Igaüks teab, et rebane on oranž, hunt hall ja tibu kollane. Kuid mis värvi on kameeleon Värvik? Vaat seda ei teadnud ta õieti isegi. Sündides oli ta igatahes mitmevärviline. Aga siis muutus kõik...
Igal hommikul ärkas Värvik erinevas meeleolus. Ja kui ta siis peeglisse vaatas, nägi seal kord rohelist, kord punast, kord hoopis violetset kameeleoni. Värvik sattus segadusse. „Miks ei ole mina selline nagu kõik teised?“ mõtles ta. „Kes ma üldse olen? Karu? Okassiga? Või metsik opossum?“
Väike kameeleon Värvik asub teele, et saada vastust küsimustele, kes ta on. Ta tutvub erinevate loomadega ja loodab leida sarnasust. Kuid iga kord, kui Värvik tunneb emotsiooni, läheb ta ka väljastpoolt seda värvi, mis tunne on tema sees. Nii ei sarnane ta ühegi teise loomaga ja peab muudkui edasi rändama, kuni kohtab lõpuks papagoid. Kogenud lind selgitab Värvikule, et kõige olulisem on olla iseenda moodi ja hinnata end sellisen, nagu sind on loodud.
Lisaks liigutavale ja õpetlikule Värviku loole pole siiski tegu üksnes jutura
