page 1

Tigma uuestisünd: Eesti üks vanemaid arvutifirmasid on elus

Hiina ime: laadija haarab mobiiliaku käppade vahele Kuidas arendada mobiilirakendust Windows Phone 7-le? Maailmalõpp või siiski mitte? IPv4 interneti­ aadressid said otsa

eesti andmed avalikuks Lugu sellest, kuidas Open Data liikumine tahab riigi käes olevad andmed kättesaadavaks teha.

Hind € 2,79 / 43.65 Nr 4 (180), aprill 2011

9 7 7 1 0 2 1 936005

Androidi­-olümpia – parimad ärirakendused mobiiltelefonidele


aprill 2011 fookus

LABOR 34 Fujitsu võimas salvesti

Foto: istockphoto

Riigi andmed avalikuks! Open Data liikumine tahab riigiandmetega salatsemise lõpetada. Lk 16

A RVA M US 6

Vastasseis: Internet Explorer 9 või Firefox 4? 7 Eksperdid hindavad: Viiratsi.ee 8 Ants Sild: kust leida pooled puuduolevad IT-töötajad?

väikesesse büroosse 36 Prestigio esimene tahvel –

aias või aia taga? 37 Hiina ime – laadija

Hongkongist 38 Leedu vorm ja sisu –

Impresspages 39 Samsung sai kuvari veel

õhemaks 40 LG sai nutitelefoni veel

odavamaks

41 Nokia E7 – tugev kommunikaator

UUDISED 10 SAP arvutab otse mälus 14 Uus ja vanad: juhtmeta kuvarid

FIRMA 22 Tigma on elus!

R E P O R TA A Ž 28 Eesti mobiiliarendajad Peterburis

LAHENDUSED 48 Arduino – teeme ise prototüübi 50 Windows Phone 7 arendus on lihtne 52 Demoscene – unustatud vana 54 Appi – IPv4 aadressid said otsa! 55 Yammer – sotsiaalvõrk

kontoriboksides INIMESED 56 Sotsiaalvõrgud: blogid, Twitter 58 IT Kolledž tegi uksed lahti 60 Jaanus Kase Räniorus 65 Hong Ju Jeon Eestis 66 Minu arvutimaailm: Oliver Ojamaa

42 Androidi-olümpial sattusid meie testilauale erinevad Androidirakendused ja -seadmed.

Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 3


toimetuse lehekülg

E-tiigri elustamine garaažis „Kas tarkvara arendamine ongi nii lihtne?” küsis üks arvutiasjandusega mitte nii kursis olev tuttav, kui oli näinud Garage48 projekte. Teed 48 tunniga valmis ja samal ajal rabelevad teised sarnaste asjade kallal kuid? Raske öelda. Tegelikult näeb Garage48 üritusel ju fassaadi. Mõnikord on õnneks ka läinud, näiteks Lastehoid või Defolio, mis edasi elavad. Garage48 korraldajad pole maininud, et keegi oleks kurtnud, nagu jääks nii arendamisest liiga lihtsa töö mulje. Pigem vastupidi – üks arendaja on selle formaadi üle võtnud oma teenustesse ja pakub mõnepäevast „kiirabiarendust”. Avalike teenuste arendamisel aga tekkis väike vimm riigiametitega. Arusaadav – ühed töötavad viieni ja teised kogunevad nädalavahetuseks mõnusalt arendusööd veetma. Kui selgus, et riigi andmebaasi kasutamise eest peab maksma, sai mõni osaleja kurjaks. Maksuraha on ju juba kulutatud. Ka jutud, et mõni asi ei kuulu avalikustamisele, näisid e-tiigri uinutamisena. Peaministri IT-nõunik vastas kunagi küsimusele, kas valitsuse nõupidamisi on ikka turvaline üle kanda: aga mida on riigil varjata? Tundub, et nüüd juba on.

KAIDO EINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

AM suhtlusvõrkudes

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

facebook.com/ arvutimaailm

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Kaanepilt: iStockphoto

twitter.com/ arvutimaailm

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

issuu.com/ arvutimaailm

Arvutimaailma tellimus maksab 25.50 € aastas, otsekorraldusega 2.24 € kuus.

foursquare.com/ venue/4260251

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

et.wikipedia.org/ wiki/arvutimaailm


versiooniuuendus (7.x, 8.x või 9.x) täisversioon riigiasutustele versiooniuuendus riigiasutustele Pro täisversioon, EDU/CHAR

183,95 260,96 124,34 194,53

versiooniuuendus (CS2, CS3 või CS4) täisversioon riigiasutustele versiooniuuendus riigiasutustele Extended täisversioon, EDU/CHAR

234,95 746,44 222,96 246,70

versiooniuuendus täisversioon riigiasutustele versiooniuuendus riigiasutustele täisversioon haridusasutustele

290,00 393,00 202,00 64,00

versiooniuuendus (vers. 9.x) ESD versiooniuuendus (vers. 8.x) ESD versiooniuuendus (vers. 7.x) ESD haridusasutustele (10-49 kasutajat)

189,00 289,00 399,00 2889,00

tooteuuendus

262,08

OLP litsents+SA

283,90

versiooniuuendus (versioonilt 2010)

OLP litsents+SA riigiasutustele OLP litsents+SA haridusasutustele

215,90 99,60

versiooniuuendus (versioonilt 2009) versiooniuuendus (versioonilt 2008)

versiooniuuendus (6 või 7) ESD

339,00

täisversioon hariduasutustele võrgulitsents hariduasutustele (2+ tk)

149,00 99,00

versiooniuuendus (CS4 versioonilt) versiooniuuendus (CS2/3 versioonilt) täisversioon riigiasutustele versiooniuuendus riigiasutustele (CS4) uuendus riigiasutustele (CS2/3) täisversioon, EDU/CHAR

514,95 685,95 1405,99 502,92 670,54 445,97

OLP Standard litsents

447,10

OLP Standard GOV litsents

339,70

OLP Standard EDU litsents

67,00

266,00

täisversioon (5-9 tk) GOV/EDU/NP

63,35

465,00 531,00

v9. uuendus (5-9 tk) GOV/EDU/NP

36,96

aastane AX litsents (25-50 tk) EDU

172,50

versiooniuuendus ESD

aastane BX litsents (25-50 tk) EDU

126,49

5 kasutaja litsents

109,00 1080,00


arvamus võitja ja k ao ta ja

va s ta ss eis

Kumb on nüüd parem, kas uus Internet Explorer 9 või Firefox 4?

IE9

Möödunud kuu võitjaks võib pidada Eesti Raamatupidamiskeskust, mille raamatupidamisteenus lisatakse nüüd Elioni pilveteenuste platvormile. Tallinna Teaduspark Tehnopoli ja Elioni korraldatud ideekonkursil otsiti mikroettevõtetele sobilikke pilveteenuseid, mis toetaks äri. Raamatupidamisteenus pilveteenusena võitis.

Oma .ee domeeni uuendamata jätnuid võis pärast 6. aprilli tabada veel üks kao­­tus – lisaks sellele, et domeen polnud vahepeal leitav, võib nüüd igaüks selle registreerida. Kui registreerijal pole kaubamärgiõigusi, tuleb domeen tagasi saada domeenivaidlusega.

FF4

INTERNET EXPLORER 9

FIREFOX 4

Muidugi on parem Internet Explorer 9, sest seda näitab juba allalaadimiste hulk esimese 24 tunni jooksul – 2,3 miljonit!

Internet Explorer võib küll käivituda kiiremini, kuid veebilehti näidates on Firefox endiselt kärmem.

Microsofti uusim brauser

Mozilla uusim veebilehitseja

Ka populaarses ja väga karmis Acid3 tes­ Kõik tahavad ju parimat ja ega niisama tis on Firefox jätkuvalt parem tulemusega endale kehvemat lehitsejat ei laadita. On ka 97/100, siin pole midagi teha. Firefox vastab põhjust. Need põhjused on sellised. standarditele paremini. Internet Explorer 9 on kõige ruumi­ Erinevalt Internet Explorer 9st, mis üle­ säästlikum brauser. Sülearvutitel iga pik­ mise lehitsejaribaga ülilakooniliseks läinud, sel vertikaalsuunas loeb. Mida vähem on saab Firefoxis kasutaja brauseri välimust lehitseja enda asju selle all, seda rohkem oma äranägemise järgi seadistada. näeb olulisimat – veebi. Saab valida teema­ IE9 hõivab vertikaalselt sid, värve ja kujundust. IE9: Internet vaid 54 pikslit Firefoxi Firefox 4 sünkronisee­ Explorer ise 64 vastu. Internet Ex­ rib veel kõik vajalikud plorerist on räägitud asjad, Internet hoiatab, kui mõni kasutaja kui aeglasest lehitsejast. Explorer ei tee seda ilma pistikprogramm Enam see pole nii. Käivi­ kolmanda osapoole li­ tamisaeg on Firefoxist ja veebilehitsemise sandita. teistest kiirem. Chrome 10 ja Firefox liiga aeglaseks Internet Explorerist 4 toetavad WebGL stan­ saab vajalikke veebilehti dardit riistvaralise toega teeb. alumisele tegumiribale 3D graafikaks. Internet kinnitada ja menüüsse, Explorer 9 ei toeta. mis seal parema hiire­ Firefoxil on hea lisand nupuga klõpsides ava­ Firebug, mis meeldib FF4: Firefoxil on veebimeistritele – sellist neb, võib veebiomanik meeletult palju lisada oma funktsioo­ nii mugavat veebi koodi ne. Ka oskab IE9 nüüd analüüsimise vahendit rohkem häid keerukamate lehekülge­ Internet Exploreril pole. pistikprogramme de renderdamisel otse Üldsegi on Firefoxil riistvaralist graafikatuge meeletult palju rohkem kui IE-l. kasutada. Lisaks aitab häid pistikprogramme kiirust tõsta see, et In­ kui Internet Exploreril. ternet Explorer ise hoiatab, kui mõni pistik­ See on piltlikult nagu App Store’i võrdlus programm veebilehitsemise liiga aeglaseks Marketplace’iga. teeb.

6 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011


ku u t sita at

„Ega ma ei hakka ennast koorima selle pärast, et see on mingi 30% odavam. Milleks?” Äripäeva veebikommentaator talle kui sihtrühma mittekuulujale valimatult saabuvatest Cherry.ee massaaži, küünte lakkimise ja kosmeetika sooduspakkumistest.

ek s p erd id h in davad

Siseministeeriumi tellimusel valmistasid Smartlink ja OKIA kohaliku omavalitsuse portaali, mille näidisveeb nägi päevavalgust Viiratsi valla kodulehena viiratsi.ee, mida eksperdid hindasid.

Vallad ühe mootori alla Kohaliku omavalitsuse portaal on loodud suurettevõtetele mõeldud vabavara Liferay põhjal, mis väikesele vallale võib tunduda liiga suur lahendus. Kuid suur on selle taga kogu riigi oluliste andmebaasidega ühendamine.

HeGLE SARAPUU

Trinidad Consultingi konsultant

TAJO OJA

ePP-KRISTIINA KeeROV

Fraktal, disainer

Neticomi turundusspetsialist K A S U TATAV U S

DISAIN

Viiratsi veebileht tundub lihtne, an­ des samas hea ülevaate lehe sisust. Sellised võiksid omavalitsuste lehed olla küll. Siiski tuleks mõnele asjale veel tähelepanu pöörata. Esmalt eh­ matas väga aeglane avanemine ning seejärel hiirega peale liikudes avane­ vad menüüd. Kahjuks ei ole veebilehe loomisel silmas peetud erivajaduste­ ga kasutajaid.

Luua ülipaindlik kujundus, mis suu­ daks loogiliselt struktureerida väga erinevat sisu ja andmeid, on iga disai­ neri jaoks herakleslik ülesanne. OKIA meeskond tuli sellega hästi toime – kõik vajalik on lihtsalt hoomatav ja ülevaatlik. Disain ise on muidugi ää­ retult-ääretult igav ja konservatiivne. Iseasi, kas ühe KOV veebi juures võib seda üldse miinuseks pidada.

Selge ülesehitusega, kuid vajab kõpitsemist.

3+

Selge pilt, meelde ei jää.

4

KO OD JA SEO

Visuaali rikub kehv foto, üldmulje on igav (aga usaldusväärne). Sisu osas müts maha tegijate ees, pühendumus paistab! Ka CMS toetab lehe head lei­ tavust otsimootorites, isegi pisut lä­ bune kood ei sega. Kasutatavuse osas soovitaks tähistada lehelt väljaviivad lingid (ka PDFid ja DOCid). Kui turis­ miinfo lisanduks, oleks väga hea!

Sisukas ja oma eesmärki täitev veeb.

5-

hinne kokku: 4 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 7


arvamus

Eesti trump on IKT areng Oleme taas pärast kümnendi tagust Tiigrihüppe initsiatiivi IKT arengu sõlmpunktis. Innovatsioon ja teadmistemahukas tootmine e-ühiskonna arendamisel on jõudnud IT-ringkondadest valitsusliidu programmidesse. ga nagu Soome või Rootsi on meie mahajäämus enam kui kahekordne. Kokku vajatakse Eestis praegu hin­ nanguliselt 7000 – 16 000 IKT sektori lisatöötajat.

Ants Sild

AS BCS juhatuse esimees IKT Kutsekomisjoni liige

Märtsi keskpaigas IT Kolledžis toi­ munud rahvusvaheline konverents kandiski just sellepärast nime „IT spetsialistid 2013 – Eesti konkurentsija ekspordivõime allikas”. Konverents toimus projekti „Eesti IKT klaster” puhul, mida toetab Euroopa Regio­ naalarengu Fond. Konverentsi ladusa kulgemise tagasid Eesti Infotehno­ loogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Kutsekoda ning Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Püüan anda selle ürituse ettekan­ netes ja töötubade aruteludes väljen­ datud mõtetest kompaktse ülevaate. Arvutimaailma palvel on see rohkem minu subjektiivne üldistus kui lihtsalt ürituse refereering.

Singapuri tasemel Taavi Kotka küll andis oma konve­ rentsi avasõnades mõista, et tasemelt pole meie n-ö patsiga poistele midagi ette heita. Et alt üles peame vaata­ ma veel vaid Singapurile, ülejäänud maailma e-riikidega oleme kas samal tasemel või neist ülegi. Ent temagi tõdes, et meie IKT ettevõtted ei suu­ da praegu veel oluliselt eksportida infotehnoloogilisi terviklahendusi. Kuid tänu sellele, et Eesti tööstus- ja teenindusettevõtted tarbivad IKT la­ hendusi siseturul enam, on oluliselt

Pooled IT-töötajad puudu

Alt üles peame vaatama veel vaid Singapurile, ülejäänud maailma e-riikidega oleme samal tasemel või ülegi.»

Esmalt palju küsimusi tekitanud aas­ taarvust – et miks just 2013? Jah, tegu on ehk pisut soovmõtlemisega, ent meie e-ühiskonna areng vajab tõe­ poolest kiireid ja jõulisi otsuseid ning n-ö käegakatsutavat perspektiivi, et käivitada olulisi algatusi ja saavutada esimesi tulemusi. Esmalt tuleb tõdeda, et hoolimata meie e-riigi enesemütoloogiast pole meil asjad kuigi roosilised. Eestis on praegu tööturul IKT-spetsialiste suhtarvult ligi 1,5 korda vähem kui Euroopa Liidus keskmisena. Võrrel­ des juhtivate infoühiskonna riikide­

tõusnud mitme siinse majandussek­ tori konkurentsivõime. Niisiis on arengu esimene põhi­ ülesanne tõsta IKT spetsialistide hul­ ka ja taset. Seda kõigi kolme – kutse-, rakendusliku kõrghariduse ja ülikoo­ lihariduse vallas. Ka Aalto Ülikooli ettevõtluskeskuse innovatsioonitee­ nuste juht Pauli Laitinen tõdes oma konverentsi ettekandes korduvalt, et Nokia edu tagas pikaajaline, uuringu­ tele tuginev kindlasuunaline haridus­ töö.

8 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

Sild riigi ja äri vahele Nagu koorus välja haridus- ja teadus­ ministeeriumi nõuniku Heli Aru ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsiooni­ keskuse kutsehariduse osakonna ju­ hataja Kaie Piiskopi ettekannetest, on riik loonud vajaliku seadusandliku raamistiku IKT kutse- ja kõrghari­ duse vallas edasiminekuks. Peamine pidur on aga mõistagi rahanappus. Kui võrrelda IKT valdkonna haridus­ kulude taotlusi riigieelarve vastava­ te ridadega, jääb paratamatult silma märkimisväärne lõhe. Siit tõuseb järgmine põhiküsimus – millised oleksid võimalused riigi ja eraettevõtete koostöös valmistada ette rohkem rahvusvaheliselt kon­ kurentsivõimelisi infotehnoloogia spetsialiste? Kutsekoja juhatuse liige Olav Aarna tõi oma lõppsõnavõtus esile, et see koostöökultuur vajab mit­ mekülgset hoolitsust ja et loogiliseks arenguks on rakendada mitte üksnes IKT spetsialisti kutsestandardeid, vaid seada sisse ka infotehnoloogia valdkonna teadlase kutsestandard.

Praktikad eluliseks – nagu Garage48 Omalt poolt märgin, et lisaks turu korrastamisele kutsestandardite ja sertifitseerimiste abil (millest Euroo­ pa Liidu kontekstis andsid põhjalikud ülevaated Milano Tehnikaülikooli Sihtasutuse inimvara arendamise osakonna juhataja Clementina Marinoni ja sertifitseerimisprogrammi EUCIP Norra tegevjuht Renny B. Amundsen), on oluline teha koos­ tööd õppepraktikate korraldamisel. Kui ettevõtted pakuvad IT-tuden­ gitele rohkem erinevaid praktikatöid kaasahaaravate ja eluliste ülesannete lahendamiseks, tekib nii õppuritele täiendavat motivatsiooni kui ka ette­


Noorte IT-tegijate praktika ei pea olema tüütu kohustus, vaid eluliste ülesannete lahendamine nii, nagu on olnud innovaatiline Garage48 (pildil žürii parimaid 48 tunni IT-lahendusi hindamas). FOTO: KALEV LILLEORG võtetele uusi innovaatilisi ideid à la Garage48. Praktikavõimalused peaksid riigi ja ettevõtete koostöös rahvusvaheli­ semaks muutuma. Ühelt poolt saaks riik panustada konkreetseid abisum­ masid, teisalt saaksid Eesti firmad pakkuda praktikakohti vahetusena näiteks välisüliõpilastele, viies pari­ teetsel alusel meie noori stažeerima mujale maailma. Lisaks tuleb riiklik koolitustel­ limus ja kooli rahastamine panna sõltuma lõpetajate kvaliteedist. See tähendab kutseeksamite sooritamise reaalsetest tulemustest ja mitte nii­ võrd õppekavadesse kirja pandud lu­ badustest ja lootustest.

„Kuldsed käerauad” noortele tegijatele Eesti IKT ärisektori käibed ja ka­ sumid on nüüdseks jõudnud uuesti masu-eelsele tasemele. See tähendab, et taas on võimalik mõelda juba pike­ male perspektiivile. Vähim, mida iga infotehnoloogiaettevõte teha saab, on vabaneda suhtumisest praktikanti kui tüütusse kohustusse. Nutikamalt ja strateegilisemalt tegutsevad ärijuhid peaksid toetama noori tegijaid läbi kooli ja ettevõtte koostöö (praktika, uurimistööde te­ maatika, valikainete valik) ja sedakau­ du siduma nad „kuldsete käeraudade­ ga” ja mitte tõmbama esimese-teise kursuse noori ära tööle, mis üldjuhul lõpeb koolitee katkemisega. Kindlasti

aitab see viia noorte ideede ja energia lainel ka oma äri uuele tasemele. Kokkuvõttes jäi konverentsil do­ mineerima seisukoht, et nii riik, era­ ettevõtted kui ka kolmanda sektori liidud ja organisatsioonid peavad andma oma parima, et ise iga päev konkreetseid küsimusi lahendades tõsta meie e-ühiskonna teenuste kon­ kurentsivõimet. Kui enam ei vaadata üks teiste poole öeldes „tehtagu!”, vaid räägi­ takse vastastikku, et üks või teine asi on tehtud, on e-Eesti peagi meie tuge­ vaim kaubamärk. Ants Sild on Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri õppekavade ülemineku hindamiskomisjoni liige Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 9


uudised 61% OPTIMISTLIKUD TURG KASVAS 24,4% Eurocom Worldwide iga-aastane tehnoloogia turuuuring näitab, et 61% tehnoloogiasektori tippjuhtide kindlustunne tehnoloogiasektori väljavaadete osas on kasvanud. 57% tippjuhtidest arvab, et töökohti tuleb juurde. Tippjuhid on seisukohal, et maailma tehnoloogiasektori järgmise 12 kuu väljavaated on head. Täpselt samasugune kindlustunde suurenemine tuleviku osas on toimunud ka Eestis viimase kahe aasta jooksul, näitas uuring.

IDC uuringust selgub, et pärast 2008. ja 2009. aasta tagasiminekut hakkas 2010. aastal müük taas kõvasti kasvama. Baltimaade turu kasv 24,4 protsenti sai võimalikuks tänu edukale mobiilseadmete müügile. Kokku müüdi Balti riikides 380 000 ühikut arvuteid. Eestis müüdi eelmisel aastal 96 000 arvutit, mis on 23,6% parem tulemus võrreldes eelmise perioodiga. Lauaarvutite osas valitses ärikasutajate seas väga väike nõudlus, mis müüki kahandas.

Arvutus saab tuhande Skype tegi õpivahendi õpetajatele ja õpilastele Skype tutvustas uut tasuta virtuaalset õpikeskkonda Skype in the Classroom, mis pakub õpetajatele ja õpilastele võimalust ülemaailmselt suhelda ja kogemusi vahetada – näiteks keelt, geograafiat ja kultuuri tundma õppida. Skype’i õpikeskkond aitab leida partnerkoole ja -klasse, mõttekaaslasi ja külalisesinejaid, et muuta tunnid põnevamaks.

Nokia Ovi poes saab maksta Eesti operaatori mobiiliarvega Nokia Ovi pood võimaldab esimesena Eestis ja Baltikumis tasuda teenuste eest rakendustepoes lisaks krediitkaardile ka igakuise operaatorarvega. See tähendab, et nüüd saavad Eesti kliendid Ovi poes kuni 9,99 eurot maksvate teenuste eest tasuda igakuise mobiilioperaatorilt saabuva arvega.

10 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

SAP ärianalüüsi teabepäeval Butterfly Tallinnas esitles tarkvarafirma SAP tehnoloogiat, mis võimaldab tõsta arvutusvõimsust tuhandeid kordi. SAP Eesti esinduse juhi Tiit Partsi kinnitusel on uus in-memory-teh­ noloogia korporatiivse IT-maailma viimase aastakümne kõige olulisem läbimurre. „Kui praegu toodetakse aastast aastasse samu aruandeid, siis edaspidi pakub uus tehnoloogia kiire­ mat andmete analüüsi ning võimal­ dab seeläbi toota täpsemaid ja põhjalikumaid äri- ja majan­ dusanalüüse ning -prognoo­ se,” ütles Parts ning lisas, et selle tulemusena tõuseb analüütikute poolt esitata­ vate andmete tõesus. See või­ maldab ettevõtetel ja ka riigil lan­ getada efektiivsemaid ja teaduslikult põhjendatud otsuseid. Üritusel tutvustasid uut lahen­ dust SAP evangelist Timo Elliott ja Shawn Ahmed. Elliott (pildil) rääkis Arvutimaail­ male uuenduste võludest põhjaliku­ malt. SAP on nimelt loobunud selles traditsioonilisest tabelipõhisest and­ mebaasist, sest siis tuleb uute väär­ tuste lahtrite lisamiseks kogu süstee­ mi modifitseerida (näiteks uus tulp vahele). Selle asemel lisatakse uusi mooduleid alati lõppu. Serveri ülima­ hukas mälus olevat andmebaasiver­ siooni ei käsitleta enam tõmmisena ketastel olevatest andmetest, vaid

(SSD) ketastele tehakse varundus­ likke tõmmiseid mälus olevast and­ mebaasist. Sellised andmebaasid on väga olulised ärianalüüsi valdkonnas, sest tohutust kogusest andmetest tu­ leb väga kiiresti luua statistiline pilt. Traditsiooniliste ketastelt üles loeta­ vate andmebaasidega on see väga vaevaline. Isegi väga suure va­ hemälupangaga kettamassiiv ei aitaks. SAP on oma lahenduses jätnud kõvaketaste liidese üldse mängust välja, tegu on puhtalt arvutimäluga. Viimase hind on ju juba aastaid olnud pü­ sivas languses ja praegu pole suur­ ettevõtetele suurem kogumälu osta mingi probleem. Kallite protsessorite ja hiiglaslike serveripankade asemel suudab üks väga-väga suure mäluma­

Tegu on arvu­ timäluga, ­mille hind on juba aastaid olnud püsivas languses ja rohkem mälu osta pole probleem.»


Lapsed programmeerima – Microsoft pakub selleks Kodu tarkvara Kui Jaapani lapsed on lasteaeda lõpetades juba robotit kokku pannud, siis lääneriikides muretsetakse selle pärast, et noored valivad aina vähem tehnikaga seotud alasid. Selleks, et varakult programmeerimise ja inseneritööga tutvust teha, on Microsoft loonud graafilise lihtsa videomängude programmeerimise vahendi Kodu – lubatud alates viiendast eluaastast. Programmeerimisoskust ja tehnilist taipu arendav Kodu on mõeldud PC-le või XBOXile mängude tegemiseks. Kasutajaliideses on programmi elemendid saanud endale kolmemõõtmelise kuju. Neid võib vabalt tirida oma mängu stsenaariumitesse ning ehitada tehiskeskkondi mängija ringiliikumiseks. Lisaks maastike ehitajale on Kodul 20 valmistegelast, kelle liikumist ja välimust saab ise muuta.

Eesti domeenid saavad täpitähed, š, ž ja õ 13. juunist saab esialgsete plaanide järgi esimest korda registreerida Eesti domeeni kogu tähestiku ulatuses – domeeninimi võib sisaldada kõiki täpitähti, katusega tähti ja õ-d. Eesti Interneti SA korraldab varem „päikesetõusuperioodi”, et kaubamärgiomanikud saaksid eelregistreerida.

eid korda kiiremaks

Tarkvaraekspert Tiit Parts pole veel Eestis ühtki ülikiiret in-memory-lahendust näinud, kuid usub, et peagi see olukord muutub. FOTO: STANISLAV MOŠKOV huga server oluliselt odavamalt väga kiireid andmebaase ülal pidada. Tänapäeva tehnoloogiaettevõtete tippjuhtidele meeldib väga näidata iPadi ekraanilt ilusa kasutajaliidesega ettevõtte finantsandmeid. See või­ maldab erinevaid aspekte kiiremini ja kaunimalt sirvida, iga otsingu muut­ mine ei nõua enam otsingu uuesti

loomist. Mõistagi saab seda kõike teha ka veebisirviku vahendusel ar­ vutist. Värskeimad andmed jõuavad sinna aga suurtest andmebaasidest tuhandeid kordi kiiremini, kui need asuvad mälus, mitte kõvaketastel. Meriton Grand hotelli konverent­ sikeskuses toimunud esitlusel oli fookuses just ärianalüüsi võimalused.

Lisaks välismaistele esinejatele rääkis ka SEB Eesti peaanalüütik Hardo Pajula. Tarkvaraekspert Tiit Partsi sõnul teadaolevalt in-memory-tehnoloo­ giat ükski Eesti organisatsioon veel ei kasuta, kuid see seis muutub juba lähiajal. MADIS VESKIMEISTER Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 11


uudised Kalender

arvutima ailm

Swedbank viis serverid Elioni Elion ja Swedbank sõlmisid kümneaastase serverimajutuse lepingu, millega pank andis oma serverite majutuse Elionile üle. Swedbanki serveriruumid on nüüdsest Elioni omanduses ning kümne aasta vältel osutab Elion pangale serveriruumide haldusteenust. Elionile kuulub üle 1000 ruutmeetri serveriruumi pinda, olles suurim serverimajutuse pakkuja Eestis.

Domeenivõidujooks algas 6. aprillil kell 12 vabanesid vastavalt domeenireformile ümberregistreerimata domeenid. Esimese 15 minutiga registreeriti 1200 domeeni. Eestiinternet.ee uuendab vabanenud domeenide nimekirja iga 10 minuti järel.

scanpix

Juhtmeta maailm 14.04 Fookus 2011 Aprillis Nokia kontserdimajas toimuv Elisa konverents Fookus 2011 on võtnud peateemaks targalt töötamise (Smart Work). Euroopas kasutatakse Smart Work’i, mis aitab muutunud olukorras tulemuslikumalt juhtida, kõige rohkem Hollandis. Sealt ka peaesineja – Bas Boorsma, kes töötab Internet Solutions Groupis (Cisco konsultatsioonifirma) linnakeskkonna uuenduste spetsialisti ja direktorina.

15.–17.04 Garage48 Tallinn Garage48 ehk 48 tunniga veebilahenduse või mobiilse rakenduse loomise üritus toimub jälle Tallinnas. Toimumiskohaks on Technopolis Ülemistes. Osalevad ligi sada inimest, kes on valmis 48 tunni jooksul ennast täielikult pühendama uue veebilahenduse või mobiilse rakenduse loomisele. Osalejate kohad on praeguseks broneeritud, pealtvaatajad saavad end tasuta registreerida lõpuüritusele.

18.04 TEDx Tallinn Kalamajas, Salme kultuurikeskuses kogunetakse taas „elu parimaid kõnesid” kuulama. Esinejate seas on Maja Göpel (World Future Council), Anna Valtonen (Umeå Ülikool) ning Eva Toulouze (Tartu Ülikool / INALCO).

12 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

1

LG toob müüki juhtmeta mobiililaadija LG toob müüki oma esimese juhtmeta intelligentse mobiililaadija LG WCP-700, mis induktsiooni põhimõttel laeb sellele asetatud telefoni. Elektrikaod on sellise laadimisstiiliga küll natuke suuremad, kuid intelligentne tehnoloogia, mis seadmega suheldes laadimisvajadust hindab, vähendab seda kadu, tagades efektiivsuse kuni 98 protsenti. Hind on ca 50 eurot ja Euroopas peaks juhtmeta laadimisalus müüki jõudma aprillis.

2

HP sai maailma suurimaks serveritootjaks IDC uuringust selgub, et HPst sai eelmisel aastal maailma suurim serveritootja nii käibelt kui ka seadmete arvult. HP haaras 39% x86-tüüpi serverite turukäibest.

IT-ööl mõeldi ideid koju ja maailma jaoks 1.-2. aprillil võis kaheteistkümnes noortekeskuses üle maa näha öösel tulesid põlemas. Tegu polnud IT-jüriööga, vaid IT-ööga, kus noored mõtlesid välja uusi IT-lahendusi.

Kaheteistkümnes noor­ tekeskuses toimunud üri­ tusel mõtlesid noored üle Eesti välja ideid, kuidas

IT kaudu elu lihtsamaks muuta. Näiteks iga inime­ se ohutust tagavad targad suitsuandurid, mis naab­ rile tulekahju korral teate saadavad või interaktiivsed teadetetahvlid bussipea­ tustest, GPS-ostukärud poodides, kõik-ühes-kaart ID-kaardi sees või uued mobiilirakendused. ARVUTIMAAILM


m trügib töölaudadele

5

Microsoftilt veel üks operatsioonisüsteem – Embedded Compact 7

4 3

Venemaal hakati müüma GLONASSiga telefone

Vene sputnikupositsioneerimissüsteem GLONASS on küll valmis, aga tavakasutaja seadmeid veel vähevõitu. Venemaa mobiilioperaator MTS hakkas sellest kevadest müüma nutitelefone, mis asukoha määramiseks

kasutavad nii USA GPS-süsteemi kui ka Venemaa enda GLONASSi. MTS Glonass 945 on mobiil, millel lisaks kahele GPS-süsteemile 3G andmeside ning peal Android 2.2 operatsioonisüsteem. GPS ja GLONASS võivad küll rohkem akut kulutada, aga teel olles ilmselt saab parema täpsuse.

Google näitas isesõitvat autot

Google katsetas salaja isesõitvaid autosid juba aastaid tagasi, seni oli nende avalikkuse ette toomine aga veninud. Räägiti vaid sellest, et salaja on Google selliseid isejuhitavaid autosid tänavaliikluses testinud. Sel kevadel näidati autot Californias TED-konverentsi osalejatele. Nagu isejuhitavad autod ikka, on Google’i auto samuti varustatud serverite ja hulga kaamerate ning anduritega. Parklasse märgitud rajal võttis täiendatud Toyota Prius üsna hoogsalt kurve.

Microsoft toob peagi välja veel ühe platvormi – Windows Embedded Compact 7, mis peaks välja vahetama Windows 3.11 välimust meenutava ülivana mobiilsete seadmete platvormi Windows CE. Windows CEd võib leida näiteks ladude terminalskanneritest, autonavigaatoritest (operatsioonisüsteemina), mõnest autokonsoolist ja väga paljudest tööstusseadmetest ning EEEPadist.

ERPLY pakub tasuta iPadi rakendust kassale ERPLY Eestis loodud veebipõhise majandustarkvara jaoks on nüüd olemas Apple’i iTunesist saadav tasuta müügipunktirakendus.

Martti Paju tutvustab iPadi kui kassaaparaati. FOTO: KALEV LILLEORG

Müügipunkt (Point of Sale ehk POS) on tavali­ selt kassaaparaat või mõni spetsiaalne arvuti, millega müüja ostud registreerib, kuid mobiilse müügikoha puhul on need seadmed liiga kohmakad ja kallid.

iPad on olnud seni rohkem diivanil lesija iluasi, aga ERPLY arendajad leidsid, et see moekas vidin sobiks hästi ka kaubandusse. Vaa­ tamata tavakasutaja jaoks kallile Apple’i toote hinnale pole POS-seadmete turul iPad enam üldsegi nii kal­ lis. Suurim eelis on aga just mobiilsuses – tahvli võib kõikjale kaasa võtta ja see on ühenduses süsteemiga. ARVUTIMAAILM

Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 13


uudised u us ja va nad

Viimane juhe kuvari tagant Arvutikuvarid loobuvad andmekaablist, kuid on seni vähemalt toitejuhtmega endiselt seina küljes püsinud. Fujitsu lubab järgmisest aastast ka selle juhtme kõrvaldada ning juhtmeta toidet kasutada.

Fujitsu Wireless Display

Asus EzLink Wireless

Samsung SyncMaster C27A750

Traadita tehnoloogia

SUPA juhtmeta laadimisalus, Wireless USB

Wireless USB

UWB USB

Tegevusraadius

10 meetrit pildiedastuseks, kümmekond cm elektritoiteks

10 meetrit

10 meetrit

Paari lausega

Fujitsu juhtmeta kuvar kasutab toiteks SUPA induktiivset laadimisalust lisaks traadita pildiedastusele. Ühtki kaablit pole vaja.

EzLink on traadita USBühendusega kuvar, mis ei vaja arvutiga ühendamist.

Full-HD pildi edastamiseks on traadita kasutusel lairiba-USB (UWB USB), mis lisaks suudab üle kanda ka kvaliteetset stereoheli.

AMi hinnang

Kui laua alla ehitada laadimisalus, võiks kuvareid ja kõike juhtmeta toita.

Ühendada saab kuus kuvarit – hea mõne infosüsteemi jaoks.

Multimeediakeskus peakski tulevikus olema juhtmeta pildinäitajaga.

Facebook kiusab Facebooki pingerida kampaaniameistreid? „Meie kingiloosi leht on kahjuks Face­ booki poolt taas maha võetud!” pidi EMT fännilehe administraator nännikampaanias osalenuid kurvastama.

Mis juhtus? Indrek Siitan arvas EMT fännilehel, et eksiti Facebooki reeglite vastu, mis ei luba ilma ka­ sutajalt luba küsimata tema

seinale postitada. Tegeli­ kult on nii mõnedki kam­ paaniakorraldajad unus­ tanud, et Facebook peab teistele jagamist nõudvate kampaaniate puhul nõus­ oleku andma. Edetabel aga suuri muu­ tusi ei toonud. Esikolmik on sama, sellele liikus paar kohta lähemale EMT.

14 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

ARVUTIMAAILM

Koostöös Metrix.station.ee-ga avaldame igal kuul edukaimate firma Facebooki fännilehtede pingerea. 1.

Tele2 Eesti

24 362

+21

0,1%

2.

Starman

23 593

+7590

47,4%

3.

Elisa Eesti

13 956

+1167

9,1%

4.

AS EMT

12 530

+3039

32,0%

5.

Sale24 internetipood

11 413

+97

0,9%

6.

Photopoint

10 172

+234

2,4%

7.

iShop24.ee

6695

+1237

22,7%

8.

Elion

5411

+721

15,4%

9.

WSI Online – digitaalne turundus

4246

+15

0,4%

10.

OKIA – intelligent web solutions

3947

+174

4,6%


Elioni uued ärid

am 10 a a s tat taga si

Inteli SSD kettad kiiremaks ja odavamaks

Konverentsid, festivalid ... Kümne aasta tagust seltsielu vaadates 2001. a AMis peab tõdema – pole meil enam Kontakti-sarnast arvutimessi ega IT-Festi moodi võrgupidu. Arvutimessil esines muidugi peaminister Mart Laar, kelle ajal e-tiigril oli hea hüppehoog sees.

Pingviin esikaanele, Linux arvutisse Elioni juht Valdur Laid kutsus ajakirjanikud märtsis Ahhaa Teaduskeskuse koorik-kupli alla, et tutvustada MicroLinki neelanud IT-firma uusi plaane: sisuteenused, nutikodu, pilved, e-ost ehk Eesti oma PayPal. FOTO: KALEV LILLEORG

Teadusparki kerkib Mehhatroonikum AS YIT Ehitus ja SA Tallinna Teaduspark Tehnopol lõid ühisettevõtte Mehhatroonika teadus- ja ärikeskuse ehitamiseks.

Asutatud ettevõtte ka­ suks seatakse hoonestus­ õigus Tehnopoli Teadus­ pargis asuva Teaduspargi kaheksale kinnistule. Ligi 9000 m² hoones hakkavad

tegutsema teadusarendus­ keskused koostöös ettevõ­ tete ja ülikoolidega. Mehhatroonika kesku­ se rajamine läheb maksma seitse miljonit eurot, hoone valmib 2012. aasta keva­ deks. Ehitustöödega alusta­ takse käesoleva aasta mai­ kuus.

Pingviin pääseb arvutiajakirja esikaanele vaid ühel juhul – kui räägitakse Linuxist. Dekaaditagune ajakiri on Linuxi-juttu pingul täis. Räägitakse Linus Torvaldsi opsüsteemi kümneaastasest ajaloost, sellest, miks see platvorm levib kui viirus ja milline võiks olla tulevik. Jaan Vare ennustab, et Linux võiks peagi minna Windowsist mööda. Meie arvutites pole seda juhtunud, küll aga mobiilides.

Elektrooniline paber taaskasutusse Ehkki e-paber on e-lugerites praegu tavaline, oli 10 aastat tagasi see üsna ulme ja maksis palju. Siiski leidus kaks konkureerivat tehnoloogiat: Xeroxi arendatav Gyricon (mille arendamine lõpetati 2005. aastal) ja E Ink (mis on praegu maailma põhimõtteliselt vallutanud).

Välkmälukettad ehk SSD-d on küll mitme eelisega tavaliste kõvaketaste ees, kuid määravaks on siiani saanud hind. Inteli kolmanda põlvkonna SSD-kettad saavad olema veidi odavamad. Lisaks on lisatud kiirust ja suuremamahulisemaid (300 ja 600 gigabaidiseid) mudeleid. Kolmanda põlvkonna kettad on tehtud 25nanomeetrise NAND tehnoloogiaga.

MicroLink liitus Elioniga Eesti Telekomi tütarfirmad Elion Ettevõtted AS ja MicroLink Eesti AS sõlmisid 24. jaanuaril 2011 ühinemislepingu ning ettevõtete lõplik ühinemine toimus 31. märtsil. Microlinki kaubamärk kaob järk-järgult.

ARVUTIMAAILM Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 15


istockphoto

fookus

16 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011


20 000 dollarit

Sellise summa pani üks Skype'i asutajaid Toivo Annus välja populaarseima avalikel andmetel põhineva veebiteenuse loojale.

Eesti riigi uus proovikivi: avatud andmete jõud

„Me ei saa anda teile sel nädalavahetusel ligipääsu Eesti valitsusandmetele. Me lihtsalt ei tööta nädalavahetuseti,” on valitsuse ametlik seisukoht. See lause lükkas Eestis käima debati andmete avatuse üle.

Martin mets martin@digi.ee

Selle lause tviitis Jüri Kaljundi 25. veebruaril toimunud avalike teenuste Garage48 ürituselt ja lükkas liikuma andmete avalikustamise lumepalli. 25.–27. veebruaril toimunud Ga­ rage48 idee oli luua avalike andmete põhjal uusi ja põnevaid e-teenuseid, kuid lõppes paljudele projektidele ebameeldivaks üllatuseks poolikute lahendustega, sest riigiasutustelt pol­ nud võimalik kätte saada projekti õn­ nestumiseks vajalikke algandmeid. Markantsema näitena jäi looma­ ta üks põnev mobiilirakendus, sest Trammi- ja trollibussikoondis polnud nõus tasuta loovutama GPS-teavet, kus nende trollid-trammid parasjagu asuvad. Nii selle kui ka mõne teise juhtumi puhul kerkis üles paratama­ tult küsimus, miks tuleb justkui teist korda maksta andmete eest, mis on tegelikult loodud maksumaksja raha­ ga. See oli tegelikult hetk, kui teema

jõudis laiema avalikkuse ette. Eestis hakkas avatud andmete teema hoogu koguma umbes pool aastat tagasi ja ruttu formeerus mitteametlik Eesti avatud andmete kogukond. „Meie eesmärk on selle teema vii­ mine kõigi huviliste ning riigiasutus­ teni, samuti heade näidete koonda­ mine nii Eestist kui ka laiast ilmast,” ütleb selle üks algataja, vabatahtlikult tegutsev Henri Laupmaa.

Toredad teenused Eelmise aasta detsembris toimus majandus- ja kommunikatsioonimi­ nisteeriumis Eesti avatud andmete kogukonna aktivistide eestvedamisel esimene Open Data ümarlaud, kus Garage48, majandusministeerium,

Loomata jäi üks põnev mobiilirakendus, sest vajalikke andmeid ei saanudki.» riigi infosüsteemide osakond ja teised arutasid Eesti avatud andmete tege­ vuskava lähitulevikuks ja juba tun­ dus, et veebruaris toimuv Garage48-l õnnestub luua mitu toredat avalikel andmetel põhinevat e-teenust.

mis juba tehtud on

Avatud andmetel põhinevad teenused meil ja mujal • Eesti riigieelarve visualiseerija www.meieraha.eu • Eesti keskkonnateated kaardil www.keskkonnateated.ee • Suurbritannia koolide kvaliteeti visualiseeriv rakendus www.schooloscope.com • Jaapani radiatsioonimõõtejaamu reaalajas visualiseeriv lehekülg r.diim.jp • Suurbritannia parlamendi monitooring www.theyworkforyou.com • Soomes Helsingiga seotud avalik teave www.hri.fi/en

„Avatud andmete võlu on eelkõi­ ge asjades, mida saab läbi andmete kättesaadavuse paremini teha, näi­ teks rakendusi, mida seni vaid riigi organisatsioonide siseselt teha sai, saavad teha muud organisatsioonid ja kodanikud. Samuti on üks selle väljendusi suurendada ühiskonna toi­ mimise läbipaistvust riigisüsteemide monitoorimise kaudu, lisaks võimal­ dab see ka valdkonnaülest andmete Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 17


fookus

Henri Laupmaa (pildil esiplaanil) on üks Open Data liikumise eestvedajaid. kasutamist,” räägib avatud andmete kogukonna üks eestvedajaid Henri Laupmaa. Avatud andmed on põhimõte, mis tähendab, et avalikkusele tehakse kättesaadavaks teave ilma igasuguste ligipääsu-, patendi- ja autoriõiguste piiranguteta. Teabe all peetakse siin eelkõige silmas valitsuse, ministeeriu­ mide ja selle kõikvõimalike allasutus­ te kogutud andmeid, samuti riiklike teadusasutuste andmeid. Veebruarikuiste Garage48-l toi­ munud sündmuste tulemusena on majandus- ja kommunikatsioonimi­ nisteerium eesotsas riigi infosüstee­ mide osakonnaga võtnud südameas­ jaks Eestis valitsuse avatud andmete põhimõtete arendamise ja esimesed lubadused on juba välja käidud.

Esimesed tulemused juulis Arengud on olnud tõesti kiired, sest juba on avatud andmete temaatika sees ka äsjasõlmitud koalitsioonilep­ pes. Lubatakse, et riigi e-varad antak­ se kodanike ja ettevõtete teenistusse, nii et need saaksid andmete põhjal teha ise otstarbekaid teenuseid ning liidestatakse riiklikud põhiregistrid (maakataster ja kinnistusraamat). 18 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

Need on üsna üldsõnalised luba­ dused, kuid riigi infosüsteemide osa­ konna juhataja Margus Püüa sõnul tehakse juba konkreetsemaid sam­ me ja paika on pandud ka esialgsed tähtajad. „Majandus- ja kommuni­ katsiooniminister on saatmas kirja ministeeriumitele, et ministeeriumid koondaksid oma veebilehtedele aad­ ressil <ministeeriumi nimi>.ee/open­

Juhan parts on saatmas kirja ministeeriumidele, et nood andmeid avaks.» data oma valitsemisala andmed, mida saab masintöödeldaval kujul alla laa­ dida.” Sellisel kujul võiksime riigiasu­ tuste lehekülgedelt esimesi andmeid uurida juulis-augustis. Nõnda võib iga riigiasutuse and­ mete kuvamine tunduda üsna suure­ jooneline ja aeganõudev ettevõtmine, kuid Püüa sõnul see siiski ülemäära keeruline pole, sest kõik riigiasutused toodavad teavet niikuinii digitaalsel

kujul. Olulisem on lisatöö seoses selle­ ga, et viia need andmed kokkulepitud avatud formaati ja luua protseduurid, mis tagavad andmete aktuaalsuse. Teiseks probleemiks on aga see, et vastavalt avaliku teabe seadusele on andmed, mida asutused peavad ava­ likustama, juba mingil kujul, näiteks teenustena avalikult kättesaadavad. „Avatud andmete kontseptsiooni järgi aga tahetakse saada nn toorandmeid,” võtab Püüa probleemid kokku. See on aga kavandatud tegevustest kõigest üks osa. Samuti töötatakse ma­ jandus- ja kommunikatsiooniminis­ teeriumi eestvedamisel välja avaliku teabe taaskasutuse kontseptsioon ja vajadusel valmistatakse ette vajalike õigusaktide muudatusettepanekud. Selleteemalisi tulemusi peaks ooda­ ta olema aasta teises pooles, misjärel viidaks valminud avaliku teabe taas­ kasutuse kontseptsioon arutamiseks vabariigi valitsuse nõupidamisele. „Andmete ühiskasutus on üks info­ühiskonna aluspõhimõtteid,” se­ letab Püüa riigi huvi avatud andmete kontseptsiooni vastu. „Infoühiskonna arengukavas 2013 on seatud eesmär­ giks avaliku-, era- ja kolmanda sektori ühtse teenusteruumi loomine.”


ko mm enta ar

Meil oleks vaja paari eesrindlikku omavalitsust elise Sass

Garage48 projektijuht Koalitsioonilepingus on andmete avamine väga konkreetselt sees, oleneb kõik sellest, mis edasi tehakse. Veebruaris saime kokku viia riigi ja erasektori, see on see, milles seisnes Garage48 suurim õnnestumine. Nüüd on ka poliitilisel maastikul tunda, et asi liigub õiges suunas. Samas tuleb arvestada, et valmidus asjaga tegelda on olemas RISO poolt, aga kui rääkida kohalikest omavalitsustest, siis nendel puudub praegu selge teadmine, mida see kõik täpsemalt tähendab. Seega seisab ees väga palju teavitustööd, et andmete avamine ei kujuta endast seda, et kaks korda aastas pannakse veebilehele andmed üles, isegi kui need on masinloetaval kujul. Siinkohal oleks kindlasti vaja paari eesrindlikku omavalitsust, kes teistele head eeskuju näitaksid. Olen ise suhelnud mitme ametkonnaga ja tundub, et inimesed hakkavad aru saama, millist kasu avatud andmed endast kujutavad, kui tuua näiteid välismaal tehtud toimivatest teenustest.

Sellise ühise teenusteruumi mõte on selles, et luuakse isikutele väärtust omavaid teenuseid, kasutades selleks andmeid, mis on isiku ja teda huvita­ vate objektide kohta olemas nii avali­ kus kui ka kolmandas või erasektoris. Sellise lähenemise eelduseks on, et andmed on universaalsel digitaalsel masinloetaval kujul saadaval. Oluli­ ne on, et selliste teenuste loomisel ei saaks kahjustada inimeste privaatsus ja teenused oleksid turvalised.

teenuste loomisse kaasata. Selliste teenuste puhul allub isikuandmete töötlemine isikuandmekaitse seadu­ sele ja loomulikult peab avalik võim tegema siin järelevalvet, et isikute privaatsus ei saaks riivatud. See on võimalus, mida teistel riikidel praegu

kindlasti ei ole.” Avatud andmete kogukonna poolt vaadates liigub riik täpselt selles suunas, nagu nemad loodavad, kuid nagu ikka, vaja on esimesi käegakat­ sutavaid tulemusi ja tegusid. „Ootame veel, et näha, kui kiiresti plaanitud as­

Kuidas jääb privaatsusega? Isikute privaatsus on teema, mis on tõstatub seoses avatud andmetega ta­ hes-tahtmatult. „See avatud andmete kontseptsioon, millest praegu räägi­ takse, käsitleb ikka üldisi avaliku sek­ tori andmeid. Nendega ei tohiks olla mingeid probleeme, näiteks Eesti rii­ gieelarve ja muu sarnane avalik info. Selliste andmete sidumine kolmanda­ te andmetega üksnes väärtustab seda infot,” ütleb Püüa. Kui aga rääkida konkreetsemalt eraisikutega seotud andmetest, siis Püüa sõnul on võimalusi siingi. „Tänu Eesti riigi infosüsteemi arhitektuurile on võimalik lubada ka isikute and­ meid nende endi soovil turvaliselt Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 19


fookus Margus Püüa kinnitab, et Open Data põhimõtted on riigis tõeks saamas. Foto: scanpix

jad teostuvad,” lisab Laupmaa. „Peale ministeeriumite ja erinevate ametite andmete sooviksime näha ka ühis­ konnale oluliste riigifirmade, nagu näiteks Eesti Energia andmeid.” Avatud andmete võlu peitub eel­ kõige erinevate andmebaaside kom­ bineerimises. „Oleme värskelt saanud ligipääsu riigikogu infosüsteemile ja

testimiseks saime Garage48 käigus ligi ametlikele teadaannetele,” sõnab Laupmaa. Ametlike teadaannete põh­ jal valmis Garage48 käigus ruttu ka teenus, mis visualiseerib keskkonna­ teated Eesti kaardil ja lubab mugavalt vaadata, millised keskkonnaga seotud sündmused toimuvad sinu lähedal, sest keegi ei viitsi ju selleks tekstimas­

siive läbi lugeda, et enda kodukohaga seotud teavet leida. Avatud andmete idee aga ei ole üksnes selle põhjal loodavad teenu­ sed, vaid laiemalt kogu ühiskonna avatumaks ja läbipaistavaks muutmi­ ne. Riiklikud asutused genereerivad suurel hulgal andmeid, millest soo­ vitud andmete leidmine võib olla kui

Infokast

Avatud andmete kaheksa põhimõtet Andmed loetakse avatuks siis, kui need on tehtud nähtavaks viisil, mis on kooskõlas järgnevaga: 1. Terviklik Kõik avalikud andmed tehakse kättesaadavaks. Selle alla loetakse kõik andmed, mida ei piira isikuandmete ja muul põhjusel salastatud andmete piirangud. 2. Algallikast Andmed on töötluseta kogutud algallikast, säilitades oma originaalkuju ja detailsuse.

20 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

3. Ajakohane Andmekogum on avaldatud võimalikult kiirelt, et säilitada selle asjakohasus. 4. Kättesaadav Andmed on saadavad võimalikult laiale kasutajateringile võimalikult laia kasutuseesmärgiga. 5. Masinloetav Andmed on mõistetava struktuuriga, automaatselt töödeldavad. 6. Mittediskrimineeriv Andmed on esitatud avalikult, kättesaamiseks pole vaja regist-

reeruda ega taotleda juurdepääsu. 7. Vabu standardeid kasutav Andmed on esitatud vabas formaadis, mis ei ole ühegi ettevõtte ega isiku ainuomand. 8. Vaba litsentsiga Andmed ei ole kaitstud autoriõiguse, patendi, kaubamärgi ega ärisaladuse regulatsiooniga. Mõistlikud privaatsus- ja turvalisuspiirangud võivad olla lubatud. Allikas: www.opendata.ee


nõela heinakuhjast otsimine. Kui igal riigiasutusel on avatud andmed kujul <asutuse nimi>.ee/opendata olemas, siis on igal huvilisel lihtne võimalus uurida, kuidas täpselt maksumaksjate raha kulutatakse.

20 000 dollarit auhinnaks Esimene Garage48 loodud teenus ni­ melt seda teebki – visualiseerib Eesti riigi eelarvet, nii tulusid kui ka kulu­ sid. Idee võimaldaks näiteks visuali­ seerida ka kohalike omavalitsuste eel­ arveid ja neid omavahel võrrelda. See omakorda annaks kodanikele parema ja ülevaatlikuma võimaluse jälgida, kuidas riigi raha kasutatakse ja vaja­ dusel esitada järelepärimisi, miks näi­ teks minu omavalitsuse valitsemisku­ lud on suuremad kui naabri omad. Natukene meenutab olukord 1990ndatel populaarsust kogunud SETI@home fenomeni, mis või­ maldas igal huvilisel enda arvutisse paigaldada programm, millega „Sala­

Kui võrrelda poliitikute hääletusmustreid nende tekstide ja tegudega, saaks valijad adekvaatsemat infot nende tegemiste kohta.» toimikute” fännid said raadiolaineid analüüsida ja tulnukaid otsida. Nüüd toimuks sama Eesti riigiasutustega, kus igaüks, kellel on natukene ITalaseid teadmisi, saab toorandmetest piltlikult öeldes anomaaliaid ja majo­ neesiarveid otsida. Idee ei oleks isegi mitte niivõrd korruptsioonijuhtumeid avastada, kuivõrd võimalikke korruptsiooni­ juhtumeid ära hoida ning niimoodi saavutada parem ja läbipaistvam va­

litsemine. Kuid avalikud andmed või­ maldaksid ka lihtsalt poliitikute tööd jälgida ja seda analüüsida. Näiteks võrrelda poliitikute hää­ letamismustreid, tekste ja tegusid, mis aitaks näiteks valimistel poliiti­ kute ette visata külmad faktid ja käi­ tumismustrid, mille järgi kodanikud saaksid valimistel adekvaatsemaid ja poliitikute reaalsel käitumisel põhi­ nevaid valikuid teha. Huvi avatud andmete põhjal loo­ dud teenuste vastu on igatahes kõr­ ge, seda näitab ka mitu selleteemalist võistlust. Skype’i asutaja Toivo Annus on välja pannud 20 000 dollarit selle­ le avatud andmetel põhinevale avali­ kule e-teenusele, mis suudab aasta ajaga Baltimaades koguda sada tuhat kasutajat. Open Knowledge Founda­ tion on aga algatanud üle-euroopalise võistluse Open Data Challenge, kus erinevate kategooriate peale jagatak­ se parimatele teenustele välja 20 000 eurot.

Lisaks on magistriõppes rahvusvahelised ingliskeelsed õppekavad: Communicative Electronics Cyber Security (TTÜ ja TÜ ühisõppekava vastuvõtuga Tallinnas) Software Engineering (TTÜ ja TÜ ühisõppekava vastuvõtuga Tartus) Loe lisa:http://www.ttu.ee/programmes/master-studies-2/

Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 21


firma

Tigma pürib uute omanikega taas tegijaks Äsja 20aastaseks saanud Eesti vanema põlve üks tuntumaid IT-firmasid Tigma sai vahetult enne sünnipäeva uued omanikud. Millise suuna võtab Tigma nüüd?

Tigma on ainuke võimsate süsteemide tõsine kokkupanija.» Armand Velgre

Omanikevahetus toimus sügisel, mil Ivan Tafiitšuk omandas firma ja asus tegevjuhiks. Ar­ vutimaailm käis Tigmas uurimas firma mine­ vikku, olevikku ja tulevikku. Nagu vanades 1990ndate alguses aluse pan­ dud firmades ikka, on ka Tigmas oma legendid. Neli asutajat sõitnud pärast esimese tõsisema arvutilepingu teostamist koos peredega Taisse puhkama. 1990ndate algul oli kasumimarginaal praegusega võrreldes meeletu. Tigma asutasid neli meest: Ott Köstner, Ain Pedak, Armand Velgre ja Märt Randoja 4. märtsil 1991. Praeguseks on firmaga asutaja­ test veidi tihedamalt veel seotud Armand Velg­ re, kes firma ajalugu põhjalikumalt avas. Tigma üks pikaajalistest vedajatest, Ott Köst­ ner, siirdus mõni aasta tagasi arendama Eesti kaitsejõudude IT-alast võimekust ja oli seepä­ rast ettevõtte unarusse jätnud. Just Köstner oli Tigma kõige suurem FreeBSD-guru, mis on firmale aastateks märgiks küljes olnud. Pedak ja Randoja eemaldusid ettevõttest juba varem. Märt Randoja on pärast Swedbanki, EMTd ja Sertifitseerimiskeskust jõudnud väikefirmasse Raideberg OÜ.

Spetsiaalraua spetsialist Tigma kõige tõsisema teaduslik-tehnilise uuen­ duse jälgi võib kontoriruumidest leida tänini. Need on tõelised haruldused! VESA-lokaalsiini­ ga arvuteid pole enam õige ammu kuskil konto­ rites näha olnud, nooremad IT-juhid pole neist

22 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

ilmselt kuulnudki. See oli 16bitise ISA siini eda­ siarendus, mis lisas sellele pikenduse ja tekitas seega 32bitise VLB-siini. 486te ajal oli see kül­ lalt levinud, kuid see arhitektuur oli liiga seotud selle generatsiooniga. Tigmal valmis just selle siini jaoks arvutite laiendkaart koos nelja IDE-kõvaketta kontrolle­ ri ja hulga põhimäluga. Õieti pani Tigma kokku Taiwani tootja kaardi ja tarkvara, mille kirjutas Ahti Heinla, hiljem Skype’i programmeerijate­ na kuulsaks saanud Bluemoon Interactive’ist. Selline vahemäluga mitme ketta süsteem odavatel IDE-ketastel võinuks olla väga popu­ laarne suurt jõudlust vajavate professionaalide hulgas, tollal pakkusid selles konkurentsi vaid väga kallid SCSI-lahendused. Üks suur Suur­ britannia firma oli Tigma lahendusest väga hu­ vitatud, lepingust jäi puudu vaid mõni piisk. Siis sai selgeks, et PCI-siinid on tulnud, et jääda ja tehing jäi ära. Ootamatult sai väärt arendusest dinosaurus, mis areenilt lahkus. Päris massturule pole Tigma kunagi orien­ teeritud olnud, firma on üritanud pidevalt spet­ sialiseeruda ja „rätsepatööd” teha. 1990ndatel oli arvutiasjandust laiemas mõttes rohkem – siis oli kogu IT-valdkond veel uudne. Viimasel küm­ nendil on Tigmale olulised peamiselt serverid. „Kodumaistest tootjatest ja integreerijatest on Tigma ainuke võimsate süsteemide tõsine kokkupanija,” hindab Armand. Strateegilised komponendid ja osad on Tigma üritanud ala­ ti ise maale tuua, tootjatega otse suhelda, et


Tigma laos torkavad silma lisaks kaunile töötajale TYAN, Eizo ning väiksem pudi-padi. Fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 23


firma

Pärnu mnt 102 Tallinnas võib näha vana head Tigma logo ning siin on ka viis töötajat, kes peavad firma uuele tõusule viima.

saaks tuge ja garantiid pakkuda. Nüüd on ser­ verite riistvara taga enamasti Taiwani firma TYAN, seda toetavad AMCC Storage (endine 3ware) SATA ja SASi kontrolleritega, AIC ser­ verite ja andmesalvestusseadmete korpustega ja VXLi kvaliteetsed terminalid. Servereid toetab veel pädevus võrkude alal: QLogic, Barracuda Networks, Toplinki ja ZyXE­ Li võrguseadmed. Tigmal on Cisco ja IBMi part­ neri staatus. Teine oluline suund on graafika: PNY graafi­ katöö kaardid, EIZO professionaalsed kuvarid, Wacommi digitaallauad, Matrox. Ka tuuakse maale Panasonic Toughbook sülearvuteid – neid samu vee-, löögi-, põrutus- ja võib-olla ka tulekindlaid, millega julgeb minna pea kõikjale. Kunagi 1990ndatel tegeles Tigma ka Maxtori kõvaketastega, kuid sel alal on praegu võimatu konkureerida suurte hulgiladudega. Kogustes on vahed üüratud. Lähedase kõlaga firma Matrox oli ammu tuntud ja laiemalt kasutatud graafikakiipide ja -kaartide tootja, mis tegeleb praegu rohkem spetsiifilisemate lahendustega, näiteks tööstu­ ses vajaliku kaugelt monitoorimise ja juhtimise 24 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

SCADA-süsteemidega. Selliseid seadmeid kasu­ tavad suurtootjad nagu ABB, kes peavad kaugelt jälgima liinide tööd ja toodangu kvaliteeti. Riigisektor on Tigmale masu tingimustes eri­ ti oluline valdkond olnud. Ka ITs läheb riigiasu­ tustega suheldes viimasel ajal üha keerukamaks, loetakse üha täpsemalt lepinguid, ehitussektori jamad teevad riigiasutusi üha ettevaatlikumaks. „Suur probleem on Eestis jätkuvalt suunatud riigihanked, millele vastavad vaid üksikud väga spetsiifilised ettevõtted,” räägib Tafiitšuk ja toob näiteks juhtumi, mil riigihankesse oli sissekirju­ tatud müüja veebipoe omadusi käsitlev nõue. Läbi aegade on firmal olnud mitu kliendi­ gruppi – neist peamised edasimüüjatele müük ja äriklientuurile keskendumine. Tigma põhitu­ lem viimasel ajal on olnud endatoodetud serve­ rid ja serverilahendused. Segased ajad olid 1990ndate lõpul, mil margi­ tooted hinnalt alla tulema hakkasid ja omamaine tööjõuhind tõusis. Eestis muutusid margiarvu­ tid kättesaadavaks. See tõi rasked ajad paljudele Eesti arvutitootjatele, mitu loobus. Sel ajal kolis Tigma mitu korda. Firma alus­ tas Nõmmel, Jaama 14, kus peeti vastu kolm-neli


aastat. Sealt koliti Tõnismäele, mõne aasta pä­ rast need hooned lammutati ja tuli kolida. Nüüd kerkivad seal kõrged elamud. Tigma sattus poo­ leteiseks aastaks Mustamäe teele, siis 2002. aas­ tal Pärnu maanteele, vanasse haiglahoonesse, kus ollakse ka praegu. Esimestel aastatel oli firma pidamine roh­ kem klubiline tegevus. Tõnismäel läks tõsise­ maks ettevõtluseks. 1992. aastal teeniti esimeste müükidega nii palju raha, et kõik omanikud said kaaslastega Taisse puhkama sõita, meenutab Armand. See oli viimane aeg, mil sai Aeroflotist veel rublade eest üsna odavaid pileteid. Just sel ajal tõi Tigma maale ka Maxtori kõvakettaid. Juba kümmekond aastat pole mõtet ketastega jahmerdada, käitlemine ja garantii on kulukas.

Värske juht Ivan Tafiitšuk on 30aastane mees, kes alustas oma karjääri 1998. aastal BCSis. Enim kogemusi on tal Ernst & Youngi aegadest ennekõike kor­ poratiivsete lahenduste osas. Siit võib näha Tig­ ma uusi suundi või õieti horisondi laienemist: Ott Köstner oli vabatarkvara entusiast, Ivanil on palju kokkupuuteid olnud Microsofti lahendus­

tega. Samas ei välista ta ühtegi suunda. Linuxi ja Androidi puhul häirib teda põlveot­ sas tegemine, igal tegijal on omad väiksed täien­ dused, teistmoodi olemine. „Enamik inimesi on kahjuks piiratud mõt­ lemisvõimega, enamik Maci-inimesi vihkavad muid süsteeme, enamik Linuxi-inimesi samuti.” Ivan toob näiteks, et Lotus Domino serveritele rakenduste tegemine on palju lihtsam kui Micro­ soft Exchange’i jaoks, samas on Exchange'i juu­ rutamine väiksemale ettevõttele odavam ja liht­ sam, sest spetsialiste on turul palju. Tulenevalt IBMi poolt edendatud vabatark­ vara filosoofiast on Domino jaoks lihtne leida avatud koodiga rakenduste malle (template), mida saab vabalt kasutada. Ivan, kes põhimõtte­ liselt ei programmeeri, sest tema arvates on see nüri ja igav töö, sai Domino-süsteemi nädalase uurimise järel ise hakkama soovitud võimaluste loomisega. Microsoft võib tema sõnul küll ürita­ da, kuid ei saa kunagi Maciga samale tasemele graafika alal ega Linuxi või Unixiga samale tase­ mele serverite alal. Tigmal päris Maci-spetsialisti pole ehk Apple’i jaoks kasutajatuge ei paku, aga Eizo

Enamik inimesi on kahjuks piiratud mõtlemisvõimega.» Ivan Tafiitšuk

Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 25


firma

profikuvarite tõttu peab Macide eripära siiski põhjalikult tundma. Sama lugu on Maci ja digi­ laudadega. Ivani hinnangul on Eestis turg tihedas kon­ kurentsis ja peab vaatama võimalusi laieneda. Eesti IT-turg on küllastunud, müüjaid on sadu. Samas on riik nii pisike, et kogused on väiksed. Maaletooja peab mõtlema laiemalt, kaasa haa­ rama vähemalt Läti ja Leedu. „Kui Eestis müüakse IT-seadmeid 5% katte­ ga riigiasutustele, tavatarbijale 10%, siis soom­ lane ja rootslane tahaks 30% või 40%, sissetu­ lekutase ei mängi teisiti välja,” näeb Ivan Eesti IT-firmade võimalusi laiemalt tegutseda.

Tigma uuenemine

Soomlane või rootslane tahaks 30-40% katet.» Ivan Tafiitšuk näeb võimalust tegutseda ka välisturul

Siin astub mängu Tigma uutmine. Endine Tig­ ma kodulehekülg oli oma 8000 tootega pärit 2007. aastast, uuendamata, staatiline ja seisev. Esimese asjana lõi Ivan firmale uue lehekülje. Nüüd on firmal plaanis suurendada maaletoo­ davate toodete hulka, võetakse ehk üle mõne pankrotistunud firma maaletoodud tooteid, le­ ping on sõlmitud Motorolaga. Mais peaks Tigma tootevalikusse ilmuma nende Xoom tahvelarvuti Android 3.0 operat­ sioonisüsteemiga. Motorola mobiilsed seadmed on praegu tipptasemel ja pole võrreldavad Ees­ tis seni nähtud kunagiste kehvade telefonidega. Tulevikku silmas pidades uuritakse USB 3.0 laienduskaarte ExpressCard kitsasse pesasse (tüüp 34, mahub ka 54) – USB 3.0 võimalusega välised kõvakettad on levinud, aga Inteli poliiti­ ka tõttu pole port veel emaplaatidele ega sülear­ vutitesse jõudnud ja seega on võimalus kasutu. Samas vahe on tuntav – praegused välised kõ­ vakettad on ammu mööda kihutanud ajale jalgu jäänud USB 2.0 480 Mbit kiirusest. Selliste seadmete puhul on oluline kogus ja usaldusväärne tootja. Hiinast võib leida kõike, viimast eurot alla kaubelda pole mõtet, olulisem on see, et tootepartii oleks piisavalt kvaliteetne. Laiemasse ExpressCardi pessa (tüüp 54) sobiv ID-kaardilugeja võiks olla veel üks selline asine toode. Teisalt on kõik ID-kaardi ja rüperaali ka­ sutajad ju tüdinud pika juhtmega kaardilugeja­ test, arvutisse ära peituv ExpressCard oleks hea alternatiiv. Tigma tegeleb koos Sertifitseerimiskeskuse ja CERT Eestiga PIN-klaviatuuriga kaardiluge­ jate turvalisuse küsimustega. Et ID-kaardid on juba üsna levinud, siis hakkavad juba tasapisi levima sertifikaate ja PIN-koode varastavad vii­

26 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

rused. Tafiitšuki sõnul on vaid aja küsimus, mil ID-kaardi PIN-koodi enam tavalise arvutikla­ viatuuriga sisestada ei või. Esimese põlvkonna PIN-pad’idega lugejad lasid veel koodi paralleelselt ka klaviatuurilt sisestada, uued keelavad selle. Rahandusminis­ teerium tahab juba selliseid lugejaid, mis ei lu­ baks klaviatuurilt sisestamist. Tafiitšuk näeb Tigma tulevikus serverite ja andmeseadmete ning profiriistvara suunda­ de jätku. Aastatega on sel alal omandatud väga häid kogemusi. Kuigi paljudele võib tunduda, et serverite maailmas on praegu ainukeseks teeks margitoode – näiteks HP või Dell, siis tegeli­ kult kasutavad need samad margiitootjad samu komponente, mis Tigma. Tigma leiab, et saab ka teisiti. Mõistagi otsus­ tab Tigma ise, mis tema müüdud serverisse lä­ heb, firma tunneb riistvara kokkusobivust. And­ memassiivi läheb sisse näiteks seitsme-kaheksa tootja komponente. Enamik detaile tulevad kol­ melt-neljalt partnerilt, vahel isegi vaid ühelt. Kiirus ja garantii on partnerite valikul serve­ rite maailmas oluline. Eelmisel aastal valmistas Tigmale pettumuse üks põhilisi tarnijaid TYAN, mis sulges Hollandi üksuse (Euroopa ainsa), seepärast tuli TYANi põhilistest seadmetest te­ kitada ladu kohapeale. Seadmeid pole mõtet ainult Eestisse müü­ giks kokku osta. Tigma hakkab pakkuma ka ärikliendi internetilahendusi Linxtelecomi ja Elisa kaudu. Telemasti keldris avati hiljuti uus serveriruum, just seal on Eesti üks olulisemaid kaablite kohtumispaiku ja just seal majutab Tig­ ma oma klientide servereid ja andmemassiive. Veel üks valdkond on väikefirmade IT-juh­ timine. Paljudel ettevõtetel, eriti alustavatel, pole IT-juhti. Pole isiklikke planeerijaid, kes hästi asju tajuks. Tigma tahab organiseerida ITprojektijuhi pädevuse abil kliendile kõik, alates kaabeldusest kuni tehnika ja tarkvaralahendu­ seni. See tähendab SLA-lepinguid 24/7/365 toe­ ga ärikriitilistele lahendustele. Näiteks Tallinna Sadam ja mõni riigihange juba nõuab selliseid tingimusi. Siiani on seda vaid väga suured firmad pakkunud, Tigmal on praegu see valmidus olemas ja Tafiitšuki sõnul on nad valmis sellega edasi minema. Tigmas töötab praegu kokku kaheksa inimest ja plaanis on laieneda – juba otsitakse riigihan­ kespetsialisti ja serveri- ja andmemassiivide spetsialisti. Madis Veskimeister


Armand Velgre â&#x20AC;&#x201C; Ăźks Tigma asutajatest, firma arvutite kooste- ja diagnostika laua taga.

Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 27


reportaaž

Väga keeruline siseneda, aga palju võita

MobileMonday Eesti koda korraldas Eesti IT-firmadele ärivisiidi Peeter I asutatud Püha Peetruse linna, mille käigus tutvuti nii lummavate vaatamisväärsuste kui ka kohalike firmadega. Kuigi Tallinn ja Peterburi paiknevad lähestikku, teatakse vastastikustest IT-valdkonna saavutus­ test võrdlemisi vähe. Venemaa IKT-turg pakub Eesti firmadele suuri võimalusi, kuid mahlaste lepinguteni jõudmiseks tuleb teha õigeid otsu­ seid, investeeringuid ning varuda kannatust. Mõistlik oleks panna seljad kokku ja alustada Eesti e-klastri loomisest Peterburis. Eesti delegatsiooni liikmed tutvustasid oma firmasid 28. märtsil Peterburi kesklinnas Pet­ ro Palace'i hotellis toimunud MobileMonday üritusel kohaliku koja liikmetele. Veel külastati Eesti konsulaati, Reksofti, Technopolist ja Pe­ terburi Jaani kirikut.

Positiivse auraga linn

venemaale tulekut ei tasu karta.» Toomas Kästik julgustab Eesti ettevõtjaid

Peterburis valitseb sõnulseletamatult positiivne õhkkond. Kaunis suurlinn on ühtaegu nii aja­ looline, tänapäevane kui ka kogu praeguse Ve­ nemaa kombel tulevikku vaatav metropol. Pe­ terburi mõjub mõnusa ja hubase paigana, kuhu tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla. Ka Peterburi IKT-valdkonna ärikliimat võib eestlaste suhtes lugeda soosivaks. Meid kui eriiki teatakse, kuid seda üldises plaanis. Eesti firmadesse suhtutakse kui lääne omadesse ja neil oleks tarmuka tegutsemise korral võimalik hiiglaslikule turule siseneda küll, kuid selleks peab ise aktiivne olema – sealsed investorid leiavad ka Venemaalt palju huvitavaid lahendusi ega tule neid Eestist otsima. EASi esindaja Peterburis Toomas Kästik

28 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

otsib igapäevaselt võimalusi koostöösidemete avardamiseks kahe riigi vahel. Tema töö põhi­ rõhk langeb erinevate valdkondade ettevõtja­ te kokkuviimisele ja kontaktide vahetamisele. Kästiku hinnangul on Venemaa turg massiivne ja Eesti ettevõtetele arvukalt võimalusi pakkuv ning nende poole pürgimisel tuleb olla julge. „Venemaale tulekut ei tasu karta. Kindlas­ ti peaks äri alustades tundma siinseid peamisi kombeid ja tavasid. Venelased eelistavad kehva­ poolset vene keelt rääkivat partnerit ingliskeel­ sele suhtlusele,” ütleb ta ning kummutab müüdi, nagu peaks Venemaal äripartneritega pidevalt vägijooke tarbima. Eesti saatkond Peterburis pakub Eesti firma­ dele võimalust ärikohtumiste korraldamiseks nende majas Bolšaja Monetnaja tänaval. „Mitu Eesti ettevõtjat on seda proovinud ning efekt kujunes positiivseks – Venemaa partnerid olid väga üllatunud. Oleme ka muude küsimus­ te korral alati valmis eestlasi aitama,” kinnitab Eesti delegatsiooni võõrustanud peakonsul Tiina Maiberg.

Vajalik Eesti e-klaster Ligi kakskümmend aastat Venemaal ning neist viimased kümme Peterburis elanud ettevõtja Urho Rättel kinnitab oma kogemustele tugine­ des, et idanaabrite turule sisenemiseks peaksid Eesti IKT-valdkonna ühendused ja ettevõtted jõud ühendama ning looma Peterburis e-klastri, mille ülesanne oleks Eesti e-lahenduste pi­


Eesti IT-delegatsioon varakevadises Peterburis kohaliku IT-turuga tutvumas. Fotod: Copyright, Kaarel Mikkin, http://thebrandmanual.com Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 29


reportaaž

Eesti IT-ettevõtjatel ei ole eriline probleem isegi suurlinnas saal täis saada.

dev tutvustamine kohalikul ärimaastikul. Selle kaudu saaks aktiivselt pakkuda Eesti e-tooteid, osaleda messidel ja riigihangetel, teha pakkumi­ si firmadele ning jõuda suurte tellimusteni, mis annaksid tööd ja käivet erinevatele Eesti firma­ dele. „Näiteks soomlased on Peterburis väga tu­ gevalt esindatud ja hoiavad kokku. Kui mõni Soome suurfirma saab Venemaal tellimuse, siis kaasatakse maksimaalselt ka teisi oma maa ette­ võtteid sellesse projekti,” toob Rättel näite põh­ janaabrite mõttemallist. Rätteli hinnangul on hiiglaslikule Venemaa turule sisenemine väga kallis ning aega ja kan­ natust nõudev ettevõtmine, mis käib keskmise kaliibriga Eesti ettevõttele üle jõu. Lisaks eelis­ tatakse Venemaal partnereid, kes on sealsete firmade jaoks kogu aeg saadaval ning suudavad kliendi soovidele kohe reageerida. See omakor­ da loob vajaduse pideva kohaloleku järele, ainult regulaarsetest visiitidest edukaks äritegevuseks ei piisa. Samuti tuleb hoolega silmas pidada Venemaa seadusandlust, mis pole innovaatiliste teenuste turuletoomise jaoks sedavõrd paindlik kui Eesti 30 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

oma. Kõikvõimalike kooskõlastuste kadalipp on idanaabrite juures oluliselt aega- ja ressursse­ nõudvam ettevõtmine kui siinmail. Jätkuvalt on probleemiks lokkav korruptsioon. Venemaale tuleku eel peaks iga ettevõtja läbi viima väga põhjaliku turu-uuringu ning selgita­ ma välja oma toote unikaalsuse võrreldes sealsel turul tegutsevate konkurentide omadega. „Soovitan enda jaoks paberile panna kõige mustem stsenaarium ja kui ka seejärel on otsus positiivne, siis tegutseda. Võtmeküsimuseks on usaldusväärsete inimeste ja hea meeskonna leidmine,” ütleb Rättel.

Mis on Eesti saladus? Eesti delegatsiooni võttis oma peakorteris vas­ tu Venemaa suurimate tarkvaraarendajate hulka kuuluv Reksoft. 1991. aastal Aleksandr Jegorovi ja kahe toonase ülikoolikaaslase asu­ tatud firmas töötab praegu enam kui 350 ini­ mest ning esindused asuvad Peterburi kõrval Moskvas, Münchenis, Stockholmis ja Helsingis, lisaks arenduskeskus Voronežis. Reksoft teeb koostööd Java, Microsofti, IBMi ja SAPga ning pakub peamiselt tarkvaraarendust ja süsteemii­


Eestlased Piiteris

Eesti delegatsiooniga külastasid Neeva jõe kallastel paiknevat metropoli: • Valdar Liive (EAS) • Stanislav Ivanov (Arengufond) • Gert Jostov (Technopolis Ülemiste) • Jaanus Truu (Oskando) • Mart Uibo (Positium LBS) • Jaak Laineste (Nutiteq) • Andrei Dementjev (Fortumo) • J. Margus Klaar, Kaarel Mikkin (Brand Manual) • Ulrich Norbisrath (Tartu Ülikool) • Sven Kirsimäe (Regio) • Priit Salumaa (Garage48/Mooncascade) • Juta Petersoo (MobileMonday Estonia) • Indrek Petersoo (Ericsson Eesti) Visiiti toetasid Tallinna linn, Technopolis ja EAS

ntegratsiooni. Suuremate klientide hulka kuu­ luvad Gazprom, Lukoil ja Mazda. Firma äriarenduse direktor Artjom Zinoviev loeb eriti tähtsaks pikaajalisi partnerlus­ suhteid, millest neli on pikemad kui 15 aastat. Tema kinnitusel tahetakse Venemaal Androi­ di-rakendusi oluliselt rohkem kui iPhone’i omi. Sarnaselt Eestiga värvatakse sealgi IT-valdkon­ na tudengid juba ülikooli teisel kursusel tööle, lisaks teeb Reksoft oma personalile pidevalt koolitusi. Süsteemiintegraatori töötunni välja­ müügi hind algab Reksoftis 25 eurost. Teenuste juht Olga Grigorieva uurib enne esitluse algust, milles seisneb Eesti kui e-riigi fenomen. Temagi leiab, et kindlasti tasuks Ve­ nemaa IKT ettevõtetel Eesti kohta rohkem tea­ da saada ning parimate lahenduste Venemaale toomisel koostööd teha.

Russoft viib Venemaa maailma Venemaa, Ukraina ja Valgevene suurimaid ITfirmasid, sh Reksoft, Soft Joys, Tekama, EPAM Systems, Luxoft jne ühendava liidu Russoft tegevuse moto on konkreetne – Outsourcing Russia. Enam kui 7000 töötajat koondava orga­

nisatsiooni huvist Eesti vastu annab kinnitust seik, et Venemaa firmade presentatsioonil Pul­ kovo Technopolises esindas Russofti president Valentin Makarov isiklikult. Russofti peamine eesmärk seisnebki Vene­ maal välja töötatud IT-lahenduste maailma viimises. Ka Makarov kinnitas, et Eestilt on Ve­ nemaa tarkvaraloojatel palju õppida ning meie edukad e-lahendused võiksid laineid lüüa ka Venemaal. Suhete elavdamise vajalikkust näeb ka Russoft ning edasise sammuna jäi kõlama nende soov tulla Tallinnasse Eestis senitehtuga lähemalt tutvuma. Veel presenteerisid end Technopolises Ve­ nemaa suurima mobiilisisu pakkuja iFree tark­ varaarendusele ja turundamisele keskendunud tütarettevõte UFT, mobiili ja veebi kompleks­ lahendustega tegelev E-Legion, J2ME ja Win­ dows Mobile'i platvormidele rakendusi loov Ge­ neratum Mobile ning MTT allfirma Neva Line, kelle portfelli kuuluvad erinevate valdkondade telekommunikatsioonilahendused. Lähituleviku äris muutub oluliseks kuldne kolmnurk Tallinn–Helsingi–Peterburi. Just sellest loogikast tulenevalt rajas oma välisesin­

pane paberile kõige mustem stsenaarium.» Urho Rättel annab algajale nõu

Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 31


reportaaž

Külaskäiguga rahul: Mart Uibo Positium LBSist surub Peterburis kätt Jaak Lainestel, kes esindab Nutiteqi.

dused soomlaste ärilinnakute gigant Techno­ polis. Tallinnas paikneva Technopolis Ülemiste kõrval teeb firma suuri jõupingutusi Peterburi lennuvälja lähistel asetseva Technopolis Pul­ kovo ülesehitamisel. Omalt poolt soodustatakse ka klientide võimalusi riikidevaheliseks koos­ tööks. „Technopolis Ülemiste ja kogu Technopolise grupi eesmärk on ergutada oma kliente ükstei­ sega koostööd tegema ja selles mõttes oli Peter­ buri visiit eriline, et seekord oli fookuses rah­ vusvaheline koostöö. Technopolise jaoks oli see harukordne või­ malus tutvustada oma teenuseid ka Peterburi startup’idele. Usun, et saime visiidi käigus pii­ savalt kontakte, et sellest võiks tulevikus mõni viljakas koostööprojekt sündida,” hindab visiidi olulisust Technopolis Ülemiste juhatuse esi­ mees Gert Jostov. Delegatsioonis osalenud EASi esindaja Hel­ singis Valdar Liive lisab: maailmas esineb sageli n-ö lähipimedust – IT-firmad vaatavad Silicon Valley suunas ja jätavad seejuures tähelepanuta lähipiirkonnas peituvad koostöövõimalused.

usun, et saime piisavalt kontakte.» Gert Jostov usub, et visiidist sünnib tulevikus ehk mõni projekt

Operaatorid vaenujalal Lõpetuseks mõningad näited ja faktid Venemaa mobiilside turult. Riigis on neli peamist operaa­ torit – MTS (Deutsche Telecomi ja Siemensi osalus), MegaFon (TeliaSonera osalus), Beeli­ ne (Vimpelcom Groupi ja Telenori osalus) ning Tele2. Gazeta.ru andmetel on MTSil 2011. aasta alguse seisuga 71,9 miljonit klienti, MegaFonil

32 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

56,5, Beeline’il 52,7 ja Tele2-l „vaid” 18,8 miljonit klienti. Tõsi, MTSi puhul on tõenäoliselt arves­ se võetud ka mitteaktiivsed SIM-kaardid. Turu suurima ettevõtte MTS Groupi käive oli eelmisel aastal Venemaa, Ukraina, Valgeve­ ne, Usbekistani, Armeenia ja Türkmenistani turgudel kokku ligi 8,2 miljardit USA dollarit, sellest 1,2 miljardit moodustas puhaskasum. Li­ saks omandas MTS 62% Venemaa suurima kaa­ belsideoperaatori Comstar aktsiatest. Pole siis ime, et Interbrand loeb MTSi rahvusvahelisel areenil kõige väärtuslikumaks Venemaa kauba­ märgiks. 2010. aastal ulatus kõikide Venemaa sidefir­ made käive kokku 1,4 triljoni rubla ehk ligi 35 miljardi euroni. Mobiilihiiglaste omavahelised suhted on te­ ravad, kuid kasutatava tehnoloogia üldine pilt on Eestist tubli kolm aastat maas. Ajal mil EMT rajab 4G-võrku, pole MegaFon katnud veel kogu Moskvat 3G-võrguga – firma esindaja kinnitusel on 2000 tugijaama küll püsti, kuid kvaliteetse 3G-andmeside tagamiseks läheks vaja 5000 tu­ gijaama. Beeline seevastu ei kiirusta Venemaale 3Gvõrgu rajamisega ning tugineb jätkuvalt 2G-teh­ noloogiale. MegaFonil on Venemaal kokku ligi 20 000 tugijaama. Üks Venemaa 143 miljonist elanikust kulutab mobiilsideteenustele ühes kuus keskmiselt kaheksa eurot. Kui see pole potentsiaal, siis mis on potent­ siaal? INDREK PETERSOO


Prestigio MultiPad Tahvelarvutid | PMP7070C ja PMP7100

• • • • • • • •

Suurepärane suutlikkus tänu 1GHz protsessorile Õhuke, kerge ja stiilne disain VGA kaamera video chattimiseks Populaarne Android™ 2.2 Froyo tarkvara Mahutundlik puute 7” või 10” TFT LCD ekraan 16 miljoni värviga 3D mängud graafilise 3D OpenGL 2.0 kiirendiga ja nelja suunalise kaldesensoriga Mugav videoühendus kuni 720p HD ja mängud HDMI väljundi ja UPnP abil. Bluetooth ühendus

Prestigio Multipad PMP7070C ja PMP7100C on kõige õhemad ja kergemad tahvelarvutid, mida oled eales näinud. Need on disainitud hõlpsasti kaasaskantavateks ja oma pere ning sõpradega meeldivate hetkede jagamiseks. Kasuta rakedusi, surfa internetis, vaata fotosid, videot ja TV’d, kuula muusikat, loe e-raamatuid ja mängi 3D mänge mobiilsemalt kui kunagi varem. Teil on võimalik vaadelda ja töödelda oma e-maile ja dokumente (Word, Excel, PowerPoint ja PDF failide ühilduvus). Prestigio MultiPad Android™ Tahvelarvutitel on juba ette installeeritud suur valik rakendusi ja widget’eid. Kui sellest ei piisa, siis Appslib’ist leiad veel üle 30,000 rakenduse, mille hulgast valida ja alla laadida. SOOVITATUD JAEMÜÜGIHIND:

PMP7070C PMP7100C SOBIVAD MEEDIA FORMAADID E-Raamatu formaadid: OEB, EPUB, FB2, DJVU, PDF, TXT Audio formaadid: WMA, WMA-Pro 5.1; WAV (PCM/ADPCM);P3 CBR & VBR; AAC, AAC+ 5.1; OGG Vorbis; FLAC; Pildi formaadid: JPG, BMP, GIF, PNG Video formaadid: MPEG-4; H.264; WMV9; MPEG-2; AVI, MP4, MKV, MOV, WMV, MPG, PS, TS, VOB, FLV, RM, RMVB, ASF, 3GP; kuni 720p HD Pakend sisaldab * Kvaliteetsed kõrvaklapid * USB kaabel * Garantiikaart * Kasutusjuhend * Aku laadija * Legaalsus- ja turvanõuded

SÜSTEEMINÕUDED • Riistvara: IBM PC või ühilduv PC, Sülearvuti või Macintosh USB pordiga • Operatsioonisüsteem: Windows 2000|XP|Vista|Windows 7, Linux 2.4 ja MAC OS 10.4 või uuem TEHNILISED OMADUSED Mõõdud PMP7070C 201 x 114 x 10 mm PMP7100C 270 x 150 x 12 mm Kaal PMP7070 300g PMP7100C 480g Ekraani suurus PMP7070C 7” | 17.8cm PMP7100C 10,1” | 25,7cm Resolutsioon PMP7070C 800 x 480 PMP7100C 1024 x 600

www.prestigio.com

info@prestigio.com

Ekraani Tehnoloogia

259.299.-

TFT LCD mahutundlik puuteekraan Rotatsiooni sensor 4 suunaline G-sensor Protsessor ARM Cortex A8 1 GHz by Texas Instruments Aku tüüp Liitium polümer aku Aku eluiga Audio kuni 36h, video d7h, internet d10h OS Android™ 2.2 Froyo Klaviatuur Android™ 2.2 soft WIFI 802.11b/g/n Bluetooth 2.1 EDR Mälu 256MB DDR Internal Flash 8GB Laiendamise võimalus microSD™ Kaart (microSDHC ühilduv) Liidesed USD2.0 highspeed port, USB host, HDMI väljund, 3.5mm kõrvaklapi pesa, sisseehitatud kõlarid & mikrofon Kaamera esiküljel, VGA PMP7070C EAN: 5291485338633 PMP7100C 5291485338640


labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren­ tidele. meie hinded

5

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

34 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

Fujitsu salvestu Nelja sahtliga salvestusseade CELVIN Q800 on piiripealne asi – sobib väga karmi koju multi­ meedia­sõltlasele või väiksemasse kontorisse. Kindluse tagab RAID ja kiiruse kaks gigabitist LAN-ühendust. Lisaks saab NASi külge üle USB või eSATA haa­ kida mõne välise kõvaketta. Et toime­ tuse „kodu” polnud piisavalt karm, siis toimus test Scalewirelessis endise IT-ajakirjaniku Ando Urbase abiga. Varustuseks gigabitine hallatav HP Procurve switch ning Inteli tarkvara, millega ühenduskiirust mõõta.

Kahe LANi jõud Kaks LANi pesa annavad salvestus­ seadmele kiirust juurde kahel viisil. Üks võimalus on need ühendada paralleelselt – mõlemast kaablist jookseb sama info. Sel juhul hoitakse kokku vigadeparanduselt. Kui ühe kaabliga tuleb vigane pakett uuesti

Mingeid Pehmendavaid pukse ega häält summutavaid amorte salvestis silma ei torka.» saata, siis kahest on vähetõenäoline, et samaaegsed paketid mõlemad vi­ gased on. Suurema kiirusevõidu saab aga siis, kui kasutada kaht kaablit poo­ le jämedama „toruna”, kust info peaks peaaegu kahekordses mahus liikuma. Ühendada saab ka kaks LANi. Karbist välja võttes märkame, et kõvakettad on kruvitud otse metall­ raami külge, mis käib oma sahtlisse. Mingeid pehmendavaid pukse ega häält summutavaid amorte silma ei torka. Sellegipoolest tuhiseb salvesti käima üsna vaikselt ja väikeses konto­ ris seda tõenäoliselt kuulda pole. Sisse

on pandud kaks tavalist 2 TB mahuga kõvaketast. Plaadilt, mis kaasas, leiab vaid IPaadressi otsija, mis tavakasutajat ai­ tab, kogenud võrguproff leiab seadme sisevõrgust ka ilma selleta üles. Vee­ biliidesest kiirseadistuse ära teinud, loeme esimese tööpäeva lõppenuks, sest NAS hakkab RAIDi looma ja see võtab tunde, nagu ikka. Siiski näeb menüüdest juba ära, et kõik vajalik keskmise või üle selle NASi ehk võr­ gusalvesti jaoks on olemas: Apple’i, Linuxi ja Windowsi meediaserverid, EXT4 tugi (rääkimata FAT32-st ja NTFS-ist), SSL, VMware, iSCSI, Ac­ tive Directory tugi, FTP (ka veebi­ põhine), RAID 0/1/5/5+HS/6, JBOD, üksikketas, printserver, veebiserver, torrentiserver jne. Tagaküljel oli ka si­ nise keelekesega USB pesa, kuid selle juurde oli kleebitud USB 2.0 kleeps – järgmise tarkvarauuendusega pidi tekkima sinna kiire USB 3.0 ühendus. Huvitav omadus, mida teiste sal­ vestite juurest eriti pole leidnud, on temparatuuripiiride ise määramine. Natuke ohtlik ka – nii võib seadmel lasta kergesti üle kuumeneda. Aga kui administraator teab, mida teeb, siis on võimalik määrata, mis temperatuurist ja kui aktiivselt ventilaator töötab. NAS oskab teatada nii SMSi kui ka e-posti teel, kui midagi on korrast ära minemas. SMSi saab saata Clickateli konto kaudu, mis nõuab väikest tasu. Kui kasutajaliidest lähemalt uuri­ da, siis meenutab see midagi. Muidu­ gi, Qnapil on täpselt sama. Veidi neti­ otsingut paljastabki Fujitsu kesta all peituva Qnapi toote – tegu on lihtsalt Fujitsu kaubamärgiga. Tavalisest edevam välimus ja LCDekraan NASi esiküljel näitavad, et see seade on mõeldud nähtavale koha­


Kuidas valime testitavad tooted? Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

tus väikekontorile tehnilised andmed

Võrgusalvesti Fujitsu CELVIN NAS Server Q800

Hind: 828,14 eurot (ilma kõvaketasteta, MarkIT) Võrguühendus: 2 x Gigabit Ethernet Protsessor: Intel Atom D525 Mälu: 1 GB, välkmälu – 512 MB Kõvakettad: kuni 4 tk, 2,5- või 3,5tollised. RAID tasemed: RAID 0, RAID 1, RAID 5, RAID 6, JBOD, RAID 5 hot spare Videoväljund: VGA Võrguprotokollid: TCP/IP, NTP, iSCSI, FTP, DHCP, DDNS. IPv6 tugi. Kaughaldus: SNMP, Telnet, SSH Võrguteenustega ühilduvus: Apple Bonjour Protocol, DHCP, DDNS, Microsoft CIFS, Network File System (NFS), FTP, Server Message Block (SMB), Apple File Protocol (AFP), HTTP, HTTPS, DLNA Serverid: printserver, MySQL server, veebiserver, Access Control List (ACL) tugi, iTunesi server, Jumbo Framesi tugi, DHCP server, FTP server, BitTorrent, UPnP meediaserver, SQLite server, TwonkyMedia server. Ühendused: 12 x SuperSpeed USB, 4 x Hi-Speed USB, 2 x eSATA, 2 x Gigabit Ethernet, VGA Võimsus: 37 W Mõõdud: 18 x 23,5 x 17,7 cm Kaal: 3,7 kg

le panemiseks. LCD-paneelilt saab mõne elementaarse andme seadme töö kohta, näiteks IP-aadressi ja palju on ketastel vaba ruumi jäänud.

Näitab ka turvakaameraid Veebiliidesest leiab veel kodukasutaja multimeediaserveri ja torrentiserveri, ärikasutaja FTP- ja veebiserveri. Sur­ veillance Stationi all asub aga tarkvara turvakaamerate haldamiseks ja vaa­ tamiseks. Axise kaameratega ühildus see igatahes hästi. Asume Intel NAS Performance Toolkitiga võrgusalvestit testima. Gi­ gabitises võrgus tuleb kiiruseks veidi alla 100 MB sekundis ühe arvutiga koormates. Kahega koormates tu­ leb kokku andmete edastuskiiruseks NASist 82 MB/s. Paari arvutiga seega jääb igale masinale mahtu ca 40 MB/s ja arvutite lisandumisel tuleb veidi

rohkem kui jagamistehte võrra ühen­ duskiirust vähemaks arvestada. Ka WiFi test võib olla oluline, sest paljud kontorid kasutavad traadita ühendust – n-standardi WiFiga jõua­ vad andmed sülearvutisse kiirusel 12,1 MB/s. Arvestades, et WiFiga üle 100  Mbit/s andmesidekiirust väga tihti ei saagi, on NAS aeglase andme­ side süüst vabastatud ja suudab traa­ dita võrgus serveerida selle võrgu lä­ bilaskevõime piiril päris hästi – 12,1 x 8 annab tulemuseks 96,8 Mbit/s ja see on üle kiire WiFi normaalne tulemus. Iseenesest on see Fujitsu server üsna korralik, aga et ta sisuliselt on Qnap, siis sellest ka üks puudus – tarkvara uueneb aeglasemalt kui Qna­ pi enda serveritel ja toode võiks veel pisut odavam olla, et konkureerida paremini teiste omasugustega. KAIDO EINAMA

plussid

++ kõik väikeettevõtte vajadused ühes seadmes ++ vaikne miinused

–– Qnapi toode re-brand (uuendused jõuavad hiljem) –– konkurentidest kallim

Arvutimaailma hinne

4-

Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 35


labor

Tahvel krihvli hinnaga Prestigio esimene Androidiga tahvel on pigem hea e-luger kui arvuti. Karbist võttes oli veel aeglane ja võimalus­te­vaene, kuid pärast ametlikku tarkvarauuendust oluliselt parem. Ostjad saavadki tahvli juba uuendusega. Kui vaja tõeliselt odavat tahvlit, siis võib siin mainitud puudused unus­ tada ja kohe ostma tormata, sest 189 eurot on tõesti silmipimestavalt hea hind. Kui kannatab ka kallimat ooda­ ta, siis tuleb puudusi kaaluda. Nagu paljud teised odavad tahv­ lid, nii on ka Prestigio MultiPad PMP3084B ilma jäetud pea kõigist Google’i teenustest, mis nõuavad kon­ to kasutamist. Nende kasutusõiguse ostmine teeks seadme kohe kallimaks. Olgu, Gmaili saab seadistada ka tava­ lise meilikontona ning Youtube’i sisse logimine pole ka täiesti kadunud, aga suurim kaotus on Android Market. On küll lugematul hulgal teisi mitteamet­ likke Androidi-poode, kuid nendega on alati igasuguseid hädasid – näiteks ei sobi

rakendus sellele tahvlile või mängib vaid väikeses ruudukeses keset ekraa­ ni. „Angry Birds” küll installeerus, aga käima alati ei läinud. Linpack Androi­ di jõudluse hindamiseks aga täitsa toimis. Jõudlustesti tulemus polnud väga kiita. Muidugi saab Google’i teenused peale ka ümbernurga-la­ hendustega, aga sellest lähemalt juba maikuu numbris.

Uus tarkus sisse ARM11 700 MHz protsessor pole just tippkiirusega suure ekraani peal kujutiste jooksutamisel. Aga pärast seadme ametlikku tarkvarauuendust hakkas siiski kõik veidi kiiremini lip­ pama. Ekraan on surve-, mitte ma­ hutundlik ja nutitelefonidel sõrmi libistama harjunud kasutaja peab sõrme kõvemini ekraanile suruma hak­ kama. Sellega harjub. Kaasasoleva tark­ vara järgi otsustades ongi tegu pigem elugeriga. Selle jaoks leidub veebipoode ja allalaadimiskohti. Eestikeelseid teo­ seid silma ei hakka. 720pikslist HD-vi­ deot mängib tahvel sujuvalt, kuid aegajalt katavad ekraani värvilised artefaktid.

Hea e-luger Twitter, Facebook ja Fring on seadmes kohe alguses suht­ luseks olemas. Kõik, mis seadmes vaiki­ misi olemas, töötab. Muidu võiks tahv­ lit rohkemgi kiita, aga erinevalt eelmi­ 36 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

tehnilised andmed

Tahvelarvuti Prestigio Multipad PMP3084B Hind: 189 eurot (Asbis)

Protsessor: ARM11, 700 MHz Mälu: 256 MB RAM, 4 GB ROM, SD kaardi pesa Operatsioonisüsteem: Android 2.1 Eclair Ekraan: 8,4tolline, 800 x 600 pikslit Ühendused: USB 2.0, WiFi, 3,5 mm kõrvaklapipistik Aku: 4000 mAh, 6,5 tundu e-lugerina, 5,5 tundi videot mängides Jõudlustest: Linpack = 3,715 MFLOPS

ses numbris testitud tahvlist on riist­ vara nõrguke. E-lugeriks või mõne ärifunktsiooni (kassa- või laoprog­ ramm) täitmiseks see üliodav seade sobiks. Pole kulukas ümber vahetada, kui töötaja käes katki läheb. Samas võib öelda, et Prestigiolt on kohe Eestis müügile jõudmas teine tahvel, mis on tõeline tegija. Küll kal­ lim, aga see jätab valikuvabaduse – kas üliodav alla 200 euro maksev Androi­ di-tahvel või siis kallim ja võimekam. Aga sellest juba järgmises numbris. KAIDO EINAMA

plussid

++ üliodav ++ korraliku heliga ++ kontoritarkvara kaasas miinused

–– Google’i teenused puuduvad –– aeglasevõitu

Arvutimaailma hinne

3-


Hiina ime – universaalne akulaadija Kui otsida Internetist universaalset akulaadijat, siis annab Google tulemuseks lademes kummalisi kahe „käpaga” isendeid. Arvutimaailm tellis ühe sellise eBay vahendusel kohale ja testis seda mobiiliakudega. Hongkongist saabunud universaalne akulaadija oli sealkandis iseloomuliku marginimega – Automatically Battery Charger. Sellist tootjat netist otsida on lootusetu ehk siis selle kohta võib ar­ vata, et tootja soovib jääda anonüüm­ seks. See lisab veidi kõhklusi, kuid mida ikka nii väga saab ühe laadija juures nässu minna, pealegi kui see on varustatud ülelaadimiskaitsega. Väikesesse karpi oli kaasa pistetud ka odav mobiiliaku.

Aku pihtide vahele See aku käib läbipaistvate „näpitsate” vahele ja need kaks käpakest seal peal reguleerivad kahe „traadi” vahekau­ gust. Traadid näpitsate all surutakse aku klemmidele. Kas ongi kogu kõrge inseneriteadus? Siiski mitte. Lisaks tunneb laadija ära aku mahutavuse ja polaarsuse, seega ei pea kunagi nupu­ tama, mis pidi oma mobiili või fotoka aku „näpitsate” vahele pista. Kui kaua laadida – isegi sellele ei pea mõtlema. Ülelaadimiskaitse vilgutab kollast või rohelist tulukest ja kui süttib see vii­ mane, on aku täis ja seda enam edasi ei laeta.

Kerge ja taskussevolditav Muidugi maksab välismaa e-poest tellides vaadata, et laadijal oleks ikka europistik. Adapter sobib reisile, sest olgu tal euro- või Ameerika adapter, see käib klõpsti kõhu alla kokku. Ka pinge suhtes on laadija üsna tolerant­ ne, ajamata suitsu välja nii 100- kui ka 240voldise võrgutoite puhul. Nagu mobiilimaailmas viimasel ajal kombeks, ei kasuta ka see univer­ saalne laadija pinge muundamiseks trafot, vaid kõik on puhtalt pooljuh­ tide baasil – seega ülimalt kerge ja

kompaktne. Sisse pinge 100–230 volti ja välja 200–350 mA laadimisvoo­ lu vastavalt näpitsate vahele piste­ tud aku mahutavusele. Üks tavaline 1500  mAh mobiiliaku laeti näiteks täis kolme tunniga. Kui hangid oma mobiilile, fotoka­ le või mõnele muule elektroonilisele

tehnilised andmed

Akulaadija Automatically

Hind: 6,78 eurot (eBay, koos mobiiliaku ja postikuluga) Pistik: europistikuga ühilduv, kokkuklapitav Sisendpinge: 100–240 V Väljundpinge: 4,2–5 V Laadimisvool: 200–350 mA Ühilduvad akud: enamik mobiilide liitiumioonakusid Laadimisaeg: sõltub aku mahutavusest, 1500 mAh laadis 3 tundi Automaatika: tunneb ära aku polaarsuse ja mahutavuse Indikaatorid: laadimine käib/laetud

seadmele lisaaku, siis selline univer­ saalne akulaadija on asendamatu – kus mujal ikka tagavara-akut laadida, kui seadmes on kasutusel põhiaku. KAIDO EINAMA

plussid

++ sobib enamiku akudega ++ kokkupandav, sobib reisile ++ üliodav miinused

–– tundmatu tootja –– konstruktsioon ei tundu vastupidav

Arvutimaailma hinne

4-

Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 37


labor tehnilised andmed

Sisuhaldussüsteem Impresspages Hind: tasuta (Impresspages.com)

Nõuded serverile: Apache’i server Apache „mod_rewrite” laiendus PHP versioon alates 5.3-st PHP GD teek MySQL 5 või uuem 30+ MB vaba kettaruumi Magic Quotes OFF (soovituslik parameeter)

Impresspages – veelgi lihtsam sisuhaldus Sisuhaldustarkvarad on lihtsad, kuid nende seadistamine võib teinekord olla mitte-IT-asjatundjale natuke krüptiline. Leedulaste loodud Impresspages üritab kõrvaldada seda viimast kitsaskohta. Algab kõik nagu Wordpressi, Drupali või Joomlaga ikka – failid serveris­ se ja installiprotsess käima. Faile on vaja laadida 17 MB. Valitavad kasuta­ jaliidese keeled on hollandi, inglise, leedu, poola ja rumeenia. Sisus olulisi elemente saab ka hiljem tõlkida.

Tiri ja tõmba Planet.ee serveriteenusesse installi­ des sai Impresspagesi jaoks takistu­ seks PHP 5.3 puudumine (Planet.ee kasutab PHP 5.2). Muud tehnilised nõuded on aga üsna minimaalsed ja peaksid enamiku teenusepakkujate juures olemas olema. Kui lehekülg paigaldatud ja MySQL andmebaas seadistatud, ava­ neb natuke Saurus CMSi (Eestis loo­ dud populaarne sisuhaldus) loogikaga sarnanev leht – tekstide ja muude jär­ jest asuvate sisuelementide kohal on redigeerimisnupud ja järjekorda saab sealtsamast nuppudest muuta. Teks­ tide vahele ja kõrvale võib panna pil­ te, videosid, HTML-koodi, tabeleid, pilte, galeriisid, faile, kontaktivorme või lihtsalt HTML-koodi. Veebivor­ me annab üsna lihtsalt redigeerida ja lisada, igaüks saab hakkama. Vormide 38 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

sisu saadetakse e-postiaadressile. Samas on tõsisemaks kujunduseks ja erilahendusteks võimalusi vähe. Kui laadid pildi üles, siis jääb see nii suur, nagu ta on, midagi muuta ei saa. Arvutioskusega veebi haldaja, olgu see mõni sekretär või reatöötaja, peab oskama vähemalt pildi suurust muu­ ta. Moodul, mis paneb pildi teksti kõrvale, lubab ka väikepilte tekitada ilma neid eraldi üles laadimata. Veidi segadust loovad eraldi moo­ dulid-vidinad-pistikprogrammid. Kus miski omadus asub? Esialgu tuli neis lihtsalt ringi kahlata, et õige asi üles leida.

Igal rollil oma menüü Mugav on kasutaja rollide järgi funkt­ sioonide jaotamine – tavakasutaja, kommuun, administraator, arendaja. Igaühe jaoks avanevad erinevad töö­ vahendid. SEO ehk otsimootori opti­ meerimise peale on mõeldud. Leidub vahendeid nii linkide ilusamaks tege­ miseks kui ka metainfo lisamiseks. Veebilehe jaoks saab valida mõne­ kümne valmisteema vahel, aga soovi korral saab ka täitsa oma teema teha, mis on disaineri jaoks tõenäoliselt

suurematest sisuhaldustest lihtsami­ ni tehtav. Kolm-neli faili tuleb oma disaini järgi parajaks kruttida. Impresspages sobib väga hästi nn visiitkaart-tüüpi veebi tegemiseks – polegi vist midagi lihtsamat (peale Edicy) praegu tasuta saada. Joomla, Wordpress ja Drupal on tavalise kasu­ taja jaoks liiga võimsad ja keerulised. Samas võib selline visiitkaardiveeb hiljem liiga väheseks jääda. ARVUTIMAAILM

plussid

++ lihtne graafiline tiri-ja-vabasta kasutajaliides ++ sisu ülesehitus lihtsate plokkidena miinused

–– kohati on liiga vähe seadistusvõimalusi

Arvutimaailma hinne

4-


Iseuinuv kuvar Samsungilt Samsungi 23tolline LED-kuvar SyncMaster SA550 on niigi energiasäästlik, kuid muutub veel kokkuhoidlikumaks, kui inimene lahkub – andurid tajuvad seda ja lülitavad ekraani hoopis välja. Väike energiatarve saavutatakse tänu LEDidele, nii on ka väike toiteplokk õhukesest kestast välja viidud ega jää oma väiksusega väga jalgu. Kuid see pole veel kõik – lisaks saab ener­ giatarvet vähendada kahe ökofunkt­ siooniga. Üks neist jälgib inimkeha temperatuuril objektide liikumist ekraani ees ja kui selliseid kehasid näha pole, lülitub ekraan välja. Teine andur hindab ümbritsevat valgustu­ gevust ja vastavalt sellele reguleerib paneeli heledust. Eredamas valguses on ka pilt eredam ning hämaras võib valgustust ekraanil samuti vähemaks keerata.

Jäiga jalaga iludus Läbipaistev rõngasjalg, juhtmete peit­ miseks katted tagaküljel, läikiv ja val­ gust kumav äär ning väga õhukesed servad on kõik ilusad, aga mitte alati praktilised. Näiteks paneeli äärtes on läikiv järsk siseserv, mis peegeldab ekraanipilti. See oleks võinud vähe­ malt matt olla, veidi häirib. Samas on ekraani enda pind matt ega peegelda midagi. Kuvari asendi reguleerimis­ võimalused töökoha jaoks on piira­ tud, ei saa kõrgust ega vasakule-pare­ male nurka reguleerida, timmida saab ainult jäiga jalaga vertikaalset kallet. Kaasas on kastis üks huvitav kaa­

tehnilised andmed

LED-kuvar Samsung SyncMaster SA550

Hind: ca 230 eurot (tuleb müüki aprillis) Ekraan: 23-tolline, 1920 x 1080 pikslit Reageerimisaeg: 2 ms Kontrast: 1000 : 1 Vaatenurk: 170/160 kraadi Ühendused: HDMI, VGA (kaasas DVI-HDMI üleminek)

bel, mis HDMI ja DVI ühendab. Menüü puutetundlikud nupud on üsna kehva puutetundlikkusega, kuvari äärt tuleb lausa pigistada. Sa­ mas on üliõhuke LED-paneel väga elegantne. Tagaküljel on nii kaablite katteks ekraani taga kui ka jalal eraldi kaaned.

Heleduse saab nii heledaks keerata, et silmadel hakkab valus.»

Odav, aga piisavalt hea Paneeli nimetab Samsung selle mude­ li juures keskmisest kvaliteetsemaks. Tõepoolest, värvid on üsna selged ja vaatenurga üle ei saa ka kurta. Pare­ mal all nurgas on vaid veidi lillakas helendus. Valge taustaga Excelis saab heleduse nii heledaks keerata, et silmadel hakkab valus. Tumedaga lisandub veidi hallikat tooni. Päris kogu sRGB värviulatuse kaetust selles mudelis kasutatud paneelidega siiski loota ei maksa, kuvar on tõelisemaks profitööks liiga odavast hinnaklassist. KAIDO EINAMA

plussid

++ energiasäästlik ++ hea disain miinused

–– läikivad servad –– vähe reguleerimisvõimalusi

Arvutimaailma hinne

4

Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 39


labor

LG odav Android ei jäta võimalustest ilma Eestikeelne Android, odav Android – LG P350 on just selline telefon, millega nutitelefonid saaks viia massidesse. Kõik jaksavad osta ja midagi olulist pole välja jäetud. Üht-teist on küll kehvemalt, aga siiski olemas. Odavus tähendab, et leppima peab, nagu odavaima otsa Androidide puhul ikka, veidi kehvema ekraaniga. 320 x 480 punkti on ikka veidi vähevõitu küll, kui plaanida graafikarikkaid ra­ kendusi Android Marketist hankida. Niisama telefonina kasutades pole aga ekraanil viga midagi. Meilide lu­ gemine on ehk veidi raskem ja doku­ mente redigeerida keerulisem, Exceli tabelitega toimetamine aga peaaegu et võimatu, kuid numbriklahvidega klaviatuuril saab kõigele oma sõrme­ dega ka õues kõndides pihta.

Puutetundlikkus on siiski väga hea. Klaviatuur pisikesel ekraanil on väga väikeste nuppudega, seega mõistlikum on kasutada teksti jaoks pigem numbriklaviatuuri. Et ekraani all asuvad puutetundlikud menüü, koduekraani, tagasi- ja otsinupud, siis mõnikord juhtus, et viibates ek­ raanil liiga hoogsalt, läks sõrm pihta ka puutenupule ja telefon tegi midagi ettearvamatut. Ei ole seega need puu­ tenupud just alati mugavad – külmas ei saa kindaid käest võtmata neid veel kasutada ka. Õnneks on siiski kõne vastuvõtu ja lõpetamise nupud me­ haanilised, Eesti kliimas on neid tal­ vel vähemalt mugavam vajutada.

Piiripealne jõudlus HD-kvaliteediga video jookseb prob­ leemitult nii Youtube’ist kui ka mä­ lukaardilt, Linpacki jõudlustesti tu­ lemus 7,182 megaflopsi on odavaima otsa Androidi jaoks üsna hea – näiteks tunduvalt kiirem kui HTC Legend ja HTC Wildfire. Samas mälu vähesus (140 MB) annab selgelt tunda mitme rakenduse korraga jooksutamisel – telefon muutub aeglasemaks. 3G võrgust venitab LG välja vaid kuni 3,6  Mbit/s andmesidekiirust, kuid odavtelefoni jaoks on seda pii­ savalt. WiFi ja GPS on olemas, FMraadio samuti, kõik Google’i teenused töötavad ning LG on eestikeelsesse te­ lefoni kaasa pannud isegi mõne Eesti uudistesaidi mobiilsete versioonide avaekraani ikoonid.

Kontoritarkvara olemas Thinkfree Office on kontorirakendu­ sena kaasas ja see aitab „uues” Micro­ soft Office’i formaadis dokumente otse telefonis luua või redigeerida. 40 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

tehnilised andmed

Mobiiltelefon LG P350 Hind: ca 175 eurot (tuleb müügile aprillis) Ekraan: 3,2tolline, multipuutetundlik, 320 x 480 pikslit Operatsioonisüsteem: Android 2.2 Froyo Kaamera: 3 megapikslit Raadio: jah, RDS FM raadio GPS: jah, A-GPSi toega Mälu: sisemine 140 MB, microSD (kuni 32 GB) Ühendused: Bluetooth, WiFi b/g, 3G HSDPA, USB Võrgud: 850/900/1800/1900 MHz GSM, 900/2100 MHz HSDPA Kõneaeg: 5 tundi Ooteaeg: 450 tundi Mõõtmed: 113,5 x 59 x 13,3 mm Kaal: 130 g

Dokumentidega tegeledes selgub siis­ ki, et nii väikese klaviatuuri peal tip­ pides mingist kiirusest rääkida ei saa. Üsna kehv on ka meili väikese klavia­ tuuriga sisse lüüa. Õnneks on peagi tulemas P350-le järeltulija – liugkla­ viatuuriga versioon. KAIDO EINAMA

plussid

++ soodsa hinnaga ++ kõik vajalik olemas miinused

–– kehvavõitu ekraan –– vähe mälu

Arvutimaailma hinne

4-


Nokia viimane kommunikaator Et üks mu sõber on paadunud Nokia fänn ning soetas endale hiljuti N8, mida jõudis taevani kiita, olid mu ootused E7 osas kõrged. Tegu on siiski uue Symbianiga tipptelefoniga. Olles praeguseks Androidi kasutaja, on võrdlusmoment paratamatu. Enne Androidi olin pikalt Symbiani-usku. Olen pidanud Symbiani üheks liht­ samini kasutatavaks ja robustsemaks mobiilseks operatsioonisüsteemiks ja pärast mõnda päeva E7-ga olen jää­ nud oma arvamuse juurde. E7 tõsisemaid eeliseid on hea koostekvaliteet ning metalse olemu­ sega korpus jätab vastupidava mul­ je. Telefoni eeliseks ärikasutajale on täisklaviatuur, mis pikkade tekstide kirjutamisel asendamatu. Seda enam, et nuppude omavaheline kaugus on paras.

Küüned serva taha Klaviatuuri lauskiitmise rikub ära liugklapi äär, mis jääb ülemisele klah­ vireale liialt lähedale ning on seega suurenäpulistele ebamugav. Ka laa­ dimispesa on läbi mõtlemata, sest asetseb üleval vasakus nurgas. Ühen­ danud telefoni juhtme otsa, on klavia­ tuur vasaku käega raskesti ligipääse­ tav. Teadmata, et telefoni sees on veel miskit peidus, tuleb nuputada, kuidas klahvideni pääseda, sest intuitiivselt liugklapi avamiseni ei jõua. Nimelt avaneb telefon vaevaliselt ja üsna täpse nurga alt lükates. Küüned tuleb ajada serva taha, et veidike kaasa ai­ data. Klaviatuuril ei suutnud ma leida eesti keele kiiksu: õ-tähte ning tavali­ selt eesliinil olev kirjavahemärk koma

tekib alles nupukombinatsiooniga. tehnilised andmed

Hästi lukus Nokiatel on klahvilukuks kasutatav liugnupp ning see on parim, mis seni ükski tootja teinud – nii kindaga kui ka palja käega kasutades. Leidsin telefonist HDMI liidese, aga kahjuks seda proovida ei õnnestu­ nud, sest seade keeldus ära tundmast kuvarit, millega oli ühendatud DVI üleminekuadapter. Meilihaldus on ärikasutaja jaoks nõrk. Kirjade grupeerimist ei tehta ning lahendus on Google’i pakutav programmijupp alla tõmmata. Samuti puudub Google’i teenustega sünkro­ niseerimine, saab aga Exchange’iga kontaktid kooskõlla viia. See eeldab teatavat infootsioskust ning kohe ei tööta. Andmeside väljalülitamine oli katsumus, millega pärast pikka piina hakkama sai, aga hiljem ei osanud enam andmesidet tagasi tööle panna. E7 näol on tegu väga toeka ja usaldust tekitava seadmega, küll aga tuleb tõdeda, et tehnilised näitajad (680 Mhz protsessor) jäävad lahjaks ning odavamaltki on võimalik saada ka 1  Ghz tuumaga seadmeid. Ope­ ratsioonisüsteemist on aru saada, et jõudlust jääb vajaka. E7 on liialt kõr­ ge hinnaga alla keskmise jõudlusega nutitelefon, mis siiski tugeva ja hästi disainitud korpusega. MARKO HABICHT

Nutitelefon Nokia E7-00 Hind: 600 eurot (Elisa)

Protsessor: ARM 11, 680 MHz, riistvaraline graafikakiirendi Sisemälu: kuni 16 GB Operatsioonisüsteem: Symbian^3 GSM sagedused: 850/900/1800/1900 MHz Andmeside: Bluetooth 3.0, HSDPA 10,2 Mbit/s, HSUPA 2 Mbit/s, WLAN 11 Mbit/s Sünkroniseerimine: Outlook, Mail for Exchange Ekraan: mahtuvuslik AMOLED puute­ ekraan, 640 x 360 pikslit Aku: 1200 mAh, kõneaeg kuni 9 tundi, ooteaeg kuni 470 tundi Mõõdud: 123,7 x 62,4 x 13,6 mm Kaal: 176 g

plussid

++ hea hind ++ kasutusmugavus ++ atraktiivne välimus miinused

–– ainult Mac OSile –– iga aasta uus tasuline versioon

Arvutimaailma hinne

3-

Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 41


labor

42 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011


Androidiolümpia: võidab sport Statistikasaidid ennustasid märtsis Androidi saamist kõige populaarsemaks platvormiks Eestis. Muidugi on aeg korraldada Androidi-olümpia. Testisime ärirakendusi Androidile. Tasulised jätsime kõrvale, sest neid ametlikult Eestis osta ei saa. Tahvel­ arvutid osalesid ka – kuigi vigu on tahvlites veel kuhjaga, on nende levik peatamatu nagu kevadine suurvesi. Kõige raskem oli teha valik, mida testima hakata. Kui rakendusi on kümneid või isegi sadu tuhandeid, siis pole võimalik nende tutvustusigi läbi uurida, rääkimata telefonis proo­ vimisest. Õnneks on kogunenud ka Arvutimaailma testijatest üsna suur seltskond, kes kõik Androidi kasuta­ vad ja nende abiga koguneski olüm­ piaks kvalifitseeruv valik. Jäi üle need rakendused hinnata, kohtuda ja läbi arutada ning siis rivvi seada.

Tahvli kapriisid Kõik Android Marketist tasuta saa­ davad rakendused käisid läbi ka üsna lootustandvast ning kohe Eestis müügile jõudvast Prestigio Multipad 7100st. Tahvli suurel ekraanil on ra­ kendustel hoopis teine elu. Näiteks e-kirju lugeda või teksti sisestada on peaaegu nagu päris. Eriti siis, kui USB pesasse lisaklaviatuur ja -hiir ühen­ dada. Kuid tahvlil osutusid kõige mõttetumateks need rakendused, mis mõnda veebilehte jäljendavad: näi­ teks Facebook, Doodle, Postimees jt.

tes timeeskond

Kristjan Karmo Telema süsteemiadministraator

Tarmo Lindström ERGO Kindlustuse IT-direktor

Lauri Levo Vare & Jakkola partner

Jaan Vare Vare & Jaakkola partner

Marko Habicht AM kaasautor

Kristjan Tarjus vabakutseline IT-spetsialist

Madis Veskimeister Pingviinitiivul OÜ juhataja

Kaido Einama AM peatoimetaja

Rakendus peaks rohkem lisaväärtust pakkuma kui nuditud veebileht. Tahvel ei soovi ka kõiki rakendusi jooksutada – need, mis suurele ek­ raanile mõeldud pole, need tahvli­ Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 43


labor 150

000

ja enam rakendust saab praegu Androidiga telefonidele alla laadida.

le Marketist saadaval ka polnud. Kui häkkida, õnnestub sellised kas ekraani keskel väikeses aknakeses käima saa­ da või venitada koledaks üle ekraani.

Olümpia-alad Olümpiamängudelt käisid läbi mitu telefoni ja et hindamise tausta näha, panid testijad oma tööriistade jõud­ lustesti tulemused ka tabelisse (lk 46). Hindasime, nagu ikka, ühe kuni viie punkti skaalal, nii, nagu labori muidki tooteid hinnatakse. Teema­ deks ehk olümpiaaladeks kujunesid ajajuhtimine, finantsrakendused, projektijuhtimine, suhtlustarkvara, kontorist-väljas-rakendused, uudis­ te ja info kogumine, kontoritarkvara, kliendihaldus, IT-haldus, turvalisus, Androidi abivahendid ja muud vidi­ nad. Kui mõni rakendus mitte kellegi poolt hinnet ei saanud, langes see lõp­ likust tabelist siiski välja.

Ajajuhtimise sprinterid Ajajuhtimine mobiilil on mugav – te­ lefon on ju alati kaasas. Rakendusi aja paremaks planeerimiseks leiab lade­ mes. Meie testis said hindeid Toggl Timer (Eesti toode), Activity Timer (LiteDroid), ShowTime (Albert Ber­ tilson), Doodle Scheduling, Android Agenda, Astrid Tasks ja Android Time Card. Toggl ja Activity Timer on nagu üksteise vastandid: üks mõõdab, palju on kulunud aega ja teine, palju jää­ nud. Tasuta Activity Timer tundub aga üsna kasutu. Toggl jälle ühendub veebiteenusega, seega hea täiendus Toggli ajaplaneerijale. Doodle, millega hea osalejatega koosolekuaegu kokku leppida, on sel­ le kasutaja Marko Habichti arvates rakendusena üsna mõttetu – tegu on üsna täpse veebipeegeldusega ja kui veebis saab asjad aetud, siis eraldi ra­ kendust tõmmata pole väga mõtet. Android Agenda mõte jäi HTC kasutajatele samuti segaseks – saab ju samamoodi kalendrit esitada HTC 44 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

Liisa Jõgiste, Marko Habicht ja Kristjan Karmo proovivad ärirakendusi. Sense’i kasutajaliidesega. Teistele te­ lefonidele on see ehk kasulikum. Astrid Tasksi juures leidis Tarmo Lindström kõige kasulikuma olevat ajaarvestusele ka tariif lisada – näi­ teks tunnitasu. Nii on lihtne oma te­ gevuste maksumuse üle arvet pidada. Showtime tundus ka huvitav – asukohapõhise ajaarvestusega, mis näitab GPSi abiga, kui kaua mis koh­ tades viibinud oled. Samas leidis Tarmo Lindström, et selle puhul on puuduseks näiteks kortermajad või büroohooned, kus asukohapõhiselt ei saa mitut kohta eristada.

Kaalukad finantsrakendused Rahaasjad on tõsised asjad. Seepärast tuleb ka rahaasjade rakendusi oma telefoni installides tõsiselt turvali­ sust kaaluda. Ehkki Swedbank Eesti tundus kasutajatele ilus ja mugav, ei söandanud Tarmo Lindström seda oma telefoni tõmmata – kui seal on paljude erinevate tootjate rakendusi ja neil võib olla ligipääs ka teistele ra­ kendustele, tundus pangaprogramm nende seas ebaturvaline. Pangad siis­

ki seda ohuks ei pea. PayPal on mobiilis mugav kiireteks arveldusteks teiste PayPali kasutajate­ ga, kuid ka siin küsitakse, kas kõik on ikka turvaline. Möödunud aasta lõpus avastati, et kasutajanimi salvestatakse telefoni lihttekstina. Nüüd olevat see turvaprobleem kõrvaldatud. Kes jul­ geb, see kasutab.

Mõttekaardid lukuaugust Projektijuhtimise alla läks kirja üks mõttekaarte toetav rakendus Thin­ king Space, mis testijad hoolega mõt­ teskeeme joonistama pani. Kui pro­ jekt on piisavalt keeruline, siis sellise asja vaatamine väiksemast mobiilist näeb välja lukuaugust piilumisena, aga osavate näppudega saab kaardi tehtud. Kristjan Karmo proovis ära, et ühildub FreeMindi, MindManage­ ri kui teiste sel alal levinud rakendus­ tega. Valmis „mõttekaardi” saab tele­ fonist ka osalistele pildina laiali saata. Kõige täielikum projektijuhtimi­ se tarkvara mobiilis oli seninähtutest Personal project manager. Näeb küll koledavõitu välja, aga üks vähestest

FotoD: Kale


ev Lilleorg

ANDROIDI-OSTLEJALE

Kuidas häid mobiilirakendusi leida? 1. Vaata oma telefonis Android Marketisse. Vali sobiv rakendus välja (otsi nime järgi) ja installi. 2. Teine variant – mine aadressile android.market.com, logi oma Google’i kontoga sisse (samaga, mis telefonis) ning leia sobiv rakendus. Vajuta Install ja lähebki telefoni. 3. Kui leiad tootja kodulehelt rakenduse QR koodi, pildista seda rakendusega (näiteks Google Goggles) ja installi­ lehekülg avatakse. 4. Kui rakendus on failina (ebaturvalisem võimalus), siis salvesta see telefoni (USB nt USB kaudu) ning seejärel käivita .apk fail telefonis.

Klaviatuuriga lihtsam: testida sai ka rakenduse klahvimugavust. tasuta projektijuhtimise vahenditest, millel korralik tiimihaldus ja veebi­ teenus ka olemas.

Suhtlus tükib peale Suhtlustarkvaradest nimetavad tes­ tijad esimesena Skype’i. Paraku pol­ nud enamik testijaid Skype’i mobiilse versiooniga rahul: suurim probleem oli Skype’i sulgemine. Kogu aeg lahti hoida seda ka ei saa, sest teeb telefoni aeglaseks ning kuumaks. Kuumene­ mine tähendab ka aku kiiret kustu­ mist. Fring oli enne Skype’i ja Fringi va­ helist väikest sõda kasutajate lemmik, kuid pärast Skype’i kadumist näiteks Marko Habicht sellel mõtet ei näe. Fring on siiski üks väheseid, millega saab Androidis videokõnesid teha. Facebook võiks olla mobiilis äri­ kasutajale hea rakendus, kui sellega saaks oma fännilehtesid hallata, para­ ku ei saa. Seega rakenduse asemel on endiselt veeb hõlpsam. Gmail oli Androidis testitutest pa­ rim meilitarkvara – grupeerib vest­ lusi, lihtne kirjadele vastata ja lisaks

saab ka oma Google Appsi meilikon­ tod kõik sinna alla viia.

Kontorist väljas Nelja seina vahelt välja pääsedes hak­ kab leidma alles tõeliselt eksootilisi

Sellise asja vaatamine väiksemast mobiilist näeb välja lukuaugust piilumisena.» Androidi-rakendusi. Kasulikke Eesti rakendusi aga maksab kõigepealt mai­ nida. Et m-parkimise tarkvarasid on juba õige mitu, siis hinded jagunesid nende vahel ka üsna erinevalt. Muidu oleks võinud ju tunnistada kindlalt parimaks uue MoPa, mis näitab par­ kimistsoone kaardil ja leiab GPSiga lähimad parkimisalad, aga paari vea pärast ei olnud selle rakenduse võit nii veenev. MoPa ei tahtnud m-parkimist

iga kord lõpetada ja Marko Habicht leidis mõnel korral, et parkimisala polnudki kaardil. M-Parking Estonial tundus parkimisalade nimekiri olevat täielikum, aga kaart puudu. Veebiturunduseks tundub hea ole­ vat Foursquare, mille kasutajate arv Eestis kiiresti kasvab – nüüd saab ka pilte lisada ning oma äri külastajatele läbi mobiili soodustusi pakkuda, tee­ kondade jälgimiseks sobib kenasti ko­ dumaine Pinmarks.me (mille puudu­ seks on teekonna arvutisse laadimise võimaluse puudumine) või Google’i MyTracks. ID-pileti rakendus aga pakub m-teenuste demonstratsioo­ ni: võimalus mobiiliga ühest kohast transpordi-, muuseumi- ja trennipi­ leteid osta, isegi kalapüügiõiguse pilet on ID-pileti rakendusega ostetav. Tasuta autonavigaatorite osas va­ litseb aga endiselt ikaldus. Madis Veskimeister oli meist kõige enam kasutanud Andnav2 navigaatorit, see oskab kaarte telefoni laadida ning pakub tasuta OpenStreetMapi põhjal kohalejuhatamist. Kui RSS tundub liiga vanamood­ Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 45


labor Testimisel kasutatud telefonide jõudlustestid mudel, Android, protsessor MHz

HTC Desire (Android 2.2) 1 GHz

Xperia 10i (Android 2.1) 1 GHz

Samsung Galaxy S (Android 2.2) 1 GHz

Motorola Milestone 2 (2.2 ) 1 GHz

Motorola Defy MB525 (Android 2.2), 800 (1000) MHz

HTC Desire (Android 2.2) 1 GHz

HTC Legend (Android 2.2), 600 MHz

Prestigio Multipad 7100 (tahvel) 1 GHz

Linpack free, MFLOPS

33,45

6,93

13,99

14,7

6,121 (16,005)

32,57

5,41

9,95

Quadrant Standard Edition - CPU, I/O and 3D graphics benchmark, indeks

1128

-

1229

1377

1000 MHz – 1417 / 800 MHz – 1188

-

688

1075

ne, siis TweetDecki abiga võib ena­ miku suhtluskanalitega end kursis hoida nii ajakirjanik kui ka firmajuht. Interneti-turundaja võib aga Tweet­ Deckiga postitada kõigisse oma erine­ vatesse kanalitesse – Twitteri konto­ dele, Facebooki, Buzzi, Foursquare’i või mujale. Ajalehtede rakendused (näiteks Postimees) on aga üsna vee­ bi peegeldavad, sellepärast ei leidnud testijad neist suurt kasu.

Kahe sõrmega kontoris Juba aastaid tagasi sai mobiilis rahu­ meeli oma Exceli tabeleid avada või Wordi dokumenti redigeerida. Või­ malused olid aga piiratud. Nüüd see

Iseenesest ilus, aga nutikam varas suudab äranda­mis­ kaitsest mööda hiilida.» nii ei ole, ehkki tasuta rakenduste seas väga suurt valikut polegi. GDocs osu­ tus üsna kasutuks – avas dokumendid Google Docsi mobiilses veebis. Seda testi tehes saigi andmed tabelisse kantud tahvli suurelt ekraanilt, aga mobiilse veebiga oli see väga tüütu. ThinkFree Office ja Quick Office olid muidu head, aga täisvereliste ver­ sioonide jaoks tuleb raha välja käia. Hoopis olulisem on aga doku­ mentide sünkroniseerimine. Kõik olid ühehäälselt nõus – Dropbox on mobiiliga asjade kaasaskandmiseks parim. Vajab sünkroonimiseks in­ 46 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

ternetiühendust, avalikku kataloogi salvestatud asjad võib avaliku veebi­ lingiga ka mobiilist teistele edastada. Puuduseks oli telefonis failide ümber­ tõstmise puudumine.

Kliendid m-halduses Kliendihaldustarkvara kliendid mo­ biilis kipuvad olema mõne tasulise lahenduse külge käivad. Kuid on ka erandeid. Näiteks need, kes kasutavad tasuta SugarCRMi, saavad ka mobii­ list klientide haldust teha. CRMDroid tundus üsna võimalusterohke ja hal­ das ka telefoni kontaktiraamatut, kuid sisaldas litsentsilepingus veidi kaht­ last punkti: teenusepakkujal on õigus sisestatud andmeid ka ise kasutada.

IT-haldus tasku kaudu IT-halduse vahendeid peaks muidu­ gi olema nagu murdu, võiks oletada Linuxi-põhise Androidi jaoks raken­ dusi otsides. Peaaegu on ka – näiteks Kristjan Tarjus kasutab Linuxi hal­ damise jaoks üle võrgu ConnectBotti ja kiidab. Ainuke puudujääk annab tunda, kui ilma klaviatuurita telefoni kasutada, lisab ta. Tavalisema IT-ka­ sutaja jaoks on aga ülihea rakendus võrgukiiruse hindamiseks Speed­ test ning WiFi hindamiseks WiFi Analyzer. Muidugi on olemas ka VNC Viewereid ja hiljuti lisandus kaughal­ dustarkvara Teamvieweri Androidiversioon.

Kuhu telefon ja andmed kadusid? Turvatarkvara mobiilidele on tekki­ nud palju ja pea kõik lauaarvuti mar­ gid leiduvad ka Androidis. Testida õnnestus neid vähe, sest kes ikka raat­

sis katsetada, kuidas eemalt andmeid mobiilist ära kustutada. Kuid ühes va­ rasemas Arvutimaailmas sai F-Secure Anti-Theft ära proovitud. Iseenesest ilus, aga nutikam varas suudab kait­ sest mööda hiilida.

Võimsad abivahendid Selle rubriigi tarkvara võiks tegelikult olla tavakasutaja telefonis juba sisse ehitatud. Näiteks Advanced Task Ma­ nager on asendamatu taustal olevate rakenduste surmamiseks, Astro File Manager aga on Androidi „Norton Commander”. Igasugune visuaalne otsimine käib kõige mugavamalt läbi Google Gogglesi (sealhulgas QR- ja triipkoodid), Battery Widget ütleb aga Androidist selgemini ära, kaua veel akule võib erinevate tegevuste juures loota.

Finišijoonel Kui Arvutimaailma kuuel leheküljel tehtud kokkuvõte võib tunduda liiga pealiskaudsena, siis puhtalt ruumi­ puuduse tõttu. Tarkvarast, mis eri­ nevatel telefonidel läbi sai proovi­ tud, võiks igaühest kirjutada eraldi lehekülje. Olümpia finalistide hulka kuulujad aga on enamasti tuntud ja nüüd ka testimeeskonna vähemalt mõne liikme poolt põhjalikumalt läbi proovitud. Pole kuulda olnud, et mõni firma koostaks Androidile rakenduste „kujutisi”, mida töötajate telefonidele peale laadida, aga kindlasti võib selli­ ne poliitika varsti vajalikuks osutuda. Mõni siin edukalt finišisse jõud­ nud ja hea hinde saanud programm võiks sinna kujutisele salvestatud saada küll. KAIDO EINAMA


Androidi-olümpia parimad ärirakendused AM hinne ShowTime (Albert Bertilson) Android Time Card Astrid Tasks Toggl Timer (Eesti) Doodle Scheduling

54 443

töötamine tahvlil jah jah jah jah jah

Activity Timer (LiteDroid) Android Agenda Swedbank Eestis Mobiilimakse Abivahend

3353-

jah jah ei ei

Projektijuhtimine

Personal Projects Manager

5-

jah

Suhtlustarkvara

Thinking Space eBuddy

45-

jah jah

Gmail

4

jah

Facebook Hi MSN Skype Fring Foursquare Windguru Pinmarks.me

3 3 3354 4

jah jah jah jah jah jah ei

My tracks ID Pilet Google Maps M-Parking Estonia Tasuta Andnav 2 MoPa (mobiilparkimine) M-Park Beta Tweetdeck Hapi Podcast Postimees World Newspapers Google Reader Dropbox ThinkFree Office Moxier Evernote Quick Office OpenOffice Document Reader GDocs for Android Rolus SugarCRM CRMDroid Scancard Business Card reader Speedtest

4 4 4 43 3 3 53 3 32 554 4 43-

jah ei jah ei jah ei ei jah jah jah jah jah jah ei ei jah jah jah

3543

jah jah ei ei

4

jah

Ajajuhtimine

Finantsrakendused

Kontorist väljas

Uudised ja info

Kontoritarkvara

Kliendihaldus

IT-haldus

Turvalisus

Androidi abivahendid

WiFi Analyzer ConnectBot Network Info II Teamviewer Keepassdroid F-Secure Free Anti-Theft for Mobile Advanced Task Manager

4 4 43 4 3

jah jah jah jah jah ei

4+

jah

Astro File Manager Google Goggles

4 4

jah ei

Battery Widget

4

jah

kommentaarid hea asukohapõhine ajajälgimine, kurnab akut ajatariifiga saab arvestada ja jälgida tööde maksumust lihtne tööülesannete ekraanividin lihtne tegevustele kuluva aja mõõtur, veebitoega koosolekute ja ürituste aja kokkuleppimise vidin, peegeldab veebiteenust taimer ettenähtud aja kulu mõõtmiseks kalendri teistmoodi näitamine tegevuste nimekirjana põhilised pangatoimingud, m-ID ja PIN-kalkulaatori tugi valib mobiilimakseks sinu eest vajalikud koodid, sisestad vaid saaja ja summa kehva disainiga, aga üsna põhjalik projektijuhtimise vahend koos veebiteenusega hea Mindmapi ehk mõttekaardi joonistamise programm lihtne MSNi, Yahoo, AOLi jt suhtlustarkvarade toega kiirsuhtlusrakendus Google'i postkast, sorteerib vestluste kaupa, filtreerib, näitab HTMLi rakenduses vähem võimalusi kui veebis MSNi lihtne mobiilirakendus Skype mobiilis, kurnab akut ega taha sulguda pärast Skype'i toe kadumist on ainuke pluss tasuta videokõned asukohapõhise turundaja moodne töövahend täpne ilmaennustus kogu maailmas, USA mudelprognoosidega Eesti träkkimisrakendus, aitab oma asukohta ja teekonda veebis jagada Google´i teekonnasalvestuse rakendus, näitab teekonda kaardil Eesti ID-pileti võimalused kõik ühes kohas põhjalik kaardirakendus, navigatsioon ilma hääljuhtimiseta mobiilparkimine Eestis kaardirakendus allalaetavate kaartidega parkimiskaardiga asukohapõhine mobiilparkimine mobiilparkimine Eestis Facebook, Twitter, Buzz jt suhtlusvõrgud ühes kohas podcast'ide haldamise ja kuulamise rakendus Postimehe veebiuudised maailma ajalehed (üsnagi veebipõhise näitamisega) RSSid mugav failide sünkroniseerimise vahend arvuti ja veebiga kontoritarkvara pakett sünkroniseerimine Exchange'iga märkmete tegemise vahend kontoritarkvara pakett loeb OpenOffice’i formaate, redigeerida ei suuda avab Google Docsi dokumendid veebilehitsejas SugarCRMi mobiiliklient, sünkroniseerib veebiteenusega kliendihaldus mobiilis, kasutab telefoni kontakte visiitkaartide skanner üle mobiilikaamera, teeb nimede ja numbritega halvas valguses palju vigu mugav ühenduskiiruse testija: üles- ja allalaadimiskiirused ning pingimise ajad näitab WiFi kanalite hõivatust ja tugijaamade signaalitugevusi hea lahendus Linuxi haldamiseks üle võrgu jagab elementaarset infot kasutatava võrgu kohta populaarse kaughaldustarkvara mobiiliklient, natuke aeglane funktionaalsust vähe, aga hoiab paroolid ilusti ühes kohas aitab varastatud telefoni leida ja eemalt andmeid kustutada, nutikam varas suudab ärandamiskaitse eemaldada mugav taustarakenduste surmaja, aitab ka automaatselt mälu puhastada failihaldur, millega saab liikuda telefoni mälus ja mälukaardil visuaalne otsimootor, loeb QR- ja vöötkoode, Eesti kohta vähe infot näitab ära, palju erinevateks tegevusteks akuaega on veel jäänud

Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 47


lahendused

Mis on Arduino ja kui Vahel on vaja luua seadmeid ja prototüüpe, kus riist- ja tarkvara hästi ja lihtsalt koos toimiks. Kas on olemas lihtsaid platvorme, millega saaks oma ideid katsetada? Üks selline platvorm on Arduino – avatud lähtekoodiga elektrooniline prototüüpimise platvorm, mille kõige suuremateks eelisteks on tarkvara ja riistvara lihtsus ning paindlikkus.

Rene Rebane Hobilabor.ee

Toomas Savi Hobilabor.ee

Arduino (vt arduino.cc) on loodud eelkõige kunstnikke, disainereid ja hobielektroonikuid silmas pidades, kuid on piisavalt võimas, et panna silmad särama ka nõudlikumal proto­ tüübi loojal. Arduino on ühtlasi heaks alguspunktiks kõigile, kes soovivad tegeleda interaktiivsete objektide­ ga alates robotitest, telerimängudest ja trummimasinatest kuni juhtmeta kliimasensorite, 3D-printerite ning nutikate valveseadmeteni välja.

Kolm tööriista Kui räägitakse Arduinost, siis on tegu kolme tööriistaga. Esiteks on olemas Arduino ATmega328 mikrokontrol­ leril põhinev miniarvuti, mida võib osta ja ka ise ehitada erinevates suu­ rustes vastavalt ideele ja eesmärki­ 48 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

dele. Arduino sisenditeks saab kasu­ tada kõikvõimalikke sensoreid ning mooduleid: LDR-valgussensoreid, potentsiomeetreid, infrapunasenso­ reid, puuteekraane, GPS-mooduleid jne. Väljunditeks võivad olla kõlarid, LED-lambid, LCD-ekraanid, MIDImoodulid, mootorid, servod jne. Teiseks oluliseks tööriistaks on Ar­ duino programmeerimiskeel, mis põ­ hineb C/C++ keelel ning kompileerija, mille abil luuakse mikrokontrollerile kood. Arduino keel aitab lihtsustada keerulisi probleeme, mis võivad esi­ neda riistvaraarenduse ning füüsilise interaktsiooni maailmas. Ning viimaseks kolmandaks töö­ riistaks on Arduino lihtne avatud lähtekoodiga arenduskeskkond, mis

Põhimõtte­ liselt võib iga­üks lasta toota Hiinas 1000 seadet ja ise maha müüa.» töötab Windowsi, Mac OS Xi ja Li­ nuxi peal.

Kuidas Arduino sündis? Arduino sündis 2005. aastal Itaalia kuulsas Ivrea interaktsioonidisaini instituudis. Disainitudengitel oli vaja soodsat ja paindlikku elektroonika prototüüpimise platvormi, mille abil oma eksperimente ellu viia. Arduino loojateks olid kohalikud õppejõud

Massimo Banzi ja David Cuartielles, kes platvormi paari päeva jooksul valmis ehitasid ning esimese kahesa­ jaseadmelise testpartii toota lasid. Arduino saavutas tudengite seas väga kiiresti populaarsuse ning mõni kuu hiljem võttis meeskond vastu sadu tellimusi üle maailma. Praegu­ seks on müüdud üle 120 000 seadme.

Miks on Arduino populaarne? Esiteks on Arduino Creative Com­ mons litsentsi all vabavaraline, avatud lähtekoodiga ning avalikud on ka kõik skeemid. Põhimõtteliselt võib igaüks nende põhjal lasta toota Hiinas tuhat seadet ja need ise maha müüa. Teiseks on Arduino poole odavam võrreldes teiste sarnaste arendusplat­ vormidega ning üks väheseid, mis on avatud lähtekoodiga. Samas on sead­ mel piisavalt võimsust, et olla pari­ maks valikuks ka keerukamate pro­ jektide teostamisel. Arduino keel on niivõrd lihtne ja hästi dokumenteeritud, et sobib suu­ repäraselt algajatele sissejuhatuseks programmeerimisse ning piisavalt paindlik ja võimalusterohke, et edasi­ jõudnutel oleks oma suuremaid pro­ jekte lihtne arendada. Keele õppimi­ sel aitab veel kaasa suur ja abivalmis kogukond.

Millist Arduinot valida? Arduino saab kätte umbes 25 euroga ja suurem osa lisamooduleid (shields) maksavad alla 50 euro. Kui seda on ik­ kagi liiga palju, siis on alati võimalus ise ehitada, mis võib võrreldes orgi­


uidas seda kasutada?

Kõik on Arduinos juba peaaegu valmis. Jootekolbi võib ka vaja minna, aga väga vähe. Foto: hobilabor naalidega tulla kordades odavam. Olenevalt ideest tuleks valida en­ dale kõige sobivam Arduino. Näiteks on kõige väiksemate projektide jaoks mõeldud Arduino Mini võrreldav ka­ heeurose mündiga ning sobib projek­ tidesse, kus kaalu ja ruumi kokkuhoid on olulised. Teine huvitav seade on masinpestav Arduino LilyPad, mida kasutavad peamiselt tekstiilikunstni­ kud interaktiivsete rõivaste loomisel. Lisaks on Arduino kogukonna poolt veel välja töötatud erinevaid Arduino seadmeid. Näiteks Ardupilot ehk au­ topiloot mudellennukitele, Arduino Mega nõudlikemate projektide jaoks, kus on vaja kasutada rohkem senso­ reid ning Arduino Pro valmislahen­ dustes kasutamiseks. Kuid neist enim on levinud Ar­ duino Uno, mis oma suuruse ja või­ maluste poolest on kõige univer­

saalsem ning paindlikum. Lisaks sensorite kasutamisele saab Arduino Unot ja tema eelkäijaid laiendada li­ samoodulitega, mida kutsutakse ing­ lise keeles shields’ideks. Laiendused võimaldavad kasutada näiteks WiFi, Bluetoothi ja GSM/GPRS-ühendusi ning lisavõimalusi – A/V väljundid, lisamälu või kõnesüntesaator.

Arduinole saab teha ka tootearen­ dust. Alicia Gibb on näiteks välja töö­ tanud temperatuuri ja õhuniiskuse sensori muuseumitele ja galeriidele, mis maksab 115 dollarit. See on tänu Arduinole kordades odavam sarnas­ test toodetest, mis võivad maksta üle 400 dollari. Üks muuseum võib vaja­ da sadu selliseid seadmeid.

Arduino kooli

Iseend taastootev 3D-printer

Aina populaarsemaks on muutunud Arduino õpetamine kesk- ja põhi­ koolis, mis arendab silmaringi, kuid ühendab endas ka praktilise tegevuse ning teooria ning selle rakendamise. Arduino ja tema komponendid on piisavalt odavad, et koolid neid enda­ le lubada saaksid ning õpetajatel pole vaja väga suurt eeltööd teha, sest Ar­ duino lehel on just keskkooli õppeka­ vale pühendatud õppematerjalid.

Hoogu on võtmas ka 3D-printerite re­ volutsioon. Suurem osa selliste sead­ mete hindu võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse, kuid on ka taskukohasemaid lahendusi. Näi­ teks üle maailma populaarsust koguv RepRap 3D-printer, mis on võimeli­ ne enda juppe ise taastootma. Sellise seadme hind on 600 euro ringis. See põhineb Arduino tehnoloogial ning on tubliks abimeheks igale leiutajale. Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 49


lahendused

Windows Phone 7 rak Kui Windows Mobile oli üsna marginaalne platvorm mobiilimaailmas, siis kas ja kuidas arendada rakendusi täiesti uue hingamise saanud Windows Phone 7 platvormil?

Tuleb välja, et Windows Phone 7 rakenduse arendamine on paljuski lihtsam kui mõnele populaarsemale platvormile. Vähem on killustamist seadmete vahel, rohkem nõudeid kvaliteedile.

Sander Soots MTÜ MUG Estonia juhatuse esimees

Kuid rakenduste müügikohal Marketplace'il on ka kindlad nõuded, tagamaks müügil olevate rakenduste kõrge kvaliteedi – nii peab esimene ekraanipilt sinu rakendusest ilmuma juba viie sekundi jooksul ega tohi ka­ sutada rohkem kui 90 MB RAM mälu, kuid on ka muud nõuded nagu stiili­ raamatule vastamine ja kasutusmu­ gavus.

Rakendus suurem kui ekraan iPhone ja Android on praegu kuumad sõnad, millega rahvast hullutatakse. Häbematult vähem tähelepanu on aga saanud Windows Phone 7, mis on kõike muud kui Windows Mobile ja ühiseid jooni eelkäijaga leiab vähe. Windows Phone 7 (WP7) kasuta­ jaliides on seksikas, kõik sujub ja ra­ kendused jooksevad kenasti – paljud arvustajad on isegi kommenteerinud, et tegu pole väga microsoftiliku toote­ ga, sest kõik asjad lihtsalt töötavad.

Karmid nõuded riistvarale Arendajatel on hea teada, et WP7l on ranged miinimumnõudeid riistvarale, mis tagab sarnase kasutajakogemuse mistahes telefoniga. Sellist killusta­ tust nagu Androidil, kus peab tosina seadme jaoks tarkvara eraldi opti­ meerima ja arvestama mitme erineva ekraaniresolutsiooniga, WP7 puhul ei ole. Kui sa arendad ühele telefonile, siis see töötab kõigil telefonidel. Seega on nüüd üks peavalu vähem – arendaja ülesanne on teha laineid lööv rakendus, muu eest on Microsoft juba hoolitsenud. 50 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

WP7 kasutab Metro kasutajaliidest, mis on väga erinev konkureerivatest operatsioonisüsteemidest. Rõhk on pandud sisule ja visuaalne pool ei sega silmi. Nii saad keskenduda sellele, mis sulle antud ülesande täitmiseks kõige olulisem on. Peale horisontaalse navi­

Igal juhul on protsess lihtsam, kui olla faksivahetuses Apple'iga.» geerimise on kasutusel ka vertikaal­ ne, mis lubab teha telefoni ekraanist suuremaid rakendusi ja pakkuda ka­ sutajakogemust, millesarnast mujalt ei saa. Suuresti aitab arendamisega algust teha Microsofti portaal App Hub, kus on kättesaadavad kõik esmased aren­ dusvahendid, õppevideod ja palju muud. Et Eestis praegu veel rakendu­ si osta ei saa ja ka arendajate riigina

pole Maarjamaa veel kirjas, tuleb vei­ di vaeva näha, enne kui on võimalik rakendusi looma asuda.

Eesti pole õige riik Riikidele, kus Marketplace pole veel saadaval, tuleb appi Microsofti amet­ lik partner Yalla Apps. Seal tuleb tasu­ da sama summa mis muidu ametlikes maades – 99 dollarit, pärast seda saab oma rakendusi müüki panna, WP7 telefoni arenduseks lukust lahti teha ning oma rakendust seal testida. Igal juhul on protsess lihtsam, kui olla faksivahetuses Apple’iga, et saada arendusluba. On oluline veel lisada, et kõikidele Eesti tudengitele on WP7 arenduskonto omamine, rakenduste müükipanek ja telefoni lahtitegemine läbi Yalla Appsi ja DreamSparki tee­ nuse tasuta.

Õhtuks rakendus valmis Tasuta saab kasutada arendamiseks Visual Studio 2010-t ning automaat­ selt paigaldatakse kõik vajalikud tee­ gid ja tehakse ära seadistused. Aren­ dajad, kes on varem kokku puutunud .NET raamistikuga, leiavad end peagi nagu kalad vees. Alustades pärastlõu­ nal arendamisega, võib õhtupoolikul juba töötava rakendusega lõpetada. Kui kasutada MonoDroid (And­ roid) ja MonoTouch (iPhone) teeke, saad arendada laias laastus ühe koo­ dibaasiga mitme mobiiliplatvormi jaoks ja muutusi, mida pead tegema, on vähe. Ka arendajad, kes pole varem kokku puutunud XAML-iga (nt ASP. NET veebiarendajad), kohanevad pä­


kenduse lihtne sünd WINDOWS TELEFONIS

Viiteid alustamiseks • create.msdn.com • www.yallaapps.com • www.eneta.ee/oppimine/ videod • www.dreamspark.com • channel9.msdn.com/ Series/Windows-Phone-7Development-for-AbsoluteBeginners • channel9.msdn.com/ coding4fun/blog/Must-HaveWindows-Phone-7-Toolkits

rast mõningast dokumentatsiooniga tutvumist kiiresti.

Praegu torkab poes veel silma

WP7 rakendus võib olla suurem kui ekraan. Foto: Microsoft

Rakendusi on Marketplace’i jõudnud praeguseks juba üle 10 000 ja päevas lisandub sinna keskmiselt 150 uut ra­ kendust. See suundumus pole lange­ nud kordagi pärast Windows Phone 7 lansseerimist ja näitab arendajate suurt huvi platvormi vastu. Pole ju ime: kasutada on mood­ saimad tööriistad rakenduse aren­ damiseks ja kommuun on eeskuju­ lik. Ökosüsteemi tugevdab ka hiljuti väljahõigatud koostöö Nokiaga, kelle esimesed WP7l jooksvad nutitelefo­ nid jõuavad loodetavasti juba selle ka­ lendriaasta sees poodidesse. Paljud rakendused, mis on olemas iPhone’il, ei ole olemas veel WP7 platvormil. See on aga sinu kui aren­ daja võimalus silma paista. Arendajal on praegu uuel mobiiliplatvormil ehk lihtsamgi välja paista kui mistahes teise platvormi puhul. Vahet pole, kas oled kokku puutu­ nud arendusega mobiilide jaoks või mitte, materjale on igale tasemele. Kolmandad osapooled on tublid ol­ nud – saadaval on hulk pakette ja tee­ ke, mida kasutada oma rakenduses. Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 51


lahendused

Demoscene aitab par 1980ndatel ja 1990ndatel loodi väheste vahenditega lühikesi efektseid demoprogramme – introsid, mis äratasid tähelepanu. Kuhu on see subkultuur praeguste võimsate arvutite ajastul arenenud?

Peab tunnistama, et demoscene’il pole enam hiilgeajad. Kuid nüüd on demokunst leidnud uue väljundi. Näiteks mobiilides, brauserites ja kalkulaatorites, võttes nende piiratud ressursilt viimast. kurentidest rohkem sisu. Võistluste tallermaaks saanud demopidusid peetakse Põhjamaade võrgupidude osana ka praegu.

Kaheksabitine ajastu

Märt Laur

Cybernetica tehnosuhtluse juht

Aastal 1997 ilmus Arvutimaailmas seni ainus demoscene’i tutvustav ar­ tikkel. Vahepealse aja jooksul on vald­ kond näinud pöördelisi muutusi ning kunagisest kitsa ringi huvialast, mille rõhk oli programmeerimisoskusel, on saanud mitmekülgne subkultuur, mis toodab põnevaid, ka laiemale audi­ tooriumile huvipakkuvaid teoseid. Scene tärkas 1980ndate alguses, kui piraattarkvara levitajad panid tarkvaraga vahel kaasa kräkkerigrup­ pi tutvustava programmi, mis kuvas lihtsakoelisi visuaalseid efekte. Peagi aga leidsid mõned, et palju huvitavam olekski teha ainult selliseid prog­ ramme – introsid (< introduction) ja demosid (< demonstration) ning lõid piraatidest lahku, pannes nii aluse demoscene’ile. PCde ja tehnikavaimustuse koidi­ kul andis demotegemine võimaluse millegi erilisega saavutada tähelepa­ nu, autoriteeti ja lugupidamist. Koos võistlusmomendiga sündis ka vajadus taieseid võrdsetel alustel võrrelda, mis tarbeks kehtestati neile suurus­ kategooriad. Raamid sundisid nupu­ tama, kuidas mahutada demosse kon­ 52 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

Scene oli sellise ajastu vili, kus arvu­ tustehnika ja arvutimängud olid võrd­ lemisi algelised. Vanade 8- ja 16bitiste arvutite riistvara toimimist võis lühi­ kese ajaga õppida mõistma tasemel, mis lubas mitte üksnes võtta sellest maksimumi, vaid ka panna seda te­ gema midagi enamat kui tootjad olid ette näinud. Et riistvaraplatvorm pü­ sis üsna muutumatuna, oli kõigil hea ettekujutus, mida näiteks tüüpiline 386 peaks suutma ja mida mitte, mis avas võimalused vaatajate jahmata­

pole kuhugi kadu­nud ka piiride kompamine, mille näi­teks 64 KB suurune demo.» miseks ning aitas kaasa demode tege­ misele ja levikule.

Tehismaailm 64 kilobaidi sees Kuid erinevalt ühisnimetajast „C-64” või „386” võib tänapäevane komplekt „Core2Quad” tähendada loendama­ tuid variatsioone, ning juba üheainsa videokaardi nüansside mõistmiseks kuluks mitu kuud. Seetõttu oligi scene’i algusaegadel

rohkem hinnas tehniline maagia (ehk kuidas programmeerimisel ära kasu­ tada riistvara väga piiripealseid või dokumenteerimata võimalusi, et saa­ da huvitavaid tulemusi), aga edaspidi hakati rohkem väärtustama kunstilist poolt (ehk kuidas pakkuda esteetilist elamust, mis oleks ka võimalikult ai­ nulaadne). Samas pole kuhugi ka­ dunud ka piiride kompamine, mille klassikaline näide on kõigest 64 KB suurune demo „The Product”, mis ometigi lendab kaheksa minuti jook­ sul läbi liikuva, elava 3D-maailma ning sisaldab ohtralt efektseid kaadreid ja taustamuusikat. Tillukesse faili giga­ baitide kaupa andmete pakkimiseks kasutatakse tehnikat, mille abil talle­ tatakse graafika- ja helifailide asemel ainult algoritmid nende loomiseks. Muutunud on ka demoplatvorm. Kui veel 1990ndate keskpaigas jook­ sid PC-demod DOSi keskkonnas ning Windowsis demotegemist peeti selle piirangute tõttu naeruväärseks, siis enamik tänapäeva demodest on teh­ tud just nimelt Windowsile. Siinkohal mängib ka rolli, et graafika ja heli esi­ tamiseks saab kasutada operatsioo­ nisüsteemi standardvahendeid – ja seda ei peeta petmiseks, sest tehnilise teostuse kogu keerukus jääb endiselt demogrupi enda kanda.

Sahtlijoonistuste asemel töö Võrreldes 1980ndate-1990ndatega on demoscene’i populaarsus märgatavalt langenud. Samas on osa kunagisest demoscene’ist märkamatult sulan­ dunud teistesse subkultuuridesse –


remini demoda

Kaader demost Frameranger (CNCD + Fairlight + Orange, 2009). näiteks amatöörmuusikud levitavad praegusajal oma muusikat Internetis, kust saab tagasisidet ja tunnustust kergemini kui mõnel scene-üritu­ sel esinedes. Sama kehtib kunstnike kohta – oma tööd laaditakse mõnda populaarsesse keskkonda nagu de­ viantArt või GFXartist ning sahtlisse joonistamise asemel saab rakendada oma oskusi kuskil töötades. Aastast 2000 on ka Eestis üritatud scene-kultuuri lõkkele puhuda, kuid avalik huvi on jäänud nõrgaks. Põhju­ si on mitu, alates sellest, et Eestis on küll palju hobikunstnikke ja -muusi­ kuid, kuid nad ei seosta end scene’iga. Teisalt on madaltaseme keeles n-ö meelelahutuslik programmeerimine keeruline nišihobi, võrreldes kas või

Flashiga millegi loomisega. Ilmselt jäi ka demoscene’i „maaletoomine” liiga hiljaks, et koguda huviliste kriitilist massi, seda enam, et osa scene’i võlust pärineb 1980ndate nostalgiast kantud vaimustusest.

Stseenid mobiilseadmetes Kuid nii nagu raadioamatöörlus pole Internetist ja mobiiltelefonidest hoo­ limata kuhugi kadunud, jätkub küllalt ka neid, kes scene’i kultuuri ja tra­ ditsioone edasi kannavad. Põhimõte võtta riistvarast viimast on leidnud väljundi teistel platvormidel: nutite­ lefonides, kalkulaatorites, brauserites (näiteks graafilised JavaScripti de­ mod) ja mängukonsoolides. Mõistagi pole kõik, mis scener’ite

käe alt tuleb, puhas kuld – nagu ikka, on 99% taiestest liiga pretensioo­ nikad, tehniliselt küündimatud või lihtsalt halvad. Sõkalde seast aitavad teri leida hindamissüsteemiga lehed, eelkõige www.pouet.net. Muusikaga saab tutvuda Nectarine’i vahendusel, mis on pidevalt scene-muusikat män­ giv netiraadio (www.scenemusic.net). Demodest salvestatud videosid saab vaadata aadressil www.demoscene.tv, mis lisaks temaatiliste kanalite pak­ kumisele teeb ka otseülekandeid demopidudelt. Parimatest parimad selguvad iga-aastastel nn scene-Osca­ ritel ehk Scene Awards tseremoonial (awards.scene.org), kus ka hindamis­ kategooriad on asjakohased (parimad efektid ja režii, originaalseim idee jt). Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 53


lahendused

Oh seda õudust – IPv4 aadressid said otsa! Veebruaris jõudis kätte hetk, mil viimased IPv4 aadressiplokid välja jagati. Algas uus ajajärk Interneti ajaloos. IPv4 aadressid on otsakorral, aga maailm pole valmis IPv6 jaoks. Mis nüüd saab? Ülemaailmse Interneti tõrgeteta toimimiseks on ammu välja arendatud uus standard, IPv6. See lahendab 4,3 miljardi IPv4 aadressi lõppemise probleemi, sest pakub 2128 unikaalset internetiaadressi.

Jaan Jänesmäe

MTÜ Eesti Interneti Kogukond, liige

Interneti protokolli versioon 4 (IPv4) on praeguseni domineeriv protokoll Internetis. IPv4 töötati välja 1970nda­ tel. Ligi 4,3 miljardit võimalikku aad­ ressi on jaotatud 255 plokiks, millest igaüks sisaldab 16 miljonit aadressi. APNIC (Asia Pacific Network In­ formation Center) esitas 1. veebrua­ ril taotluse kahe viimase vaba IPv4 aadressiploki kohta. IP-aadresside plokke haldav IANA (Internet Assig­ ned Numbers Authority) rahuldas taotluse. Selle tulemusena läks käiku ICANNi (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers) era­ korraline poliis. Viimane reserveeri­ tud ports vaba IPv4 aadressiruumi jaotati võrdselt viie regionaalse IPaadresse jagava agentuuri vahel.

Kolm maailmaparanduslikku uuendust Ülemaailmse Interneti kui võrgu tõr­ geteta toimimiseks on juba ammu arendatud uus standard, mis tuntud lühendiga IPv6. See on kujundatud IPv4 aadressiruumi probleemi silmas pidades ning mahtu on suurendatud 54 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

3. veebruaril Internetis maailmalõppu veel ei saabunud, kuid Ipv4 aadresside lõppemisega valmistuvad maailma suurimad teenusepakkujad 8. juunil 24 tunniks oma sisu üle IPv6 pakkuma. piisavalt. IPv6 lahendab kolm suurt probleemi, mis praegust Internetti on tabanud: aadressid ei saa enam otsa. IPv6-l on suur aadressiruum, tegu on 128bitise aadressiga, mis teeb kokku 2128 unikaalset IP-aadressi. Teiseks, turvalisus on sisse ehitatud. IPv6 pro­ tokollis on nõutud vastavust IPSEC-

Peab tõdema, et väga paljud pole veel valmis IPV6 tulekuks.»

ile. Ka see pole veel kõik, süsteem on laiendatav. Protokolli võimalusi on võimalik laiendada lisapäistega. Sellegipoolest peab tõdema asja­ olu, et paljud pole veel valmis IPv6 tulekuks. Näiteks maailma üks juhti­ vaid ruuteritootjaid Cisco on hiljuti välja lasknud toote ilma IPv6 toeta. Ettevõtte sõnul parandatakse see viga peagi uue tarkvara abiga.

Eesti tulevikuvõrgust väljas Elion teatas hiljuti, et lõpetavad oma IPv6 tunneli teenuse ja kutsuvad oma kliente üles teisi avalikke teenuseid


kasutama. Otsingugigant Google pakub juba mitu aastat oma teenuseid üle uue protokolli, lähemalt uurides selgus aga natuke teine tõde. Google nõuab juurdepääsuks avalduse saatmist ja IPv4 süsteemist erinevate nimeserve­ rite kasutamist. Otsingule on tehtud siiski ka avalik IPv6 võrgust kättesaa­ dav leht ipv6.google.com. Veebruari alguses antud teema kohta statistikat tehes huvitusin ka olukorrast Eestis. Tulemuseks sain vaid 133 kodulehte mitmekümnest tuhandest, millel eksisteeris nime­ serverite süsteemis AAAA kirje IPv6 aadressi tarbeks. Paratamatult on Eestis vaid üksikud teenusepakkujad, kellele IPv6 korda läheb. Õnneks pole kõik nii must, kui es­ malt paistab. Mitu suurt riistvaratoot­ jat on teatanud plaanist IPv6 toega seadmeid tootma hakata või selle toe lisamiset olemasolevatele seadme­ tele. Nende hulka kuuluvad ka mitu mobiiltelefonide tootjat.

Katastroofi veel ei tule Olen antud teemal vaielnud mitme IT alal tegutseva inimesega. Parata­ matult on inimesed jagunenud kahte leeri. Paljude arvates paisutan ma väi­ kest probleemi suureks. Eesti on siiski väike, meil niipea IPv4 aadressidest puudu ei tule. Teine esile kippuv fakt on teenuste puudumine. Kodukasutajatel pole õnneks väga palju vaja muretseda. Mitu Window­ si versiooni, erinevad Linuxi distri­ butsioonid ja Mac OS toetavad IPv6 protokolli juba aastaid. Probleeme võib esineda võrguseadmetega, kuid enamik neist peaks olema lihtsalt la­ hendatavad. Tulevikus uut tehnikat hankides uurige müüjatelt, kas ruuter toetab ka IPv6-te. Oleme viimaste aastate jooksul olnud uhked Eesti kui IT-riigi üle. Tahaksin, et suudaksime ka IPv6 valmisolekuga maailmas silma pais­ ta. Meie riigiasutused pole veel IPv6 võrgus kättesaadavad. Suurte teenus­ te puudumine ei pane ka interneti teenusepakkujaid kiiremini problee­ miga tegelema. Kutsungi kõiki üles osalema maailma IPv6 päeval (isoc. org/wp/worldipv6day).

lihtne lahendus

Yammer – ametlik Orkut ja MSN ettevõtetele Kuidas oma ettevõte suhtlusvõrkudesse viia ja kõiki suhtlusvahendeid sealjuures korporatiivselt hästi hallata? Lihtne lahendus on Yammer – äridele mõeldud suhtlusvõrgukomplekt, kus firmadele kohane haldus ja turvalisus. Väidetavalt pidid Yammerit kasu­ tama tervelt 80 protsenti Fortune'i esi-500 firmadest. Eestis on sellest ärirakendusest veel vähe kuuldud. Põhjus on ka selge – firma peab olema väga suur, et suhtlusvõrke sellisel tasemel haldama ja orga­ niseerima hakata. Kuid võib ka pisemalt hakkama saada, eriti just sellepärast, et asi on tasuta. Yammer koosneb mikroblo­ gimise mootorist, kus ettevõtte­ siseselt saab kiirelt lühivestlusi arendada, profiilidest kasutajate­ le, gruppidest, suhtlustarkvarast,

dokumendihaldusest, kommuu­ nidest, teadmistebaasist ja klien­ tidest erinevatele mobiilsetele seadmetele. Nagu kirjutab The Economist, on Facebook, Twitter ja Orkut kohutav ajaraisk töö juu­ res. Miks mitte siis samasugused funktsioonid äri teenistusse ra­ kendada ja lasta töötajatel äridele mõeldud suhtlusvahenditega tii­ mitööd teha? Pealegi aitab Yam­ mer ka paremini organiseeritult avalikes suhtlusvõrkudes esineda. ARVUTIMAAILM

Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 55


inimesed sünnipäev

uues ametis

b lo g i va at lus

Mis saab tuleviku 35

Kalev Pihl 19. aprill Sertifitseerimiskeskuse juht

28

Erkki Markus 20. aprill Mekaia tegevjuht

Webmedia Groupi juhtkonnas Hanno Hussar Aprilli alguses liitus Webmedia Groupi juhtkonnaga Hanno Hussar, kes seni juhtis Swedbanki operatsioonide divisjoni. Webmedia Groupi juhatuse esimehe Priit Alamäe sõnul on Hussaril Eestis üsna unikaalne kogemus – rahvusvaheliselt tegutsevate ettevõtete sisemiste protsesside arenduses ja integratsioonis. Hussari ülesandeks Webmedia Groupis saab ettevõttesiseste protsesside ja juhtimiskvaliteedi parendamine.

45

Valdo Kalm 27. aprill Eesti Telekomi juhatuse esimees

31 Priit

Salumaa 11. mai Garage48 ja Mobile Monday kaasasutaja

Tele2 Eesti uueks juhiks saab Mindaugas Ubartas Aprillist sai Tele2 Eesti uueks juhatuse esimeheks Mindaugas Ubartas. Enne juhtis Ubartas kuus aastat Tele2 Leedu müügi ja turunduse osakonda. „Tele2 jätkab Eestis juba välja kujunenud kursil, pakkudes parima hinnaga kvaliteetseid mobiilsideteenuseid,” ütles Ubartas. Tele2 Eesti senine juht Toomas Tiivel lahkus ametist 31. märtsil.

56 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

Tarkvaraarendaja Targo Tennisberg ennustab oma blogis, et kohalik süsteemiadministreerimine on kaduv elukutse. Vähemalt aastal 2023. FOTO: KAIDO EINAMA

21. sajandi IT

Pilv vajab muudatusi

Praegu Webmedias tegutsev Targo Tennisberg võttis kokku oma tulevikuvisiooni ja kirjeldab kuni singulaar­ suse saabumiseni, mis meid IT-vallas ees ootab. Microsoft on selle firma pikaajalise töötaja arvates alles ka 2032. aastal. 24.3.11, Targotennisberg. com

Kaarel Kivistik paneb Net Groupi blogis kirja oma muljed Singapurist – kuidas virtualiseerijad tulevikku näevad. Nende visioon on ähmane – pole arvuteid, pole praegusi platvorme. Oodatakse hoopis uut, pilveteenuste operatsioonisüsteemi. 4.4.11, blog. netgroup.ee


5 T WIT TERI SÄUTSU

Arvutimaailm valib igal kuul välja viis tehnoloogiateemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.

us?

AABRAM: Tore. ID-kaardi PIN1 blokeeritud, PIN2 ei mäleta, m-ID ei tööta. Ma olen nüüd e-Eesti digitaalne heidik. Sven Vahar, tehnoloogiaajakirjanik

MINUT_EE: Tänase päeva loosung – võidab see, kellel on surres rohkem domeene! Minut.ee, uudisteportaal

TAAVIUUDAM: 1/3 Gruponi teenust kasutanud ettevõtetest ei teeninud kampaaniaga mingit raha ning 42% ei kasuta seda enam iial – http://shrt.st/ vyv Taavi Uudam, Regio

SULEVKRAAM: 48 h jooksul tehti sarnane teenus tasuta. RT @andres_kull: @joellimberg SMS-112 tuleb sügisel ja maksab riigile 318 000 EUR! #garage48 NoDo raske tulemine

Sulev Kraam, internet, pangandus

Windows Phone 7 sai oma esimese suurema uuenduse ja Gunnar Peipman kirjeldab oma eksirännakuid selle uuenduse paigaldamise juurde. Nimelt ei taha Eestis kasutatavad telefonid ilma kerge häkkimiseta ise uuendust ette võtta. 5.4.11, Dt.ee/blog

ASKOSEEBA: http:// mooncascade.com/jobs/ msg_rot_x[] = {129, 146, 153, 74, 147, 157, 74, 158, 146, 143, 74, 139, 159, 158, ... }; Asko Seeba, tarkvaraarendaja

fo o ru m i va at lus

Mis asi on root’imine? Androidi-foorum õpetab. Kui isegi ekraanipilte ei saa ilma root’imiseta teha, siis peab selle raske sammu ette võtma. Androidifoorum.ee annab nõu, kuidas erinevaid telefone juurkasutaja õigustes kasutada. Kes kodus uue nutitelefoniga proovib, peab arvestama seadme garantii kadumisega, hoiatatakse foorumis. Arvutikasutaja.ee foorumis soovitatakse, kuidas oma kodust traadita võrku tekitada, kui võrk on juba sisevõrgus korra jagatud. Natuke keerulisem on, aga IP-aadressidega jännates saab hakkama ka üsna võhik. Lisaks ka lihtne õpetus WiFi ülesseadmiseks. Hinnavaatlus.ee annab näpunäidete all väärt nõu kõvaketastega hädas olijatele. Selgub, et kui Eesti müüja pakub garantiiks üht aastat, võib tootjapoolne olla näiteks kolm aastat ja tootja kodulehe kaudu registreerudes saab oma vigase kõvaketta tehasesse saates tasuta välja vahetada. Mõned lahked ja kavalad on lootusetutelt kasutajatelt rikkis kõvakettad odavalt ära ostnud ja ise tehasega suheldes uued asemele saanud.

Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 57


inimesed

Uudishimulikud IT Kolledžis Eestis on kaks korda vähem IT-inimesi kui mujal arenenud riikides. IT Kolledž on üks selle tühimiku täitjatest. Uudishimupäeval kutsuti sellesse kooli uusi huvilisi arvutimaailmaga tutvuma.

Võit tehnika üle: sumorobotid kaklevadki nii, nagu peab. FOTOD: Kalev Lilleorg

Truls Ringkjob, IT Kolledži arvutivõrkude õppejõud soovitab: tulge ITd õppima. Ja kui avastate, et ei meeldi, õppige ajalugu, kunsti vms, aga mitte ärijuhtimist! 58 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

IT Kolledži rektor Linnar Viik (paremal) selgitab Digi peatoimetajale Henrik Roonemaale, miks just nende kool on IT-spetsialistide kõige parem taimelava.

Robootika on IT Kolledži trump. Esiplaanil Silver sumorobotit timmimas, taustal Nõmme huvikooli poisid, kes roboti ära programmeerinud.


Sellised nad ongi – loodetavasti meie tulevased IT-spetsialistid, kes olid kogunenud IT kolledži uudishimupäevale.

Tehnikaga silmitsi: LAN-kaabliga ühendatud sumorobot ei taha IT-huvilise käes veel korralikult rattaid pööritada.

Tere, Microsofti maailm: Microsofti üks tunnustatumaid proffe Heiki Tähis seletab uudishimupäevalistele, kuidas lihtsalt „Tere, Maailm!” oma Windows Phone’i telefonil ette saada.

Tiia Tänav juhib sumorobotite programmeerijaid ja lahutab kaklema läinud sumoroboteid. „Pange robotid enne saba peale püsti seisma, kui ümber programmeerite,” soovitab ta keset robotite saginat. Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 59


inimesed

Jaanus Kase California startup’is

Mida head annab välismaal õppimine või töötamine ja kuidas näeb väljarännanu kodumaal toimuvat? Räägime Silicon Valleys tegutseva eestlasega – Jaanus Kasega. Tallinnast pärit Kase õppis kunagises 7. kesk­ koolis, mis sel ajal, kui ta seal tarkust omandas, muudeti Inglise Kolledžiks. Pärast 1998. aastal lõpetamist läks ta väga huvitaval põhjusel Tar­ tusse avalikku haldust õppima. Nimelt tundus talle, et see eriala on nõudvam. Valikuks oli tal ka TTÜ, kuhu oli variant minna informaatikat õppima, kuid seal sai ta sisseastu­ mise pingereas liiga kõrge koha – Tartus avaliku halduse erialal oli ta üks viimaseid, kes sisse sai. Et oleks raskem.

Kogemusi kuhjaga

nad vajasid hambaarstide infosüsteemi.» Jaanus Kase meenutab USA ülikoolis tehtud magistritööd ja selle teemat

Enne ülikooli lõpetamist töötas Kase aga juba IT-alal – erinevates firmades tegeles ta tulemüü­ ride ja VPN-lahendustega, ent pigem turunduse poolel. Pärast kooli lõpetamist 2002. aastal asus ta tööle Sertifitseerimiskeskuses. „See oli väga huvitav aeg: digitaalallkiri hak­ kas välja tulema ja kui selle aasta oktoobris Ansip ja Savisaar üht koostöölepet sõlmisid, andis Ansip esimese digiallkirja,” meenutab ta. Järg­ misel aastal osales Kase ka muuhulgas ID-pi­ leti projektis, kuid rahutu hingena otsis ta uusi proovikive. 2004. kevadel läks ta tööle Skype’i, mil oli tohutu kasvuaeg. „Olin seal umbes kolmeküm­ nes töötaja ja makselahendusi hakati just püsti panema. Arendasin ise erinevaid lahendusi ja juhtisin ka arendusmeeskondi,” räägib ta. 2005. osteti aga Skype kuulsas tehingus ja et­ tevõttes toimus muutusi. „2006 hakkasin mõtle­

60 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

ma, mida edasi teen, kuigi ilmselt oleks mul seal siiani tore olnud, otsustasin, et võiks end harida kasutajaliidese ja disaini valdkonnas,” selgitab ta, miks lahkus Skype’ist sihiga välismaale õp­ pima minna.

Ameerikasse, parimasse kooli Muidugi ei saanud ta leppida mõne kesise üli­ kooliga ja pika uurimise tulemusena jõudis sel­ leni, et selle valdkonna maailma parimad koolid on Ameerika Ühendriikides. Seal astuski ta mit­ messe kohta sisse ja mitmesse ka sai. Õpinguid alustas ta Carnegie Melloni nimega koolis, mis on rakendusliku suunaga kõrghari­ dust pakkuv kool. „Õpingud kestsid seal 12 kuud ja jutti – andmine oli väga tõsine ja klass moo­ dustus igalt poolt maailmast pärit inimestest,” räägib Kase. „Kõige huvitavam oli magistritöö, mida te­ gime neljases grupis. Magistritöödeks moodus­ tataksegi grupid, kes asuvad teenindama üht klienti, kellel on konkreetset lahendust vaja – meie kliendiks oli Pittsburghi Ülikooli ham­ baravi osakond. Nemad vajasid hambaarstide IT-süsteemi, mis oleks tänapäevane ega meenu­ taks tavalist raamatupidamistarkvara,” selgitab Kase. Grupiga käisid nad kohal hambaravikabinet­ tides, vaatasid, kuidas hambaid puuriti, mater­ jale majandati ja lõid lahenduse, mis tellijatele väga meeldis. Õppetöö lõppedes 2008. aastal läks Kase


„Näe võimalusi”, teatab kiri Jaanuse T-särgil. Jaanus ise on selle nõuande järgi ka käitunud ning jõudnud Eesti IT-valdkonnast hoopis USA ühte kuumemasse startup’i. Foto: jaanus kase kogu Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 61


inimesed

Jaanus, küberneetiline karu ja smaili. Puhas nohikute värk.

tööle New Yorki ühte startup’i, mis kuhugi kah­ juks välja ei jõudnud. Ent 2010. aastal jõudiski ta praegusele ametipostile mint.com-is, mis on juhtiv personaalne majandustarkvara maailmas ja koondab inimese finantsinfo erinevatest koh­ tadest kokku ning pakub head ülevaadet kulu­ tustest ja tuludest. „Mint.com on populaarne seetõttu, et mindi mingisse valdkonda, kus kõik oli justkui juba tehtud, kuid leiti innovatsiooni läbi võimalus asju uut moodi lahendada ning pöörati kogu turg pea peale. Tagantjärele mõeldes on siin tugev déjà vu Skype’iga. Varem ma sellele ei mõelnud, kuid paralleelid on täiesti olemas – ka Skype läks mingil määral stagneeruvasse vald­ konda, telekommunikatsiooni ja uue lähenemi­ se abil sai kiiresti menukaks,” räägib Kase. Uuenduslikuna näeb Kase mint.com-i puhul kasutajaliidest ja head teenindust. Näiteks jagab tarkvara kulutused automaatselt kategooriates­ se, ilma, et kasutaja peaks midagi tegema. Palju on finantsülevaateteenuseid, kus klient peab ise kulutused sorteerima, sest teenusepakku­ ja arvates oleks muud moodi ebaturvaline. See on aga kasutaja jaoks ebamugav ja need ärid ka kaugele jõudnud pole. Ameerikas on mint.com-il edu aluseks ka tõik, et inimestel meeldib paljude pankade tee­ nuseid samaaegselt kasutada, mistõttu selline 62 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011

isikliku rahapäeviku lahendus, nagu näiteks on Eestis SEB pangal, Ühendriikide keskmist ela­ nikku väga ei aitaks.

Innovatsioon toob raha sisse Mint.com on tasuta, aga kuidas see raha sisse toob? Siin on samuti üks uudne ja kasulik mõte peidetud – nimelt on teenusepakkujal olemas hea ülevaade inimese finantsvajadustest ja see­ tõttu on võimalik kliendile soovitusi teha, näi­ teks krediitkaardi vahetuseks. Iga eduka muu­ datuse pealt teenib mint.com vahelt. Paraku on mint.com praegu turul ainult USAs ja Kanadas, sest sidemed pankadega tu­ leb luua kohapeal iga pangaga eraldi. Mõtteid laienemiseks on, aga avalikke plaane Kase sõ­ nul pole. Analoogseid lahendusi Euroopas tema teada eksisteerib küll, kuid klientide erinevate vajaduste tõttu sama populaarset mitte. Kui Kase ettevõttes tööle asus, olid seal iPhone’i ja Androidi rakendused olemas, kuid poolikul kujul ja kliendil oli enne rakenduse kasutamist vaja veebis konto luua. Analüüsi järel leiti aga, et suur hulk inimesi kasutavad mint.com-i ainult telefonis. Kase asuski raken­ dusi mobiilidele arendama. Töiselt on Kasel palju äraütlemisi – pakkumi­ si tuleb erinevatelt ettevõtetelt, ka kodumaalt, kuid ta ei taha endale täiendavaid kohustusi võt­


selgelt eristatud, kas pakutakse tarkust teaduse tegemiseks või professionaalseks töötamiseks. „Mina käisin väga kõrgelt makstud kutsekoo­ lis, kus algusest peale öeldi, et siinne kogemus ei ole sisenemistee doktorikraadiõppesse ega tea­ dusesse. Seal valmistati ette tööturule minejaid ja see peegeldus hariduses igapäevaselt – kogu tegevus oli väga projektipõhine. Oli muidugi ka loenguid ja teooriat, aga tegime reaalseid prakti­ lisi projekte, lahendusi,” räägib Kase. Euroopas ja Eestis ei ole see vahe aga selge, magister on magister, vahet pole, kas temast tu­ leb hiljem doktor või tööline. Kase räägib omast kogemusest, et ettevõtjad kurdavadki, et sellise kontseptsiooniga tulevad inimesed, kes on küll kõvad teoreetikud, aga praktiliste oskusteta. „Eestis on selline olukord, et ülikool vaatab kutsekoolile ülevalt alla – kutsekoolis käimisel on halb maitse, aga see on väga jabur,” tõdeb ta.

Mis on USAs parem?

ta, sest kannatada võiks praegused projektid. Kodumaise ettevõtluskultuuriga üritab Kase end kursis hoida. Ta leiab, et see on ka hästi õn­ nestunud, sest tänapäeval pole inimese elukoht ilmtingimata tema tegevuspiirkonda määrav. „Üks eesmärk Californiasse tulemisel oligi see, et saaksin parema võrdluse Silicon Valley ja Eesti vahel ning kodumaiseid tegemisi perspek­ tiivi panna,” selgitab ta. Tema arvates on alati kvalitatiivne vahe, kas inimene on ainult kodumurul töötanud või käi­ nud mujal kas õppimas või tööd tegemas. „Ühes kohas kügeledes jäädakse tempos maha. Eestis võetakse aeg-ajalt uuendustena asju, mis mujal juba ammu olemas,” ütleb ta. Näiteks toob ta ID-pileti. Praegu räägitakse, et Eestis võiks kasutusse võtta puutevabad ühis­ transpordikaardid, mis aga mujal juba aastaid toimivad ja on kasutuses. Eesti kui e-riik on tema arvates kohati mull, kohati sisukas. Eesti probleemina näeb ta ka tõi­ ka, et kohapeal pole paljudes valdkonnas tippe, kelle käest nõu küsida.

Selgemat eristust kõrgkoolides Kuni keskkooli lõpuni on meil kõik hea ja häbe­ neda pole midagi, räägib Kase. Sealt edasi on aga nii Eestil kui ka Euroopal Ühendriikidega võr­ reldes üks suur erinevus. USA kõrgkoolides on

Kase tunnistab, et osalt jääb kindlasti sealsetest koolidest parem mulje, sest neid reklaamitakse märksa rohkem. Hiina ja muu Aasia kohta lisab ta samas, et ka seal võib tänapäeval olla häid koole, kuid nendest pole palju kuulda. „Mida nad seal teevad, täpselt ei tea, aga as­ jalikke turva- ja krüptoteemalisi pabereid sealt tuleb,” nendib ta. USA koolidest rääkides selgitab ta, et neis on eesmärk selgem ja läbisaamine familiaarsem ning suhe ettevõtlusega tihedam. „Carnegie Mellonis oli ettevõtetest saba ukse taga, et and­ ku palun vaid tudengeid praktikale,” selgitab Kase. Samuti on sealsetesse koolidesse koondunud parimad professorid ja palju raha panustatakse sellesse, et luua tippkeskused. Euroopas ollakse Kase arvates kahjuks liiga vaimustuses võrdsuse ideest – ka hariduses. Ühendriikides on koolide vahel tihe konkurents, mistõttu lühidalt öeldes üritatakse rohkem tubli olla. „Siiski, ka Aasias investeeritakse praegu väga palju tippkeskuste loomisesse ja paljud India ja Hiina tudengid lähevad pärast Ühendriikides hariduse omandamist tagasi itta – USA rabeleb, et konkurentsis püsida. Euroopas ja Eestis tege­ letakse pigem sisekaemustega ja pole piisavalt juttu sellest, kuidas me teistega konkureerime,” räägib ta. Keskkooli lõpetajal soovitab Kase jälgida uudiseid ja analüüse. Vaadata, mis valdkond on viie kuni kümne aasta pärast nõudlusega spet­

Ühes kohas kügeledes jäädakse tempos maha.» Jaanus Kase tahtis Californiasse minnes Eesti asjad perspektiivi seada

Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 63


inimesed

Šerifikaabuga hiiglaslikke plastist põtru kohtab teadagi ainult ühes riigis maailmas.

Minu tööpäev

Ärkan umbes kella kaheksa paiku. Kodus hommikusöök ja telerist Bay Area kohalikud uudised. Seejärel rattaga tööle. Lõuna paiku käin kambaga firma sööklas söömas või kui ei viitsi, siis mõnes muus lähedal asuvas kohas. Õhtul jõuan kuue-seitsme ajal koju või lähen enne ka firma juures olevasse spordisaali trenni.

sialistide järgi. Samas soovitab ta arvestada tõi­ gaga, et tänapäeval võib juba pea et toota üks­ kõik mida – protsessori kiirus ja tootmine pole enam suureks takistuseks. Seega ongi eduka äri aluseks mark, disain ja kasutajakogemus. „Tuleb mõelda, miks ma eristun ja seda rau­ da taguda. Tootele keskendudes pole aga mõtet Eesti turule jääda, mida suurem mastaap, seda kiiremini läheb hästi,” selgitab Kase.

Kodu on Euroopa

Minu puhkepäev

Ärkan hommikul kaheksa, üheksa või kümne paiku, ja edasine aeg sõltub sellest, mis plaanid on tehtud. Kui näiteks San Franciscos toimub mingi üritus, siis lähen Caltrainiga linna, mis on umbes tunniajane rongisõit ja jään sinna ööseks kellegi juurde või tulen õhtul rongiga koju tagasi. Kui on näiteks ilus ilm ja isu sporti teha, siis sõidan rattaga, lähedal on ühel pool mäed ja teisel pool San Francisco lahe kallas ja roostik.

Kase arvab, et kunagi naaseb ta ikka koju, kuid kodumaaks ei pea ta nii väga Eestit kui pigem kogu Euroopat. „Mul on mujal vanas maailmas samuti perekondlikud sidemed – võiks töötada näiteks Prantsusmaal, Saksamaal või Inglis­ maal,” selgitab ta. Siiski peab ta end läbi ja lõhki eestlaseks – loeb kodumaiseid uudiseid ning jäl­ gib meie kultuuri. Californias elab ta üksi, üürikorteris. Korteri võttis ta töökoha järgi ja saab jalgrattaga tööl käia – autot ei vaja. „Selles mõttes oli huvitav New Yorgist Californiasse kolida – madal eeslinlik kant. On suuremad kandid nagu San Francisco, aga asustus ikkagi on üsna hajali,” räägib ta. Üllatavaid momente on Kase palju kogune­ nud. „Esmalt oli väga kummaline, et pangatše­ kid on suures rollis. Lihtsalt kirjutan kellelegi mingi paberi ja hiljem läheb lihtsalt kontolt raha maha – veider,” tõdeb ta. ENN HEINSOO

64 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011


Hong Ju Jeon: Eesti on Lõuna-Korea järel teine LG piirkonnajuht Hong Ju Jeon jalutab Tallinna vanalinnas ja kiidab seda. „Eesti on Lõuna-Korea järel teine,”ütleb ta ja peab silmas e-riiki ning neti kättesaadavust.

hotelli-TV süsteemiga. Meie jaoks juba tuttav asi – digiallkirjastamine on aga ärisektori jaoks LG laborites samuti arendamisel.

Mobiil ja TV elu keskel

3D videokonverents äridele

Hong Ju Jeoni visioon meie lähiaastate kodust on selline: kõige keskmeks suur nutiteler, mille külge saab ühendada muud seadmed. Mobii­ lid ja televiisorid võtavad kolme kuni viie aasta jooksul suure osa PCde funktsioonidest üle ja paljudes kodudes ei pruugigi enam eraldi arvu­ tit olla. Selle asendab nutikas mobiil, mida kasu­ tada läbi teleka või tahvelarvuti. Tahvlite jaoks on aeg veel varane, põhjendab LG piirkonnajuht LG tagasihoidlikkust selles segmendis. Mobiili­ platvormina näeb ta aga kindlat edu Google’i Androidis. Kuigi LG Electronicsi ärilahendustest ei tea­ ta Eestis suurt midagi, on Lõuna-Korea firma ka ärilt ärile lahendusi Baltimaades juba pak­ kunud. Näiteks on mõni hotell varustatud LG

Eelmisel aastal kadus küll eraldi B2B osakond LG Electronicsist, kuid tegevused on jaotatud nelja praeguse tegevussuuna vahel. Nii sulandub ka 3D tehnoloogia nii kodu- kui ka ärikasutaja seadmetesse: Hong Ju Jeon lubab, et õige pea näeme väikest 3D-projektorit, mille pilti seinal võib 3D-prillidega videokonverentsil vaadata. 3D võiks leida rakendust ehituses ja autotöös­ tuses, usub Hong Ju Jeon. LG Chemical tegeleb prillivabade katete loomisega ekraanidele. LG Electronicsi eesmärgid Baltimaades? „Ta­ hame olla ekraanide turul esimesed. Mobiilitu­ rul on raske esimene olla, sest tulime siia liiga hilja, aga esimeste seas kindlasti,” ütleb Hong Ju Jeon.

FOTO: KALEV LILLEORG

Kuigi Eestis teatakse LGd põhiliselt telerite ja mobiilide järgi, on tegu Lõuna-Koreale iseloo­ muliku kõigetegijaga – pesumasinatest kondit­ sio­neerideni. Eesti kohta arvab Hong Ju Jeon, et siinne rahvas võtab uued tooted hästi vastu. Konservatiivsust tehnika suhtes on vähem. LG Electronics jagas hiljuti oma tootmise nelja sektorisse: kodumeelelahutus, digitaalne salvestus, kodumasinad ja energialahendused (sh konditsioneerid). Eestis läheb kõige enam kaubaks kodumeelelahutus – mobiilid ja telerid. Siiakanti on sel aastal jõudmas LG sülearvutid. Aga mitte lihtsalt järjekordsed odavad sülear­ vutid, vaid arvatavasti 3D-ekraaniga ja LG oma akutehnoloogiaga, lubab LG Baltimaade piir­ konnajuht. Oma akutehnoloogia tähendab seda, et Lõuna-Korea tehnoloogiafirma üritab ise hakkama saada seni suure probleemiga – akude lühikese tööajaga.

ARVUTIMAAILM Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011 65


minu arvutimaailm

Oliver Ojamaa Tele2 tootearendaja Oliver Ojamaa on ka tuntud tehnoloogiablogija. Uued mobiilid käivad tema käest läbi tihti esimesena Eestis. Vaatame, millised on olnud tema esimesed kokkupuuted arvutimaailma asjadega. Esimene kokkupuude arvutiga? Tõenäoliselt 1993-94 põhikoolis. Kooli saabusid mustval­ gete kuvaritega 386 SX 25 MHz arvutid Windows 3.1-ga. Esimene oma arvuti? 1998, kui Tallinnas arvutimessil olid esimesed Pentium II MMX arvutid. Ordi abiga sai 233 Mhz ja tollal uudse AGP graafikakaardi siiniga arvuti komplekteeritud. Esimene mobiiltelefon? Nokia 5110, aastal 1999. Esimene kokkupuude internetiga? 1994-95 kooli n-ö terminaliklassis. Läbi roheliste tähtede­ ga terminali oli võimalik logida kooli UNIXi serverisse ja esimesed e-kirjad saata käsurealt elm-nimelise program­ miga. Vaba aeg kulus käsureal MUDa mängides. Milline on praegune tehniline varustatus? 13tolline MacBook Pro, HTC Legend. Kõige halvem ITga seotud kogemus? Õpetajale kõlaks see kui halb vabandus, kuid ülikooli lõpu­ tööd kirjutades andis tollase HP sülearvuti kõvaketas ot­ sad. Rohkem kui nädala jagu kirjatööd, mitu kuud kogutud märkmeid ja taustamaterjalid läksid kaduma.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele? Kaheksa kuni kümme tundi. Ausalt – kas oled olnud kunagi tarkvarapiraat? Kunagi kooli ajal sportlikust huvist on proovitud ja uuri­ tud uusi tarkvarapakette lühiajaliselt, kuid nüüd on asjad kuidagi selliselt paika loksunud, et kõik vajalik on vabava­ raliselt või litsenseeritult olemas.

FOTO: KALLE VEESAAR

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama? Google.com.

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 11.05

◊◊ Suve lähenemisele kohaselt tekitame interneti ilma kiirete kaablite läheduseta. ◊◊ Ka sülearvutid muutuvad. Vaatame, kuidas siis täpsemalt. ◊◊ Majandustarkvara saab mobiilseks ja tuleb meie taskusse.

66 Arvutimaailm nr 4 (180) aprill 2011


Maailmatasemel haridus Eestist

TARKVARATEHNIKA rahvusvaheline magistriõppekava Tarkvaraarenduse juhtimine ja tarkvaraökonoomika Süsteemide analüüs ja disain Ettevõtte tarkvara Sardsüsteemide tarkvara ja reaalaja tarkvara

Ühisõppekava:

Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool

Ingliskeelne õpe Riigieelarvelised ja riigieelarvevälised õppekohad NB! Vastuvõtt toimub 1. juunini.

www.ut.ee/software

ics@ut.ee


SILMAPAISTVAD OMADUSED: 360° juhtmavaba pult Bluetooth® käedvaba süsteem Navteq Traffic Premium TMC Euroopale (sh. TMC Pro) Esmaklassilised 3D vaated kaartidel

Lisaomadused: Becker OneShot hääljuhtimine ja Bluetooth® – alati ühendatud Becker EasyBack, Becker EcoPower System & Co. – head teed! Lisainformatsioon:

www.mybecker.com Beckeri Professional 43 Control – täiuslik terviklikkus ja kasutamislihtsus: Beckeri Professional 43 Control on mugav igale poole kaasa võtta ning moodustab sõidukiga suurepärase terviku. Sekundite jooksul saab sisestada nutika Beckeri modulaarsesse HR aktiivhoidikusse Becker EasyClick Pro või sealt eemaldada. Lisavarustusena saadaolev ühenduskomplekt (soovituslik jaemüügihind 39.99 eurot) tagab suurepärase paigalduse, mis on peaaegu sama hea kui püsipaigaldused. Kolm porti – AUX Out, Tel Mute, Mic In – võimaldavad navigatsiooniseadme nutikat integreerimist sõidukisse, kuna sõiduk ja navigatsioonisüsteemi hoidik ühendatakse vaid ühe juhtmega, mitte ei kasutata korratuid juhtmepuntraid. 360° juhtmevaba kaugjuhtimispult tagab isegi parema kasutuslihtsuse: see juhib peaaegu kõiki navigatsiooniseadme funktsioone. Käsitsemise ja kuju poolest järgib Beckeri juhtmevaba kaugjuhtimispult stiililiselt juhtseadmeid, mida kasutatakse kõrgekvaliteedilistel statsionaarse paigaldusega navigatsioonisüsteemidel autotööstuses.

Exclusive distributor of Becker in Baltics:

Osta Beckeri tooteid Elion, Klick, Euronics kauplustest.

Arvutimaailm 4/11  

Arvutimaailm nr 180, ilmus aprillis 2011.

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you