Või
mis iganes põhjus –kas süda või king –jõuluõhtul, täis kessede vihkamist hing, Grinch koopasuul seisis, lõust viltu ja mossis, all majades süttinud tulesid passis.
Sest teadis ta hästi, et kessed kõik töös –seal vanikuid sätivad talvises öös.
„Ja siis veel need sokid!“ Grinch turtsus ja purtsus.
„Need jõulud, mis käes, tuleb ajada untsu!“
Ta trummeldas sõrmi, peas mõte, mis jõle:
„Peab tegema nii, et neid jõule ei tule!“ Sest et homme, oo jaa ...