1984. aastal avaldas Prantsuse ajaloolane Pierre Nora (1931–2025) esimese raamatu oma seitsmeköitelisest koguteosest Prantsuse mälupaikade kohta. Sellest sai alguse mälupaikade (pr le lieu de mémoire, ingl memory space, sks Erinnerungsort) kontseptsiooni võidukäik üle kogu maailma ning praeguseks on suurel osal Euroopa rahvastest olemas oma mälupaiku käsitlevad koguteosed. Mälupaigad pakuvad kollektiivsele mälule pidepunkte, mis seda organiseerivad ja elavana hoiavad. Mälupaigad on rahvusliku identiteedi kandjaina eluolulised, sest nad aitavad rahvastel püsida iseendana. Nüüd on lugejate ees raamat ka Eesti mälupaikadest. Usutluste ja küsitluste abil sai välja sõelutud 25 inimestele enim hinge läinud mälupaika Eestis. Neist kirjutatud esseed moodustavadki käesoleva raamatu. Juttu tuleb rahvuslikest sümbolitest ja suurüritustest, nagu sinimustvalge lipp ja laulupidu, müütilistest või mütoloogilistest kangelastest, nagu Kalevipoeg ja Lembitu, aga ka legendidest, nagu Julius Kuperjanov või metsavennad, samuti mu
