Teele Teder, Tervis Plussi tegevtoimetaja (kaotas 35 kilo) Proovisin seitse aastat kaalus maha võtta, aga tegin seda alati valesti. Nimelt andsin kohe alla, kui sattusin mõne ahvatlusega ühte ruumi – mõtlesin, et hästi, korralikuks hakkan homsest. Aga see „homme” ongi suurim viga. Ainus päev, millal me ennast aidata saame, on täna! Hullumeelseid dieete ma ei soovita, alla tuleb võtta tervislikult ning kui endal teadmisi napib või keha kuulamine osutub raskeks, soovitan pöörduda toitumisnõustaja poole. Kui allavõtmine tundub üle mõistuse raske, soovitan alustada väikeste sammudega, näiteks tahtejõu kasvatamisega. Esimese asjana võiks loobuda kohvist või maiustusest, mis on igapäevaselt toidulaual. Kui sisendada endale, et sellega peab hakkama saama ja see tahe on tõsine, annab ainuüksi see üks loobumine piisavalt jõudu, et menüüs ka edaspidi tervislikke muudatusi sisse viia. Lihtne harjutus võib viia väga suurte ja positiivsete elumuutusteni! Näiteks minul oli väga suur sõltuvus Maiuspala kommidest, ma lihtsalt ei suutnud ennast taltsutada, kui poolik karp juhtus kodus olema. Mõtlesin mitu päeva, kuidas on võimalik, et üks väike komm saab minust võitu. Lõpuks läksin poodi, ostsin karbi, tegin lahti, nuusutasin ja panin selle avatult lauale. Otsustasin, et täna ma neid ei söö. Järgmisel päeval sõin kaks kommi ja pärast seda suhtusin nendesse juba suhteliselt ükskõikselt.
44
HAKATUSEKS VÄIKE MUUTUS Selliste igapäevaste asjadega nagu toitumine või liikumine ei teki peaaegu kunagi takistusi, mis üldse midagi ei lubaks ette võtta. Üks soovitusi ongi alustada nii pisikesest muutusest, et naeruväärne oleks seda mitte teha. Näiteks kui sa seni ei ole söönud puuvilju ja samas töö juures kipub kõht lõuna ajaks liiga tühjaks minema, söö tund enne lõunat õun ja joo klaas vett. Selle tulemusena lisandub päeva üks värske vaNaerata :) kevad 2015
Fotod: erakogu ja Krõõt Tarkmeel
soovitus, mis aitab sobiva suuna välja valida, on ikkagi oht, et alustatakse küll innukalt, aga tasapisi libisetakse tagasi endise ebatervislikuma elu juurde. Selle jaoks tuleb ka esmapilgul mõistlikku plaani järgima asudes läbi mõelda järgnev. Mis on minu konkreetne eesmärk? Kõik algab sõnastusest. Eesmärgita on oma käitumisele raske suunda anda. Kui tegu on üldsõnalise eesmärgiga, siis kas ma saan sellest tuletada ajalisse raami mahtuva mõõdetava eesmärgi? Eesmärk peaks olema konkreetsem kui lihtsalt „parem” või „rohkem”. Kas mu eesmärk on realistlik? Parem on seada väljakutsuv, ent siiski saavutatavana tajutav eesmärk. Kas mu eesmärk on tegevusele suunatud? Eesmärk iseeneses ei tee mitte midagi! Igast eesmärgist on kasu siis, kui sellest saab tuletada lühiajalise alam eesmärgi, mis paneks tegutsema nüüd ja kohe. Tegevusele suunatud väiksemad eesmärgid on ka lihtsasti hinnatavad – tegin või ei teinud – ning nende põhjal saab vahetut tagasisidet. Juba teekonda planeerides tasub mõelda võimalike takistuste peale. Kui neid on ette näha, võib püstitada vahe-eesmärke takistustega toimetulekuks. Juhul kui takistused tunduvad ületamatud, on eesmärk sellisel kujul ebarealistlik ning ei saagi toimida teejuhina.
Alustamise homsesse lükkamine on suurim viga