jaanuar 2014

jaanuar 2013

Eesti ametiühingute Keskliidu uudiskiri

tall i n k i s st r e i g

iti

ME STREIGIME! 13. jaanuaril Tallinkis korraldatud tunniajasel hoiatusstreigil kogunes reisisadama D-terminali juurde meelt avaldama üle 150 inimese, kokku oli streikijaid umbes 360.

Kuidas sündis Tallinki töötajate palgakokkulepe Eesti pangad lähevad üle üle-Euroopalisele arveldussüsteemile >> Loe lk. 2-3

Kuidas ja kuhu laienesid ametiühingud organisaatorite toel möödunud aastal? >> Loe lk. 4-5

EAKL Tartu osakonna juhatajal Arno Arukasel täitub sel ametikohal 15 tööaastat >> Loe lk. 6-7

2

H omme Parem

JAANUAR 2014 JUHTKIRI Seadusi tuleb nagu Vändrast saelaudu Pea iga päev toob mõne sõnumi seaduseelnõust, mis juba riigikogus või veel valitsuses kooskõlastusringil.

Kõiki ei jõuta partneritele lugemisekski saata. Siiski, hoiame ennast asjadega kursis ja püüame erinevate partnerite abiga vildakaid paragrahve sirgemaks väänata.

Kollektiivlepingu ja kollektiivsete töötülide lahendamise eelnõust peaks varsti tulema uus versioon. Lisaks on kõige tähtsamana tulnud kooskõlastusele töövõime toetuse seaduse eelnõu, mis teeb põhjalikult ringi tänase töövõimetuspensionide süsteemi.

Oleme taotlenud avalikku kohtumist sotsiaalministriga veel enne, kui 7. veebruariks oma seisukohad anname.

Põhjapanevaid küsimusi on seitse.

Väiksemad, aga siiski olulised asjad: töötukassale on teinud muret kontingent „kavalpäid-ärimehi“, kes osavasti vähese maksu eest end töötukindlustusel ülal laseb pidada, samal ajal kui nad justkui tasuta oma firmas tööd teevad ja dividende teenivad. Ausa korraloomise raames on Riigikokku jõudnud eelnõu, mis aga piirangutega vähe üle pingutab, välistades tööturaha saajate hulgast kõik, kel vähegi mõni kunagi tehtud ettevõte alles.

Eelnõusse on sattunud ka mittetulundusühingute ja ühistute juhatuse liikmed, kes oma priitahtliku kõrvaltegevuse eest mingitki väikest raha saavad.

Sellele astume julgelt vastu – loodame peagi kohtuda sotsiaalkomisjoniga ja pakkuda välja paremad sõnastused.

Salamisi on tsiviikohtupidamise seadustiku sappa peidetud säte, mis võtab uutelt kutsehaigetelt võimaluse esitada oma kahjutasunõue ettevõtte vastu, kes kutsehaiguses tõenäoliselt süüdi on. Ja veel: lõputu vaidlus, kes ikkagi määrab töötuskindlustusmakse suuruse, on taas Riigikogus. Nimelt püüab valitsus riigieelarve baasseadusega öelda otse – tööandjate-ametiühingute jutt jäägu nõuande tasemele, otsuse teeb valitsus ikka omatahtsi. Selles on meil tööandjatega õnneks ühine positsioon.

Peep Peterson, EAKL esimees

Tallinki töötajad saavu olukorras, kus alates 1997. aastast on Eestis keskmine brutopalk kasvanud 3,89 korda ja Tallinki laevadel vaid 2,5 korda ning omanike vara on lisaks väljamakstud dividendidele kasvanud 8% jagu, on ka töötajatel saabunud aeg nõuda ja saada töö väärtusele vastavat tasu,“ märkis EMSA esimees Jüri Lember pöördumises. Tallinki esindajad väitsid aga Äripäevas, et nende firmas on palk niigi Eesti keskmisest kõrgem (kuigi koos lisatasudega kõigest kümnendiku võrra).

Meediasse jõudnud info kohaselt juba Et Tallinki esindajad püüdsid ametiühingu septembri algusest vindunud läbirääkimised hinnangul kolmepoolse kokkusaamisega muutusid töötüliks, kui Tallinki töötajaid ametiühingu, lepitaja ja tööandja vahel veniesindav EMSA esitas 13. detsembril ettetada, tuli 8. jaanuaril esimest korda avalikult paneku 15-21protsendiliseks palgatõusuks (see oli üle 6% väiksem kui esmaselt esitatud jutuks hoiatusstreigi korraldamine. Tallink kuulutas selle küll esimese hooga ebaseatöötasu tõstmise nõue). Ehkki samu liine duslikuks, kuid ka riiklik lepitaja tunnistas, sõitvatel teiste firmade laevadel on palgad et see väide ei vasta tõele. 13. jaanuaril kuni kolmandiku võrra kõrgemad, oli Tallink seisukohal, et piisab 5% suurusest palgatõu- hoiatusstreik toimuski.

Streigiti laevadel nii Tallinnas, Helsinkis, sust, mille nad tõstsid mõne aja möödudes Stockholmis kui ka merel. Streigi ajal Tallinna 5,5% peale.

Et kumbki pool oma seisukohast ei tagane- Vanasadamas asunud laevade Star ja Victoria 150 streikivat laevapereliiget osalesid nud, pöördus EMSA 20. detsembril riikliku D-Terminali ees streigikoosolekul. lepitaja poole. „Olukorras, kus Eesti lipu all Edasi käis kõik võrdlemisi kiiresti: üle nelja asub meie sõlmitud kollektiivlepingu alusel jaanuarist tööle kaks laevaperet 30% kõrge- kuu kestnud läbirääkimised said põhimõttelise lahenduse kahe nädalaga. mate põhipalkadega kui on täna Tallinkis;

Pikka aega kestnud palgatüli Tallinkis sai 29. jaanuaril lõpuks lahenduse: Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) ja Tallinki juhtkonna esindajad kirjutasid alla kokkuleppele, mille kohaselt tõuseb töötajate palk jaanuari algusest alates keskmiselt 8,4%.

Eesti pangad lähevad arvelda

Alates 1. veebruarist 2014 lõpetab töötamise Eestis seni kasutusel olnud arveldussüsteem ning pangad liituvad Euroopa majanduspiirkonna arveldussüsteemiga (SEPA). See muudab maksete tegemise ühesuguseks terves Euroopa Liidus (ja lisaks ka Islandil, Liechtensteinis, Monacos, Norras ning Šveitsis).

Selle plusspoolele võib kanda Euroopa-maksete ülekandekiiruse kasvu (raha peab saajani jõudma hiljemalt järgmiseks tööpäevaks ja jõuab juba praegu tavaliselt isegi kiiremini), nende arveldustasude ühtlustumise Eesti-siseste maksetega (Euroopa-makse teenustasu peab olema sama suur kui riigisisese makse eest võetav tasu ja pangad ei tohi raha saaja käest küsida lisatasusid) ning kui käivitunud on Euroopa otsekorralduse süsteem, siis ka võimaluse teha püsimakseid üle Euroopa – kui keegi

tahab näiteks Helsingi või Dublini korteri eest püsimaksega üüri maksta, ei pea ta tulevikus enam selleks Soome või Iirimaa pangas eraldi arvet avama. Tulevikus ei ole enam vahet, kas rahaasjade ajamiseks kasutatakse panka oma kodumaal või mujal Euroopa Liidus ja kui vaja, saab valida soodsamad makseteenused ka mõnest teisest riigist.

Miinusena muutuvad aga pangakontode numbrid: senise ette lisandub kuuekohaline numbri- ja tähekombinatsioon ehk rahvusvaheline IBAN-kood (International Bank Account Number - riigikood EE ja veel neli numbrit; kui mõnes pangas on kontonumber lühem kui 14 kohta, lisandub kontonumbri ette ka vajalik arv nulle, et 14 numbrit täis saaks), mis on tegelikult ka Eestis piiriüleste maksete puhul kasutusel juba alates 2004. aastast ja sisaldab ka kontrollnumbrit, mis tagab makse tegemisel selle, et klient sisestab numbri õigesti.

Eraisikute jaoks ei muutu praegu küll piltlikult öeldes õieti midagi. Uued kontonumbrid on küll internetipangas nähta-

Homme Parem

JAANUAR 2014

utasid palgakokkuleppe

STREIGIKOOSOLEK: D-terminali juurde kokku tulnud streikijatele pidas kõne EMSA esimees Jüri Lember.

amisel üle SEPA-maksetele val, kuid eraisikute Eesti-siseseid makseid tehes teisendab pank need ise uuele kujule. Teisiti öeldes – uuel kujul kontonumbrit on soovitatav kasutada, aga ilmtingimata seda tegema ei pea, vähemalt mitte esimese aasta jooksul.

Muretsema ei pea ka need eraisikud, kes on oma arvete tasumiseks teinud otse- või püsikorralduse - automaatne maksmine jätkub, muutub lihtsalt nende nimetus (edaspidi on need e-arve püsimaksed) ja vajalikud muudatused teevad üldjuhul pangad ise. Kõik Eesti suuremad ja olulisemad maksetesaajad (Eesti Energia, EMT jne.) on Swedbanki teatel end uue süsteemiga juba kohandanud. Uut teenust ei pruugi soovida kasutusele võtta pigem seni otsekorraldusega makseid saanud väikesed juriidilised isikud, näiteks osa korteriühistuid või huviringe. Kui arve saaja e-arve teenusele üle ei lähe, peavad inimesed edaspidi tasuma arveid muul moel, näiteks internetipangas. Siiski hindavad Swedbanki analüütikud, et peale 1. veebruari leiab neid kõige rohkem kahel juhul sajast.

Küll tähendab kontonumbrite vahetus muudatusi ettevõtetele – need tuleb ära muuta nii andmebaasides kui arvete ning blankettide peal ja internetilehel. Pangad võivad küll ka juriidilistele isikutele pakkuda esialgu vastavat teisendust, aga selle kohta tuleb infot küsida oma kodupangast.

Maksete tegemiseks failivahetust kasutavatele ettevõtetele muutub kohustuslikuks ISO failiformaat, samuti on oluline teada, et peale 1. veebruari peab kontonumber ka maksekorralduse failis olema esitatud IBAN kujul ja alates veebruarist peab raamatupidaja internetipangas kõik maksed sisestama ükshaaval. Lisaks tuleb koostöös pangaga kontrollida, et kõik uuendused toimivad ja maksete tegemine töötab. Küll aga kaob 1. veebruarist 2014 Eesti Pangale piiriüleste maksete deklareerimise kohustus, mida kasutati statistika pidamiseks.

Täpsemat infot kõigi muudatuste kohta leiab nii Eesti Panga, kõigi suuremate pankade kui ka ka Eesti Pangaliidu veebilehtedelt.

3

Müüdi Kloostrimetsas asuv EAKL kinnistu EAKL Tallinnas Kloostrimetsa teel asuv kinnistu (kunagine Kalevi motoklubi), millele otsiti ostjat juba seitse aastat, on tänaseks omanikku vahetanud ja ka raha selle eest EAKL arvele laekunud.

Müügisummaks kujunes 560 000 eurot ja see oli kõrgeim pakkumine, mis kogu müügiperioodi vältel kinnistule tehtud (ka müügiprotsessis eksperdina osalenud Arco Vara hindas möödunud aastal selle võimalikuks müügihinnaks 470 000 eurot).

EAKL volikogu kinnitas müügitehingu 19. detsembri koosolekul.

Müügist saadud raha kulub EAKL uue keskuse välja arendamiseks Tallinnas Laulupeo tänaval. Selle projekteerimistöödega on arhitekt juba alustanud, reaalse ehitustegevuseni jõutakse esialgse plaani järgi juba suve lõpus.

Piret Räim läks pensionile 14. jaanuaril tähistati Kuressaares EAKL Saaremaa osakonnas pidulikult osakonna juhataja Piret Räime pensionile minekut. Piret oli olnud ametiühingutööl viimased kümme aastat.

Saaremaa osakonna tööd hakatakse edaspidi juhtima Pärnust. Sarnaselt Tööinspektsioonile korraldataksegi ametiühingutööd edaspidi neljas regioonis, mille keskused on lisaks Pärnule Narvas, Tartus ja Tallinnas.

Kuressaare ametiühingu kontor jääb siiski alles, selles jäävad koos käima usaldusisikud.

“Mul on tore pere ja ma tahan täita vanaema rolli, sest lapselapsed ei ela paraku mitte Saaremaal,” rääkis Piret oma edasistest plaanidest. “Ma ei taha, et mul on kuklas pidevalt kiire-kiire.“ Meie väike Piret tegi tööd alati oma suure ja sooja südamega. Aitäh, Piret, tehtud töö eest!

4

H omme Parem

JAANUAR 2014

Ametiühingute juhtorganisaat öeldes tuli mullu paar uut liig Ametiühingute keskliidu tegevus laienes 2013. aastal hotellidesse ja logistikasse. Samuti alustasid uued ametiühinguorganisatsioonid tööd mitmes tuntud tööstus- ja kaubandusettevõttes. Suuresti võib selle kirjutada Balti Organiseerimisakadeemia (BOA) raames tegutsevate organisaatorite arvele. „Mullu aitasid organisaatorid kaasa kuue uue osakonna loomisele ja tõid ametiühingusse juurde üle poole tuhande liikme. Piltlikult öeldes tuli paar liiget juurde igal tööpäeval,“ ütleb juhtorganisaator Risto Raudkivi.

de ning lõpuks ei jäägi töötajatele muud võimalust kui mujale minna või proovida ametiühing luua ja selle abil tööandjaga piirid paika panna. Tean vähemat kolme suurt ettevõtet, kus on ainuüksi peale ametiühingu loomist nõutavate lisatundide hulka vähendatud ja töötajaid juurde võetud.

Kui veel meenutada, mis on ametiühingu loomisele tõuke andnud, võiks nimetada näiteks mõne ettevõtte keskastme juhi suutmatust tööd efektiivselt korraldada – tehakse vigu ja aetakse need töötajate kaela, kuid juhtkonnani tegelikud põhjused ei jõua. Ametiühingus nähakse jõudu, kes suudab tegelikud probleemid juhtkonnani viia.

Mida on nimetatud põhjustena, miks üldse ametiühingut luua?

Esimese põhjusena meenub soov olla tööandja poolt austatud, tunda end vajalikuna. Tunnetatakse, et kui tööandja arvab end igast üksikust töötajast eraldi tihti kõrgemal olevat, siis ametiühing (ja ühtlasi sellesse kuuluv töötaja) on tööandjale võrdne partner, kellega läbi rääkida.

Seni pole saadava töötasu suurus olnud otseselt suurimaks probleemiks mitte kellelgi. Umbes pooltel juhtudest on nimetatud põhjusena pigem ebaselgeid palgasüsteeme – inimesed ei saa aru, kuidas ja mille alusel määratakse preemiaid ning lisatasusid, boonuste ja lisatasude süsteemid tunduvad töötajatele olevat loodud selleks, et maksta võimalikult väikest põhipalka. Näiteks hotellimajanduses oleme näinud ettevõtet, kus lisatasud moodustavad töötasust ligi poole ning tööandja võib neid igal hetkel selgitamata vähendada, ilma et töötajatel selle üle vähimatki kaasarääkimisõigust oleks. Ja praktika näitab, et kui tööandja tõstabki põhipalka (näiteks miinimumpalga kasvu tõttu), võivad selle võrra väheneda lisatasud.

Peaaegu pooltel juhtudel minu praktikas on olnud probleemiks töö- ja puhkeaja jaotus: tööandja planeerib ja nõuab töötajatelt üha rohkem lisatun-

Mis on suurimad takistused, millega organisaatorid on ametiühingu loomisel kokku puutunud?

Suurim probleem on inimeste hirm kaotada töökoht, kui nad ametiühingust kasvõi kellegagi räägivad ja tööandja sellest teada saab, kuigi praktikas tean ainult ühte juhust, kui nii ka tõepoolest läks. Ja ka siis oli konkreetse töötaja enda käitumine küsitav (täpsustuseks – soovitan ametiühingusse astujatele edaspidi piltlikult öeldes tööandja kabineti ust jalaga lahti lööma mitte minna, vähemalt mitte kohe esimese asjana).

Veel väärib märkimist vanemate töötajate kogemus nõukogudeaegsest ametiühingust, mille järgi endale ka praegusest pilt kujundatakse. Mul oleks palju kergem, kui nõukogude ajal oleks ametiühingut nimetatud kuidagi teistmoodi ja tolleaegse tegevuse sisule vastavamalt.

Samuti on inimestel tihti arvamus, et ametiühing on kontor kuskil kaugel, mis siis nende probleeme lahendab. Tuleb selgitada, et ametiühing, kes töökohal asju ajab, on siiski nemad ise.

Kuidas neid hirme hajutate?

Meie põhisõnum on see, et kui tahetakse midagi üldse muuta, tuleb selleks vähemalt midagi ka ise teha, keegi teine seda kuskilt kaugelt teha ju ei saa. Selgitame, kuidas konkreetseid muresid läbi ametiühingu võib lahendada.

RÄTIKUAKTSIOON: Möödunud aasta Smarten töötajatele erksavärvilisi rätiku Kui palju on ametiühingusse astumist mõjutanud liikmemaks – ikkagi 1% palgast?

Oleme sellega tõesti kokku puutunud.

Mõne sellise inimese leiab pea igast ettevõttest.

Millistesse ettevõtetesse on üldse võimalik luua ametiühingut, mis ka efektiivselt tööle hakkab?

Hästi töötava ametiühingu loomise eelduseks on selliste inimeste olemasolu, kes on kollektiivis ka ametiühinguta eestvedajaks kujunenud ja hiljem võiksid usaldusisikuteks kujuneda; reeglina on nad teistest aktiivsemad ja nende arvamusega arvestatakse töökohal.

Selliseid liidreid peaks ettevõttes olema mitu, et nad saaksid üksteisele toeks olla. Ja kui ettevõttes võiks tekkida mitu osakonda (nt erinevates allüksustes), on

Homme Parem

JAANUAR 2014

5

tor Risto Raudkivi: „Piltlikult get juurde igal tööpäeval.“ Organiseerimistööga alustati soomlaste toel

“Ettevõtetes, kus seni ametiühinguid organiseerinud oleme, on nendega praeguseks liitunud kõigist töötajatest kolmandik kuni kaks kolmandikku.”

Risto Raudkivi

23. detsembril jagasid ametiühinguorganisaatorid laoettevõtte

uid, mida need omavahelise solidaarsuse näitamiseks kandsid.

Balti Organiseerimisakadeemia (BOA) projekt sai alguse 2010. aastal Põhjamaade tööstussektori ametiühingute abiga. Selle idee oli koolitada Baltikumis välja kutselisi ametiühinguorganisaatoreid.

Kui seni oli lähtutud loogikast, et ametiühingud on teenust pakkuvad organisatsioonid, siis uus kontseptsioon rõhub eelkõige töötajate ja ametiühinguliikmete aktiivsuse suurendamisele.

Organisaatoritena töötavad praegu: - Risto Raudkivi (juhtorganisaator) - Veiko Mölder (transport) - Monika Maljukov (tööstus) - Siim Aarmaa (tööstus) - Oksana Nikolajeva (kaubandus ja teenindus) - Natalja Kunitsõna (raudtee)

ka loogiline, et igas osakonnas on oma usaldusisik.

Seejuures näitab praktika, et inimesed, kellel on tekkinud soov ametiühingut luua ja need, kes ametiühingut hiljem juhtima hakkavad, polegi enamusel juhtudest samad.

kolmandik kuni kaks kolmandikku. Inimestest, kellega organisaator on isikliku kontakti saanud, on liitunud kolm neljast. Lõplikku tulemust on raske ennustada seetõttu, et jutt käib ju alles möödunud aastal asutatud ametiühingutest.

Kuidas ametiühing ettevõttes tavaliselt välja kujuneb?

Laias laastus leiab ettevõttest kohe liitujaid umbes 10%, veel 20% kardavad algul ja liituvad riburada pidi kolmenelja kuu jooksul. Veel kolmandik jääb ootama ja vaatama, mis edasi saab.

Ja viimane kolmandik ei oskagi ametiühingust huvituda, sest pole sellest eriti midagi kuulnud.

Ettevõtetes, kus seni ametiühinguid organiseerinud oleme, on nendega praeguseks liitunud kõigist töötajatest

Kas mingit rolli mängib ka liituja vanus?

Reeglina mitte. Noorim liituja on olnud 18, vanimad aga juba pensionieas.

minutiga. Väga tihti on vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed tahtnud teada saada, mis siis nende töölepingus õieti kirjas on ja kas nad on ikka kohustatud ületunde tegema.

Aga meenub ka näiteks juhus, kui üks laotöötaja kurtis, et peab tööle tulema enne tööpäeva algust ja oma töökoha tasuta lumest puhtaks lükkama, et saaks üldse oma tööd teha. Lõpuks hakkas tööandja talle ka selle eest siiski maksma, kuni see töö lumesahale anti.

Milliste isiklike muredega on töötajad uute ametiühingute poole pöördunud, mida on nende lahendamiseks tehtud? Ühes tööstusettevõttes pöördus töötaja ametiühingu poole, kuna puhkuseraha ei laekunud õigeaegselt. Peale usaldusisiku sekkumist lahenes asi 15

Mitmes ettevõttes praegu töö käib, kuhu on oodata järgmisi osakondi?

Vähemalt viies ettevõttes on oodata osakonna loomist selle aasta jooksul. Üldse kaalume hetkel organiseerimistegevuse alustamist kokku paarikümnes ettevõttes. Suurimat murrangut ootame ise logistikas ja toiduainetetööstuses.

6

H omme Parem

JAANUAR 2014

„Oleme otsinud, leidnud, pettunud Ametiühingute keskliidu Tartu piirkonna juhil Arno

1. veebruaril saab mul täis 15 aastat tööd EAKL Tartu osakonnas. Alljärgnev on põgus ülevaade selle aja jooksul tehtust, nii nagu mina seda näen.

Selle aja jooksul on korraldatud aktsioone Tartus ja Võrus ning aidatud kaasa aktsioonidele Tallinnas. Oleme andnud ametiühinguliikmetele õigusabi ja osalenud töövaidluskomisjoni töös. Suurt rõhku on pandud elukestva õppe edendamisele ametiühingutes. Oleme otsinud, leidnud, pettunud ja tundnud õnnestumise rõõmu.

Idee ametiühingu piirkondliku koostööosakonna loomiseks saime me Tartus kolleegidelt Soome ametiühingutest. 1993. aasta veebruaris ja 1995. aasta mais osalesin soome kolleegide abiga ametiühingualastel koolitustel Kiljava koolituskeskuses. Ma ei olnud esimene, mitmed kolleegid ametiühingust olid sarnastel koolitustel juba käinud.

Alustasime piirkondliku koostööd Tartu erinevate ametiühingutega ja tegime ühiselt koolitusi - alates 1. juulist 1992 jõustusid riburada pidi uued tööseadused ja neid oli vaja kasutama õppida. Tartus tegutsesid sel ajal juba transpordi ja metsatöötajate ametiühingute piirkondlikud osakonnad. Sealt saadud positiivne kogemus andiski indu minna koostöölt ettevõtetega edasi piirkondlikule koostööle.

Samal ajal lagunesid ettevõtted ja koos sellega lõpetasid tegevuse mitmed ametiühingud. 1995. aasta sügisel tulid kokku kümmekond Tartu ametiühingute esindajat, et otsida ametiühingu tegevuse arendamiseks uusi lahendusi ja siis leitigi, et ametiühingute keskliidu koosseisus on kasulik asutada Tartu piirkondlik osakond. Tegime selle ettepaneku EAKL juhatusele. Ka kolleegid Soomest lubasid aidata ja aitasidki - nende abiga saime mööbli, arvuti ja paljundusmasina.

Otsus moodustada EAKL Tartu piirkondlik koostööosakond võeti EAKL juhatuses vastu 19. aprillil 1996. Esimeseks osakonnajuhatajaks sai Matti Timmermann, mina olen sel ametipostil alates 1999. aasta 1. veebruarist. Meie osakond tegutseb Tartu- ja Võrumaal ning alates 2013. aasta juunist ka Viljandimaal.

1996.aasta suvel käivitus EAKL koostööprojekt Soome ametiühingute keskliitudega (SAK ja STTK), mille käigus loodi tihedad sidemed Tampere ja Jyväskylä piirkondlike ametiühingukeskustega.

Hiljem lisandus koostöö Hämeenlinna ja Turu ametiühingukeskustega. Ka teised Soome ametiühingud on meile nõu ja jõuga abiks olnud.

Tähtis roll piirkonna ametiühingutöös on olnud koolitusel. Aastatel 1996 ja 1999 ning 2007 Võrus tegime põhjalikumad analüüsid, kuidas selles vallas edasi minna. Leidsime, et vajame eelkõige koolitusi, kus õpime ühiste programmide järgi ametiühinguasjadest sarnaselt aru saama. Ja nagu ütles hea koostööpartner Reino Nygren STTK-st, tekib koostöös sünergia ja omavaheline suhtlemine loob küünarnukitunde.

Koolitustel oleme käsitlenud koostöökogu koosolekutel soovitud teemasid.

Alates 2003. aastast oleme kasutanud EAKL koolitusmooduleid.

Koolituse ajakava oleme ette teatanud tavaliselt aastaks, erakorraliste koolituste puhul hiljemalt koolitusele eelneva kuu 23. kuupäevaks. Üldjuhul oleme lähtunud põhimõttest, et inimesed peaksid koolitusest teadma ette vähemalt 90 päeva. Ka kõikide koolituste ajakavad oleme õppijatele terve kursuse kohta kätte andnud aegsasti enne koolituse algust.

Kui alguses keskendusime koolitustel

„Meie ametiühinguaktiivi paremale suhtlemisele aitab kaasa ühine seltsielu. Aktiivse osavõtu on pälvinud näiteks meie ühised suvised ekskursioonid teemal „Tunne Eestimaad“.“

rohkem tööelu reguleerivatele seadustele, siis viimasel neljal aastal oleme kõige rohkem teinud neljatunnist stardikoolitust. Alates 2010. aasta septembrist on olnud 27 sellist stardikoolitusõppust, kus on osalenud kokku 107 ametiühinguaktivisti. Jätkuvalt soovitakse ka nii individuaalseid kui ka kollektiivseid töösuhteid käsitlevaid koolitusi. Koolitus on teema, mis hoiab tegevuses ka koostöökogu.

Koolitajatega pole alati kõige lihtsam olnud. Ametiühingute koolitajate taset parandas aga 2006. aasta 24. septembril koolitaja tunnistuse saanud 20inimeseline grupp, mis lõpetas Tartu Rahvaülikoolis 160tunnise täiskasvanute koolitajate kursuse. Õppegrupis olid enamuses ametiühinguaktivistid Tartu piirkonnast, kuid ka Tallinnast ja mujalt. Minagi sain sealt vastava tunnistuse lisaks Kiljava koolist saadud täiskasvanukoolitaja tunnistusele.

Homme Parem

JAANUAR 2014

7

ja tundnud õnnestumise rõõmu.“

Arukasel täitub sel ametikohal 15 tööaastat

Arno Arukase tee ametiühingutes: 1969-1970: Viljandi EPT osakonna mehaanik ja II osakonna ametiühingu organisaator 1977-1992: Elva Metsamajand peamehaanik, 1981- 1992 sealse ametiühingu esimees 1992-1993: Eesti Metsatöötajate Ametiühingu Tartu ja Jõgeva maakonna piirkondlik usaldusisik 1993 -1999: Eesti Metsatöötajate Ametiühingu aseesimees Alates 1999: Eesti Ametiühingute Keskliidu Tartu osakonna juhataja Lisaks: 1991 -1995: EAKL õiguskomisjoni liige 1996- 1999: Eesti Vabariigi Valitsuse ja EAKL Riigitöötajate palgakomisjoni liige.

Alates 1997: Tartu Töövaidluskomisjoni liige.

Oluline koht koostöökogudes on olnud elektroonilise infovahetuse arendamisel. EAKL Tartu koostöökogu elektroonilise infokausta käivitasime juba 2002. aastal, Võru koostöökogu oma 2006. aastal ning Viljandi oma koostöökogu tegevuse taastamise järel 2013. aasta juunis. Infokaustaga liitumiseks tuleb ametiühinguliikmel oma soovist lihtsalt mulle teada anda, ka sellest lahkumine käib samal moel. On olnud nii liitujaid kui ka lahkujaid.

Väga tähtsal kohal on olnud uute ametiühingute ja ametiühinguosakondade asutamine ja uute liikmete värbamine.

Oleme seda oma piirkonnakeskuses teinud koostöös konkreetsete liikmesliitudega ja seda teemat pidevalt käsitlenud Eesti Ametiühingute Keskliidu infokiri Homme Parem

ka koostöökogu koosolekutel. See on olnud mitmel korral ka eraldi koolituse teema.

Ehkki oleme saavutanud teatud tulemusi, tunnistan, et asi võiks siiski parem olla.

Tööõiguse alast nõustamist oleme teinud ühiselt, aja jooksul on inimesi juurde tulnud.

Seda tööd teevad praegu peale minu veel näiteks Elle Pütsepp, Kalle kalda, Alder Jakobson, Iivi Luik , Inge Leitu, Marika Ilisson, Sirje Viilup, Maie Raitar ja Maret Konson.

Ametiühingupoolse õigusabi tähtsus suurenes veelgi peale uue Töölepinguseaduse jõustumist.

Meie ametiühinguaktiivi paremale suhtlemisele aitab kaasa ühine seltsielu, mis seob kolleege ja kutsub koostöökogude töös rohkem osalema. Aktiivse osavõtu on pälvinud meie piirkonna ametiühinguaktiivi Toimetaja: Marko Kadanik 6412 808 marko@eakl.ee

suvised ekskursioonid teemal „Tunne Eestimaad“. Heaks tavaks on saanud koostöökogu iga-aastane jõulupidu, kus võtame ühtlasi kokku aasta tegevused.

Traditsiooniliselt oleme Tartus koos tähistanud 1. maid. Soojust ja jõudu annab üksteise sünnipäevade ja teiste tähtpäevade meelespidamine ning ühine tähistamine.

Lisaks viimatimainitule ja lõpetuseks tahangi tänada oma häid kolleege ning rõhutada: ilma nii ametiühingute kui ka isikute vahelise koostööta palju teha ei jõua. Koostöö ja veel kord koostöö!

Arno Arukask, EAKL Tartumaa osakonna juhataja Eesti Ametiühingute Keskliit Pärnu mnt 41a Tallinn 10119