Eesti Arhitektide Liidu Teataja 1/05

nestamiseks vähemalt kolm visiooni eri-

tuurivõistlus või siis tellida antud ala hoo-

kirjandust ning uuemaid ajakirja MAJA,

Soodsalt on võimalik osta arhitektuurialast

seks võiks välja kuulutada kas arhitek-

se, et sellele parima lahenduse saami-

näitustest jne.

võistlustest, konverentsidest, seminaridest,

informatsiooni toimuvatest arhitektuuri-

Architectural Review, ark jne), samuti saab

tega (El Croquis, db, Arkitektur,

mete perioodiliste arhitektuuriväljaanne-

EAL-i kontoris on võimalik tutvuda mit-

ring või linnaosa üldplaneering. Leitak-

tiive kajastav ja arvestav detailplanee-

koostada terviklik linna arenguperspek-

sel, et Otepää linna keskosale tuleks

tud detailplaneeringutega, on arvamu-

midest. EALi eestseisus, tutvunud eelpool maini-

EAL-i sekretär: Signe Liivaleht

EAL-i projektijuht: Pille Epner

Tõnu Laigu, Emil Urbel

EALi aseesimehed: Tõnu Laigu, Ülar Mark Arhitektuurikonkursid, Europan :

projekteerimisel üleskerkinud problee-

meerib eestseisust nimetatud objekti

objekti ümberprojekteerimisega, infor-

R. Karp, kes on seotud Tartu mnt 4 asuva

mate hoonete püstitamiseks.

niliselt väljakujunenud hoonetest kõrge-

planeeringu saada ehitusõigus traditsioo-

planeeringu puhul soovitakse läbi detail-

EALi esimees: Margit Mutso

algusega kell 16.30.

toimuvad neljapäeviti üle nädala

kõrgema hoonestusega .

Mõlema detail-

mnt 4 endise kaubamaja asendamine

restorani rekonstrueerimine ja Tartu

kahele detailplaneeringule –Pühajärve

ja, kus palutakse EALilt

ekspertarvamust

Otepää vallavalitsus saatis

EALile kir-

EALi eestseisuse koosolekud

Kontor (Lai tn.31) on avatud: E-R kell 9–17

gut .

Pangarekvisiidid: Eesti Ühispank, kood 401, a/a 100 220 1172 0004

puudutavad Tallinna arhitektuurset aren-

jalikult probleemid ja küsimused, mis

EAL esitaks Tallinna linnavalitsusele

Ü. Rajasalu teeb

E–post : ealiit@online.ee http://www.arhliit.ee

Telefon / faks : 6411 737, 6411 728

(füüsiline) Lai tn.31, Tallinn 10133

Aadress : (juriidiline) Lai tn.29, Tallinn 10133

EESTI ARHITEKTIDE LIIT

kir-

EALile ettepaneku, et

eestseisuse liikmete ja Ü. Rajasalu vahel.

lele järgnevalt kujuneb ka keskustelu

tuurse arenguga

seonduvaid plaane, mil-

vustab eestseisusele

Tallinna arhitek-

Tallinna abilinnapea Ü. Rajasalu tut-

16. detsember 2004

ERAMU ja EHITUSKUNST numbreid. EAL EESTSEISUSES EAL EESTSEISUSES

kontrolli sealse ehitustegevuse üle.

hitekti, kes omaks pidevat ülevaadet ja

ümbe rkaudsed vallad saaksid omale ar-

et EAL peab oluliseks, et Otepää linn ja

dusega. Vastuskirjas tuleks kindlasti ära tuua,

peab olema kooskõlas nimetatud sea-

seseadusega ning nende muutmine

on Eesti Vabariigis kaitstud autorikait-

asjaolule, et kõik arhitektuuriobjektid

toodule tuleks juhtida tähelepanu ka

saata vastavasisuline kiri, kus lisaks eel-

aega ca 2 nädalat. Otepää vallavalitsusele otsustatakse

Ekspertiishinnangu koostamine võtab

visualiseeringud) koos seletuskirjaga.

eskiisprojekti (plaanid, lõiked, vaated,

kindlasti kõnealuse objekti täismahus

ekspertiisi, mille läbiviimiseks on vaja

10 000.krooni. EAL on valmis tegema

nide kohaselt kujuneb ekspertiisi hinnaks

läbi viia põhjalik ekspertiis. Kalkulatsioo-

vusi. Lõpliku otsuse tegemiseks tuleks

mine kavandatud kujul mitmeid küsita-

kuid kahtlemata tekitab rekonstrueeri-

sustust kavandatava hoone mahu osas,

jali alusel ei ole võimalik anda ühest ot-

osas leitakse, et kasutada oleva mater-

Pühajärve restorani rekonstrueerimise-

teistsuguseks kujuneb.

niga, mis aga kõigi eelduste kohaselt

arvestada vaid olemasoleva situatsioo-

perthinnangu koostamist; võimalik oleks

projekteerimise kohta objektiivse eks-

likuks Tartu mnt 4 asuva objekti ümber-

mahulise arengu plaane, ei peeta võima-

mat arenguperspektiivi ja piirkonna

nevatelt arhitektidelt. Teadmata laie-

võtjate poolt projekti kohta üksnes küsi4

ta Vaba Aja Keskuses. Arutelu piirdus osa-

line park) rahvaarutelust, mis toimus Piri-

Lillepi pargi (Rummu tee ja Kose tee vahe-

H. Volberg informeerib eestseisust

tiga, kiidab selle heaks.

Eestseisus, tutvunud nimetatud projek-

tude poolt valitud loomeinimeste nimed.

kvartalikaart või tuua eraldi välja ka lii-

de soovist –kas panna ainult liidu nimi ja

paigutamisel tuleb lähtuda loomeliitu-

koos pingi ja tähisega. Kvartalitähiste

infostend moodustab omaette terviku

ette kvartali markeerimise element. Iga

talinumbriga risttahukas on veel oma-

1.45. Nn. numereeriv kvartalitähiskvar-

funktsionaalsete kvartalitähiste puhul

sude infostendide kõrguseks on 1.90,

niitplaadi paksuseks on 30 mm. Sissepää-

Graniidile süvistatakse valge kiri. Gra-

betooni ning musta poleeritud graniiti.

tähiste materjaliks lihvitud sarrustatud

veeritud tekst, ning kvartalisiseste info-

musta poleeritud graniiti, millele on gra-

pääsu juurde klombitud paemüüri ja

tõttu on materjaliks pakutud peasisse-

informatsiooni leidmise lihtsusest. See-

hansoni projekteeritud kabeli stiilist ja

sakalmistu ajaloolisest väärtusest, Jo-

projekt. Selles projektis on lähtutud Met-

rühmale projekteerija Rjadnev-Meristo

T. Kaljundi. H. Volbergi sõnul esitati töö-

tena osalesid nõupidamisel H. Volberg ja

tu infostendide kavandid. EALi esindaja-

de esindajaile tutvumiseks Metsakalmis-

toimunud kohtumisel esitati loomeliitu-

muste esitamise võimalusega, sisulist aruEAL TEATAJA 1/2005

med: Eva Hirvesoo, Kalle Vellevoog, Ind-

rivõistluse züriisse järgmised EALi liik-

se Randvere algkooli hoone arhitektuu-

EALi eestseisuse otsusega määratak-

rahvusvahelise konkursi korraldamisega.

hakkaks aktiivselt tegelema nimetatud

Samuti on vajalik leida nö tuumik, kes

hakkaks koostama võistlustingimusi.

et tuleb leida arhitektuuribüroo, kes

tist määrata 2 inimest. E. Urbel arvab,

koostab EAL. Konkursi þüriisse tuleb Ees-

va rahvusvahelise konkursi tingimused

tuurse lahenduse saamiseks korraldata-

sustati, et ERMi uue peahoone arhitek-

kuulutada 15. mail 2005. Koosolekul ot-

kohaselt kavandatakse konkurss välja

ma 2008. aastaks. Esialgsete plaanide

Muuseumi uus peahoone peaks valmi-

E. Urbel EALi esindajana. Eesti Rahva

nik muuseumide alal Peeter Mauer ning

riumi kultuuriväärtuste osakonna nõu-

direktor Jaanus Plaat, Kultuuriministee-

tumisel osalesid Eesti Rahva Muuseumi

vandatav rahvusvaheline konkurss. Koh-

arhitektuurse lahenduse saamiseks ka-

sest, kus kõne all oli ERMi uue peahoone

tuuriministeeriumis toimunud kohtumi-

Urbel. E. Urbel informeerib eestseisust Kul-

þüriiliikmeks määratakse EALi poolt E.

Konkursi Aasta Betoonehitis 2004

toimuval eestseisuse koosolekul.

panek kavandi arutamiseks 13.01.2005

ringut arutada ja teha eestseisusele ette-

kavatseb oma kokkutulekul detailplanee-

Volberg ja V. Parker. Seenioride sektsioon

de sektsiooni esindajad F. Tomps, H.

telu ei toimunud. Arutelul viibisid seeniori-

miseks.

võib ka avaneda võimalus ruumide renti-

Poska 8 asuva maja edasist saatust, kust

Tallinna linnavalitsus otsustanud aadressil

sobilikkust EALi tegevuseks. Senini ei ole

Mutso lubab uurida sealsete üüripindade

Tarbekunstimuusemis vabanemas pind. M.

Mutso sõnul on Disainija

rendihinna märgatava suurenemisega.)

M.

seoses hetkel rendil oleva pinna Lai tn

(EALi uute ruumide vajadus on tekkinud 31

et ruumide leidmine on väga keerukas.

sed saada EALile organisatsiooni tegevu-

Ü. Mark, uurinud, millised on võimalu-

nuaril 2005 kell 14.00 EALis.

komisjoni esimese istung toimub 21. jaa-

se tähtaeg on 15. jaanuar 2005. Kutse-

dokumentide Kutsekomisjonile esitami-

mitteliikmetele 5000.kr. Nõutavate

on järgmised: EALi liikmetele 4000.kr,

Kutsenõukogu poolt 23. novembril 2004)

tamise tasumäärad (kinnitatud Kultuuri

tud arhitekt V kutsetunnistuste väljas-

tud arhitekt V kvalifikatsioonile . Volita-

On alanud

kutseomistamine Volita-

ka EALi esimees M. Mutso.

munud vastuvõtul Kadrioru lossis viibis

päeva raames 12. detsembril 2004 toi-

liloojate Liit oma 80. aastapäeva. aasta-

11. detsembril 2004 tähistas Eesti

He-

edasise töökorraldusega seonduvat.

esimesel koosolekul arutati komisjoni

tuurikomisjon.

Arhitektuurikomisjoni

riministeeriumi juurde loodud

Arhitek-

14. detsembril 2004 alustas tööd Kultuu-

M. Mutso informeerib koosolijaid, et

rek Allmann, Andres Alver.

EAL EESTSEISUSES

reaalne. 4. jaanauril 2005 toimunud see-

na läheduses on loodushariduse seisuko6

gi tavakülastajale. Samas ei ole ilma võrk-

aiaga piiratud. Sisuliselt sulgeks see par-

telul leiti, et golfiväljak ei tohiks olla võrk-

Lillepi pargi detailplaneeringu rahvaaru-

mine suure hulga puude maha võtmist.

miseks 5 m kõrguse võrkpiirdega. F.

golfiväljaku territoorium ohutuse taga-

ei näe nii ette, piiratakse ilmselt kogu

harjutusväljakuga. Kuigi detailplaneering

rajada üheksa rajaga golfiväljak koos

berlain. Planeeringulahendus näeb ette

se on koostanud arhitekt Peter Cham-

mas. Golfiväljaku planeeringulahendu-

niidualad soostuvad ja on võssa kasva-

vaks. Lillepi park on halvas seisukorras –

kolmnurkse haljasala tipp üldkasutata-

Selverit ning jätta territooriumil asuva

Rummu tee 2 kinnistul asuvat Pirita

vasse Lillepi parki golfiväljak, laiendada

Pirita tee 110/Kose tee 7a kinnistul asu-

tailplaneeringu eesmärgiks on rajada

te Lillepi pargi detailplaneeringust. De-

gut. F. Tomps annab eetseisusele lühiülevaa-

käsitletakse Lillepi pargi detailplaneerin-

tena osalevad eestseisuse koosolekul,

ja Ilo Tombergiga, kes kutsutud külalis-

Koos Lillepi Pargi Seltsi liikmete Ene

võtta. 13. jaanuar 2005

üksmeelselt L. Torgi EALi liikmeks vastu

tutvunud tema tööde mapiga, otsustab

gi EALi liikmeks astumise avalduse ning

Eestseisus, vaadanud läbi Lembit Tor-

piirdeta turvalise golfiväljaku rajamine EAL EESTSEISUSES

kalik ja mitmekesine ala Tallinna kesklin-

liiki. Loodusteadlaste arvates niivõrd rik-

lik. Loendati 71 liiki, neist pesitsejaid 39

alused taimeliigid, linnustik on väga rikka-

mi on 32. Pargis kasvavad mitmed kaitse-

taksonite arv on 75, kodumaiseid puittai-

et park on hästi liigirikas. Identifitseeritud

teadlaste eksperthinnanguist, mis ütleb,

H. Volberg teeb ülevaate detailplaneerin-

tele vastav 27-rajaline golfiväljak.

Jõelähtmesse on rajamisel kõigile nõe-

gile. Repliigi korras ütleb I. Tomberg, et

bekas, et Lillepi park jääks avatuks kõi-

mise vastu, kuid oleks mõistlik ja otstar-

ole Lillepi Pargi Selts golfiväljaku raja-

Tomberg rõhutab, et põhimõtteliselt ei

inimeste elukvaliteedi langus. E.

ridor. Sellega kaasub lähikonnas elavate

suureneb müratase ning tekib tuuleko-

fiväljaku rajamisel pargi territooriumile

taks suurt kahju pargi linnustikule. Gol-

olevaid puid ja põõsaid, samuti tekita-

tööd võivad osaliselt kahjustuda olemas-

tusid ümbritsevale keskkonnale: mulla-

ku rajamine kätkeb endas mitmeid oh-

et Lillepi pargi territooriumile golfivälja-

gi Seltsi tegevusest. Selts on arvamusel,

annab eestseisusele ülevaate Lillepi Par-

Selts. Seltsi esimees on Ene Tomberg, kes

kodanikele, võitleb ka ka Lillepi Pargi

Selle eest, et säilitada park kõigile linna-

tada võimalikult looduslähedasel kujul.

et Lillepi park tuleks korrastada ja säili-

golfiväljaku koht ei ole linnapargis. Leiti,

nioride sektsiooni koosolekul tõdeti, et

korda 1980. a. olümpiaks. Rajati teed,

kuna meenutab, et park tehti väga hästi

jekt). H. Volberg Maarjamäe kauaaegse elani-

(seda nägi ette ka arhitekt A. Soansi pro-

jade ehitamine pargi territooriumile

jaku rajamisele alternatiiviks korrusma-

neid keegi. M. Šeini arvates on golfiväl-

pargis olemas, kuid kahjuks ei kasuta

tud aladtenniseväljak ja jalgpalliplats -

Kuigi ka praegu on sportimiseks ettenäh-

tikuarhitektuurset kujunduspotentsiaali.

golfiväljaku rajamises fantastilist maas-

jaku rajamist. M. Šein näeb sellele alale

ringule peaks säiluma ka peale golfiväl-

mis vastavalt Lillepi pargi detailplanee-

giks nimetada. Parki läbib vaid üks tee,

M. Šeini sõnul on Lillepi parki raske par-

na munitsipaliseeritud.

maju ehitada.) Preagu on park üldmaa-

ka oja valgala, kuhu polnud ökonoomne

kehoonestusala. (Lillepi park = Varsaalli-

gina, millesse lõikub Pirita tee ääres väi-

tuselevõtmist Maarjamäe aedlinna par-

miskava nägi ette Lillepi pargi ala kasu-

Lillep-Varsaallika-Iru maa-ala planeeri-

Soansi poolt 1925. aastal koostatud

janduslik otstarve on sotsiaalmaa. A.

tut läbib Varsaallika oja ja kinnistu ma-

toorium reformimata riigimaa. Kinnis-

Lillepi parki. Seega on Lillepi pargi terri-

de kaupa. Selles nimekirjas ei olnud

ritavate haljasalade nimekiri linnaosa-

milles oli ära toodud ka munitsipalisee-

tal Tallinnas vastu linnavalitsuse määrus,

arutelu. T. Tallinna sõnul võeti 1994. aas-

halt hindamatu väärtusega. EAL TEATAJA 1/2005 EAL EESTSEISUSES

seni ei ole kahjuks veel jõutud, seda po-

arutusel juba

7 aastat, kuid selle teostu-

mia loomine ideetasandil olnud Eestis

Kiige sõnul on Kaunite Kunstide Akadee-

luua Kaunite Kunstide Akadeemia. H.

nimekirja. H. Kiik tutvustab eestseisusele ideed

maaks ning selle võtmist linnaparkide

4.Kaaluda tuleks pargi jätmist metsa-

tulevikus).

tooriumi hoonestamine (ka kaugemas

3.Kindlasti tuleks välistada pargi terri-

kujatele.

gu väljakud ei oleks turvalised pargis lii-

ratamatult suletuks; piireteta golfimän-

2.Golfiväljaku rajamisel muutub ala pa-

loodureþiim ei säili.

rajatamisel on tõenäoline, et olemasolev

1.Pargi territooriumile golfiväljaku

kõige otstarbekam. Arutelu käigus

tekkinud seisukohti:

säiltamine korrastatud looduspargina

Kaljundi arvates oleks Lillepi pargi

muutumise tõttu välja surevad puud. T.

iga golfiraja kohta, lisaks veereziimi

de kadu väga suureks –kuni 100 puud

rajada see märgalale, kujuneb pargipuu-

maastikuarhitektuuri objekt, kuid kui

A. Levald leiab, et golfiväljak on küll

park täiesti hooldamata.

Järgneb Lillepi pargi detailplaneeringu

paigaldati pingid, uuendati muru, istutati puid. Ainus defekt sellest ajast on

ses. Viimased kümmekond aastat on

kokku 4 teed ja kõik on elavas kasutu-

uputab ümbruskonda. Haljasala läbib

gutus lohku. Vihmadega kaev ajab üle ja

sadevete kanalisatsiooni ühe kaevu pai-

leks eetiline tagantjärele arvustada.

eriala autoriteedid, kelle arvamust po-

liikmeteks osutuvad tõenäoliselt oma

positsioneerib ennast ajutrustina, mille

kahtlus johtub tõsiasjast, et akadeemia

lustamisele mittekuuluvateks. Selline

välja öeldud, ei jää mitte lõplikeks ja vaid-

mitte akadeemia seisukohad, kord juba

igati õigustatuks ja esitab küsimuse, kas

peab I. Jalase poolt esitatud küsimust

nad ka regressi (I. Jalas). K. Vellevoog

se progressi teenistuses või tähendavad

sellises tähenduses on Euroopas üleüldi-

lises vajaduses: näit. kas akadeemiad

likuks arutada akadeemia loomise sisu-

seisukoha võtmist peab eestseisus vaja-

tepaneku. Enne H. Kiige ettepaneku suhtes kindla

ning teeb eestseisusele sellekohase et-

tiivgruppi võiks kuuluda ka 2 arhitekti

põhikirja eelnõu. H. Kiik leiab, et initsia-

deemia. Kinnitatud on ka akadeemia

grupp MTÜ Eesti Kaunite Kunstide Aka-

hetkel seisus, kus on loodud initsiatiiv-

Kaunite Kunstide Akadeemia loomine on

tiala esindajad, igalt alalt 2.

deemia koosseisu peaks kuuluma 6 kuns-

sega riigieelarvest. Kavandatava aka-

mia rahastajaks oleks riik finantseerimi-

ja loengute korraldamine jne. Akadee-

tamine maailmas, tasuta konverentside

hete arendamine, Eesti kultuuri tutvus-

funktsiooniks oleks rahvusvaheliste su-

Kaunite Kunstide Akadeemia oluliseks

akadeemikute tasustamise küsimuses).

naselt Eesti Teaduste Akadeemiaga (sh

nite Kunstide Akadeemia tegutseks sar-

liitikute otsustamatusest tingituna. Kau-

henduse väljaselgitamiseks riigihanke

ledþi uue õppehoone arhitektuurilise la-

süvenemist. Tartu Ülikool korraldab TÜ Narva Kol-

et NODI ja NOSE temaatika vajab veel

jaoks KULKAlt rahagi saadud. Leitakse,

põhikiri juba kinnitatud, NODI kodulehe

raha taotleda kui NOSEle. On ju NODI

juneda. Leitakse, et NODIle on kergem

sus leiab, et seos võib laialivalguvaks ku-

NOSE edaspidine seos EALiga. Eestsei-

Tõstatub küsimus –milline on NODI/

lisi vahendeid taotleda otse NOSEle.

sega, leiab V. Valk, et lihtsam oleks raha-

tuollu minna EALi põhikirjalise tegevu-

läbiviidavad projektid võivad kohati vas-

dusel. Kuna NODI poolt kavandatud ja

KULKAlt rahalisi vahendeid EALi vahen-

oma projektide elluviimiseks küsima

aitaks NOSE ideid reaalselt ellu viia.

nikku –V. Valk, Y. Alender, T. Köller. NODI

oma olemuselt äriühing, millel on 3 osa-

tahes teistest loomeliitudest. NODI oleks

aga ka kõik asjast huvitatud noored mis-

veel ei kvalifitseeru loomeliitu kuuluma,

red, linnaplaneerijad, sisearhitektid, kes

sid kuuluda nii arhitektuuri õppivad noo-

diskussioon, revolutsioon. NOSEsse võik-

loovus, küsitlev-skeptiline mõtlemine,

noored tähenduses avatus, innovatiivsus,

DIsainerid). Mõlemaid ühendab sõna

OÜ NODI (arhitektuuribüroo NOored

Arhitektide Liidu NOorteSEktsioon) ning

seisusele ideed luua MTÜ NOSE (Eesti

V. Valk ja Y. Alender tutvustavad eest-

on koostanud Tartu Ülikool. Sellega sooEAL TEATAJA 1/2005

mujal maailmas on arhitektiõpe

tehni-

teemad on järgmised:

se idee olulisim põhjendus oli see, et

ideekonkursi. Ideekonkursi tingimused 8

Laigu. Arhitektiõppe TTÜsse üleviimi-

tutvustab ideed korraldada 2005. aas-

osalesid koosolekul M. Mutso ja Tõnu

muti kirja algatajad. EALi esindajana

misega tegelevad tippametnikud, sa-

kui ka kutsekvalifikatsiooni tunnusta-

kutsutud nii kõrghariduse kvaliteedi

(EEL/EETL). Koosolekust olid osa võtma

tehnoloogiaõpet arhitektikoolituses

le (dr J. Soolep); vajadus tugevdada

suundus taide ja tehnoloogia sünteesi-

hitekti-õppekava ja täiendkoolituse

Koosoleku päevakord oli järgmine: ar-

arhitektiõppe tugevam tehniline tase.

kooli, misläbi loodetakse saavutada

Kunstiakadeemiast Tallinna Tehnikaüli-

ku arhitektiõppe üleviimiseks Eesti

tud liitude esindajad teevad ettepane-

le saadetud ühiskirjast, milles nimeta-

03.11.2004 haridusja teadusministri-

Haldajate ja Hooldajate Liidu poolt

terjalide Tootjate Liidu ja Kinnisvara

Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusma-

ses koosolek, mis oli ajendatud Eesti

ja Teadusministeeriumi Tallinna esindu-

11. jaanuaril 2005 toimus Haridus-

meks määratakse T. Laigu.

valimiskogusse M. Mutso. Asendusliik-

se EALi esindajaks EKA rektori valimise

mised. Eestseisuse otsusega määratak-

4.03.2005 toimuvad EKA rektori vali-

ka züriiliikmete määramine.

tutvumine jääb E. Urbeli ülesandeks nagu

Ideekonkursi tingimustega põhjalikum

jat ideekonkursi riigihanke komisjoni.

taks vähemalt kaks omapoolset esinda-

vivad võistluse läbiviijad, et EAL nime-

M. Soosaar saatis

EALi kirja, milles

tatakse saata vastavasisuline kiri.

krooni. Otepää vallavalitsusele otsus-

gemise kogumaksumuseks on 12 000.-

poolt juhtima T. Tallinn. Ekspertiisi te-

hakkab ekspertiisi koostamist EALi

Otsustatakse, et mõlemale objektile

korruselisuse äärmine maksimumpiir 4.

leiab, et Otepää kontekstis on maja

pääl kõnealuste objektidega tutvumas,

juba koostatud. Ü. Mark, kes käis Ote-

pää linna keskosa kohta on planeering

teha. Nimetatud kirjast selgus, et Ote-

tailplaneeringule võimalik ekspertiis

täiendava info põhjal on mõlemale de-

nestusega –kohta, on arvamusel, et

kaubamaja asendamine kõrgema hoo-

konstrueerimine ja Tartu mnt 4 endise

neeringu –Pühajärve restorani re-

täiendava kirja Otepää kahe detailpla-

vallavalitsuse poolt EALi saadetud

du esindajad. Eestseisus, vaadanud läbi Otepää

riumi ning Eesti Ehitusettevõtjate Lii-

ta kindlasti Haridusja Teadusministee-

Leiti, et komisjoni töösse tuleks kaasa-

gutseva arhitektuurikomisjoni juurde.

luua Kultuuriministeeriumi juures te-

edasi tegelema. Komisjon otsustati

hakkaks arhitektiõppe temaatikaga

ettepaneku moodustada komisjon, kes

teeriumi esindajad tegid koosolekul

valmistusega. Haridusja

Teadusminis-

rahul eesti arhitektide tehnilise ette-

kaülikoolide juures ning ehitajad ei ole

vumine jääb

E. Urbeli ülesandeks.

tud võistlustingimustega põhjalikum tut-

eestseisusega kooskõlastamist. Nimeta-

võistlustingimused on valmis ja ootavad

tingimused, informeerib eestseisust, et

ala ideeprojekti arhitektuurivõistluse

tada Metsakalmistu arhitektide kalme-

poolt toetust. T. Kaljundi, kelle ülesandeks jäi koos-

de liidu loomise idee leiab eestseisuse

Manitski kunstimuuseumis). Loomeliitu-

korraldamine (näiteks suvel Viinistus

ka regulaarsete seltskondlike ürituste

liitude liidu üheks funktsiooniks võiks olla

ühisavaldusi, ettepanekuid jne. Loome-

muti võimaldaks see teha operatiivselt

kondade omavahelisel suhtlemisel. Sa-

liitude liit oleks siduvaks lüliks eri vald-

poolt aktsepteeritav survegrupp. Loome-

peaks olema niisugune liit ühiskonna

liit. K. Vellevoog rõhutab, et sisuliselt

di mittetulundusühinguna loomeliitude

M. Mutso pakub välja mõtte luua eral-

rents igati korraldamist väärt.

nek on teretulnud ja nimetatud konve-

sid ka EALi esindajad. Eestseisus leiab, et M. Soosaare ettepa-

meelsasti, et korraldajate hulka kuuluk-

WATER (Veneetsia). M. Soosaar näeks

Pärnu linn, CITTA D’ACQUA –CITIES ON

raldajad on Pärnu Uue Kunsti Muuseum,

väliskülalisi. Konverentsi eeldatavd kor-

Balti riikides. Konverentsile plaanitakse kutsuda ka

3. Berliini deklaratsiooni rakendamine

hia eest.

2. Probleemid linnade kaitsmisel vee stii-

1. Linnade pööramine näoga vee poole.

kommunikatsiooniminister”. Vastav muu-

like sätete alusel, kehtestab majandusja

omandatud õiguste või kehtivate siseriik-

kul alustada arhitektuurialast tegevust

loetelu, mis võimaldavad nende omani-

lifikatsiooni tõendavate dokumentide

na liikmesriigis või Šveitsis arhitekti kva-

järgmiselt: „Euroopa Majanduspiirkon-

tuleks umber sõnastada ja sätestada

misseaduse § 13 lõike 3 viimane lause

kud. EAL avaldas arvamust, et planeeri-

poolt ka mõned täiendavad ettepane-

muutmise eelnõu sisuga, esitas omalt

nõus planeerimisseaduse § 13 lõike 3

res osales ka EAL, kes lisaks sellele, et oli

Uue seaduse eelnõu väljatöötamise juu-

davate dokumentide loetelu.

kutsekvalifikatsiooni omandamist tõen-

kehtestada ELi liikmesriigis arhitekti

ja kommunikatsiooniministrile volitus

va seaduse kohaselt antakse majandus-

mentide loetelu kehtestamiseks. Kehti-

kutsekvalifikatsiooni tõendavate doku-

konna liikmesriigis või Šveitsis arhitekti

rile volitusnorm Euroopa Majanduspiir-

majandusja kommunikatsiooniminist-

nõu. Seaduse eelnõu esitatakse Riigiko-

neerimisseaduse muutmise seaduse eel-

nuaril 2005 toimunud istungil heaks pla-

koosolijaid faktist, et VV kiitis

27. jaa-

eelnõuga seonduvas arutelus, teavitab

Planeerimisseaduse muutmise seaduse

külalisena osaleb eestseisuse koosolekul

Riigikogu liige M. Soosaar, kes kutsutud

10. veebruar 2005

sega.

oleva rakendusakti pealkirja. EAL TEATAJA

vusse EL avalike hangete seadusandlu-

lõplikult lõpetatud. Eestseisus leiab, et lisaks KULKA arhitek-

hendada, et hoone oleks arhitekti poolt

dada kohalikku riigihankeseadust vasta-

Hoone vastuvõtmine ei pruugi veel tä-

Procurement Guidelines), kuidas kohan-

leeme tekitada ka objekti valmimisaeg.

töötanud ka vastava direktiivi (Public

valimiseks. M. Mutso arvates võib prob-

vastavusse EL seadusega. EAN on välja

antama rohkem aega zürii koosseisu

riigihankeseadused viima 2006. aastaks

mistatumad materjalid. Samuti peaks

vamust, et EL liikmesriigid peaksid oma

sest tunduvalt põhjalikumad ja etteval-

liitikate seminaril hr A. Sagne (EAN) ar-

Pere vajalikuks, et züriile esitataks seni-

munud Rahvusvahelisel arhitektuuripo-

de tööde hindamisega uus zürii, peab P.

A. Levaldi sõnul avaldas 07.02.2005 toi-

tektuuripreemiale esitatud kandidaati-

Kultuurikomisjoni poole.

sellekohase ettepanekuga Riigikogu

da). Ehkki järgmisel korral tegeleb arhi-

ni, erimahulisi objekte on raske võrrel-

rinõukogu ning EAL võiksid pöörduda

tahtmata pisut teisejärgulisse positsioo-

kuuluv.) Eestseisus leiab, et Arhitektuu-

de kõrval jäävad väikeobjektid tahes-

keskkond, ja seetõttu kultuurisfääri

eraldi välja (suurte, mahukate objekti-

rimine, on oma olemuselt ehitatud

edaspidiselt tuua eramu või väikeobjekt

dusalasse. (Arhitektuur, sh ka planee-

välja mõtte, et ehk oleks otsatarbekas

joni haldusalast Kultuurikomisjoni hal-

selt lühikesse ajaperioodi. P. Pere pakub

minema praegusest Keskkonnakomis-

langevad preemiate jagamised suhteli-

se eelnõu jõuab Riigikogusse, peaks see

se aeg olnud siiani liialt lühike. Samuti

planeerimisseaduse muutmise seadu-

tele kandidaatide/ettepanekute esitami-

tamist. Arutelu käigus peeti oluliseks, et kui

P. Pere arvates on KULKA aastapreemia-

vaja eeltoodust tulenevalt eraldi sätes-

üle 40 objekti.

misseaduse § 13 lõiked 1 ja 2) ning ei

pitali aastapreemiatele kandideerima

2004. aastal esitati arhitektuuri sihtka-

eriseadustest (ehitusseadus, planeeri-

tektuurialase tegevuse valdkonnast.

duse kohaselt projekteerida), tuleneb

taureerimise/rekonstrueerimise ja arhi-

rialaseid teenuseid (näiteks ehitussea-

tikuarhitektuuri, keskkonnadisaini, res-

võivad Eestis osutada teatud arhitektuu-

searhitektuuri, linnaplaneerimise, maas-

ni tõendavaid dokumente omavad isikud

võis esitada kandidaate arhitektuuri, si-

Šveitsis väljastatud kutsekvalifikatsioo-

tektuuri sihtkapitali aastapreemiatele

Majanduspiirkonna liikmesriikides või

probleemidest.

2004. aasta KULKA arhi-

datud. Asjaolu, et vastavaid Euroopa

miate väljaandmisega seonduvatest

tud muudatuse tegemine ei ole põhjen-

seisust

KULKA arhitektuuri aastapree-

teerium oli aga seisukohal, et nimeta-

datus paluti sisse viia ka seletuskirja lisana EAL EESTSEISUSES 10

1/2005 Majandusja Kommunikatsiooniminis-

pitali esimees

P. Pere informeerib eest-

KULKA nõukogu arhitektuuri sihtka-

EAL EESTSEISUSES

jon, koosseisus Andres Sööt, Kristiina

dest, mille linastumise eelvalikukomis-

naalsete filmitegijate ja –tudengite töö-

mase aasta jooksul valminud professio-

vadel tuleb näitamisele suurem osa vii-

dat korda Eesti filmi päevad. Filmipäe-

muvad Tallinna Kinomajas juba seitsmen-

selleks nõusolek saada. Ajavahemikus 11.-19. märts 2005 toi-

peatoimetaja Triin Ojari, kellelt tuleb

züriiliikmeks määratakse ajakirja Maja

tööst kindlasti osa võtma. EALi-poolseks

tasu). Leitakse, et EALi esindaja peaks zürii

Läti-pool zürii liikmele päevaraha (st töö-

konkursi korraldaja. Kahjuks ei maksa

kujundus. Züriiliikme reisija majutuskulud tasub

konnakujundus, linnaplaneerimine, sise-

ne, restaureerimine, haljastamine, kesk-

projektid, võistlustööd, rekonstrueerimi-

sed, maastikud, aiad, üldplaneeringud,

järgmisi objekte ja valdkondi: uusehiti-

Taani arhitektide liidud. Konkurss hõlmab

palvega kirjad said ka Leedu, Soome ja

tektuur aastal 2004 züriisse. Analoogse

poolt esindaja konkursi Läti parim arhi-

milles palutakse, et EAL esitaks omalt

Läti Arhitektide Liit saatis EALi kirja,

arhitektuuri päevad.

toobris on plaanis korraldada ka eesti

da 10. oktoobril EALi aastapäeval. Ok-

arhitektuuripreemia(te) andmine toimu-

arvates võiks EALi

andmise kindlad kriteeriumid. M. Mutso

teha, peaksid olema fikseeritud preemia

ka EALi arhitektuuripreemiat. Kui seda

aastapreemiatele võiks välja anda

ole avalikku võistlust mõtet korraldada,

duvalt leiab E. Urbel, et antud juhul ei

raldatava arhitektuurivõistlusega seon-

peahoone eskiisprojekti leidmiseks kor-

et see on vajalik. Mahtra Talurahvamuuseumile uue

kaitsega kooskõlastada. Eestseisus leiab,

võistlustingimused tuleks ka muinsus-

seonduvalt esitab E. Urbel küsimuse, kas

pehoone ideekonkursi korraldamisega

tasuta. Tartu Ülikooli Narva Kolledþi uue õp-

da, kas nad on nõus tegema seda tööd

kuulutamist tuleks züriiliikmetelt küsi-

riiliikmete töötasu. Enne võistluse välja

maksmiseks, kahjuks ei sisaldu selles þü-

hasumma on mõeldud vaid preemiate

korraldamiseks 60 000.-EEKi. Antud ra-

tektide kalmeala arhitektuurivõistluse

takse K. Vellevoog ja Ü. Mark.

EALi-poolseteks züriiliikmeteks määra-

poolt esindajad Filmipäevade züriisse.

poole palvega, et EAL nimetaks ka omalt

Filmipäevade toimkond pöördus EALi

de programm pakub kõigile midagi.

tajate jaoks ning ülevaatlik filmipäeva-

rammiks on väärtus nii loojate kui vaa-

filmitoodangu koondamine ühtseks prog-

nateost. Aastase eesti professionaalse

animafilme, ühtekokku ligikaudu 80 li-

dokumentaal-, tudengikui ka

mi, mis sisaldab endas nii mängu-, lühi-,

näidatakse Tallinna Kinomajas program-

nis Kask, kinnitab. Üheksa päeva jooksul

Davidjants, Rein Maran, Mait Laas ja Tõ-

osalusega arhitektuurivõistlus, st võistEAL TEATAJA

muste koostamisega.

muuseumi arhitektuurivõistluse tingi-

Liidu poolt määratud töögrupi liikmete-

selgitada, kes tegeles Kadrioru Kunsti-

mine. P. Epneri ülesandeks jääb välja

rivõistluse tingimuste koostaja(te) leid-

ülesandeks peaks jääma ka arhitektuu-

Lapin, L. Jänes, T. Laigu. Orgkomitee

miteesse võiksid kuuluda M. Preem, L.

ta veel 3 inimest. Leitakse, et orgko-

teesse tuleks lisaks P. Epnerile määra-

ga. Arhitektuurivõistluse nö orgkomi-

ta tegelema ka züriiliikmete leidmise-

luse tingimused. Lähiajal tuleks haka-

ERMi rahvusvahelise arhitektuurivõist-

seks olla T. Laigu. Tõstatub küsimus, kellelt tellida

Eestseisuse arvates võiks selleks inime-

kursitingimuste sisulisel koostamisel.

ka EAList arhitekti, kes aitaks kaasa kon-

juhtimise OÜ, kellele lisaks peaks leidma

kursi tingimused koostab TSM Projekti-

sõlmida ka sellekohane leping. Ideekon-

läänevärava hoone ideekonkurss ning

riigihanke korras läbi Tallinna Loomaaia

Eesti Kultuurkapitali ja EALiga, et viia

Tallinna Loomaaed soovib koostööd

tavat rahataotluse palvet.

ka EAL muuseumi poolt KULKAle esita-

poole väiksem ning sellisel juhul toetaks

ülepakutud. Reaalne summa võiks olla

000.EEKi, mis eestseisuse arvates on

se läbiviimiseks küsida

KULKAlt 130

vamuuseum antud arhitektuurivõistlu-

sioonide kohaselt soovib Mahtra Talurah-

võistlusel osalejad. Esialgsete kalkulat-

mendid ning þürii valib nende hulgast

kus soovijad esitavad nõutavad doku-

lejate leidmiseks korraldatakse eelvoor,

otstarbekas oleks korraldada piiratud EAL EESTSEISUSES 12

1/2005

töögrupi liikmed võiksid

M. Mutso on arvamusel, et EALi-poolsed

hangete seadusesse.

tepanekuid, mida saaks sisse viia Riigi-

dusja

täienduset-

Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega välja töötama

koos Rahandusministeeriumi ja Majan-

dustada vastav

töögrupp, kes hakkab

muuta saaks. Kohtumise tulemusena otsustati moo-

toetudes kohalikku riigihangete seadust

on tegemist nö tugimaterjaliga, millele

Guidelines’i alusel. Antud soovituste

näol

vides, seda Public Procurement

damiseks tarbija ja ehitiste kvaliteedi hu-

seadusandluse kohandamiseks/ raken-

EANist tulnud soovitusi avalike hangete

esindajad tutvustasid kohalolijaile

rija ning ehitaja mitte lahutada. EALi

suur omapoolne huvi kooslust projektee-

taja.

Kahtlemata on ehitusettevõtjatel

hangete läbiviimisel projekteerija ja ehi-

(tulevikupersepektiivis) lahutada riigi-

lühiülevaate: Koosoleku põhisõnum oli

kohtumisest

ministeeriumi esindajad. A. Levald annab

Eesti Sisearhitektide

Liidu ja Rahandus-

EALi esindajatele osalesid kohtumisel

teeriumile saadetud ühiskirjast. Lisaks

tide Liidu ja EALi poolt

Rahandusminis-

saadetud kirjast ning Eesti Sisearhitek-

de Liidu poolt

Rahandusministeeriumile

datud kahest kirjast: Eesti

Projektbüroo-

te problemaatikat.

Kohtumine oli

ajen-

projekteerimis-ehitustöövõtu

riigihange-

riumis kohtumine, kus käsitleti

09.02.2005 toimus

Sisearhitektide EAL EESTSEISUSES

Rahandusministee-

na suuruseks on ca 110 m², üürihinnaks

ru kael 8 II ja III korrusel. Pakutavaks pin-

tööks vajalikke ruume aadressil Vanatu-

susel on pakkuda EALile organisatsiooni

mailitsi info, et Tallinna Kesklinna Valit-

ruumid. Ü. Mark edastas koosolekule

organisatsiooni tegevuseks vajalikud

selt abi aidata võimalusel leida EALile

vastu võtta. EALi palus Tallinna Kesklinna Valitsu-

üksmeelselt V. Kadalipu EALi liikmeks

tutvunud tema tööde mapiga, otsustab

lipu EALi liikmeks astumise avalduse ning

seisuse liikmed. Eestseisus, vaadanud läbi Velle Kada-

peaksid nendel osalema ka EALi eest-

telu nende üle. Leitakse, et kindalsti

detailplaneeringu tutvustamine ja aru-

ne ja arutelu nende üle ning Pirita TOPi

lise ala visioonide/eskiiside“ tutvustami-

„Russalka monumendi ja Pirita jõe vahe-

OÜ AB Rein Murula poolt koostatud

lis OÜ AB R-Konsult, OÜ AD Ansambel ja

Eesti Näituste paviljoni konverentsisaa-

de tõlkimiseks. 15. veebruaril 2005 kell 17.00 toimub

nimel küsida raha nimetatud materjali-

mist eesti keelde. J. Soolep lubab EKA

nenud A. Sagne ettekande teksti tõlki-

lisel arhitektuuripoliitikate seminaril esi-

se ka 07.02.2005 toimunud Rahvusvahe-

kimiseks eesti keelde. Vajalikuks peetak-

ku EANi eelpool mainitud soovituste tõl-

teha Kultuuriministeeriumile ettepane-

tega tegelema hakkav töögrupp võiks

projekteerimis-ehitustöövõtu riigihange-

sel koostööd teha. Leitakse, et

ga täiendusettepanekute välja töötami-

tektuurikonkursi võitnud arhitektuuribü-

poolt korraldatud Sakala Keskuse arhi-

ja juurdeehitusprojekt. AS Uus Sakala

kõne all ka Sakala Keskuse uus ümber-

tektuurinõukogus teiste küsimuste seas

16. veebruaril 2005 on Tallinna Arhi-

misjoni töösse ka EPBL.

dule ja EALile otsustatakse lülitada ko-

poolt toetust. Lisaks Sisearhitektide Lii-

komisjon. See mõte leiab eestseisuse

tektide Liidu ja EALi autorikaitse ühis-

Projektbüroode Liiduga.

päev koostöös Sisearhitektide Liidu ja

kas oleks korraldada niisugune teabe-

halisi vahendeid. Leitakse, et otstarbe-

selle läbiviimiseks taotleda KULKAlt ra-

malise teabepäeva korraldamist ning

A. Eigi peab vajalikuks autorikaitse-tee-

poolt rahataotluse esitama.

tuste jms jaoks peaks KULKAle EALi

liste EALi projektide, ürituste, välislähe-

lest tulenevalt vajab läbimõtlemist, mil-

ne tähtaeg on 20. veebruar 2005. Sel-

kvartali rahataotluste esitamise viima-

EALile sobilikud. Eesti Kultuurkapitalile 2005. aasta II

leiab, et need ruumid peaksid olema

da ka külaliskorteri. Eestseisus tutvub ruumiplaanidega ja

ruumidesse lisaks tööruumidele sisse sea-

saa. Ü. Margi sõnul saaks pakutavatesse

on kohtuvaidlus, mistõttu seda müüa ei

kasutusse lma tähtaja garantiita. Majal

linn. Tallinna linn annaks ruumid EALi

7.kr/m². Maja omanikuks on Tallinna

surusid ehitusettevõtjad võistlusjärgselt EAL TEATAJA

ja arvamuse avaldamiseks planeerimis-

list põhiküsimust: kes võib juhtida detail-

nisteerium saatis EALile läbivaatamiseks

seaduse muutmisega seonduvalt 2 olu-

tegevuskava. 10. märts 2005 Majandusja Kommunikatsioonimi-

M. Mutso arvates tõstatub Planeerimis-

puudub selleks küllaldane ettevalmistus.

koostada, kuna maastikuarhitektidel

lemata väga keeruline planeeringuid

üle ning täiendatakse EALi 2005. aasta

asustusega alal maastikuarhitektil kaht-

M. Mutso eestvedamisel vaadatakse

kahjuks ei saa.

M. Mutso arvates on tihe-

eestseisusele mailitsi edastada.

te ja lubab eksperthinnangu täisteksti

mendavat vastust ta oma küsimustele

tud linnakeskkonna kujundamisse. Am-

eestseisusele tehtud tööst lühikokkuvõt-

maastikuarhitekte on tegelikult kaasa-

objektidega tutvumas. T. Tallinn annab

tikuarhitekti erialaõppes, ja kui palju

hoonestusega), käis Otepääl kõnealuste

käsitletakse mahulist keskkonda maas-

se kaubamaja asendamine kõrgema

gute koostamiseks, st kui põhjalikult

rekonstrueeerimine ja Tartu mnt 4 endi-

del tegelikkuses kompetentsi planeerin-

tailplaneeringule (Pühajärve restorani

teada, kui palju on maastikuarhitekti-

da ekspertiishinnang kahele Otepää de-

te koostamisega, soovib

K. Vellevoog

T. Tallinn, kelle ülesandeks jäi koosta-

detailplaneeringute kui üldplaneeringu-

mile jäädakse ka Arhitektuurinõukogus.

Kuna maastikuarhitektid tegelevad nii

ja eelkõige mahtude osas, mille platvor-

mise ja hooldamise alal.

seisukoht uue Sakala Keskuse projekti

teenistustes, ajalooliste parkide säilita-

si pöörduda, et kujundada konkreetsem

neeringute osakondades, planeeringute

lähiajal uuesti antud teema juurde taga-

eriala lõpetanud töötavad üldjuhul pla-

gusse kuuluvad EALi liikmed otsustavad

kursi korraldamist. Arhitektuurinõuko-

Ühe variandina pakutakse välja uue kon-

Keskuse hoonemaht on siiski liiga suur.

mahud. Eestseisus leiab, et uue Sakala

koostas projektile uued vähendatud

Burrows Cave Ltd. Arhitekt R. Puusepp

uue hoone eskiisprojekti inglise firmalt

la Keskuse arendaja AS Uus Sakala tellis

la Keskuse projekti koostamisest. Saka-

ribüroo Arhitektuuriagentuur uue Saka-

hel. Sellest johtuvalt loobus arhitektuu-

tektuuribüroo ja ehitusettevõtjate va-

mist, mistõttu tekkisid vastuolud arhi-

peale hoone ehitusmahtude suurenda-

roo Arhitektuuriagentuur arhitektidele EAL EESTSEISUSES 14

salade hooldamine. Maastikuarhitekti

välirajatiste projekteerimine ning halja-

põhisisuks on planeerimine, välialadeja

andvat maastikuarhitekti eriala, mille

seisusele Eestis õpetatavat kõrgharidust

juhatuse liige

T. Muru tutvustavad eest-

EMALi juhatuse esimees

H. Kalberg ning

nekuid

Planeerimisseaduse muutmiseks.

ja vajadusel teha

asjakohaseid ettepa-

tada planeerimise korraldamine Eestis

kul, loodetakse konstruktiivselt

läbi

aru-

tena osalevad EALi eestseisuse

koosole-

Liidu esindajatega, kes kutsutud külalis-

riandi. Koos Eesti

Maastikuarhitektide

seaduse muutmise seaduse eelnõu va-

EAL EESTSEISUSES

1/2005

M. Soosaare ettepanekud Planeerimis-

sialistid. Eestseisus, vaadanud ja arutanud läbi ka

eest vastutama vastavate erialade spet-

neeringute vastavate osade koostamise

misse kaasata. Seega peaksid detailpla-

te tuleks detailplaneeringute koosta-

se kirjutatud, milliste erialade spetsialis-

Planeerimisseadusesse peaks olema sis-

kindlasti olema kaasatud ka arhitekt.

maastikuarhitekt, kuid protsessi peaks

neeringu koostamist võiks küll juhtida

tekti haridusega spetsialist. Detailpla-

gu koostajaks ei sobi vaid maastikuarhi-

Mutso on seisukohal, et detailplaneerin-

väga laialivalguv ja defineerimata. M.

Eestseisus leiab, et sõna planeerija on

jaks olla aga äsja kooli lõpetanu.

Kindlasti ei tohiks planeeringu koosta-

õigus juhtida planeeringute koostamist.

tid on huvitatud sellest, et neile antaks

H. Kalberg rõhutab, et maastikuarhitek-

sisse viia, seda alates 1. jaanuarist 2007.

ka Planeerimisseaduse § 13 lõikesse 2

muudatuse tahaksid maastikuarhitektid

on omistatud vastav kutse. Sellekohase

kuarhitektid või planeerijad, kelledele

tamist juhtida need arhitektid, maasti-

planeeringuid koostada või nende koos-

seisvalt ja oma vastutusel võiksid detail-

juhatuse liikmed on seisukohal, et ise-

planeeringu liigist) kinnitavad. EMALi

allkirjaga planeeringud (seda sõltuvalt

need vastutavad spetsialistid, kes oma

kaasatud olema, st kes peaksid olema

detailplaneeringute koostamisprotsessi

planeeringute koostamist ja kes peaks

seaduse muutmise osas, otsustab EALipoolsed sellekohased seisukohad sõnas-

juhi leidmiseks. EALi Tartu sektsioon soovib oma or-

da, tuleb panna kuulutus kodulehele uue

antud tingimustel sektsiooni tööd juhti-

peab jätkuma ning kui V. Valk ei soovi

seisus leiab, et noorte sektsiooni töö

juhi palkamist KULKA ei võimalda. Eest-

da vaid projektipõhiselt, alalise projekti-

kohal, et NODI rahastamine saab toimu-

projektijuhi palkamist, milleks aga ei ole

oma eesmärkide elluviimiseks NODIile

juhatust. V. Valk on pidanud vajalikuks

vatud tegevliikmeid samuti pole loodud

tänaseks peatunud. NODIsse ei ole vär-

jekte, kahjuks on NODI aktiivne tegevus

on läbi viidud mitmeid huvitavaid pro-

NODI ellukutsuja V. Valgu initsiatiivil

se EALi poolt I. Jalas.

monumendi kavandi züriisse määratak-

se M. Preem. Võrumaale kavandatava “Eesti ema“

poolseks ekspertiisi läbiviijaks määratak-

teeks antud projektile ekspertiisi. EALi-

kirjas palub Tartu Linnavalitsus, et EAL

Annelinna elukeskkonda. Nimetatud

lahendus osakonna arvates kahjustab

hoone eelprojekt, mille arhitektuurne

tee 24 projekteeritud korterelamu-äri-

seks Ott Ojamaa poolt aadressile Kalda

le esitati 02.03.2005 ehitusloa taotlemi-

litsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna-

ja, milles teatatakse, et Tartu Linnava-

Tartu Linnavalitsus saatis EALile kir-

tada lõplikult koosolekuväliselt.

tida aastaks Ugala korporatsiooni maEAL TEATAJA 1/2005

se märksõna “ väike”.

tatava EALi aastanäituse tarvis. EALi

Eesti arhitektuuripäevade raames koos-

jele kuulutus, et EAL otsib kuraatoreid

otstarbekaks panna EALi kodulehekül-

ja kureerima hakata. Eestseisus peab

võiks seekordset aastanäitust vedama

valmistamisega. Tõstatub küsimus, kes

ma 2005. aasta EALi aastanäituse ette-

Tõdetakse, et on aeg hakata tegele-

hastamisse soosivalt ning võimalusel

Eestseisus suhtub sellisesse ruumide ra-

nimetatud summa ruumide rendiks.

gevust rahaliselt toetada ning eraldada

EALil oleks võimalik Tartu sektsiooni te-

krooni. Tartu sektsioon soovib teada, kas

Aasta jooksul teeks see kokku 3000.-

vad Tartu sektsiooni koosolekud 2 tundi.

oleks 150.kr tunni eest. Üldjuhul kesta-

sioonile Ugala korporatsiooni majas

te kooskäimiste ajaks. Üür Tartu sekt-

kuus, vajatakse ruume vaid konkreetse-

Kuna Tartu sektsioon käib koos üks kord

ganisatsiooni edasiseks tegevuseks renEAL EESTSEISUSES 16

aastanäituse tingnimetuseks pakutak- EAL EESTSEISUSES

jas (Domus Dorpatensis) asuvaid ruume.

2. Velle Kadalippsünd. 25.03.1963. aas-

2. Rahvusvahelise arhitektuuripoliitika-

Kaasik.)

16.12.2004

Alus: EALi eestseisuse otsus nr.62 /

büroos TORK ARHITEKTID OÜ.

li dipl. arhitektina. Töötab arhitektuuri-

tal. 1984. aastal lõpetas Toronto Ülikoo-

1. Lembit Torksünd. 04.06.1959. aas-

leinaseisakuga. Uued EALi liikmed:

Asszony 11.06.1939-10.02.2005. Lahkunud EALi liikmeid mälestatakse

Afanasjeva 06.10.1928-17.12.2004, Aino

ma 29.12.1936-8.08.2004, Vera

Koido 19.10.1920-26.03.2004, Jüri Jaa-

Aurik 07.07.1946-13.03.2004, Paula

liiget. Surma läbi lahkusid EALi liikmed Ene

JA STRUKTUURIÜKSUSTEST (M. MUTSO) Seisuga 17. märts 2005 kuulub EALi 369

2. ÜLEVAADE EALi LIIKMESKONNAST

gu kiidab päevakorra heaks.

üldkogu koosoleku päevakorda; üldko-

EALi esimees tutvustab kohalolijatele

tumata osalejate arvust.

musel, on üldkogu otsustusvõimeline sõl-

koosolekul läbiviidud hääletamise tule-

toimunud EALi üldkogu erakorralisel

jale, mis võeti vastu

4. novembril 2004

Vastavalt EALi uuele kehtivale põhikir-

Koosolekule registreerus 106 EALi liiget.

1. PÄEVAKORRA KINNITAMINE

EALI ÜLDKOGU, 17. MÄRTS 2005

M. Mutso, aseesimehed T. Laigu ja V.

tuurikomisjoni esimees on EALi esimees

tuurikomisjoni moodustamine. (Arhitek-

1. Kultuuriministeeriumi juurde arhitek-

GEVUS

ARHITEKTUURIPOLIITIKA-ALANE TE-

KOHTA (M. MUTSO)

HEMIKU 2004. VEEBR. –2005. MÄRTS

3. EALi TEGEVUSE ARUANNE AJAVA-

Raigna.

Revisjonikomisjon: A. Kotli, T. Mõtus, E.

Aukohus: F. Tomps, T. Joandi, R. Raig.

Põdra. Üldkogu kiidab ettepaneku heaks.

suse töös, kaasata eestseisusesse Laila

mele, kes on väga vähe osalenud eestsei-

M. Mutso teeb ettepaneku T. Kaljundi ase-

juhatus (M. Mutso, T. Laigu, Ü. Mark).

nõu, M. Preem, M. Haas, F. Tomps + EALi

Vellevoog, V. Valk, H. Volberg, E. Väärt-

Soolep, T. Tallinn, V. Tomiste, E. Urbel, K.

A. Levald, Ü. Peil, A. Siim, M. Shein, J.

Hirvesoo, I. Jalas, M. Kaasik, T. Kaljundi,

EALi eestseisus: I. Allmann, A. Eigi, E.

aseesimeesÜ. Mark

10.02.2005 EALi juhatus: esimeesM. Mutso aseesimeesT. Laigu

Alus: EALi eestseisuse otsus nr. 64/

tina. Töötab arhitektuuribüroos JVR OÜ.

tal. 1986. aastal lõpetas ERKI dipl. arhitek-

katsiooni Sihtasutus; T. Tammis, EKA.

Eesti Linnade Liit; K. Rodes, Kutsekvalifi-

Tarbe, Eesti Projektbüroode Liit; T. Paaver,

Skolimowski, Eesti Planeerijate Ühing; T.

EAL; T. Tallinn, EAL; K. V ellevoog, EAL; T.

A. Levald, EAL; P. Pere, EAL; M. Shein,

mised isikud: A. Alver, EAL; A. Eigi, EAL;

väljastamine. EALi kutsekomisjoni kuuluvad järg-

• Volitatud arhitekt V kutsetunnistuste

loomine ja selle rakendamine.

koostamine, kvalifikatsioonisüsteemi

• Volitatud arhitekt V kutsestandardi

• EALi kutsekomisjoni töö käivitamine.

ARHITEKTI KUTSE

nud planeerimisseaduse muutmise.

saarega, kes on oma südameasjaks võt-

6. Koostöö parlamendiliikme Mark Soo-

hange.

maks ehitus-projekteerimisalane riigi-

handusministeeriumi esindajatega, tee-

5. EALi, ESLi, EPBLi ühiskohtumine Ra-

ministeeriumi juristi Toomas Seppeliga).

hitektuuri seisukohalt (koostöös Kultuuri-

4. Autorikaitseseaduse läbitöötamine ar-

panekute väljatöötamine jms.

neerimisseadusesse, PTÜ täiendusette-

ettepanekute tegemine ehitusja pla-

probleemidega, nagu näiteks parandus-

3. Tegelemine õigusloomega seotud

M. Hansar Prantsuse Kultuurikeskusest.)

pi kuulusid T. Laigu, V. Kaasik, M. Mutso,

Seminari kuraator oli P. Epner. Töögrup-

Hollandi suursaadik Joanna M. van Vliet.

veebruaril 2005. (Seminari patrooniks oli

te seminari korraldamine Tallinnas 07.

määrust tutvustav teabepäev arhitekti-

jonis.

nide arutelu Eesti Näituste Sinises Pavil-

• 26.01.2005Pirita tee tulevikuvisioo-

kuse 5. ja 6. korrusel).

• 06.01.2005Metaseminar (Viru kes-

se ja praktiliste vajadustega.

tavusse viimiseks kehtiva seadusandlu-

viia läbi hääletamine EALi põhikirja vas-

Üldkogu kokkukutsumise eesmärgiks oli

• 4.11.2004EALi erakorraline üldkogu.

toimus seenioride sektsiooni eestvõttel.

tud väljasõiduistung Paldiskisse. Üritus

• 16.09.2004 -

EALi eestseisuse laienda-

mus seenioride sektsiooni eestvõttel.

tud väljasõiduistung Tartusse. Üritus toi-

• 19.08.2004 -

EALi eestseisuse laienda-

eestvõttel.

ne). Üritus toimus seenioride sektsiooni

va Retretti kunstimuuseumi külastami-

(Heinola ehitusmessi ja Punkaharjus asu-

• 10.-12.08.2004 -

EALi õppesõit Soome

Geograafia Instituut).

Mark (Urban Mark OÜ) ja Rein Ahas (TÜ

tööd ehitusmääruse väljatöötamisel Ülar

Infopäeval tutvustasid oma seni tehtud

gud ja teinud analüüsi kesklinna alal.

Hendrikson & Ko-ga on läbiviinud uurin-

graafia Instituudi ja Keskkonnafirma

Urban Mark koostöös Tartu Ülikooli

Geo-

musta laega saalis.

Arhitektuuribüroo

määruse tutvustamine Kirjanike Maja

• 18.06.2004 -

Tallinna kesklinna ehitus-

EALi infopäevad, seminarid, väljasõidud

TEGEVUS (trükised, meedia, suhtlus)

KOMMUNIKATSIOONIALANE

ÜLDKOGU

8.10.2004EALi 83. sünnipäeva tähista-

EALi aastapäeva tähistamine

autoriteks P. Brambat ja M. Mutso.

Filmid Arhitektuurifilmi Maja

2003 tootmine,

koor), P. Epner.

M. Kaasik, M. Mutso, I. Paju (Nord De-

organiseerijad: I. Allmann, K. Vellevoog,

Pühajärve Puhkekodus. Suvepäevade

linnas toimusid

4.-6.06.2005 Otepääl,

2004. aasta

EALi suvepäevad teemal Elu

EALi suvepäevade läbiviimine

vel).

Sõbra Keskuses, Kuressaares, Kohtla-Jär-

Soolalaos, Pärnu Muuseumiaidas, Tartus

poneerimine rändnäitusena (Rotermanni

(kuraatorid A. Maasik ja U. Luure) eks-

EALi aastanäituse Korterelamu & Asum

toimetab S. Liivaleht. Arhitektuurinäituste korraldamine

EALi Teataja ilmub kord kvartalis, lehte

EALi Teataja välja andmine

Ehituskunsti peatoimetaja on I. Ruudi.

Ajakirja Ehituskunst välja andmine

EALi kodulehe toimetaja on P. Epner.

EALi kodulehekülje toimetamine

Andres Levald.

hitektid Siiri Koot ja Margus Koot ning

rust tutvustasid määruse koostajadar-

Nõmme Kultuurimajas. Ehitusmää-

taliga.

Wienerberger AS-i ja Eesti Kultuurkapi-

ne 2003 –2004 korraldamine koostöös

• Arhitektuurivõistluse Parim tellishoo-

KOOSTÖÖPROJEKTID:

plaane.

nuile EALi senist tegevust ja tuleviku-

dajatel võimalus tutvustada kokkutul-

Eestis. Sellel kohtumisel oli EALi esin-

saatkondade vahel, kellel on esindatus

de Euroopa riikide kultuurikeskuste ja

võttel toimus kohtumine EALi ja nen-

Soosaar). Hollandi Suursaatkonna eest-

ga, Pärnu Uue Kunsti Muuseumiga (M.

suse Kultuurikeskusega, Briti Nõukogu-

töö Hollandi Suursaatkonnaga, Prant-

maanteel Eesti Kultuuriministeerium Eesti loomeliidud Üksikute projektide osas oli EALil koos-

Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuurija disainigalerii Pärnu

Eesti Planeerijate Ühing

Eesti Projektbüroode Liit

Eesti Maaja Majaomanike Liit

mine matineega restoranis le Bonaparte . Eduka arhitektuurialase tegevuse eest

Dicius’ega.

hitektide Liidu esimehe prof. Vytau tas J.

munud Rahvusvahelise arhitektuuripolii-

• 06.02.2005Tallinnas 07.02.2005 toi-

Mark, T. Laigu kohtusid Leedus Leedu Ar-

konna vahelise koostööna.

• EALi esindajad H. Kesler, M. Mutso, Ü.

Loeng viidi

läbi

EALi ja Austria Suursaat-

mu Tabasalus.

5. Muru & Pere projekteeritud vaskela-

Seegi paviljon Tartu maanteel.

4. OÜ AD Ansambli projekteeritud Jaani

Ülemiste.

3. Martin Aunini projekteeritud hotell

leks Laagris.

test ja kortermajadest koosnev komp-

2. Kosmose/Coo poolt loodud ridaelamu-

patsioonide muuseum.

1. S. Vallneri ja I. Peili projekteeritud Oku-

mised Eesti arhitektuuri-objektid:

der Rohe Award 2005 preemiale järg-

• EAL tegi ettepaneku esitada Mies van

Arhitektuurija Disainigaleriis.

võttel linastus biennaalifilm ka Tallinna

M. Kõrver, A. Maimik, R. Tolk NODI eest-

Kuukulgur Filmilt. Filmi autoriteks olid

jastas dokumentaalfilm Surm Veneetsias

• Veneetsia 9. arhitektuuribiennaali ka-

positsiooni kuraatoriks oli Pille Epner.

Marek Strandberg, Villem Valme. Eesti eks-

Andres Kurg, Margit Mutso, Hannes Praks,

Liina Jänes, Madis Jürgen, Tõnu Kaalep,

konda Agu Külm, Jukka-Pekka Jalovaara,

Holmile kuulusid biennaali korraldustoim-

organisatsioonide ja asutustega:

KOOSTÖÖ EALil oli ja on pidev koostöö järgmiste

dega esines kunstiteadlane Triin Ojari.

tuumselt Peedu Voormansikule. Ettekan-

anti EALi aukiri Peep Vassiljevile ja pos-

Eesti Metsatööstuse Liiduga. EAL TEATAJA 1/2005

miselt positiivset vastukaja. Lisaks K.

riks oli Kristjan Holm, leidis laialdast ja pea-

esindanud ekspositsioon, mille idee auto-

morfoosid. Arhitektuuribiennaalil

Eestit

vusvaheline arhitektuuribiennaal Meta-

VÄLISRIIKIDES • 10.09-7.11.2004 toimus Veneetsia 9. rah-

EESTI ARHITEKTUURI

TUTVUSTAMINE

ehitis 2003-2004 korraldamine koostöös EAL ÜLDKOGU 20

teemal Austria kaasaegne arhitektuur .

tiku Paul Raspotnig’u avalik loeng EALis

• 6.01.2005Austria arhitekti ja teoree-

akadeemia arhitektuuriosakonna vahel.

ning Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti

Kunsti-

oli kontaktide ja koostöö loomine RIBA

pesüsteemi

Inglismaal. Visiidi eesmärgiks

oma organisatsiooni ning arhitektuuriõp-

Külalised tutvustasid EALi esindajatele

gu liige, kohtusid ka EALi esindajatega.

Whitby, üliõpilane, RIBA

üliõpilasnõuko-

komitee juhataja, ning Alexander Scott-

RIBA endine president ja rahvusvahelise

nasse. RIBA esindajad Mr. Paul Hyett,

British Architects) esindajate visiit Tallin-

VÄLISKÜLALISED • 1.04.2004 -

RIBA (Royal Institute of

jagamine.

raamatu Brick Award 2004 auhindade

rim Tellishoone 2002-2003 lõppüritus ja

ni, kus toimus arhitektuurivõistluse Pa-

Mutso ja E. Urbel EALi esindajatena Vii-

• AS Wienerberger kutsel külastasid M.

ga, kelleks on AS Glaverbel.

2005. aasta suvepäevade kuldsponsori-

du eesmärgiks oli sõlmida suhteid EALi

uute liikmesriikide liitumisele EU-ga.

Sõi-

likul kokkusaamisel, mis oli pühendatud

Glaverbeli idaeuroopa osakondade pidu-

esindajatena

Prahas toimunud

vade peaorganisaator I. Allmann EALi

EALi esimees M. Mutso ja EALi suvepäe-

• AS Glaverbel Baltica kutsel osalesid

EAL ÜLDKOGU

Liitu;

• Eesti Vabariigi vastuvõtmist Euroopa

• Eesti Vabariigi vastuvõtmist NATO-sse;

kutel tähistati:

20 inimest. 1. EALi seenioride sektsiooni kokkutule-

üheksal korral. Keskmine osavõtt oli 15-

toimusid 2004. aastal kord kuus, kokku

EALi seenioride sektsiooni kokkutulekud

EALi seenioride koguarv on 140 inimest.

SIOONI TEGEVUSEST (M. MUTSO)

3.1. ÜLEVAADE EALi SEENIORIDE SEKT-

sektsioon ja noortesektsioon NODI.

sektsioonina töötab EALis seenioride

nu sektsioon ja Tartu sektsioon. Eraldi

EALi SEKTSIOONID EALil on 2 piirkondlikku sektsiooniPär-

valeht ja Sirp.

koostööd, on Eesti Ekspress, Eesti Päe-

Peamised ajalehed, kellega EAL teeb

tide Liiduga. KOOSTÖÖ EESTI AJALEHTEDEGA

(EALi esindab H. Kesler) Koostööleping on sõlmitud Šoti Arhitek-

• UIARahvusvaheline Arhitektide Liit

de Ühendus (EALi esindab H. Kesler)

• BAUA –Baltimaade Arhitektuuriliitu-

(EALi esindab A. Levald)

• ACE –Euroopa Arhitektide Nõukogu

tesse organisatsioonidesse:

vastuvõtt EALis. VÄLISSUHTLUS EAL kuulub järgmistesse rahvusvahelis-

tika seminari raames külalisesinejate

ranis le Bonaparte

matineega 08. oktoobril 2004. a. resto-

aastapäeva tähistamine piduliku

5. Korraldati traditsiooniliselt EALi 83.

mumessi korraldamiseks.

et selgitada kohapealseid võimalusi ela-

tembril 2004. a. K. Vellevoogi juhtimisel,

se delegatsiooni sõit Paldiskisse 16. sep-

4. Algatati ja korraldati EALi eestseisu-

juhtimisel.

augustil 2004. a. EALi esimehe M. Mutso

laiendatud väljasõiduistung Tartusse 19.

3. Algatati ja korraldati EALi eestseisuse

muljeterohkeks.

Õppereis kujunes erialaliselt kasulikuks ja

mess-Helsingi-Tallinn. Osavõtjaid oli 51.

õppereis Soome marsruudil Tallinn-Helsin- gi-Punkaharju-Mikkeli-Heinola elamu-

sihtkapitali toel 11.-12. augustil 2004. a.

vedamisel korraldati KULKA arhitektuuri

2. Seenioride sektsiooni algatusel ja eest-

tele 35 000.krooni.

maksti abivajajatele vastavalt avaldus-

talilt EAL seenioridele tervisetoetust ja

• taotleti KULKA arhitektuuri sihtkapi-

sektsiooni liikmete sünnipäevi;

• tähistati tunnustussõnade ja lilledega

se idee arengust rääkis Heili Volberg;

• loomeliitude ühise hooldekodu rajami-

nior Heino Kerde;

dusvõitlejate Liidu juhtkonda kuuluv see-

lestussamba afäärist andis Eesti Vaba-

• ülevaate Lihula vabadusvõitlejate mä-

Einasto;

• kutsuti külla ja vestlusele geoloog Rein

• EALi 83. aastapäeva;

lõuna 16. detsembril 2004. a. restoranis EAL TEATAJA 1/2005

la vältel Laste Maailma galerii aknal.

dub.

mik, Rain Tolk. Filmi näidati kolme näda-

autorid Marianne Kõrver, Andres Mai-

2004 Kuku klubis, tootja Kuukulgur Film–

Veneetsias” esilinastus 18. oktoobril

tuse kajastamine Eestis: „Surm

3. Veneetsia arhitektuuribiennaali näi-

roost Labor, mille eest talle suur tänu.

dusgraafik Aadam Kaarma disainibü-

Logo kujundas sponsorluse korras kujun-

2. Tunnusgraafika loomine

tud EALi eestseisuses.

augustis 2004. NODI põhikiri on kinnita-

ne. Manifest ilmus Eesti Päevalehes

1. Asutamine, eesmärkide sõnastami-

senise tegevuse kohta:

V. Valgu koostatud kokkuvõttest NODI

(M. MUTSO) M. Mutso annab kohalolijaile ülevaate

3.2. ÜLEVAADE NODI TEGEVUSEST

pidajalt Anne Kergelt.

sekretärilt Signe Liivalehelt ja raamatu-

saadud EALi projektijuhilt Pille Epnerilt,

Normak. Tõhusat abi ürituste korraldamisel on

Aktiivliikmed Evi Herkel ja Malle

Voldemar Herkel ja Maimu Kaarnaväli.

Enno Raag. Juhatuse reservliikmed on

Tomps, asejuhatajad Olga Kontšajeva ja

hoolitsevad sektsiooni juhataja Fredi

Sektsiooni töö pideva korraldamise eest

mete suure lugupidamise ja toetuse.

Volberg, kes on pälvinud sektsiooni liik-

elluviijaks on olnud jätkuvalt Heili

initsiaatoriks, eesmärkide püstitajaks ja

EALi seenioride sektsiooni töö põhiliseks

le Chateau .

abi KULKAlt, seni tulutult.

Projektijuhi

juhi palkamine, mille jaoks on küsitud

aktiivse tegevuse aluseks on projekti-

V. Valgu seisukoht on, et NODI edasise

foorumiks.

ni. Edsapidi peaks lehekülg kujunema

workshoppi ja Valguskupli installatsioo-

külg presenteerib Hansalite

Aadam Kaarma (Laborint). Algne lehe-

lisaressursse. Veebilehe kujundas

täismahus välja arendamiseks on vaja

tänu Kultuurkapitali toetusele. Selle

veebilehekülg sündis

2005 jaanuaris

7. NODI veebifoorumi algus. NODI

jastamist rahvusvahelises pressis.

tallatsioon leidis laialdast positiivset ka-

tis filmi Allfilm (autor Rein Kotov). Ins-

se raames ka Tallinnat. Sündmusest too-

roost MVRDV, kes külastas antud üritu-

arhitekti Winy Maas´iga arhitektuuribü-

YoYo. Üritus toimus koostöös hollandi

hitektuurija produktsioonibüroo ZiZi &

Hansalite workshopile. Teostajaks oli ar-

ja platsil 1.-6. veebruaril 2005. See oli jätk

6. Installatsioon „Valguskuppel” Raeko-

seda võimalik tiraþeerida.

hastamisvõimaluste nappuse tõttu pole

ris 2004. Valmis bukleti makett., kuid ra-

näitusel Laste Maailma galeriis detsemb-

ametitega. Workshopi tulemusi kajastati

Tallinna Valgusfestivali ja linnavalitsuse

5. „Hansalite” workshop koostöös EKA,

bekunstimuuseumis jaanuarini 2005.

leidmiseni NODI-l edasine tegevus puuEAL ÜLDKOGU

toobril 2004, millele järgnes näitus tar-

levi kommitehasega toimus 14.-17. ok-

4. „Komm On” workshop koostöös Ka-

autor Renee Puusepp .

MORFOOS:

OBJEKTIST

SÜNDMUSENI“,

III preemia –töö märgusõna all „META-

Gluckman, Rein Ahas, Ülar Mark.

Kaiko Kivi, Indrek Tiigi, Robert

KA“, autorid Kaja Pae, Kai Kuusk,

II preemia –töö märgusõna all „TAKTI-

NE“, autor Kristjan Holm.

Tulemused: I preemia –töö märgusõna all „HOBU-

ti ekspositsiooni ideekonkurss (26.04-07.05.2005).

mes Veneetsias eksponeeritava ees-

tuuribiennaali „Metamorfoosid“ raa-

• Veneetsia 9. rahvusvahelise arhitek-

tid AS E-Betoonelement.

tavad järelpingestatavad rõngasmahu-

hoidla Viljandimaal Viiratsis, monteeri-

Eriauhind –Ekseko seafarmi sõnniku-

Grossschmidt, Tomomi Hayashi.

linnas , arhitektid Siiri Vallner, Hanno

Eriauhind –Lasnamäe spordihoone Tal-

segu: HC Betoon AS.

de teostaja Mapri Projekt OÜ, betooni-

projekteerija TA Konsult OÜ, betoonitöö-

tuuribüroo Emil Urbel. Auhinna saajad:

Tulemused: Peapreemia –Eramu Viimsis , arhitek-

jalide Tootjate Liit.

2004), peakorraldaja Eesti Ehitusmater-

• Aasta betoonehitis 2003 (-märts

korraldatud võistlused olid järgmised:

mise vahelisel perioodil EALiga koostöös

2004. ja 2005. aasta üldkogude toimu-

VÕISTLUSTEST (M. MUTSO)

ÜLEVAADE ARHITEKTUURI-

raldaja Sõmeru Vallavalitsus.

25. septembil 2004 toimus Kaberneemes

neelelamurajoonid

ja Ülo-Tarmo Stöör.

autor Sven Koppel. Ergutuspreemia –töö märgusõna all

III preemia –töö

märgusõna all „KABE“,

autor Peeter Varrak

II preemia –töö märgusõna all „RIIUL“,

„HANAMI“, autor Andres Lember.

Tulemused: I preemia –töö märgusõna all

peakorraldaja OÜ Uue Veski Vara.

hitektuurivõistlus (04.06-19.07.2004),

• Pärnus Aida tn 5 ärija elumaja ar-

Ivar Lubjak.

„COMO EL RAYO“, autorid Maria Pukk,

Remi Kübar. Ergutuspreemia –töö märgusõna all

„SUUR MUNA“, autorid Piret Looveer,

Ergutuspreemia –töö märgusõna all

Padu, Martin Prommik .

TEE“, autorid Taavi Kuningas, Andrus

III preemia –töö märgusõna all „PEA-

Ralf Lõoke, Maarja Kask.

„SUPERHIGHWAY“ autorid Karli Luik,

II preemia –töö märgusõna all

MAAL JA ÕHUS“, autor Margit Kärner.

Tulemused: I preemia –töö märgusõna all „SEIKLUS

Eesti Maastikuarhitektide Liiduga.

Maanteemuuseum koostöös

(16.01-15.04.2004), peakorraldaja Eesti

maastikuarhitektuurne ideekonkurss

• Eesti Maanteemuuseumi välialade

rivõistlus (09.08-07.10.2004), peakorEAL TEATAJA 1/2005

TEGEVUSKAVAST (M. MUTSO)

3.4. EALi 2005. AASTA

arhitektuurikonkursside tulemused.

va ideekonkurss. Vt pealkirja alt Eesti

listaadioni vahelise ala hoonestuska-

Lammi tee ning kavandatava jalgpal-

• Mõisavahe ja Nõlvaku tänavate,

arhitektuurikonkursside tulemused .

hitektuurivõistlus. Vt pealkirja alt Eesti

• Viljandi Metsakalmistu kabeli ar-

Raine Karp

Erakliinik Tallinnas, Rahu tn 2a, arhitekt

II preemia –tellisfassaadiga Silmaravi

niku tee 2a, arhitekt Tiit Trummal.

Tulemused: I preemia –korterelamu Tallinnas, Ran-

peakorraldaja Wienerberger AS.

• Eesti parim tellishoone 2003-2004,

Kärner ja Ülo-Tarmo Stöör.

„JÄTKUV MAASTIK“, autorid Margit

res Lember. Ergutuspreemia –töö märgusõna all

„ALLEE“, autorid Tarmo Maiste ja And-

ja Kadri Kerge. Ergutuspreemia –töö märgusõna all

„MULTIKAS“, autorid Tõnu Laanemäe

TA“, autor Andres Lember Ergutuspreemia –töö märgusõna all

Kase. II preemia –töö

märgusõna all

„ARA-

LINE“, autorid Ralf Lõokese ja Maarja

Tulemused: I preemia –töö

märgusõna all „KÕRRE-

EAL

Sõmeru keskusehoone arhitektuuEAL ÜLDKOGU 24

• Rahvusvaheline seminar teemal Pa-

maplaneering

• Teabepäev teemal Kõrghoonete tee-

miseks

dele nende

arhitektuuriteadlikkuse tõst-

• Seminar valdade, maakondade juhti-

• BAUA koosolek Tallinnas

• Teabepäev teemal SAPA uus

struktuur

• Filmi Maja 2003 esilinastus ETV-s

meala kujundamise konkurss

• Metsakalmistul asuva

arhitektide kal-

mised:

vasse sissekirjutatud üritused ja ettevõt-

Järge on ootamas järgmised tegevuska-

• Seewaldi ala

planeerimiskonkurss

neering

me ehitusmäärus ja Nõmme keskosa pla-

• 25.02.2005

–Teabepäev teemal Nõm-

• 17.03.2005

–EALi üldkogu

koosolek

tee ja TOPi

planeering

• 15.02.2005

–Teabepäev teemal Pirita

tuuripoliitikate seminar Tallinnas

• 6.-7.02.2005

–Rahvusvaheline arhitek-

BAUA Eesti esindaja visiit Leetu

• 26.-27.01.2005

–EALi juhatuse ja

minar

• 06.01.2005Eesti loomeliitude ühisse-

kooli hoone arhitektuurivõistlus

• 03.01.2005-28.02.2005

–Randvere Alg-

kurss

malaema kiriku hoone arhitektuurikon-

• 02.01.2005-22.02.2005

–Lasnamäe Ju-

mised üritused:

Tänaseks on kavandatust läbiviidud järg-

läbitöötada EALi edasine tegevuskava.

sõiduistungi eesmärgiks oli süvendatult

EALi eestseisuse väljasõiduistung.

Välja-

Väike jõuluvastuvõtt

kiandmine

Autoriõiguste seminar

vahemikus 10.-17. okt. 2005

• EALi 84. aastapäeva tähistamine aja-

Rohe Award auhinnale

• Kandidaatide esitamine Mies van der

triennaal

• Rahvusvaheline Tallinna Arhitektuuri-

jekti saamiseks

• Konkurss Ühispanga puhkemaja pro-

raamatukogu hoonetele

miseks Tartu Kunstimuuseumi ja linna-

• Konkursi korraldamine projektide saa-

ti uus arhitektuur

mine Narva-Jõesuus läbival teemal Täies-

• EALi 2005. aasta suvepäevade läbivii-

maal

maakonnapäeva korraldamine Viljandi-

• Seenioride sektsiooni eestvõttel EALi

reis St. Peterburi

• Seenioride sektsiooni eestvõttel õppe-

• Osavõtt UIA kongressist Istanbulis

• Loomeliitude ühisliidu loomine

• Filmi Maja 2004 koostamine

kiandmine

• Ajakirja Ehituskunst koostamine ja trük-

tu

• EALi juhatuse visiit Šoti Arhitektide Lii-

giooni töökoosolekuga

esimehe visiit Peterburi seoses UIA II re-

• BAUA ja UIA Eesti esindaja ning EALi

tektuurse lahenduse saamiseks

Rahva Muuseumi) uue peahoone arhi-

• Rahvusvaheline konkurss ERMi (Eesti

Uue Kunsti Muuseumiga) Pärnus

Konverents Linnad vee ääres (koos Pär-

hitekt V) töötas välja Eesti Arhitektide

hitektide kutsestandardi (Volitatud ar-

arhitektidele kutsekvalifikatsiooni. Ar-

alusel. EAL on saanud õiguse omistada

rollida kutsekvalifikatsiooni omistamise

on võimalik arhitektide pädevust kont-

Praegu kehtiva seadusandluse raamides

ne ning sellele on otsitud ka väljapääsu.

selge, et selline olukord ei ole normaal-

deid tegelikkuses ei kontrollita. On ilm-

sega. Olukord on kahjuks selline, et MTRi kan-

eriala vastutava spetsialisti äranäitami-

du Majandustegevuse Registris vastava

võtete kohustusliku registreerimise kau-

toimub regulatsioon projekteerimisette-

tusetele või eriala ühendustele. Eestis

see delegeeritud vastavatele õppeasu-

kond. Seda tehakse kas riiklikult või on

teerimine reguleeritud tegevusvald-

nudkõigis arenenud riikides on projek-

ühiskond on selle meie eest ära otsusta-

üldse vajalik.

I. Heinsoo on seisukohal, et

lifikatsiooni tagamine-kontrollimine on

simusega, kas tegevprojekteerijate kva-

nõukogus, alustab oma ettekannet kü-

I. Heinsoo, EALi esindaja Kultuuri Kutse-

KUTSE OMISTAMISEST (I. HEINSOO)

4. VOLITATUD ARHITEKT V

tele

• Arhitektuuriteemaline seminar noor-

roodes

• Lahtiste uste päevad arhitektuuribü-

• 06/60 Kultuurifestival

• Loomeliitude ühine uusaastapidu

püstitatavate ülesannete täitmiseks.

matute kõrgkoolide tundmatute lõpe-

tegutsejate pädevus oleks piisav neile

maks viisiks on hoolitseda, et kõigi alal

tektide maine hoidmise üheks tõhusai-

hitekti kutse väärtustamise eest. Arhi-

kul): Eesti Arhitektide Liit on ikka seisnud ar-

Volitatud arhitekt V kutseomistamise

I.

Heinsoo koostatud täistekst-materjal

ni esimees on A. Eigi.

algu 4 korda aastas. EALi kutsekomisjo-

joni nö otsustavd istungid toimuvad esi-

10 aasta tööde kohta). EALi kutsekomis-

kogemuse kirjeldus ja materjal viimase

haridust tõendav dokument, tööalase

kuseks: nõutavateks dokumentideks on

tõendamine dokumentide alusel (mär-

rale toimub volitatud arhitekti taseme

katsiooni tõendamise ja omistamise kor-

tudvastavalt kinnitatud kutsekvalifi-

on arhitektidele suhteliselt lihtsaks teh-

kaasa. Volitatud arhitekt V kutse omistamine

masolevas süsteemis endaga muudatusi

kutsekvalifikatsiooni

omistamine ole-

sisse viidud, ei too Volitatud arhitekt V

seadusesse ei ole vastavat muudatust

taseme kindlustamine. Seni, kuni Ehitus-

vaid teatudvastutusõiguseks vajaliku -

niivõrd arhitektide klassifitseerimine,

ni omistamise eesmärgiks ei ole mitte

Volitatud arhitekt V kutsekvalifikatsioo-

sekvalifikatsioone on vaid üksV tase.

nõudeid viiel tasemel. Arhitektide kut-

määratletakse kutsekvalifikatsiooni

Eesti kutsekvalifikatsiooni

süsteemis

Liidu initsiatiivil Kultuuri Kutsenõukogu EAL ÜLDKOGU 26

komisjonidesse jõudnud kummalisi ja

tõendab rida kohalike omavalitsuste

nagu on arhitektuur. Probleemi teravust

misi ning suurt kogemust nõudval erialal,

kolleegide töö eest sellisel laialdasi tead-

kogemusest vastutamaks enda ja oma

piisa reeglina vaid kolmeaastasest töö-

ne kõrgharidus arhitektiõppes, samuti ei

peab vastama ja mida sisaldama eriala-

ei saagi kirjeldada, millistele nõuetele

kogemus. Kahjuks ei kirjelda antud seadus ja ega

haridus ja erialane kolmeaastane töö-

omistatud kutsekvalifikatsioon kutse-

va spetsialistina isiku, kel peab olema:

Sama seaduse § 47 määratleb vastuta-

tegutsema vastutava spetsialistina.

lisest isikust ettevõtja ise olema pädev

(vastutava spetsialistiga) või peab füüsi-

he seaduses nimetatud pädeva isikuga

registreering ja vastavasisuline õigussu-

tegutsevate ettevõtjate registri

on: riikliku erinõuetega tegevusaladel

võtja äriseadustiku tähenduses ning tal

lubatud tegutseda isikul, kui ta on ette-

297) § 41 on Eestis projekteerimisalal

Vastavalt Ehitusseaduse (RT I 2002, 47,

jana.

küündimatuid projekte, koostatud tundEAL ÜLDKOGU

gust vastutust füüsilisest isikust ettevõt-

vad või neid, kes kannatavad samasu-

lemuse eest ettevõttes, kus nad tööta-

jekteerimist ning ka vastutavad lõpptu-

hivad ja kontrollivad arhitektuurset pro-

juba töökogemusega arhitekte, kes ju-

Pädevusnõue puudutab eelkõige neid

jõustus 19.01.2001.a. Vastavalt Kutseseadusele loodi 31.

ja omistamise tingimused ning korra,

ning kutse-kvalifikatsiooni tõendamise

katsiooninõuete väljatöötamise alused

se kaudu. Kutseseadus, mis sätestas kutsekvalifi-

kvalifikatsiooni tõendamise ja omistami-

ti pädevust võimalik tagada vaid kutse-

andluse raamides on vastutava arhitek-

tatud töörühm leidis, et kehtiva seadus-

Eesti Arhitektide Liidu juurde moodus-

vate projekteerijate kvalifikatsiooni üle.

dus igasugune reaalne kontroll tegutse-

ja registreerimisega ja koos sellega ka-

kehtestamist litsentseerimine ettevõt-

asendus pärast praeguse Ehitusseaduse

tete litsentseerimise komisjonis. Kahjuks

kaudu ehitusja projekteerimisettevõ-

pädevuse kontrollimisel oma esindajate

sioonist ning osalenud projekteerijate

turul tegutsejatest ja nende kvalifikat-

piirides omada ülevaadet projekteerimis-

aastaid püüdnud kehtivate võimaluste

ma eest. Tegelikult on Eesti Arhitektide Liit juba

da saamatusest tuleneva vastutuse koor-

jekteerijate vigade ja kolleege omaen-

konda, aga ka tellijaid ebapädevate pro-

ette võtta, kaitsmaks ehitatavat kesk-

va organisatsiooni ülesandeks midagi

Arhitektide Liidu kui arhitekte ühenda-

On selge, et sellises olukorras on Eesti

olla pädevuse absoluutseks garantiiks).

akadeemia –diplom iseenesest ei saa

tunnustatud ülikooli –näit Eesti Kunsti-

tajate poolt (samas on selge, et ainuüksi

augustil 2001.a. Kutsekvalifikatsiooni sihtasutus e Kutsekoda. Kutsekoda kor-

ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate

sel koostama, konsulteerima, hindama

on võimeline iseseisvalt ja omal vastutu-

sialisti mõistele vastav tippspetsialist, kes

arhitekt Ehitusseaduse vastutava spet-

da ühe –volitatud arhitekti –tasemega.

kutsekvalifikatsiooni omistamisel piirdu-

tutava spetsialisti tasemeid, otsustati ka

tegevuse Register ei erista erinevaid vas-

Kuna nii Ehitusseadus kui ka Majandus-

tektidele esitatavaid kutseoskusnõuded.

tekti kutsestandard, mis kirjeldab arhi-

ma poolt välja töötatud volitatud arhi-

test arhitektidest moodustatud töörüh-

de Liidu esindajatest ning praktiseeriva-

na Tehnikakõrgkooli ja Eesti Arhitekti-

kinnitati Eesti Kunstiakadeemia, Tallin-

set omistava organi tegevusluba. Samas

Eesti Arhitektide Liidule arhitekti kut-

Kutsenõukogus, kus 8. mail 2004.a. anti

EAL on esindatud Kutsekoja Kultuuri

omistavale organile.

anda tegevusluba kutsekvalifikatsiooni

tööorganid. Kutsenõukogu pädevus on

alaühenduste ning riigi esindajate koos-

na töötajate, tööandjate, kutseja eri-

senõukogud –vastava

tegevusvaldkon-

kutseregistrit. Kutsekoja juurde on moodustatud kut-

tamist ning peab volitatud töötlejana

damise ja omistamise nõuete väljatöö-

parandamist, kutsekvalifikatsiooni tõen-

dardite väljatöötamist, täiendamist ja

raldab kutsenõukogude tööd, kutsestan-

jekte. EAL TEATAJA

tatud arhitekti kutse omistamist korral-

riteose autorina. Kuid ta ei või enne voli-

dusele kõik õigused loodud arhitektuu-

alal, tal on vastavalt Autoriõiguse sea-

meeritud arhitekt võib töötada oma eri-

va õppeasutuse lõpetanud isik. Diplo-

le tasemele. Arhitekt on ülikooli või sellega võrrelda-

sestandardiga kehtestatust madalama-

see vaid välistab vastutuse viimise kut-

tektidel jätkamast tööd valitud erialal,

kuidagi ükskõik millise koolitusega arhi-

neerimisseadusesse. Seejuures ei takista seadusemuudatus

ne muudatus on plaanis sisse viia ka Pla-

ni mitteomavatel isikutel. Samasuunali-

spetsialistidena ka kutsekvalifikatsioo-

mise valdkonnas tegutseda vastutavate

dusest säte, mis võimaldab projekteeri-

poole taotlusega kõrvaldada Ehitussea-

duga võimalus pöörduda seadusandja

hitektide Liidul koos

Ehitusinseneride Lii-

praktiseerivaid arhitekte), on Eesti Ar-

nistusi (kaetud peaks olema enamik täna

Kui saab väljastatud piisav arv kutsetun-

tekti kutse 19 taotlejale.

dust ja otsustas omistada volitatud arhi-

misjon läbi esimesed 25 laekunud aval-

18. veebruaril 2005.a. vaatas kutseko-

Oma neljandal koosolekul, mis toimus

kas kolleeg Ado Eigi.

dile. Komisjoni esimeheks valiti staaþi-

tegutseb vastavalt oma tegevusstatuu-

mist ja omistamist korraldav organ, kes

arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõenda-

Liidu juurde kutsekomisjon –volitatud

Pärast kutset omistava organi õiguste

ruumilisi planeeringuid ning ehitiste proEAL ÜLDKOGU 28

4. Toomas Paaver

3. Ado Eigi

2. Kalle Vellevoog

1. Mai Šein

hitekt V kutsetunnistuste said:

Volitatud arhitekt V kutse. Volitatud ar-

le, kellele EALi kutsekomisjon omistas

üle kutsetunnistused neile 19 arhitekti-

kogu esimees T. Tõnise annab pidulikult

EOK peasekretär ja Kultuuri Kutsenõu-

NÕUKOGU ESIMEES T. TÕNISE)

PEASEKRETÄR JA KULTUURI KUTSE-

TUNNISTUSTE KÄTTEANDMINE (EOK

5. VOLITATUD ARHITEKT V KUTSE-

saab tutvuda EAL koduleheküljel.

mise korda käsitlevate dokumentidega

Kõigi kutsestandardit ja kutse omista-

te tööde põhjal.

kogemuse kirjelduse ja viimaste aasta-

ridust tõendava dokumendi, tööalase

tõendamine dokumentide alusel, st ha-

le toimub volitatud arhitekti taseme

siooni tõendamise ja omistamise korra-

Vastavalt kinnitatud kutse-kvalifikat-

tõendamist tehtud üleliia keeruliseks.

esitatud tasemeni. Ka ei ole pädevuse

tõsta oma kvalifikatsioon kutsenõuetes

Samas ei ole kelleltki võetud

võimalust

tutava füüsilisest isikust ettevõtjana.

tutava spetsialistina või tegutseda vas-

duse sõnastus), st esineda ettevõtte vas-

ning vastutada selle töö eest (Ehitussea-

dada ressursside jagamist ja teiste tööd

1/2005

5. Ülar Mark

6. Tiit Tomiste

7. Tiina Orunuk

8. Andres Põime

EAL ÜLDKOGU

Tartu sekstiooni koosolekud iga kuu tei-

Nagu varasematelgi aastatel toimuvad

ku ja ta ümber valib.

koosolek tuleb vajalikus kvoorumis kok-

hatuse esimees M. Preem, kuni sektsiooni

Andres Lunge, kuigi formaalselt on ju-

jätkab nö juhatuse aktiivesimehena

Sekstiooni kolmeliikmelisest juhatusest

luvaid arhitekte ja sisekujundajaid.

mest, seejuures ka EALi veel mitte kuu-

üritustest võttis keskmiselt osa 8-10 ini-

2004. aastal toimunud Tartu sektsiooni

liikmed nagu ka Ülevi Eljand Valgast.

mad vähemalt passiivselt edasi sektsiooni

Linnaplaneerimise Ametisse, on mõle-

kohalt ja et M. Preem asus tööle Tallinna

sunnitud lahkuma Tartu linnaarhitekti

Hoolimata sellest, et Raivo Mändmaa oli

hielukohta omav EALi liige.

Tartus või lähimaakonnas töötav või põ-

Vastavalt põhikirjale on sektsiooni liige

liikmeskond on endiselt 23-liikmeline.

misel aastal liikmeskonnas muutusi, st

EAL Tartu sektsioonis ei toimunud eel-

NI TÖÖST 2004. AASTAL (M. PREEM)

6. ÜLEVAADE EALi TARTU SEKTSIOO-

17. Andres Lunge

maplaneering. Vist lausa üle Eesti on tea-

naarhitekti palka.

muse asendas vaid lubadusega tõsta lin-

aga formaalne vastus, mis sisulise küsi-

juhatus. Linnapealt Laine Jäneselt tuli

le. Selle toetuseks saatis kirja ka EALi

kohta kajastav kiri saadeti ka linnapea-

osa oluliselt suurendada. Vastavat seisu-

struktuurides muudatusi, et arhitektide

ja oleks sobiv aeg teha ka linavalitsuse

nenditi, et selline olukord on lubamatu

veel polnud leitud uut linnaarhitekti ja

septembrikuisel koosolekul, kus ikka

linnaehituse juhtimise küsimusi Tartus ka

lahkuma. Sama teema jätkuks arutati

ei arvestatud ja linnarhitekt oli sunnitud

Mändmaad toetav kiri linnapeale, seda

teemat ja saadeti üksmeelne, Raivo

Kuigi sektsiooni koosolekul arutati seda

navalitsuse rünnak linnaarhitekti vastu.

nev suvine ühisreis eelmisel aastal ära.

jäi juba peaaegu traditsiooniliseks kuju-

tellimiseks oli liiga väike arv ja seetõttu

sustaval hetkel jäi vaid 9 huvilist, mis bussi

suvine reis Kuramaaga tutvuma, kuid ot-

maani loomata. Kevadel planeeriti ka

juks on arhitektuurinõukogu Tartus siia-

de ja koosseisu määramiseks, kuid kah-

poolsed ettepanekud selle funktsiooni-

arhitektuurinõukogu loomist, tehti oma-

vahet. Kevadel arutati linnavalitsuse soovil Tartu

sid regulaarselt, juunist augustini peeti

tn7/Raekojaplats 1). Koosolekud toimu-

Domus Dorpatensise ruumides (Ülikooli

sel teisipäeval algusega kell

16.00

kuine koosolek, kus tutvuti Tartu vanast EAL TEATAJA

märtsi koosolekud kulgesid juba Andres

väljasõitu suvel vajalikuks. Veebruari ja

ku seada aasta tööplaani ja peeti ühist

sel napi osavõtuga koosolekul püüti kok-

kas ja kulges meeleolukalt. Jaanuarikui-

omanikke Üllar Varik. Osavõtt oli arvu-

andis selgitusi sisekujundaja ja lokaali üks

vad Tudengid” tutvumisega, mille kohta

mis oli ühendatud uue lokaali „Suudle-

olek oli ühtlasi ka aastavahetuse pidu,

Tartu arhitekte. Detsembrikuine koos-

ja mille avamisest võttis osa arvukalt

lekteeritud tema 55. sünnipäeva puhul

maalide ja graafika näitus, mis oli komp-

M. Preemi arhitektuursete objektide,

tis oli TÜ Ajaloomuuseumi Valges Saalis

tus ja arvukalt arhitekte. Juulis –augus-

maa 75. a. juubel, millest võttis osa juha-

seks. 2004. a. oli ka arhitekt Udo Tiir-

likult peeti seda ideed küllaltki kurioos-

misel sellesse haiglahoonesse, aga tege-

tust küll osavus nende korterite pakki-

muks. Kohalolijate poolt leidis tunnus-

jekt ümberehitamiseks 29-korteriga ela-

Toomel, mille kohta on koostatud pro-

seisva ülikooli endise haavakliinikuga

vist päris kohane. Sügisel tutvuti tühjalt

esitletakse teda kui arhitekti. See pole

seegi lõpetamata, kuid ajakirjanduses

rel on arhitektuuriajaloolase haridus ja

dusi. Kõiges kumas aga läbi, et Roosaa-

kihistusi ja oli ka põnevaid plaanilahen-

hoones oli eksponeeritud palju ajaloolisi

ümberehituse autor Aivar Roosaare,

Kõige arvukam oli Tartu sektsiooni maiEAL ÜLDKOGU 30

ehitatava hoonega. Ehitust tutvustas

1/2005 vanglast Rein Kilgi poolt elamuks ümber

nud planeeringuosakonnas koostatud Pär-

planeeringuid. Erilise huvi objektiks on ol-

Sektsiooni liikmed on koos vaadanud ja

sis

Lahke Madjar .

histati piduliku õhtusöögiga Ungari kõrt-

nuaril, õigeusu jõululaupäeval. Seda tä-

jõulupidu toimus

traditsiooniliselt 6. jaa-

mu Palmi 80. juubelit. Pärnu arhitektide

juubelit ja käesoleva aasta alguses Mai-

2004. a. suvel tähistati Tiiu Kesküla 50.

KING WINDOW ja AUMA EXPO.

dangut tutvustamas käinud VELUX, VI-

siooni koosolekutel on oma firmade too-

hoone muinsuskaitse alla. Pärnu sekt-

ettepaneku võtta kauni arhitektuuriga

taastusravi funktsioonis. Sektsioon tegi

kasutada meditsiini otstarbel, näiteks

sobiks haiglaks projekteeritud hoonet

kel lahtine. Pärnu arhitektide arvates

Sillutuse tn. haiglal, mille staatus on het-

deni välja. Pikemalt peatus dr. Remmel

viasutuste ajalugu linna

asutamisaega-

Remmel, kes on uurinud Pärnu linna ra-

haiglaga Arhitektidele pidas loengu dr.

jekteeritud veekeskusega ja Pärnu uue

nu uusehitistega –Raivo Puusepa pro-

keskkonna kujundamisel. Sektsiooni liikmed käisid tutvumas Pär-

lemaks organiseeritult arhitektuuri-

te ja tõsta nende erialast aktiivsust osa-

konna arhitektide omavahelisi kontak-

las oma põhimäärusega –elavdada piir-

Pärnu sektsioon on tegutsenud kooskõ-

NI TÖÖST (M. HAAS)

Lunge käe all. 7. ÜLEVAADE EALi PÄRNU SEKTSIOO-

ÜLDKOGU

nu miljööväärtuste ja kõrghoonete teeEAL

palkama vallaarhitekti. Sellest tulenevalt

võtmise. Väikesed vallad ei ole võimelised

inimese omavalitsuste nõustajana tööle

maavalitsuse juurde vastava haridusega

linnas. Pärnu sektsioon on teinud ettepaneku ka

arhitektuurinõukogu taastamine Pärnu

Seoses sellega on teravalt üles kerkinud

lemad arhitektid –M. Kais ja E. Bernard.

neeringukomisjonist on välja arvatud mõ-

sega nenditud, et Pärnu linnavolikogu pla-

Sektsiooni koosolekutel on suure kurbu-

ga rikutud vanu maju.

bimatuid uusehitisi või ümberehitamise-

tekt puhkusel on. Nii kerkibki linnapilti so-

jektide kinnitamiseks aega, kui linnaarhi-

tusinseneridest, kes kasutavad oma pro-

timehhaanik. Rääkimata arvukatest ehi-

teada ka üks raamatupidaja ja koguni lif-

Kuid Pärnus on eramute projekteerijana

japrojekte teevad, on ammu teada asi.

tab. Et maamõõtjad planeeringuid ja ma-

ma pea igaüks, kes joont tõmmata mõis-

mud. Eramaja projekti on valmis koosta-

matult vohav elamuehitus, eriti väikeela-

Teine valus teema on kiiresti ja kontrolli-

nu Pornuks ümber nimetada

jale” pakkunud. Koos ettepanekuga Pär-

javennad ka sobiva kuju Lepa “pilvelõhku-

joonis oleva veetorni, siis on interneti nal-

ostis ära 1-2-korruseliste agulimajade ra-

tuslikku piirkonda rajada. Kuna E. Lepp

“pilvelõhkuja” seekord hoopis miljööväär-

Lepp kaks teemat omavahel ühendada ja

sel olevast teemaplaneeringust, otsustas

ehitamisega. Saades innustust koostami-

linna ajalukku

jäädvustada “pilvelõhkuja”

da Pärnu ärimehe Elmar Lepa soov ennast

kvaliteetse projektdokumentatsiooni, mis

See seaduse säte peaks tagama tellijale

ti puhul seega kõrgharidusega arhitekt).

musega spetsialist (arhitektuurse projek-

kõrghariduse ja kolmeaastase töökoge-

oma allkirjaga kinnitada ainult erialase

ehitusprojekte koostada või kontrollida ja

tal.

gi Ehitusseadus, mis kehtestati 2002. aas-

esitatavad nõuded sätestab Eesti Vabarii-

eelneb projekteerimine. Ehitusprojektile

masolevatele hoonetele. Igale ehitusele

tehakse kapitaalseid ümberehitusi ole-

ka väikeelamuid, samuti remonditakse ja

tatega hoogustub. Üha enam ehitatakse

ning linna lähivaldades ehitustegevus aas-

"On hea tõdeda, et Pärnu ja Sindi linnas

valitsustele järgmise sisuga märgukiri:

andes intervjuusid. Samuti saadeti oma-

likkust tõsta, kirjutades ise ajalehele ja

nud kohaliku ajalehe kaudu inimeste tead-

dagi pistmist. Sektsiooni liikmed on ürita-

maju, millel pole sõnaga arhitektuur mi-

tatakse üles papist ja vatist “põrsakeste”

dades puhkenud tõeline ehitusbuum. Ehi-

da elanikke juurde, on linnaümbruse val-

üksikisiku tulumaksu laekumise nimel val-

Johtuvalt valdade poliitikast meelitada

tiga kokkupuudet olnud.

temal oli oma endises ametis natuke kuns-

sur ja miilits. Ametisse valiti juuksur, sest

arhitekti valiti. Kanditaatideks olid juuk-

se loo, kuidas ühes Uurali väikelinnas pea-

ga inimesed. See toob meelde nõukaaeg-

teevad seda tööd suvalise ettevalmistuse-

kida.

portsioonidega ja olemasolevasse keskEAL TEATAJA 1/2005

lained linna maamuna päält minema püh-

aegu Rahandusministeeriumis toimunud

tu. Igatahes

9. jaanuaril tahtsivad hiigel-

vat Pärnu linna edasise eksisteerimise vas-

tusetuse tunne. Ka vanajumal tundub ole-

surve on väga võimas, nii et ajuti tekib loo-

Kuid rahaahnete kinnisvaraarendajate

tesaadav EAL kodulehelt.“

arhitektide liidu liikmed, nimekiri on kät-

misõigus. Reeglina on vastutusõigusega

nimekirja, kellel on iseseisev projekteeri-

akadeemilise kõrgharidusega arhitektide

olevate Pärnus ja Pärnumaal tegutsevate

vust. Vajadusel väljastame Teile meile teada-

tavate ehitusprojektide koostajate päde-

se piirkonnas ehitusloa taotlemisel esita-

suhtuda ning kontrollida Teie omavalitsu-

lume Teil antud probleemi väga tõsiselt

kvaliteetsete uusehituste tagamiseks pa-

Eestimaa hea asustusilme säilitamiseks ja

kehtivat korda eirata.

jekteerimisõigus, puudub vajadus riigis

oskused ja kogemused ning juriidiline pro-

kellel on vastavad erialased teadmised,

tegutseb ligi 40 kõrgharidusega arhitekti,

gi üldiste huvidega. Olukorras, kus maakonnakeskuses Pärnus

kahanemisele, mis on vastuolus meie kõi-

se tee piirkonna elukeskkonna väärtuse

septeerimisega annab omavalitsus roheli-

te isikute poolt koostatud projektide akt-

valt ja projekteerimisõigust mitteomava-

ilme meie linnades ja külades. Ebapäde-

natab ehitiste kvaliteet ning ehitiste välis-

seda seadusesätet, mille tulemusena kan-

Kahjuks ei täideta omavalitsustes alati

konda sobiva ehitise kerkimiseks.

on omakorda eelduseks kena, heade proEAL ÜLDKOGU 32

tutaks senisest enam kvaliteedist. See

hitektiteenuste ostmisel hankekorras läh-

krimineerivaid nõudeid (käive jms) ning ar-

kest, ei esitataks hangetel osalemisel dis-

soovituseks on, et tulevikuperspektiivis la-

rahvuslikku seadusandlusesse.

EANi

üheks

tava eurodirektiivi nõuete sisseviimisel

kohta. Nimetatud dokument abistab vas-

tuuriteenuste ja arhitektuurivõistluste

avalike hangete seadusandluse, arhitek-

(Public Procurement Guidelines)

Euroopa

ja töötanud ka vastava juhendmaterjali

uus avalike hangete direktiiv. EAN on väl-

jaoks soodsamaks. Hiljaaegu võeti vastu

se, et muuta eurodirektiive arhitektide

gudel. EAN sekkub Euroopa Komisjoni töös-

kaks korda aastas toimuvatel EANi üldko-

tiivset materjali, samuti teabevahetust

tariaadi poolt mailitsi edastatud informa-

tiivselt osaleda. EAL kasutab EANi sekre-

valt vahendeid, et EANi töörühmades ak-

seisukohti ette. Kahjuks ei ole EALil piisa-

kes valmistavad Euroopa arhitektide ühis-

sambleed. EANil on mitmed töörühmad,

ge aasta. Kaks korda aastas toimuvad EANi peaas-

Sagne. Tänaseks on EAL olnud EANi täislii-

naril ülevaate ka EANi peasekretär hr A.

vusvahelisel arhitektuuripoliitikate semi-

veebruaril 2005 Tallinnas toimunud Rah-

sega Euroopas. EANi tegevusest andis

7.

geleb arhitektide kutse ja tegevuse kait-

(A. LE VALD) Euroopa

Arhitektide

Nõukogu (EAN) te-

8. ÜLEVAADE EANi

TEGEVUSEST

probleem on aktuaalne ka Eestis. HiljaEAL ÜLDKOGU

dada.

das seda liikmesriikides, sh Eestis, raken-

takse, antakse kindlasti ka soovitusi, kui-

põhimõtted. Kui vastav direktiiv vastu võe-

õnnestunud säilitada Arhitektide Direktiivi

EANi survel on kavandatavas dokumendis

nas, mis puudutab ka arhitekti kutseala.

kutsealase tegevuse liberaliseerimise suu-

on kavandatud siseturu reguleerimine

pa Liidu siseturg. Euroopa Komisjoni poolt

Üheks EANi olulisimaks teemaks on Euroo-

keelse tõlkega jm.

duv, Eesti Arhitektuuripoliitika koos inglis-

pa Arhitektide Direktiiv ja sellega seon-

lele CD-le on võimalik salvestada ka Euroo-

tõlkevariant antakse välja digitaalselt. Sel-

tõlge on ettevalmistamisel. Eestikeelne

raamatu (Policy Book), mille eestikeelne

EAN on andnud välja arhitektuuripoliitika

ka vallas tehtut.

luse tutvustada Eestis arhitektuuripoliiti-

ka Eesti esindajad ning see annab võima-

metatud foorumist võtavad kindlasti osa

levad liikmesriikide kultuuriministrid. Ni-

arhitektuuripoliitikate foorum, millel osa-

mub Luksemburgi korraldamisel Euroopa

pa Liidu eesistuja. 2005. aasta juunis toi-

semburg on esimesel poolaastal ka Euroo-

ne Lucas on Luksemburgist pärit ning Luk-

ta: EANi praegune president Marie-Hele-

kahekordselt Luksemburgi eesistumisaas-

2005. aasta on Euroopa arhitektide jaoks

miseks tarbija ja kvaliteedi huvides.

seadusandluse kohandamiseks/rakenda-

tatud juhendmaterjali avalike hangete

kat, tutvustasid EALi esindajad EANi koos-

ehitustöövõtu riigihangete problemaati-

koosolekul, kus käsitleti projekteerimis-

I

Kasashtani, Liibanoni, Palestiina, Poola, Ru-

Gruusia, Kreeka, Ungari, Iisraeli,

Bulgaaria, Horvaatia, Küprose, Tšehhi,

Azerbaidþaani, Bosnia ja Hertsegoviina,

kuulub II regiooni koos Armeenia,

tude Assotsiatsioon) koosseisus. BAUA

aastast BAUA (Baltimaade Arhitektide Lii-

V

Regioon: Aafrika

IV

Regioon: Aasia ja Austraalia

III

Regioon: Ameerika

II

Regioon: Ida-Euroopa ja Lähis-Ida

Regioon: Lääne-Euroopa

filiselt jagatud 5

regiooni:

ÜRO. UIA liikmesorganisatsioonid on geograa-

satsioone. UIA töö on heaks kiitnud ka

on üks suuremaid valitsusväliseid organi-

92 rahvusliku organisatsiooni kaudu. UIA

dab rohkem kui 1.5 miljonit arhitekti oma

rikoolkonnast. UIA liikmeteks on erialaliidud. UIA esin-

nist, erialasest väljaõppest või arhitektuu-

maa sõltumata rahvusest, rassist, religioo-

dada kõigist rahvustest arhitekte üle kogu

tud 1948. aastal, seab eesmärgiks ühen-

–Rahvusvaheline Arhitektide Liitasuta-

Union Internationale des Architectes (UIA)

(Baltic Architects Unions Association).

ette sektsiooni, mille nimetus on BAUA

s (International Union ofArchitects) oma-

Eesti koos Läti ja Leeduga moodustab UIA-

1. Lühiülevaade UIA olemusest

(H. KESLER)

9. ÜLEVAADE UIA-BAUA TEGEVUSEST

se pöördumise teksti koostamine, koos-

EEK.

maa vahel. EALi aastamaks on u. 12 000

kaalutlustel, kuna liikmemaks jaguneb 3

Association) eksisteerib vaid finantsilistel

BAUA (Baltic Architects Unions

e-post: uia@uia-architectes.org

faks +33 (1) 45 24 02 78

tel. +33 (1) 45 24 36 88

51, rue Raynouard F-75016 Paris

UIA peakorter asub aadressil:

tide arendamisel. UIA president on Jaime Lerner (Brasiilia).

sioonidega interdistsiplinaarsete kontak-

dil, • teha koostööd valitsusväliste organisat-

tidega rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasan-

arhitektuuriorganisatsioonide ja arhitek-

• esindada erialahuvisid suheldes teiste

organisatsioonina,

tavad UIA-t ametlikult ainsa sellealase

UNESCO, UNIDO, WHO, WTO, mis tunnus-

suheldes selliste organisatsioonidega nagu

• esindada eriala rahvusvahelisel tasandil

ga,

Süüria, Makedoonia, Türgi, Ukraina, UsEAL TEATAJA 1/2005

ga, mis on seotud ehituse ja planeerimise-

lemist teiste erialade ja huvivaldkondade-

• soodustada arhitektide ühenduste suht-

rimise alase hariduse arenemist,

• soodustada arhitektuurija linnaplanee-

arengumaades,

• parandada inimeste elutingimusi eriti

on määratud põhikirjaga:

UIA tähtsaimad ülesanded ja eesmärgid

bekistani ja Jugoslaaviaga.

meenia, Venemaa, Slovakkia, Sloveenia, EAL ÜLDKOGU 34

toimuvaks töökoosolekuks

vastavasisuli-

töökoosoleku üks eesmärke on Tallinnas

kriteeriume. BAUA selle aasta esimese

struktuuri süsteemi ja UIA-sse kuulumise

on töötamas välja uut UIA regionaalse

on deklareerinud, et UIA ja tema isiklikult

viitse-presidendi hr.

Geatan Siew’ga, kes

Juris Skalbergs vestelnud UIA esimese

teeritav. Samuti on Läti UIA esindaja hr.

on praeguseks hetkeks see soov aktsep-

Euroopa nn.

“vanade liikmesriikide” poolt

Liidu liikmesriikidega. On alust loota, et

riikide soov olla samas regioonis Euroopa

UIA

struktuuri muutmine –nimelt on Balti

nas, kus peamise teemana on arutelu all

Aprillis toimub BAUA

töökoosolek Tallin-

tel töökoosolekutel. 3. Tegevuspaan 2005. aastaks

oluliseks osaleda oma regiooni olulisema-

väljaspool Euroopat toimuvast. EAL peab

miatest. UIA kaudu saadakse teavet ka

hitektuurivõistlustest ja arhitektuuripree-

duvatest teemadest, rahvusvahelistest ar-

huvitatud eelkõige arhitekti kutsega seon-

da informatsiooni UIA tegevusest. EAL on

konnaga. Eesti Arhitektide Liidu jaoks on oluline saa-

dati suhted Leedu Arhitektide Liidu juht-

sid 2005. a jaanuaris Vilniuses, kus uuen-

Mutso, Ü. Mark, T. Laigu ja H. Kesler viibi-

tis. EAL on olnud aktiivne Leedu suunal. M.

kahe BAUA koosoleku korraldamist Ees-

paaril koosolekul käimist ning vähemalt

UIA-ga kirjavahetuse pidamist ja aastas

jariik. Eestipoolsed kohustused hõlmavad

2004.-2005. aastal on Eesti BAUA eesistu-

2.

Tegevusaruanne -

2004. aasta

EAL ÜLDKOGU

valmis tõrjumaks teatud riikide katseid

koondavas UIA regioonis. Samuti tuleb olla

eeldatavas Euroopa Liidu liikmesmaid

et luua ja arendada suhteid partneritega

kongressile nn “tugevdatud” koosseisus,

rast on otsustanud minna seekordsele

vat integreeritust silmas pidades. Sellepä-

geograafilist asukohta ning riikide eelne-

liikmesmaad UIA-ga kiirustades ja pigem

liste muudatuste ajajärgul liideti nn “uued”

damist, kuna vahepealsete kiirete poliiti-

vandatakse UIA regioonide ümberkorral-

malikud muutused UIA töö sisu osas. Ka-

rimuutused aga ka sellega kaasnevad või-

tavad kõige rohkem eesootavad struktuu-

muudatused. Balti riikide erialaliite huvi-

levad mitmed organisatsiooniga seotud

mõttes, et arutamisele-otsustamisele tu-

UIA tänavune kongress on eriline selles

M. Mutso, Ü. Mark, T. Laigu ja H. Kesler.

tanbulis, kuhu sõidavad Eestit esindama

2.-7. juulini 2005 toimub UIA kongress Is-

nemaal laiemalt.

lähimas suurlinnas Peterburis kui ka Ve-

des teadvustada endale protsesse meile

Samuti on kasulik seda foorumit kasuta-

davate strukturaalsete muudatuste osas.

nemaa seisukohti UIA –s peatselt läbivii-

ressi oleks otstarbekas teada saada Ve-

H. Kesler. enne Istanbulis toimuvat kong-

Mutso ja BAUA Eesti sektsiooni president

nud. Eestit esindab EALi esimees Margit

ja EAL on oma nõusoleku osalemiseks and-

mine. Ka EALi esindaja on sinna kutsutud

koosolek ja regiooni presidentide kohtu-

mine UIA II regiooni liikmesmaade töö-

1.-5. aprillini 2005 toimub Peterburis järg-

kõlastamine ja allakirjutamine.

ole muudatuste tegemist avalikult vaid-

tegevus juba käis. H. Sakkov ja R. Levroit ei

ümberprojekteerimisest teada, kui ehitus-

võtma tellija). Algprojekti autorid said

jekti algautoritega (kooskõlastuse pidi

tegi oma töö, omamata kooskõlastust pro-

ja Uko Künnap. Projekteerija U. Künnap

RTG Projekt, projekteerijaks sisekujunda-

ja Helmi Sakkov. Rekonstrueerimisprojekti koostajaks oli

se projekti autoriteks on Raul-Levroit Kivi

tusse Narva maanteele. Ühiselamu esialg-

mute rekonstrueerimise projektiga Tar-

kohtu poole seoses Tartu Ülikooli ühisela-

dusHelmi Sakkovi pöördumine EALi au-

le vaid üks märkimistvääriv kaebusaval-

mumise vahelisel perioodil EALi aukohtu-

kus 2004. ja 2005. aasta üldkogude toi-

(T. JOANDI) T. Joandi, EALi aukohtu esimehe sõnul lae-

kontekstis. 10. EALi AUKOHTU ARUANNE

täpsemalt nii Euroopa kui ka maailma

arhitektidel võrrelda ja määratleda end

sega. Suhtlemine UIA võrgustikus aitab eesti

areneva globaliseeruva maailmamajandu-

ja positsiooniga ühiskonnas seoses kiirelt

millised on probleemid seoses arhitekti rolli

hetkeolukord ja arengud maailmas ning

kohta, milline on arhitektuurivaldkonna

mil on võimalik saada informatsiooni selle

huvide vastaselt muuta.

olemasolevat struktuuri säilitada või meie

küljel.

ga on võimalik tutvuda EALi kodulehe-

dusega kooskõlla viidud EALi põhikirja-

mustele. Loovisikute ja loomeliitude sea-

datuse sisseviimisega üleskerkinud küsi-

Avaste vastab seoses EALi põhikirja muu-

te ja loomeliitude seadusega. Jurist M.

hikirja, mis on vastavusse viidud Loov isiku-

M. Mutso tutvustab kohalolijaile EALi põ-

liitude seadusega

vusse viimiseks Loovisikute ja loome-

12. Hääletamine EALi põhikirja vasta-

ta.

dusest tulenevaid õigusi. Sisekujundaja U. EAL TEATAJA 1/2005 EAL ÜLDKOGU

ta majandustegevuse revideerimise koh-

(E. RAIGNA) E. Raigna annab ülevaate EALi 2004. aas-

11. REVISJONIKOMISJONI ARUANNE

hitektide eetikanormide rikkumise eest.

vastutavale spetsialistile A. Kadarikule ar-

OÜ arhitektuurilise projekteerimise eest

Künnapile ja projekteerimisbüroo U-Disain

le. Aukohus teeb hoiatuse sisearhitekt U.

õigus teose täiendamisele ja teose lisade-

hulgas a) õigus teose puutumatusele, b)

autoriõiguse seadusele on arhitektil muu-

arhitektide kutse-eetika norme. Vastavalt

spetsialist arhitekt A. Kadarik) on rikutud

jekteerimisbüroost U-Disain OÜ, vastutav

projekti koostamisel (autor U. Künnap pro-

et Tartu ühiselamute rekonstrueerimis-

vestades ülaltoodut leidis EALi aukohus,

kus, Kääriku Puhkeja Spordikeskus jt). Ar-

EALi kutseeetika norme (n Tartu Veekes-

des ehitusseadust, autoriõiguse seadust ja

se projekte teiste autorite töödele, rikku-

Künnap on teinud ka varem ümberehitu-

/

lustanud ega nõudnud autoriõiguste seaEAL ÜLDKOGU 36

Võistlustingimuste

preemia –

preemia –

20 000.kr III

Ekke Väli. Zürii sekretär on EALi projek-

Kalm (EKA). Zhürii varuliige on skulptor

Kaljundi (EAL) ja kunstiteadlane Mart

Levald (EAL), Jaan Ollik (EAL), Tiit

Tallinn (EAL), Ülle Grishakov, Andres

(EALi esimees), liikmed arhitektid Tiina

Þürii: Esimees arhitekt Margit Mutso

edaspidise kavandamise aluseks.

kujuandvaks näiteks, jääb kalmeala

jööd ning olema kalmistukujunduse ees-

peab väärtustama Metsakalmistu mil-

Võistluse tulemusena leitav töö, mis

kevormid, haljastuse ja heakorrastuse.

jundab uued kalmegrupid, teerajad, väi-

hendus korrastab olemasolevad ja ku-

guline-kujunduslik ideekavand, mille la-

arhitektide kalmeala terviklik

planeerin-

kapitaliga. Eesmärk: saada Metsakalmistul asuva

Korraldaja: EAL koostöös Eesti

Kultuur-

võistlus

ala ideeprojekti avalik arhitektuuri-

Metsakalmistu arhitektide kalme-

EESTIS

ARHITEKTUURIKONKURSSID EESTIS

fessionaalide, zhüriide ja võistlejate vahel.

nerite, korraldajate, linnaesindajate, pro-

jus organiseerida kohtumisi mitmete part-

trükises. EUROPAN 7 on võimalus ja põh-

eksponeeritakse näitusel ja avaldatakse

projektide teostamiseks. Auhinnatud tööd

võitnud tiimidel kindlustada tellimused

Võistluste organiseerijad aitavad auhinna

koha omanikud, kellele antakse auhinnad.

rahvuslik zhürii selgitab võitjad ja teise

on www.europan-europe.net . Iga riigi

teel. EUROPAN 8 ametlik kodulehekülg

reeruda. Registreeruda saab ka interneti

võivad vabalt valida maa, kus regist-

tõttu alati elamise ja linnaga. Võistlejad

nades. Võistluse objekt on seotud see-

tektuuri ja planeerimisega Euroopa lin-

le, õhutades neid tegelema elamuarhi-

le elukutselistele euroopa arhitektide-

PAN on suunatud alla 40 aasta vanuste-

osa võtta kõigil antud kruntidel. EURO-

aga võivad meie arhitektid võistlusest

korral kruntidega esindatud ei ole, küll

pa riiki 75 erineva võistlusalaga. Eesti sel

tuurivõistlus, milles osalevad 19 Euroo-

EUROPAN 8 on rahvusvaheline arhitek-

strateegilised projektid”.

teemal “Euroopalik linnalikkus ja

EUROPAN 8 otsib teostatavaid ideid

lus EUROPAN 8

ARHITEKTUURIKONKURSSID VÄLISMAAL Rahvusvaheline arhitektuurivõist-

jelt www.arhliit.ee

tingimusi saab lugeda EALi kodulehekül-

komplekt maksab 100.kr. Võistluse üld-

esmaspäeval, 13 veebruaril 2006.

Võistluse tulemused kuulutatakse välja

lõpliku valiku jaanuaris 2006.

mil, mille järgselt rahvuslik þürii teeb oma

mused esitakse linnade ja þüriide fooru-

võrdleb Euroopa tasemel komisjon, tule-

Eelvaliku läbinud võistlustöid analüüsib ja

novembris-detsembris 2005.

Eelvalik rahvusliku zhürii poolt tehakse

malt esmaspäeval, 17. oktoobril 2005.

Sekretariaati peavad tööd jõudma hilje-

esmaspäev, 26. september 2005.

Võistlustööde saatmise viimane päev on

ti üles enne 21. maid 2005.

Vastused küsimustele pannakse internet-

foorum iga krundi kohta) on 7. mai 2005.

Küsimuste esitamise viimane päev (online-

on esmaspäev, 26. september 2005.

Viimane päev võistlusele registreerimiseks

Võistlus kuulutati välja 7. märtsil 2005.

nistlike ideedega.

taalsete projektide ja uuenduslike urba-

linnas; • edendada elamuehitust eksperimen-

sete ja planeeringuliste ideede leidmisel

välja võistlusalad, uuenduslike arhitektuur-

• aidata linnu ja arendajaid, kes pakuvad

liseerimisel Euroopas;

de vahel; • aidata noori arhitekte nende ideede rea-

nimel koostööd ja vahetusi erinevate maa-

seks avardunud Euroopas ning soosida selle

vandamise ja planeerimise teemal täna-

ideid ja laiendada arusaamist elamu ka-

EUROPANI eesmärgiks on genereerida

toimub juunis 2006. EAL TEATAJA 1/2005

na all „POOLSAAR“, autorid Jaak-Adam

Kosmos). II preemia (70 000.kr) –töö

märgusõ-

Villem Tomiste ja Mihkel Tüür (OÜ AB

na all „IHA“, autorid Ott Kadarik,

se tulemused: I preemia (100 000.kr) –töö märgusõ-

konkursile kvalifitseerus 6 tööd. Võistlu-

va ideekonkurss Tartu Linnavalitsuse poolt korraldatud

listaadioni vahelise ala hoonestuska-

Lammi tee ning kavandatava jalgpal-

Mõisavahe ja Nõlvaku tänavate,

Alender, Tuuli Köller (Kavakava OÜ).

mos) ning Veronika Valk, Yoko

Tomiste ja Mihkel Tüür (OÜ AB Kos-

autorid vastavalt Ott Kadarik, Villem

märgusõnade „MAA” ja „LÄHEDAL” all,

tas Ott Hirvesoo Ergutuspreemiad (á 15 000.-kr) –tööd

tektuuribüroo Emil Urbel OÜ), kaasa töö-

na all „PORTA”, autor Emil Urbel (Arhi-

III preemia (25 000.kr) –töö

märgusõ-

(OÜ Male Arhitektid).

na all „AKIRA”, autor Andres Lember

II preemia (40 000.kr) –töö

märgusõ-

ber (OÜ Male Arhitektid).

na all „MORIKO”, autor Andres Lem-

I preemia (60 000.kr) –töö

märgusõ-

mised:

arhitektuurivõistluse tulemused on järg-

Viljandi Linnavalitsuse poolt korraldatud

hitektuurivõistlus

EESTI ARHITEKTUURI- KONKURSSIDE TULEMUSED

na all „NIKOL“, autor Oleg Zemtšugov

I preemia (50 000.kr) –töö märgusõ-

mustele. Võistluse tulemused:

täielikult rangetele kanoonilistele tingi-

tektuurivõistlus Tallinna Linnaehituse AS poolt korralda- 4

tud arhitektuurivõistlusele laekus

ribüroo Kosmos OÜ. Lasnamäe Jumalaema kiriku arhi-

Võistluse võitjaks kuulutati arhitektuu-

sele laekus 6 tööd.

võistlus Manutent OÜ poolt

korraldatud võistlu-

Rotermanni kvartali arhitektuuri-

Mark).

„FAR”, autor Ülar Mark (OÜ Urban

(AB Lokomotiiv OÜ). Ergutuspreemia –töö

märgusõna all

Rasmus Reinolt, Ivo-Martin Veelmaa

all „ALLEAA”, autorid Jüri Martson,

I preemia (50 000.kr) –töö

märgusõna

5 võistlustööd. Võistluse tulemused:

korraldatud kutsutud konkursile laekus

SA Põhja–Eesti Regionaalhaigla poolt

Seewaldi ala

planeerimiskonkurss

Üla Koppel ja Tõnis Savi.

te, Lembit-Kaur Stöör, Raivo Kotov,

sõna all „LAVMI”, autorid Margus Mais-

Ostupreemia (10 000.kr) –töö

märgu-

Kotov

Looveer, Toomas Paaver, Lauri Saar ja Karri Tiigisoon.

Kärner . Konsultandina osales Raivo

na all „ANNEMAAGIA“, autor Margit

III preemia (40 000.kr)–töö

märgusõ-

EESTI ARHITEKTUURIKONKURSSIDE TULEMUSED

http://www.arkitekturmuseet.se

na Lillepõld.

eramu Silgu tänaval Tallinnas, autor Rai-

AS E-Betoonelement. Tellija ja sisekujundaja eriauhind –

ja Rakvere spordihalli betoonelemendid,

Betooni auhind –Veskimöldre lasteaia

ja Tiit Masso. Ehitaja auhind –AS FKSM

konstruktsioonid, Inseneribüroo Pike OÜ

Konstruktsioonide auhind –City Plaza

Projekteerija auhind –AS EA Reng.

Tellija auhind –AS Noravest.

arhitekt Martin Aunin .

mused: Peapreemia –Ülemiste hotell Tallinnas,

võistlusele lakus 25 tööd. Võistluse tule-

Eesti Betooniühingu poolt korraldatud

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja

mise tõttu. Aasta betoonehitis 2004

mata vastavatasemeliste tööde puudu-

II ja III preemia jäid þürii otsusel välja and-

tin Veelma (AB Lokomotiiv OÜ).

Martson, Rasmus Reinolt ja Ivo-Mar-

gusõna all “KOLM”, autorid Jüri

YoYo). Ergutuspreemia (000.kr) –töö mär-

nika Valk ja Yoko Alender (OÜ ZiZi ja

gusõna all “ROSARIUM”, autorid Vero-

vene). Ergutuspreemia (15 000.kr) –töö mär-

gevene) ja Evgeni Kolomenkin (Valge-

(AB Z-Projekt OÜ), Nikolai Djatko (Val-

www.uia2005istanbul.org

malusi.

vustavad puitkiu erinevaid kasutamisvõi-

UIA 22. maailmakongress 03.07.2005–07.07.2005

rootsi üliõpilaste võistlustöödest, mis tut-

Türgi, Istanbul, Kongressikeskus

1920. aastatel. Näitusel on väljas valik

Puitkiudplaadi leiutas William Mason

http://www.architecturetalks.org

võistlustöid kuni

10. aprill 2005

Puitkiu kasutamisvõimalused –valik

diskussioonid Luzernis 24.06.2005–25.06.2005

Veneetsia arhitektuuribiennaalil.

arhitektuuri ka

9. rahvusvahelisel

Meie loodus, mis esindas Põhjamaade

Näitusel saab vaadata väljapanekut

Meie loodus kuni

22. mai 2005

ROOTSI ARHITEKTUURIMUUSEUM (Stokholm, Fredsgatan 12)

TOIMUB

VÄLISMAAL

Hotelli tulevik –arhitektuurialased

kus

Šveits, Luzern, Kultuuri-ja

Koosolekukes-

30.05.2005–04.06.2005

Elu urbaniseerunud

keskkonnas

http://www.museumsnett Rootsi, Göteborg

Norra, Stavanger Tööstuspärandi konverents 21.04.2005–24.04.2005

http://www.mfa.fi.

reede. http://www.arhitektuurimuuseum.ee

1950.

Tasuta külastuspäev iga kuu viimane

hitektuuri ja fotograafiat aastatel

1927-

Näitus kajastab Ungari kaasaegset ar-

11.00–18.00

19. mai –30. sept. K-R 12.00-20.00, L-P

Avatud: 1. okt.18. mai K-P kl 11-18.

–

Valgus ja vorm kuni 03.04.2005

annab ülevaate tema loomingust.

dumisele arhitekt Kaj Englundi sünnist,

Näitus, mis on pühendatud sajandi möö-

kuni 03.04.2005

Kaj Englund –arhitekt (1905-1976)

SOOME ARHITEKTUURIMUUSEUM (Helsingi, Kasarmikatu 24 )

võimalik tasuda ka Eesti Arhitektide Liidus, Lai 31 korrus, tööpäeviti kella 9.00 -17.00-ni.

saab tasuda panga ülekandega EAL-i arvele.

TÄHELEPANU! EAL liikmemaksu ( 1000.krooni aastas ; seenioridel kuni 70 eluaastani 120.krooni)

Info: http://www.mfa.fi

Kasarmikatu 24, Helsingi.

Soome Arhitektuurimuuseum

Arhitektuuriinstituut (Netherlands

Hollandi

TOIMUB VÄLISMAAL

/

ruudil Sankt

Peterburg-Tsarskoe Selo-

algusega kell 14.00 EALis.

tutvumiseks 06.-08. augustil 2005 mars-

toimuvad 5. aprillil, 3. mail, 7. juunil 2005

ajaloolise ja kaasaegse arhitektuuriga

järgmises Teatajas. Seenioride järgmised kokkutulekud

korraldamisel EALi liikmete õppereis

Seenioride sektsiooni initsiatiivil on

mitte vanemad kui 2005. aastast.

peavad olema nimelised, pitsatiga ja

muud. Kõik kompenseeritavad arved

septiravimite maksumus ja ei midagi

Esitatud arvetel võib peal olla üksnes ret-

le kuuluvad ainult retseptiravimid. NB!

muud raviteenused. Kompenseerimise-

mite ostud, taastusravi, hambaravi ning

kompenseeritakse prillide, retseptiravi-

setoetust ka 2005. aastal. Võimalusel

hitektuuri sihtkapital seenioridele tervi-

letust väiksemad. Loodetavasti annab ar-

tuse said kõik, toetussummad olid taot-

avaldused koos makstud arvetega. Toe-

2004. aasta tervisetoetuseks 35 000.kr.

arhitektuuri sihtkapital seenioridele

2005. aasta alguses eraldas KULKA

SEENIORIDELE

sem informatsioon ürituse kohta ilmub

teatada EALi 26. augustiks 2005. Täp-

päeva Viljandis. Osavõtusoovist palume

korraldavad septembri alguses EALi

EALi juhatus ja seenioride sektsioon

tada EALi hiljemalt 2. maiks 2005.

Peterhof-Kroonlinn (sõit üle kaitsetammi bussiga). Reisi korraldaja on Tiit Rei-

näridele. Osa võtta soovijail palume tea-

sel hinnasoodustuste tegemiseks pensio-

transpordi eest tasumiseks ja võimalu-

da arhitektuuri sihtkapitalilt toetust

koht, töökoha aadress. On lootust saa-

ja kohta: kodune aadress, amet, töö-

vajalik 1 foto ja järgmised andmed reisi-

tima veel 6 kuud pärast reisi lõppu, on

algust. Lisaks passidele, mis peavad keh-

palume tuua EALi neli nädalat enne reisi

„Kapelia“. Passid viisade vormistamiseks

koos hommikusöögiga) on hotellis

mus 1940.krooni. Majutamine (2 ööd

ja kindlustus 430.krooni. Kogumaksu-

sid OÜ. Reisi hind on 1510.krooni + viisa

Kadarik, Andres

Kaasik, Veljo (120.-)

Kaarep, Anne Kaasik, Markus

Jagomägi, Riho

Hütt, Mari-Ann (120.-)

Hürden, Riho

Huimerind, Jaak

Hansberg, Rein

Etverk, Katrin

Eljand, Ülevi

Arulaid, Kersti

Arike, Urmas

2004 (1000.-, seeniorid 120.-)

Volkov, Ike

Veber, Rein

Tuhal, Tanel

Tomberg, Katrin

Tamboom, Elsa

Püssim, Peeter

Pähn, Kairi

Pähn, Ago

Põldme, Janno

Ollik, Jaan

Niisuke, Maaja

Mäll, Ferdinand

Mäesalu, Ants

Merþin, Ilona

Luhse, Ra Luup, Rein

Lubjak, Ivar

Koppel, Kalle

Kaasik, Markus

2003 (1000.-, seeniorid 120.-)

Veber, Rein

Pähn, Ago

Põldme, Janno

Mäll, Ferdinand

Mäesalu, Ants

Merzin, Ilona

2002 (850.-, seeniorid 120.-)

Ojari, Andres Ollik, Jaan Palm, Eero

Nõmmik, Olavi

Nurm, Meelis

Niitla, Indrek

Niisuke, Maja

Nigul, Tiina (500.-)

Mändmaa, Raivo

Mäll, Ferdinand

Mäesalu, Ants

Muhk, Anne

Merzin, Ilona

Malmre, Valdur (120.-)

Maasik, Aet (120.-)

Lunge, Andres Luup, Rein

Lume, Mai

Lukk, Toomas

Lubjak, Ivar Luhse, Ra Lukk, Maritsa

Kama, Aiki Lepik, Kalev Lepp, Loona

Lass, Jüri

Laansoo, Enn

Laanemaa, Kirsti (120.-)

Laan, Malle

Kull, Raul Kõll, Hans Kõo, Martin Künnapu, Liivi

Kulbach, Anu Kuldsepp, Harri

Kose, Anne

Koppel, Kalle

Klammer, Ilmar

Kirsima, Andri

Kirikal, Heli

Kesler, Hindrek

Kasemets, Siiri

Kadarik, Mart

Krevald, Kristjan

Volkov, Ike

Veber, Rein

Vallner, Siiri

Valdur, Ilmar

Ušnitškova, Larissa

Urb, Peep

Udras, Mai

Tuhal, Tanel

Truu, Meeli

Tomingas, Rein

Tomberg, Katrin

Tiidemann, Jaan

Teedumäe, Tarmo

Tarbe, Tõnis

Taras, Heiki

Tammis, Toomas

Tammaru, Liina

Tamm, Ralf

Tamboom, Elsa

Soosaar, Kiira

Soolep, Jüri

Smuškin, Roman

Smirnov, Kristi

Siim, Andres

Schults, Aivo

Saar, Ülar

Rohtla, Villu

Ringo, Andres (120.)

Ristoja, Erki

Rikkinen, Arvo

Renter, Jüri

Remi, Maris

Raukas, Inga

Raudsepp, Maie (120.-)

Rass, Reino

Rannula, Kalle

Püssim, Peeter

Pähn, Ago Pähn, Kairi

Põldme, Janno

Puusepp, Indrek

Palm, Ülo