MILLISEID VIGU TEHAKSE TERRASSI EHITAMISEL?
3
LIHTSAT SAMMU
ÕNNESTUNUD TAPEETIMISEKS
HEA TEADA
Erinevate katuste hooldusnippe
Kuidas ennetada hallitust?
Põrandat saab seebitada
Vannituba veekindlaks
Vihmaveerennid puhtaks
LAUDIS materjalid ja paigaldus
HÜVA NÕU
Maja välisvooder on väsinud.
Korralik laudis kaitseb maja
Laudvooder kaitseb puitmaja meie karmi kliima mõjude – vihma, päikese, tuule ja pakase eest. Ühtlasi peaks maja fassaad olema ka kena vaadata. Neid ülesandeid täidab vaid korralik laudis, mis on ka korralikult hooldatud ja õigel ajal välja vahetatud.
TEKST ANTS VILL I FOTOD SHUTTERSTOCK
Laudvoodri uuendamine pole küll raketiteadus, kuid vajab teadmisi, õigeid materjale, korralikke tööriistu ja mis väga oluline – hoolikat tööd. Korralikult paigaldatud välisvooder võib kesta aastakümneid, küll aga vajab pidevat tähelepanu ja kindlasti regulaarset hooldust, kinnitavad asjatundjad.
KORRALIKULT
PAIGALDATUD JA
HOOLDATUD PUITLAUDIS
VÕIB VASTU PIDADA 20 VÕI
ISEGI 40 AASTAT.
Vooderdust tasub regulaarselt kriitilise pilguga üle vaadata, väiksemad vigastused kiirelt kõrvaldada, sest vesi ei halasta ei voodrile ega selle all olevale puitseinale. Ning kui materjali elukaar on lõpule jõudmas, tuleb hakata valmistuma voodri uuendamiseks. Spetsialistid soovitavad selle töö ette võtta kogu maja ulatuses, tulemus on kindlasti siis silmale ilusam vaadata. Peale selle ei maksa loota, et kui osa
laudist on läbi, siis ülejäänu eluiga on piisavalt palju pikem, et seda voodrivahetuse tööd ei peaks ka selles osas peagi ette võtma.
Kui tööde vajadus on selge, siis edasi tuleb langetada mitu olulist otsust. Esiteks, kes selle töö teostaja on – kas tellida meistrimehed või hakata ise tegema. Edasi, millisest puidust voodrilauad valida.
Valikus on mitu traditsioonilist, aga ka uuenduslikumaid materjale. Seejärel, millise profiiliga peaks see puidumaterjal olema, kas laudis tuleb horisontaalne või (veidi harvem) vertikaalne, kuidas lahendada üleminekud majanurkadel – need otsused mõjutavad nii materjali- kui ka eelkõige profiilivalikut. Aga ka aluspinna, eelkõige roovitise valikut.
Üks väga oluline otsus tuleb veel teha –kas tellida tehases eelviimistletud lauamaterjal või värvida kohapeal ise. Ja veel: ka laudise kinnitamiseks on variante: sõltuvalt materjalist kas kruvide, naelte või isegi peitklambritega.
Õnneks kõikide nende otsuste langetamiseks saab ja ehk peabki nõu küsima
KUI MATERJAL VAJAB
PÄRAST PAIGALDAMIST
VÄRVIMIST, SIIS TULEB SEE
TEHA VÕIMALIKULT
KIIRESTI, ET VÄLTIDA
SADEMETE MÕJU.
ekspertidelt – olgu need siis meistrimehed või ka materjalide tootjad-müüjad. Korralik välisvooder, nagu öeldud, kestab palju aastaid, nii tasub see investeering teha teadlike otsuste alusel.
DIAGNOOS JA SELLE EDASILÜKKAMINE
Puitvooderduse eluiga lühendavaid tegureid on mitu – alates ebaõigest paigaldusest, vähese vastupidavusega materjalist, aga ka ebapiisavat kaitset pakkuvast pinnaviimistlusest.
Sealt edasi aga – ebapiisav hoolitsus või lausa hooldamata jätmine. Kui laudis kipub juba silmaga nähtavalt lagunema või sellelt värv maha kooruma, on lastud juba tõsiselt kahjul sündida.
Kindlasti tasub korra aastas vaadata laudist selle pilguga, ega selle taha pole vett sattunud, see kahjustab juba aluskonstruktsioone ning edasi ka maja põhikonstruktsioone.
Kui on selliseid kahjustusi, siis tuleb ilmselt asuda kaaluma kogu vooderduse väljavahetamist. Kergemal juhul võib siiski piisata pisematest kohendustöödest ja värvkatte uuendamisest.
“Korralikult paigaldatud ja hooldatud puitlaudis võib vastu pidada 20 või isegi 40 aastat,” ütleb Kristo Teinbas, ettevõtte Puumarket AS ostujuht. “Vahetamine on vajalik siis, kui laudis ei kaitse enam maja põhikonstruktsioone ilmastiku mõju eest, kui aluskonstruktsioon on hakanud lagunema või lausa mädanema, kui hiired käivad sisse-välja. Aga ka enne seda tasub kinni pidada hooldusvälpadest, uuendada ennetavalt pinnaviimistlust, parandada viga saanud kohad.”
Laudise võib panna nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt.
Vihmaveerennide puhastamise laiem haare
Ummistunud räästarenn ei ole tühiasi. Vihmaveerenn, mis on umbe läinud ja vesi sealt edasi vihmaveetorusse ei voola, hakkab üle ääre ajama ning maja välisvoodrisse ja konstruktsioonidesse seetõttu sattunud vesi tekitab niiskuskahjustusi.
Kevad ja sügis on see aeg, kui tuleks räästarenne puhastada, mis on küll väike töö, aga mille mõju on suurem, kui paljud ettegi oskavad arvata. Katustelt voolab igal vihmaperioodil suur hulk vett räästarennidesse. Kui vihmaveerenn on ummistunud, siis satub vett üle renni ääre räästakonstruktsioonisse, seintele ja soklile.
PUHASTUSOTSIKULE ON VAJA KA VART
Räästarennipuhastajat ostma minnes tasub enne mõõta auto pikkust seest. Pikemate vartega räästarennipuhastajad väiksematesse autodesse ära ei mahu. Ka veebipoe transpordimaks võib normaalsest kallim olla.
Pelgalt puhastusotsiku ostmisega ka ei pääse, sest katsetatud rennipuhastajate varre külge kinnitumise süsteemid olid seda-
võrd erinevad, et ühe tootja rennipuhastusotsik teise tootja varre külge ei sobinud. Nii et – kui kodus ei ole mingi tootja universaalset tööriistavart, mis sobiks kõigi sama firma mistahes tööriistadega, siis ei jäägi muud üle, kui tuleb teha mingi tootja suhtes valik ja räästarennipuhastamiseks osta nii puhastusotsik kui ka selle jaoks sobilik vars.
Fiskarsi ja Gardena tööriistavarsi müüakse eraldi. Vaatame neid lähemalt.
KASUTATAVUS JA PRAKTILISUS
Rennipuhastustööriistade kasutus ja töökorda seadmiseks järgi juhiseid. Fiskarsi kokkupanemisjuhend on aste-astmelt piltidena. Puhastusotsikute kinnitus varre külge on erinev. Fiskarsi puhastusotsik kinnitub varre külge kiirlukustiga, Gardenal kruvilukustiga.
VAHENDAS TM KODU & EHITUS I FOTOD TOOTJAD
PUHASTA KA VIHMAVEETORU
Ka vihmaveetorud võivad hooldust vajada. Tüüpiliselt ummistuvad vihmaveetorud haralise oksarisu tõttu, millele hakkab torus kogunema lehti ja muud sodi, millest tekibki ka vihmaveetorusse ummistus.
Ummistusest lahti saamiseks on palju võimalusi. Tavaliselt aitab pika ja tugeva toore oksaga või aiavooliku jupiga tonkimine. Vihmaveetoru ülemise käänaku ummistuse saab lahti lükata üsna kergesti aiavoolikuga.
Kui ummistus on vihmaveetorus sügavamal, tuleb appi võtta kanalisatsiooniummistuste puhastamise tross. Kui ka see ei aita, tuleb vihmaveetoru maja seinalt lahti võtta, tonkida seda sobilike vahenditega veel kord ja ummistus survepesuriga avada.
Kogemuse põhjal vihmaveetorus olevat ummistust alt lahti teha ei ole mõtet – ummistus liigub vaid eest ära. Nupumehed on aretanud mitmesuguseid võrkkatteid vihmaveetoru kohale, mis takistaksid rennist risu torusse sattumast, aga need võrgud pole siiski eriti aidanud – lehed kleepuvad võrgu servadele kinni ja jällegi tekib vaid ummistus, mis üle renniääre vee tulvama paneb. Okkad üldiselt lähevad võrgust läbi.
UMMISTUSED
RENNIDES TOOVAD KAASA VIHMAVEESÜSTEEMI
LAGUNEMISE
Rennidesse kipuvad kogunema puude oksad, lehed, õied, seemned, lindude väljaheited ja muu lendav või katusel vedelelev praht.
Rennid ummistuvad, ummistuse tõttu ei saa vesi rennides vabalt voolata, rennides tekivad lekked, ehituskonstruktsioonid märguvad, konstruktsioonidele tekivad veekahjustused, konstruktsioonid hakkavad lagunema, tekkivad hallitused, seened.
Vihmaveerennid muutuvad raskeks. Ummistuste tagajärjel jääb vesi rennidesse pidama, rennid muutuvad ülemäära raskeks, külmudes tekib jää, jää paisutab rennid viltu või lõhub hoopiski ära ja rennides olev vesi satub ehituskonstruktsioonidesse.
Rennid võivad ka hoopiski alla kukkuda. Vesi satub ehituskonstruktsioonidesse.
Kui vee äravool on takistatud, siis vesi hakkab ära voolamiseks otsima erinevaid teid.
Sageli voolab vesi ehituskonstruktsioonidesse, tekitades sellega ebasoovitavaid kahjustusi.
Rennidesse sattunud puude oksad, lehed ja muu praht ei lase rennil kuivada.
Renni tekib happeline keskkond, mis hakkab renni kaitsekihti kahjustama, pikapeale hakkavad rennid roostetama, lagunema ja rennid tuleb kiiremini välja vahetada.
Ummistunud rennidessse võivad pesa teha putukad, närilised, linnud, aga samuti võib hakata kasvama taimestik, mille juured võivad vihmaveesüsteemi täielikult ära lõhkuda. Katkine vihmaveesüsteem kahjustab omakorda fassaadi.
ALLIKAS: Evari katusetööd
Ahjude ja viimistlemine:kaminate kuidas ja millega?
Nii vanade kui ka uute ahjude viimistlemiseks sobivad erinevad krohvid, aga ka värvimine ja plaatimine.
TEKST URVE VILK I FOTOD SHUTTERSTOCK
Ahjuteenused OÜ juhatuse liige Lauri Sepp kasutab ahjude viimistlemiseks tavaliselt dekoratiivset tsemendi baasil toodetud antiikkrohviga krohvimist ja looduskivi või plaatidega katmist.
“Kasutan põrandakütte jaoks mõeldud keraamilisi plaate või klinkerplaate, mis ka ahjule sobivad, kuigi tervet ahju ma tavaliselt pigem siiski ei plaadi – osale sellest tuleb peale krohv, et saada huvitavamat väljanägemist,” ütleb Sepp.
Krohvitud pinna värvib ta lisaks reeglina üle ahjudele mõeldud spetsiaalse värviga. “Sest kui krohvitud pind määrdub, on seda muidu keeruline puhastada.”
Ahjupottidest ahju väliskest aga, olgu tegu siis glasuuritud pottide või ilma glasuurita pottidega, jääbki nii, jätkab Sepp, et ahjupottidest ahjude ehitamisel see eraldi viimistlust ei vaja. Aga
tasub teada, et pottahju maksumus võib olla tellis- või plekkahjuga võrreldes kaks või rohkemgi korda suurem.
Kuigi inimestel on vahel hirm, et ahjul plaate või kive kasutades ei anna ahi enam varasemaga võrreldes sama palju sooja, Sepp seda arvamust ei kinnita. “Kui tuua paralleel põrandaküttega, siis põrandad on samuti tihti plaaditud ja ükskõik, kas plaaditakse ahju või põrandat, sooja annab see ikka välja,” põhjendab ta.
Ka OÜ Looduskeskus juhatuse liige Jaanus Viese on selle arvamusega, et lisakiht ahjul ei lase toal enam soojaks minna, kokku puutunud. “Mõni ütleb, et oi, kui krohvid üle, siis nüüd ma sooja tuppa enam ei saa. Aga vastupidi, see annab massi ahjule juurde. Ja kuigi krohvimine hajutab soojust rahulikumalt tuppa – ahju pind soojeneb aeglasemalt, kui sein on paksem –, ei kao soojus sellele vaatamata kuhugi, vaid salvestub ikka ahju.”
Iga seina tapetseerimiseks on aga oma nipid
Ilusa
tapetseeritud toa saamiseks on kolm lihtsat sammu: aluspinna õige ettevalmistamine, kvaliteetne tapeet ja õige paigaldamine.
Tapetseerimiseks on vaja tapeetimislauda, liimi jaoks ämbrit, veeämbrit ja puhast suuremat svammi, murtavate teradega nuga, loodi, harilikku ja pikka pahtlilabidat ning redelit.
Tapeeti ostes jälgi tapeedietiketil olevaid märgiseid: veekindlus ehk pestavus, valguskindlus ja mustrisammu suurus. Lisaks on etiketile märgitud tootekood ja partiinumber ning paigaldusmeetod.
Soovitav on tapeeti ostma minnes üle vaadata tapeedi etiketilt, et kõikidel rullidel oleksid ühesugused tootmisliini numbrid – kui ei ole, siis võib olla tooni erinevusi ja seda ei pruugigi näha enne, kui tapeet on seinas.
Mustriga tapeedi puhul tuleb vaadata mustri sammu ja selle järgi kokku panna. Mustri samme on erinevaid, alates 20 cm kuni üle 5 tapeedipaani.
Sobiva tapeedikoguse saab välja arvutada juba kodus. Levinuim tapeedirull on kas 53 cm või 56 cm lai ja 10 m pikk.
Kui toa kõrgus jääb 2,4–2,9 m vahele, siis rusikareegel on (arvestades mustrisammuga), et ühest tapeedirullist saab 3 paani. Kindlasti on oluline meeles pidada, et tapeedi koguse leidmisel ei võeta aluseks seina üldpinda, vaid arvutatakse välja vajaminev paanide hulk, kasutades seina kõrgust ja laiust.
EELTÖÖ, EELTÖÖ
Enne tapeetimist jälgi, et kõik eeltööd oleksid korrektselt tehtud. Tapeeditav aluspind peab olema sile ja tolmuvaba ning kruntvärvitud. Kui pahteldamine tundub liiga suure tööna, siis osta rullpahtlit ehk alustapeeti. Tegemist on tugeva valge tapeediga, mis peidab väiksemad augud ja ebatasasused ning ära jääb ka väsitav lihvimine.
Uut tapeeti ei tohi panna vana tapeedi peale, sest keegi ei tea, kuidas vana liim ja uus liim omavahel reageerivad ja nii võib uus hoopiski seinast alla vajuda või hakata lokkima. Lisaks võib vana tapeedi muster uuest läbi kumama hakata.
Tumeda tapeedi puhul on hea, kui seinal on paanide ühenduskohad värvitud võrdlemisi sarnase alustooniga. Eriti professionaalse tulemuse saavutamiseks võib ka tapeedirulliotsad spetsiaalsete kriitidega ära värvida. Nii elimineeritakse võimalus, kui paanid ei ole ideaalselt üksteisega kõrvuti, et valge alussein või tapeediäär jääb välja paistma.
Lihtne on alustada tapeetimist nurgast, kuid kui soovite, et tapeedipaanid oleksid seinas sümmeetrias, siis on soovitav tapeetimist alustada seina keskelt. Nii jäävad nurkades paanid võrdse laiusega.
Enne paigaldamist veendu, et kõik rullid on ühest partiist ning et tapeedil ei esine defekte, värvipraaki, toonivahesid. Kui ilmneb
Puit kauniks ja vastupidavaks
Puit on hästi kestev materjal, kui seda juba alguses õigesti kaitsta ja hooldada. Vahelduv ilm kevadel, ere päike suvel, vihmad sügisel ja lumi talvel –kõik see mõjutab puidu eluiga.
TM KODU & EHITUS I FOTOD TOOTJAD
Puidust pindade viimistlusvahendite valik on väga lai, ulatudes naturaalsest, puidu omanäolist välimust säilitavast õlitamisest ja vahatamisest kuni tugevat kaitsekihti pakkuvate värvide ning lakkideni. Töötlemata puidu tunnuseks on pealispinna tumenemine ilmastikutingimuste mõjul. Puitu töötlema asudes oleks aga hea siiski mõnda asja teada ja kohe õigesti teha.
Puidu välistingimustes viimistlemisega ei tohiks pihta hakata kohe, kui päike välja tuleb ja väljas mõned plusskraadid on. Puidust peab kogu niiskus, mis sinna sügise ja talve jooksul kogunenud on, enne välja aurama, kui seda viimistlema/värskendama saab hakata. Sellest nõudest tasub kindlasti kinni pidada, sest vastasel juhul võivad tekkida probleemid nii viimistluskihi nakke kui ka vastupidavusega.
Millest alustada? Esimene asi on ikka immutamine. Oluline on väliskeskkonnas kasutatavat puitu enne kruntimist, peitsimist või värvimist kvaliteetse puidukaitsevahendiga immutada, eriti kui soovite jätta puidule loomuliku välimuse.
Kare saetud puit on kaks korda imavam kui hööveldatud puit, mistõttu on puidu immutamine palju lihtsam, kuna puidukaitsevahend tungib otse süüsse.
Hööveldatud puit on siledam ja parema kvaliteediga (ilma pindudeta), kuid see muudab keerulisemaks puidu immutamise ja värvide kinnitumise pinnale.
Häid ja tõhusaid immutusvahendeid leiab Pinotexi (Akzo Nobel), Osmo, Tikkurila toodete sarjadest. Tark on valida läbipaistev vahend, mis ei jäta puidule mingit tooni ega kihti. Im-
VAHENDAS
Ära riku küttesüsteemi tasakaalu!
Vanades korterelamutes võib elanikel tekkida soov oma korteris radiaatorid välja vahetada, aga selleks peab olema korteriühistu nõusolek, sest tegevuse tulemusena võib terve maja küttesüsteem tasakaalust välja minna.
TEKST URVE VILK I FOTOD SHUTTERSTOCK
“Minna ehituspoodi ja lihtsalt uued radiaatorid välja valida, nii need asjad ei käi,” ütleb Kyte.ee juhatuse liige Elvar Alasi, et radiaatorite vahetamiseks korteris tuleb saada ühistu nõusolek –küttesüsteem on hoone osa ja see ei kuulu korteriomanikule. Korteriühistult nõusoleku saamiseks vajab korteriühistu reeglina ka mõne pädeva isiku arvamust või projekti. Ning kõige parem on vahetada radiaatorid välja kõikides korterites korraga.
Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja ja juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on oluline aspekt selle tegevuse juures õiguslik.
“Õiguslikus mõttes kuulub kogu küttesüsteem tarbija paigaldisena korteriomanike kaasomandisse ja kaasomandis olevaid asju võib muuta, vahetada ja muid sooritusi sellega teha ainult teiste kaasomanike nõusolekul,” ütleb ta.
Lisades, et see on oluline ja olemas on ka sellekohane riigikohtu praktika seetõttu, et küttesüsteem projekteeritakse alati tervikuna, arvestades eripärasid nagu näiteks paiknemine – kus on põhjapoolne ja kus lõunapoolne ruum.
“Osalise radiaatorite vahetuse tagajärjel võib minna küttesüsteem tasakaalust välja ja tekkida ülekütmine, mille tagajärjel võivad kannatada terve korteriühistu korteriomanikud,” jätkab ta, et kuna ühise küttesüsteemiga majades on korteris olevad radiaatorid tervikliku küttesüsteemi osaks, on raske prognoosida, mis võib vana maja küttesüsteemiga pärast mõnes korteris radiaatorite kooskõlastamata vahetust juhtuda. Ja seepärast tuleks sellist tegevust vältida, et mitte tekitada kahju ühistule. Seda enam, et juhul kui korteris on radiaatorid läbi, on eeldatavasti kogu küttesüsteem omadega läbi ja on mõistlik see tervikuna uuendada, mida ühistud ka teevad.
Terrass vundamendilevõi plokkidele?
Alustuseks peaks endale selgeks tegema, milleks terrassi kasutama hakatakse. Sellest sõltub, kui suur see ehitada – ja millest ehitada ning kui tugevaks see teha.
TEKST ANTS VILL I FOTOD SHUTTERSTOCK
“Kümme ruutmeetrit on ilmselgelt vähe – kuigi sinna mahub nelja ja isegi rohkema kohaga söögilaud ära, pole seal mugav. Ei jääks ruumi ümber laua taga istuvate inimeste ringi liikumiseks või mööda käimiseks,” juhatab teema sisse Kalvi Liiv, ettevõtte A-Profiil juht.
“Alles siis, kui on selge, kui palju inimesi on plaanis uuele platvormile ära mahutada, saab hakata edasi plaane tegema. Ütleksin, et sellise väiksema majapidamise korral on n-ö õige mõõt ca 20 ruutmeetrit, sinna mahub kuue kohaga laud ja näiteks ka suurem grill lahedalt ära.”
Terrasside ehituse maksumus varieerub väga palju, keskeltläbi on m2 hind ca 180 eurot. Liivi sõnul on kõik nende rajatud terrassid rajatud vundamendile, mitte fiboplokkidele – see tagab aastaringse stabiilsuse ning sellisele terrassile võib julgelt rajada ka talveaia.
MÕTLE TULEVIKULE
Edasine kavandamine sõltub sellest, et kas näiteks on kavas millalgi tulevikus terrassi edasi arendada näiteks talveaiaks või paigutada sinna mullivann. Mõlemal puhul on vaja aluskonstruktsioon teha lihtterrassi omast tunduvalt tugevam. Ja veel – terrassi jaoks pole mingeid ehituslube vaja, aga kui sealt edasi juba sellele talveaeda hakatakse ehitama, siis on vaja valla ehitusspetsialistiga asi kooskõlastada. Spetsialist annab nõu, kas on vaja teha projekt või piirdutakse lihtsalt tema poolt antud loaga.
“Jacuzzi kaalub koos veega ligi kolm tonni, lisaks tuleb ette näha ka vee äravoolu ehitamise võimalust,” märgib Liiv. “Tavalise terrassi puhul on mõttekas paigutada kandepostid mitte rohkem kui 1,5meetrise vahega, postide enda jämedus võiks olla 15–20 cm. Prusside mõõt peaks olema 10 × 10 cm või rohkem. Tehases valmistatud terrassilaudade paksus on ka piisav, ei hakka läbi painduma.
Valamut vahetama asudes.
Mida nõuab köögivalamu ja segisti vahetus?
UNINAKSI 1000 KG PAKENDID UUES KUUES!
MÜÜRISEGU M 100
PEENE TERAGA, POLÜMEERSETE
LISANDITEGA KVALITEETMÜÜRISEGU
Survetugevusklass M 10
Kiired tarned!
VVB 50
VERTIKAALVUUGIBETOON
BETOONELEMENTIDE
PÜSTIVUUKIMISEKS PEENETERALINE
MITTEVALGUV KUIVBETOON
Survetugevusklass C40/50
KUIVBETOON C 30
KUIVBETOON TÄITE-, TASANDUS- JA
VALUTÖÖDEKS
Survetugevusklass C25/30
MARGIT AEDLA I
segi kui vana valamu on paigaldatud tööpinna sisse, ei to hiks olla asenduse leidmine väga keeruline, sest tootevalik on lai. Uus valamu võib olla ka pisut teise kuju ja ülesehitu sega, näiteks kuivatusrestiga. Siiski tasub arvestada, et isegi samas mõõdus ümmargune valamu võib olla erineva
KUIVBETOON C 40
Kuidas valida kööki uut valamut ja segistit? Milliseid lisatöid toob kaasa vana valamu välja vahetamine ja kuidas sobitada seejuures segistit? Milliseid piiranguid või takistusi seab vana valamu lahendus uue paigaldamisel?
Kui on soov asendada valamu senisest suuremaga, tuleb tööta sapinda lõigata suurem auk ja selle töö keerukus sõltub tööpinna materjalist. Lamineeritud või täispuidust tasapinda saab augu lõi gata ka kodutingimustes, aga kivi või kunstkivi lõikamine kodus on päris keeruline. Kivitööpindadel kasutatakse tihti tööpinna alla paigaldatud valamuid, mis tekitavad sileda katkematu pinna, mida on lihtne puhastada, aga päris igale töötasapinnale sellised vala
JOOTEBETOON M 300
PEENETERALINE MITTEKAHANEV KUIVBETOON
Survetugevusklass C30/37
Survetugevusklass C30/37
KUIVBETOON TÄITE-, TASANDUS- JA VALUTÖÖDEKS
SILIKOONIGA?
JOOTEBETOON JC 55
PUMBATAV JA KÄSITSI PAIGALDATAV, KIIRKIVINEV JOOTEBETOON Survetugevusklass C45/55
KAS PAIGALDUS ON KLAMBRITEGA VÕI
Suuremasse auku väiksemat valamut panna loomulikult ei saa. Vastupidise variandiga pole suuri probleeme. Vana köögivalamu eemaldamine on suhteliselt lihtne. Esmalt tuleb kontrollida, kas valamu on kinnitatud klambritega. Kui jah, tuleb need altpoolt lahti keerata. Valamu võib olla ilma klambriteta, siis on see üldjuhul paigal datud silikooniga ehk töötasapind ja valamuserv on põhimõtteli selt kokku liimitud. Sellisel juhul saab valamu töötasapinna kül jest lahti õhukese ja terava teraga, st lõikad silikooni kihi läbi. Kui valamu eemaldad, pead eelnevalt lahti ühendama äravoolu ja va jadusel ka segisti.
JOOTEBETOON JC 70
PUMBATAV JA KÄSITSI PAIGALDATAV, KIIRKIVINEV JOOTEBETOON Survetugevusklass C55/67
Põrandat ei pea õlitama või lakkima, vaid seda võib ka seebitada
Põranda seebitamine on lihtne ja odav traditsiooniline põrandahoolduse viis, mida alternatiivina põranda värvimisele, lakkimisele või õlitamisele on hakatud taas rohkem kasutama.
TEKST URVE VILK I FOTOD SHUTTERSTOCK
Seebitamine on kõige soodsam viis põrandate viimistlemiseks, ütleb Kati Männik Hea Maja Poest, et vaja on vaid seepi ja harja. “Põhimõtteliselt käib see nii, et võetakse seebivee lahus ja tugevate harjastega hari ning kastetakse hari seebivette või siis valatakse törts seebivett otse põrandale ja nühitakse see laiali, kuni põrand on peaaegu kuiv.”
“Enne seebitamist tuleks tõmmata külma vee ja lapiga põrand niiskeks ning seejärel nühkida seebivesi piki kiudu puidu sisse põrandat lihtsalt harjaga küürides,” lisab Virve Kiil Majatohtrist, et seebitamises pole midagi keerulist.
Harjaga põrandat nühkides selle käigus tekkivat mustust ja niiöelda põranda küürimise jääke põrandale ei jäeta ehk kui seebita-
mine on lõpule viidud, tuleks niiske lapiga kogu põrand korralikult üle pühkida, et need jäägid eemaldada, õpetab Kiil. Õlitamisega võrreldes on seebitamine Männiku sõnul lihtsam selle võrra, et parima tulemuse saamiseks pole vaja rentida poleerimismasinat. “Poleerimine pole kohustuslik, sokkides põrandal käimine ongi põhimõtteliselt poleerimise eest,” ütleb ta.
Kui õlitamise puhul on oht, et tööd oskamatult tehes võib õli kuivada põrandal nii, et see jääb naksuma, siis seebitamisel seda probleemi pole. “Kui jääke peale õlitamist korralikult ära ei korjata, jääb õli pinna peale laiguna ujuma – põrand on tegelikult rikutud –, ent kui seep ära kuivab, see naksuma ei jää,” ütleb Kiil, et seebiga sellist asja juhtuda ei saa.
Vannituba veekindlaks!
Kes majaehitust või remonti plaanib, saab kuludes kokku hoida, kui osa töid ise ära teeb. Harrastajast ehitus- ja remondimehele on sobilikumad nn ühekomponendilised niiskustõkkevõõbad.
Niiskustõkketöid tehes on oluline eelnevalt selgeks teha isoleeritava pinna materjal. Plaaditavate pindade alusmaterjal peaks olema selline, mis alluks võimalikult vähe välistele mõjudele. Kõige parem, kui aluspind, millele tehakse hüdroisolatsioon, on mineraalne.
Kiviseinte kruntimine tuleks teha tsemendipõhiste pahtlite ja mörtidega. Kivimaterjalide puhul hüdroisolatsiooni alusmaterjalina on see eelis, et kivi ei hakka kõdunema ja mädanema, kui hüdroisolatsioonikiht kuskilt katki läheb.
Ehitusplaatidest seinad peaksid samuti olema võimalikult sellised, et need ei hakkas nii-öelda elama ega sisaldaks orgaanilisi aineid. Pinnad saadakse veetihedaks õigete materjalide ja töövõtetega. Tasub valida sellised hüdroisolatsioonitooted, millele on mõni tehnoloogiauurimiskeskus väljastanud vastava sertifikaadi. Suurtootjate toodete puhul on eelis, et võimaliku praaktoote puhul võetakse vastutus vigadega toote eest.
KALDED OLGU KORRAS!
Enne hüdroisolatsioonitööga alustamist tuleb kontrollida seinte sirgust ja põrandakaldeid. Põrandate puhul peab olema eriti täpne seinte ääres – et kalded ei satuks olema seinte, vaid ikka põrandatrapi suunas. Eraldi tuleb kontrollida, et põrandatrapi ümber poleks lohku, kuhu vesi võiks seisma jääda. Ei ole mõtet üritada teha põrandakaldeid saunast pesuruumi poole, vaid paigaldada põrandatrapp saunaruumi põrandasse. Vähemalt meetrise läbimõõduga alal ümber põrandatrapi
peaks põrandakalded olema 1/50, kaugemal piisab, kui kalded on 1/100.
Enne hüdroisolatsioonmastiksi peale kandmist tuleb kontrollida, et pinnad oleksid piinlikult siledad ja neil poleks juhtumisi mördi- või pahtlikonarusi – pintsli või rulliga peale kantav niiskustõke valgub konarustelt maha ja vajalik hüdroisolatsioonikihi paksus jääb saavutamata. Segukamm võib õhukese niiskustõkkekihi all oleva konaruse katki teha ja töö ongi untsus.
LOEB RUUTMEETRITE ARV
Enne, kui minna niiskustõket poest ostma, tasub täpselt kokku arvestada kaetavate pindade ruutmeetrid. Sedasi saad teada, kui palju niiskustõket vastavatele pindadele üldse kulub.
Niiskustõkkeainetel on ka erinevusi: osade toodete puhul võib näiteks olla nõutud, et põranda niiskustõkkekihi paksus oleks suurem kui seintele kantaval kihil.
Tootjad annavad toote kulumäärad tavaliselt liitrit või kilo ruutmeetri kohta. Lisaks võib kasutusjuhistes olla kirjas ka nõue minimaalse kihi paksuse suhtes. Niiskustõkketooteid on mitmeid. Harrastajast ehitus- ja remondimehele on sobilikumad nn ühekomponendilised niiskustõkkevõõbad. Nende puhul pole vaja erinevaid aineid enam kokku segada.
Tihti on kaupluses pikalt seisnud toote pinnale tekkinud vesi – see on normaalne, kui toode ise ei ole ületanud kõlblikkusaega. Korralikult segades saab töö alustamiseks õige võõba.
TEKST TM KODU & EHITUS I FOTOD SHUTTERSTOCK