Arhitektuurne projekteerimine Studio project VI 01.2021-05.2021
KESKUS
Centre
TARTU KULTUURI-
Tartu Cultural
ELEMENTaarne: südalinna kultuurikeskus
ELEMENTerial: downtown culture centre
ELEMENTaarne superstuudio uurib jätkusuutliku ehituse võimalusi paindliku programmiga kultuurikeskuse projekteerimisel algoritmiliste disainimismeetoditega, lähtudes modulaarse puitarhitektuuri põhimõtetest. Modulaarsust vaatleme erinevates skaalades: algelemendid, neist koosnevad moodulid ja paljudest moodulitest koosnevad kamakad, lõpetades terve hoonega.
Kuidas sobitada minimaalse süsiniku jalajäljega hoonekompleks Tartu kesklinna parki, luues võimaluse paindliku programmi ja kultuurse linnasüdamiku tekkeks? Kuidas kasutada modulatsiooni inimmõõtmelise ruumi loomiseks suures kompleksis ja samas pakkuda võimalusi hoone paindlikuks jätkamiseks? Kuidas eristada avalikud, poolavalikud ja privaatsed kogunemiskohad?
Stuudio käigus loome sisendi Tartu südalinna kultuurikeskuse arhitektuurivõistlusele, pakkudes välja erinevaid strateegiaid, kuidas suhestub hoone(d) linnaruumiga, kuidas luua toimiv ja multifunktsionaalne kultuurikeskus, millised ja mis mahus funktsioonid peaksid olema kaasatud.
Ehituses on käimas suur digitaliseerimise, automatiseerimise ja rohepöörde laine. Uued nõuded kavandatavatele hoonetele eeldavad uut lähenemist arhitektuuris. Süsinikneutraalse ehituse aluseks on puitarhitektuur ja jätkusuutlik projekteerimine. Stuudios seame need põhimõtted aluseks, ning uurime, mis arhitektuurseid võimalusi need ruumiloomes endaga kaasa toovad.
Teksti autorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
The ELEMENTerial superstudio examines the possibilities of sustainable construction to design a flexible cultural centre using algorithmic design methods, based on the principles of modular timber architecture. We study modularity in different scales: basic elements, modules consisting of elements and chunks consisting of multiple modules, finishing with the scale of the building. How to fit a carbon neutral building complex into the Central Park of Tartu, creating possibilities for a flexible spatial program and the emergence of the cultural heart of the city? How to use modulation for creating human-scaled spaces within a giant complex, while providing possibilities for extending the building? How to distinguish public, semi-private and private gathering places?
In the course of the studio we create an input for the architecture competition of Tartu´s downtown cultural centre, presenting multiple strategies how to relate the building(s) to the urban fabric, how to create an operating and multifunctional cultural centre, what kind of functions should be present and in what scope.
The construction sector is facing a great wave of digitalisation, automation and the Green Deal. New requirements for buildings presume new approaches in architectural design. The foundation for carbon-neutral building is timber architecture and sustainable design. In the studio we base on these presumptions and explore what kind of architectural solutions they conjure.
Authors of the text: Sille Pihlak, Siim Tuksam
4
TUDENGID Students
1. Nikita Ahmatov
2. Delija Thakur
3. Diana Drobot
4. Miko Vahane
5. Johann Ortin Õun
6. Uku Tarvas
7. Kateriina Laansoo
8. Annemai Raabe
9. Andreas Ignacio Hinojosa
10. Kristofer Soop
11. Tatjana Štšurikova
12. Margaretha Aus
13. Rebecca Peets
14. Loora Orav
15. Karl-Erik Miller
16. Olari Paadimeister
17. Olga Krasnova
18. Kadi Pihlak
1.
9.
5.
13. 17.
2.
10.
6.
14. 18.
3.
11.
7.
15.
4.
12.
8.
5
16.
SÜKU
Tõnis Arjus, Tartu linnaarhitekt: “Kultuurikeskusest saab lähiaastate üks olulisemaid investeeringuid Eesti kultuurimaastikul. Sellise sümbolväärtusega hoone kavandamine eeldab põhjalikku koostööd kõigi võimalike osapooltega. Koostöö kunstiakadeemia tudengitega on andnud olulise teadmise, milliseid väärtusi peab tulevikku vaatav avalik hoone kandma”.
Südalinna Kultuurikeskuse (Süku) eesmärk on luua platvorm maailmatasemel kultuuriüritustele, kus erinevad põlvkonnad, kogukonnad ja kunstivaldkonnad ühe katuse alla kohtuda saavad. See on Eesti esimene linnasüda, mille keskmes on kunstid, kultuur ja kogukonnad. See on avatud keskkond, kuhu igaühel on ligipääs ja põhjus tulla ning kuhu kõik on oodatud.
Südalinna kultuurikeskus ühendab endas kaasaegsetele tingimustele vastavad ruumid Tartu Kunstimuuseumile ja Tartu Linnaraamatukogule, aga ka sündmusruumide kompleksi, black-box stiilis saali ja loob uusi töökohti ning sobivaid võimalusi nii valdkondadevaheliste kultuuriinnovatsioonide kui ka hoone funktsioone toetava ettevõtluse tekkeks. Keskusest saab kõigile linnaelanikele ja Tartu külalistele mõeldud kultuuriga sisustatud kvaliteetne avalik ruum Tartu südames.
The aim of the Südalinna Cultural Centre (Süku) is to create a platform for world-class cultural events, where different generations, communities and fields of art can meet under one roof. It is the first heart of the city in Estonia centered on art, culture and communities. It is an open and accessible environment, giving reasons to visit for everyone becase everyone is welcomed.
Tartu Cultural Centre encompasses rooms that meet modern conditions for Tartu Art Museum and Tartu City Library, as well as a complex of event rooms, black-box style hall and creates new workplaces, as well as a suitable opportunities for the emergence of both cultural innovations and entrepreneurs supporting the functions of the building. The Centre will become a high-quality public space in the heart of Tartu, containing culture for all city residents and visitors of Tartu.
Tõnis Arjus, Tartu City Architect: “The Cultural Center will become one of the most important investments in the Estonian cultural landscape in the coming years. The design of a building with such a symbolic value requires thorough cooperation with all possible parties. Cooperation with the students of the Academy of Arts has provided important knowledge about the values that a forward-looking public building must carry ”.
Teksti autor: Tartu linnavalitsus
Author of the text: Tartu City Government
7
DNA
Kontseptsioon
DNA kultuurikeskuse projekt võtab arvesse olemasolevat parki, luues vahelduva terviku. Kolm peamist funktsiooni on jagatud kolme hoone vahel: raamatukogu, kunstigalerii ja kontserdisaal, mis on omavahel ühendatud esimesel korrusel, tagamaks mugavat majadevahelist liiklemist. Tartu Keskpark täiendatakse vaba aja veetmise ja kultuuriliste tegevustega läbipõimunult nii sise- kui ka välisruumis. Siseruumide funktsioone saab pikendada õue ja terrassidele. Võib mõelda ka vastupidi, et park pikeneb siseruumi.
Concept
DNA project takes into account the existing park, creating a varied whole. Three main functions are divided between three buildings: a library, art gallery and concert hall, which are connected on the first floor for convenient access. Tartu Central park is complemented with free time and cultural activities indoors and outdoors that are intertwined. Interior functions can be extended outdoors through the terraces. One could think of it the opposite way – the idea of park as a public open space is continuing to the interior spaces.
Vaade Vabaduse pst poolt / View from Vabaduse Ave
8
Delija Thakur / Nikita Ahmatov
Elutoa idee seisneb selles, et hoones saab viibida ka otsese eesmärgita. On palju inimesi, kellel pole huvi kultuuri vastu või nad tunnevad, et nad pole piisavalt "kultuursed". Meie projekti eesmärk on luua keskkond, kus iga mööduja tunneks end teretulnud. Isegi kui pole plaani näitust külastada, saab hoonesse sisenedes hiljem otsustada, mida teha. Projekti filosoofia on järgmine: kui inimene on kultuuriga täidetud keskkonnas, tekib vältimatult varem või hiljem sellekohane huviv. Elutuba loob "oma koha" tunde, kuhu on õigus tulla ja kus aega veeta.
One expectation of a living room is that you can be indoors without utilizing its primary functions. Our concept builds on the notion that culture should be legible and accessible for all, furthermore everyone passing by would feel welcomed. Therefore, if an individual does not necessarily plan to go to the exhibition they can still enter and later decide what to do. We believe that if an individual is inhabiting an surrounded by culture, it is inevtable for their interest to spark. Living room creates a feeling of being “your place”, where you have the right to stay and are more than welcome to do so.
Drooniperspektiiv / Drone´s perspective
9
Vaade Küüni tn poolt / View from Küüni St
Modulaarsuse kontseptsioon
Süsinikuneutraalne ehitus põhineb puitarhitektuuril ja säästval disainil. Täna toodavad CLT-tootmistehased endiselt jäätmelehti, mida tavaliselt peetakse ehitamisel kasutamiseks liiga väikesteks. Meie projekti eesmärk on taaskasutada tehaste jäätmeid nii palju kui võimalik. Näiteks saab seina kokku panna paljudest väiksematest CLT paneelidest. Üldeesmärk on ehitada jäätmeteta nii, et kõik hoone elemendid arvestavad tehases toodetud CLT-paneelide ja jäätmete standardmõõtudega.
Modular concept
One notion of carbon-neutral construction is for it to be based on timber architecture and sustainable design. Today the CLT production factories are still producing waste sheets that are normally considered too small to be used in the buildng sector. Our project aims to reuse the waste of the factories as much as possible. For example, a wall can be assembled from numerous smaller CLT panels. The general aim is to build with zero waste, so all the elements of the building take into account the standard measurements of factory produced CLT panels and the waste.
baasmoodul/ base module baasmooduli paljundus/ duplication of the modules
Geomeetriline moodul / Geometrical module
Otsustasime katsetada uut moodi modulaarsusega. Selle asemel, et panna eeltoodetud ruumikastid üksteise otsa, saab meie mooduleid üksteise sisse integreerida, mis võimaldab suuremat paindlikkust hoone disainimisel. Lõppkokkuvõttes koosneb ikkagi kogu hoone tõhusa tootmise tagamiseks samadest korduvatest elementidest.
Eksterjööris on moodulil üles ja alla suunatud pinnad. Ülespoole suunatud osad arvestavad päikesepaneelide nurgaga. Allapoole suunatud osad kaitsevad sisemust üleliigse otsese valguse ja ülekuumenemise eest.
Interjööris lubab see moodul luua suuremaid ja väiksemaid ruumikamakaid, kus konstruktiivsed seinad on ühtlasi ka ruumi jagajad ja mööbel.
We decided to experiment with a new concept of modularity. Instead of simply stacking prefabricated spatial boxes on top of each other, our modules are integrated into each other which allows more flexibility during the creation process of the buildings´ facade and space. In the end, the whole building still consists of the same repetitive elements to ensure efficient production.
In the exterior our shape creates surfaces with up-and-down-facing parts. Parts facing upwards are adjusted to the angle of the solar panels. Parts facing downwards protect the interior from the redundant direct light.
In the interior this modular solution allows to create bigger and smaller chunks of spaces where the constructional walls are also space dividers and furniture.
Mooduli tootmine/ Production of the module
10
baasmoodul/ base module
Struktuurne moodul / Structural module
baasmooduli paljundus/duplication of the modules
Suur kamakas / Big chunk
Väike kamakas / Small chunk
11
Aksonomeetriline asendiplaan / Axonometric site plan 13 N
Kontserdihoone 3. korrus / 3rd floor of the concert building
BLACK BOX
CONCERT HALL
SYKU
Diana Drobot / Miko Vahane
Kontseptsioon
Projekt põhineb kultuuri hõlmava hoone loomises tundlikku keskkonda – puuderohkesse, ajaloolise mõjutusega kesklinna parki. Krundi potentsiaaliks on toimimine ühenduslüli ja rekreatsioonialana vanalinna ning jõeääre vahel. Projekti loomisel on toonitatud järgnevaid pidepunkte reaalsusest:
1. Parki kasutatakse läbikäiguteena;
2. Roheala väärtuslik haljastus.
Concept
The project is based on placing the culture incorporating building into a sensitive environment – historically modified park in the city centre. The potential of the site is being a connection link between city centre, old town and riverside and a recreational space. While developing the project, according to the real situation the following anchors were enhanced:
1. The park is used as a thoroughfare;
2. Valuable flora of the park.
Vaade Uueturu tn poolt / View from Uueturu St
14
Maa-alune maht tõmbab end tagasi pargis asuvate puude ümbert ning tekitab mängleva, tasandilise maastikulahenduse pargi pinnal, suheldes ümbritseva keskkonnaga sõbralikul moel. Seega kutsub hoone end avastama juba pargist, maastiku eendumine ja maa alt väljaulatuvad mahud rajavad uusi teekondi ja sissepääse. Moodulist tulenev tänavamööbel, mis toimib ühtlasi näituseala akendena, annab pargile rakendust.
Hoone kompaktsus pargipinnal – Vabaduse puiestee äärne piklik maht – ja selle “sukeldumine” maa alla võimaldas säilitada suure osa väärtuslikust haljastusest, kus mahavõetud puude osa küündis vaid 28,8%-ni.
Underground volume takes a step back from the trees inside the park, constituting a playful, multi-leveled landscape in the park, while still being friendly to the surrounding environment. The building invites to discover itself starting from the park – offsetted landscape and peeking volumes from the ground establish new pathways and entrances. Module-based street furniture, which also behaves as windows to the exhibition hall, offers the park implementation.
Compact building – elongated volume along Vabaduse Ave – and its “soaking” under the ground enables to conserve a large part of the valuable vegetation, where the percentage of the trees taken down reaches only 28,8%.
28% mahavõetud haljastust / 28% of the trees taken down
Sissepääsud / Entrances
Kahe hoone mahud / Two volumes of the building
15
Kavandatav hoonemaht ja ümbruse lahendus/ Proposed building´s volume and landscape solution
Modulaarsus
Projekti kontseptsiooni toetab parameetriline arhitektuur – hoone on loodud eri rotatsiooni, ent konstantse algelemendiga moodulitest. Trapetsikujuline tetraeeder gridis element moodustab moodulina eri suuruses jätkuvaid püramiide ja paneele. Kolmnurkne äratuntav moodul vormistab välisfassaadis iseäraliku, eri dimensiooniga rütmi, millest avatäited selgelt eristuvad. Moodulite kamakad toimivad ühtlasi siseruumis, võimaldades luua privaatsemaid ja avaramaid ruume, eenduvaid tasandeid ja vahekorruseid.
Modularity
The conception of the project is supported by parametric architecture – the building is constructed using different rotations and modules of a constant element. Trapeze-shaped elements in the tetrahedron-grid constitute variously resuming pyramids and panels by modules. Triangular recognizable modules shape eccentric, multidimensional rhythm in the exterior facade, with clearly distinguishable openings. Module chunks also perform in interior space, allowing to create more private and open spaces, offsetted levels and half-storeys.
Mooduli kamaka siseruum / Interior of the module chunk Mooduli kamaka eksterjöör / Exterior of the module chunk
16
Vaade Vabaduse pst poolt / View from Vabaduse Ave
Ruumiprogramm
Läbikäidavuse säilitamiseks jaguneb esimese korruse maht kaheks osaks: suurem maht black box saali ja kohvikuga, väiksem maht raamatupoega.
Tänavaäärsed raamatupood ja kohvik toimivad sidujatena Vabaduse puiestee äärse tänava ja pargi vahel.
Järgnevatel korrustel kasvab modulaarne hoone taas kokku, ühildudes läbivaks mitmetasandiliseks raamatukoguks, mis on vaheldumisi õhuline ja sopistatud. Nõutud näituseala on kogu mahus paigutatud maa alla, mis annab pinnale ruumikust ja ekspositsioonile vabadust; katuseaknad aga loovad sobivaid valgustingimusi.
Spatial programme
To maintain the walk-through quality, the ground floor of the building is separated into two: larger volume with a black box and a cafe and a separate smaller volume with a bookstore. The bookstore and the cafe, while situated by the street, behave as a link between the Vabaduse Ave and the park.
In the upper storeys, the modular building reconnects into one multi-leveled library, which is alternately airy and covert. The required exhibition hall is fully placed under the ground, which offers the spaciousness and freedom for the exhibition itself; skylights provide suitable lighting conditions.
Maa-alune maht pargis / Underground volume in the park
Ühendav maht 2. korrusel / Connecting volume on 2nd floor
Tänavatasandi mahud / Street level volumes
17
3. korruse maht / 3rd floor´s volume
KULTUURIMAASTIK Cultural Landscape
Drooniperspektiiv / Drone´s perspective 20
Johann Ortin Õun / Uku Julian Tarvas
Projekti idee sai alguse pargi- ja linnateede paigutusest ning nende vahele jäävatest kolmnurksetest aladest, millest Tartu elanike liikumisvajaduste järgi optimeeritud versiooni põhjal tekkisid hoonemahud. Hoonete vorm moodustus, kui tõstsime iga kolmnurkse ala ühe nurga sirgjoones üles. Selle tulemusel jätkavad katustele tekkivad haljastatud käidavad kaldpinnad parki. Hooned oleks justkui pargi servade alla lükatud kiilud. Pargi pindala ei vähene nende võrra, vaid muutub tekkinud
“kuppelmaastiku” tõttu reljeefsemaks. Mahud on oma funktsioonide poolest jaotatud järgmiselt: raamatukogu Poe ja Küüni tänava nurgal, kunstimuuseum koos multifunktsionaalsete
saalidega Vabaduse puiestee ääres ning rendiruumid Uueturu ja Küüni tänava nurgal. Alla “orgu” jäävaid pargiteid täiendavad hoonete rohelistel katustel looklevad rajad. Nii on võimalik kõikidele maapealsetele korrustele siseneda otse õuest. Kultuurikeskuse mahtude vahel ning ka ümber pargi perimeetri jäävad alles vanad kõrgeks kasvanud puud. Pargi südamesse moodustub sellest vanemast kõrghaljastuskihist nii öelda metsik park või metsalaadne ala.
Concept
The idea of the project started with the arrangement of park and city roads and the triangular areas between them. After optimizing the park pathways for the needs of the citizens of Tartu those areas became the basis of the project. The shape of the buildings was formed when we raised one corner of each triangular area upwards in a straight line. As a result, the green, sloping surfaces on the roofs extend the park to the tops of the buildings. The buildings are like wedges that are pushed underneath the edges of the park. The area of the park does not decrease because of them, but instead makes a more varying topography. The buildings are distributed according to their function: the library on the corner of Poe and Küüni streets, the art museum with multifunctional concert halls along Vabaduse street and the rental rooms on the corner of Uueturu and Küüni streets. The park roads are down in the "valley" and are complemented by the winding paths on the sloping green roofs. This makes it possible to enter all the floors inside the building directly from the outside. Old tall trees remain in the area between the buildings of the cultural center and also around the perimeter of the park and form a wild forest-like area at the heart of the park.
Kontseptsioon
Reljeefsed mahud / Undulating volumes Vormi moodustumine / Form development 21
Modulaarus
Kultuurikeskus on kavandatud LVL-puidust valmistatud modulaarsetest elementidest.
Struktuur põhineb hoonete kujul, mille suured kolmnurgad on omakorda jagatud väiksemateks elementideks. Nelja kolmnurga liitmisel tekib romb, mis toetub keskelt sambale, mis moodustub samuti neljast kolmnurgast. Tekkinud “seenekeste” üksteise kõrvale ja peale ladumine annab hoone põhistruktuuri. Moodulid on varieeritavad, see tähendab, et “seenejala” kõrgust (korruse kõrgust) ning ka “seenekübarat” ennast on võimalik muuta. Kui “kübar” moodustada kolmnurkadest, mille üks nurk on kahe meetri võrra kas tõstetud või langetatud, on võimalik hoonete katustele tekitada reljeefseid voolavaid pindu. Ka sise- ja välisseinad koosnevad kolmnurksetest elementidest, mis ühendavad postid seinteks ning jäigastavad struktuuri.
Modularity
The cultural center is constructed of modular elements made from LVL-wood. The structure is based on the form of buildings, the large triangles are divided into smaller elements. When four triangles are joined together a diamond shape is formed that rests on a column in the middle that is also formed of four triangles. Stacking the resulting "mushrooms" on top of and next to each other creates the basic structure of the building. The modules are variable, meaning that the height of the "mushroom foot" (floor height) as well as the "mushroom cap" itself can be changed. It is possible to raise and lower any corner of the triangles forming the “cap” by 2 meters. This makes possible to create the flowing surfaces of the roofs of the buildings. Also, the inner and outer walls consist of triangular elements that chain the columns together to a stiff structure.
Põranda moodul / Floor module
Põranda moodustumine / Formation of the floor
Posti moodul / Column module
Seina moodul / Wall module
22
Poolprivaatne kamakas /Semi-private chunk
Avalik kamakas /Public chunk
23
Vaade Küüni ja Uueturu tn nurgalt / View from Küüni and Uueturu St corner
SHIFT
Katerina Laansoo / Annemai Raabe
Kontseptsioon
Selles projektis oli meie eesmärk säilitada pargi naturaalne olemus, lisaks luua kultuurikeskus, kuid ka huvitav töökeskkond. Ühesõnaga – anda inimesele ruumi aja veetmiseks nii pargis kui ka kultuurikeskuses.
Me seadsime endale ülesandeks luua linnaruumi ja ehitise vaheline suhe, kus avaliku ning privaatse ruumi piire on hägustatud selleks, et kutsuda esile “koha” või olukorra sotsiaalseid ja materiaalseid kontekste.
Concept
In this project, our goal was to preserve the natural nature of the park, in addition to create a cultural center, but also an interesting work environment. In short – to give people space to spend time in the park or in the cultural centre. We set ourselves the task of creating a relationship between urban space and building, where the boundaries between public and private spaces are blurred in order to evoke the social and material contexts of a “place” or a situation.
Vaade Küüni ja Poe tn nurgalt / View from Küüni and Poe St corner
26
Hoone on kavandatud nii, et park oleks täis päikest ja elujõudu. Hoone sissepääsud parki on kavandatud inimeste jaoks võimalikult loomulikud ning mugavad. Hoone on mõlemalt poolt läbikäidav ja sellise liikumisega anname ruumile paindlikkuse ning mitmekülgsuse.
Interjöör on orienteeritud linnaruumile ja seda saab kasutada mitmel viisil –kontserdisaalist avaneb vaade jõele, lugemisaladelt lisaks veel hubasele pargile ning tiheda liiklusega tänavatele. Samuti toimivad õdusad kohvikud ja restoran. Lisakvaliteedina saavad külalised katusebaaris nautida ka õhtust jõele avanevat päikeseloojangut.
Architecture
The building is designed so that the park would be full of sun and vitality. The building is integrated so that the entrances to the park are as natural and comfortable as possible. The building is passable on both sides and with such movement we give the space flexibility and versatility.
The interior is oriented towards the urban space and can be used in many ways – the concert hall overlooks the river, the reading areas offer views to the cozy park and the busy streets. There are also cozy cafés and a restaurant. In addition, the guests can enjoy an evening sunset over the river at the rooftop bar.
Arhitektuur
Vaade Vabaduse pst poolt / View from Vabaduse Ave
27
Vaade Küüni ja Uueturu tn nurgalt / View from Küüni and Uueturu St corner
Raamatukogu maht hoones / Library´s volume in the building Muuseumi maht hoones / Museum´s volume in the building
28
Katuseterrassid / Roof terraces
Modulaarsus
Hübriidide loomiseks erinevate ruumiprogrammide vahel oleme valinud ruumi jagunemise modulaarsuse, millest üks on poorne ja teine väljaulatuv. Sellel hoonel on väga erinevaid ruumiprogramme, kuid soovime, et programmid oleksid tüpoloogiate kaudu võimalikult põimunud – näiteks raamatukogus istudes saab piiluda kontserdisaali või kontorist avaneb vaade heidab pilgu muuseumi eksponaatidele.
Modularity
To create hybrids between different space programs, we have chosen the modularity of space distribution, one of which is porous and the other protruding. This building has a wide variety of space programs, but we want the programs to be as intertwined as possible through typologies – for example, when sitting in the library, you can peek into the concert hall or the view from the office takes a look at the museum's exhibits.
Privaatne kamakas / Private chunk
Kamakate kasvatus / Growth of the chunks
29
Avalik kamakas / Public chunk
EMAJÕE KULTUURIKESKUS Cultural centre of Emajõgi
32
Andreas Ignacio Hinojosa / Kristofer Soop
Lahenduse linnaruumiline põhieesmärk on siduda südalinn jõega ning asetada hooned selliselt, et nende ümber tekiks aktiivne välisruum ning kesklinna rohealad säiliksid võimalikult terviklikena. Selleks on ajalooliste Uueturu ja Kauba tänavate asukohas pikendatud Vanemuise ja Vallikraavi tänavat Emajõeni.
Uue Kauba tänava äärde on kavandatud neljakorruseline raamatukogu ja kahe saaliga kultuurihoone. Hoone põhimaht on pikendatud maa alt Emajõe promenaadini, kuhu on kavandatud jõevaksal. See on jõepeatus erinevate liinilaevade ning aluste peatumiseks. Saalid on asetatud piki telge kultuurihoone mõlemasse otsa, mis võimaldab ürituste laienemise linnaruumi ja vastupidi.
Ajaloolisse Tartu turuhoonesse on kavandatud Tartu kunstimuuseum ning olemasolev siseturg on planeeritud ümber tõsta Sadamaala planeerimiskonkursi võidutöö kohaselt avaturu piirkonda.
Ajaloolisele turuhoonele on jõepoolsele küljele kavandatud ühekorruseline juurdeehitis, mis avaneb oma avalike funktsioonidega jõepromenaadile.
Concept
The main purpose of the project's proposal is to connect the city centre with the river and placing the buildings in such a way that an active outdoor space would be created around them and the green areas of the city centre would remain as complete as possible. For this purpose, Vanemuine and Vallikraavi streets have been extended to Emajõgi river at the location of the historic Uueturu and Kauba streets.
A four-storey library and a cultural building with two halls are planned next to the new Kauba Street. The main volume has been extended from the underground to the Emajõgi´s promenade, where a river station is planned. The halls are placed along the axis at both ends of the cultural building, which allows events to expand to the urban space and vice versa
The Tartu Art Museum is planned to the historic Tartu market building and the existing market to be relocated to the open market area according to the winning work of the Port Area planning competition.
A one-storey extension has been planned for the historic market building on the river side, which opens publicly onto the river promenade.
Kontseptsioon
Suure hoone diagramm / Diagram of the main building
modular wooden part
33
solid conventional part
lavatory
White hall lavatory central staircase EVAC and staircase Black hall
Uueturu ja Kauba tänavad on kavandatud täielikult jalakäijatele, Vabaduse puiesteel asuv autotee on vähendatud kahe sõiduraja laiuseks (8 m) ning ülejäänud ala on ette nähtud jalakäijatele ning väliürituste korraldamiseks. Parkimine on lahendatud maa-alusena Uueturu tänava all.
Uue Kultuurikeskuse, Tartu kaubamaja ja uue Tartu Kunstimuuseumi vaheline ala on ette nähtud aktiivse linnaruumi alana, kuhu laienevad ümbritsevate hoonete tegevused, luues põimunud kasutusega mitmekülgse ja aktiivse linnakeskkonna.
Uueturu and Kauba streets are designed entirely for pedestrians, the highway on Vabaduse Avenue has been reduced to the width of two lanes (8 m) and the rest of the area is intended for pedestrians and outdoor events. Parking is solved underground under Uueturu Street, connected with the existing Tartu Kaubamaja underground parking.
The area between the new Cultural Centre, Tartu Kaubamaja and the new Tartu Art Museum is intended as an area of active urban space, where the activities of the surrounding buildings will expand, creating a diverse and active urban environment with intertwined use.
Sinna on kavandatud pidevalt muutuses olev linnaruum, kus ei kehti ühtsed arhitektuuriprintsiibid ning väikerajatiste ilme ja otstarve on vajaduspõhised.
Hoonete arhitektuurilises lahenduses on kombineeritud „konventsionaalset“ ehituspraktikat ning modulaarehitust, mis mõlemad järgivad ühtset geomeetrilist süsteemi. Kultuurikeskuse saalid ja evakuatsioonipüstakud on hoonet jäigastavate elementidena raudbetoonist ning raamatukogu mitmepalgelisem osa on kavandatud ristkihtpuitplaatidest (CLT) koosnevatest moodulitest. Mooduli väljatöötamisel oli eesmärk, et nende erineval moel kokkuliitmisel tekiks võimalikult suur hulk mitmekülgseid ruumiolukordi, mis võimaldaks moodulit kasutada mistahes ruumivajaduste rahuldamiseks.
An ever-changing urban space is proposed, where uniform architectural principles do not apply and the appearance and purpose of small facilities are based on the needs of the community.
The architectural solution of the buildings combines "conventional" construction practices and modular construction, both of which follow a unified geometric system. The halls and evacuation stands of the cultural centre are made of reinforced concrete as stiffening elements of the building, and the more diverse part of the library is designed with modules consisting of cross-laminated timber panels (CLT). The aim of the module is to combine them in different ways to create as many diverse spatial situations as possible, which allows the module to be used to meet any spatial needs.
34
Lõige / Section
Vaade Vabaduse pst
/ View from
Ave Asendiplaan / Site plan 35
poolt
Vabaduse
Praegune seis / Current situation
Teed jõeni / Roads to the river
Hoonestusalad / Building area
Kõrghaljastus / Trees
frondid / Building fronts Liiklus / Circulation 37
Hoonete
MALE Chess
Stsurikova / Margaretha Aus
Kontseptsioon
Projekti põhimõtteks oli luua keskpargist kolm erineva eesmärgiga parki, mis koos keskparki tuleva kahe hoone ning Barklay ja Vanemuise pargiga moodustaksid roheruudustiku. Kaks hoonet ehk loomeäri ja kunsti-raamatukogu ühishoone jaotavad pargi kolmeks erineva funktsiooniga osaks – esimeses saaks teha kogunemisi ja üritusi ning kus on ka pinda integreeritud purskkaev; teises pargiaalas on laste mänguväljak ning läheduses ajaveetmise ala ning kolmas park ehk skulptuuriaed on neist kolmest kõige vaiksem ja
Concept
The main principle of the project was to create parks with three different purposes from the Central park, which together with the two new buildings Barklay park and Vanemuine park would form a greenery grid. The two buildings – the creative business building and the art gallery/library building, divide the park into three areas with different functions – the first park where gatherings and events can take place and with a fountain integrated into the area; the second park with a children's playground and a recreation area nearby and the third park which
Drooniperspektiiv / Drone´s perspective
Tatjana
38
privaatsem.
Pargiteedes on arvestatud ka olemasolevaid teid, lisades sinna uusi, mis vajalikud pargis liikumiseks. Skulptuuriaed on raamatukogu ja kunsti ühishoone ühises nurgapealses ruudus. Lasteväljaku ning vabaaja ala jääb Küüni tänava poole, krundi keskele peasissepääsu esisele, tuues elu hoone ette ning samas jättes lasteväljaku endisele pargipoolele. Kunstihoonel on eraldi suurem sissepääs Küüni tänava otsast, mis annab võimaluse avastada galeriisse sattudes uusi näituseid.
is the quietest and most private park of the three. The roads also take into account the original park paths, adding new ones where necessary. The sculpture garden is in the common corner of the library and the art building. The children's playground and leisure area will face Küüni Street in the middle of the plot, in front of the main entrance, bringing life to the front of the building and at the same time leaving the children's playground on the former side of the park. The art building has a separate larger entrance from the beginning of Küüni Street, which gives the opportunity to discover new exhibitions by entering the gallery by chance.
Vaade pargst / View from the park
39
Vaade peauksele / View of the main enterance
copy + rotate
Esmase fassaadi struktuur / Initial structure of the facade
Lõplikud moodulid ja clt elemendid / Development of the structure and clt elements
Moodulaarsus
Hoone on pandud kokku viiest erinevast elemendist, mis korduvad nii hoone fassaadil kui ka seintena hoones. Tänu fassaadi eripärale on hoone suured aknad kaitstud liigse lauspäikese eest. Fassaadi ja akende erinevad kombinatsioonid annavad hoone eri külgedele visuaalseid variatsioone.
Modularity
The building is composed of 5 different elements, which are repeated both on the facade of the building and as walls in the building. Due to the special features of the façade, the large windows of the building are protected from excessive sunlight. Different combinations of facade and windows give visual variations to different sides of the building.
Fassaadi edasiarendus / Development of the facade
40
1. korrus / 1st floor
42 Public Private Public Private
2. korrus / 2nd floor
IN BETWEEN
Rebecca Peets / Loora Orav
Kontseptsioon
Hoone kavandamisel said meile kõige tähtsamaks olemasolevad maastiku kõrguste vahed, puiestee säilitamine ning ümbritsevate hoonete kõrgusega arvestamine. Tahtsime neid ära kasutada nii, et hoone jätaks mahult väiksema mulje ning kaoks justkui pargipuude taha. Tänu kõrguste vahe suurendamisele, saime jätta hoone ühelt poolt maa alla ning teiselt poolt tänava kõrgusele. See loob võimaluse kõndida hoone peal ja sellest üle, ning tekitada loogilised peasissepääsud Küüni tänavale ja Vabaduse puiesteele.
Kõige suurema hoonemahu jätsime
Kaubamaja pimeda nurga poole, sest pargi- ning olemisalana ei oleks see kutsuv. Kõige suurema pargiala säilitasime Barclay de Tolly pargi ja jõeäärse ala vahele, kus moodustub ühtne roheala. Oma grid süsteemis kahe hooneosa ühendasime maa-aluse kandilise vormiga, mis aitab süsteemi lõhkuda, kuid samas luua parema terviku. Vabaduse puiesteelt tundub hoone maht väiksem tänu säilitatud puiesteele ning ühele Küüni tänava poole asuvale hoonemahule.
Concept
In the process of designing the building the most important aspects were existing elevation differences, the preservation of surrounding trees and following the height of buildings nearby. We wanted to use these aspects so that the building would seem smaller in volume as if it would disappear behind the trees. Due to the increase in height difference we were able to leave the building underground on one side and at street height on the other. This creates an opportunity to walk on the building and over it, creating logical main entrances to Küüni and Vabaduse street.
Biggest volume of the building is on the side of Kaubamaja darkest corner, because it would not be inviting as a park ‒ and lounge area. We maintained the largest park area between Barclay de Tolly Park and the riverside area, where they form a joint green area. In our grid system, we connected the two parts of the building with an underground square form, which helps to break the system, but at the same time create a better whole. From Vabaduse Ave, the volume of the building seems smaller, because we preserved the alley of trees and one volume steps towards Küüni Street.
44
Modulaarsus
Tänu moodulite suuruste erinevusele tekivad erinevad ruumiolukorrad – galerii osas avatumad kaudse valgusega alad ning raamatukogu ja kontoriruumides sopistunud privaatsemad ruumid. Kogu hoone toimib ühtse tervikuna, sest ei üritanud galeriid, raamatukogu ja teatriala üksteisest palju eraldada. See loob võimalusi erinevate huvidega inimeste kohtumiseks ning ruumiprogrammi elavdamiseks ja täiendamiseks.
Modularity
Due to the difference in the sizes of the modules, different room situations are created – more open areas with indirect light in the gallery and more private rooms for the library and office premises. The building works as a whole, because we did not attempt to separate the gallery, the library and the theater area. This creates opportunities for people with different interests to meet and complement all programs.
Privaatne kamakas /Private chunk
Avalik kamakas / Public chunk
Mooduli aksonomeetriline vaade / Module´s axonometric view
46
Mooduli pealtvaade / Module´s top view
Plaatide ühendus / Connection of the sheets
Ühenduse detail / Detail of the connection
Vaade Küüni tn poolt / View from Küüni St
Mooduli CLT-plaadid / Module´s CLT-sheets
47
Moodul plaatidest / Module out of sheets
1. korrus / 1st floor
48 N
2. korrus / 2nd floor
3. korrus / 3rd floor
Lõige 2 / Section 2
49
Lõige 1 / Section 1
SÜDALINNA KULTUURIKESKUS City Centre Culture Centre
Karl Erik Miller / Olari Paadimeister
50
Vaade Kaubahalli pargi alalt / View from the old market building´s park
Kontseptsioon
Südalinna Kultuurikeskuse (SüKu) puhul lähtusime kontseptuaalselt praeguse Tartu Südalinna pargi ala muutmisel hoonestusest ja krundijaotusest, mis paiknes piirkonnas enne Teist maailmasõda.
Uute hoonemahtude paigutus on tuletatud järgides ajaloolist hoonestusala ja liigendatust. SüKu hoonemaht paikneb olemasoleva pargi kagupoolsemas otsas Uueturu tänava ääres, jättes alles kolmandiku olemasolevast pargi mahust loodepoolsemas otsas. Oma olemuselt on uus hoonemaht perimetraalne, et tekitada hoone südamesse hubane hooviala.
Hoone linnaruumiline olukord säilitab Küüni tänava jalakäijate ala ning muudab inimsõbralikumaks Vabaduse puiestee, mille oleme muutnud jagatud alaks, jättes kummaski sõidusuunas alles ühe sõiduraja autodele — andes rohkem ruumi ja muutes prioriteetseks inimesed. Samal ajal oleme ka pidanud oluliseks tekitada tugeva ja läbitava rohevööndi, mis võimaldab terviklikumat ühendust Toomemäelt alla Emajõe äärde, Vanamuise teatri esise ning teiste kesklinna haljasaladega.
Concept
For reworking the park in the heart of Tartu for the City Centre Culture Centre (CCCC), conceptually we looked at the buildings and their lots that occupied the site before the Second World War.
The newly created building massing is thus derived from the historical ground areas and building articulation. The Culture Centre building is situated in the southeastern edge of the park by the Uueturu Street, keeping one third of the existing park remaining as it is in the northwestern side. In its nature the created building is a courtyard building, having an open yet cozy inner yard as its heart.
In the urban context the CCCC keeps the pedestrian area already existing on Küüni Street, while also making the parallel to Vabaduse Avenue, which uses a more pedestrian oriented concept with shared street space – keeping only one lane per direction for vehicular transport creates extra space for people. We also looked at keeping and strengthening a connected green belt that starts from Toomemägi and comes down to the banks of Emajõgi river and also includes the parks adjacent the theater Vanemuine.
Vaade Vanemuise tänavalt / View from Vanemuise St
51
Vaade Uueturu platsilt / View from the new Market Sq
Modulaarsus
Hoone on lahendatud modulaarselt, mis on saavutatud tetraeeder kaldkirjas olevate ruumimoodulitega. Kõikide ruumimooduli servad jälgivad tetraeeder kaldkirjas kolmanurga kaldkülje suundi. Kõige väiksem elementaarruumi moodul kasvab järkjärgult neljakordse sammuga suuremaks ruumimooduliks. Erineva suurusega ruumimoodulite kombineerimisel on võimalik saavutada vastavalt vajadusele paindlik ruumiprogramm. Tagab kogu hoone ühtses modulaarses tetraeeder gridis jooksmist.
Modularity
The building is designed in a modular way, which is achieved with the space modules in the tetrahedron grid. The edges of all space modules follow the sloping directions of the triangular side of the tetrahedron pyramid. The smallest elementary space module gradually grows into a larger space module in 4-fold increments. By combining space modules of different sizes, it is possible to achieve a flexible room program as needed due to the need for a specific function in the building and ensuring that the entire building runs on a single modular tetrahedral grid.
Üksikud ruumimoodulid koosnevad
omavahel ühendatud väiksematest elementidest: seinaplaadid, põrandaplaadid, laetalad ning laeplaadid. Suurematel ruumimoodulitel, mille silded ulatuvad oluliselt pikemaks, on kasutatud vertikaalselt X-kujulisi laetalasid toetavaid poste.
The individual spatial modules consist of interconnected smaller elements: wall slabs, floor slabs, ceiling beams and ceiling slabs. Larger spatial modules with significantly longer bridges use vertically supporting X-shaped ceiling beams.
Piirkonna liikumisdiagramm / Area movement diagram
52
Modulaarsusloogika/ Modular logic
Aksonomeetriline vaade / Axonometric view 54
2. korrus / 2nd floor
1. korrus /1st floor
3. korrus / 3rd floor
Hoonesisene osakondade paigutus / Department locations
55
Maa-alune korrus / Underground floor Lõige/ Section
Art Museum Central Library Black Box theatre White Box theatre entertainment rentable space living quarters parking/ maint.
VAHVEL Waffle
Kadi Pihlak / Olga Krasnova
Kontseptsioon
Hoone kavandamisel pidasime oluliseks pargi kõrghaljastuse maksimaalset säilimist ning jalakäijate põhilist liikumissuunda diagonaalselt läbi pargi, mistõttu säilib 72% pargi puudest ning jalakäijad pääsevad Küüni tänavalt Vabaduse puiesteele diagonaalselt läbi hoone kulgeva jalakäijate tänava kaudu.
Hoone on Kaubamaja poolt 4-korruseline, mille esimestel korrustel asuvad kontserdisaalid, muuseumid, pop-up galerii, kohvik ning viimastel rendipinnad loovisikutele.
Concept
When designing the building, our priority was to preserve the park´s existing green qualities and the main direction of pedestrians moving diagonally through the park, which is why 72 percent of the park trees are preserved and pedestrians can get from Küüni Street to Vabaduse Avenue through the building.
The building is has four floors from the Kaubamaja side. On the first floor of which there are concert halls, museums, a pop-up gallery, a café and, on the latter, rental space for creative people.
Vaade pargi seest / View from the park
56
Hoone teine tiib on Poe tänava poolt
3-korruseline, sinna on kavandatud terrassidega
raamatukogu koos töötubadega. Katuseterrassil on ka restoran ning esimesel korrusel Küüni tänava poole avaneva terrassiga kohvik. Hoone ette moodustub omakorda haljastatud hoov, et jätkata kõrval asuvaid parke ning säilitada vaba aja veetmise võimalus roheluses.
The second wing of the building has three floors on the side of the Poe Street, and a library with terraces and workshops is planned there. There is also a restaurant on the roof terrace and a café on the ground floor with a terrace facing Küüni Street. In front of the building, a courtyard will be formed to continue the adjacent parks and preserve the opportunity to spend free time in the greenery.
Drooniperspektiiv / Drone´s perspective
57
Vaade sissepääse poole / View towards the main entrance
Modulaarsus
Hoone on kavandatud CLT-moodulitest tetraeeder gridis, mis annab hea võimaluse tõkestada otsest päikesevalgust. Nii ongi iga fassaad kavandatud eraldi arvestamaks päikese liikumise suunaga. Tegemist on energiatõhusa hoonega ning neljanda korruse osas on kavandatud sik-sak katus selliselt, et selle ühele küljele on võimalik paigutada päikesepaneelid ning teine külg tagab ruumidesse põhjapoolse valguse.
Modularity
The building is designed with CLT modules in a tetrahedral grid system, which provides the possibility to block direct sunlight. Thus, each facade is designed separately to take into account the different directions of the sun. It is also an energy-efficient building, and on the 4th floor a zigzag roof is designed so that solar panels can be placed on one side and the other side provides northern light into the rooms.
Suur kamakas / Big chunk
Elementide ühendus / Connecion of elements
58
Moodul ja elemendid / Module and elements
Vaade raamatukogule / View of the library
/ Site plan 59 N
Asendiplaan
Tsirkulatsioon/Circulation
Komunikatsioon/Communiction
Avalik/ Open spaces
Poolavalik/ Semi+open space
Privaatne/ Private
Tsirkulatsioon/Circulation
Komunikatsioon/Communiction
Avalik/ Open spaces
Poolavalik/ Semi+open space
Privaatne/ Private
1. korrus / 1st floor
60
2. korrus / 2nd floor
KÜLALISKRIITIKUD Visiting critics
Tõnis Arjus on olnud Tartu linnaarhitekt aastast 2012. Ta lõpetas Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal 2010. aastal. Ta on töötanud Jaan Tiidemanni arhitektuuribüroos ja osaühingutes Nafta, Kose projekt ning Arhitektuuriklubi.
Tõnis Arjus has been city architect of Tartu since 2012. He graduated from the Estonian Acaemy of Arts´s Faculty of Architecture and Urban Planning in 2010. He has worked in Jaan Tiidemann´s architecture office and companies Nafta, Kose project and Arhitektuuriklubi.
Manuel Jimenez García on Londonis asuva arvutusliku disainipraktika madMdesign asutaja ja juht, Hispaanias Avilas asuva robottootmis- ja disainibrändi Nagami asutaja ning Automated Architecture Ltd (AuAr), Londonis asuv disainitehnoloogia konsultatsioonifirma asutaja ja kaasdirektor.
Manuel Jimenez García is the co-founder and principal of madMdesign, a computational design practice based in London, co-founder of the robotic manufacturing and design brand Nagami, based in Avila, Spain, and co-founder and co-director of Automated Architecture Ltd (AuAr), a design-tech consultancy based in London.
Enrique Sobejano on töötanud arhitektina alates New Yorgi Columbia Ülikooli Politidecnica de Madridi ülikooli ja arhitektuuri ja planeerimise kraadiõppe lõpetamisest 1983. aastal. Ta on Berliini ülikooli (UdK) disainiprintsiipide õppetooli professor.
Enrique Sobejano has worked as an architect since graduating from the Universidad Politécnica de Madrid and the Graduate School of Architecture and Planning at Columbia University in New York in 1983. He is a professor at the Universität der Künste Berlin (UdK), where he holds the chair of Principles of Design.
62
Tõnis Arjus
Manuel Jimenez Garcia
Enrique Sobejano
Toomas Tammis on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna professor. Toomas õppis arhitektuuri Tallinnas EKA-s ja Londonis AA arhitektuurikoolis ning on arhitektuuribüroode ArhitektuuriAgentuur ja Allianss Arhitektid OÜ asutajaliige ja arhitekt.
Toomas Tammis is an architect and professor in the Faculty of Architecture at the Estonian Academy of Arts. Toomas studied architecture at EAA in Tallinn and AA School of Architecture in London and is a founding member and architect of the architectural offices ArhitektuuriAgentuur and Allianss Arhitektid OÜ.
Andres Ojari on arhitekt ja arhitektuuriteaduskonna dekaan. Ta lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 1993. a ning on olnud siin õppejõud juba pea 20 aastat. Ta on kureerinud magistristuudiote tööd (201217). Andres on üks 3+1 arhitektid (1994) asutajatest.
Andres Ojari is an architect and dean of the Faculty of Architecture. He graduated from the Estonian Academy of Arts in 1993 and has been a lecturer here for almost 20 years. He has curated the Master's studio work (2012-17). Andres is also one of the co-founders of architecture office 3+1 architects (1994).
63
Toomas Tammis
Andres Ojari
JUHENDAJAD Supervisors
Dr Sille Pihlak on arhitekt ja arhitektuuripraksise PART kaasasutaja, õppejõud ja teadur EKAs. Igapäevatöös otsib ta alternatiive tavapärasele hoone esteetikale ning lahendusi muutustele, mis tulenevad meie eetilisest kohustusest tegeleda pöörangutega kliimas ja ühiskonnas.
Dr. Sille Pihlak is an architect and co-founder of PART architecture practice, lecturer and researcher at the EAA. She traces a new spatial culture that offers alternatives to the traditional aesthetics of the building and solutions to the changes that result from an ethical obligation to necessitate changes in our climate and society.
Dr Siim Tuksam on arhitekt ja arhitektuuripraksise PART kaasasutaja, EKA arhitektuuriteaduskonna teadur ja algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Ta uurib algorütmilise disaini ja arhitektuuri automatiseerimise võimalusi, kalduvusi ja mõjusid.
Dr. Siim Tuksam is a practicing architect, co-founder of PART, researcher at the Faculty of Architecture of EAA and co-founder of the Algorithmic Wood Architecture Research Group. He studies the opportunities, tendencies and impact of algorithmic design and automation in architecture.
Adam Orlinski õppis Viinis arhitektuuri ja lõpetas 2011. aastal aupreemiaga. Ta töötab ettevõttes Bollinger und Grohmann ZT GmbH ja on osa Grasshopperi interaktiivse parameetrilise piiratud elemendiga pistikprogrammi 'Karamba3D' arendusmeeskonnast.
Adam Orlinski studied architecture in Vienna and graduated in 2011 with the Honorary Prize of the Austrian Ministry of Science and Research. He is working at Bollinger und Grohmann ZT GmbH and is part of the developer team of 'Karamba3D', an interactive parametric finite-element plugin for Grasshopper.
Sille Pihlak
Siim Tuksam
Adam Orlinski
65
ARHITEKTUURITEADUSKOND Faculty of Architecture
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas koolitakse tulevasi arhitekte, kes on võimelised praktiseerima kõigis arhitektuuri ja linnaehitusega seotud valdkondades. EKAs saab õppida arhitektuuri ja linnaplaneerimise integreeritud erialal, soovi korral maastikuarhitektuuri spetsialiseerumisega, ning urbanistika magistriõppekaval. Arhitektuuri kõrval on õppekava tähtsaks osaks linnaehituse ja maastikuarhitektuuriga seotud distsipliinid, lisaks omandatakse teadmisi filosoofias, kunstides, inseneri-, sotsiaal- ning keskkonnateadustes. Õppeprotsess, nagu ka õpitavate ainete nimistu, on äärmiselt mitmekülgsed ja eeldavad tudengilt kiiret kohanemisvõimet, oskusi nii kitsamaks uurimuseks kui ka erinevate teadmiste ja oskuste mitmekihiliseks sünteesiks. Väikesed õppegrupid ja individuaalne erialaprofessionaalide mentorlus kogu õppeaja vältel annavad EKAs õppimise põhieelise suurülikoolide ees. Arhitektuuriteaduskond kannab hoolt, et tudengid väärtustaksid jätkusuutlikku projekteerimis-, planeerimis- ja ehitustegevust, parendaksid loodushoidlikult elukeskkonda, samas säilitades ja arendades erialast pärandit ning oskusteavet.
Department of Architecture and Urban Design
The aim of the Department of Architecture and Urban Design of the Estonian Academy of Arts (EKA) is to prepare future architects for all areas related to architecture and urban construction. The programmes include the combined curriculum of architecture and urban planning with the possible specialisation in landscape architecture and also the MA curriculum in urban planning. In addition to architecture, the curriculum is strongly related to the disciplines of urban design and landscape architecture with extensive knowledge provided in philosophy, arts, engineering, social and environmental studies. Similarly to the list of subjects, the study process is also highly versatile thus requiring adaptive ability and skills to conduct both specific research and more comprehensive synthesis of various skills and knowledge. The main advantage of EKA over large universities lies in the small size of study groups and individual supervision by top specialists throughout the study programme. The Faculty of Architecture ensures that students would value sustainable design, planning and construction activities to improve the environment in a nature-friendly way while preserving and developing professional heritage and know-how.
66
KONTAKT
Eesti Kunstiakadeemia
Põhja puiestee 7, Tallinn 10412 arhitektuur@artun.ee
artun.ee
KOOSTAJAD: Delija Thakur, Nikita Ahmatov
TOIMETAJAD: Tiina Tammet, Sean Tyler
KUJUNDUSE MAKETT: Pärtel Eelmere
TRÜKK: Alfapress
© Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond
Tallinn 2022
Toetab Eesti Kultuurkapital
CONTACT
Estonian Academy of Arts
Põhja Avenue 7, Tallinn 10412
arhitektuur@artun.ee
artun.ee
COMPILERS: Delija Thakur, Nikita Ahmatov
PROOFREADERS: Tiina Tammet, Sean Tyler
LAYOUT: Pärtel Eelmere
PRINTHOUSE: Alfapress
© Estonian Academy of Arts Department of Architecture and Urban Design
Tallinn 2022
Supported by the Estonian Cultural Endowment
ISBN 978-9916-619-37-7 (trükis)
ISBN 978-9916-619-38-4
ISSN 2461-2359