Pirita tüdruk

P端hendan selle raamatu oma kallitele t端tardele, kes on n端端d juba ise tublid emad.

KALLE KLANDORF

PALGASÕDUR KUUES RAAMAT

Palgasõdur Kuues raamat Kalle Klandorf PIRITA TÜDRUK © OÜ Cellarius, 2020 Keeletoimetaja: Koidu Raudvere Kujundus: Alfa Disain OÜ Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda ISBN 978-9949-7430-8-7

PIRITA TÜDRUK

Pirita tüdruk

1

Tramm kolistas akna alt mööda. Number neli või kaks, kes seda teadis. Päike saatis viimaseid kiiri naabermaja akendesse ning kogu see päikese ja valguse mäng peegeldus Mändmaa kirjutuslaualt vastu.

Kriminaalpolitsei komissari kirjutuslaud polnud vist sajandeid muutunud. Ühel lauanurgal seisis rohelise kupliga lamp. Laua teisel serval oli hunnik pabereid ja keset lauda avatud toimik. Küllap oli selline kirjutuslaud kriminaalpolitsei juhil ka tsaariajal, Eesti ajal, Saksa ajal ja nõukogude ajal. Ei mingeid faksiaparaate, ainult uus moeröögatus arvuti ootas kannatlikult, et keegi teda kasutaks. Need arvutid tulid Tallinna politseile Rootsist, humanitaarabina. Esialgu ei osanud keegi neid tööle panna. Ühed ja teised spetsialistid proovisid seda teha, aga ilma eriliste tulemusteta. Kui Rootsi abi üle anti, tegi ajakirjandus sellest võimsa ürituse. Nüüd aga seisid arvutid tulutult lauanurkadel ja kogusid tolmu.

Ilm oli sel suvel ja sügisel olnud eriti ilus. Vaatamata sellele, et oli juba septembri keskpaik, oli päeval oma 18 kraadi sooja. Suvi nagu ei tahtnudki lõppeda, kuigi ühes 7

Palgasõdur VI

ja teises kohas lõi juba puuvõradesse sisse kollakat ja punakat varjundit.

Tundus, et ilusa ilma tõttu oli ka kuritegelik maailm piduri peale tõmmanud. Eelmise ööpäeva kõige suurem kuritegu oli see, et Pirita kooli lattu murti sisse ja sealt varastati hulk riidematerjali, kooli orkestri pillid, elektroonikat ja tööriistu. Kangad oli sinna kogutud tuleva aasta koolinoorte laulupeoks. Sellest pidid kooli koor ja rahvatantsuansambel rahvariided teha laskma. Öösel aga oli veoautoga kohale sõidetud, tabalukud laoruumi ukse eest maha murtud ja laost kõik asjad minema viidud.

Mändmaa uskus, et sellist koormat riidematerjali, vaskpille ja elektroonikat hakatakse kindlasti varem või hiljem kusagil müüma, aga see ei juhtu täna ega homme.

Nii et selle kuriteo avastamisega läheb veel üksjagu aega.

Kuid täna pidi varguste grupp seadma sisse jälitustoimiku ja teavitama agentuuri kadunud asjadest.

Ka Mändmaa mõtles sellele, keda oma agentidest kaasata. Tanja agendinime taha varjas ennast enneolematult kaunis daam, aga tema ampluaa olid rohkem valuuta ja autodega äritsemine ning suuremad juveeli- ja kunstivargused, temale nii lihtne vargus ei sobinud. Kindlasti peaks teavitama vana kaadrit, näiteks Albertit. Tema müüs endiselt salaalkoholi ja sellisest vargusest võisid asjad just temani jõuda. Veel võiks rääkida Roosi ja Bertiga, kes töötasid ühes kesklinna restoranis, üks nõudepesija ja teine uksehoidjana. Kumbki ei teadnud, et ka 8

Pirita tüdruk

teine on agent. Muidu said nad hästi läbi. Vahetevahel elasid koos ja siis jälle lahus. Sinna restorani, kus nad töötasid, toodi ikka aeg-ajalt varastatud asju.

Mändmaa tegi mõttes plaane, kuidas agentidega kohtuda. Ta võttis laualt märkmiku ja kritseldas sinna mõned märkused, millest ainult tema ise aru sai. Kui märkmik oleks sattunud kellegi võõra inimese kätte, poleks too sealt kuidagi suutnud välja lugeda Mändmaa planeeritud kohtumisi.

Mändmaa viskas pilgu käekellale, see näitas juba üheksandat õhtutundi. Ta võttis nagist kerge mantli ja valmistus kabinetist lahkuma, kui helises lauatelefon. „Tere, siin korrapidaja Laasik. Kas oled juba lahkumas?“ „Kust sa, Tiit, tead, mida ma parasjagu teen? Sa oled mingi selgeltnägija või? Just kavatsesin uksest välja minna.“ „Kas sa võiksid siit läbi tulla? Mul on üks jutt.“

9

Palgasõdur VI

2

Korrapidaja ruum asus Lubja tänava maja neljandal korrusel. Ruum oli suur. Seal tegutsesid korrapidaja, tema abid ja telefonist, kelle ülesanne oli töötada teletaibi- ja faksiaparaadiga. Rootsist toodud arvutid seisid seal samamoodi tulutult lauaotstel ja võtsid ruumi. Faksiaparaat oli viimase aja moeasi ja seda ka reaalselt kasutati. Igasse kolkasse see veel jõudnud ei olnud, oli ainult suuremates linnades.

Korrapidaja ruumis oli ka relvaladu. Siit anti isikkoosseisule vajadusel välja relvi, kuuliveste, kiivreid, lõhkepakette ja padruneid. Kriminaalpolitseinikel olid relvad tavaliselt enda käes, aga kui mõneks kinnipidamiseks oli vaja automaate, siis sai neid siit.

Mändmaa andis plekiga kaetud ukse tagant kella.

Korrapidaja avas ukse ja Mändmaa astus sisse. „Räägi, Tiit, mis probleem on. Kui tahad lihtsalt niisama jutustada, siis pööran otsa ümber ja lähen koju kassi ja koera toitma. Naine on mul balletiartistide konkursil ja lapsed hulguvad ka kusagil ringi, aga kassi-koera ei sööda keegi.“ Mändmaa vaatas kerge muigega Laasikule otsa.

Laasik teadis tema koduloomadest palju lugusid. Vahete10

Pirita tüdruk

vahel, kui Mändmaa oli öösiti korrapidaja juures, rääkis ta oma loomadest. „Asi on veel segane, aga ma otsustasin sind informeerida. Praegu istub Pirita jaoskonnas üks naisterahvas.

Tal on laps kadunud. Viis lapse kell kaks päeval linna trenni, nüüd on juba pool üheksa, aga last ei ole kusagil.“ „Kui vana see laps on? Poiss või tüdruk? Kui 15 või vanem, siis ilmselt on kusagil kas mõne kambaga või lihtsalt sõbra juures.“ „Laps on kaheksa-aastane, teise klassi tüdruk.“ „Jah, see tundub vähe imelik. Kuule, Tiit, kas sa tahad öelda, et ma pean minema Pirita jaoskonda? Ma elan ju hoopis teises kandis.“ Mändmaa sinised silmad tõmbusid halliks. See oli selge märk sellest, kui väga ta ei tahtnud edasi tööle jääda. „No mis ma sinuga ikka teen, eks ma siis lähen. Kui ma koju ei jõua, siis on kass hommikuks nälga surnud.

Või on koer ta nahka pistnud, sest see on ka näljas. Kes seal lapse emaga tegeleb? Seal pole ju kõiki spetsialistegi.“ „Hetkel on seal alaealiste inspektor Marina, mis ta perenimi oligi?“ Laasik ragistas aju, aga meelde nimi ei tulnud. „Tean teda, lõpetas hiljuti Paikuse politseikooli.

Käisin kevadel seal, kui lõpetamine oli. Meile tuli kümme uut politseinikku sealt, Marina oli üks neist. Eks ma siis lähen kohale.“ 11

Palgasõdur VI

3

Täpselt 15 minuti pärast keeras Mändmaa oma Volvo 960 Pirita politseijaoskonna maja ette. Jaoskond asus kauplusega ühes hoones, ainult teises tiivas. Teisel korrusel paiknesid kabinetid ja kinnipeetavate puur. Just nimelt puur. See oli spetsiaalselt ehitatud, et kinnipeetavaid mõni tund seal vajadusel hoida. Praegu oli puuris üks joodik ennast mantli all kössi tõmmanud ja magas õndsat und.

Teda ei seganud Mändmaa tulek. Ühe kabineti ukse kõrval oli silt „Alaealiste inspektor Marina Loorits“. Mändmaa koputas ja astus sisse. Kabinet oli küllalt ruumikas. Seal olid kaks töölauda, kohvilaud ja paar tugitooli. Ühe laua taga istus umbes 23-aastane politseivormi kandev blond naisterahvas, tema vastas toolil umbes 30-aastane kenasti riides tumedapäine naine.

Nähes Mändmaad, tahtis politseivormis naine püsti tõusta. Mändmaa viipas talle käega, et ta tagasi istuks. „Tere, Marina, ma tulin teile appi. Vestelge edasi, ma kuulan. Ja kui on midagi küsida, siis ka küsin.“ Väljas oli läinud pimedaks, aga maheda valgusega laualamp tegi olemise kabinetis mõnusaks. Mändmaa astus kohvimasina poole, mis oli just mulksumise lõpeta12

Pirita tüdruk

nud, ja vaatas küsivalt Marina poole. Saades pealiigutusega loa, valas ta kohvi tassi ja istus tundmatu naise vastu tugitooli. „Palun, proua Maasik, rääkige veel kord kogu lugu ära. Härra Mändmaa on Tallinna kriminaalpolitsei komissar ja ta tuli mulle appi. Ta tahaks ka kuulata, milles asi.“ Proua Maasik pööras ohkega pilgu Mändmaa poole.

Ilmselt jäi ta nähtuga rahule ning alustas juttu. „Minu laps, Maarika. Viisin ta peale kooli lõppu linna trenni nagu ikka. Ta käib mul kolm korda nädalas Kadrioru staadionil trennis. Koju tuleb tavaliselt ise, istub Narva maanteelt bussi peale ja sõidab Piritale. Tuleb Pirita kloostri juures maha ja kümne minuti pärast ongi kodus. Täna ta ei tulnud selle bussiga nagu tavaliselt.

Ootasin ka teise bussi ära. Kui ta sellega ka ei tulnud, otsustasin politseisse tulla. Väljas muutub juba pimedaks ja ega ta väga soojalt riides ka ei ole. Ainult koolimüts ja roheline kampsun. Jalas on punased tennised. Siis veel trennikott, kus on sinised spordijalatsid ja T-särk papagoi pildiga.“ „Kas teil Maarika pilt on kaasas?“ „Jah, on küll, rahakoti vahel.“ Proua Maasik ulatas pildi Mändmaale ja puhkes nutma. Marina tõusis ja ulatas naisele veeklaasi. „Marina, kas siin faksiaparaat on?“ „Jaa, on. Alles saime, kui jaoskond kuu aega tagasi avati. Prefekt kinkis.“ 13

Palgasõdur VI

„Väga hea. Faksige see pilt ja tüdruku tundemärgid linna korrapidajale, seal on Laasik. Andke talle kõik tundemärgid, koos riietuse kirjeldusega. Laasik peab informeerima kõiki patrulle. Las saadab ka liikluspolitseile ja päästeametile tundemärgid.“ Marina noogutas vaikides. „Proua Maasik, kas teil on veel lapsi?“ „Ei ole, rohkem pole saanud.“ „Kus teie mees on?“ „Me elame Maarika isaga lahus. Ma elan koos oma ema ja isaga nende majas. Aga lapse isa on väga korralik, ta on alati meid abistanud.“ „Kui teil on praegu keegi kodus, siis minge sinna.

Me anname teile teada, kui olukord peaks muutuma.

Veel, kui teile keegi helistab ja te ei tunne teda, siis öelge, et helistagu kümne minuti pärast tagasi. Helistage kohe meile, me räägime ise temaga. Veel täna õhtul pannakse teie telefonile külge aparaat, mis fikseerib kõik kõned.

Me ei tule teid koju tülitama, teeme seda keskjaamas.“ „Härra komissar, kas te arvate, et minu laps on röövitud?“ „Esialgu ei arva, aga igaks juhuks teeme need asjad ära. Mine tea, millega meid üllatatakse. Aga ma tänan teid, proua Maasik, nüüd võite koju minna. Kui saate, siis puhake. Kui on mingeid uudiseid, siis me ütleme teile.“ Proua Maasik pühkis põskedelt pisaraid ja asus minekule.

14

Pirita tüdruk

„Veel üks asi. Marina annab teile ühe numbri ja seletab, kuidas seda inimest ööpäevaringselt kätte saada.

Tema jääb meie vahendajaks.“ Marina kirjutas paberilehele telefoninumbri ja ulatas selle lahkuvale naisele. Mändmaa võttis laualt telefonitoru ja valis korrapidaja numbri. „Tiit, kohe saadab Marina sulle kadunud tüdruku pildi ja tundemärgid. Saada need patrullidele välja. Teata palun Elmar Tammele, Ojale ja Zurabile, et kell kaheksa hommikul on koosolek minu kabinetis. Kutsu Annika ka. Ma aiman halba.“

15