Arvutimaailm 12/10

Tele2 juht Toomas Tiivel tüürib kasumis hinnaliidrit

Suur ja väike vend – D-Linki valvekaamerad ümbrust jälgimas WiFi firmavõrgus – kas ärikasutaja peaks traadita võrku kartma?

Reportaaž: TechEd 2010 ehk Microsofti maailm Berliinis

TULE TÖÖLE! Eesti startup'ide suurim probleem: töötajaid ei ole mitte kuskilt võtta

Hind 39.90 / € 2,55 Nr 12 (177), detsember 2010 9 7 7 1 0 2 1 936005

Suur test: aasta parim äritelefon valiti välja

© 2010 Samsung Electronics Co. Ltd. Google Maps™ Navigation (Beta) on Google Inc, TeleAtlas® Maps Date ©2009 kaubamärk.

Võimendatud reaalsus ja eReading teenused on saadaval allalaaditavate rakendustena.

Rohkem teavet leiate veebilehelt www.galaxytab.ee

Rohkem rõõmu ringi liikudes

7” Tablet Flash veebi lehitsemine

eReader

Google Maps™ Võimendatud VideoMultimeedia Navigation reaalsus konverentsid (Beta)

www.galaxytab.ee

detsember 2010

Foto: Kalev Lilleorg

fookus

TULE TÖÖLE!

Tööjõupuudus Ükskõik kui suureks tööpuuduse näitajad ka ei paisuks, ei leia IT-startup’id endiselt töötajaid.

Ikaldus valitseb heade spetsialistide turul. .

Lk 16

LABOR 32 Samsung R540 – Liivimaa

parima klaviatuuriga 34 Lenovo lihtne ja aeglane

ning kahe pildiga ja kiire kuvar 36 Suur ja väike vend ehk kaks D-Linki valvekaamerat 38 F-Secure ütleb, kuhu kadunud telefon jäi

39 Ilus ja toores

LG Optimus 7

A RVA M US 6

E-pood või päris-pood?

Eksperdid hindavad: Tele2.ee 8 E-tšekk tuleb!

7

UUDISED 10 Eesti logistikalahendus pärjati

auhinnaga 14 Uus ja vanad: e-raamatuid näeb ka

brauseris

40

Suures testis valisime aasta äritelefoni. Pildil Jaan Vare Samsungi ja Sony Ericssoni kaalumas.

FIRMA 22 Tieto Estonia – teeb suuri asju

märkamatult R E P O R TA A Ž 28 TechEd – Microsofti spetsialistid

said Berliinis kokku LAHENDUSED 46 Majandustarkvara uued suundu-

mused uueks aastaks 48 WiFi pole ärikasutaja jaoks hirmus 50 Linuxi ja pahavara kokkupuutest 54 Viis head iOSi ärirakendust 55 Lihtne lahendus: Foxit Reader

INIMESED 56 Suhtlusvõrgud: Twitter, blogid ja

foorumid 58 Microsoft sai uued partnertudengid 60 Tele2 juht Toomas Tiivel tüürib

kasumis hinnaliidrit 66 Minu arvutimaailm: Tiit Pruuli

Foto: Kalev Lilleorg

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 3

toimetuse lehekülg

Kui tuumikvõrk ei tööta Kui tuumikvõrk ei tööta, siis puudub ühendus kogu maal. Seda teame nüüd kahe näite põhjal. Kuid on ka teistsuguseid võrke – näiteks hajusad ehk mesh-võrgud, kus kesksed seadmed puuduvad.

Juba 2004. aastal plaanisid Google ja Earthlink katta San Francisco raadiovõrguga, kus naabrite seadmed omavahel suhtleksid. Kolm aastat hiljem proovis sama asja Meraki, mis toodab mesh-tüüpi võrguseadmeid. Tänavakatsetused on neil näidanud, et tihedalt asustatud kohtades oleks selline võrk harva „maas”, sest iga seadme läheduses on alati seadmeid, mis suudavad tekitada ühenduse järgmistega kuni sihtkoha või avaliku võrguni. Hõredamalt asustatud kohtades on keerulisem, aga näiteks maamajades on ka võimsamad antennid ja mastid, mille kaudu mesh-seadmed suudaksid suuremate vahemaade tagant teisi leida. Tulevikus, kui internetis on hooned, autod, kodumasinad, võib olla läheduses ka piisavalt seadmeid, mis omavahel võrku üleval hoiavad. Kuid alati on jäänud küsimus, kuidas lisaks tuumikvõrgule ka omavahel suhtlevad seadmed operaatorile meeldivad.

KAIDO EINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

TOIMeTUSe KOLL eeGIUM

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Valdo Kalm Kaanepilt: iStockphoto

EMT juhatuse esimees

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

Urmas Kõlli ITLi juhatuse liige

Arvutimaailma tellimus maksab 399 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus.

Teet Jagomägi AS Regio juhatuse esimees

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori juht

Tiit Anmann Webmedia müügidirektor

arvamus võitja ja k ao ta ja

va s ta ss eis

Kas eelistada e-poodi1 või pärispoodi2?

1

∂

November oli hea eteenuse kiitmise kuu ja et ajakirja trükkimineku ajaks polnud veel lõplikku võitjat selgunud, saame ära nimetada novembri viimase nädala seisuga ühe enim nimetatud e-teenuse – eesti.ee. Veel kiideti ka suuremaid internetipanku. Kiita ikka osatakse, alati ei ole vaja laita.

∆

17. novembril avastasid e-riigi kodanikud, et pilti pole – ei telekas, rahaautomaadis ega internetis.

Kestis üleeesti­line Elioni võrgukatkestus.

Hiljem selgus tuumikvõrgus asuva Juniper Networksi seadme tarkvararike.

Detsembris kordus tuumikvõrgu rike EMTs.

2

Ants Luhala

Taavi Kangur

E-poodi tasub eelistada kõigepealt sellepärast, et sealt on odavam osta.

Enne kui arvutit ostan, teen selgeks, milleks mul seda vaja on. Muidu võib tänapäeval pakutavate võimaluste rohkuses pea ringi käima hakata.

e-poodide nodi.ee ja interbauen.ee asutaja

kirjanik, Adventus Solutions Eesti filiaali müügidirektor

E-kaubanduses puuduvad kartelli- ja muud hinnalepped. Eesti turu väiksuse tõtSelgitasin välja, et vajan väikeste mõõttu puudub teatud kaubagruppides konkumetega arvutit, millega internetti külastada rents ja sisuliselt on müüjad monopoolses ja kirjutada. Pisikest seetõttu, et vahel arvuseisus. E-kaubanduses on aga turg globaal­ ti reisile võtta. Teadliku kasutajana oli mul sem, konkurents tihedam ning seetõttu võimalus osta nii hinnavaatluse võrdluse hakkab tööle turumajandus selle sõna parejärgi kui ka erinevatest hulgiladudest, kuid mas tähenduses. Hinnad tulevadki alla. otsustasin siiski tavalise E-poest osta on ka poe kasuks, kus müüakmugavam. See ei piira LUHALA: se arvuteid pesumasinaajaliselt – ostud saab E-kaubamaja ei te ja külmutuskappide sooritada siis, kui sobib. kõrvalsektsioonis.

Kõik ei ela Tallinnas sunni kedagi Mul oli selge, mida ning sõit poodi ja tagasi kuhugi sõitma – vajan, kuid ei tahtnud võib võtta pool päeva. osta enne, kui saan kauba E-kaubamaja ei sunni ostetud kaubad oma silmaga üle vaadata. kedagi kuhugi sõitma – saabuvad Kogemus näitab, et isegi ostetud kaubad saaväike ebamugavus segab buvad mugavalt koju. mugavalt koju. hiljem rahu. Ka disain Elektroonilised kasuon minu jaoks oluline. tusjuhendid ja toodet Niisiis jalutasin lettide tutvustavad videod on vahel, kus oli välja pantihtilugu pädevamad KANGUR: Ilmselt dud kümmekond arvutit abimehed kui pealetüktulenes hinnavahe ja valisin välja. Kogenud kiv saaliteenindaja. ei vajaE-poes on lisaks pasuurele poeketile arvutikasutajana nud ma müüjate abi. rem valik. Kohaliku turu tehtavast alla­ Arvuti käes, võrdleväiksuse tõttu pole palsin hindu hulgiladude jud margid siin esindahindlusest. omadega ning üllatutud ning mida spetsiifiseks avastasin, et hankilisem kaup, seda nadim sin enda oma tuhatkond krooni odavamalt. valik. Paljud e-poed kasutavad uusi tarneIlmselt tulenes hinnavahe suure poeketi kanaleid ja ostu saab sooritada selges eesti hulgiostule tehtavast allahindlusest. keeles. Tarbija pole enam sunnismaine.

6 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

ku u t sita at

„Tulevik on pihu päralt.”

Microsofti Euroopa piirkonna juht Don Grantham usub Eesti Päevalehe usutluses, et Microsoft tõuseb ka nutitelefonide turul tegijaks.

ek s p erd id h in davad

Tele2 uuenes hiljuti nii kivist ja mördist poodides kui ka virtuaalmaailmas. Ekspertidele uuendus üldjuhul meeldis, kuid pisiasju leiab ikka, näiteks otsingu kõpitsemine või mitteleitud lehe välimus.

Tele2 veebis mugavamaks Tele2 kasutamine muutus hiljuti veebis tunduvalt mugavamaks ja selgemaks – eksperdid leidsid selle hea olevat, kuid mõnd asja, nagu ikka, saab veelgi paremaks teha.

Tõnis Hinnosaar

HEGLE SARAPUU

Kaspar Loog

Uus Tele2 veeb on ilus ja värske ning hästi õnnestunud. Visuaalse ülesehitusega lehte on mugav kasutada ja kõik vajaliku leiab kenasti üles. Puudusena torkavad silma nõrk 404 leht ja puudulik otsing, mis võiks osata infot leida näiteks e-poest. Samuti ei ühildu leht kõigi levinumate brauseritega, kastid ja nupud pole alati õigetes kohtades.

Tele2 veebikeskkond on väga hästi realiseeritud, seda nii sisulisest kui ka tehnilisest vaatenurgast. Puudustest: märkeruudud ja raadionupud näevad ilma märketa ühesugused välja, puudub ühtne loogika hüpikakna, lehitseja sakkide ja modaalakende kasutamisel. Esmase lepingu sõlmimise leidmiseks võiks kasutada linke.

Leht on kasutajale päris vahva. Vajaliku leiab kiirelt ja lihtsalt. Kerge ehmatuse tekitas vaid tutvustusvideo, mis minuga kurdistavalt rääkima hakkas.

Meeldiv oli era- ja äriklientide segmenteerimine, telefonide võrdlus ja teenuste „pakki panek”. Arenguruumi on Web 2 asjade osas – ehk võiks kommentaaridele viiteid panna või telefonidele ülevaated külge linkida.

Altex Marketingi partner

Et leht on uus, siis ühtteist ehk veel paraneb.

4+

Trinidad Consultingi konsultant

Eeskujuks paljudele iseteenindustele.

KnowIT Estonia tegevjuht

5-

Tore, kui lehe mugavus jõuaks iseteenindusse.

5

hinne kokku: 5Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 7

arvamus

E-kviitung aitab tšekihunnikutest vabaneda Praegused pabertšekid andmebaasiga asendav lahendus jõuab järgmisel suvel loodetavasti esimese pilootprojektini. 2014. aastast võiksid pooled kaardimaksetehingud sisalduda e-kviitungi üldises infokogumis.

SETH LACKMAN ITLi juhatuse liige

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) poolt IKT klastri projekti raames algatatud ekviitingi kontseptsioon on maailmas ainulaadne ja sellest saaks tulevikus kujundada eduka Eesti ekspordiartikli.

E-kviitungi kontseptsioon tugineb iga kodaniku vabale tahtele oma ostude registreerimiseks üldises multifunktsionaalses andmebaasis.

Nii väheneksid oluliselt tüütud pabertšekkide virnad. Kasutaja saaks sooritatud ostude kohta arvuti või mobiiltelefoni kaudu vajalikku teavet hankida ning pretensiooni või garantiinõude korral kaupmehe poole pöörduda. Peamiseks väärtuseks kliendile ongi kindlustunne ostutšeki olemasolu kohta koos võimalusega isiklikule andmestikule mistahes ajal juurde pääseda. Kontseptsiooni kohaselt hõlmab e-kviitung üksnes kaardimakseid konkreetse isiku nõusoleku korral ega keskendu sularahatehingutele.

Lahendus riigi ja erasektori sõbralikus koostöös Ettevõtetel omakorda avaneks võimalus kulude ja komandeeringu aruannete elektrooniliseks edastamiseks raamatupidajale. Samuti saaksid e-

kviitungit pakkuvad kaubandusketid, pangad ja teised ettevõtted selgelt eristuda oma konkurentidest atraktiivse tarbjale suunatud rakenduse läbi ning ammutada lisaväärtust uuest usaldusväärsest otseturunduskanalist kliendi ja kaupmehe vahel.

Loodav lahendus teenib rohelise tuleviku huve paberi ja tindi säästmise abil. Keskkonnasõbralike toodete ostjatele saaks e-kviitungi kaudu tulevikus luua täiendavaid soodustusi.

Loomulikult on taolise keskandmebaasi opereerimisel vaja riigi osalust. Käimasoleva arutelu ja kontseptsiooni koostamise juurde on kaasatud ka riigiasutused nagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tarbijakaitseamet ja Sertifitseerimiskeskus. ITLi ja partnerorganisatsioonide kaudu on e-kviitungi kontsept-

Peamiseks väärtuseks kliendile on kindlus ostutšeki olemasolu kohta.» siooniga seotud Eesti Kaupmeeste Liit, eArvekeskus, Itella, SEB, Webmedia, Eesti Post ja mitmed teised firmad. Ühtne kviitungite andmebaas võimaldaks tulevikus välja arendada mitu uut lisateenust nagu e-tähtkiri, e-kindlustuspoliis ja e-volikiri, kus sõlmitakse leping eraisiku ja äriühingu vahel. Samuti oleks võimalik e-kviitungit kui toodet edasi müüa teistesse Euroopa Liidu ja maailma riikidesse, sest Invent Balticsi poolt

8 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

KO M M E N TA A R

Ragnar Toomla

interneti- ja mobiilipanganduse äriarendusjuht, SEB Pank SEB uus Rahapäevik annab meie klientidele igakuistest kuludest väga hea ülevaate.

E-kviitung sobiks sellele suurepäraseks täienduseks. Praegu jagab Rahapäevik tehingud automaatselt kaupluse või raha saaja alusel. Näiteks kui klient sooritab ostu Kaubamajas, liigitame selle tehingu kuluks riietele hoolitama sellest, et osteti hoopis kodumasin. Kui Rahapäevik teaks kviitungi detailset sisu, saaks kasutaja senisest veelgi täpsema pildi oma kulutustest.

Väga oluline on tagada kasutaja andmete privaatsus ja kaitse. See on e-kviitungi projekti suurim risk. Seepärast tuleb lahenduse loomisel välistada võimalus inimese loata tema ostuandmete jõudmine kolmanda osapoole kätte.

tehtud uuringu põhjal ei kasutata taolist rakendust üheski riigis.

E-kviitung lähendab ettevõtjaid Koostöö on kulgenud edukalt ja loodetavasti viib see meid peagi eesmärgini, milleks on e-kviitungi pilootprojekti käivitamine eeloleval suvel.

Mõningad murevaldkonnad ja hirmud tuleb enne veel ületada – näiteks

Webmedias kogutakse tšekke spetsiaalsetesse tšekikottidesse, mille kadumise üle e-kviitungi tulekul sekretärid ja raamatupidajad tõeliselt rõõmustaksid. FOTO: KALEV LILLEORG peab loodava e-kviitungi rakenduse puhul arvestama tehingu kiiruse tagamist, et see ei põhjustaks pangakontorites ega kauplustes pikki järjekordi.

Samuti ei rakenda kaubandusketid triipkoodide standardiseerimist tootegruppide kaupa.

E-kviitungit võib lugeda oluliseks teetähiseks IKT klastri projektis, mille eesmärgiks on koostöö süvendamamine IKT valdkonna ning teiste elu-

Loodava e-kviitungiga peab arves­tama tehingu kiiruse tagamise­ga,­et see ei põh­jus­taks pikki järjekordi.»

alade ettevõtete ja organisatsioonide vahel.

Kindlust annab töögrupi poolt läbi viidud uuringu tulemus, mille käigus avaldasid ligi 2000 inimest oma toetust e-kviitungi projektile ning koguni 70 protsenti küsitletutest ilmutasid valmisolekut tulevikus sellise teenuse kasutamise eest isegi mõõdukat kuutasu maksta.

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 9

uudised 96 PROTSENTI

Maailmas müüdi kolmandas kvartalis Gartneri järgi 417 miljonit mobiilseadet, mis on 35% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Suure hüppe tegi aga nutitelefonide turg: müük kasvas aasta jooksul 96 protsenti ja nüüd moodustavad nutikad mobiilid kõigi telefonide müügist 19,3 protsenti. Androidiga telefonid ja Apple’i telefonid tegid mõlemad müügirekordi ning Põhja-Ameerikas tõrjus Apple Research in Motioni (RIM) troonilt.

20 000 DOMEENI

Novembri lõpus ületas uute domeenireeglite järgi registreeritud domeenide arv 20 000 piiri, mis on siiski veel väike osa kokku ligi 79 000 .ee lõpuga domeenist, mis vajavad ümberregistreerimist. Domeen tuleb registreerida eestiinternet.ee lehel üles loetletud registripidajatest ühe juures. Vana reeglistiku järgi registreeritud domeenide kehtivus lõppeb 5. jaanuaril 2011. Seejärel pole enam domeen kättesaadav külastajatele ning katkeb ka domeeniga seotud e-posti töö.

Eestis loodud veebira Tele2 uuendas välimust ja poodide kontseptsiooni Mobiilsideoperaator Tele2 värskendas Eestis alates 9. novembrist oma visuaalset identiteeti ja viis sellega lõpule oma ärikontseptsiooni uuendamise. Tooted ja teenused on tehtud käegakatsutavaks, uus kujundus võimaldab kiiresti mõista, kellele konkreetne teenuspakett võiks sobida.

Robotexil võidutses IT Kolledž TTÜs korraldatud iga-aastasel robotite võistlusel saavutasid IT Kolledži kolm meeskonda kõik väga kõrged kohad: Pro grupis esimese, teise ja neljanda. Kolmandaks tuli TTÜ Robotiklubi võistkond Mäger. Nagu eelmisel aastal, võisteldi selgi aastal robotite jalgpallis.

Euroopa suuruselt teine posti- ja pakiveo kompanii Groupe La Poste andis DPD Eesti AS poolt välja töötatud rakendusele kvaliteediauhinna.

Kui seni domineeris pakiveo turul B2B ehk ärilt ärile, siis seoses e-kaubanduse plahvatusliku kasvuga on aina suuremat osakaalu omandamas B2C (ärilt tarbijale). Turuanalüütikud hindavad, et aastatel 2008 kuni 2020 kasvab pakiveo turu maht umbes 80%, samas aga pakkudes B2C turuosa kasvuks muljetavaldavad 300%.

Kui äritarbijal on tavaliselt kindel koht (kontor, ladu vms), kus on tööajal ka alati keegi (sekretär, laomees vm) kohal saadetist vastu võtmas, siis eraisikutega see nii pole. Praeguse ekaubanduse ning kullerteenuse peamiseks kitsaskohaks B2C juures ongi see, et pakisaajat pole õigel ajal kohal.

Sel puhul peab klient ise kihutama äärelinnas asuvasse lattu või telefonitsi leidmaa uue sobiva tarrneaja.

90protsendise täpsusega DPD Eesti poolt väljatöötatud internetipõhine logistikalahendus WOW2 (Web Ordering Way) suurendab aga saadetise kättetoimetamise täpsust 90% ning DPD plaanib alustada lahenduse võimalikku eksporti sealsetele grupi ettevõtetele Leetu, Lätti, Rumeeniasse, Tšehhi ja Slovakkia turgudele. Tarmo Taela sõnul võimaldab väljatöötatud lahendus kasutajal valida sobilik paki kättetoimeta-

10 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

mise aeg ning koht kuni 30minutilise täpsusega, mis on teadaolevalt Euroopa parim tulemus. „Eestis läbiviidud testperioodi jooksul vähenes kasutajate 20 000 paki toimetamisega seotud kõnede arv 80%, samas tõusis kättetoimetamise täpsus 90%,” ütles Tael.

E-äri buumi eel Tema kinnitusel on väljatöötatud rakenduse üks olulisemaid sihtgruppe e-poodide kasutajaskond. „Kõigi eelduste kohaselt mitmekordistub aastaks 2020 internetikaubanduse käive Euroopas. Sama või usutavasti isegi jõulisem arengujoon iseloomustab ka Eesti e-kaubandust. See annab meie rakendusele suure nii kohaliku kui ka rahvusvahelise potentsiaali. Eesti pakiveoturust tahame WOW2 toel lähiaastatel hõivata viiendiku,” lisas Tael.

Tavapäraselt ei saa sageli e-poest ostu sooritades kohaletoimetajatki

Isegi Jõulisem arengujoon iseloomustab ka Eestimaa e-kauban­dust.»

Arvutijoonistuste võistlusel „Elurikkus” osales ligi 4000 noort kunstnikku Rahvusvahelise elurikkuse aasta raames korraldasid EENet ja TTÜ Geoloogia Instituut üleeestilise arvutijoonistuste võistluse „Elurikkus”.

Võistlusel said osaleda kõik looduse- ja kunstihuvilised lapsed, noored ja täiskasvanud. Pintsli asemel tuli kasutada arvutihiirt või digilauda, üles joonistada võis nii baktereid kui ja looma- ja taimeliike, evolutsiooni, kliimamuutusi, elurikkuse kadu ja kaitsmist.

Võistlusel lõi kaasa peaaegu 4000 autorit, esindatud oli 195 kooli ja 178 juhendajat.

Kümnest teemast olid kõige populaarsemad „Ürgmere elukas” ja „Elu puu”. Pildil on kuni 10aastaste kategoorias võitnud Mette Mari Kaljase (9) töö „Kadusid elupaigad, kadusid liigid”.

Rain Lõhmus alustas koos Net Groupiga digiarhiveerimisäri Investeerimispankurina tuntud Rain Lõhmus asutas koos IT-firmaga Net Group digitaalarhiveerimise täisteenust pakkuva ettevõtte Baltic Digital Archive AS, mis tegutseb Baltikumis kaubamärgi Infore Archives all ning pakub info säilitamise teenust pikema aja jooksul.

akendus sai väärika auhinna

Eestlaste loodud logistikatarkvara WOW2 aitab erakliendil kullerteenuse kättetoimetamise aja valida 30minutise täpsusega. valida, rääkimata kuupäeva ja kellaaja valikust. WOW2 aga pakub sõltuvalt teenuseklassist kuni pooletunnist täpsust.

Lahendusena sündinud portaal www.dpdpakk.ee võimaldab lisaks sihtaadressi ning 30 minuti vahe-

mikus kättesaamisaja määramisele skännerite võrgustiku kaasabil jälgida reaalajas kohaletoimetamise graafikust kinnipidamist ning esmakordselt anda ka kulleritele lisajuhiseid – näiteks määratud aega või kohta muuta.

Viiekuise testperioodi jooksul

enam kui 20 000 eraisiku saadetiste töötlus on näidanud, et tarnetäpsus on tõusnud ühelt päevalt ühele tunnile. Eraisikutele pakutavate teenustega seotud telefonikõnede arv on vähenenud 80%.

VEIKO TAMM

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 11

uudised

EMT võrgurikke põhjustas ruuter 1. detsembri hommikul lakkas hetkeks töötamast EMT IP-võrk. Nagu selgus Ericssoni ja EMT spetsialistide hilisemast keskseadmete kontrollist, oli põhjuseks ühe mobiilse andmeside tuumikruuteri riistvara rike. Kell 9.58 alanud rike tekitas häireid edasi kogu mobiiliside IP-tuumikvõrgus, samuti ei toiminud automaatne ümberlülitus vigase tuumikruuteri sees.

Webmedia Balti teine Tänavu esimesel poolaastal püsis AS Webmedia Group investeerimispanga Prime Investment koostatud Balti riikide IT-teenuste ettevõtete käibe edetabelis teisel kohal. Esimene on USA päritolu Exigen Services tütarettevõte Riias.

Kalender

arvutima ailm

6.–11.01 CES 2011 – tarbijaelekt-

Tehnoloogiamaa

roonikamess näitab Las Vegases uusi suundi

Aasta algab traditsiooniliselt suure tarbijaelektroonikamessiga CES. Enamik suuri asju on hoitud selle ürituse jaoks, kaamera-, arvuti- ja koduelektroonikatootjad avalikustavad algava aasta kuumemad tooted ja tehnoloogiad. Eelmine kord külastas messi 127 000 inimest, järgmisel aastal loodetakse publiku huvi kasvu. Suundumusteks CES 2011-l arvatakse olevat OLED ekraanid, Google TVga varustatud seadmed, 3D Blu-Ray ja muidugi tahvlite meri, mis väljub tehastest just järgmisel aastal.

1

Greenpeace valis välja rohelised IT-ettevõtted Igal aastal pannakse rahvusvahelised tehnoloogiafirmad ritta, et välja selgitada kõige „rohelisem” ettevõte. Green IT Leaderboard arvestab nende panust kliimamuutuste vähendamisel. Sel aastal oli esikolmik järgmine: 1. Cisco, 2. Dell ja 3. Ericsson.

14.–16.01 Garage48 Helsingis – 48 tunniga tehnoloogiafirmad käima

Eestis (ja ka Aafrikas) populaarsust kogunud lõbus üritus, kus 48 tunniga panevad tiimid ideest kokku toimiva startup-ettevõtte, jõuab jaanuaris esimest korda Soome. Oodatakse ligi 100 inimest, kuu enne ürituse algust oli juba registreerunud ligi 60 osalist.

12 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

2

Kinecti müüdi kümne päevagaüks miljon Novembris mitmetes maailma riikides müügile tulnud kehaga juhitav mängukonsooli Xbox 360 lisa Kinect püstitas müügirekordi – 10 päevaga läks kaubaks miljon seadet. Keha liikumist jälgivat puldita Kinecti

Arengufond koostas kasvuvisiooni 7. detsembril toimunud Eesti tuleviku foorum oli kulminatsiooniks aasta kestnud Eesti Kasvuvisiooni aruteludele, mida korraldas Arengufond.

Arengufond algatas aasta alguses Eesti majanduse visiooni kujundamise järgmiseks kümnendiks.

Koos mitmesaja mõtteerk-

sa eestimaalasega õpiti tundma tulevikukeskkonda kujundavaid suundi ja tõuketegureid, visandati Eesti majanduse neli erinevat tulevikuteed ning tuvastati olulisemad otsustuskohad – visiooni võtmevalikud. Nendega saab tutvuda Arengufondi kodulehel: www.arengufond.ee/ foresight/forum.

ailm pole enam endine

4 peetakse uueks etapiks mängukonsoolide arengus, mängime käib vaid end liigutades ja Kinecti kaamerasüsteem kannab liikumise üle ekraanil nähtavale avatarile. Aasta lõpuks loodetakse müüa viis miljonit seadet, mis peaks olema rekordiline tulemus.

3

Wikileaksi ründas sada arvutit?

New Scientisti turvaeksperdid väidavad, et Wikileaksi veebi hukutasid vaid sada arvutit, sest just nii vähe on tänapäeval vaja lairibaühendusega arvuteid, et Wikileaksi domeeni majutava EveryDNSi serverid kättesaamatuks muuta.

LG LED-lambid

Peagi on meile oodata LG valgusteid, sest firma sai LED- ja plasmavalgustuse toodetele Euroopa riikide, Hiina, Jaapani ja LõunaKorea valitsustelt ametlikud sertifikaadid energiasäästlikkuse, kvaliteedi, ohutuse ja keskkonnasõbralikkuse eest. Üheks sertifikaadi saanud tooteks oli näiteks LG 53vatine LED-üldvalguslamp, mis kasutab kuni 70% vähem elektrienergiat ja kestab kuni 10 aastat.

5

Skype’i konkurent – Viber

2. detsembril saabus avalikkuse ette uus mobiilirakendus Viber, millel on sarnaseid jooni Skype’iga, aga ka mitu eelist. Üks eelis on näiteks võimalus Viberit kasutada tasuta või odavaks helistamiseks sisse logimata – programm seotakse kasutatava telefoniga, kontaktide seast leitakse teised Viberit kasutavad kontaktid ja neile saab helistada juba üle 3G või WiFi tasuta.

Peagi on oodata Viberit ka Androidile, praegu on saadaval iPhone’i versioon.

Modesat Communications sai 2 miljonit eurot Ambient Sound Investments ja Eesti Arengufond koos Bellusega investeerivad uue põlvkonna modemtehnoloogiat arendavasse ettevõttesse Modesat Communications ligi 2 miljonit eurot.

Modesat Communicationsi juht Peep Põldsamm.

FOTO: KALEV LILLEORG

Neid vahendeid kasutab ettevõtte tootearenduseks ja hüppeliselt kasvanud nõudluse rahuldamiseks. Eesti päritolu Modesati Communicationsi patenteeritud PilotSyncTM tehnoloogial põhinevad mo­dem­lahendused või­mal­davad sama kanalilaiuse juures tagada kuni 30% suuremaid andmekiirusi. Uue põlvkonna võrke välja ehitavate telekomiettevõtete jaoks on selliste lahenduste vajadus suur. Modemlahendusi pakutakse telekommunikatsiooni-, satelliitside- ja militaarsidesüsteemide tootjatele.

ARVUTIMAAILM Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 13

uudised u us ja va nad

E-lugerid loobuvad kehast Kui klassikaline e-luger tundub olevat eraldi, e-paberist ekraaniga seade, siis eraldi tarkvarad raamatute lugemiseks pole ka enam haruldus. Uus suundumus on aga lausa „kehatud”, e-raamatute veebipõhised sirvijad.

Google eBooks

Kindle for Web

Issuu

Hind

tasuta

tasuta

tasuta

Platvorm

Google’i e-raamatute pood

Amazoni e-raamatute pood

Issuusse laaditud PDFid

Paari lausega

Google asub e-raamatute turule lihtsaimal viisil.

Pole vaja oma seadet, loe otse veebist, näiteks tahvliga.

Amazon pidi veebikonkurentsile vastama.

Lisaks allalaetavale Kindle’i tarkvarale saab peagi raamatuid ka otse veebist lugeda.

Issuu on hea isekirjastajatele. Teeb kujundatud PDFi mugavaks üle arvutiekraani lugemisel.

AMi hinnang

Teades Google’i suurust võib eBookist tulevikus palju loota.

Veebiklient on hea alternatiiv, kui lugerit pole käepärast.

Issuu on kirjastajale lihtsaim ja kiireim valik, lugejal ka üsna mugav.

Magusad pakkumised Facebooki pingerida – rahva lemmik Eesti edukaim Group­ oni kloon Cherry tõusis täiesti tippu. Grouponi idee kohta kirjutatakse, et see on nagu uus Google kaubanduses.

Ka toimetus proovis selle teenuse ära – maksad pool raha, saad täisteenuse.

Ainult et Cherry.ee kampaania järel on teenuse pakkuja klientidesse uppu-

nud – maksab mõni päev oodata, enne kui oma kupongiga kohale minna.

Cherry.ee ja Estraveli fännide arvu vahe on siiski üsna väike ja rebimine esikoha pärast kestab. Hannah jätkuvale tõusule aitavad kaasa aga mastaabid – rahvusvaheline staar kogub fänne rohkem kui ühest riigist.

14 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

Koostöös Metrix.station.ee-ga avaldame igal kuul edukaimate firma Facebooki fännilehtede pingerea.

1.

Cherry.ee

27 843

+4964

+21,7%

2.

Estravel

27 293

+1629

+6,3%

3.

Hannah

26 890

+6791

+33,8%

4.

Forum Cinemas Kinoklubi

26 308

+1115

+4,4%

5.

Postimees

23 352

+1712

+7,9%

6.

SkyPlus

23 027

+3656

+18,9%

7.

ON24 Sisustuskaubamaja

19 128

+2864

+17,6%

8.

A. Le Coq

15 953

+1761

+12,4%

9.

Tele2 Eesti

15 563

+2956

+23,4%

10.

Kingakaubamaja.ee

15 368

+215

+1,4%

am 10 a a s tat taga si

Stardikorter

ERR pani arhiivid veebi

Plaadile saab kirjutada mitu korda 2000. aasta novembris toimus arvutikasutajate andmekandjate võimalustes suur muutus – müüki saabus esimene taaskirjutatav CD. Uus tehnoloogia oli veel lapsekingades ja kui praegu neid kümne aasta vanuseid plaate mõnes arvutis käivitada, siis selgub, et enamasti on info sealt juba kadunud. Loodame, et praeguste plaatidega läheb 2020. aastal paremini.

Detsembrist on Tallinnas Vana-Lõuna 39a-7 avatud 200ruutmeetrine kontoripind, kus pigem korterilikus miljöös saavad alustavad ettevõtted kohtuda ja tööd teha. Garage48 HUB on algatanud IT-ettevõtjad Ragnar Sass ja Martin Villig.

Hea e-teenuse kuu kiidab tegijaid Eesti arvutikasutajad kiitsid novembris hea e-teenuse kuu raames ühtekokku 47 erinevat e-lahendust.

Kõiki kiitust teeninud elahendusi kutsutakse kandideerima ka Eesti parima e-teenuse konkursile.

Enim kiitust said eestlaste loodud majandustarkvara ERPLY ja Maa-ameti

kaardiserver. Mitmel korral kiideti riigiportaali eesti. ee, Swedbanki ja SEBi netipankasid, sooduspakkumiste keskkondi Cherry. ee ja Deal24, Mobiil ID-d, korteriühistutele mõeldud veebipõhist tarkvara korteriyhistu.net ning Pilet.ee ja Piletilevi piletiostukeskkondi.

ARVUTIMAAILM

Külatee sinise traadi ja antennimastidega 2000. aastal käis täie hooga kogu maa internetiseerimine, just samamoodi, nagu see käib praegugi Estwini projekti raames. Tehnoloogia ja kiirused on ainult teised. Sel ajal võis vallavanem tahta kohe kodust ära minna, sest tulla võis IT-mees, kes käsib lehmad ja lambad maha müüa ja kallid ruuterid osta. Tegelikult muidugi nii halvasti ei läinud – Arvutimaailm kirjutas, et kui vähemalt raadiolingid töötavad ja suuremates asulates saab internetti, võivad inimesed hakata lõpuks Tallinnast ära kolima. Külateega saabunud tasuta internet avaldas siiski juba mõju – kasutajate arv kasvas kiiresti ja tekkisid esimesed suured veebiportaalid.

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) arhiivides hoitav audiovisuaalne kultuuripärand on nüüd kättesaadav elektroonilisel kujul portaali arhiiv.err.ee kaudu. Projekti „Audiovisuaalse kultuuripärandi ja teabe digihoidla esimese etapi väljatöötamine ning sellele ID-kaardi põhise avaliku ligipääsu loomine” abil loodud arhiiv on ehitatud Hitachi salvestusseadmetel.

Projekti toetas Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus.

Bang-olufsen.ee – esimene domeenivaidluse lahend Domeenivaidluste komisjon tegi uue reeglistiku järgi esimese otsuse: bangolufsen.ee anti üle äriühingule Bang & Olufsen AS, kuigi selle oli varem registreerinud Villu Kiima.

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 15

fookus

TULE TÖÖLE! 16 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

1000 it-töötajat

Aastaid on Eesti IT-sektorist olnud puudu just umbes 1000 selle ala töötajat ja on ka praegu. Huvitaval kombel on see number püsinud sama, hoolimata Playtechi, Skype jms suurte firmade Eestisse tulekust.

Meil ei ole mitte kedagi tööle võtta Mis on Eesti startup’ide kõige suurem arengut takistav probleem? Vähe häid ideid? Rahapuudus?

Riske kartvad investorid? Ei. Inimeste puudus.

Erik aru am@am.ee

„Otsitakse sotsiaalmeedia rokkstaari,” teatab Sportlyzeri blogis avaldatud töökuulutus. Firma vajab rahvusvahelise online-turunduse koordinaatorit. Tuttavad ütlesid esitatud nõudeid nähes Sportlyzeri asutajale Tõnis Saagile, et säärast inimest Eestist juba ei leia. „Olen tõestanud vastupidist,” sõnab Saag. Üle veerandsajast kandidaadist üheksa on Eestist. Neist osa ka rahvusvahelise kogemusega.

Ega ülesanne ilmselt kergete killast ei ole – vaja on turundajat, kes suudaks veebis nii hakkama saada, et IT-meest kõrval vaja ei läheks.

Eestlasel pole kogemust

istockphoto

Töötajate leidmisel on Saagi hinnangul kaks aspekti. „Esiteks see, kui huvitava projektiga tegu, ja teiseks, kus sa sellest kisad.” Saag ei ole oma sõnul „igal pool kisanud”, vaid valinud välja kanalid, kus paremat tulemust loota võiks.

Eestlaste probleeme toob Saag välja kaks. Üks on kogemuste puudus, just rahvusvahelisel tasandil – inimene võib ju võimekas olla, aga tutvusi ja suhtlusvõrgustikku oleks samuti vaja. Teine on keeleoskus. „Kui mina oma puise inglise keelega aru saan, et kõnekeel ja kirjakeel on vigane, siis pole midagi teha,” lausub Saag. „Turundaja ei saa keeletoimetaja najal tegutseda.”

Eestlaste kogemustenappuse toob välja ka Erply juht Kristjan Hiiemaa: „Kogemusi, kuidas asjad niimoodi

Otsitakse sotsiaalmeedia rokkstaari, teatab Sportlyzeri kodulehekülg.» tööle panna, et need tööle jäävadki.

Turundada nii, et see ei oleks ainult märgusõna, vaid tekitaks klientide voo.” Kui online-turundajaid siin tema hinnangul veel leiab, siis rahvusvahelisi turundajaid laiemas mõistes Eestis ei olevatki. „Kui keegi Eestist peaks suhtlema otse TechCrunchi või Wall Street Journaliga, siis ta ei oskaks kusagilt alustadagi – tal puuduvad kontaktid,” sõnab Hiiemaa.

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 17

fookus Seetõttu ongi Erply turundusjuhiks ameeriklane.

Eesti tarkvaraarendajatel aga jääb Hiiemaa meelest puudu ärikriitiliste rakenduste loomise kogemustest, sest neil ei ole lihtsalt varem midagi sellist tulnud teha. „Asi ei ole niivõrd õppimises, vaid pigem töökultuuris,” leiab Hiiemaa. „Tuleb aru saada, et sellest, mida sa teed, sõltuvad kellegi äriprotsessid, võib-olla isegi elu.”

intervjuu

IT-sektoris on juba aastaid olnud puudu tuhat inimest Balti Uuringute Instituudi juht Marek Tiits koostas Euroopa Komisjoni tarbeks ülevaate Eesti IKT-ettevõtete teadus- ja arendustegevuse (T&A) olukorrast.

a

n

pix

Ka IT valdkonda?

Jah, eriti IT, sest selles valdkonnas on algne kapitalivajadus väiksem kui auto- või farmaatsiatööstuses. Juba aastaid ringleb IT-sektoris arv tuhat – nii mitu kõrgharitud töötajat olevat puudu. See hinnang on samaks jäänud sellest hoolimata, et vahepeal on sektorisse juurde tekkinud suuri tööandjaid, nagu Skype või Playtech. Ilmselt nähakse valdkonnas jätkuvalt kasvupotentsiaali küll ja veel. Kui tööjõu pakkumine oleks suurem, siis oleks olemasolevatel firmadel võimalik Eestist lahkumata laieneda. Teisalt tekiks ilmselt ka rohkem startup-firmasid ja Eesti võiks loota suuremaid välisinvesteeringuid. Mõne suurema rahvusvahelise firma arendusüksuse tekkeks oleks vaja vähemalt sadakond inseneri, keda ei ole kusagilt võtta.

Miks Eestis IT-spetsialistidest endiselt puudus on?

Küsimus on nii hariduse sisus kui ka kvantiteedis. Umbes pooled Eesti kõrgkoolides IT-õpinguid alustanutest ei jõua kunagi lõpuni. Osalt on probleem õpingute rahastamises. Selleks minnakse tööle ja sageli leitakse, et tööl ongi põnevam. Teisalt ongi täiskohaga töötamise kõrvalt keeruline ka täiskohaga õppida. Teine on sisu küsimus – kellele, mida ja mis keeles õpetatakse. Kohalike tulevaste tudengite arv väheneb eelolevatel aastatel ligi kaks korda. Seetõttu on hädavajalike noorte spetsialistide pealekasv vähenemas, mitte kasvamas. Võõrkeelsed õppekavad tooks siia rohkem välistudengeid ja uut mõtlemist. Ühe peamise probleemina toovad ettevõtjad välja, et rahvusvahelise turunduse vallas napib inimesi. Kas lahendus on nende importimine?

Nõrk rahvusvaheline müük on ainult jäämäe tipp, mitte peamine äri takistav põhjus. Kui rahvusvahelist turunõudlust piisavalt hästi ei tunneta, siis on pea võimatu teha head toodet, millest kliendid välisturgudel vaimustuksid.

18 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

Ülikoolilõpetajaid liiga vähe sc

Eesti avaliku sektori T&A investeeringud on kusagil Euroopa keskmisel tasemel, eraettevõtetel aga jäävad kõvasti alla. Miks?

Erasektori T&A investeeringute maht on täiesti ühemõtteliselt seotud meie majanduse struktuuriga.

Kui globaalselt vaadata, siis Financial Timesi tööstuse klassifikaatori järgi 30 majandusharust umbes viis teevad valdava osa maailma erasektori T&A investeeringutest. Nende hulka kuuluvad näiteks IT ja elektroonika, biotehnoloogia ja farmaatsia, autotööstus.

Et Eestis ei ole mastaapset autotootmist, farmaatsiatööstust ega tugevat elektroonikatööstust, mis siin tootearendusega tegeleks, siis on loo moraal see, et meie T&A investeeringute kasvul selged piirid. Kui Eesti tahab oma T&A investeeringute mahu 3% SKP-st viia, peame neisse harudesse mastaapselt inimesi juurde tekitama. Võib-olla autotootmist siin ei loo, aga teiste sektorite peale tuleks mõelda küll.

Kiirelt üle kogu maailma laieneva Fortumo juhatuse liikme Rain Rannu sõnul tunneb temagi firma puudust arendajatest, aga ka mõnes vähegi spetsiifilisemas valdkonnas rahvusvahelist müügi- ja turunduse kogemust omavatest inimestest. „Väikese riigi häda,” nendib ta.

Tarkvaraarendajate puhul Rannu ega ka teised siinsed IT-ettevõtjad baashariduse üle ei kurda, küll aga

turundajaid ja müügimehi pole zeroturnaround eestist leida proovinud.» on probleemiks kõrgkoolilõpetajate nappus. Teadmisi jääb vajaka eeskätt spetsiifilisemates valdkondades – nagu näiteks erinevatele mobiiliplatvormidele arendamine.

Zeroturnaroundi juhatuse liige Jevgeni Kabanov ütleb, et firmal on raske leida vajalikul tasemel Java-arendajad. „Kuid meie nõuded on ülikõrged, sest teeme väga keerulist ja innovatiivset tehnilist arendust,” lisab ta. „Pigem on asi selles, et kõik head inimesed on juba kuskil töötamas ja peame nad kuidagi endale saama.”

Kabanovi hinnangul suudab Zeroturnaround pakkuda oluliselt huvitavamat tööd, rahvusvahelist kogemust ja ka finantsiliselt paremat paketti kui Eesti turul tavaliselt. Eesti tarkvaraarendajad aga pole sotsiaalvõrgustikes aktiivsed ega oma ka reaalses elus eriti suurt suhtlusvõrgustikku. Nii

Tõnis Saag otsib Sportlyzerisse tööle rahvusvahelist turundust oskavat inimest.

Foto: kalev lilleorg

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 19

fookus Skype Eesti juht Sten Tamkivi ütleb, et töötajate otsimisel eriti raskes olukorras on alles alustavad ITettevõtted.

Foto: Scanpix

taandubki kõik tuttavate seast ja harilike töökuulutuste kaudu otsimisele. Turundajaid ja müügimehi ei ole firma Eestist leida püüdnudki – nendeks on Zeroturnaroundil Prahas elavad ameeriklased.

Apple’i mobiilplatvormile tarkvara arendava Indilo Wirelessi tegevjuht Marius Arras räägib, et keeruline on leida arendajaid, kes valdaks programmeerimiskeelt Objective-C, mida ei õpetata üheski Eesti ülikoolis. See ei ole aga etteheide haridussüsteemile – seda keelt kasutab siin vast kolm-neli firmat. Nii peab ettevõte tulevikuski ilmselt oma inimesi ise koolitama, mis muudab keerukaks uute projektide käivitamise – viie või kümne uue töötaja kiire leidmine on sisuliselt võimatu.

Skype Eesti juhi Sten Tamkivi sõnul on iseäranis raskes olukorras just päris alustavad ettevõtted. Eesti suuremates IT-firmades, nagu Skype, Playtech, Webmedia ja Helmes, töötab kokku tuhatkond programmeerijat, neile lisanduvad veel suurte ITosakondadega mitte-IT-ettevõtted, nagu pangad. Kui stardib täiesti uus ettevõte, tuleb ühel hetkel kasvule

lagi ette. „Kolm sõpra said kokku, üks teeb äri ja kaks tarkvara,” kirjeldab Tamkivi. „See on võimalik, sest kogunesid inimesed, kes tahavad ajada äri, on valmis riskima, ei vaja kindlat palka – aga kuidas leida see neljas mees?”

EAS toetab Jääb põhimõtteliselt kaks võimalust.

Leida keegi, kes tunneb, et firma, milles ta töötab on kasvanud liiga suureks, kes tahab vaheldust, ja kes on aastatega end piisavalt kindlustanud.

Teine võimalus on palgata üliõpilane, kellel kindlustatust küll ei ole, aga kes vaatab pigem näljase pilguga tulevikku. „Päeva lõpuks määrab tõenäoliselt see, kas asutaja on piisavalt osav, et kedagi ära rääkida leppima natuke kehvemate töötingimustega tulevase õnne ootuses,” arvab Tamkivi. „IT-spetsialistidega on nii, et majanduskriis on siin õpingutele pühendumisele pigem hästi mõjunud,” ütleb haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets. „2009./2010. õppeaastal suurenes vastuvõtt ja katkestajate arv vähenes.”

20 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

Mullu oligi rekordiliselt suur vastuvõtt arvutiteadustesse, 1440 inimest. Näiteks kahe aasta eest oli see arv 1197 inimest. „Ilmselt annaks veel ära teha kõrgkoolide ressursside koondamisega, milleks koostöös suuremate ülikoolidega ka ettevalmistused käivad. Käivitunud on ka esimesed ühisõppekavad,” lisab Laidmets.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetab välismaise arendustöötaja (kes võib olla ka müügi- või turundusinimene) töölevõtmist kuni poole palga ulatuses. „Nii ja naa,” hindab arendustöötaja toetuse taotlejate arvu EASi eksporditoetuste juht Mihkel Pukk. „Turundusjuhte on ikka päris paras ports, neid leidub ka IT-firmades.”

Kokku on ettevõtted EASi toel palganud 32 arendustöötajat, neist kolmveerand on rahvusvahelised turundusjuhid, viis tootearendajad (teadurid ja disainerid) ja kolm ettevõtte võimekust arendavad töötajad (insenerid). Keskmiselt saab EAS kuus kaks-kolm taotlust.

Tõnis Saag ei oska veel öelda, kas Sportlyzeri valik langeb eestlase või välismaalase kasuks. Kui kõrgeima ta-

semega kandideerijaks osutub välismaalane, kelle palgasoov Sportlyzeri eelarvesse mahub, siis esitab firma kindlasti ka EASile taotluse arendustÜÜtaja toetuse saamiseks. Iseenesest vþiks turundaja Saagi meelest täiesti vabalt ka välismaalt tegutseda – kui inimesel piisavalt motivatsiooni on. „Selge on muidugi see, et mida lähemal ta asub, seda lihtsam on teda vajaduse korral siia tuua,� lisab ta.

Indilogi on mþelnud ka välismaalaste palkamisele – eeskätt Indiast vþi Pakistanist allhanke ostmisele. Sellel on Arrase sþnul aga omad miinused.

Et iPhone’i ja iPadi arendusprojektid on ßldjuhul lßhikesed, läheks välise partneriga suhtlemise peale väga oluline osa efektiivsusest kaduma. Pigem pßßab ettevþte olemasolevate inimestega vþimalikult palju tÜid ära teha.

Saag tunneb puudust välismaalt palgatud inimeste sotsiaalmaksu ßlempiirist, mis tema meelest tuleks vþimalikult kiiresti kehtestada. „Palgavahe on lihtsalt nii suur,� ßtleb ta.

Kabanovi hinnangul peaks riik reklaamima sotsiaalvþrgustikke (eriti tÜÜalaseid, nagu LinkedIn) kui moodust paremate tÜÜvþimaluste leidmiseks. „Oleks ka kena, kui näiteks Venemaalt vþi Ukrainast oleks kþrgharidusega tarkvara insenere lihtsam Eestisse tuua,� lausub ta.

Peale arendustÜÜtaja toetuse saa-

majanduskriis on þpingutele pßhendumisele hästi mþjunud, vähemalt it alal. vad ettevþtjad EASist kßsida rahalist tuge oma inimeste täiendkoolituse, þppereiside, välispraktikate ja välise nþustamisteenuse läbiviimiseks. Samuti on EASil mitmeaastane koostÜÜ ITLiga, mille raames mitmeid koolitusi on algatatud ja rahaliselt

toetatud. ITLilt uuritakse igal aastal, millised on sektori probleemid ja arenguvajadused, et koolituste, Ăľppereiside toetamise kaudu probleemide lahendamisele kaasa aidata.

Rohkem rahvusvahelist EAS korraldab praegu ekspordi mßßgijuhtide koolitusprogrammi ettevalmistamist. Praegu otsitakse riigihankega koostÜÜpartnerit, et korraldada ja läbi viia rahvusvahelist koolitusprojekti ning leida osalejaid. Koolitusprogrammi tulemuseks peaks olema 35 uut ekspordi mßßgijuhti, kes tuleks toime mßßgiga lähiturgudest kaugemale. „Rahvusvahelise ärijuhtimise þpe on Eestis petlik termin, välja arvatud juhul, kui auditooriumis on pooled välismaalased,� ßtleb Tamkivi. Lisaks baasteadmistele majandusest on samavþrd olulised suhtlusvþrgustik, kogemused muukeelse inimesega äri ajamisest, mida eestlastega koos auditooriumis istudes kuidagi ei saa.

/&)* 0&)$ ! 6 (;&$" (&&."* . 2& /&)* -., )""*&!")"

5 /%7 /&)* 0&)$ ! /&/ )! 2 ! 0,&*" &+"+ &)* .,%1 1-%. /& 0&+(011.& &)* .,%& ,+ . 2&*0 &* *&))") ,+ -;)"0&(12 /0 +" ))".$& 2 /0 +" ' 2 )1 2 &$&/0 2 0,&*" &)* .,%1/ )"&!12 ! &+"! 0,&! 2 ! ' . %1/0 2 ! /&)*

5 /%7 /&)* 0&)(1 ( /10 0 (/" /&)* -;)"0&(" "/* /"(/ . 2&(/ )&* /" 2;& *:! /" +;." ""* )! *&/"(/ /&)* /0 /&)* ))".$& 0" "/* /"(/ . 2&(/ 2 )1 2 &$&/0 *&/"(/ /&)* / 2;;.("% !" 0,)*1 2;& (),,.&/" 2"" 2:)' ),-1 0 *&/"(/ /&)* /0 /&)* !" 2:/&*1/" ' (1.+ 01/" (,.. ) :..&01/" )""2"+! *&/"(/ /&)* / "/* &2 %"+!&+ /&)* ( %'1/01/0" (,.. ) ' - )'1!") *11!") '1%01!") (1& /&)* ! ,+ :..&01+1! 2;& 2 ' 2 ! -1% /0 *&/0

++1/0 *&+" 8..&01+1! 2;& -;)"0&(1)&/0" /&)* !" (,.. ) 0&)$10 ! 6 0&)( % &$"/01+1! /&)* 6 (,.! -:"2 / ;;.("% ""* )! *&/"(/ 0&)$10 $" ) %1/0 (1+& 2;;.("% ,+ 2:)' / ' /""':.") 6 (,.! -:"2 / (1+& :..&01/" )""2"+!1*&/"+&

5 /%7 /&)* 0&)$ ! "& 0"(&0 /&)* 0&)$10 !"/ (&-&01/01++"0 ' /, &2 ! ( /10 *&/"(/ ) 0"/ 2 /0/<+!&+1 " /0 :&"+! 2 0" 2" "/0& 4 )& ) 9&0/" ))&++

&+#, 1+&*"!-% .* "" Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 21 333 1+&*"!-% .* ""

firma

Tieto Estonia – firma, millest teatakse vähe

Nad korraldasid 2009. aasta lõpul töötajatele peo, mille ülekande tegi ETV2 HD-buss satelliidi kaudu firma 16 000 töötajale üle maailma. Kuid Eestis ei teatud sellest eriti midagi.

Peresõbralikkuse edetabelis oleme olnud üsna tihti.»

Ave Lindberg administratsiooni juht

See firma on rajanud ka Eesti suuremate pankade jaoks olulised süsteemid, haldab praegu SEB Panga ja Swedbanki tööjaamasid ja sularahaautomaate ning kõigi suuremate pankade kaardimakse terminale ning kui midagi vaja, võib tellida vastava kompetentsi IT arendusspetse kas või Indiast või Malaisiast. Ometi ei teata Eestis sellest Soome päritolu põhjamaade ühest suurimast IT-firmast suurt midagi. Miks? Ühe põhjuse leiab näiteks sellest, millest räägivad Tieto pressiteated. Tavaline ajakirjanik igaks juhuks ei hakkagi neist uudist vormima, sest teema puudutab nii sügavaid ja keerulisi ITlahendusi, mis tavainimesele on täiesti märkamatud. Näiteks räägib üks novembri pressiteade sellest, et Tieto sai valmis ühe Soome panga jaoks pilveteenuste testimise infrastruktuuri.

Mida küll tavaline inimene või ajakirjanik oskaks sellest arvata?

Küll aga teavad Tietot hästi kõik suuremad IT-ettevõtted Eestis. Tegu on nii konkurendi kui ka partneriga. Konkurendid – näiteks sotsiaalministeeriumi hangetel on Soome firma Eesti suurte arendajatega jõudu katsunud või osalenud Tartu Ülikooli kliinikumi infosüsteemide arendamisel koos kodumaise Webmedia ja MicroLinkiga. Partneritena näiteks võitis Tieto koos IT Grupiga ühiselt Eesti Posti 21 miljoni kroonise hanke arvutitöökohtade rendi- ja haldusteenuse ostmiseks.

Millega siis Tieto Eesti internetiavarustes silma on paistnud, kui uudistes me seda firmat

22 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

kuigi tihti ei kohta? Otsingus tuleb välja see, et tegu on peresõbralike ettevõtete konkursil kõrgeid kohti saanud firmaga. Ongi peaaegu kõik.

Ka eelmise aasta globaalne Eurovisioni-stiilis ja talendijahi sugemetega jõulupidu, mis Tallinnast maailma üle kanti, on meedia tähelepanu hiljem vaid paar korda äratanud. Eelmisel aastal seal Eestit esindanud trummari talendiga Risto klõbistab nüüd kontoris rahulikult arvutiklahve, kuid trummikomplekti leiab juba ka mõne teise töötaja kabinetist.

IT-spetsialiste tuleb kinni hoida Ave Lindberg, kes on Tieto Estonia administratsiooni juht, on ühtlasi ka Tieto elav faktiraamat, sest on selles firmas olnud ainukesena täiesti algusest peale, oskab ka valgustada, miks muidu märkamatuks jääv IT-firma on kord aastas tähelepanu äratanud peresõbralike ettevõtete edetabelis.

Muidugi on üks põhjus see, et IT-spetsialiste otsitakse endiselt, olgu masu või head ajad, tikutulega taga. Kui neid õnnestubki oma paati meelitada, tuleb neid hoolega kinni hoida. Ja mõjutada ka peresid. Sest vaatamata heale palgale võib pere üks päev nõuda, et aitab sellest pingelisest tööst, võta nüüd midagi rahulikumat ette kuskil mujal. „IT-firmade seas oleme me peresõbralikkuse edetabelis olnud esikümnes üsna tihti,” ütleb Ave Lindberg ja räägib selle peresõbralikkuse taga olevatest asjadest: tervisepaketid, spor-

Poodide müügiterminale pole haaranud mitte massiline viirus, vaid need tuleb veidi ümber seadistada euro tulekuks, näitab Tieto Estonia POS teenuste juht Raul Baumann firma tööpõldu. Fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 23

firma

Administ­ ratsiooni juht Ave Lindberg on ettevõtte elav entsüklopee­ dia, töökohal firma Eestisse tuleku esimestest päevadest 1995. aastal.

ditoetused, ühisüritused, tasuta tervisekontroll, nüüd ka võimalus reisida töölähetusse eksootilistesse maadesse. Näiteks Indiast on hakanud Tieto tellima rohkem töid ja ka eestlasi on saadetud sinna meeskonnatööd arendama. „Kuid kõige rohkem hoiavad inimesi meie ettevõttes kinni teised head kaastöötajad,” usub Lindberg.

Kuid ikkagi võib ükspäev tulla hea spetsialist lahkumisavaldusega – ta ei oskagi öelda miks, aga tahab lahkuda, proovida vahelduseks midagi uut. „Paljud on vahepeal korra ära käinud ja hiljem tagasi tulnud,” ütleb Lindberg.

Koolist maailma tippu

Headest analüütikutest ja süs­ teemiarhi­ tektidest on alati puudus.»

Avo Kask viitab tööjõupuudusele.

Vaatamata peresõbralikkusele, rahvusvaheliselt tasemel töötasudele ja võimalusele maailma tippudega koostööd teha on ikkagi raske töötajaid leida, tunnistavad Ave Lindberg ja Tieto Estonia juht Avo Kask üksmeelselt. Milles siis asi? Jutt kisub riigi koolitatavate spetsialistide vähesusele ja üks põhjus on ka see, et paljudel suurtel ettevõtetel on oma hiiglaslikud IT-osakonnad ja seal hoitakse ka palju häid proffe kinni.

Teenuseid on hakatud küll ettevõttest juba välja andma, aga väga palju asju tehakse suuremate firmade sees ise oma jõududega ära. Sellepärast võtavad IT-teenuste ettevõtted omakorda spetsialistideks tudengeid otse koolipingist. „Headest analüütikutest ja süsteemiarhitektidest on alati puudus,” ütleb Kask. Neid ameteid

24 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

tuleb omandada kauem ja otse koolist ei saa head arhitekti võtta. Kool võib õpetada hästi programmeerima, aga üldisemate vaadete jaoks on vaja kogemusi.

Euromasinad Tietost läbi 2004. aastal tegi Swedbank Tietoga Eestis ühisfirma Tieto Estonia Services, et sularahaautomaate, kaardimakseterminale ja arvuteid hooldada. Aasta pärast liitus ühisfirmaga ka SEB pank, hakates osanikuks. Eestis oli IT infrastruktuuri teenindamise välja andmine teisele firmale hooldada sel ajal haruldane ja turvalisuse tõttu tahtsid pangad kõike hoida oma majas.

Selleks olid suuremates pankades hiiglaslikud IT-osakonnad ja hooldusmeeskonnad. Iga pank tegi samu asju ise, käis suur dubleerimine. Siis aga tehti ots lahti – Tieto ruumidesse hakkasid kogunema katkised kaardimakseterminalid, harutati lahti uusi pangaseadmeid ja sõideti pangaautomaatide vahet, kui midagi tahtis kõpitsemist. Nüüd on ühisfirmas POSide ehk kaar­dimakseterminalide kuhi eriti kõrge – kõik terminalid käivad hooldusest läbi, et järgmise aasta alguses euroarveldusteks valmis olla. „Praeguseks on eurole üleminekuks kõik enam-vähem valmis,” kommenteerib terminalikuhjasid POS-teenuste juht Raul Baumann, kuid ei välista ka aastavahetusel kainena valves istumist. Juhuks, kui kuskil peaks tõrkeid tule-

TEHTUD TÖÖD

Suured ja valmis asjad Tieto Estonia portfellist ++ Keskkriminaalpolitsei, Siseministeerium ja Politseiamet: SIS/SIRENE ehk Eesti Schengeni keskse infosüsteemi (SIS) ning Keskkriminaalpolitsei (KKP) SIRENE büroo töövahendi loomine IBMi / Java EE / Oracle'i platvormil. ++ Sotsiaalministeerium: STAR – Sotsiaaltoetuste keskse andmeregistri loomine IBMi / Java EE / Oracle'i platvormil ++ Eesti Post: registersaadetiste jälgimise süsteem ++ Euroopa Liidu Keskkonnaagentuur: hulk eri süsteeme ++ Riigihangete Amet: Riigihangete Register ++ Eesti Loto: online-müügisüsteem ja online-mängude platvorm ++ Tallinna Linnavolikogu: AKTAL – Tallinna Linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemise infosüsteem

ma. „Tietol on selles mõttes hea, et oleme juba teistes riikides eurole ülemineku kogemuse saanud,” säilitab Baumann rahu.

Kuigi Tieto kasvas kunagi välja Soomes pankade IT-osakondade liitmise teel finantssektorile teenuseid pakkuvaks firmaks, ei ole praegu enam see ettevõte kaugeltki vaid pangandus­äris tegev. Kui mujal maailmas võib nimetada eksootilisemate valdkondadena autotööstuse või energeetika ja naftatööstuse lahendusi, on ka Eestis tegevus laiemaks valgunud.

Avalikule sektorile tehti küll esimesed tööd juba rohkem kui kümme aastat tagasi, kuid nüüd on Eestis ka telekomisektor Tieto teenuseid kasutama hakanud: nii EMT kui ka Elisa on kliendid.

Avo Kask aga peab üheks tõsisemaks tööks Tieto Estonia ajaloos Eesti Schengeni keskse infosüsteemi (SIS) ning Keskkriminaalpolitsei SIRENE büroo töövahendi loomist IBM / Java EE / Oracle’i platvormil.

Tallinna linnavalitsuses on palju Tieto teenuseid kasutatud, sotsiaalministeeriumile on ka töid tehtud. Küsimusele, kas ka skandaalsete mittetöötavate sotsiaalministeeriumi lahendustega on Tieto seotud, vastab Kask kiiresti: ei, meie töödest pole eriti kirjutatud, sest need töötavad ja nendega suuri jamasid pole olnud. Üks neist töödest on sotsiaaltöö dokumenteerimise ja menetlemise süsteem STAR. See 8,9 miljonit

krooni maksnud projekt siiski põhjustas ka väikese skandaali – nimelt tuli tarkvara järgi seaduseid muutma hakata, et süsteemi saaks õigesti andmeid sisestada.

Enamik avaliku sektori lahendusi on praktiliselt nullist valmis tehtud, ütleb Kask. Mujalt riikidest on raske midagi üle tuua, riikide infosüsteemid on üsna isikupärased. Ka Euroopa Liidus, kus on palju imelikke standardeid, ajab igaüks siiski isemoodi oma asju.

Ligi 50 protsenti, aga peagi ka rohkem läheb Tieto Estoniast töid ekspordiks. Majanduskriisi aegne tellimuste vähenemine Eestis elatigi üle tänu globaliseerumisele – siinsed programmeerijad võivad ju vabalt teha töid kuhu iganes Tie­ to kliendile laias maailmas Malaisiast USAni. Erinevalt maasikakorjamisest või kalkunikitkumisest ei pea välismaa tellijale töö tegemiseks kodumaalt lahkuma. Isegi Eesti firmast ei pea ära minema. Tarkvara eksport on selles mõttes väga mugav.

Rahvusvaheline meeskond Kui keskkriminaalpolitsei töövahendi SIREN tegemisel kasutati ka leedukate abi, siis mõne projektiga on aetud asju veelgi kaugemal. „Leedu ja valgevene programmeerijatega on hästi lihtsalt läinud, sest mingil määral oleme ikka üsna ühesuguse taustaga,” arvab Ave Lindberg ja ajab telefonitsi taga Tarmo Tulvat, kes pidi Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 25

firma

Tieto Estonia juht Avo Kask peab harjuma ka mõnede töötajate india-inglise aktsendiga, mis tihedast välislähetuses käimisest võib külge jääda.

Indias tuleb väga konkreetselt öelda, mida järgmiseks teha.»

Tarmo Tulva India kogemusest.

juba rääkima inglise keelt kerge India aktsendiga, sest suhtleb pidevalt sealsete programmeerijatega. Lõpuks saamegi India-spetsialisti kätte ja tema oskab nõu anda, kuidas sealtkandi programmeerijatega edukalt asju ajada. „Erinevuseid on meil siin põhjamaades nendega rohkem kui ühiseid jooni,” arvab Tulva, „meil regioonis kipuvad kõik väga iseseisvad olema ja ülemus ei pea kogu aeg käima uusi tööjuhiseid andmas. Indias tuleb väga konkreetselt öelda, mida järgmiseks teha.”

Tarmo Tulva on India vahet sõitnud alates aprillist ja sama kaua on indialased ka Tallinnas käinud. Praegu siiski kedagi lõunamaalastest Tallinna hangede vahele sattunud pole. Indiast on põhjamaade firmal siiski kasu loota, sest näiteks panganduses spetsiifilise Pythoni spetsialiste on peaaegu võimatu lähemalt leida. Indias aga on kolmkümmend tehnoloogiaülikooli, kus IT-spetsialiste õpetatakse ja haruldaste oskustega programmeerija on nõus ka 2,5 korda väiksema palgaga. Tasub pingutamist.

Tarmo Tulva arvates on tulevikusuundumus tarkvaratööstuses samasugune, nagu mõnes „raskemas” tööstuses: massiline koodikirjutamine rändab Euroopast välja (näiteks Indiasse), siin jäävad tegutsema arhitektid, visionäärid ja üldisemad arendajad.

Samas peab Tulva Valgevenet väga heaks kohaks, kust spetsialiste otsida – „nad valdavad hästi vene keelt ja ka meil on palju häid vene noori IT alal, kes valgevenelastega kergesti ühi-

26 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

se keele leiavad”.

Tieto fuajees ripub pisike, ligi meetri laiune vaibake tunnistamaks veel ühte rahvastevahelise eduka suhtluse toimumist. „See on kingitus kliendilt,” meenutab Ave Lindberg heldimusega, „tegime Aserbaidžaani Pasha pangale lahenduse ja näe, klient kudus meile tänutäheks vaiba.”

Edasi pilvedesse Muidugi on ka Tieto moega kaasa läinud ja plaanib pilveteenuseid. Neile sobib hästi nii infrastruktuur teenusena kui ka tarkvara teenusena.

Kui seni on Tieto kliendid olnud Eesti mõistes väga suured, siis pilvandmetöötlusega saab Tie­ to oma suurt ressurssi ja võimsusi ka väikeste tükkidena välja rentida, näiteks väikestele. Avo Kask ütleb, et lähim pilv juba töötab edukalt – Soomes on „maht-nõudmisel” teenus suures serverikeskuses saadaval, maksad selle eest, palju kasutad.

Kui Pet Shop Boys filmis oma video Tallinnas, siis Ave Lindbergil on samaväärne saavutus ette näidata IT-maailmast – nimelt filmis Microsoft koos Tietoga oma reklaamklipi Tallinnas. Efektne klipp räägib äriinfosüsteemide koostoimimisest. Eesti näitlejate ja Tieto töötajatega restoranis Telegraaf vändatud lühifilmike ei maini küll peaaegu sõnagi „infrastruktuurist kui teenusest” ega seletata lahti ka keerulisi plokkskeeme „ärikriitilistest infosüsteemidest”, kuid põnev on vaadata ja lõpus on reklaami sõnum ka peaaegu kõigile selge.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vöib kahjustada teie tervist!

Uutmoodi Saaremaa

Kuuerealisest odrast ja meie oma sügavaima puurkaevu kirkast pöhjaveest kristalselt puhas uutmoodi Saaremaa.

reportaaž

Microsofti maailm Berliini pilvedes Adidase triibudressides mees ja naine sätivad end laval seisma Xboxiga teleka ette. Algab energiline paigaljooks. Microsofti spetsialistide kokkutulek TechEd Berliinis on alanud.

Paroolid on nii 1990ndad, kasuta smart­ card’e, näohääle jms tuvastust kombineeritult.»

Mees ja naine jooksevad võidu, sõidavad kärestikul, mängivad pingpongi. Muidugi teab ligi 7000 TechEdi avamisele kogunenud Micro­ softi spetsialisti ja arendajat, et mängitakse uue Microsofti toote – Kinecti abil, mis jälgib mängija keha liigutusi ja mingit pulti polegi vaja. Ka järgnevad esinejad on publikule tuttavad ning enamik esitletud asju kõigile, kes vähegi Microsofti värskeimate uudistega kursis, rohkem või vähem tuttavad. Microsoft ei esitle Euroopa spetsialistide suurel kokkusaamisel midagi jalustrabavalt uut, kuid avakõned on pigem emotsionaalse ühtekuuluvuse tekitamiseks.

Microsofti Windows Phone 7 direktor Brandon Watson kiidabki eurooplasi – just nemad saavad kõige esimesena tarkvarahiiu uut mobiiliplatvormi nii suures valikus katsuda, sest Euroopas on juba müügil üheksa erinevat Windows Phone 7 telefoni. Euroopa juhib valikus ja väljatuleku kiiruses. See on tõsi, sest enne konverentsi kohalikust elektroonikapoest läbi käies oli hulk HTC ja LG Windows Phone 7ga varustatud telefone juba lettidel. Eestist saabunud osalised lubasid neid hiljem kokku ostma minna, mis sest, et Eesti tuge (näiteks õ tähte) veel sellel platvormil pole.

Watson näitab siiski teadjatele veel kord, mida Windows Phone 7ga teha saab. Esiteks – e-poed mobiilis, näiteks eBayst võib nüüd osta metroos telefoni näppides omale kas või purjeka. Teiseks näitab ta, kuidas mobiili abiga kinno minna. Paraku on kõik need teenused väga

28 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

sisukesksed ja eeldavad konkreetseid teenusepakkujaid.

Nagu ikka, langeb tuhandete tehnoloogiahullude kogunedes ürituse WiFi võrk koomasse, kuid erinevalt iPadi esitlusest, kus Steve Jobs palus oma WiFi seadmed võrgust koristada, saab Microsofti esitleja hakkama – mingi oma varjatud lahendusega.

Kogu täiega pilveteenustesse Kui Windows Phone 7 on kõige seksikam teema TechEdil, siis pilved jälle IT tagatubade kõige kuumem jutt. Muidugi on Microsoft ka pilveteenuste esitlemisega väljas. Võib öelda, et Microsofti tarkvaraplatvorm ongi minemas kogu täiega pilveteenustesse. Muidugi kiidab seda suunda ka Michael Kleef, Microsofti serveri ja pilvetoodete tootejuht ja räägib, kuidas isegi kontoriprogrammid varsti otsapidi pilves on.

Jah, järgmist Office’it me näemegi pigem pilveteenusena ehk veebist kättesaadavana. Office 365 on järgmine Microsofti kontoripakett ning see on tarkvara kui teenus. Microsoft Office läheb pilve. Kõik on ühendatud serveris Sharepointi, Exchange’i ja suhtlusserveri Linc abiga.

Oleme TechEdi jaoks loonud Skype’is väikese Eesti osalejate grupi ning üks konverentsile preemiareisina sõitnud Microsofti partnertudengeist Sander Soots juba kommenteerib (kui Internet tagasi on tulnud): ammu nähtud. Millal siis uued asjad tulevad? Soots ootab Silver-

Helesiniste ekraanidega k채ed-k체ljes-labor laseb Microsofti uusimaid tooteid proovida.

Foto: kaido einama

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 29

reportaaž

KBOXi külge käiv Kinect on revolutsioon mängutööstuses, usub Microsoft.

Tõesti, ka füüsisele on puldita mängimise süsteem kasulik.

light 5, Windows 8-t või siis vähemalt mõnda Windowsiga tahvelarvutit.

Selle asemel aga kuulutatakse hoopis välja päeva suurim uudis: Microsofti infrastruktuurkui-teenus virtualiseerimisplatvorm Hyper-V Cloud. Sellel on kuus põhipartnerit – Fujitsu, NEC, IBM, Hitachi, Dell ja HP. Platvormile võib ehitada avaliku või privaatse pilveteenuse.

Avakõne saab läbi. Nüüd võime kõik koos laulda: IaaS, PaaS, SaaS. Infrastruktuur, platvorm ja tarkvara kui teenus ehk siis SaaS – Office 365, Windows Intune, Dynamics; PaaS – Azure; IaaS – Windows Server Hyper-V.

Vanamoodi enam ei saa

Networkminer on parem kui Wireshark» Andy Mallone jagab süüdimatult tarkust

Kui esimesel päeval saabusid külalised konverentsile nii, nagu lennukid rahvast Berliini kohale vedasid, siis teisel päeval lüüakse metroo ja rong rahvast pingul täis nagu tipptunniaegses Mustamäe trollis. Kõik tulevad samal ajal algavatele eri sessioonidele, millest valdav enamik on loengud Microsofti tippspetsialistidelt kuulama tulnud arendajatele.

Enamik jutte jäävad ka koolitatud IT-juhtidele hiina keeleks, kuid on ka lihtsamaid ses-

30 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

sioone. Näiteks Office 365 tutvustus.

Office 365 on „pilvede pilv” ehk SaaS, PaaS ja IaaS kokku pandud. Keegi ei saa öelda, et mulle Office’i pilves ei meeldi ja tahan vanamoodi karbitoodet, räägib energiline Microsofti evangelist puldi taga. Ei saa ka öelda, et mulle need vanad Office’i traditsioonilised rakendused ei meeldi, ma tahan veebis kõiki asju teha ja suhelda ainult suhtlusvõrkudes. Järgmisel aastal müügile tulev Office 365 on Exchange, Office, Sharepoint ja Linc koos ning kes tahab, jätkab vanamoodi, kes aga ei taha, teeb tööd mobiilist, veebist või suhtlusvõrkudest.

Kuigi Microsoft on juba mõnda aega väitnud, et tema uued operatsioonisüsteemid on aina turvalisemad ning tõestuseks ka ise viirusetõrjet (Security Essentials) tootma hakanud, tunnevad Microsofti arendajad siiski turvalisuse vastu kõige rohkem huvi. Kõlava nimega küberkuritegevuse sessioon on tohutus saalis, kuid ikkagi puupüsti täis. Rahvas seisab ka püsti.

Microsofti tuntud koolitaja Andy Mallone ehk nende enda Henn Sarv viskab ekraanile hulga nimesid ja linke – tarkvara, millega saab palju paha teha. „Põhiprobleemid praegu on tuuma-

jaamade tarkvara ligipääsetavus, rahvusvaheline terrorism, rahvusvaheline narkokaubandus, kõik vastikud asjad,” räägib Mallone ja näitab turvalisuse illusiooni kõige tuntumat märki: Titanicut, mida mitte miski ei suutvat uputada, nagu alguses lubati.

Kuidas nuuskida enda ümber?

Võetakse lahti Google’i avaleht. Kui Google’ist on mõne isiku kohta tüütu infot kokku lapata, aitab Pipl.com, sügavam personaalse info otsinguleht. Saab inimese kohta palju isiklikke andmeid kokku korjata, näitab Mallone. Fotod on olemas, telefoninumbrid, e-posti aadressid, kõik ilusti nimekirja pandud. Loo moraal on selles, et identiteeti on väga lihtne varastada. Kasutajanimed saab ka kätte, tavaliselt on sealt edasi parooli arvata juba palju lihtsam.

Palju käsi tõuseb saalist, kui Andy Mallone küsib, kes on juba langenud küberkuritegevuse ohvriks. IT-personal tundub olevat levinud sihtmärk. Tööriistad on muutunud nii lihtsaks, et isegi see murdvaras, kes varem varastas kuvari ja mõtles, et arvuti on käes, oskab nüüd identiteedivargusega tegeleda.

Networkminer on parem kui Wireshark ümbruses ringi nuuskimiseks, soovitab Mallone süüdimatult. Kõik info tehakse visuaalselt kättesaadavaks, ei pea ise üldse vaeva nägema. Ja häkkimine on lihtne ka sellepärast, et 50% kasutajatest ei tee kunagi turvauuendusi.

Kuidas siis end kaitsta? Nii küsib Mallone pärast seda, kui on paranoilisemad tegelased ühiskasutatavast WiFi võrgust ära peletanud.

Kõige olulisem osa algab sellega, et peab oma igapäevast personali paremini jälgima. Vormid, kaelasildid, ligipääsusüsteemid – see on füüsiline kaitse, mida osav häkker niisama lihtsalt ei murra. „Paroolid on nii 1990ndad, kasuta smartcard’e, näo-, hääle- jms tuvastust kombineeritult,” soovitab Mallone.

Windows 8 kohta, millest ametlikult Microsofti esindajad ei taha rääkida, sosistatakse kuluaarides palju. Seltskondlikes vestlustes õhtusel vastuvõtul avaldab nii mõnigi tükikesi infost järgmise Windowsi kohta: kasutajaliides võib tulla Kinecti omadustega ehk me saame arvutit juhtida kehakeelega või nägu ja käsi liigutades.

TechEdil oli ka mitukümmend eestlast, kes lõuna ajal kogunevad Eesti lipukestega tähistatud laudade äärde. Teiseks päevaks on paljud omale Windows Phone 7ga telefoni ostnud.

vä rs ke va ad e

Tudengid TechEdil Sander Soots Microsofti partnertudeng, MUG.ee juhatuse esimees TechEdil sai mulle selgeks üks asi – mitte kusagil maailmas pole nii vinget Microsofti kommuuni kui Eestis.

Keynote ehk avakõne oli paadunud Microsofti fännidele nagu mina ilmselt veidi igav, sest otseselt midagi uut ei esitletud ning rääkisid pigem müügijuhid kui tegelikud teadjad. Positiivse koha pealt – mida peaks endale esitlustes ette valmistama, on screencast. Juhul, kui demoga ei lähe nii nagu vaja, lased videost kohe edasi. Järgmisel päeval ajasin aga MUG.ee kasutajagrupile INETA liikmelisuse välja, sain rahastuse osas palju targemaks, sain mõne hea kontakti inimestega, kellega muidu poleks kokku saanud, tegin läbi mõne käed-küljes-labori ja kogusin veel natuke nänni kah.

Viimasel päeval sai siit-sealt veidi nänni kogutud ja viimased kontaktid Windows Phone 7 tiimiga vahetatud, linnas ringi joostud ja paar suveniiri kaasa otsitud ning asju pakitud ja juba oligi aeg tagasi lennata.

Annika Toit Microsofti partnertudeng, Tartu Teaduspark, projektijuht Reis on läbi, kuid emotsioonid konverentsist endiselt tugevad. Võimalusi oli palju – sai kuulata ettekandeid väga heade esinejate esituses, osaleda paneeldiskussioonides, külastada näitust, kus olid kohal Microsofti partnerid üle Euroopa, enda oskusi arendada käed-küljes-laborites ning õhtuti lõbusalt Berliinis aega veeta.

See oli suurepärane üritus enda suhtevõrgustiku laiendamisel. Avanes võimalus tutvuda tublimate tehnoloogiahuviliste tudengitega üle Euroopa. Üks ettekannetest, mida kõige rohkem nautisin, oli Miha Kralj’i „If there was a school of IT architecture what would I learn there?”. Ta suutis väga elavalt edasi anda oma huvitavad mõtted selle kohta, mis on peamised eeldused, et olla edukas IT-arhitekt.

Teisipäeva õhtul valisin mitmetest eri sessioonidest „Naised tehnoloogias” paneeldiskussiooni. Kõlama jäid mõtted, et naistel on olemas kogu potentsiaal, et olla edukad IT-valdkonnas, tuleb vaid valmis olla pühenduma. Soovitan kõigile, kel vähegi võimalik järgmisel aastal osaleda!

KAIDO EINAMA Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 31

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren­ tidele. meie hinded

5

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

Ülimugava kla Kui mõni aeg tagasi sai pidevalt Samsungi uusi sülearvuteid katsutud, siis vahepealne masu muutis nende sattumissageduse üsna harvaks.

Ajakiri Digi kohtus aprillis R530 mudeliga, mis oli selline ... odavklass.

Nüüd siis seisab mul endal laual uus R540 ja tutvumisreis saab alata.

Kui R530 sai Sven Vaharilt Digis pragada nõrga konstruktsiooni tõttu, siis tundub, et Samsung oli kiirelt õppust võtnud. R540 küll sellist muljet ei jätnud, et ta kohe-kohe tahaks lagunema hakata. Vastupidi, masin oli suur ja tugev, ent ekraanisuurust arvestades siiski mitte tinapomm – omas suurusklassis 2,5 kilogrammiga üks kergemaid. Ka disainil pole viga.

Ei midagi ülepakutut – korralik ja tavapärane sülemasin, nagu peab.

Kaant avades leiame nn täisklavia-

Juba paar aastat pole ­ nii suurepärase klaviatuuri­ käiguga süle­ arvutit kohanud.» tuuri, ka numbriklahvistik on olemas.

Minu tutvusringkonna suurim klaveriguru Andrus Laansalu, kes on ikka sadu klaviatuure läbi klõbistanud, oli R540 klaviatuurist vaimustuses – ta polevat juba hea paar aastat nii hea klaviatuurikäiguga asja kohanud. Samas on arvuti nühkpadi üsna pisike (75 x 45 mm), kuid tänu kiirusele ja täpsusele pole kasutamine raske.

Kui nüüd uurime masina arvutuskomponente, siis siin on hüpe R530ga võrreldes suur: tolle alaotsa Core 2 Duo T3100 asemel on uusima Inteli i-seeria integreeritud mälukontrolleriga i3-350M (kahetuumaline, kuid tänu Hyper-Threading tehnoloogiale

32 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

virtuaalselt neljatuumaline). Operatiivmälu hulk on kahekordistunud 4 GB DDR3-1066 peale. Kasutades 4 GB SO-DIMM mooduleid, on arvuti maksimaalselt toetatud operatiivmälu hulk koguni 8 GB! Graafikat veab ATI Radeon HD 545v ehk Radeon HD 5145 diskreetne kaart. Teades ATI HD 5450 lauaarvutikaardi jõuetust, ehmatab veelgi madalam number algul ära. Ent siis avastame, et see 545v pole midagi muud kui tootja poolt veidi ülekellatud ning ümbernimetatud Radeon HD 4570 ehk eelmise põlvkonna üsna hea keskklassi kaart.

Kui aga võimalus on, siis nautige selle sülearvuti heli läbi kõrvaklappide, mitte kõlaritest. Või kui te saadate filmi sülemasinast suurde telerisse või projektorisse HDMI-liidese kaudu, siis toetab R540 ka HDMI heli.

Ventilaator vaikib Kui räägime juba helist, siis peatugem ka veel ühel, tüütul heliallikal – nimelt jahutusventilaatorite müra. Samsung on suutnud R540 ehitada väga vaikse, tavalise kontoritöö juures pole ventilaatori tegevust üldse kuulda.

Alles siis, kui anname masinale raske maksimaalselt koormava testi närida, muutub mõne aja pärast ventilaator veidi kuuldavaks.

Aga pärast ohtrat kiitust mainigem ka miinuspooli. Esimesena tuleks silmas pidada ekraani – kuigi LEDtaustavalgustusega, kasutab Samsung siin mitte oma kvaliteetset PVA-tehnoloogiat, vaid odavaimat TN+Filmi.

Mustpunkt on ebameeldivalt kõrge – 0,87 cd/m2 ning maksimaalne eredus on 207,4 cd/m2, millest tulenevalt on ekraanil väga väike kontrastsus ning

Kuidas valime testitavad tooted?

Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

aviatuuriga Samsung tehnilised andmed

Samsung R540 Hind: 10 195 krooni (Arvutikeskus) Mudel: NP-R540-JS01EE Protsessor: Intel Core i3 350M 2,266 GHz Mälu: 4 GB (2 x 2 GB) DDR3-1066 Graafikakaart: ATI Mobility Radeon HD 545v (512 MB) 720 MHz GPU Ekraan: 15,6” WXGA, 1366 x 768 pikslit, LED Kõvaketas: 500 GB Mälukaardilugeja: SD/SDHC/MMC Optiline seade: CD/DVD lugeja ja kirjutaja Võrguliidesed: Ethernet 10/100 Mbit/s, WLAN b/g/n, Bluetooth 3.0 Pordid: 3 USB 2.0 pesa, VGA väljund, HDMI, heli sisend-väljund Veebikaamera: 0,3 Mpix Aku: kuue elemendiga, 44 400 mWh, LiIon, ca 2,5 tundi Operatsioonisüsteem: Microsoft Windows 7 Home Premium ENG Kaal ja mõõtmed: 2,5 kg, 379,8 x 255,5 x 29,9–36,2 mm

käijast R530-st on vaid 3000 krooni kallim masin oluliselt parem ja arenenum.

Kokkuvõtteks ütleks, et tegu on väga korraliku arvutiga kontoritöö tarbeks ja ka oma koduarvutiks pole teda paha muretseda (kui just uued kiired mängud pole eesmärgiks).

VEIKO TAMM

nigel värvide esitus. Lisagem siia ka läikiv peegelekraan ja midagi lakke hüppama panevat me ei saa. Tööks sobib, aga sooviks nüüdisajal paremat. Ka veebikaamera oma 0,3 Mpix lahutusega on nigel.

Lisadega koonerdatakse Kui R530-l oli kasutada nüüdisajal juba de facto standardiks kujunenud gigabitine Ethernet-liides, siis R540 on pardale saanud miskil kummalisel moel vaid 10/100 Mbps liidese. Välkmälu kaartide lugeja toetab vaid SD/ SDHC ning MMC kaarte, puudub tugi meil üsna laialt levinud CompactFlashile ega leia me PC-kaardi

ega Express-kaardi pesa. Samuti pole kiita akul töötamise aeg – umbes kaks ja pool tundi. Samas pole aga selle klassi konkureerivatel toodetel ka kasutusaeg eriti pikem. Positiivne on juba R530 juues leitud akuindikaator, mis annab masinat sisse lülitamata infot aku laadimisolukorrast. Täiesti tühja aku täislaadimisaeg on veidi alla kahe tunni.

Ent kui me võrdleme masina parameetreid paar numbrit tagasi uuritud Delli E5510 omadega, siis leiame, et sel 7500 krooni odavamal arvutil on kiirem protsessor (i3-350M vs. i3-330M), parem graafikat ja kaks korda suurem kõvaketas. Oma eel-

veiko.tamm@gmail.com

plussid

++ mõistlik disain ++ hea klaviatuur miinused

–– kehv ekraan –– lühike aku tööiga

Arvutimaailma hinne

4

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 33

labor

Lenovo kuvaripaar USB-sõltlasele ja peaaegu profile Lenovo lasi sügisel välja kaks uut kuvarit ja iseenesest võiks neist ju ka eraldi lugudes kirjutada. See kuvaripaar aga täiendab üksteist, näidates kätte kaks huvitavat segmenti turul, nii et kõrvuti saab neist hästi sotti.

Lenovo L2230x on puhtatõuline kontorimasin. Selle 21,5tollise laiekraankuvari võib panna sülearvutiga kontoritöötaja lauale ja ta on rahul, kuigi pilt ja värvid pole just kõige kirkamate hulgast.

Vahetades mõne vana kuvari asemele selle uue, on vahe muidugi märgatav paremuse suunas. Kui aga töötaja mõtleb vaikselt mõne video käima tõmmata või tuleb vajadus pilditöötlust teha, võib selle kuvari kasutajalt ka nurinat kuulda, sest USB ühendus võib jääda veidi aeglaseks.

Üks USB pesa juhib kogu mängu Kaablite osas on saabunud selle mudeliga lõplik selgus: üks pistik ühendab kõike ja see on tavaline USB pistik. Muude kaablitega arvuti küljes jännata ei tulegi.

USB otsas tuntakse ära lisakuvar, paigaldatakse vajalikud programmid ning korraga hüppab lahti ka Skype, paljastades tõsiasja, et uues kuvaris on ka kõlarite ja mikrofoni võimalus (sisseehitatuna siiski mitte).

Vanade aegade meenutuseks leiab kastist veel tavalise VGA kaabli analoogväljundiga arvutitele (neid ikka veel on), kuid pilt on seda kaablit kasutades muidugi LCD ekraani jaoks kehv ja saab ka ilma läbi.

USB kaabli kaudu aga pilt veel

kohe esimese korraga kuvarisse ei jookse. Windows 7ga masin kuulutab, et USB Etherneti ja USB video draivereid siiski ilma plaadita ei leita, seega on vaja CD-eadmesse kaasasolev CD ka korraks sisse pista. Miks küll ei võiks USB kaudu kuvarist draiverid otse tulla?

Vanade aegade meenutuseks leiab kastist veel tavalise VGA kaabli analoog­väljun­ diga arvutile.»

USB 2.0 standardi järgi, kuid mitte kiire USB 3.0 ühendusega kuvar on siiski suure eraldusvõimega pildi ülekandmisel pigem kontoritöö kui tõsisema multimeediaesituse jaoks. Üle ekraani näiteks HD video küll mängib, kuid aeglase USB tõttu on märgata kerget jõnksutamist.

Samas on see USB kuvar hea abiline sülearvuti doki asendamisel, sest tagaküljel leidub USB pordilaiendi kolmele USB lisaseadmele. Sinna saab ühendada täisklaviatuuri, lisakõvaketta, printeri või midagi muud.

Uus ja kummaline avastus selle kuvari juures on LAN kaabli pesa ta-

34 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

gaküljel. Ega midagi, pikemalt mõtlemata ( ja nagu kiirjuhend lubab) ühendame sinna võrgukaabli, teise otsa aga paneme ruuterisse. Kui nüüd arvutist internetti otsima hakata, siis tõesti – see on läbi kuvari olemas.

Kõik selle ühe USB kaabli otsast!

Tõmmates internetist midagi suurt (näiteks 100 MB suurust pakitud faili) ja vaadates samal ajal 21,5tollisel laiekraanil videot, kisub pilt vägagi sakiliseks, sest nüüd käib ju kogu videopildi ja võrgu liiklus läbi ühe USB pordi, mis USB 2.0 puhul laseb vaid 480 Mbit/s korraga ühes suunas läbi.

Kui istuda arvuti taga ja rahulikult veebi vaadata, on pilt siiski korralik.

Ka printer töötab USB kaabliga kuvari taha ühendades tõrgeteta.

Asendi reguleerimiseks on sellel kuvaril võimalusi üsna minimaal­selt – vaid püstisuunas kallet saab kruttida. Kõrgus on fikseeritud, paremale-vasakule saab pöörata ekraani koos jalaga.

Hind aga pole suur, 3480 krooni on tubli keskmine, arvestades, et paigalseisva pildi osas pole ekraanile miskit ette heita. Väga ere, hea kontrastsuse ja suure vaatenurgaga. Värvid ja kiirus on siiski keskmisevõitu.

Pilt ja veel üks pilt Nii nagu eelmine, on seegi kuvar (mudelinimega L2321x) 1920 x 1080piks-

Ekraani­pin­na Kõrvale jääv tühi riba on kasutatav teise virtuaalse kuvarina.» lise eraldusvõimega, kuid erinevalt eelmisest saab Displaypordi kaudu kiire ja terava pildi sülearvutist või tööjaamast otse kuvarisse saata. Tegu on juba poolprofi tööriistaga.

Ka ekraani küljes olev kuvarijalg käändub igatpidi: reguleeritav on kõrgus ja kaldenurk, pöörata saab veel kuvarit kas lai- või püstiformaati.

Vaatenurk on vasakult paremale väga hea, lugu läheb kehvaks aga püstiformaati keeratud ekraani nurga alt vaatamisel ehk siis teistpidi on vaatenurk tunduvalt kitsam.

tehnilised andmed

tehnilised andmed

USB-kuvar Lenovo L2230x

Pilt pildis kuvar Lenovo L2321X

Sisseehitatud seadmed: USB jagaja (3 pesa) Ekraan: 21,5tolline laiekraan, 1920 x 1080 pikslit, reageerimisaeg 5 ms, heledus 250 cd/m2, kontrastsus 1000 : 1 Ühendused: VGA, 1 USB (arvutisse), 3 USBd (kuvaril) LAN pesa (kuvaril), heliväljund ja mikrofonisisend (kuvaril) Võimsus: 22 W Mõõtmed: 51,2 x 15,3 x 37,6 cm koos jalaga Kaal: 4,2 kg

Sisseehitatud seadmed: USB jagaja Ekraan: 23tolline laiekraan, 1920 x 1080 pikslit, reageerimisaeg 5 ms, heledus 250 cd/m2, kontrast 1000 : 1 Ekraani jagamine kaheks: 2 : 1 (1280 x 1080 ja 640 x 1080); 1 : 1 (960 x 1080 ja 960 x 1080); 1 : 2 (640 x 1080 ja 1280 x 1080), pilt pildis (640 x 480 pilt 1920 x 1080 pikslises pildis) Ühendused: VGA ja Displayport (kahe videosisendina), USB (eraldi kaabel 4 x USB jagajasse) Võimsus: 24 W Mõõtmed: 54,6 x 24,1 x 37,4 cm Kaal: 6,7 kg

plussid

plussid

++ saab kasutada dokina ++ jagab LAN võrku arvutile ++ 3 USB pesa

++ kiire ühendus Displayportiga ++ mitmeks ekraaniks jagamine ++ hästi reguleeritav jalg

miinused

miinused

–– vähereguleeritav jalg –– aeglane ühendus arvutiga –– DVI sisendi puudumine

–– DVI-sisend puudub –– püstiformaadis on väike vaatenurk

Hind: 3480 krooni (MarkIT/ ALSO)

Arvutimaailma hinne

Hind: 3729 krooni (MarkIT/ ALSO)

4-

Arvutimaailma hinne

Üks kuvar, mitu pilti

4

Lisaks heale ekraanipildile ja Displaypordi võimaldatavale kiirele ühendusele on kuvaril veel üks omadus, mida niisama lihtsalt neist ei leia.

Pildi jagamine mitmeks tähendab Lenovo pilt pildis kuvari L2321X-i puhul seda, et ekraanipilti saab jagada mitmeks osaks. Näiteks kui on vaja vana 4 : 3 suhtega ekraani, võib laiekraani teha sellise suhtega ekraanipinnaks ja kõrvale jääv tühi riba on teiseks virtuaalseks kuvariks.

Pildijagamisel võib ühe pildi allika võtta Displaypordist, teise aga VGA kaablist. Pilt pildis olekus saab teise, pisema pildi panna ükskõik millisesse ekraani nurka.

USB kaabel on sellel kuvaril ka kaasas, aga sellega ei edastata pilti, vaid saab tekitada väikese USB hubi ehk jagaja, nii nagu esimesegi kuvari puhul.

Kuid seekord on USB kaabel vaid andmeliikluseks kuvari taha ühendatud lisaseadmetesse, ei milleksgi muuks.

Seega – üks Lenovo kuvar on kiireks ja mugavaks kontoritööks, teine erilisema vajadusega peaaegu profile.

KAIDO EINAMA

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 35

labor

Suur ja väike vend jälgimas Proovisime kahte – suuremat ja väiksemat venda D-Linkilt. Miks panna ühte patta need kaks erinevat kaamerat? Põhiliselt on mõtet neid koos hinnata ikka sellepärast, et D-Linki kasutajaliides neile on üsna sarnane.

Kui tavaliselt võib IP-kaamerat ostes selle kaenlasse haarata ja kontorisse jalutada, siis DCS-6818 on kogukam, pakitud keskmise suurusega arvutikasti. Selleks on ka põhjust – kaamera näeb välja nagu tänavavalgustuse latern või herilasepesa, suur ja raske koos kupliga.

DCS-6818 laternaposti otsas Vandaalikindel ja ilmakindel, sest Tähtede Sõjast pärit robotiga R2D2 sarnaneva seadeldise sisemuses leidub nii soojendi kui ka ventilaator.

Massiivsed (malmist?) kinnitusdetailid peavad ilmselt vastu ka kurikaelte üritusele pooliku tellisega salasilm maha võtta.

Sisse lülitades hakkabki kaamera undama nagu üks tavaline lauaarvuti.

Kohendab kaameramootorite asendit ja jääbki innukalt sahisema. Arvutist saab sisevõrku ühendatud kaamerale ligi kohe kas spetsiaalse kliendiga, mille peab installima või IP-aadressi järgi. Muidugi ei hakka me arvutit ühte kaamerat jälgides koormama spetsiaalprogrammiga ja proovime otse, veebiliidese kaudu.

Ligipääs otse üle võrgu Veebilehitseja nõuab ActiveX-i ja seepärast tuleb Chrome’i brauserit jooksutada Internet Exploreri pistikprogrammiga, muidu kõike veebis tööle ei saagi. Üldiselt polegi klienditarkvaral vaid ühe kaameraga suurt mõtet, sest veebipõhise kasutajaliidesega saab kõik vajaliku ära teha. DCS-6815 mak-

sab palju, kuid kaamera võib asendada päris paljusid valvekaameraid, sest keset õue ta posti otsa rippuma pannes võib igas suunas liigutatavat seadet panna salvestatud punkte jälgima, aeglaselt kogu hoovi skännima või kuni kaheksa sisendalarmi järgi etteprogrammeeritud suunda end pöörama ja näidatavat suurendama.

Suurendus on kuni 36kordne. Klienditarkvara pole siiski ilmaasjata tehtud, D-ViewCam tarkvara sobib kuni 32 kaameraga süsteemide jaoks.

R2D2-ga sarnaneva seadeldise sisemusest leiab nii soojendi kui ka ventilaatori.»

Katsetamine algab esialgu hämaras toas ja jätkub tänavavalgustusega, samuti üsna hämaras detsembrikuises hoovis. Kuni 25 kaadrit sekundis annab välja üsna sujuva pildi. Sujuvuse tagab see, et kui ühenduse kvaliteet kipub kehvaks minema, siis vähendatakse pigem pildikvaliteeti kui kaadrisagedust. Seda saab menüüdest ise sättida ja inimsilmale ongi sujuv liikumine siiski inforikkam kui tüütult „hakkiv” pilt.

Ekraanipildi videokaadrist teeb kaamera ka lülitava sündmuse peale, olgu see üks kaheksast andurist või liikumisele reageerimine. Pilt saade-

36 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

takse automaatselt meilile.

Videoga on nii kalli kaamera puhul loomulikult võimalusi palju. Maksab eelkõige see, et kaamera on oma kupli all 360 x 180 kraadi ehk poolsfääri ulatuses liigutatav. Kaameramootor arvestab suurendusega, nii et kui see on suur, siis liigub mootor ka aeglasemalt, et videopilt ei kihutaks liiga kiirelt üle detailide.

Kuni 3 MP kvaliteediga pilt on valvekaamerate seas üsna korraliku kvaliteediga, ehkki värvid on kehvemas valgustatuses veidi moondunud.

Stoppkaadrit vaadates on liikuva inimese nägu siiski üsna udune, aga piisab vaid korraks seisatada, kui passipilt on võimalik ära teha.

DCS-3110 – väiksem, aga ikka tugev Kaamera DCS-3110 on pealtnäha väga lihtne, aga elementaarse turvakaamera võimalused on olemas. Erinevalt suurest vennast võtab see isend voolu ka PoE ehk võrgujuhtme kaudu, seega pole vaja kaamerani eraldi toidet vedada. Kasutajaliides on peaaegu sama, vaid veidi vähemate funktsioonidega.

Kuni kolm liikumistsooni saab kaamera vaateväljas määrata kasutajaliidese pisikesel ekraanipildil, väga täppishäälestust seal teha ei saa. Kuid iga liikumistsooni saab eraldi häälestada, nii et kui näiteks vaateväljas on õu, kus võivad kassid hulkuda, saab tundlikkuse madalamaks keerata.

Kaamera sisevõrgus häälestamine on selle töö tegijale aabitsatõde,

tehnilised andmed

tehnilised andmed

Valvekaamera DCS-3110

Valvekaamera D-Link DCS-6818

Hind: 4905 krooni (PCSTO)

Võrguprotokollid: IPv4, TCP/IP, RTSP/ RTP/ RTCP, HTTP, SMTP, FTP, NTP, DNS, DHCP, UPnP, DDNS, PPPoE, IGMP, Samba klient, IP filtreerimine, 3GPP Kaamerapilt: JPEG, MJPEG ja MPEG-4 videokompressioon, MPEG-4 striiming, striimimine üle UDP, TCP, või HTTP, MPEG-4 multicast-striimimine ja MJPEG striimimine üle HTTP Pildikvaliteet: MJPEG video kuni 1280x1024 pikslit, MPEG-4 kuni 640 x 480 pikslit (VGA) Pildi seadistamine: kuni kolm seadistatavat liikumisalarmi akent kaadris, peegelpilt, pööratud pilt, heleduse reguleerimine, valge balanss, AES Ligipääs: eraldi tarkvaraga (kuni 32 kaamerat) või veebilehe kaudu (veebiserver kaameras), otsepildi jagamine kuni 10 vaatajale korraga Salvestus: CF kaardile Toide: PoE, 12 volti

Hind: ca 25 000 krooni (tuleb müügile) Objektiiv: F3,4 -102 mm, 36 x optiline suurendus, 12 x digitaalne suurendus, käsitsi ja automaatne fookus, tagantvalguse kompensatsioon, WDR, 360kraadine vaatenurk (kaameramootoriga), 1,8–60kraadine vaatenurk objektiivil Sisendeid-väljundeid: 8 alarmisisendit, 1 alarmiväljund Võrk: 10/100 Mbit/s lokaalvõrk, dünaamilise DNSi tugi, otseühendus välisvõrgu kaudu PPPoE abil Kaamerapilt: MPEG-4 / MJPEG striimid üheaegselt, kuni 25 kaadrit 720 x 576 eraldusvõimega (PAL), NTSC, analoogvideo väljund jm Ligipääs: eraldi tarkvaraga (kuni 32 kaamerat) või veebilehe kaudu (veebiserver kaameras), salvestamine NASi või kohalikule kõvakettale

plussid

plussid

++ ilmastikukindel ++ soodne hind

++ üks liigutatav kaamera asendab paljusid fikseeritud kaameraid ++ sündmusele reageeriv väljasuurendamine

miinused

miinused

–– alarmivõimaluste vähesus –– liikuvaid objekte võiks teravamalt salvestada

–– kallis –– keeruline paigaldada

Arvutimaailma hinne

4-

Arvutimaailma hinne

4-

aga igaks juhuks kordame üle: määra staatiline IP-aadress ja oma võrguruuteris, mis välismaailmaga suhtleb, tuleb määrata kaamera IP-aadressile https ja http serveri ligipääs.

Nii saab ka IP-kaamerat eemalt seadistada. Muide, kaamerapilti saab vajadusel isegi mobiiltelefonilt jälgida, näiteks Androidile on olemas rakendus Tiny DVR. Alati ei pruugi see küll igasuguse IP-kaameraga niisama lihtsalt ühilduda.

Küüned saab kaardile taha Salvestab see kaamera vajadusel ka Compact Flash kaardile, mis asub

Vajadusel saab kaame­ rat mobiililt jälgida, näiteks Androidile on ole­ mas rakendus.» kaamera küljel kummilapatsi taga.

Seda on lihtne ära varastada. Seega maksaks väikevend asetada sellisesse kohta, kus pole kaamerale lihtne ligi ronida. Lisaks mälukaardi näppamisele võib kaamerale ligipääsenu teha ka tehaseseadetesse algtaastamise ilma eriti pingutamata.

Väikesel alumiiniumkestas kaameral on nii mikrofoni sisend kui ka heliväljund. Saab improviseerida väikese uksekella või väraval rääkimise lahenduse.

KAIDO EINAMA

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 37

labor

F-Secure Anti-Theft kaitseb mobiile näppamise eest Ehkki tuntud põhjanaabrite viirusetootja näpatud telefoni ise politseile üles ei anna, on nende pakutava lihtsa tarkvaraga võimalik oma kadunud telefoni jälgi ajada ja isiklikku infot eemalt kaitsta.

Pealtnäha lihtne tarkvara sisaldab siiski mõnesid riukaid, selgus Androidiga telefonil testides. Kaitsta saab veel Nokia telefone Anti-Thefti-nimelist tarkvara OVI poest laadides ja ka Windowsiga telefonidel on FSecure’i turvatarkvara jooksev. Aga riukad seisnevad selles, et niisama lihtsalt ei pruugi kohe alguses kõiki funktsioone käima saada. Lugeda tuleb kasutusjuhendit ja pikema mõtlemisega inimestel ka kasutajatoega ühendust võtta.

Asukoht sisse HTC Desire’i peal ja Xperia X10 Miniga oli allalaadimine lihtne, kuid telefoni ei saanud eemalt lukku panna. Ka privaatseid andmeid ei saanud kohe alguses telefonist minema pühkida. Kohe töötas vaid asukohamääramine. See nõuab asukoha määramise lubamist menüüst, ise ei näi Anti-Theft suutvat GPSi ega võrgupõhist asukohamääramist sisse lülitada.

Kadunud telefoni asukoha määramine käib lihtsalt (sellest on ka Youtube’is treeningvideo): saadad SMSi oma telefonile ja see peab sisaldama ka n-ö ligipääsuparooli. Kui parool on õige, saadetakse samale numbrile tagasi SMS, kus on Google Mapsi jaoks sobivad koordinaadid lingi kujul. SMSi saabudes kadumaläinud telefonile ei ole vastuvõtval telefonil muide näha, et SMS saabus, ka saadab see varjatult SMSi tagasi oma

tehnilised andmed

F-Secure Anti-Theft for Mobile Hind: tasuta

Platvormid: Windows Mobile, Android 1.6 või 2, Symbian S60 3 või 5 Omadused: asukoha eemalt positsioneerimine, telefoni lukustus, andmete kustutus, teated SIM-kaardi vahetamisest.

asukoha koordinaatidega.

Installimiseks Androidis on vaja lubada välisrakendused, sest F-Secure’i mobiilirakendus on vaid F-Secure’i enda lehelt laaditav, mitte Android Marketist.

HTC Desire ei lubanud rakendust enam telefonist ära kustutada, Xperia aga küsimusi ei esitanud ja lasi F-Secure’i probleemideta maha võtta. Seega saab pätil jälgimistarkvara eemaldamine HTCga raskem olema.

Kõik parooli taha Miks aga ei töötanud kohe alguses muud funktsioonid? Selleks saabus abi 80 km põhja poolt F-Secure’i peakorterist. Nimelt oli vaja Android 2.2 puhul aktiveerida Device administrator ehk n-ö administraatorina sisselogimine. See tähendab, et iga kord telefoni avades tuleb sisestada parool.

Tüütu, aga „ärandamisvastase” tarkvara ja turvalisuse jaoks vajalik.

38 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

KAIDO EINAMA

Nii näeb oma kadunud telefoni asukohta mõnes teises telefonis või ka arvutis Google’i kaardil.

plussid

++ töötab enamikul mobiiliplatvormidel ++ kadunud telefoni saab SMSiga positsioneerida miinused

–– veidi keeruline Androidis seadistada –– nutikam varas saab kaitse eemaldada

Arvutimaailma hinne

3+

Windows Phone 7 – stardivalmis, mitte küps LG Optimus 7 oli tegelikult juba kolmas toimetuses testitud Windows Phone 7ga telefon, kuid ilmselt räägitakse lähiajal igal pool niigi neist teistest – HTC mobiilidest. Samas väärib ka LG Optimus 7 tähelepanu.

Kui alustada esmamuljest, siis käes hoides on see mobiil igati soliidne, kandiline ja suur. Hea ekraan on Windows Phone 7 puhul Micro­softi poolt ette kirjutatud, seega siin ei saagi tekkida odavtelefonide kehva kasutajakogemust. Ka graafikale on karmid nõuded, samuti peab protsessor olema võimekas – Microsoft on Windows Phone 7ga positiivse kasutajakogemuse tõsiselt plaani võtnud.

Tõesti – ekraan on ilus ja selge, animeeritud menüüd, rohke graafikaga mängud ja sujuv viipega kerimine on kõik väga efektsed ja esimest korda telefoni näinud inimene tahaks seda kohe osta.

Võimlemine asukohariigiga Paraku on Windows Phone 7 platvormis veel asju, mis nõuavad põhjalikumaid teadmisi töölesaamiseks.

Esiteks – et Marketplace’ist midagi kätte saada, on vaja luua Live’i konto, mis Windows Phone 7 jaoks „kehtiv”.

Eestis asuv konto selleks ei kõlba.

Asukohamaaks peaks panema mõne riigi, kus Windows Phone 7 juba ametlikult esindatud, näiteks Ühendkuningriigid või Saksamaa. Sama

tehnilised andmed

Mobiiltelefon LG Optimus 7 Hind: pole veel teada

Protsessor: Qualcomm Snapdragon 1 GHz Platvorm: Windows Phone 7 Ekraan: 480 x 800 pikslit, 3,8tollise diagonaaliga Mälu: 16 GB, 512 MB RAM, 512 MB ROM (mälukaardipesa puudub) Andmeside: HSDPA 7,2 Mbit/s; HSUPA 5,76 Mbit/s, WiFi 802.11 b/g/n, DLNA

lugu on arvutiga sünkroniseerimisega – vana Mobile Device Center osutub kasutuks ja installida tuleb Zune.

Samas on e-postiga kõik kõige paremas korras – lisada saab oma Live’i konto, millega käivad nüüd kaasas ka kontaktid ja kalendrid, Gmaili kontoga sünkroniseeritakse edukalt (sealhulgas ka kontaktid ja kalendrid) ning lisada saab mitu kontot. Muidugi Exchange ka – see on elementaarne, et Windowsi telefon sünkroniseerib Exchange’iga.

Imelikul kombel puudub LGst Live Messenger, mis tunduks nagu olevat elementaarne. See lubatakse lisada tarkvarauuendusega järgmise aasta alguses. Puudub ka copy-paste, mis lisandub samuti hiljem. Eestlastele võib veel ka häiriv tunduda ka õtähe puudumine klaviatuurilt.

Office – redigeeritav Ka multitasking’ut ehk mitme rakenduse korraga jooksutamist veel ametlikult pole, kuid mitu asja töötavad siiski edukalt ka taustal, näiteks muusika mängimine ja meiliteavitus.

Väga mugav on n-ö aktiivne avalehekülg, kus minimalistliku disainiga nupud uuendavad sisu reaalajas: sõprade Facebooki pildid, saabunud teated jne on nupul kohe näha. Ka Office’i tugi on väga hea – dokumente saab redigeerida ja oma PowerPointi slaidi lausa mobiilis valmis teha ning suurel ekraanil ette näidata. Sharepointi tugi ehk dokumendihaldus on ärikasutajale tugev pluss. Pole vaja oma asju kogu aeg sünkroniseerida, vaid võib tõsta dokumendipilve.

Praegu võiks LG Optimus 7 nimetada varajaste katsetajate jaoks sobi-

vaks ja ka neile, vaid kes meelelahutust, meilindust ja internetti vähesel määral kasutavad, on LG juba üsna hea ja ilus. Ärikasutaja, kes tahaks, et kõik töötab kohe ja probleemideta, peaks veidi ootama, kuni Windows Phone 7 esimene uuendus välja tuleb, mis Microsofti lubaduste järgi kõik suuremad probleemid kõrvaldab.

KAIDO EINAMA

plussid

++ hea ekraan ++ kiire miinused

–– puudub veel Eesti tugi –– puudub copy-paste –– vähe rakendusi

Arvutimaailma hinne

3+

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 39

labor

Äri ja mobiili sobitamine

Teist aastat selgitasime koos ekspertide ja lugejatega välja parima äritelefoni. Teist aastat oli see sama raske. Siiski, kõigile üllatuseks selgus seekord konkreetne võitja ja auhinnalist kohta ei jagatud.

Alustame lugejatest – nende hääled kogunesid veebis ja kohe alguses läksid selgelt ette kolm favoriiti – HTC Desire, iPhone 4 ja Samsung Galaxy S. Siin polnud väga palju imestada – HTC Desire’il oli eeliseid juba sellepärast, et tegu on teada-tuntud mudeliga, mis juba mõnda aega müügil ja ühe parima Androidi platvormil nutitelefoniga. iPhone 4 osas pole ka kahtlust – Apple’i fännid on kõigutamatud ja iPhone’i omamine näitab lisaks stiilile ka keskmisest paksemat rahakotti. Miks mitte seda äritelefonina kasutada, kui nüüd on ka murtud suuremad probleemid iOSi ja teiste platvormide-seadmete vahel sünkroniseerimiseks.

Galaxy S on ka väga hea Samsungi telefon. Kui Arvutimaailm seda testis, jäi mulje, et tegu on vanema põlvkonna iPhone’i hästi Androidi istutatud klooniga. Seda räägivad ka lugejate kommentaarid: „Tõenäoliselt parim Android-telefon, operatsioonisüsteem on ärisõbralikum kui iOS” või „kui iPhone jooksutas kokku tarkvara alla nädalaga, siis Galaxy S on juba mitu nädalat vastu pidanud”. Ilmselt on paljud vana iPhone’i omanikud meelitatud Samsungi leeri just selle

Testija veetis vandesõnadest tiine hommiku kontakte saates.»

sarnasusega.

Ekspertide tiim kogunes, nagu ikka, nendest huvilistest, kes igapäevaselt oma äriasju ka telefoniga ajavad. Kui klassikaline pilt ärikasutajast on kui pidevast helistajast, siis nutitelefonide ajastul, nagu suure testi lõplikul koosistumisel selgus, on helistamise funktsioon tagaplaanile kadumas. Olulisem on kontaktide, kalendri ja elektroonilise suhtluse sünkroniseerimine, ligipääs igalt poolt tööasjadele ja kasutuslihtsus. WiFi ja 3,3G andmeside olemasolu on muidugi elementaarne.

Soodne võitja – LG P500 Parima telefoni valijatega kohtudes ei mainitud küll kordagi, et see 3690kroonine telefon võiks olla kõige parem. LG uue eestikeelse Android 2.2ga mudelit küll prooviti vaikselt, kuid miskit head ega halba testijad tema kohta ei maininud ja panid vaikselt lauale tagasi. Põhjalikumalt testis antud isendit Aare Kirna (tema igapäevane telefon on Nokia N82).

Alustame kahest olulisest puudusest. Testija veetis vandesõnadest tiine hommikupooliku oma kontaktide arvutist telefoni saatmiseks, sest LG sünkroniseerimine otse arvutiga on endiselt keeruline, kui ei kasuta nende enda vastavat programmi, mis on kuhugi veebi ära peidetud. Samuti kurtis Kirna nõrgavõitu levi maapiirkonnas. Mobiil oli kiire ja WiFi levi hea, menüüd ja seaded olid Androi-

40 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

tes timeeskond

Kristjan Tarjus vabakutseline IT-mees

Ruve Kreek Go Group ASi IT-hooldusjuht

Lauri Levo Vare & Jaakkola partner

Aare Kirna Arvutikaitse.ee peatoimetaja

Kristjan Karmo Telema ASi tarkvaraarendaja

Anti Puusepp Maanteeameti IT-peaspetsialist

Jaan Vare Vare & Jaakkola partner

Aigar Alaveer ERGO Kindlustuse ASi IT kasutajatoe juht

Kaido Einama AMi peatoimetaja

dist tuttavad ja meilid-kalendrid-kontaktid arusaadavad ning üle Google’i või Exchange’i sünkroniseeritavad.

Ekraan oli veidi lahjavõitu, meiliga saadetud Exceli tabeleid selle mudeliga pigem ei vaataks. Aku pidas ilus-

Viimane asi, mida telefonide juures sai testida, oli helistamine â&#x20AC;&#x201C; see pole enam pĂľhifunktsioon.

Foto: kalev lilleorg

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 41

labor on kindlasti oma koht ka tööstuses, kui selle hind veelgi langeb – kas või mobiilse kassaaparaadina või puutetundliku juhtpaneelina. Telefonina kasutamiseks võib see küll tunduda liiga suur, kuid helistatud saab ja kontaktide valimine suurel ekraanil on väga lihtne. „Põhimõtteliselt asendab Streak arvutit kodust või kontorist väljudes ja ka kodus,” nendib Tarjus, „häiris natuke eesti keele puudus ... antud tahvli testperioodil kasutasin arvutit ainult töö juures ja koolis ning programmeerimise ajal.”

Nokiat tuleb võtta eelarvamusteta Puuteekraanid reas – klaviatuurid on vist jäädavalt kadumas. ti vastu ka tihedal kasutamisel mitu päeva, mida enamik teisi telefone ei suutnud.

HTC Desire – ihaldatud lipulaev Lugejate lemmik HTC Desire on muidu igati hea telefon. Selle puhul arvati liigagi tihti – „see võib võita” ja asuti eeliste asemel hoopis puudusi otsima.

Ega neid lihtne leida polnud. Siinkirjutaja (igapäevane HTC Legendi kasutaja) testis telefoni pikemalt ja üks olulisi puudusi oli aku üsna kiire kustumine. Pea iga õhtu tuli mobiili laadima hakata. Samas on ühendamine arvutiga kõvasti paranenud – HTC Sync 3 on nii lihtne, et seadetega eksimine pole enam võimalik. Varem võis tekkida küsimus, kas ikka andmed sünkroniseeriti või mitte. WiFi levis jäi HTC natuke LG-le alla, kuid

muus osas oli sisu nagu LG-l Android 2.2ga, lisaks HTC enda vajalikud lisad ja kasutajaliidese väike kohendamine. Plussidena lähevad veel kirja väga hea ekraan, kiire protsessor ja käepärane suurus.

Dell Streak – tahvel või telefon?

Kristjan Tarjus (kasutab igapäevaselt Nokia N97, Nokia E50 ja Sony Ericsson k800i-d) ei heitnudki Dell Streakile väga ette, et sellel oli testimise ajal veel vana, Android 1.6 tarkvara.

Nüüd saab Streakile juba uue platvormi alla laadida. Poolteist päeva kestev aku nii suure ekraaniga telefonil on siiski vastuvõetav tulemus, ehkki tahaks rohkem. Paraku on nutitelefonidel aku kõigil suureks probleemiks.

Arvutiga õnnestus sünkroniseerida Delli enda PC Suite’iga. Dell Streakil

R A H VA H Ä ÄLE D

Lugejad pidasid veebihääletusel parimaks HTC Desire’it HTC Desire (1. koht): „Optimaalne suurus. Turu ühed parimad tehnilised omadused, hind keskmine. HTC haru Androidist on pidevalt üsna hästi uuendatud. HTC Sense on manna.” (müügijuht) HTC Desire: „Olen viimasel ajal avastanud Androidil põhinevate telefonide võlud. Et ka endal on HTC Wildfire (pole just äritelefon), siis hääletasin Androidiga HTC poolt.” (vabakutseline) HTC Desire: „Desire’i hinna ja kvaliteedi suhe on väga hea. Ta küll ei konkureeri iPhone’iga viimase teatud omaduste poolest, küll aga on hind määrav.” (projektijuht) iPhone 4 (2. koht): „Väga mugav ja lihtne kasutada, uskumatult palju kasulikke rakendusi finantsile!” (juhataja) Samsung Galaxy S (3. koht): „Kasutan seda isendit ega oska ühtegi miinust öelda. Kui paljud kurdavad plastkorpuse üle, siis see pole minu jaoks määrav, kui ma saan oma asjad aetud. Menüü on loogiline ja mugav, tundlikkus on hea, vahel isegi liiga.” (ettevõtja)

42 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

Tunnistame ausalt – Nokia on oma traditsioonilisusega paljud ära tüüdanud, sest nii palju on ju uusi ja huvitavaid mänguasju. Samas – meenutame ärikasutaja muid aksessuaare: must sülearvuti, nahkne portfell, ülikond ... kõik on traditsioonilised. Miks mitte ka telefon? Selle järgi me ei hinnanud, aga Nokia telefonid pidasid konkurentsis siiski üsna tugevalt vastu ka parameetrite võrdluses, kuigi üldmulje põhjal seda ei oodanudki.

Nokia C7-t testis Kristjan Karmo (igapäevase telefoniga Nokia E52), kes ütles telefoni tagasi andes: „Kui mulle oleks puutetundlikku vaja, siis ostaks selle isegi ära.” Otse arvutiga sünkroniseerimine nõudis veidi pusimist, Exchange’i serveriga sünkroniseeris, samuti meeldis see, et vanast Nokia telefonist oli lihtne kontakte üle tuua.

Symbian 3ga mobiil oli ülihea WiFiga, üks parimatest meie testis. Samas ei hakanud kohe korralikult tööle suhtlusvõrkude rakendus.

Nokia N8-t testis maanteeameti IT-peaspetsialist Anti Puusepp (igapäevaselt kasutab Sony Ericsson CE702) ning metalse korpusega telefon viidi ka välja rasketesse teeoludesse. Külmas kustus aku kiiresti (ka tubastes oludes vajas iga päev laadimist). Tõsisemale multimeediahuvilisele sobib just see telefon – ülihea kaamera, HDMI väljund (esitlused otse suurele ekraanile) ja WebTV. Nokia puutetundlikkus on uue tugevdatud klaasist ekraanikattega samuti maailmatasemel.

HTC Mozart ja LG Optimus 7 – lapseeas Windowsid Windows Phone 7ga telefone testi võttes valdas meid kerge kõhklus, sest testimise ajal polnud veel ametlikult Windows Phone 7 Eestis välja kuulutatud. Meie testitud HTC on pärit Berliinist, mille Microsofti evangelist Andres Sirel ise sealt ära tõi. Puudu oli mitu olulist Eesti asja, näiteks Masingu kasutusele võetud õ-täht. Ka pole seda telefoni lihtne käima saada oma Eesti Windows Live’i kontoga.

Telefoni testija Ruve Kreek Go Grupist veetis samuti tunde kirudes ja seadistades, aga Live’i kontot käima ei saanudki. Ka libakontot õigesse riiki tehes oli tegelemist üsna palju, aga et Windows Phone 7 veel ametlikult ei toetagi Eestit, ei saa seda otseselt puuduseks nimetada. Aku pidas vastu rohkem kui ühe päeva, kasutajamenüüd olid sujuvad ja ilusad, ametlikult toetab Windowsi telefon nüüd ka Google’i teenuseid lisaks Exchange’ile ja Windows Live’ile. Multitasking ja copy-paste veel puuduvad.

Täpselt sama kehtib ka LG Optimus 7 kohta, mida testis siinkirjutaja – lisada võib vaid, et LG on suurema ekraaniga ja kandilisem, kuid vajab arvutiga ühendamiseks samu asju nagu HTC. Siin on Microsoft ohjad oma kätte haaranud ja tahab, et installiksime Zune’i, mille saab „õige” riigi kasutajakontoga. WiFi entusiast ja Windowsi skeptik Veljo Haamer kiitis testimisel LG-d hea WiFi eest.

iPhone 4 – kultus ja kvaliteet Apple’i uut telefoni testis Lauri Levo (igapäevane telefon Sony Ericsson Xperia X10). Olgu öeldud, et tema on iPhone’i leerist hiljuti Androidi peale üle tulnud ja soovis korraks tagasi vaadata – kas tasuks uuesti iPhone võtta. Tasuks küll, arvas Levo ja ainuke suurem takistus, miks ta seda ei tee, on iPhone 4 liiga kõrge hind ja siduvad tingimused.

Ka iPhone 4 saab aktiivselt kasutades päevaga tühjaks, vajab arvutiga ühendamiseks iTunesi, kuid sünkroniseerib Google’i ja Exchange’iga ka otse. Muidugi leiab mainimist Retina ekraan, mis on väga hea, lihtne kasutajaliides ning kiire riistvara. „Võrrel-

Keegi ei maininud küll kordagi, et see 3690kroonine Android-telefon võiks olla parim.» des isikliku Xperia X10-ga oli iPhone palju kiirem ja mugavam,” nendib Levo. Üks oluline puudus on aku mittevahetatavus ja mälukaardi puudumine. Muret võib veel teha Flashi puudumine, mis osad veebid näitamata jätab.

vÕITJA

LG P500 Odava hinnaga keskmisest parem, kuid mitte väga silmatorkav Android-telefon pakub pikka tööaega ja head ühendust.

päeva ja väga hea ekraan on alati Samsungi plussiks olnud.

Samas võib miinusena märkida ära plastist ja veidi nagiseva korpuse, ka on paljudel rakendustel miskipärast probleeme Samsung Galaxy S-iga jooksmisel (näiteks Skype).

Samsung Galaxy S

Sony Ericssonid – arvutiga tõrksad

See Samsungi üks tuntuimatest telefonidest oli testimises Jaan Vare käes (kasutab igapäevaselt Sony Ericsson Xperia X10-t). Samsungil on sünkroniseerimisel arvutiga üks pisike probleem: Kies PC Sync, mis on koguni 127 MB suur, laadib kaua. Bluetoothi abil ei õnnestunud arvutiga sünkroniseerida, kaabliga õnnestus. Androidil saab õnneks sünkroniseerida ka kolmanda osapoole tarkvaraga.

Vare peab Galaxy Si eelisteks kiirust, aku kestab ka rohkem kui ühe

Sony Ericssoni võimekaimat telefoni Xperia X10 testis Aigar Alaveer (igapäevaselt kasutab Asus P750 pihuarvutit). Temal kestis pidevalt koormates aku üllatavalt kaua – kaks päeva ja natuke enamgi. Teise hea omadusena oli see telefon üsna kiire. See ei hangunud kordagi, restarti vaja ei läinud.

Arvuti tundis küll telefoni ära, kurdab Alaveer, kuid installitud SE PC Suite telefoni ära ei tundnud. Sünkroniseerimiseks pakutakse alternatiivina veebipõhist Sony Ericsson Synci.

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 43

labor

LG P500

Dell Streak

HTC Desire

hind: 3690 kr (Elion)

hind: 7990 kr (IT Grupp)

hind: 6790 kr (Elion)

platvorm: Android 1.6 protsessor: 1 GHz mälu (RAM + mälukaart): 512 MB + microSD ekraan: 5tolline, 800 x 480 3,5G: HSDPA 7,2 / HSUPA 5,76 Mbit/s WiFi: 802.11b/g e-post: Gmail, Exchange, Live Mail, mitu kontot aku ooteaeg: 400 tundi kaal: 220 g

platvorm: Android 2.2 protsessor: 1 GHz mälu (RAM + mälukaart): 576 MB + microSD ekraan: 3,7tolline, 480 x 800 3,5G: HSDPA 7,2 / HSUPA 2 Mbit/s WiFi: 802.11 b/g e-post: Gmail, Exchange, Live Mail, mitu kontot aku ooteaeg: 340 / 360 tundi (2G/3G) kaal: 135 g

Ka oli WiFi levialade leidplatvorm: Android 2.2 mine meie testasukohas protsessor: 600 MHz natuke nõrk. mälu (RAM + mälukaart): 170 MB + microSD Sony Ericsson Aspen aga ekraan: 3,2tolline, 320 x 480 näis mõni aasta tagasi klas3,5G: HSDPA 7,2 Mbit/s sikaline, lausa stereotüüpWiFi: 802.11 b/g e-post: Gmail, Excne äritelefon. Ka sisemuses hange, Live Mail, mitu peitub sel vana Windows kontot Mobile 6.5. Täisklaviatuuri aku ooteaeg: 700 / 550 tundi (2G/3G) ja väikese ekraaniga telekaal: 129 g fon kestab ärimobiililikult kauem kui tavaliselt – ca kolm-neli päeva, olles aku kestvuselt parim. Paraku plussid on Windows Mobile juba hea hind, aku kestab hästi eilne päev – Microsoft pole seda küll hüljanud, aga ramiinused kendustepoes valitseb jäine vaikus. Samuti ei saa SE PC nõrk ekraaniresolutsioon, Suite sünkroniseerimisega probleemid arvutiga ühendamisel hakkama. „Häirivalt tuim puutetundlikkus – aeg-ajalt tekkis tunne, et tuleb puutepulk läbi ekraani koputada,” kommenteeris Alaveer Arvutimaailma hinne ekraani mugavust.

Xperia X10 Mini Pro oli kolmas Sony Ericssoni telefon, seda testis Aare Kirna. Pisike mobiil kas meeldib või ei meeldi oma väiksusega, Kirnale pigem ei meeldinud.

Eriti ei meeldinud SE PC Suite, mis telefoni ära ei tundnud ning pärast ka teisi Androidiga telefone enam jutule ei lasknud. Samas on tegu pisima Android-telefoniga, millel liugklapi taga täisklaviatuur ning väike puute­ ekraan, kus mõni rakendus osutub küll loetamatuks. Aku kestab enam kui päeva ja Sony Ericsson on väikese ekraani jaoks kasutajaliidese mugavamaks teinud.

4+

plussid

plussid

hea ekraan, tundlik WiFi

hea ekraan, kiire

miinused

miinused

aku kestab vähe, lühiajalised seiskumised

aku kestab vähe, levi võiks parem olla

4

Arvutimaailma hinne

Samsung Galaxy S hind: 7990 kr (EMT) platvorm: Android 2.1 protsessor: 1 GHz mälu (RAM + mälukaart): 512 MB + microSD ekraan: 4tolline, 480 x 800 3,5G: HSDPA 7,2 / HSUPA 5,76 Mbit/s WiFi: 802.11 b/g/n e-post: Gmail, Exchange, Live Mail, mitu kontot aku ooteaeg: 750 / 576 tundi (2G/3G) kaal: 119 g

4

Arvutimaailma hinne

Sony Ericsson XPERIA X10

hind: 6990 kr (Elisa)

platvorm: Android 2.1 protsessor: 1 GHz mälu (RAM + mälukaart): 384 MB + microSD ekraan: 4tolline, 480 x 854 3,5G: HSDPA 7,2 / HSUPA 2 Mbit/s WiFi: 802.11b/g, DLNA e-post: Gmail, Exchange, Live Mail, mitu kontot aku ooteaeg: 415 / 425 tundi (2G/3G) kaal: 135 g

Samsung Wave II – Bada maailmast Telefoni testinud Jaan Vare muljetab, et Samsungi enda arendatud Bada platvorm on küll Androidi moodi, aga väikese „kiiksuga”. Näiteks vidinate lisamine käib kilplaslikult, pikk vajutus ei tööta, mõni menüü (nt Androidi vasak klahv) asub imelikus kohas. Ärikasutajale võib peletavalt mõjuda ka Bada esialgu väike rakenduste valik – kui midagi peaks oma äri jaoks vaja minema, siis on raske leida arendajat.

KAIDO EINAMA 44 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

plussid

plussid

hea ekraan, kiire

hea aku, kiire

miinused

miinused

korpuse kvaliteet, kallis hind

probleemid arvutiga ühendamisel, mitmikpuute puudumine

Arvutimaailma hinne

4-

Arvutimaailma hinne

3+

Nokia C7

Nokia N8

HTC 7 Mozart

iPhone 4

hind: 6490 kr (Elion)

hind: 7390 kr (Elion)

hind: 8990 kr (Elion)

hind: 3199 kr (+ 499 kr/

platvorm: Symbian 3 protsessor: 680 MHz mälu (RAM + mälukaart): 256 MB + microSD ekraan: 3,5tolline, 360 x 640 3,5G: HSDPA 10,2 / HSUPA 2 Mbit/s WiFi: 802.11 b/g/n e-post: Ovi Mail, Gmail, Live Mail, Exchange, mitu kontot aku ooteaeg: 552 / 648 tundi (2G/3G) kaal: 130 g

platvorm: Symbian 3 protsessor: 680 MHz mälu (RAM + mälukaart): 256 MB + microSD ekraan: 3,5tolline, 360 x 640 3,5G: HSDPA 10,2 / HSUPA 2 Mbit/s WiFi: 802.11 b/g/n e-post: Ovi Mail, Gmail, Live Mail, Exchange, mitu kontot aku ooteaeg: 390 / 400 tundi (2G/3G) kaal: 135 g

platvorm: Win Phone 7 protsessor: 1 GHz mälu (RAM + mälukaart): 576 MB ekraan: 3,7tolline, 480 x 800 3,5G: HSDPA 7,2 / HSUPA 2 Mbit/s WiFi: 802.11 b/g/n e-post: Gmail, Exchange, Live Mail, mitu kontot aku ooteaeg: 360 / 435 tundi (2G/3G) kaal: 130 g

kuu, i31 pakett, EMT) platvorm: iOS 4 protsessor: 1 GHz mälu (RAM + mälukaart): 512 MB ekraan: 3,5tolline, 640 x 960 3,5G: SDPA 7,2 / HSUPA 5,76 Mbit/s WiFi: 802.11 b/g/n e-post: Gmail, Exchange, Live Mail, mitu kontot aku ooteaeg: 300 tundi (2G/3G) kaal: 137 g

plussid

plussid

plussid

plussid

hea WiFi, kiire 3G

hea multimeedia, kiire 3G

hea ekraan, kiire

hea ekraan, mugav kasutajaliides

miinused

miinused

miinused

miinused

aku kestab vähe, probleemid arvutiga ühendamisel

aku kestab vähe, probleemid arvutiga ühendamisel

puudub veel Eesti tugi, puudub copy-paste

aku sisseehitatud, puudub mälukaardipesa

Arvutimaailma hinne

4

Arvutimaailma hinne

4

LG Optimus 7

Samsung Wave II

hind: pole teada

hind: pole teada

platvorm: Windows Phone 7 protsessor: 1 GHz mälu (RAM + mälu­ kaart): 512 MB ekraan: 3,8tolline, 480 x 800 3,5G: HSDPA 7,2 / HSUPA 5,76 Mbit/s WiFi: 802.11 b/g/n, DLNA e-post: Gmail, Exchange, Live Mail, mitu kontot aku ooteaeg: info puudub kaal: 100 g

platvorm: Bada protsessor: 1 GHz mälu (RAM + mälukaart): 2 GB + microSD ekraan: 3,7tolline, 480x800 3,5G: HSDPA 3,6 / HSUPA 2 Mbit/s WiFi: 802.11 b/g/n e-post: Gmail, Exchange, Live Mail, mitu kontot aku ooteaeg: 800 / 600 (2G/3G) kaal: 135 g

Arvutimaailma hinne

4-

Arvutimaailma hinne

4-

Sony Ericsson Aspen

Sony Ericsson Xperia X10 Mini Pro

platvorm: Windows Mobile 6.5 protsessor: 600 MHz mälu (RAM + mälukaart): 256 MB + microSD ekraan: 2,4tolline, 320 x 240 3,5G: HSDPA 7,2 / HSUPA 2 Mbit/s WiFi: 802.11b/g e-post: Gmail, Exchange, Live Mail, mitu kontot aku ooteaeg: 450 / 600 tundi (2G/3G) kaal: 130 g

platvorm: Android 2.1 protsessor: 600 MHz mälu (RAM + mälukaart): 128 MB ekraan: 2,55tolline, 240 x 320 3,5G: HSDPA 7,2 / HSUPA 2 Mbit/s WiFi: 802.11b/g e-post: Gmail, Exchange, Live Mail, mitu kontot aku ooteaeg: 285 / 360 tundi (2G/3G) kaal: 120 g

hind: 3190 kr (Elisa)

hind: 3990 kr (Elisa)

plussid

plussid

plussid

plussid

hea ekraan, kiire

hea aku, hea ekraan

hea aku, täisklaviatuur

täisklaviatuur, kompaktne

miinused

miinused

miinused

miinused

puudub veel Eesti tugi, puudub copy-paste

vähe rakendusi, kohati keeruline kasutajaliides

vana platvorm, kehv ekraan

kehv ekraan, probleemid arvutiga sünkroniseerimisel

Arvutimaailma hinne

3

Arvutimaailma hinne

3

Arvutimaailma hinne

3

Arvutimaailma hinne

3

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 45

lahendused

Kolm muutust majan Majandustarkvara tundub tavaliselt olevat üsna konservatiivne ja vähemuutuv tarkvaravaldkond. Kas järgmisel aastal selles valdkonnas midagi oluliselt muutub?

Võib öelda, et muutub – majandustarkvara turul domineerivad tuleval aastal senisest veelgi enam ettevõtetele väärtust ja kasvu loovad lahendused.

Toomas Teder

Epicor Software Estonia, Balti ja Ungari regiooni juht

Üha enam ettevõtteid saab aru, kui olulist rolli mängib majanduse taastumisel tehnoloogia. Innovatsiooni ja tootlikkuse juhtimine on peagi strateegilises plaanis tagasi.

Ärianalüüsi olulisus rasketel aegadel Kuigi maailma juhtivate riikide majandus näitab esimesi taastumise märke, on paljud ettevõtted uute ITalaste investeeringute osas üsna konservatiivsed – seda nii Ameerikas, Euroopas kui ka Eestis.

Eksimise võimalus on viidud nii nullilähedaseks kui võimalik, mistõttu on juhtkondade laudadel jätkuvalt olulisel kohal tasuvusanalüüsid ja ärianalüüs.

Ameerika IT-uuringute ettevõte Computer Economics teatas hiljuti, et pooled küsitletud ettevõtetest plaanivad vaatamata keerulistele aegadele lähiaastal majandustarkvarasse siiski investeerida, nii olemasolevasse kui ka selle esmakordsesse juurutamisse oma ärides.

Need ettevõtted usuvad, et majan-

dustarkvara süsteem võimaldab neil teha kaalutletud äriotsuseid ja hiigelsuurena tunduval investeeringul on tugev potentsiaal end tagasi teenida. Üha globaliseeruv maailm on tellimuste täitmise, kliendisuhete haldamise, laoseisu kontrolli ja logistika sedavõrd pea peale keeranud, et võitjateks on tõeliselt paindlikud ja mobiilsed ettevõtted. Nende keerukate süsteemide haldamine ilma tasemel majandustarkvara süsteemita tundub võimatu. Paindlikkus ja mobiilsus võiksid olla ka allhanget tegevate Eesti ettevõtete konkurentsieeliseks näiteks Aasia odava tööjõu ees.

Kahjuks vastavad uuringud Eesti ettevõtete majandustarkvara investeeringutest puuduvad, kuid loodeta-

juhtkondade laudadel on jätkuvalt olulisel kohal tasuvus­ analüüsid.» vasti on ka meie kohalikud ettevõtted võtnud plaani oma süsteemid suurenevatele tellimusvoogudele vastavaks viia – sellele viitab majanduse taastumine meie eksport-sihtriikides Saksamaal ja Soomes.

Pilve peal tarkvara kogub populaarsust Maailma juhtiv IT-alane uuringufirma Aberdeen Group teatas hiljuti, et

46 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

39% Ameerika ettevõtetest on valmis kaaluma tarkvara kui teenuse (SaaS) kasutuselevõttu – see on tervelt 61% rohkem kui eelneval aastal. Peamise põhjusena tõid ettevõtted välja selle internetipõhise teenuse odavuse, seda nii madalama esialgse investeeringu kui ka edasiste uuenduste kulu kokkuhoiu poolest, mis võimaldab omakorda väiksema IT-meeskonnaga hakkama saada.

N-ö pilveteenuste peal tarkvara hoidmise suurimaks miinuseks loetakse siiamaani selle nõrka turvalisust, kuid ettevõtetepoolse usalduse kasvades on ka traditsioonilised majandustarkvara ettevõtted seda teenust pakkuma hakanud.

Näitena toon Epicorili Ameerikas turule toodud Epicor Expressi, mille SaaS mudel võimaldab ettevõttel keskenduda põhitegevusele, kasvule ja laienemisele selle asemel, et tegeleda võrgu, riistvara ja tarkvara haldamisega. Äärmustesse minemata soovitab mitu eksperti ettevõttesiseses ja avalikus pilves asuva tarkvara võimalusi omavahel segada.

Kolmas muutus – mobiilsuse võidukäik Vaatamata tuhandetele uutele tehnikavidinatele on kogu maailmas hinda läinud sellised lahendused, mille funktsionaalsus ei ole mitte lihtsalt moekas, vaid nendest lahendustest on ettevõttele ka kasu ja need loovad väärtust.

Ka Eesti ettevõtted on viimased

ndustarkvara turul

Majandustarkvara iPhone’is – see pole enam edevuse, vaid mugavuse asi. paar aastat pannud pigem rõhku olemasolevate protsesside ning tehnoloogiate efektiivsemaks muutmisele ning seetõttu on jäänud uute võimaluste juurutamine neil tihti tagaplaanile.

Siiski on majandustarkvara kasutamine mobiilsete seadmete kaudu populaarsust kogumas ka Eestis ja enim just mobiilsete vajadustega müügipõhistes ettevõtetes.

Mobiilset juurdepääsu vajavad näiteks majandustarkvara kasutajad,

Eesti firmad on viimased Aastad pannud pigem rõhku olemas­olevate prot­sesside efektiiv­semaks muutmisele.»

kes täidavad tööülesandeid kontorist väljaspool viibides või kes on pidevalt liikvel, teevad tihti analüüse ja kontrolle, toimetavad tooteid ja teenuseid kätte, lahendavad klientide kaebusi jne.

Praeguste majandustarkvarade lahendused võimaldavad ettevõtetel lihtsalt paigaldada ja juhtida mobiilseid vahendeid ja teenuseid paljudele kasutajatele hoolimata riikidest, kus nad asuvad.

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 47

lahendused

WLAN ärikeskkonnas Traadita interneti kasutamist on firmades peljatud, sest mitu turvaalgoritmi on osutunud vigaseks ja füüsiliselt pole võimalik ligipääsu võrgule piirata – raadiolained levivad, kuhu tahavad.

Kui WLANi ehk raadiovõrgu seadmeid ja tarkvara õigesti hallata, siis saab ka traadita võrgu ettevõttes piisavalt turvaliseks, et ohtu ärikasutajale sellest ei tekigi.

Ando Urbas

LANCOM WLANi seadmete sertifitseeritud spetsialist

li? Niikaua, kuni kogu firma WLANi võrk kasutab vaid ühte parooli, mida siis IT-administraator käib igale poole sisestamas, ei saa süsteemi turvaliseks pidada. Iga saladus lekib kunagi. Kujutage nüüd ette, mis juhtub, kui töölt lahkub mõni inimene või varastatakse sülearvuti – vaene administraator peaks kõik WLANi seadmed läbi jooksma ja paroolid ära vahetama.

Kasutajapõhine autentimine Traadita internet teeb elu mugavaks nii kontorikeskkonnas kui ka tööstushoonetes – sülearvutid pääsevad võrku koosolekuruumis ja kohvinurga diivanil, toomis- või laohoones võib juhtmete pärast muretsemata seadmeid ümber paigutada. Kuid WiFi võrke on aastaid kimbutanud turvalisusprobleemid, vahel ka levi- ja stabiilsusküsimused. Kuidas ehitada ärikeskkonda turvaline ja stabiilne traadita võrguühendus?

Esimene mure on turvalisus. Vaevalt, et keegi enam WEP turvaalgoritmi kasutab, mis on vaid minutitega lahtimurtav, ent ka laialt levinud WPA-PSK (TKIP) süsteemis on selged nõrkused ning lihtsa või lühikese parooli korral ei valmista sellegi lahtimurdmine suurt probleemi. Ainukesena on praeguseks veel häkkimiskindlaks osutunud WPA2 koos CCMP algoritmiga, kuid kes teab, mis homme juhtub. Kuid turvaalgoritmi nõrkused pole kaugeltki mitte ainuke mure WiFi turvalisuses.

Suurim mure peitub võtmehalduses – kes teab firmas WiFi paroo-

Turvalisuse tõttu tuleb iga WLANi kasutaja eraldi autentida. Seda saab teha 802.1x ja RAIDUS/EAP autentimisserveriga, mille funktsionaalsus on sisse ehitatud igasse Windows Serveri platvormi (IAS, Internet Authentication Service). See loob keskse halduskeskkonna, WiFi võrgule ligi-

Kõrgeima turvalisusega ei ole üheski WiFi ruuteris salvestatud ühtegi seadistust, parooli ega sertifikaati.»

pääs muutub personaliseerituks, jälgitavaks, lihtsalt administreeritavaks. Ühe üldise ligipääsukoodi asemel on igal töötajal/seadmel oma, olgu siis tegu parooli- või sertifikaadipõhise autentimisega.

Kui tekib probleem mõne kasutaja või tema seadmega (näiteks sülearvuti vargus), on nüüd lihtne piirata vaid selle kasutaja õiguseid ilma, et peaks kogu infrastruktuuri üle vaatama. Lisaks saab eri kasutajatele võimaldada ligipääsu erinevatele võrguosadele (müügiosakond ei pääse ligi raamatupidamise võrgule jne), piirata teenuste kasutamist (teatud programmide või veebilehekülgede blokeering) ning jälgida, millise ruuteri levialas mõni kasutaja oma sülearvutiga parasjagu viibib.

Virtualiseerimine on abiks Sageli tekib probleeme sellega, et kõik WLAN-seadmed ei toeta soovitud turvalisuse taset. Eriti tööstuskeskkonnas võib leiduda vanu, aga kalleid seadmeid, mis ei saa hakkama näiteks millegi muuga kui 64bitise WEP võrguga. Äriklassi WLAN-seadmega on sellisel juhul võimalik luua mitu virtuaalset WiFi võrku. Kasutaja näeb erinevaid SSID-nimega võrke, iga-

WLANi seadmed ärikasutajatele erinevad kodukasutaja omadest.

48 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

s – risk või võimalus?

Turvaline WiFi ühendus võib ulatuda ka välitingimustesse. ühel oma turvalisuse tase. Erinevate SSIDdega ühendatud kliendid saab eraldada virtuaalsetesse võrkudesse (VLAN) ning rakendada neile erinevaid ligipääsusüsteeme.

Nii on lihtne luua ka firmat külastavatele inimestele eraldi võrguligipääs, mis on samas põhivõrgust täielikult eraldatud ning mille parooli võib muuta kas või mitu korda tunnis. Ühe raadiomooduliga seadmega saab luua üldjuhul kuni kaheksa erineva SSIDga võrku, kahe raadiomooduliga aga juba 16. Kahe raadiomooduliga seadmed on tavaliselt ka kahesageduslikud ehk üks nendest võib töötada 2,4 GHz sagedusalas vanemate arvutite ja seadmete tarbeks, teine 5 GHz sagedusalas, kus on üldjuhul kordades vähem segajaid, rohkem üksteist mittesegavaid kanaleid, mille vahel valida ja mis võimaldab

vastava toega seadmetele kokkuvõttes kiiremat netiühendust.

Kuidas riistvaraliselt hallata?

Juba paari WLAN-seadme, rääkimata siis kümne või paarikümne korral kerkib teravalt üles küsimus nende kesksest haldusest. Kui kõike ülaltoodut saab veel enam-vähem teostada ka hoolikalt valitud koduste seadmetega ning seeläbi kenakese kopika säästa, siis keskseid haldussüsteeme pakuvad vaid äriklassi seadmed. Äriklassi võrguseadmete korral on võimalik ühest arvutist üle programmida jälgida ja hallata kõikide seadmete tööd. Näiteks teha püsivara uuendusi, saata kõigile korraga seadetemuudatused (paroolivahetus) või jälgida, kas kõik on töökorras.

Tõelise edu tagab aga riistvaraline WLAN-kontroller, mis jälgib ja

juhib kõigi WiFi ruuterite tööd, pakub keskse halduskeskkonna kõigile WLAN-seadmetele ja jälgib kogu võrgu turvalisust. Näiteks annab teada võõraste WiFi-klientide või pääsupunktide (AP) ilmumisest võrku või sissemurdmiskatsetest. Samuti vahetab see informatsiooni seadmete vahel ja optimeerib raadiosageduste kasutamist – alates vabade kanalite jälgimisest kuni rändlusteenuse parameetrite muutmiseni, et kogu WLANvõrgu koormust ühtlasemalt jagada.

Kõrgeima turvalisuse taseme korral ei ole üheski WiFi ruuteris salvestatud mitte ühtegi seadistust, parooli ega sertifikaati – iga alglaadimise käigus saadab seadistuse ruuteri mällu WLANi kontroller.

See tagab, et mingeid andmeid ei leki isegi mõne WiFi ruuteri füüsilise varguse korral.

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 49

lahendused

Miks pahavara Linuxi Rääkides pahavarast tekib küsimus, kas see levib vaid populaarsetes operatsioonisüsteemides. Miks pahavara näiteks Linuxis ei levi ja kas hakkab levima, kui Linuxit rohkem kasutatakse?

Julgen väita, et kui Linuxis jäädakse praeguse ülesehituse juurde, siis pahavara ei levi ka Linuxi populaarsuse kasvades. Kasutajaõigused on paigas, pahavara käivitamiseks peab kasutaja ise loa andma.

Edmund Laugasson

Zeroconf OÜ tegevjuht

Kui Linuxist ei üritata Windowsit teha, siis ei teki ka probleeme pahavaraga (vt näiteks http://linux.oneandoneis2.org/LNW.htm). Kui aga

üritatakse meeleheitlikult sarnaneda Windowsiga, siis loobutakse mugavuse nimel turvalisusest ja tulemuseks on kaos. Siiski areneb Linux distrotena ja säilivad ka n-ö Linuxi algupära säilitavad.

Pahavara tõrjumisest Linuxis räägitakse aga siiski ja aina enam. Põhiliselt seetõttu, et Windowsi maailmast tulnud dokumente tuleb puhastada, et mitte omakorda teisi Windowsi-kasutajaid nakatada, kellele suure tõenäosusega neid dokumente edasi saadetakse.

Lisaks failiserverid, kus Windowsi-kasutajad oma faile hoiavad või e-posti serverid, mida nad loevad.

Mis siis Windowsis halvemini on?

Näiteks võib Windowsi nakatada vaid üksnes e-kirja avamisega, Linuxis samal ajal tuleks e-kirjaga kaasapandud fail salvestada, sellele käivitusõigus anda ja seejärel käivitada (soovitavalt juurkasutaja õigustes). On selge, et ükski kasutaja nii Linuxis tegema ei hakka ja seetõttu ka pahavara e-postiga Linuxis nii hästi ei levi.

Tõsi on ka fakt, et kui näiteks Windowsis tavakasutaja õigustes olla, siis ikkagi saab ka väljapoole kodukataloogi kirjutada ja süsteemi rikkuda.

Näiteks alati ei kontrollita, kes kir-

Tihti on nakatunud Windowsiga masina päästmiseks vaja haarata mõni Linuxiga päästeplaat.

50 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

xis ei levi? jutab Windowsi registrisse. Lisalugemist Windowsi registri osas leiab aadressilt http://msdn.microsoft. com/en-us/magazine/cc982153.aspx ja selle redigeerimisest – www.wikihow.com/Edit-the-Windows-Registry. Windowsi üks nõrk koht ongi tema register. Kui selle turvalisust suudetakse muuta, siis on võimalik ka Windowsit ennast tunduvalt turvalisemaks muuta. Samas on teada ka asjaolu, et Windowsis on nuhkimisprogrammid, mille abil kõlavate nimedega USA turvaorganisatsioonid inimestel silma peal hoiavad. Sellest on ka Arvutimaailma veergudel kirjutatud 2002. a (www.ria.ee/lib/ am-2001-2005/2144_697.HTM).

Ubuntu nihkub Windowsi suunas Tuleb öelda, et praegune Linuxite lipulaev Ubuntu on juba üks samm Windowsi suunas. Mis seal salata – kasutan isegi seda, sest see on veel piiri peal ja samas saab selle sammu Windowsi suunas tagasi võtta. Nimelt on tavakasutajal õigus käivitada administraatori õiguses programme, kuid küsitakse veel salasõna. Tavakasutaja saab aga admin grupist välja võtta ja siis see õigus tal kaob.

Seetõttu ei ole siin tegelikult probleemi, sest ühtegi administraatori õiguseid nõudvat tegevust siiski ilma salasõna sisestamata ära ei tehta. Samas on Ubuntu Linuxis näiteks juurkasutaja (root) lukus ja administraatori õigused on antud sellele kasutajale, kes paigalduse käigus loodi.

Windowsi suurim viga on, et ta ei küsi salasõna, kui tehakse mingit administraatori õigusi nõudvat tegevust – tuleb vaid kinnitust küsiv dialoogi­ aken, mida ei tavakasutaja ei loe ja klõpsitakse kiirelt „yes” või „ok” nuppu (see on UAC – User Account Control, mida Microsoft luges uueks tasemeks Windowsi turvalisuses). Kahjuks aga on inimesed endiselt hooletud ja

klõpsivad huupi. Kuid ka Windowsis saab kasutaja administraatorite grupist välja võtta, aga paraku ei muuda see süsteemi eriti turvalisemaks, sest ka tavakasutajana saab palju pahandust teha. Mõnevõrra parandab seda Group Policy kasutamine.

Et Linuxi maailm areneb kiirelt, siis parandatakse ka avastatud vead kiirelt. Seetõttu kehtib taas lause – turvalisus ei ole seisund, vaid prot-

kasutajad peavad ümber harjuma, aga kokkuhoid võib olla seda väärt.» sess, mille eest peab pidevalt hea seisma sõltumata operatsioonisüsteemist. Lihtsalt Linuxis on seda lihtsam teha tänu mugavale tarkvarahaldussüsteemile, mida nimetatakse ka pakihaldussüsteemiks (programmid kui tarkvarapakid, mõned nimetavad ka -paketid). Siin saab samuti lubada automaatse kriitiliste uuenduste paigalduse.

Mul on isiklik kogemus, kui andsin teada ühele programmipakkide

pakendajale ühest veast ja kahe tunni pärast tuli teade, et nüüd on see parandatud ja võin uue versiooni täiesti tasuta alla laadida. Linuxit peetakse sageli kui sotsiaalabiks ja hädavahendiks, mida ta tegelikult ei ole. Kui näiteks jõukas Chicago linnavalitsus Linuxile üle läks, siis ei olnud põhjuseks mitte raha, vaid oluliselt proosalisemad argumendid: töökindlus, stabiilsus.

Rumaluse vastu ei aita miski Kuid inimliku rumaluse vastu ei aita ka kõige turvalisemad operatsioonisüsteemid.

Linuxis kehtivad üldiselt samad tõed, mis mujalgi: tulemüüri kasutamine, ülearused teenused kinni ja mittevajalikud programmid maha, olemasolevad turvata, üle võrgu sisselogimine lubada vaid tavakasutaja õiguses olevale kasutajale (sudo või su abil võetakse hiljem pärast sisselogimist alles juurkasutaja õigused), salasõnade regulaarne vahetamine ning tugevate salasõnade kasutamine, pärast teatud arv üritamisi lukustada kasutajakonto või ka blokeerida IPaadressid, kui üle võrgu üritati siseneda, regulaarne tarkvarauuendus jne.

Väike paranoia on kasulik mistahes operatsioonisüsteemis.

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 51

Kingime tellijale

Telli meie valikust vähemalt üks ajakiri ja võida linnadžiip Dacia Duster.

Päriseks! Mida rohkem ajakirju tellid, seda suurem on võiduvõimalus.

Head ajakirjad hea hinnaga (kuuhinnad otsekorraldusega)

�i��e���r� Parim kink on ajakirja tellimus!

Kui oled tellimuse vormistanud, saadame Sulle kauni kaardi, mille saad tähtpäeval kingisaajale üle anda.

35.00

59.00

33.00

35.00

2.24 €

3.77 €

2.11 €

2.24 €

Dacia Dusteriga saad tutvuda Abc Motorsis, Paldiski mnt 105.

uue linnadžiibi!

35.00

24.90

44.00

39.00

2.24 €

1.59 €

2.81 €

2.49 €

Pakkumine kehtib kuni 31.01.2011 Dacia Dusteri loosime 04.02.2011

Kampaania tingimused leiad internetist aadressilt www.telli.ee

Ajakirjade tellimiseks: mine aadressile www.telli.ee saada e-kiri levi@presshouse.ee helista 660 97 97.

lahendused

Viis iOSi rakendust ärikasutajale iPhone ja iOS on ilus ja huvitav, kuid millised on selle Apple´i platvormi parimad rakendused ärikasutajale? Kas tööd ka saab paremini teha ja milliste allalaaditavate programmidega?

Oma telefoni või tahvelarvutiga saab üsna edukalt tööd teha tänu headele ärirakendustele, millest viit huvitavamat ja kasulikumat siin lähemalt tutvustangi. vutused ning kõik muu. Antud rakenduse nimi reedab juba ette ära, et tegu on populaarse sotsiaalvõrgustiku LinkedIN iOSi seadmeile mugandatud versiooniga.

iPadiga hallata faile, mida hoitakse ühes kindlas kaustas, mis omakorda asub pilves. Pilves hoidmine tähendab seda, et failidele pääseb ligi igalt seadmelt (ka PClt ja Macilt), ning seal olevad andmed on alati sünkroonis.

Ronald Liive

Applespot.ee peatoimetaja

Kõiki rakendusi saab oma telefoni tasuta alla laadida Apple’i App Store’ist: sisesta otsingusse rakenduse nimi ja installi.

Andmed pilvesse hoiule Tänapäeval ei piisa andmete hoidmisest vaid ühel seadmel, eriti kui selleks seadmeks on kergesti kaotsi minev iPhone või iPad. Andmete varundamist, sünkroonis ja mitmel seadmel hoidmist aitab teha Dropbox. Rakenduse abil saab telefoni ja

CVde ülevaade iPhone’ist Kui näed mõnel konverentsil tuttavat nägu, aga paraku ei tule meelde, mis firmat või organisatsiooni antud isik esindab, siis tuleb appi LinkedINi rakendus. Selle abil saab kiirelt tutvuda isiku CVga: ta endised tööandjad, saa-

Linkedini abil saab kiirelt tutvuda isiku CVga: töö­andjad, saavutused ...»

54 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

Sünkroonis audiofailid, pildid ja märkmed Kindlasti on nii mõnelgi ärikasutajal tekkinud vajadus lindistada mõnda koosolekut, teha pilti uuest tootest või panna kiirelt mõni mõte kirja. Sel juhul leiab abi Evernote’i-nimelisest rakendusest. Rakenduse kolm põhifunktsiooni ongi heli lindistamine, pildistamine ning märkmete tegemine.

Väga kasulikuks osutub ka rakenduse andmete sünkroniseerimine serveriga, tänu sellele saab andmetele ligi ka arvuti tagant. Dropboxiga integreeritus aitab hoida Evernote’i faile sünkroonis ka kõigi teiste seadmetega, mis

Dropboxi kasutada suudavad.

lihtne lahendus

Kuidas PDFe muuta?

PDF on ilus ja mugav lahendus kujundatud dokumente elektrooniliselt hoida. Kuidas aga neid hiljem muuta?

Ideed diagrammile ja ajurünnakud pildile Koosolekud ja ärilõunad on kohad, kus tekib pidevalt häid ideid. Heade ideede ajurünnaku infot saab väga hästi panna kirja iThoughtsHD nimelise rakendusega. Sellega saab teha erakordselt lihtsaid ja arusaadavaid mind mapping’u stiilis diagramme.

Eriti kasulikuks osutub see aga iPadi kasutajatele. Põhjuseks on muidugi seadme suurem ekraan. Mind mapping’u ehk ideede diagrammi abil saab teha ideede puu, kus on graafiliselt näha, kuidas erinevad harud on teistega seotud.

Tavaliselt on PDFi muutmise programmid tasulised, kuid leidub ka alternatiive, näiteks Foxit Reader.

Foxit Reader avab PDF-failid, lubab täita neis sisalduvaid vorme, lisada saab pilte, kommentaare ja teksti ning siis kõik selle parandatud-täiendatud PDFina salvestada.

Mõnikord on vaja ka teksti PDFist kätte saada ja see võib olla üsna tüütu. Foxit korjab aga kogu teksti järjest dokumendi seast välja ja lubab eraldi salvestada.

PDFi sisse kirjutamisest võib näiteks olla kasu mõnede ameti-

asutuste blankettide täitmisel, mis on kättesaadavad PDFina. Selle asemel, et käsitsi täita, välja trükkida ja postiga saata, võib PDFi avada Foxit Readeriga, kasutada Typewriteri funktsiooni, kõik lahtrid ära täita, digiallkirjastada ning meiliga ära saata. Lihtne, kiire ja keskkonnasäästlik veel lisaks. Isegi dokumendifoto saab õigesse kohta „kleepida”.

ARVUTIMAAILM

Esitlused tahvliga särama Esitlusi ei pea tegema vaid arvutiga.

Ilusate esitluste valmistamisega saab hakkama ka Keynote’i rakendus, seda just eriti iPadi peal, millel on suurem ekraan. Tegu on Macide pealt tuntud samanimelise rakendusega, mis on iPadi jaoks kohendatud mugavamasse formaati. Rakendus võimaldab väga lihtsalt teha ülimalt stiilse ning haarava esitluse. Ühendades iPadi projektori või televiisoriga, suudab rakendus kuvada esitluse otse suuremal ekraanil.

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

b lo g i va at lus

Eesti sai IT-agent jaoks küpseks

37 Enn Saar

28. detsember Microlink Eesti juhatuse esimees

42 Jüri

Teemant 28. detsember Nokia Eesti müügijuht

IT Kolledž saab järgmisest aastast uue rektori EITSA nõukogu koosolekul otsustati mitte pakkuda rektori kohta ühelegi avalikul konkursil osalenud neljale kandidaadile ning määrati hoopis rektori kohusetäitja – 3. jaanuarist peab seda ametit IT Kolledži õppejõud ja nõukogu liige Linnar Viik. Ta on kolledžiga seotud üle kümne aasta alates loomisest, õppinud IT-juhtimist ja rahvusvahelist majandust TTÜs ja Helsingi Tehnikaülikoolis, töötanud teadurina Soomes ja Rootsis ning juhtimiskonsultandina ÜRO Arenguprogrammis.

38 Eero

IT-agentuur näitab Eesti Euroopa-küpsust

Tohver 16. jaanuar Uptime OÜ juhatuse esimees

36

Anti Kuiv 15. veebruar ALSO Eesti tegevjuht

Toomas Türk määrati PostEuropi IT-töörühma aseesimeheks Bernis toimunud PostEuropi juhatuse koosolekul kinnitati organisatsiooni IT töörühma Advanced Electronic Solutions Forumi (AES Forum) aseesimeheks Eesti Posti infologistikadivisjoni juht Toomas Türk.

Tema sõnul on see hea võimalus näidata Eestit uuendusmeelsena ka posti ja logistika vallas.

56 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

IRLi poliitik Marko Mihkelson kirjutab oma blogis, et Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri Eestisse rajamise üksmeelne otsus näitab meile palju. Näiteks seda, et Eestil on võimekust leida kompromisse selliste suurte partneritega nagu näiteks Prantsusmaa. Suure töö tegi selleks ära siseministeeriumi allüksus.

2.12.10, markomihkelson. blogspot.com

Kui Wikileaks asuks Eestis Mis juhtuks, kui Wikileaks oleks Eestis? Selle üle arutab jurist Karmen Turk Tamme Otsmann Ruus Vabamets õigusblogis ja jõuab järeldusele, et Eesti ei ole riigiks, kuhu esmapilgul soovitaks Wikileaksil kolida.

Neil oleks küll võimalus saada Eesti vabariigis kaitset, kuid eemärki – püsida jätkuvalt avalikkusele kättesaadavana – täita ilmselt ei õnnestuks.

8.12.10, Ap3.ee/blog

5 T WIT TERI SÄUTSU

Arvutimaailm valib igal kuul välja viis tehnoloogiateemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.

MIHKELRAUD: Ingrid Rüütel: „Muusikat saab ju tänapäeval kuulata ka internetist, ei pea ostmagi.” Ei tea, kas striimib või daunlõudib Piratebayst?

ntuuri

Mihkel Raud, muusik

Marko Mihkelson kirjutas detsembri hakul oma blogis, et ITagentuuri jõudmine Eestisse näitab Eesti Euroopa-küpsust.

FOTO: SCANPIX

AABRAM: Tjah, kuna blogi niikuinii juba katki on, siis oleks vast õige aeg remondi käigus sama soojaga ka .ee alt ära kolida.

Sven Vahar, IT-ajakirjanik

PAAP_NEEMELAID: emt soovib oma klientidele „vaikseid jõule” Paap Neemelaid, Eesti

IT taristu osakond?

Hiljuti lõppes sõnaus ehk uute sõnade väljamõtlemise konkurss ning nii mõnigi neist puudutab ka IT-ettevõtteid.

Näiteks kirjutab Toomas Mõttus Net Groupi blogis, et neil tuleks nii mõnigi osakond ja teenus ümber nimetada.

Näiteks infrastruktuur võib olla nüüd taristu, IT infrastruktuuri osakond aga IT taristu osakond.

2.12.10, Blog.netgroup.ee

BANDIIT: Immobilisaator enam autovarast ei peata – autonet.ee http://bit.ly/ egJu1S Rando Koks, Tartu

minut_ee: Assange on viinud täiuslikkuseni Linus Torvaldsi idee: ainult nõrgad kasutavad varundamist – õiged mehed jagavad korra, teised jagavad edasi.

fo o ru m i va at lus

Kuidas teha kindlaks, mis just konkreetselt arvuti riistvaras on selleks pudelikaelaks, mis kõik aeglaseks teeb?

Arvutifoorum ütleb.

Arvutifoorum.ee on üks järjekordne arvutiteemadel nõu andev foorum, kuhu Arvutimaailm polnudki varem sattunud. Seal leidus ka üks huvitav nõu neile, kes oma arvuti aegluse põhjuseid otsivad. Seal on küll väga vana postitus, aga abiks ka praegu: mis näitajad peaksid olema mäludel, protsessoril, kõvakettal jm, et nende toimimine võiks olla rahuldav.

Ekaitse.ee foorumis kerkib üles üks küsimus, mis on paljusid kunagi viiruse või pahavaraga nakatunuid vaevanud: arvuti on küll ammu puhas, aga ikka saadetakse sõpradele MSNis ja Hotmailis kahtlast kraami omaniku teadmata laiali. Põhjus on siiski üsna lihtne ja poltergeisti karta pole vaja: kunagi näppas pahavara Live’i parooli ja kasutaja on selle pärast arvuti puhastamist muutmata jätnud.

Nii saabki pahalane Live´i kasutajakontole ligi ja saasta üle maailma laiali saata. Sigadus lõpeb, kui oma parool Live´is kenasti ära muuta.

Minut.ee, uudisteportaal

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 57

inimesed

Microsoft valis uued partnertudengid

Microsoft valib igal aastal partnertudengeid, kes saavad lähemalt tutvuda Microsofti maailmaga. Seekordsed selgusid novembri viimastel päevadel – konkureerijaid oli rekordarv.

Partnertudengid, kes on võtnud suunaks Microsofti: Roger Puks (Tallinna Ülikool, informaatika), Evert Nõlv (Tartu Ülikool, infotehnoloogia) ja Annika Toit (Tartu Teaduspark, teist aastat partnertudeng) ei uuri arvutist mitte Linuxit, vaid Windowsit. FOTOD: KALEV LILLEORG

Liisa Jõgiste (IT Kolledž, ITsüsteemide arendus) on varem Sharepointi baasil intranetti arendanud ja nüüd, MSPna loodab ka muid Microsofti tooteid rohkem tundma õppida.

Märt Bakhoff (Tartu Ülikool, infotehnoloogia) loodab MSPna saada kasu sellest, et omandab teadmisi, mida muidu, tavalise tudengina, ei saa. Roger Puks ütleb, et see võib tunduda isekas, aga just enda arendamiseks ta partnertudengiks kandideeriski.

58 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

Need partnertudengid saavad võimaluse kogu Microsofti tooteportfelli aasta jooksul tasuta kasutada, osaleda koolitustel ja kommuuniüritustel ning parim neist sõidab sügisel TechEdile.

inimesed

Toomas Tiivel: fotohuvilisest tippjuht

Sombusel oktoobri lõpu päeval käis AM kohtumas Tele2 juhatuse esimehe Toomas Tiiveliga. Rääkisime Jõe tänava kontoris, firma kesklinna masti all.

See oli erakordselt edukas kampaania.»

Toomas Tiivel meenutab Hansapanga rottkoera aegu

Toomas Tiivel on noor tippjuht, kelle karjäär on väga pikalt seotud Tele2ga. Toomas on veetnud lapsepõlve Tartus ja linna lähedal maal, käinud Tartu kommertsgümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis. Tiivelil polnud gümnaasiumi lõpetades erilist kahtlemist – valik käis vaid majanduse ja juura vahel. Sai siiski tehtud otsus majanduse kasuks, mida Toomas õppis aastatel 1996–1999. „Ülikooli kõrvalt sai loetud oma endises Annelinna koolis turunduse valikkursust,” meenutab Toomas. Ülikoolis oli kaks aastat umbes 140liikmeline tudengite grupp koos, pärast seda jaguneti kuue kuni kaheksa suuna vahel. Toomase peaerialaks sai pangandus, kõrvalerialaks turundus, kuid just turundusega on Toomas elus kõige enam tegelenud.

Samas ei saa öelda, et Toomas oma peaerialal töötanud poleks – Tele2 turundusdirektorist sai Hansapanga turundusdirektor ja vaid veidi rohkem kui aasta pärast kutsuti ta tagasi Tele2 juhtima. Kuni 2000. aastani oli Tele2 kahjumis – võrk vajas ülesehitamist, ka klientide kriitilist massi veel polnud. Hinnaga lüües oli raske turul piisavat kogust kätte saada. Umbes sel ajal toimus pööre.

Märtsis 2001 tuli Toomas firmasse tööle ja samal aastal tuli firma esimest korda kasumisse. Seega oli Toomasel ainulaadne võimalus olla ühes äris sel hetkel, kui toimub selle meeletu kasvamine. 2000. aastal oli mobiiltelefon veel vähem kui neljandikul Eesti inimestest. 2002.

60 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

aastaks oli taskutelefon peaaegu igaühel. „Mobiiltelefonide levimist aastatel 2001 kuni 2002 võiks võrrelda panganduses eluasemelaenuturu ja pensionifondide kasvuga kümnendi teisel poolel,” ütleb Toomas praegu.

Rottkoer läks läbi Ka pankade laenubuumi päris algust nägi Toomas pangas töötades seest poolt. „2004. aastal tuli Nordea esimeste agressiivsete pakkumistega välja. Need olid unikaalsed hetked, mida teist korda enam ei tule,” sõnab Toomas.

Teda on seostatud ka Hansapanga kurikuulsa rottkoerte kampaaniaga. „Tõsi see on, et olin sel ajal Hansapanga turundusdirektor. Kuigi Priit Pullerits nimetas mind isegi hellitavalt Rottkoera isaks, mõtles selle looma ja kogu kampaania tegelikult välja reklaamiagentuur Tank ja lansseeringu taga seisis terve Hansapanga turundustiim,” räägib Toomas. „See oli erakordselt edukas kampaania. Kui ma õigesti mäletan, siis tõstsime lühikese ajaga oma turuosa noorte segmendis 40 protsendilt 60-le. Samas tuleb tunnistada, et tänu meedias ülespuhutud mullile tundus see tol hetkel soliidse panga jaoks liiga radikaalne. Oleks samasuguse kampaania teinud näiteks mõni rõivakaupmees või mobiilioperaator, poleks keegi kära tõstnud.”

Toomas tegeleb hobi korras loodusfotograafiaga. Sel alal peab ta end amatööriks, kuigi mõni pilt on õnnestunud ka rahaks teha. Tii-

See Tele2 Tallinna-kontoris asuv foor on ilmselt ainus Eestis, millel soovi korral v천ivad p천leda ka k천ik kolm tuld. Hetkel on Toomas Tiivelil rohelise tuju, nagu n채ha. Fotod: kalev lilleorg Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 61

inimesed

a rva m us

Suursaadik Toomas Tiivel Maailmanäituse Eesti peakomissar Shanghai Expol: Ei ole kummagi teise Toomas Tiiveliga isiklikult tuttav. Tele2 nimekaim tundub küll vägagi tegus ja nutikas sell olevat. Üks kokkupuude oli mul Madagaskaril vihmametsas aasta alguses leemureid pildistamas ja uudistamas olles, kui helises telefon ja üks naisterahvas soovis Toomas Tiiveliga rääkida ja oli parajalt nördinud, kui ma Tele2st mitte midagi ei teadnud.

veli fotoharrastus sai alguses sellest, et endine naabrimees ostis endale „igasugust kola kokku” ja kuidagi tema tuules jõudis Toomas ka loodusfotograafiani. „Ei ole mahti käia nii palju kui tahaks, vahepeal ei viitsi ... 2006. aastal alustasin ja käisin rohkem. Vahepeal sai udustel augustihommikutel korra nädalas või kahe nädala tagant pildistamas käidud.”

Fotograafias on Toomas algusest peale Canoni-mees. „Vahepealsetel aastatel läksid paljud Nikonile üle, aga tundub, et suur enamik, vähemalt loodusfotograafidest, on Canonile tagasi jõudnud.”

ISOde võidujooks Toomast ei seganud. „Kaamera peaks vähemalt 6400 ISO peale saama, et

62 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

lisaks mürakarudele oleks ka päris karud pildi peal nähtavad.” Objektiividest on 500 mm F4 muidugi loomapildistamiseks parim, kuid lendava kotka jaoks raske ja pikk. 24-105 mm Canoni toru on igapäevane, ajab enamikel juhtudel asja ära ja on alati reisil kaasas. Fotoreisiks kolivad ka teised objektiivid pagasisse. Arvutimaailma fotograaf Kalevi Canon EOS 5D Mk 2 on Toomasele vana tuttav, just sellisega on ta palju pilte teinud.

Keskkooli ajal käis Toomas Tiivel sõpradega matkamas, see oli heaks aluseks loodusfotograafi teele. „1987. aastal hakkasin orienteerumisega tegelema, vahelduva eduga on kakskümmend aastat orienteerutud. Sel aastal jõudsin metsa küll vaid ühe korra.”

Toomasele meeldib kodus süüa teha ning veinide tundmaõppimiseks on ta käinud veinireisidel.

Ometi on orienteerumisel, matkamisel ja loodusfotograafial ka ühisosa. „Kui looduses viibimine vastik tunduks, siis ei teeks ühte ega teist neist.” Mitu korda on Toomas Tiivel pildistamas käinud ka Eestist väljas. „Soome on karude maa ja Norra kotkaste maa,” võtab ta kokku oma kogemused Skandinaavias looduse pildistamisest.

Toomasel on kaks poega, kahe- ja neljaaastased. Ta on pereinimene – sellega seostub kõik, mis puudutab head toitu ja head veini –, sedagi võib hobiks nimetada. Talle meeldib väga süüa teha. „Erinevad veinireisid on veinipilti kõvasti arendanud, veinimaailm on selgemaks saanud,” kiidab Toomas.

Toomas Tiiveleid on Eestis vähemalt kolm.

Meie artiklipersoon pole kohtunud kummagi

nimekaimuga ega oska öelda, kas neid seovad ka sugulussidemed või on tegu puhta juhusega.

Äri veab laiskus Toomas meenutab, et Hannes Tamjärv olevat öelnud: „Äris on kaks edasiviivat jõudu: laiskus ja halb mälu.”

Laiskus sunnib mõtlema, kuidas lihtsamalt ja efektiivsemalt teha, halb mälu sunnib proovima teistmoodi teha. Sealt võib tekkida uus ja parem lahendus, ütleb ta.

Toomas tõdeb, et ka temas on parajalt laiskust. „Mida laisem oled, seda parem värbaja pead olema – seda paremad inimesed pead omale tiimi leidma. Kõik oleneb sellest, millistest inimestest oled osanud selle tiimi kokku

Soome on karude maa ja norra kotkaste maa.»

Toomas Tiivel jagab maid fotomaterjali järgi

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 63

inimesed

A rva m us

Üllar Jaaksoo projektidirektor IT Akadeemias, partner ja nõustaja MTVP, endine Tele2 juhatuse esimees (Toomas Tiiveli ülemus) Koostöö Toomasega, kes tol ajal oli Tele2 turundusdirektor, oli väga sisukas, loominguline ja edukas. Enamik turundusdirektoreid tegeleb ilusate reklaamide loomisega, osad keskenduvad vaid müügitegevusele ja hinnasõjale.

Toomas oli turundusdirektor, kes oskas luua ja arendada turgu.

Suutis kenasti ümber veenda nii mõnedki esmapilgul vahvana tundunud ideed.

Huvitaval kombel on tema sisse ära mahtunud nii rahulik analüütiline strateeg kui ka jõuline ja loov taktik.

See pilt on loomulikult tehtud Tallinna südalinnas, Jõe tänaval asuva Tele2 masti all.

64 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

panna, millega iga päev töötada. Kui uut inimest otsida, siis oluline on, millised on inimese väärtused. Muidugi on ka olulised professionaalsed oskused, aga kui need on enam-vähem paigas, siis inimene ise muutub väga oluliseks. Inimesed võivad ise olla väga erinevate huvide ja taustaga, aga nende kokkukõla on oluline.”

Eestis käinud ärifilosoof Gareth Jonesi mõtetest on Toomas Tiivelile südamelähedane see, et edukaimad on juhid, kes jäävad iseendaks. „Kes proovivad olla Richard Bransonid, need kukuvad läbi.” Tööd ei tohi ka liialt tõsiselt võtta. Inimene peab suutma iseenda ja ümbritseva üle nalja teha. Meie fotograafil Kalevilgi ei õnnestu Toomast lõputult kaamera ees väänata, rahulik tasakaalukus ja iseendaks jäämine teevad oma töö.

Kunagi küsiti värbamisintervjuul Toomaselt: „Mida ma ootan oma ülemuselt?” See küsimus on talle nüüd juhina olulisemgi kui ehk siis oli. „Kahte asja: piisavalt tegutsemisvabadust ja toetust, kui seda vaja on.” Ta loodab, et suudab oma igapäevatöös ka neist põhimõtetest lähtuda. Aeg-ajalt valdab meest soov minna turundust tegema, aga muidugi ei meeldiks Toomasele turundusdirektorina ülemusepoolne häiriv sekkumine. Seega neelab direktor oma soovid alla.

Must lammas ei läinud läbi Hoolsatele telerivaatajatele on kindlasti tuttavad Tele2 seriaalisarnased reklaamid. Üsna sageli jõuab Tele2 uus seriaaliepisood Toomaseni alles televiisorist või Facebookist.

Tele2 kontsernis on rahvusvaheliselt levinud maskottloomana meile veidi võõras figuur – must lammas. Kuidas õnnestus Eestis must lammas maskottloomana ära hoida? „Must lammas on kasutusel Rootsis, Norras ja Hollandis. Eks me valime reklaamikontseptsioone tulenevalt nende sobivusest konkreetsele turule ja meie üksmeelne otsus oli, et must lammas tähendab Eesti kultuurikontekstis midagi muud kui näiteks Rootsis. Meie praegune reklaamiseriaal töötab väga hästi ega olnud põhjust seda välja vahetada. Selle asemel tegime novembri alguses kogu kontseptsioonile, kaasa arvatud kõigile müügi- ja teeninduskanalitele, väikese facelift’i.” „Viimasel ajal on palju arutletud, et välismaal õppinud noored peaks Eestisse tagasi tulema,” räägib Tiivel. „Eestis saab endiselt oluliselt kõrgemalt alustada. 1990ndate fenomen on Eestis

ühtpidi takistuseks, kuid teisalt heast sügavast kompetentsist on endiselt meil puudus.”

Kas puhtast ülikooliharidusest on kasu? „Praktiline kogemus on küll see, mis loeb,” vastab Tiivel. „Vähemalt tundub, et see viis, kuidas seal õpitakse, on teistsugune kui see, mida Eestis kasutatakse.” Eks ka Toomas ise kuulub 1990ndate nn võitjate põlvkonda, kes sel kümnendil ellu astusid ja uue suhtumisega kiiresti ja küllalt kõrgele jõudsid. Tõsi, pigem selle põlvkonna teise lainesse, mis sai juba gümnaasiumipäevil ja ülikoolis veidi ajakohastatumat haridust ega pidanud raiskama oma tunde ja päevi punaharidusele. Toomasele tundub, et meie koolisüsteem on väga faktikeskne. „Kool ei õpeta loovalt mõtlema, arutlema ja probleeme lahendama.” Haridus ja tervishoid on alalõpmata alarahastatud, aga siiski on liialt palju puhast nõukaajamentaliteeti – päheõppimist saaks hoolimata kõigest vältida.

Madis Veskimeister

Minu tööpäev

Jõuan kontorisse tavaliselt kella üheksa paiku. Kui võimalik, siis proovin omale kella üheksaks koosolekuid mitte sättida. Kui vähegi võimalik, siis üle kahe-kolme koosoleku või kokkusaamise ma ühte päeva ei planeeri. Lõunal käin regulaarselt, tihtipeale kasutan lõunapausi ka kokkusaamiseks mõne koostööpartneri või kolleegiga. Õhtul olen kontoris umbes kella 18ni.

Minu puhkepäev

Nädalavahetusel magan hea meelega kauem, nii üheksa-kümneni. Aga vahel harva ärkan ka vara-vara, et minna kuhugi rappa päikesetõusu püüdma. Päeva veedan tavaliselt koos perega, ja kui ilm vähegi lubab, siis õues. Õhtusöök on nädalavahetustel tavaliselt minu teha, seega üks olulisi nädalavahetuse komponente on ka toidutegemine.

Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010 65

minu arvutimaailm

Tiit Pruuli Maailmarändur, ettevõtja ja endine poliitik Tiit Pruuli on teinud mitu tiiru ümber maailma nii auto kui ka purjekaga. Arvutimaailm uurib, millised on tema kokkupuuted arvutimaailmaga.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Koolipoisina sõbra ema juures TÜ arvutuskeskuses. Aru midagi ei saanud, aga põnev oli. Peotäis perfokaarte anti ka veel kingiks kaasa, see oli äge!

Esimene oma arvuti?

Et ema töötas Jyväskylä ülikoolis, sain esimese arvuti 1990.

Ajakirjanikuna kasutasin seda kirjutusmasinana.

Esimene mobiiltelefon?

1991. a augustiputši ajal – Mobira Talkmani kohver, mis pidi toimima välisministeeriumi salatelefonina juhul, kui putšisid oleks valitsusasutused hõivanud. Esimese oma mobiili – Nokia Citymani, mis hädavaevu portfelli mahtus, sain aasta hiljem peaministri nõunikuna.

Esimene kokkupuude internetiga?

Kas internet polegi aegade algusest? Selline tunne on küll.

Milline on praegune tehniline varustatus?

Lenovo X61S. Sony Ericssoni telefon, kus saab stiilusega kirjutada. Tundub õilsam kui klahvide togimine.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?

Wikipedia – nii mugav on ennast harida, ENEt ei viitsi ju kogu aeg riiulist sikutada. Töiseid asju ajan go.ee kaudu.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?

Igatahes liiga palju.

Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat?

15 aastat tagasi polnud see paraku üldse teema. Piraattarkvara kasutasid isegi riigiasutused. Tükk aega on põhimõtteliselt ja rangelt kogu tarkvarapiraatlus lõpetatud.

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 9.02

◊◊ Kas IT-asjad peavad vastu veele, külmale ja põrutustele? Uurime välja karmilt koheldes. ◊◊ Pilvedest on palju räägitud. Nüüd teeme ka ise ühe pilve. ◊◊ Äri ja mobiilide teema jätkub uuel aastal uue hooga – uute mobiilirakendustega.

66 Arvutimaailm nr 12 (177) detsember 2010

SCANPIX / Toomas Huik

Kõige halvem ITga seotud kogemus?

Töömeilinduse seisak mõni aasta tagasi. Või hiljutine asjaajamine IT-mehega, kes ei osanud tavainimeste keelt.

Acrobat X Pro

Acrobat X Suite

•

•

•

◉

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

PDF failide kiire ja hõlbus muutmine tehes tekstis lihtsamaid muudatusi

Acrobat X Standard

•

Dokumentide ja vormide salvestamine ning jagamine kasutades Acrobat.com teenuseid Loo PDF dokumente mis tahes printivast rakendusest, kaasa arvatud ühe nupuvajutusega konverteerimine Microsoft Word, Excel, PowerPoint, Outlook, Internet Explorer, Publisher, ja Access rakendustest1 Paberdokumentide skannimine PDF-ideks ja automaatne tekstituvastus optilise tähemärgi tuvastuse (OCR) abil

Adobe Reader® X

PDF-failide vaatamine, printimine ja otsing

Toote funktsioonid

PDF failide eelvaade, eelkontroll, parandamine ja ettevalmistamine kõrgekvaliteedilise trüki või digitaalse levitamise jaoks

•

•

Audio ja Adobe Flash® Player kokkusobiva video või interaktiivse meediumi lisamine Acrobat ja Adobe Reader rakendustes2

•

•

Laia valiku videoformaatide konverteerimine sujuvaks esitamiseks PDF-s koos Adobe Media Encoderiga

•

Fotode muutmine ja parandamine enne PDF kommunikatsiooni kasutades fototöötluse standardit, Adobe Photoshop®CS5

•

Staatiliste PowerPoint esitluste muutmine köitvateks ja interaktiivseteks esitlusteks Adobe Presenter abil Ekraanipiltide, -videote ja -jutustuste, slaidide ning muu kombineerimine mitmekülgseks meediakogemuseks Adobe Captivate® abil Mitmeosaliste tegevuste automatiseerimine ja jagamine uue Action Wizard toiminguga

•

•

•

Kahe PDF dokumendi versiooni võrdlemine ja versioonide vaheliste erinevuste esiletõstmine

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

PDF failide kommenteerimine koos esiletõste- ja kleebiste tööriistaga Ühiskasutuses olevate dokumentide kontrolli ja kommenteerimise haldamine selliselt, et osalejad näevad teineteise kommentaare Professionaalsete vormide loomine dokumendipõhjade põhjal või alustades algusest kasutades kaasasolevat Adobe LiveCycle® Designer ES tarkvara1 PDF vormide jagamine ja kogumine koos vormide täitmise staatuse jälgimisega Adobe Readeri kasutajatel PDF-vormide täitmise ja salvestamise võimaldamine PDF-dokumentide kasutamise haldamine salasõnade ja õigustega ning printimise, kopeerimise ja muutmise piiramine kasutusõigustega Dokumentide ISO standarditele PDF/X, PDF/E ja PDF/A (sh. PDF/A-2) vastavuse kinnitamine ja nõuetele mittevastavate dokumentide parandamine

•

◉

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

Alati ei tea, kuidas 채ri vajadused kasvavad.

Proact IT-lahenduste puhul maksad vaid kasutatava mahu eest. Nii palju kui servereid, kettamassiive, varundusteenust v천i tarkvara vajad, nii palju eest ka tasud!

Meil maksad vaid kasutatava mahu eest

maht

Tavaliselt maksad ka kasutamata mahu eest

Proacti tehnoloogiapartnerid: Sun Microsystems, Oracle, Hitachi Data Systems, DataDomain, Symantec, NetApp, EMC.

Proact Estonia AS | P채rnu mnt 102c | 11312 Tallinn | Tel: +372 663 0900 | Fax: +372 663 0901 | www.proact.ee