lemmiku-uudised
KIIBID korda! Tartu PetCity Eedeni kliiniku loomaarst Kristel Loorits paneb kõigile lemmikloomaomanikele südamele, et nad kontrolliksid, kas nende kassid ja koerad on ikka kiibistatud, kiip toimib ning selle andmed ka registritesse kantud. „Oleme loomakliinikus aeg-ajalt olukorras, kus kliinikusse tuuakse mõni kodust hulkuma läinud kass või koer, keda on aga raske peremehega taas kokku viia, sest loomal pole kiipi, tema kiip on vigane ega toimi või on tal küll töötav kiip, ent kiibi number pole kantud ühessegi lemmiklooma kiibiregistrisse,“ rääkis dr Loorits. „On ka olukordi, kus lemmiklooma kiip on küll registrisse kantud, ent annab looma endise omaniku, näiteks aretaja, kontaktid.“ Eestis on kolm lemmiklooma kiibiregistrit. register.kennelliit.ee on Eesti Kennelliidu hallatav register, mis
1.
kannab kõik Eestis sündinud tõukoerakutsikad registrisse, seega tihti annab register hoopis tõukoera aretaja, mitte omaniku kontaktid.
2.
LLR lemmiklooma register www.llr.ee on üle-eestiline tasuta register, Tallinna elanikud saavad sinna sissekande teha ka Tallinna e-teeninduse portaalis. Samas võib juhtuda, et mitte kõigil veterinaaridel pole selle registri vaatamiseks ligipääsu.
3.
PetCity UHKUS
PetCity uhkuse valimisel laekus PetCity külastajatelt, partneritelt ja kolleegidelt kokku ligi 1500 kiitust. PetCity uhkuse tiitleid jagati välja seitse. Parima juhataja tiitli pälvisid Rannamõisa PetCity kaupluse juhataja Katrin Kaasik-Laks ja Ülemiste PetCity juhataja Tõnu Paakspuu. Parima kolleegi tiitli pälvis Tartu Eedeni kliiniku assistent Riina Kask. Parimaks klienditeenindajaks valiti Inna Lepihov Rapla PetCityst. Parimad PetCity kliinikute töötajad on dr Maarja Roosileht Pärnu PetCityst ja Tähesaju PetCity kliiniku assistent Jevgenia Kravtšenko. Parimaks groomer’iks valiti Gertrud Pauska Tartu Eedeni PetCityst. Meeleoluka õhtu lõpetas meie heategevuspatroon Marek Sadam koos oma armsa Leenuga, kes üheskoos esitasid südantsoojendavaid viisijuppe.
20 000
PetCity lemmikloomakeskustes paiknevatesse annetuskastidesse on inimesed mitme kuu vältel annetanud varjupaigaloomadele hulgaliselt vajalikke asju, alustades kuivtoitudest, konservidest ning lõpetades kassiliiva, hooldustarvikute ja mänguasjadega. Kokku on inimesed annetanud loomade
34
NAERATA KEVAD 2020
Loomaarst Kristel Loorits.
Kindluse mõttes tasub oma looma kiibi andmed lisada ka Eesti Väikeloomaarstide Seltsi hallatavasse lemmikloomaregistrisse lemmikloomaregister.ee. See on ühekordse tasuga ja sinna saab sissekande teha vaid veterinaar. Samas teeb see register koostööd rahvus-
euro eest annetusi
eluks vajalikku kraami rohkem kui mitme reka jagu ehk üle 20 000 euro eest. Et varjupaikade loomadele saaks ka edaspidi sama lihtsasti ja lahkesti annetada, jäävad annetuskastid alles kolme Eesti suuremasse PetCitysse – Lõunakeskuse, Tähesaju ja Rannamõisa kauplustesse.
vahelise kiibiregistriga Europetnet, seega on välismaal kaduma läinud lemmikul suur võimalus koju tagasi saada vaid tänu kiibile. Sama registri kasutamist nõuab ka näiteks Tartu linna koerte ja kasside pidamise eeskiri.
LEMMIKLOOMA kevadine hooldus Kodus elavate lemmikloomade tervise eest tuleb hästi hoolt kanda, siis on ka teiste pereliikmete tervis tugevam, ütleb PetCity Eedeni kliiniku loomaarst dr Kristel Loorits. Näiteks on praegu paras aeg teha loomale nii sisekui välisparasiitide tõrjet. „Olukorras, kus talv on olnud väga soe, on puugid ja kirbud lemmikloomadel praegu vägagi tavalised. Ka täiesti tubase eluviisiga kassid vajavad regulaarselt nii sise- kui välisparasiitide tõrjet.“ Eestis on enimlevinud siseparasiidid kutsikasolge, pael- ja ümaruss. Kutsikasolkmesse võivad nakatuda ka inimesed. Ühtlasi on praegu paras aeg üle vaadata oma lemmiku vaktsineerimispass. Eestis on kohustuslik iga kahe aasta tagant vaktsineerida oma koer või kass marutaudi vastu, samuti on soovitatav teha igal aastal lemmikloomale kompleksvaktsiin, mis kaitseb teda mitme levinud haiguse eest. Kord aastas võiks vaktsineerida ka leptospiroosi vastu ning kõrge riskiga koeri tasub kaitsta ka kennelköha eest. Kevadel vahetub lemmikute talvine kasukas suvisema vastu. See tähendab, et kodus lendab ringi karvakesi, mis satuvad ka inimestele suhu ja silma. Lemmiklooma vana karv tuleb välja kammida, sest selline vilt niiskub ning loob soodsa pinnase nahapõletike tekkeks. Kammida tasub ka kasse, kes on muidu hädas karvapallide oksendamisega – sellisel juhul vajavad nad ka spetsiaalset toitu. Üle tasub vaadata ka koerte-kasside rihmad ja traksid, et loom putku ei pääseks, kui talle kevad pähe lööb!