Märka Last oktoober

MTÜ Lastekaitse Liidu ajakiri 8 / 2014

Sotsiaalne turvapadi noortele ehk noortekeskuse roll, mida on raske asendada Märka lapse vaimset tervist! „Ära tee!“ nutitelefoni äpp ennast tahtlikult vigastavale noorele Aga kui mu laps on gei...?

Kuidas enda elu (mitte)untsu keerata?!

Lastepsühhiaatrilise abi kättesaadavus Eestis paraneb

Lapse õiguste konventsiooni artikkel 17 Osalisriigid tunnustavad massiteabevahendite tähtsat funktsiooni ja tagavad lapse juurdepääsu mitmekülgsele riiklikule ja rahvusvahelisele informatsioonile ja materjalidele, eriti neile, mille eesmärk on lapse sotsiaalse, vaimse ja kõlbelise heaolu ning füüsilise ja vaimse tervise areng.

Toimetaja: Mart Valner Reporter: Kadi Hainas Kujundaja: Katrin Nõu Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee Ajakiri.lastekaitseliit.ee Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

Sotsiaalne turvapadi noortele ehk noortekeskuse roll, mida on raske asendada Anne Õuemaa, MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus

Olen tegutsenud noorsootöö korraldajana üle kaheteistkümne aasta. Töötades noortekeskuses ja korraldades hiljem noorsootööd kohaliku omavalitsuse tasandil, olen ikka ja jälle pannud tähele, et noortekeskustel on võrreldes teiste noorte elus oluliste institutsioonidega omapärane mõju ja roll. Tean mitmeid lugusid, mida ise noortega töötades kogesin või mida kolleegid on minuga jaganud ja mis jutustavad noortest, kes olid noortekeskusesse tulles „õnnetud pardipojad“, kuid kellest sirgusid mõne aja möödudes „valged luiged“. Need lood on noortekeskuste praktikas pigem reegel kui erand.

Eerik (14) on koolis pinnuks silmas nii õpetajatele kui ka kaasõpilastele. Tema käitumine ja õppeedukus on alla igasugust arvestust. Eeriku nägu ja teod on juba mõnda aega tuttavad ka kohalikele politseinikele. Noortekeskuses on Eerik nagu ära vahetatud. Ta on aktiivne vabatahtlik, kes räägib kaasa keskuse tegevusi puudutavate otsuste tegemisel, näitab eeskuju ürituste korraldamisel ning astub välja nõrgemate kaitseks. See oli umbes kümme aastat tagasi. Praeguseks on Eerikust saanud pereisa, kes teenib Eesti Vabariiki kaitseväes.

Liina (14)

jagab oma kogemusi sellest, mis tema elus on muutunud, kui ta noortekeskuse uksest sisse julges astuda. „Ma olin nii häbelik, et esimesel korral nutsin noortekeskuse ukse taga, sest kartsin võõraid inimesi nii väga,“ räägib neiu, kelle hoiakust paistab rahu ja enesekindlust. „Nelja aastaga on olukord muutunud väga palju. Just noortekeskuses õppisin erinevate inimestega suhtlema ja nendega arvestama. Olen õppinud palju enda kohta. Koolis pole seda nii teha saanud. Praegu tegelen aktiivselt mitme huvialaga ja olen näiteks vabatahtlik õhtujuht.“ Nii rääkis mulle Liina alles mõned päevad tagasi.

Marko (18)

omandab kutseharidust … paberite järgi. Ta on sage koolist popitaja, kelle unistuseks on saada hoopis filmitegijaks. Seetõttu satubki Marko noortekeskuse filmiringi. Noorsootöötaja soovitab Markol osaleda noorte ettevõtlikkuse koolitusel. Sinna läheb Marko pisut vastumeelselt, sest ta ei usu, et õppimine võib olla midagi toredat. Juba esimesel kohtumisel tunneb Marko, et on leidnud enda ümber inimesed – täiskasvanud ja eakaaslased, kes toetavad tema unistusi. Marko hakkab tegema uudisklippe, millest mõnda näidatakse isegi Reporteris. See oli umbes viis aastat tagasi.

Marko lõpetas mõne aasta pärast kooli ja töötab hetkel sõpradega loodud videoproduktsiooni ettevõttes.

Aeg on edasi läinud, aga noortekeskuse ja suhted – suhete loomine, hoidmine, üks olulistest rollidest näib olevat jäänud arendamine, koostöö ideede genereerkümne aasta jooksul muutumatuks. imisel ja elluviimisel. Iga noore arvamus Noortekeskus on seda külastavatele ja panus on tähtis, olenemata sellest, noortele endiselt nagu hüppelaud millised on noore varasemad teadmised, päris ellu. Ellu, kus kogemused, on oluline iseenda perekondlik, “Tõe kriteeriumiks on tugevuste ja soovide majanduslik tundmine, suhted, ühine tegutsemine kõigi või religioosne teistega arvestamine, heaolu arvestades ja taust, hariduslik koostööoskused ning võimekus või eneseteostusvõimaluste toimetulek igapäevorientatsioon. aste väljakutsetega. pakkumine vastavalt Tõe kriteeriuKõigi nende aastate noorte annetele.” miks on ühine jooksul on mind tegutsemine hämmastanud noortekeskuste arvukad kõigi heaolu arvestades ja eneseteosedulood just probleemse käitumise ja tusvõimaluste pakkumine vastavalt taustaga noorte toetamisel. noorte annetele. Kokku ei tundu see just lihtne ülesanne, kui mõtleme maailOleme kolleegidega korduvalt arutanud, male enda ümber, mis on täis erinevusi mis on noortekeskuse edu trumbiks ja vastakaid väärtushinnanguid, tõektöös riskinoortega - õpiraskuste ja käituspidamisi ning ebatervet konkurentsi. muslike probleemidega noortega, kelle Seda enam on oluline tegevusruum, elukeskkonnaks on sageli purunenud mida loovad noorsootöötajad noorteja nõrkade sotsiaalsete sidemetega või keskustes. See on nagu neutraalne vähemate majanduslike võimalustega ehk turvaline tsoon, kus saab proovida pered. omavahelist ühisosa leidmist, erinevuste Kuidas õnnestub noortekeskuse tööta- aktsepteerimist, eriarvamuste uurimist jatel võita probleemse käitumisega ja konfliktide lahendamist. Olgu pealegi noorte südameid ja toetada nende esialgu kasvõi mängu vormis! Kirjeldatud muutumist avatumaks, kaaslastega vaatevinklist on noortekeskus nagu sotsiaalne turvapadi, kus noorsootöötaja arvestavamaks ning motiveeritumaks?

Vastus peitub ilmselt noorsootöö osaval suunamisel kogeb noor teistega o l e m u s e s j a v ä ä r t u s t e s n i n g ühiselt tegutsedes kuuluvustunnet ning põhimõtetes, mida noortekeskustes tajub enda väärtust, olenemata eelnerakendatakse. Noortekeskuse põhitu- vatest kogemustest, tegudest, tõekspiumaks on olnud sotsiaalsed oskused damistest või sotsiaalsest taustast.

Viimaste aasta jooksul on noor- muutuste vahendajana noorte ja kogusootöötajad hakanud tajuma selgemalt konna elus. Samal perioodil loovad noortekeskuste väärtuslikku potentsiaali noortekeskused oma piirkonnas vajalikke sotsiaalsete probleemide lahendajana võimalusi seni vähemkaasatud riskis elavatele noortele. ko g u ko n n a s .

Loodavad võimaMida selgemalt “Eraldi pööratakse lused ulatuvad noortekeskuste töötajad rolli tähelepanu noort toetava noorte tegevuspaikadesse liikuteadvustavad võrgustikutöö loomisele vast ehk mobiilsest ja organisatnoortekeskuse, kooli ja noorsootööst sioonina vastukuni uute ehk tust võtavad, lapsevanemate vahel. “ seni piirkonnas seda laiaulatuslikum ja sügavam saab olla noorte- puudunud huviringide ja laagriteni. Eraldi keskuste sotsiaalne ja hariduslik mõju nii pööratakse tähelepanu noort toetava võrgustikutöö loomisele noortekeskuse, noorte eludele kui ka kogukonnale. kooli ja lapsevanemate vahel.

Juba pool aastat viib MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) Noortekeskuse toimimise põhimõtted, ellu projekti „Riskilaste toetusprogrammi noorsootöö põhiväärtused, noorsootöötarakendamine läbi noortekeskuste“, jate poolt loodud õppimist ja enesemille üheks oluliseks eesmärgiks on teostust soodustav atmosfäär on põhisuurendada noortekeskuste valmi- komponendid, mis võimaldavad luua solekut sotsiaalsete muutuste vahenda- suhte noorega, temast lähtuval ja jana. Projekt on rahastatud Euroopa noort ning tema valikuid austaval moel.

Majanduspiirkonna (EMP) toetuste Säärases õhkkonnas tegutsemine koos programmi „Riskilapsed ja –noored“ grupiga toetab noorte sisemist motivatavatud taotlusvoorust „Noorte- ja siooni ja soovi omandada uusi eluks olulisi noorsootööorganisatsioonide võime oskusi ning väljendada oma kuuluvust kaasata riskilapsi ja noori on paranenud“. parimal võimalikul moel. Seepärast pole Kahe aasta jooksul omandavad 86 projekti kaasatud noortekeskuse töötajad üle Eesti oskusi, et tõsta pädevusi tööks 7-26-aastaste riskinoortega.

Iga osalev noortekeskus saab projekti raames pöörata teadlikumalt tähelepanu enda rollile oluliste sotsiaalsete

ime, et igal noortekeskusel on rääkida mitmeid lugusid „õnnetust pardipojast“, kellest kasvas imekaunis „valge luik“.

Noortekeskus tundub olevat see institutsioon, mis on ehk esimesena valmis võtma vastu olulist sotsiaalset rolli riskis elavate ja riskivate noorte toetamisel.

Märka lapse vaimset tervist!

Merle Purre, noorte vaimse tervise portaali Peaasi.ee Semiootik

Septembri saabudes kihab kogu elu koolialguse uudses rütmis. Oktoobriks jõuab kohale aga rutiinimaigulisem kulgemine – põnev sisseelamisaeg on möödas, nüüd on aeg tõsiseks tööks. Kool – keskkond, kus noored veedavad suure osa oma ajast, toob tihti enesega lisaks tarkusele kaasa ka tubli koorma stressi. Sel aastal ilmunud laste heaolu uuringust selgub et pea pooled 11-15 aastastest noortest ei hinda oma tervist heaks. Suurem osa tervisega seotud kaebustest puudutavad vaimset tervist, on ärevuse või depressiooni tunnused - nagu peavalud, närvilisus, kurvameelsus. Mis mureallikad ohustavad noorte vaimset tervist? Kuidas saaks ulatada abikäe?

a

Iga ööpäev kestab ikka ja alati kaks- õde-venda pigem ignoreeritaks ning kümmend neli tundi, ei sekunditki vähem hoitaks temast eemale. Psüühikahäireid ega rohkem. Koolinoortel näib tihti stigmatiseerivaid vaateid tundub mõnes sellest ajast eriti teravalt puudu jäävat. aspektis enam leiduvat just teismeea Suure ampsu nooremas pooles. Kel haukavad nii kool- “Üksindus võib olla eluaastaid vähem, sel on itunnid ise kui tihti raskem samastuda nii murede põhjus nendeks õppimine, neile kirjeldatud olukors a m u t i t r e n n i d kui ka tõsisemate raga. Viie-kuueteistaastaste ja huviringid. Ka häirete tagajärg. “ ja vanemate intervjusotsiaalne elu eeritute arvamused on heaoluks tähtis, mistõttu ei tasuks psüühikahäirete teemadel näisid olevat unarusse jätta suhtlemist sõpradega, selgemalt välja kujunenud ning toetusid olgu siis veebi vahendusel või ekraani- suuremale isiklikule kogemuspagasile valgusest eemal. Gümnaasiumi- – näiteks on käidud psühholoogi juures klassides on aina rohkem noori, kes või tuntakse mõne vaimse tervise problisaks koolipingile ka töökohal vaeva leemiga tegelenud sõpru. See näitab näevad. Kõik see nõuab sageli aja näpis- aga aina varasemas eas noorte teadliktamist unetundide arvelt, kuid nõnda kuse tõstmise olulisust. nõrgeneb märgatavalt ka vaimne tervis.

Lisapingena võivad mõjuda vanemate Noorte eelmainitud reaktsioon probootused õppeedukuse suhtes ja lähe- leemi käes kannatajast eemale hoida ja nevad eksamid, mille tulemustest teda ignoreerida viib aga edasi olenevad edasiõppimiseks avanevad uksed.

Kuidas suhtuvad kaaslasi tabada võivatesse vaimse tervise probleemidesse aga noored ise? Siinkirjutaja läbiviidud grupiintervjuudes on hulk noori arutlenud just neil teemadel. Kui kõneluse alla tuli olukord, kus mõne sõbra või pereliikme käitumisse sugeneks psüühikahäire tunnused, väljendati peamiselt soovi aidata – toetada, rääkida, olemas olla. Ometi tõdeti aga sedagi, et raskema psüühikaprobleemiga

väga olulise aspekti juurde. Üksildus ja kõrvalejäetus on läbivad märksõnad noorte probleemide temaatikas. Üksindus võib olla nii murede põhjus kui ka tõsisemate häirete tagajärg.

Vajadusele noore vaimsele tervisele suuremat tähelepanu pöörata võib viidata näiteks muutus seltskondlikkuses. Nii varem seltskondliku nooruki eemalehoidlikkus kaaslastest kui ka pigem erakliku iseloomuga õppuri järsult tekkinud vali suhtlusrohkus võivad vahel osutada muutustele suuremas plaanis. Sügavamat pilku nõudvate märkide sekka kuuluvad näiteks probleemid unega või varasemast märkimisväärselt suurenenud või vähenenud söögiisu, kergemini tekkivad konfliktid või endassetõmbumine, motivatsioonipuudus, kindlasti õpitulemuste langus. Keerukaks teeb antud teema asjaolu, et mitmed neist ilminguist võivad olla murdeeas tavapärased; vanuselist eripära ei tohiks aga näha ainsa võimaliku seletusena.

Lõpetuseks tasub küsida ehk raskeim küsimus, olgu mureks siis koolistress, suhteprobleemid või vaimse tervise häired: kuidas aidata? Olulisim vastus peitub teadmistes. Selge see, et „õige vastus“ on, et noortega tuleb rääkida, küsida neilt „Kuidas sul päriselt läheb?“ ning pakkuda tuge. Ja nii see ongi. Kuid selleks, et olla tõeliselt abiks, tuleb vältida eelarvamuslikke arusaamu ning

viia end kurssi probleemide ja häirete olemusega. Noored, kes alles hakkavad oma elu kogemuste- ja arvamustekohvrit täitma, saavad eelkõige kasu kinnitusest, et nende mured on tõelised ja olulised ning nendele abi otsimine on õige samm. Ja kas ei mõju meile kõigile kainestavalt tõsiasi, et pea iga kolmas inimene kogeb oma elu jooksul mõnd psüühikahäiret? Nii saame nooremale põlvele, kelle arusaam sellest müstilisest nähtusest nagu ’normaalsus’ on alles paika loksumas, näidata, et nad ei ole kaugeltki üksi. Hirm üksilduse ees ei peaks olema noorte suurim ühisnimetaja.

Andkem oma panus, et selleks võiks saada hoopis mõistmine.

Abivõimaluste kohta saab lähemalt lugeda ja küsida noorte vaimse tervise portaalist Peaasi.ee, noortele pakub psühholoogilist nõustamist Lahendus. net. Eriline.ee veebilehel saab kogemusnõustamist söömishäirete probleemidega noortele ning tegutseb vastavatud foorum.

Peaasi.ee tegevust rahastatakse Norra toetustest 2009-2014 Rahvatervise programmi raames. Eestis on Rahvatervise programmi koordinaator Sotsiaalministeerium.

„Ära tee!“ nutitelefoni äpp ennast tahtlikult vigastavale noorele Lauraliisa Mark, AppsTerv projektijuht, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut Merike Sisask, Tegevdirektor ja vanemteadur, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut

Tahtliku enesevigastamise temaatikaga vähem kokku puutuvaid inimesi võib üllatada, kuivõrd levinud probleemiga on tegemist.

Noorte kogemustest annavad aimu mitmed internetifoorumid, aga ka statistilised uuringud. Üheks selliseks uuringuks oli 2011. aastal läbi viidud SEYLE uuring, mille tulemusena selgus, et Tallinna 14-15-aastaste kooliõpilaste hulgas oli 33%koolinoori, kes on end vähemalt üks kord elu jooksul tahtlikult vigastanud.

Enesevigastamist kui regulaarselt käitumismustrit tunnistas seejuures 2% koolinoortest.

Mis on tahtlik enesevigastamine?

See on mistahes tegu, mille eesmärk on iseenda teadlik vigastamine või endale teadlikult valu tekitamine.

Enamus ennast tahtlikult ja regulaarselt vigastavaid noori tunnevad oma tegevuse pärast häbi. Nad usuvad, et keegi ei mõistaks neid ning hukkamõistu ja halvakspanu vältimiseks püüavad nad oma saladust hoida.

Nad küll saavad aru, et nende teguviis on vale, kuid nad ei suuda lõpetada. Tahtlikust enese-vigastamisest saab sõltuvus – viis oma valusate emotsioonidega toimetulekuks. Sellest saab vahend kurbuse, enesepõlguse, süütunde, viha või mõne teise negatiivse tunde vaigistamiseks.

Paraku on füüsilise valu tekitamine emotsionaalse valuvaigistina lühiajalise mõjuga. Niipea kui füüsiline valu vaibub, tulevad valusad tunded tagasi.

Nende vaigistamiseks tekitab noor endale taas füüsilise valuaistingu ning nii see nõiaring aina kordub ja kordub – enesevigastamisest saab sõltuvuskäitumine. Noor võib koguni tunda, et tal ei ole muud võimalust.

Kes ennast tahtlikult vigastavad ning kuidas ennast vigastavat noort ära tunda?

Tahtlikku enesevigastamist esineb väga erinevate noorte hulgas. Üks võib olla pealtnäha väga hästi toimetulev, teine aga väljendada selgeid probleeme ja käituda probleemsel viisil. Kolmas võib samaaegselt kannatada mõne muu vaimse tervise häire all (näiteks söömishäire, post-traumaatililine stressihäire, ärevus), neljas jällegi mitte. See tähendab, et tahtlikku enesevigastamist esineb väga erinevate noorte hulgas.

Et noored vigastavad end enamasti üksi olles ning kipuvad oma vigastusi varjama, võib probleemi märkamine üsnagi keeruline olla. Uuringud on näidanud, et keskmiselt kulub enesevigastamise algusest kuni selle avastamiseni 18 kuud.

Hoolimata märkamise keerukusest on oluline teadlikkus probleemist ja oskus sellele viitavaid märke tähele panna.

Seda mitte vaid esteetilistel põhjustel (armid), vaid ka suuremate probleemide ärahoidmiseks. Ebakonstruktiivne viis probleemidega tegelemiseks takistab konstruktiivsete probleemilahendusoskuste õppimist ning võib halvimal juhul viia suitsiidini. Kuigi üldiselt ei viita tahtlik enesevigastamine noore surmasoovile, võib see enesevigastamise viisist ja ulatusest sõltuvalt siiski juhtuda.

Tahtlikule enesevigastamisele võib viidata: ›› keha katmine: pikad varrukad, ›› pikad sääred vms (ka palava ilmaga ja soojas toas) ›› sage omaette olemine (eriti magamistoas või vannitoas) ›› kergesti ärrituvus, teistest eemale hoidmine ›› seletamatud haavad, armid, sinikad, põletusjäljed, mida võidakse selgitada „õnnetustena“ ›› teravad esemed (žiletid, noad, nõelad, klaasikillud jms) isiklike asjade hulgas ›› vereplekid riietel, rätikutel, voodilinadel, verised salv- või taskurätikud

Tahtlikule enesevigastamisele viitavate tunnuste märkamisel on oluline mitte väljendada noorele oma šokki, hirmu, hukkamõistu. Lase oma emotsioonidel vaibuda ning alles seejärel uuri, kuidas noor end tunneb ja millistes olukordades tal enesevigastamise tung tekib. Räägi talle äpist „Ära tee!“ ning küsi, kas ta on valmis iseenda ja oma probleemi parema tundma-õppimise ning konstruktiivsemate probleemilahendusoskuste omandamise huvides professionaali vastuvõtule minema.

ENESEABI PÕHIMÕTTEL BASEERUV NUTITELEFONI ÄPP „ÄRA TEE!“ Et ennast tahtlikult vigastavad noored vajadused erinevatel ajahetkedel varikipuvad enesevigastamist varjama eeruvad, võimaldab äpp selle kasutajatel ning sageli ei suuda nad sõltuvuseks ka ise terapeutilisi helisalvestusi luua. kujunenud käitumismustrit murda, See tähendab, et kui noor tajub vanema, on Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja sõbra või kallima häält kõige toetavama Suitsidoloogia Instituut (ERSI) kohan- abivahendina, saab ta selle abivahendi danud ja täiustanud endale ise luua ja edasNorrast p ä r i t “Enesevigastamisele pidiseks kuulamiseks tahtliku enesevi- on sageli omane salvestada. gastamise tungi Enesevigastamisele on kindel muster” vaigistamist sageli omane kindel abistava äpi. Äpp muster (näiteks tungi tekkimine kindla kannab nime „Ära tee!“ ning see on kellaaja paiku). Seetõttu on äpis loodud peatselt kättesaadav Apple´i ja Google´i võimalus ka helisalvestusi eelseadistada veebipoodides ning enesetunne.ee lehel. – määrata kindel kellaaeg või ajavahemik, Äpp põhineb tahtliku enesevigastamise tõttu teraapias käinud noorte tagasisidel, kes tundsid vajadust terapeudi häält ja julgustust kuulda ka ajal, mil teraapiaseanss oli läbi ning kellaaeg liiga hiline selleks, et terapeudile helistada. Just hilised õhtutunnid, mil ollakse oma muserdavate mõtetega üksi, on sageli kõige kriitilisemad.

Et rõhuvate mõtetega toime tulla ja enesevigastamise tungi vaigistada, pakub „Ära tee!“ äpp kasutajale kahte terapeutilist helisalvestust: üks selgelt enesevigastamise tungi vaigistava sisuga ning teine üldlõõgastava ja rahustava sisuga. Et aga inimesed ja nende

mil konkreetne salvestus endast märku annab, saates teate soovitusega kuulamiseks. Et teadlikkus probleemi olemusest on tervenemiseks hädavajalik, saab probleemi olemusest lugeda korduma kippuvate küsimuste sektsioonist ja kasulike linkide kaudu ning loomulikult pakutakse ka kontakte (erakorralise) abi saamiseks.

Aga kui mu laps on gei...?

Kadi Hainas, Märka Last

Kas sinu suhtumine oma lapsesse muutuks halvemaks, kui ta oleks gei või lesbi? „Esialgu oleks vastuseks kindlasti „jah“, sõnab Ave (36), kel endal kodus sirgumas tütar.

Kogemus on tal aga hoopis lähituttava tütre näol, kelle tegemistele on Ave alati suure pühendumisega kaasa elanud.

Naine tõdeb, et kõike, mida ta ise lapsest saadik õigeks pidas, eeldas ta varem ka teistelt, kuid sellest suhtumisest tuli ühel hetkel lahti lasta. „Tema valik, tema elu,“ on naine n-ö „normaalsuse“ stampidest lahti lasknud.

Suhtumine samasoolistesse on paari aastaga paranenud Nüüd, kui kooseluseadus on napi häälteenamusega vastu võetud, võib vaid prognoosida – kuidas edasi? Kas ja mis meie ühiskonnas ja suhtumistes muutub?

Septembris avalikustati Turu-Uuringute AS Teisalt leiab Ave, et mida rohkem läbiviidud avaliku arvamuse uuring, kooseluseaduse teemat labastatakse, mille järgi on 57% vastajatest seisuseda enam on ta selle poolt. „Kogu see kohal, et suhtumine geist või lesbist kisa on mind järsku pannud vähemust lapsesse oleks sellisel juhul ikka sama nagu varem. 1/5 mõistma,“ selgitab vastajatest leidis, et Ave, mida vaid- „Võib-olla on see veidi suhtumine muutuks lused kooselulihtne näide, aga eesti h a l v e m a k s n i n g seaduse üle 1/3 inimestest ei tema suhtumises keele õpetajagi ei saa tahtnud küsimusele muutnud on. Kui oma õpilast vihata, üldse vastata. varem mõtles Ave

kui see läheb hoopis

samuti: „Eks ta Võrreldes kahe üks hälve ole,“ siis matemaatikat õppima,“ aasta taguse nüüdseks usub uuringuga kasvas ta, et inimene ei saa valida, kellesse nende inimeste arv, kelle suhtumine ta armub, olgu selleks samast soost oma lapsesse ei muutuks, 9% võrra. inimene või mitte.

Seega on suhtumine oma pereliik„Olen oma pojale alati toeks,“ räägib ka mest lesbisse või geisse kahe aastaga veel lasteaias käiva poja isa Marko (27) muutunud märksa sallivamaks, kuigi ning lisab, et laps elab ikkagi enda elu oma pereliikmete hulgas väidab homoning teeb ise oma valikuid. Tema lapse- seksuaalseid inimesi olevat vaid 1% vanemana on vaid suunaja ja õpetaja vastanutest. rollis. „Võib-olla on see veidi lihtne Projekti „Erinevus rikastab“ uuringute näide, aga eesti keele õpetajagi ei saa koordinaatori, Egert Rünne sõnul võis oma õpilast vihata, kui see läheb hoopis positiivse muutuse tingida kooselumatemaatikat õppima,“ leiab Marko, et seaduse ümber käiv laiem diskussioon. kõige olulisem on lapse enda rahulolu.

„Teemast räägitakse pereringis, kus teavitustööd tuleks rohkem teha vene noored avardavad tihti vanemate silma- keelt rääkivate inimeste hulgas,” võtab Rünne uuringu kokku. Ta lisab, et ringi,“ toob ta näite. tähelepanuväärne on see, et sallivamad on koos elavad alla 18-aastate lastega Kasvatuse ja keelekeskkonna pered.

mõju

Ligi 1/3 Eestis elavatest inimestest Kuhu edasi? arvab, et homoseksuaalsus on kasvatuse tulem. „Seega on arusaadav, „Ülemaailmne praktika on näidanud, miks kardetakse lapsi antud teemasse et peale vähemusi kaitsvate seaduste siduda,” selgitab Rünne. Ta lisab, et vastuvõtmist on ühiskonna sallivus sealt tuleneb ka tõusnud. Selle järelduse asjaolu, et vanemad “Last homoks saab üle kanda ka sellel süüdistavad tihtinädalal vastu võetud kasvatada lihtsalt peale ennast. “Last kooseluseadusele,“ proghomoks kasvatada ei saa.” noosib Rünne ühiskonna lihtsalt ei saa,” suhtumise muutumist. Ta sõnab Rünne, et lapsevanemate hirm lisab, et kooseluseadus annab tervele pole teaduslikku kinnitust leidnud. ühiskonnale signaali – riigis on kõik võrdsed niing vähemusgrupid julgevad Samuti joonistus uuringust teravalt ennast rohkem laiemale avalikkusele välja, et vene keelt emakeelena rääkiavada. vate inimeste sallivus oli keskmiselt 20% madalam, kui eesti keelt rääkivate Uuringud on Rünne sõnul näidanud, et inimestega. “Surve hoiakute halve- just isiklik kontakt suurendab sallivust nemiseks tuleb arvatavasti Venemaa enim, mis ei tähenda, et nii kodanikumeedias levivast homofoobsest propa- ühiskond kui riik ei peaks antud teemal gandast, mis selle jälgijaid mõjutab,” inimesi harima. „Teadmatus tekitab prognoosib Rünne hoiaku põhjuseid. hirmu ja viha,“ tuleks tema sõnul inimestele jooksvalt informatsiooni “Üldiselt saab järeldada, et kuigi jagada. lastega seotud teemasid võetakse ühiskonnas ettevaatlikumalt, on sallivamad noored, keskmiselt rohkem palka teenivad kõrgharidusega inimesed ning

Kuidas enda elu (mitte) untsu keerata?!

Andrea Kink, Sotsiaalministeerium, Rahvatervise osakond, Peaspetsialist

Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsioon loodi Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi (ERSI) eestvedamisel ja Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi toetusel 25.11.2012.aastal. 01.08.14 seisuga on VATEK-i seltsingulepinguga on liitunud 38 vaimse tervise valdkonnas tegutsevat organisatsiooni (vaba체hendused, erialaorganisatsioonid, avaliku sektori organisatsioonid, 채ri체hingud jm).

VATEK ühendab sõltumatult tegutsevaid valitsusväliseid organisatsioone, kes soovivad kujundada vaimse tervise valdkonna organisatsioone koondavat seltsingut VATEK´t professionaalseks ja jätkusuutlikuks vaimse tervise valdkonna eestkõnelejaks. Seda nii arendustegevuste läbiviimisel, valdkonna probleemide ennetamisel kui ka lahendamisel. Samuti on VATEK eesmärgiks kujundada vabaühenduste ja teiste vaimse tervise valdkonnaga seotud organisatsioonide ühiseid seisukohti vaimse tervise alases tegevuses ning edendada omavahelist koostööd, et areneks vaimse tervise valdkonna organisatsioonide professionaalsus, eeskostevõimekus ja jätkusuutlikkus.

osalejad saavad kuulata ettekandeid vaimse tervise ja heaolu teemadel ning avaldada arvamust vaimse tervise olukorrast konkreetses piirkonnas.

Teabepäevade käigus kogutud teadmised vaimse tervise valdkonna problemaatikast viiakse otsustajate ja poliitikakujundajateni, et kasutada seda sisendina vaimse tervise poliitikadokumendi koostamisel.

Teabepäevad on suunatud laiemale avalikkusele ja kutselistele tegutsejatele.

Teabepäevad toimuvad võrgustikuprojekti „Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni kui eestkõneleja ja poliitikakujundaja võimekuse tõstmine“ tegevuste raames, mida viib ellu Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja SuitPositiivse vaimse tervisega inimesed sidoloogia Instituut. Projekti läbiviimist on positiivsete tunnete ja iseloomu- rahastab Euroopa Majanduspiirkonna joontega, neil on kõrge enesehinnang toetuste Vabaühenduste Fond Avatud ja kontroll enda elu üle, nad tajuvad elu Eesti Fondi vahendusel, kaasrahastajaks tähendusrikka ja mõtestatuna ning neil on sotsiaalministeerium. on usk oma tegudesse. Teabepäevadel

Ajavahemikul mai-november 2014.a korraldab VATEK Eesti kõikides maakondades vaimse tervise teabepäevi: “Kuidas enda elu (mitte)untsu keerata?!”.

Teabepäevade eesmärk on tutvustada ühiskonnas laiemalt vaimse tervise ja heaolu tähtsust inimese üldise tervise kontekstis ning rõhuda seejuures positiivsele vaimsele tervisele, mis on midagi rohkemat kui vaimse tervise probleemide puudumine.

Infot piirkondlike teabepäevade toimumise kohta saab VATEK-i kodulehelt

www.vatek.ee.

KORRALDAB

VAIMSE TERVISE MESS

“ELUTERVE TERVE ELU” 10.oktoobril 2014.a. Tallinna Ülikool MARE aatrium aadress Uus-Sadama 5, sissepääs ka Narva mnt 25 ja 27 kaudu

Algus 10.00 kuni 18.00

Messi päevakava:

10.00 – 10.15 Päeva sissejuhatus, tervitussõnad sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt 10.15 – 18.00 VATEK organisatsioonide tutvustused messiboksides

11.00 – 13.00 VATEK organisatsioonide töötoad (tutvustused lehe pöördel) 13.00 – 16.00 Plenaarettekanded 16.00 – 18.00 VATEK organisatsioonide töötoad (tutvustused lehe pöördel)

Plenaarettekandjad: ELU SKISOFREENIAGA 13.00 – 13.45 “Integratiivsusega integratiivse häire vastu”: • “Lubage tutvustada: Psühhoos, integratiivse häire psühhoos” Dr Kaia Tänna

VAIMNE TERVIS JA HEAOLU 13.45 – 14.30

“Mis on tugevustele rajatud normaalne sisemine tervis?”

Dr Helena Lass

14.30 – 15.15 • “Psühhoosi tuum: motivatsiooni ja kognitsiooni alanemine” Katrin Küünarpuu • “Parem sada sõpra” Harri Küünarpuu

15.15 – 16.00 “Skisofreeniast taastumise mudel”, Zsolt Bugarszki

ÜRITUS ON KÕIKIDELE TASUTA

“Mõtetest mõttetus maailmas”, Jorgen Matsi

MÕTLE KOOS LAPSEGA

NÄIDISKÜSIMUSI • • • • • • •

Mis pildi peal toimub?

Kas tüdrukut narritakse nalja pärast või tõsiselt?

Kas sa oled kogenud nalja pärast narrimist?

Mida sa narrimise ajal tundsid?

Kas üks narrivatest tüdrukutest võib olla narritava tüdruku sõber?

Kas te olete kunagi läinud rumala mänguga kaasa, sest see oli lõbus?

Kas võib mõelda: „Oh ei, seda ei taha ma kaasa teha!” – ja siis ikkagi minna rumala mänguga kaasa?

• Mida saaksime me tüdruku heaks teha, et ta meel jälle rõõmsaks läheks?

• Millised mängud on kõikidele lastele mängimiseks toredad?

Lastepsühhiaatrilise abi kättesaadavus Eestis paraneb Elis Haan, Sotsiaalministeerium, Rahvatervise programmi koordinaator

Tervise Arengu Instituudi statistika1 järgi on uute psühhiaatriliste haigusjuhtude arv kuni 19-aastaste vanusegrupis viimasel kolmel aastal pidevalt kasvanud. Kui 2011. aastal oli kuni 19-aastaste vanusegrupis uute psühhiaatriliste juhtude arv üle 8 000, siis 2013. aastal oli see arv juba üle 9000. Samuti on tõusnud psühhiaatri poolt ambulatoorselt konsulteeritud isikute arv kuni 14-aastaste vanusegrupis, mis 2011. aastal oli u. 7200 ja 2013. aastal üle 8600.

Rahvusvahelised uuringud on näidanud, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja – Eesti Regionaalhaiglaga, mis pakuvad nii et tõusnud on lapseea arenguhäirete, statsionaarseid, vastavalt Tallinnas, meeleolu- ja käitumishäirete arv ning Tartus ja Viljandis, kui ka ambulatoorsamuti ainete seid vaimse tervise tarvitamine noorte “Norra toetuste abil teenuseid lastele ja hulgas. Eestis peredele. Sealhulgas on SEYLE 2011.a. panustab Eesti riik statsiouuringu andmetel oluliselt laste vaimse laiendatakse naarsete teenuste depressiooni tervise valdkonna voodikohtade arvu esinemine 13-15 Tallinnas ja Tartus ning aastaste vanusearendamisse.“ piloteeritakse uusi ravigrupis umbes 10% meetodeid, et pakkuda ning ESPAD 2011.a. uuringu järgi on 15-16 aastaste vanusegrupis 55% olnud purjus. vaimse tervise teenuseid abivajaja elukohas ja toetada lapse ning perega Kuna laste vaimse tervise probleemide tegelevaid spetsialiste keeruliste juhtuhulk ühiskonnas kasvab, siis on oluline mitega toimetulemisel. laiendada ja parendada ka vaimse tervise teenuste kättesaadavust. Seejuures on oluline tagada abi kättesaadavus võimalikult inimese elukoha lähedal ja arendada hästitoimiv võrgustikutöö erinevate spetsialistide vahel, kes lapse ja pere probleemidega kokku puutuvad.

Projektide „Lõuna-Eesti laste ja noorukite vaimse tervise keskuse loomine“ ja „Ida-Virumaa vaimse tervise keskuse loomine lastele ja noorukitele“ raames on teatatud, et ambulatoorsete teenuste kättesaadavuse suurendamiseks alustasid septembris 2014.a. piirkondlikud Norra toetuste abil panustab Eesti riik vaimse tervise nõustamismeeskonnad oluliselt laste vaimse tervise valdkonna Lõuna-Eesti, Põlva, Valga, Narva ja arendamisse. Programmi „Rahvatervis“ Ida-Viru Keskhaigla juures. Kõikides raames luuakse neli laste vaimse tervise piirkondlikes meeskondades alustavad keskust Tallinna, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti tööd vaimse tervise õde, sotsiaaltöötaja ja Ida-Virumaa piirkonda. Keskused ja psühholoog. Piirkondliku nõustamisluuakse haiglate baasil, vastavalt Tallinna meeskonna spetsialistid oskavad hinnata, Lastehaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu kas lapse/nooruki probleem kuulub haigla ja Ida-Viru Keskhaigla - koostöös meditsiini valdkonda või on tegemist 1 Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas 2 http://www.kliinikum.ee/vaimsetervisekeskus/louna_eesti/?p=186

hoopis hariduse, lastekaitse, sotsiaaltöö või õiguskaitse valdkonda kuuluva probleemiga. Kui spetsialistide hinnangul on tegemist lapse vaimse tervise probleemiga, mille lahendamine vajab meditsiinilist sekkumist, siis saavad spetsialistid otsustada sedagi, kui kiiresti ja kuidas abi korraldada. Vaimse tervise keskuse spetsialistide abile saab toetuda ka siis, kui abivajaja on vaimse tervise probleemide tõttu viibinud uuringutel või ravil haiglas ning vajab edasist jälgimist, ravi ja/või psühhoteraapiat. Selline abi korraldus aitab ära hoida tervisliku seisundi halvenemist ning toetab laste ja noorte aga ka perede toimetulekut2.

et valdkondadevaheline integreeritus, varane märkamine ja õigeaegne sekkumine aitavad ennetada vaimse tervise probleemide kasvu ning samuti aitab õigeaegne sekkumine kohaneda psüühikahäiretest tulenevate raskustega.

Programmi „Rahvatervis“ üldeesmärgiks on rahvatervise parandamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervishoius.

Programmi peamised tegevused on seotud just vaimse tervise teenuste arendamise, kvaliteedi ja kättesaadavuse suurendamisega, s.h. veebipõhiste vaimse tervise ja reproduktiivtervise alaste teenuste arendamine. Lisaks keskendub programm tervisliku käitumise edenLoodavad laste vaimse tervise keskused damisele, elustiilist põhjustatud haiguste ja piirkondlikud vaimse tervise nõustaennetamisele (sõltuvusainete tarvitamise mismeeskonnad panustavad ka võrgusennetamine) ja nakkushaiguste ennetatikutöö edendamisele sotsiaal ja misele ning ravile vanglates. haridussektoriga. Efektiivsema võrgustikutöö edendamiseks toimuvad kooli- Programmi kogu eelarve on 10 484 706 tused ja juhtumipõhised supervisioonid eurot, millest Norra Kuningriigi toetus on lastekaitse-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna 8 912 000 ja Eesti riigi kaasfinantseering töötajatele. Teadlikkuse tõstmine laste 1 572 706 eurot. vaimse tervise probleemidest ja tulemusProgrammi elluviimist koordineerib likest sekkumistest aitavad parandada Sotsiaalministeerium koostöös Norra spetsialistide vahelist koostööd ning Rahvatervise Instituudiga. ennetada probleemide süvenemist.

Rahvusvaheline praktika on näidanud, Programmi lõpptähtaeg on 30.04.2016 2 http://www.kliinikum.ee/vaimsetervisekeskus/louna_eesti/?p=186

Täpsem info programmi tegevustest on leitav aadressil http://vana.sm.ee/norra-programmi-uldleht/rahvatervise-programm.html

Psühholoogiateemalised õhtuloengud lapsevanematele Nõmme koolides Neljapäeval, 9. oktoobril kella 18–19.30 Pääsküla gümnaasiumis (Vikerkaare 10/Põllu 109). „Lapsevanema kontakt lapsega − lapse uks maailma“. Jutuks tuleb, mida tähendab hea kontakt lapsega, millistest komponentidest see koosneb, millest tuleks oma lastega suhtlemisel teadlik olla, kuidas võtta ja kuidas jagada vastutust.

Neljapäeval, 16. oktoobril kella 18–19.30 Tallinna muusikakeskkoolis (Vabaduse pst 130). „Laps konfliktis – kuidas vanem saab aidata?“. Loengul tuleb juttu konflikti ja kiusamise erinevustest, kuidas saab vanem last sellises olukorras toetada ning millal ja kuidas tuleks kontakti võtta kooliga.

Kolmapäeval, 12. novembril kella 18–19.30 Nõmme põhikoolis (Raudtee 68). „Kiusamine koolis“. Kui kiusamine leiab aset lastegrupis, siis on sellesse segatud kogu klass. Kõrvalseisjad on suurim jõud kiusamise ärahoidmisel. Loengul räägime, mis on kiusamine, tutvustame kiusamist ärahoidvaid metoodikaid „Kiusamisvaba kool“ ja „Ühise mure meetod“ ning mida need endast kujutavad. Selgitame, milline on lapsevanema roll kiusamise ennetamisel ja kiusamisse sekkumisel.

Neljapäeval, 30. oktoobril kella 18–19.30 Nõmme Gümnaasiumis (Raudtee 73). „Kiitmine ja karistamine“. Last kasvatades satub pea iga vanem aeg-ajalt raskustesse. Paljud vanemad on mõelnud selle üle, kuidas mõjutada last nii, et sellest ka kasu oleks. Loengul tuleb juttu kiitmise ja karistamise tähendusest ning sellest, mis on tagasiside.

Neljapäeval, 6. novembril kella 18–19.30 Kivimäe põhikoolis (Leegi 14). „Lapse ja vanema minapilt“. Kõik me oleme olnud kunagi lapsed, oleme õppinud mõndagi oma vanematelt ning nüüd õpivad meie lapsed meilt: suhtumist, suhtlemist, toimetulekut oma tunnetega jpm.

Loengul mõtestame lahti lause „Õnnelikel vanematel on õnnelikud lapsed“, räägime, kuidas toetada lapse minapilti, anname lihtsaid suhtlusnippe.

Lektor on psühhoterapeut ja MTÜ Lastekaitse Liidu koolitaja Merit Lage.

NB! Iga loengu juurde kuuluvad näited ja vastused lapsevanemate küsimustele.

Osalemine on kõigile tasuta ning loenguõhtul on kooli uksed kõigile Nõmme lapsevanematele ja teistele huvilistele avatud. Registreerimine igas koolis kohapeal.

Koolitusprojekti rahastavad justiitsministeerium Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmist «Riskilapsed ja -noored» ning Nõmme linnaosa valitsus.

LISAINFO www.lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee lapsehaal.lastekaitseliit.ee www.targaltinternetis.ee

vww.kiusamisestvabaks.ee

Uuri ka Lastekaitse Liidu lastelaagrite kohta: www.lastelaagrid.eu

Anna meile tagasidet ja soovita teemasid, mida v천iksime j채rgmistes numbrites kajastada. ajakiri@lastekaitseliit.ee