Mannari laht
Lakadiivi meri
Bengali laht
Jaffna
India
• Trincomalee • Anuradhapura • Polonnaruwa
Sigiriya •
SRI LANKA INDIA ookean
Kandy Colombo
• Ratnapura Galle
SRI LANKA
SRI LANKA Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik Shri Lanka Prajathantrika Samajawadi Janarajaya Pealinn ametlik: Sri Jayewardenepura Kotte, de facto: Colombo Rahvaarv 20,3 miljonit (2012) Pindala 65 610 km2 Raha Sri Lanka ruupia Riigikeeled singali ja tamili Rahvuspäev 4. veebruar Hümn “Sri Lanka Matha” Rahvuslill täht-vesiroos
Saareriik Sri Lanka, mis vahepeal kandis ka Tseiloni nime, asub Indiast lõunas India ookeanis. Seda looduskaunist saart on kutsutud nii hüatsintide ja rubiinide saareks, kui ka Idamaa pärliks ja India pisaraks. Hollandlased andsid talle nimeks Tseilon ja alles 1972. aastal sai saar oma praeguse nime Sri Lanka (‘särav maa’). Riigi lipul olevat lõvisümbolit seostatakse legendaarse aarjalasest printsi Vijayaga, kes tuli 6. sajandil Põhja-Indiast ja vallutas oma väega Sri Lanka saare. Teda peetakse kohaliku põhirahva singalite esiisaks.
See on kange alkohoolne jook, mida destilleeritakse Lõuna- ja Kagu-Aasias fermenteeritud kookospalmimahlast, suhkruroost, teiste palmide mahlast, teraviljast või puuviljadest, sõltuvalt riigist, kus seda valmistatakse. Destillaati tihti segatakse, seda lastakse küpseda puust vaatides, filtreeritakse ning lisatakse maitseaineid, vastavalt tootja eesmärgile. Arrakit ei tuleks sega ajada araabiamaadel (Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas) tehtava aniisimaitselise joogi arakiga. Sõna arak tähendab kondenseerimist, kas magusat või kanget jooki, mis enamasti on neil aladel valmistatud rosinatest ning on maitsestatud aniisiga. Arraki päritolu on aga seotud Indiast pärit areekapalmiga (Areca) ja nende viljade areekapähklitega. Piimjas kookospalmi (Cocos nucifera) mahl saadakse palmiõite pungadest, enne kui nad õide puhkevad. Seda mahla korjavad õppinud meded „toddy tappers” puulatvadest igal hommikul
päikesetõusul. Ühelt puult võib saada kuni 2 liitrit mahla päevas. See rikkalikult suhkruid ja pärmi sisaldav mahl kääritatakse suurtes puunõudes (halmilla või pöök) ning saadakse kergelt alkoholi sisaldav jook toddy või palmivein (alkoholisisaldus 5–7%), mida siis edasi destilleeritakse 24 tunni jooksul kaheastmeliselt, kas padadestillaatoris või kolonndestillaatoris, või mõlemas, ning saadakse alkohol (esimesel destillatsioonil kangusega 20–35%, teisel 60–80%). Margiti protseduurid erinevad, samuti ka see, kas valmis napsi tarbitakse kohe, või lastakse sellel halmilla-tünnides küpseda. Parematele arrakitele, mis maitselt on kusagil enamasti viski ja rummi vahel, ei lisata mitte midagi. Odavamad seal toodetud arrakid on segud kookospähkli arrakist ja teraviljaalkoholist. Erinevad tüübid: • premium küpsenud – pärast destillatsiooni küpsevad hamilla vaatides kuni 15 aastat enne segamist – Ceylon Arrack, V.S.O.A. (Very Special Old Arrack), VX, Old Reserve ja Extra Special; • premium selged – ei ole lastud küpseda, kuid pärast korduvat destilleerimist on mitmeid kordi filtreeritud, et saada mahedamaid jooke – Double Distilled ja Blue Label; • tavalised – segatud kas teraviljast või melassist tehtud neutraalse alkoholiga. Lõuna-Indias, kust see jook ka pärit on, kutsutakse seda kallu’ks, ka raa (Sinhala), ning panam culloo. Praegu on kookospähkli arraki peamine tootja Sri Lanka. Kangus on tal 33% ja 50% vahel.
Kookosest tehakse Sri Lankal peale arraki ka viskit
309
308
Arrak