Märka Last "Kiusamisest vabaks!" erinumber Aprill 2016

MTÜ Lastekaitse Liidu ajakiri Projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” erinumber 4/ 2016

Mida saime teada „Kiusamisest vabaks!“ tulemusuuringutest?

Kui lapsevanem kaasa ei tule, jääb kannatajaks laps Suure südame ja hingega õpetajad on lastele kingituseks Varajase märkamise oskuste suurendamine ja lapse väärkohtlemise ennetamine „Kiusamisest vabaks!“ metoodika sotsiaalpedagoogi „tööriistana“

1

„Muuda ennast, muutub maailm, mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu; kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks, nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!”

(Hando Runnel ”Muuda ennast”) Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

SISUKORD Projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ kujunemisloost

Toimetaja: Kadi Hainas

Taani koostööpartneritel on Eestilt palju õppida Haridus- ja Teadusministeerium toetab projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” Mida saime teada „Kiusamisest vabaks!“ tulemusuuringutest?

Keelekorrektuur: Katriin Tralla

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee

Kui lapsevanem kaasa ei tule, jääb kannatajaks laps Motiveeritud õpetaja on kõigile eeskujuks Rahvusvahelise konverentsi “Kiusamisvaba elutee algab meist!” päevakava

22

Suure südame ja hingega õpetajad on lastele kingituseks „Kiusamisest vabaks!“ metoodika sotsiaalpedagoogi „tööriistana“ Varajase märkamise oskuste suurendamine ja lapse väärkohtlemise ennetamine Kiusamine on seotud austuse puudumisega

36

EMP toetuste programm „Riskilapsed ja – noored“ on jõudnud kümnete tuhandete noorteni

Projekt Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“, sealhulgas ajakiri Märka Last ja konverents "Kiusamisvaba elutee algab meist!", on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis“. Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit.

Täname: Aianduskeskus Hansaplanti, kelle kaunis keskkonnas sündis ajakirja kaanepilt, ning Tallinna Linnupesa Lasteaia Lepatriinu rühma lapsi ja õpetajaid, kes jagasid meiega oma mõtteid sõpruse kohta!

Illustratsioonid: Marko Pikkat

Kujundus: Katrin Nõu

JUHTKIRI Vanad kreeklased kasutasid sõna hypomnemata, mis detaile ja peensusi välja jättes tähendaks eesti keeles millegi enda omaks tegemist. Iga kuuldud mõttekäik otsekui imati endasse. Ometi ei kasutatud seda aruteludes enne, kui selle mõttekäigu viimnegi detail ja vaatenurk olid põhjalikult läbi uuritud ja seeläbi endale arusaadavaks tehtud. Haritud kreeklane ei võtnud omaks ühtegi mõtet hypomnemata’t kasutamata.

Seda kõike räägin sellepärast, et oleme kuue aasta jooksul projektiga tegeledes jõudnud millegi sarnaseni.

Sallivus, hoolivus, austus ja julgus – nendel väärtustel põhineb meie projekt. Ühest küljest tundub lihtne ja

Liivia Tuvike

arusaadav, teisalt on igaüks neist põhjalikku kaalumist väärt. Mis see siis ikkagi on, millest räägime?

Veelgi enam – kas me vahel ei kasuta mõtteid iga tahku uurimata ja neid tegelikult enda omaks tegemata?

Liiga tihti puutume haridussüsteemis kokku õpetamisega, mis põhineb kordamisel ja õigete vastuste päheõppimisel. “Kiusamisest vabaks!” on seetõttu olnud üks omanäolisemaid lähenemisi. Midagi ei kästa selgeks õppida, keegi ei kontrolli, kas inimene ikka on asjast õigesti aru saanud. Ühesed ja õiged vastused

lihtsalt puuduvad. Karud on meie enda

väärtuste peegeldus. Neid võib näha sõbra, kaaslase või hädasolija hääletoruna.

Kui minu lapsed veel koolis käisid, ei sallinud nad isaga õppimist, sest ta ei öelnud neile kunagi vastuseid ette. Isa suunas neid ise mõtlema, olgu tulemus kasvõi vale. Selline õppimine ei ole lihtne, sest just nende olukordade kaudu saab lausa märkamatult inimesest see, kes ta on. Veelgi olulisem on kelleks ta oma väärtuste mõistmise ja hindamise tõttu uuesti saab.

Märka Last „Kiusamisest vabaks!“ erinumbris toomegi teieni erinevaid näiteid, kuidas meie projektiga seotud särasilmsed inimesed on vaadanud enda sisse, mõtestanud lahti väärtused ja metoodilise kohvri sisu ning teinud „Kiusamisest vabaks!“ metoodika enda omaks.

Soovin teile head lugemist, äratundmisrõõmu ning värskeid mõtteid!

“Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” projektijuht

Lihtne on olla õnnelik Projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ kujunemisloost Alar Tamm MTÜ Lastekaitse Liit juhataja 1999 - 2014

“Ma olen rahul, et Lastekaitse Liidu missioon lapsesõbralikust ühiskonnast on positiivselt ning tulemuslikult mõjutanud lapse kasvamist ja täiskasvanute suhtumist lapsesse,” ütleb Lastekaitse Liidu endine juhataja Alar Tamm, kes oli “Kiusamisest vabaks!” metoodikaga seotud 2014. aastani.

4

Projektiga “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” seotud inimesed usuvad veendunult, et lasteaia, kooli ja kodu igapäevane koostöö õnnestub. Nüüd on mul võimalus

Viimased 3-4 aastat on olnud hüppelised ja projekt „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ on laienenud ühiskonda, kaasates ligi 440 lasteaeda üle Eesti. Selle ajaga on siin kujunenud mõistmine, et head sotsiaalsed suhted mõjutavad positiivselt nii peresuhteid kui ka lasteaia ja koolielu kvaliteeti.

2014. aastal avanes Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programm „Riskilapsed ja-noored“, mis pakkus võimalust ka meie projektiga süsteemsemalt töötada. Mitu aastat õppinud ja arenenud, olime soodsa võimaluse „ärakasutamiseks“ igati valmis.

jälgida toimuvat kõrvalt ning piiluda ka tulevikuhorisondi taha. Positiivsus ja toetav käitumiskultuur kogub ühiskonnas jätkuvalt elujõudu ning kooskasvamine saab ühtekuuluvustunnet juurde laiast maailmast - Taanist, Islandilt ja mujalt Euroopast kuni Austraaliani välja.

“Kiusamisest vabaks!” õnnestumiseks tuli teha palju tööd Pean tõdema, et rõõmsad sündmused tulevad alati õigel ajal ning meist sõltumata. “Õnn ja ebaõnn on õpetajad, mille abil loodus meid kasvatab,” väidab Stefan Klein oma filosoofilistes mõttearendustes.

Saksa füüsiku ja

filosoofi elutarkusest ja kogemustest on siiski palju õppida – tuleb ise olla kannatlik ning analüüsida oma tegevust.

Sellest tulenevalt järeldan, et metoodika „Kiusamisest vabaks!” õnnestumiseks oli vajalik pikk eeltöö ning organisatsiooni järjepidev areng. Mul on rõõm näha, et Lastekaitse Liit hoiab ühiskonda jätkuvalt lapsesõbralikkuse kujundamise kursil ning lapse kaitseks ja vägivalla ennetuseks kujunenud positiivne käitumiskultuur püsib elujõuline.

Kuna vägivallale vastandub positiivsus, siis järelikult saame vabaneda hirmust vaid juhul, kui ellu tuleb rõõmu ja otsustusjulgust. Lastekaitse Liidus töötades andsidki intrigeerivamad väljakutsed meie jaoks uusi võimalusi. Pakkusime lasteaedadele ja koolidele välja kiusamise ennetamiseks uusi positiivseid lahendusi.

Sisulised teadmised viivad lahendusteni Lastekaitse Liit on julgete väljakutsete organisatsioon ja oma taasloomisest saati seadnud peaülesandeks kaitse tagamise kõige kaitsetumale ehk lapsele. See on lapse õiguste kontekstis ülim missioon, mille suunas püüdlemine muudab ühiskonda ja inimese arengut. Näiteks, kunagi tundus Kuule lendamine võimatu, aga nüüd valmistutakse juba lennuks Marsile. Järelikult tulebki edasi uurida nii planeete Päikesesüsteemis kui ka lapse kasvatusnippe. Sisulised teadmised aitavad pääseda lahendustele lähemale ja leida moraali hakkama saamiseks.

Täiskasvanuid tuleb valgustada kannatlikkusega, lapsi tuleb õpetada leidma võimalusi enese eest seismiseks.

5

Metoodika on KIUSAMISvaba haridustee ühendajaks

Eesti lasteaiad muutusid tugevamaks

Projektirahastusega kaasati 25 pilootkooli uued klassid

Eesti lasteaed tunneb huvi maailmas toimuva vastu ning

ja 56 uut kooli üle Eesti ning projekt „Kiusamisest vaba

on

lasteaed ja kool“ on nüüd kiusamisvaba haridustee

programm „Hea algus“, mille 1994. aastal algatas

ühendajaks eelkoolieast põhikooli 4. klassini. Seda selleks,

Avatud Eesti Fond,

et kujundada õnnelik lapsepõlv positiivse kasvatuskul-

metoodika kasutuselevõtuga muuta lasteaedu tugeva-

tuuri kaudu. Lapsepõlv peab olema õnnelik, sest see

maks ning lapse arengus oluline mäng oli sellest ajast peale

on nagu tuleviku lõuend, kuhu loodav pilt maalitakse.

mõtestatud ja igapäevategevusena toetatud. Projekti,

Lõuend kunstnikule ei tähenda aga seda, et ta kohe maa-

algse nimega “Kiusamisest vaba lasteaed”, toetus samuti

limisega alustada saaks. Põhjus on harukordselt lihtne

lapsekesksele käsitlusele ja arendas edasi kiusamisalast

- aluspind tuleb ette valmistada, kuna muidu neelab see

ennetusmetoodikat lasteaiatöö kontekstis.

avatud

uuendusteks.

Rahvusvaheline

arendus-

suutis lapsekeskse lähenemis-

pildi värvid alla.

Lapsepõlv kujundab meie elu lapsevanema, õpetaja või juhendajana. Elus toimetulekuks on tähtis, et laps õpiks ise hakkama saama. See tähendab, et laps peab tulema

2009. aastal pakkus abikäe Save the Children Sweden, kes võimaldas Lastekaitse Liidu algatusrühmal kohtuda Riias The Mary Foundation’i ja Save the Children Denmark’i esindajatega. Pärast seminari oli selge, et laste positiivse käitumiskultuuri arendamiseks valitakse ka Eestis „Kiusamisest vabaks!“ metoodika.

lapsepõlvest välja terve psüühikaga, olema suuteline looma ja hoidma inimsuhteid, mõistma tundeid, tugevusi ning nõrkusi, õnnestumisi ja kaotusi. Lapsepõlv on lõuendil kui hea krunt, mis tagab maali püsimajäämise terveks eluks.

Väärtuskultuurilised hoiakud arenesid terves ühiskonnas Projekti kujunemisloo sündmused on nüüd ajas minu jaoks korrastunud. Tartu Ülikooli professori Margit Sutropi

eestvedamisel

arendati

väärtuskultuurilisi

hoiakuid Eesti haridussüsteemis. Lastekaitse Liidu koolituskeskuse juhiks sai entusiastlik Liivia Tuvike.

Koolituskeskuse eesmärkide täitmiseks moodustati kaheliikmeline püsimeeskond, kelle ülesandeks oli seminaride ja kursuste korraldamine ning seeläbi hariduse pakkumine lapse õiguste sisu mõistmiseks.

Liivia Tuvike ja Viive Rull on need inimesed, kes viisid veendunult ja tasakaalukalt Lastekaitse Liidu koolituskeskuse huvitavad pakkumised lasteaiaõpetajateni.

Sellest sai alguse lasteaedade mastaapne koostöövõrgustik. Saan tõdeda, et head suhted ja läbimõeldud töökorraldus

olid

ettevalmistavaks

platvormiks

projekti jätkumisele koolis. Lastekaitse Liidul oli igati hea positsioon ning pühendunud inimesed strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Ka ühiskonnas teadvustati vägivallast tulenevaid ohtusid üha enam ja koostöövõrgustiku tasandil kinnistunud väärtushinnanguteks, millest peeti lugu ja lähtuti, said: avatus, rõõm ja hoolimine.

6

Johannes Käis (1885–1950), möödunud sajandi esimese poole Eesti pedagoog, loodusteadlane ning veendunud kooliuuendaja on kirjutanud, et selgeks saamiseks tuleb kõike tajuda mitme meele abil. Projektis „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ osalevad väärtuste kujundamises kõik osapooled, sest üksikindiviidi entusiasmiga kollektiivi eestvedaja kaua vastu ei pea. Ühises mõistmises tuleb luua valikuvõimalusi selleks, et lapsed oskaks probleeme ära tunda ja lahendada ning suudaks teha vajalikke otsuseid.

Headuse jõud on toit kasvamiseks Uuenevas maailmas avastame taas kasvatuskunsti ja saame uusi teadmisi ka lastelt endilt. Ma ei tea ühtki last, kes tõrjuks eemale hoolt ja armastust, sest headuse jõud on ka toit kasvamiseks. Andke omakasupüüdmatult lapsele jõudu kasvamiseks, sest õnn on mõnus rahulolu, mille tunneme alati ära, kui see meis on või meist eemaldub. Oluline on mõista, et rõõmsameelne laps ei kaota ära negatiivseid tundeid, küll aga hoiab neid vaos. Ühine meel, jõupingutused ja austav käitumine muudavad maailma paremaks. Alustama peab kohe, sest juba ammu on kiusamise ja vägivalla temaatika pere, lasteaia ja kooli piiridest väljunud.

Võin julgelt tõdeda, et oma missiooni elluviimisel oleme teinud juba paljusid õnnelikumaks.

Jätkuvat edu Lastekaitse Liidule ja projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ perele!

„Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ projektimeeskond koosseisus vasakult võrgustikutöö koordinaator Kadi Hainas, projekti koordinaator Marie Tammsaar, koolituste koordinaator Viive Rull ja projektijuht Liivia Tuvike.

Tauri: …kui sõber kardab külma vett, siis ma teda sinna ei lükka.

7

Taani Kroonprintsess Mary külastamas Tallinna Suitsupääsupesa lasteaeda. Autor: Erik Peinar

Taani koostööpartneritel on Eestilt palju õppida Christina Stær Mygind The Mary Foundation projektijuht

Lars Stilling Netteberg Save the Children Denmark programmijuht

8

Kiusamine on levinud kogu maailma lasteasutustes ja koolides.

Taanis on kooli- ja lasteaiakiusamise vastase võitluse eestseisjateks Taani lastekaitseorganisatsioon Save the Children Denmark ja Taani kroonprintsess Mary Fond. „Kiusamisest vabaks!“ võeti Taanis kasutusele 2007. aastal ja praeguseks on see jõudnud igasse teise Taani lasteaeda ja igasse kolmandasse kooli. „Kiusamisest vabaks!“ metoodika konkreetseid töö-

õnnestunud metoodika sisse tuua ka Tallinna Ülikooli

riistu on tasapisi tutvustatud ka teistes Euroopa riikides.

haridusteaduste instituudis õppivate tudengite loengu-

Näiteks kasutatakse seda praegu lisaks Eestile ka

plaani.

Gröönimaal, Islandil ja Fääri saartel. Eesti on üks nendest

tulevased õpetajad on hästi ette valmistatud tööks ki-

riikidest, kus „Kiusamisest vabaks!“ võeti vastu suure

usamise vastu ja nende käsutuses on „Kiusamisest

huviga ja kus see on saavutanud suurt edu. Lastekaitse

vabaks!“ metoodika tööriistad.

Liit on alates 2010. aastast koostöös Taani “Kiusamisest

edasiarendamise

et

nii

praegused

kui

ka

oma külastusvisiitide ajal oleme seda ka ise kogenud.

ja pühendunult tegelenud. vabaks!“

tähendab,

Eestis on juba praegu näha väga häid tulemusi ning

vabaks!” eestvedajatega metoodikaga kohusetundlikult

„Kiusamisest

See

Loodame, et metoodika on mõne aasta pärast veelgi laialseisukohast

dasemalt levinud. See nõuab pidevat arenemist ja samuti

on tähtis organisatsioonide- ja riikidevaheline koostöö.

on oluline roll kommunikatsioonil ning teadlikkust

Seepärast on The Mary Foundation ja Save the Children

tõstvatel tegevustel.

Denmark rajanud rahvusvahelise kompetentsikeskuse, mis jagab uusi teadmisi kiusamise ennetamise kohta erinevates koostööriikides, hindab jooksvalt tehtut ja töötab programmi jaoks välja uusi materjale. Samal ajal on keskuse eesmärk motiveerida riike jätkama „Kiusamisest vabaks!“ metoodikaga.

“Eesti mudelis on algatatud laiaulatuslik riigisisene koostöö, kaasates juhtrühma nii ministeeriume, kohalikke omavalitsusi, ülikoole kui ka teisi asjakohaseid osalejaid. Näiteks on Eestis kohalikel omavalitsustel üldine vastutus lasteaedade ja koolide eest ning seepärast on hädavajalik, et nemad projekti toetaksid.

Projekti juhtrühmas on esindatud kõik osapooled ja ka see on tugevus omaette.”

Riigisisene koostöövõrgustik on tugev alusplatvorm Tihe koostöö Lastekaitse Liiduga on andnud ka meile Taanis palju lisateadmisi. Selles protsessis on tundunud täiesti loogilisena kasutada Eesti kogemusi, mis on olnud inspiratsiooniallikaks mitmes konkreetses valdkonnas.

Eesti mudelis on algatatud laiaulatuslik riigisisene koostöö, kaasates juhtrühma nii ministeeriume, kohalikke omavalitsusi, ülikoole kui ka teisi asjakohaseid osalejaid.

Näiteks on Eestis kohalikel omavalitsustel üldine vastutus lasteaedade ja koolide eest ning seepärast on hädavajalik, et nemad projekti toetaksid. Projekti juhtrühmas on esindatud kõik osapooled ja ka see on tugevus omaette.

Oluline roll on teadlikkust tõstvatel tegevustel Eestist saadud kogemused osutavad ka sellele, kui tähtis on „Kiusamisest vabaks!“ metoodikat kasutavaid õpetajaid mitmekülgselt koolitada. Lastekaitse Liidul on

9

Haridus- ja Teadusministeerium toetab projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”

Irene Käosaar

Tiina Peterson

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert

10

“Kiusamisest vabaks!” nõuab valmisolekut muutusteks

Et iga laps saaks areneda keskkonnas, mis soodustab terviklikku arengut, enese väärtustes selgusele jõudmist ja edukat ühiskondlikku koostoimimist, toetab Haridus- ja Teadusministeerium elukestva õppe strateegias väärtusarendust ja seejuures ka projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”.

“Kiusamisest

vabaks!”

metoodika

arendamisel

on

tähtis Lastekaitse Liidu ja Taani lastekaitse organisatsiooni Save the Children rikastav koostöö. Eestis on loodud hästi toimiv koostöövõrgustik kiusamise ennetamiseks, kuhu kuuluvad Lastekaitse Liit, ülikoolid, kohalikud omavalitsused, lasteaiad, koolid, Haridus- ja Teadusministeerium ja teised organisatsiooid. “Kiusamisest vabaks!” metoodika võtmeteguriks on see, kuidas õppeasutused loovad meetodite abil arengusõbraliku keskkonna lastele, lastevanematele, õpetajatele ja õppeasutuste juhtidele. See nõuab valmisolekut muutusteks ja annab võimaluse häid kogemusi jagada ning seekaudu üksteiselt õppida.

Haridus-

ja

Teadusministeerium

tänab

Lastekaitse

See kasvatus soodustab ühist arusaamist väärtustest,

Liitu ja koostööpartnereid eduka “Kiusamisest vabaks!”

mille mõtestamine ja järgimine võimaldab ületada ühis-

metoodika arendamise ja levitamise eest ning soovib edu

konna valupunkte, näiteks vähest sidusust, madalat

väärtuskasvatuse toetamisel!

kodanikuaktiivsust

ja

vägivalla

levikut.

Lähimaks

eesmärgiks on, et lasteaiad ja koolid viiksid tulevikus ellu turvalisuse ja väärtuskeskseid programme. Vastava õppekeskkonna

tagamist

toetavad

riiklikes

õppe-

kavades toodud eesmärgid ja põhimõtted. Riiklikes

Liia: ...kui sõbral läheb klotsidest ehitatud maja ümber, siis ütlen, et pole hullu, ja aitan maja uuesti ehitada.

õppekavades on tähtsal kohal õppija aktiivsus, valikute tegemine ja enesehindamine. Õpetaja on kasvukeskkonna looja, kes arvestab lapse omapära ja erivajadusi.

Lapsed on avatud ühiskonna loojad Projekt “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” arendab õpetaja professionaalsust ka väärtuste kujundamisel. Õpetaja saab analüüsida, mil määral ta on teadlik oma uskumustest, hoiakutest ja väärtustest, ning kas ta suhtub igasse lapsesse ja perekonda lugupidavalt ning väärikalt.

Lapsed on uue avatud ühiskonna loojad, mistõttu muutub järjest olulisemaks laste vastutuse rõhutamine hoolivama ühiskonna loomisel, erinevate perede toetamine ühtses kogukonnas ja lugupidava suhtumise soodustamine.

“Lapsed on uue avatud ühiskonna loojad, mistõttu muutub järjest olulisemaks laste vastutuse rõhutamine hoolivama ühiskonna loomisel, erinevate perede toetamine ühtses kogukonnas ja lugupidava suhtumise soodustamine.”

11

„Kiusa misest Leida vaba la Ta uuring lts tutvusta steaed ja ko m utulem o usi. Fo as Taani koo l“ projektiju h to: Ste s en Bro tööpartneri t Liivia Tuvik le Chri gaard e stina S ja uuringute tær M ygind’i koordinaato le esim r esi

Mida saime teada „Kiusamisest vabaks!“ tulemusuuringutest?

Leida Talts emeriitprofessor, projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ uuringute koordinaator

Tallinna Ülikooli teadlaste ja uuringufirma Psience OÜ koostöös valminud “Kiusamisest vabaks!” metoodika tulemusuuringud annavad ülevaate nii õpetajate, lapsevanemate kui ka laste ootuste ja praktika kooskõlast ning analüüsivad metoodika kasutegureid ja kriitilisi aspekte. Projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” uuringute koordinaator Leida Talts toob järgnevalt välja uuringutest selgunud põhilised seisukohad.

12

„Kiusamisest

vabaks!“

hindamiseks

rakendati

metoodika

Lisaks selgub tulemusuuringutest, et...

tulemuslikkuse

“enne-pärast”-uuringudisaini,

mis tähendab, et uuringu esimeses osas kaardistati nö stardipositsioon: veebiküsitlusega selgitati õpetajate ja lastevanemate ootusi, murekohti, hinnangut sotsiaalsele õhustikule klassis. Samuti viidi läbi rühmavaatlused ja vabas vormis intervjuud lastega. Uuringu teises etapis keskenduti olukorra hindamisele ajahetkel, mil õpetajad

...metoodika aitab lastel väärtusi mõista, koostööd teha ja probleeme lahendada

olid metoodikat juba praktiseerinud ja võrreldi neid õpetajate ning lastevanemate veebiküsitluste ning lastega tehtud rühmavaatlus/vestlustega.

Uuringust tuleb välja, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad leidsid, et lastega tehtav kasvatustöö väärtuste ja käitumisnormide kujundamisel on palju konkreetsem, kui on olemas spetsiaalsed materjalid ja hästi toimivad sotsiaalsed praktikad. “Kiusamisest vabaks!” metoodika annab võimaluse tegeleda väärtustega järjepidevalt ja lastele arusaadavas võtmes.

Tulemusi näitavad selgelt nii õpetajad, lapsed kui ka lapsevanemad Uuringud näitasid, et metoodika rakendamise järel on õpetajad süvenenud metoodika tähendusse ning nende arusaam on kinnistunud. Õpetajate arvates on metoodilised materjalid sisukad ja pakuvad erinevaid võimalusi ning neid saab üle kanda õppetöösse ja reaalsetesse suhtlusolukordadesse.Läbiviidudküsitluste,vaatlustejaintervjuude

...õpetajad vajavad juhtkonna ja kolleegide tuge

põhjal võib öelda, et „Kiusamisest vabaks!“ metoodika on väärtuspõhise õppe-kasvatustöö läbiviimiseks suurepärane võimalus, kui õpetaja rakendab seda järjepidevalt, paind-

Kiusamise ennetamise võti seisneb suuresti nii kooli/lasteaia ja kodu sisukas koostöös kui ka juhtkonna ja kolleegide toetuses. Uuringust tuli välja, et enamik õpetajaid on kogenud juhtkonna ja kolleegide tuge. Näiteks on juhtkond suhtunud projekti väga soosivalt ning muretsenud koolile metoodilised vahendid. Samuti teevad metoodikat kasutavad õpetajad vastastikkuseid külastusi, et näha, kuidas kolleegid metoodikat ellu viivad.

Vaid üksikud on märkinud, et juhtkonna huvi on formaalne, mitte siiras.

likult ja loovalt. Õpetajad näevad positiivse õhkkonna loomise peamise tagatisena kiusamisolukordade kohest lahendamist ja arutelusid. Näiteks, kui kiusamine avaldub periooditi mõne lapse puhul, siis pöörab õpetaja sellele koheselt tähelepanu ning arutleb juhtunu üle kogu grupiga.

Mõne lapse pidevat tõrjumist ei toonud pärast metoodika rakendamist välja enam ükski õpetaja; kasvanud oli aga nende hulk, kes leidsid, et kõikidel lastel on soovi korral alati mängukaaslane.

Ka lapsevanemad hindasid kõrgelt järjepidevat tegelemist väärtuste, nagu hoolivus ja sallivus edendamisega, mille

...lapsevanemate kaasamine oli õpetaja jaoks oodatust kergem

tulemusena suudavad lapsed oma mõtteid ja tundeid paremini väljendada. Ühtlasi on kasvanud soov teisi mõista ja abistada.

Kui esialgu arvasid ligi pooled uuringus osalenud õpetajad, et lastevanemate kaasamine „Kiusamisest vabaks!“ metoodikasse võib osutuda keeruliseks, siis poole aasta pärast said 2/3 õpetajatest kinnitust, et lapsevanemate initsiatiiv kaasa lüüa on kõrgem kui algselt arvatud. Õpetajatel oli jagada hulgaliselt positiivseid kogemusi seoses vanemate kaasamisega „Kiusamisest vabaks!“ metoodika tutvustamisel ja rakendamisel. Näiteks tehti ühiseid ettevõtmisi, kuhu kaasati ka Sõber Karu. Samuti arutleti koos lapsevanematega väärtuste üle. Koostööd takistavate asjaoludena, mida nimetati vaid mõnel korral, toodi välja vanemate ajapuudust ning seda, et kodudes ei järgita samu väärtusi.

Uuring näitas, et lapsed on võimelised lahendama kiusamisega seotud konfliktseid olukordi ja tegema nendest järeldusi, kuid see eeldab, et täiskasvanu loob raamistiku, mille piires lapsed võivad tegutseda. Rühmades/klassides, kus õpetajad kasutasid igapäevaselt “Kiusamisest vabaks!” metoodika elemente, paistsid lapsed silma aktiivsema tundeid ja suhtlemist kirjeldava sõnalise eneseväljenduse poolest ning nad suutsid arutleda väärtuste üle.

13

...muutusi rühma või klassikultuuris näeb eelkõige õpetaja

... kiusamise ennetamist toetavad väärtused on olulised nii lapsevanematele kui ka õpetajatele

„Kiusamisest vabaks!“ metoodikast lähtuvaid muutusi hindasid mitmes aspektis silmnähtavaks eelkõige õpetajad, vanematest arvas samuti nii viiendik vastanutest. See on ka mõistetav, sest õpetaja näeb ja analüüsib rühmas toimuvat igapäevaselt ning on metoodika rakendamise vahetu agent.

Lapsevanem hindab muutusi eelkõige oma lapse seisukohast. Samas on “Kiusamisest vabaks!” metoodika üheks olulisemaks põhimõtteks koostöö edendamine vanematega, mis võiks viia ka nendeni selgema arusaama metoodika väärtusest.

Enamik õpetajatest leidis, et lapsed on muutunud üksteise suhtes hoolivamaks ja tähelepanelikumaks. Ligi pooled õpetajatest märkisid ka, et metoodika rakendamine on teinud päevad põnevamaks, vaheldusrikkamaks (sama leidis vähem kui kümnendik vanematest). Pea sama paljud õpetajad leidsid, et oskavad teadlikumalt rühmas positiivset õhkkonda hoida ja ebakohasele käitumisele reageerida. Omavahelise koostöö paranemise tõi positiivse muutusena välja nii kolmandik õpetajatest kui ka sama suur osa lapsevanematest.

Uuringus võtsime luubi alla ka metoodika põhiväärtused – hoolivus, sallivus, austus ja julgus ning palusime õpetajatel ja lapsevanematel hinnata nende endi seisukohast esmalt väärtuste olulisust ja seejärel lapseni viimise lihtsust/keerukust.

Selgus, et lapsevanemate ja õpetajate nägemus on nii väärtuste olulisuse kui ka nende rakendatavuse osas sarnane: kõikide väärtuste olulisust hinnati kõrgelt ning nende viimist lasteni peeti võimalikuks, kuid mitte tingimata lihtsaks.

...õpetaja kui võtmeisiku roll mõjutab laste käitumist Selgus, et nii õpetajate kui ka lapsevanemate hinnang kiusamise tõsidusele oli metoodika rakendamise järel madalam kui enne, mis lubab järeldada, et lastevaheliste suhetega tegelemine kannab vilja. Huvitava seosena ilmnes, et õpetajad, kes hindasid oma suutlikkust kiusamise ennetamisel kõrgemaks, hindasid ühtlasi kõrgemaks ka laste valmidust ebaõiglusele vastu astuda. Lastes positiivse sekkumisaktiivsuse arendamisel on võtmeroll täiskasvanul, kelle juhendamisel, julgustamisel ja toetamisel õpivad lapsed konfliktseid olukordi lahendama. Näiteks oli ühe uuringus osalenud õpetaja tähelepanekuks, et lapsed ei lähe alati ise appi, aga kui neid suunata, siis abistavad nad teisi meeleldi. Lastegruppide vaatlused näitasid, et kui õpetajate suhtluses domineerisid hoolivad ja julgustavad tähelepanekud tunnustamine ning positiivne füüsiline kontakt, siis väljendus empaatilisus, sõbralik koostöö ja arenenum sõnakasutus rohkem ka laste käitumises.

...laste väärtustealane sõnavara on arenenud Metoodikat aktiivselt rakendavate rühmade või klasside lapsed paistsid silma mitmekülgsema väärtusi kirjeldava sõnavaraga – nii väärtustest rääkides kui ka kaaslastega mängides. Oli näha, et Sõber Karu toimib laste jaoks väärtuste kandja ja „usaldusisikuna“ eelkõige siis, kui teda ei tooda mängu ainult negatiivsete olukordade klaarimiseks, vaid ta on kaasatud erinevatesse situatsioonidesse esmajoones positiivses võtmes.

Thor: …sõber on see, kes aitab, kui teine ei jaksa enam auku kaevata.

14

Kui lapsevanem kaasa ei tule, jääb kannatajaks laps Lasteaedades läbi viidud vaatluste ja intervjuude põhjal võib öelda, et „Kiusamisest vabaks!“ metoodika on väärtuspõhise õppe-kasvatustöö läbiviimiseks suurepärane vahend, kui õpetaja rakendab seda järjepidevalt, paindlikult ja loovalt. Kuigi kõikides uuringu vältel vaadeldud rühmades valitses positiivne õhkkond ja lapsed tundsid end turvaliselt, eristusid teistest need rühmad, kus õpetaja on võtnud metoodika kasutusele süsteemselt ja mitmekülgselt ning on ise väärtuste siiras kandja.

Lasteaiad ja koolid, kus õpetaja on aktiivsem ning kommunikatsioon sagedane ja lapsevanemaid kaasav, on vanemate tähelepanekud metoodika kohta väga positiivsed.

Nagu selgus ka “Kiusamisest vabaks!” pilootkoolide uuringust, siis enne metoodika kasutamist arvasid ligi pooled uuringus osalenud õpetajad, et lastevanemate kaasamine “Kiusamisest vabaks!” metoodikasse võib osutuda keeruliseks. Pärast poolt aastat metoodikaga töötamist said 2/3 neist kinnitust, et lapsevanemate initsiatiiv metoodika tegevustes kaasa lüüa on kõrgem, kui algselt arvatud.

Et tutvustada lapsevanematele metoodika põhimõtteid ja väärtusi, saab õpetaja teha lastevanemate koosoleku, kus rääkida alusväärtustest ning teha vanematega läbi metoodika põhitegevused: teemakaartide üle arutlemine, massaaz jne. Samuti toetavad vanematega suhtlemist väikeste karude isikupärastamine, suure karu kodus käimine, lapsevanema regulaarne teavitamine lasteaias ja koolis toimuvast.

Ajakirjanik ning lapsevanem Grete Landson uuris möödunud aastal metoodikaga ühel või teisel moel kokku puutunud lapsevanemate kogemusi ja seniseid teadmisi ning tegi seda ka aasta hiljem. Kuigi kogemused on erinevad, saab igal juhul järeldada, et metoodika toimimiseks on tõepoolest vaja teha järjepidevat ja süsteemset tööd ning kaasata ka lapsevanemaid. Kui seda mitte teha, jäävad kahjuks kasutamata paljud metoodika poolt pakutavad võimalused ning parim kasu laste jaoks jääb saamata.

15

Epp,

Kaili,

3-aastase tütre ema, Tallinn

7-aastase tüdruku ema, Võru

Saan infot teistest allikatest, kuid tavalise lapsevanemana

Kui see projekt tuli, siis õpetajad tutvustasid seda ning

ei teaks ma kuigi palju ning ilmselt sooviksin rohkem teada.

stendil olid värvilised plakatid ja tutvustav kiri. Vanemana

Projekt on Taani algupäraga. Meile tuli karu koju ning ma

olen

meisterdasin talle koos lapsega riideid. Kui vanem ei tee,

tunniplaani. Ma ei tea, kui sageli koosolekud on, või peaks

jääb kannatajaks laps. Karude koosolekud toimusid esi-

olema, aga mulle tundub, et vähemalt kord kuus see

algu reedeti, mil mu tütar oli sageli kodus. Mul oli nii kahju,

toimub.

et ta ei saanud osaleda. Õnneks muudeti koosolekupäeva

koosolekul räägiti. Vanemana ma projekti pigem kaasatud

ja nüüd toimub see neljapäeviti.

ei ole, laps sellest kodus ka väga ei räägi. Väärtused,

selle

projekti

Tunniplaani

toimumisest

jälgides

teadlik

saan

ja

teada,

jälgin

millest

millest räägitakse, on austus ja sallivus. Minu lapsel

Aasta hiljem on tüdrukul vahetunud lasteaiaõpetajad.

õnneks mingit probleemi pole - ta ei ole ise kiusatav ega

Epp teab, et karud jätkavad rühmas toimetamist, kuid

kiusa ka ise kedagi. Kui projekt algas, siis lapsed pidid

kodus karu-teemad arutlusel ei ole.

mõmmikutele tegema sallid. Igaüks valis sallile värvi.

Aasta hiljem on Kaili tütar esimese klassi õpilane.

Annika,

4-aastase poja ema, Harjumaa

Kristel,

6-aastase tütre ema, Tallinn Meie lasteaeda jõudis karude projekt eelmise aasta novembri lõpus. Kui karud tulid, saadeti sellekohane

Meie rühma jõudis projekt vist möödunud sügisel. Esialgu

e-kiri. Lilla karu asub riidest sahtlis. Igal lapsel on oma

oli see aktiivselt üleval, vanematele saadeti infokirju,

sahtel ja seda karu tohib koosoleku ajaks välja võtta.

toimus meilivahetus, kus räägiti kiusamisest ja üllastest

Stendile on nädalaplaani märgitud karude koosoleku

väärtustest,

aeg. Seal räägitakse lasteaiarühmas juhtuvatest pahadest

ning

õpetajad

viisid

läbi

koosolekuid.

Projekti info oli üleval ka teadetetahvlil. Mingitel

asjadest. Teemaks oli ühe teise lapse joonistuse sodimine

hetkedel võtavad lapsed oma karud eraldi taskukestest

kellegi poolt. Koosolekul arutati, mida laps tunneks, kui selline asi juhtub.

välja ja õpetaja teeb küsimustiku põhjal kasvatusõpet. Ma

Aasta hiljem teab Annika teadetetahvlil olevast päeva-

Laps oli väga elevil, kui karuga koju tuli. Pidime talle

kavast, et karude koosolekud toimuvad jätkuvalt kord

kodus

nädalas.

või muu riideeseme. Meie tegime sokist peapaela.

ei ole eraldi uurinud, kuid olen lapse jutust aru saanud. tunnuse

meisterdama

-

jakikese,

mütsikese

Kiusamise teema on sekundaarne, sest tüdrukud ikka leiavad, et poisid kiusavad. See projekt oli väga tore, kui oli aktuaalne. Väsitava lasteaiapäeva lõpuks võivad sellised

Heidi,

pehmed väärtused olla väga olulised. Nüüdseks on see

6- aastase tütre ema, Tallinn

vist läbi saanud. Kas see käibki käest kätte? Mingit kokkuvõtet ei ole küll tehtud, kuid ehk tehakse veel? Mul on väga hea meel, et meie lasteaed selle üles noppis, kuid

Tegelikult tean ma sellest teemast väga vähe. Ühel päeval

meil on sageli erinevaid projekte. Näiteks üldisest “Märka

tõi tütar koju lilla karu ja sellele tuli õmmelda kleit. Nüüd

ja aita” projektist arenes välja meie oma lasteaiakeskne

oleme juba kaks aastat karudele uusi riideid õmmelnud.

heategevusfond.

Igal lapsel on oma karu, kes asub rühmas oma pesas. Sain alles praegu teada, et see on selline kogu riiki haarav

Aasta hiljem on lillade karude projekt Kristeli tütre

projekt. Arvasin, et see on mingi meie rühma teema...

lasteaiarühmas jätkuvalt aktiivne. Reedeti võib laps võtta karu nädalavahetuseks koju, et ta pere tegevustesse

Aasta hiljem nendib Heidi, et lapse rühmas karude projekt

kaasata. Esmaspäeval teda lasteaeda tagasi tuues räägib

küll toimib, kuid seost koduga sel pole.

laps karu kogemustest oma kodus. Laste väikesed karud, kellele kodus riideid selga õmmeldi, on samuti jätkuvalt töös.

16

Kati,

Maiu,

6-aastase poja ema, Võru

6-aastase tütre ema, Tallinn

Projekti tutvustajad käisid meie lasteaias, rääkisid

Kui selle projektiga meie rühmas eelmisel aastal alustati,

põhjalikult ja tänu sellele ma tean. Lapsed nimetavad

siis tehti vanematele tutvustav koosolek, kus näidati

neid mõmmikuteks. Talle kudusime ka riided. Laste-

materjale ja õpetajad rääkisid projekti sisust. Igal näda-

koosolekud on rühma nädalaplaanis. Ma ei ole puhtalt

lal toimuvad nn karukoosolekud, kus iga kord arutatakse

oma laiskusest õpetajatelt täpsemalt tegevuste kohta

erinevaid teemasid. Näiteks näidatakse lapsele pilti, kus

uurinud. Suuremat juttu sellest ei ole rohkem ka ol-

kedagi lüüakse või keegi nutab või istub üksi nurgas. Siis

nud, põhimõte oli mulle juba varem teada. Poeg räägib

nad arutavad seda omavahel ja tähelepanu pööratakse

kodus, et karud sosistavad neile kõrva tarkuseteri. Näitena

igale lapsele - kõik saavad midagi öelda. Meid on

ütles ta, et külva head, kasvab head, ning nagu töö, nõnda

karuprojekt aidanud küll. Arutame lapsega erinevaid

palk. Lisas veel, et kes teisele nime annab, see ise seda

situatsioone ja laps oskab hinnata, kuidas käituda,

kannab. Pojale meeldib, kui lapsed istuvad ringis ja selja

sest karukoosolekutel on nad neid teemasid arutanud.

taga istuja teeb eesolijale massaaži. Kui ma poleks eelinfot

Meil oli pikka aega probleemiks löömine, mida arutati

kuulnud, oleksin ilmselt üpris ära ehmatanud. Jooksvalt

ka koosolekul. Meil ei ole seda enam ette tulnud. Minu

ma rühma tegemistega kokku ei puutu, kuid kiidan väga

arvates täitsa tore projekt, mis võiks jätkuda ka koolis. Ma

meie õpetajaid, kes teema meile põhjalikult lahti seletasid.

tean, et osad koolid on samuti sellega liitunud.

Aasta hiljem on Maiu tütar esimese klassi õpilane.

Aasta hiljem on Kati pojast saanud koolilaps.

Emale tundus, et karu aitas tütrel mõnedest lasteaiaprobleemidest üle saada. Ta nendib, et kahjuks tütre kool projektiga liitunud ei ole.

Karud on sõbrad, kellel on hing

Maili Liinev Lapsevanem

Mu koolipoisiks sirgunud poeg rääkis ühel päeval koju tulles oma uuest sõbrast. Ta ehitas karule kingakarpi kodu. Seal leidis koha kõik vajalik: voodi, laud, vaip, riiul ja telekas. Tajusin, et sellele lihtsale karvasele lillale elukale oli lapse poolt antud hing - ta oli muutunud sõbraks. Esimese klassi õpetaja, lapsele hetkel autoriteetsem nii emast kui isast, oli rääkinud toetavast ja aitavast karust kui sõbrast. Tajusin, et mängulisest lasteaiamaailmast suhteliselt kõledasse koolimaailma

Karust inspireerituna moodustas meie naabritüdruk koos

siirdunud lapsele oli karu suureks toeks. Karu piilub juba

sõbrannaga “ettevõtte”, mille tegevuseks on karudele

teist aastat igapäevaselt koolikoti taskust oma väikeste

sokkidest rõivaste valmistamine. Nad veetsid kogu

silmadega. Ta on lapse jaoks alati olemas.

laupäeva riideid õmmeldes. Mõistsin, et tüdrukud seadsid endale eesmärgi: karurõivastega edukaks.

Lasteaialapsest õde sai samuti endale karu. Väikese tüdruku kurvastuseks elab tema oma lasteaias koos teiste

Minu kui vanema jaoks on südantliigutav märgata

karudega ning teda koju tuua ei saa. Karu on väikesele

karudest hoolimist ja nende hoidmist. Meie pere karud ei

tüdrukule ülimalt oluline. Ta teab täpselt karu rolli ja situatsioone,

millal

too

aidata

saab.

ole niisama lillad karud. Nad on sõbrad, kelle sees peitub

Regulaarsed

hing.

koosolekud on rühmas leidnud oma koha.

17

etaja M

ia Pääsusilm õp

Tallinna Lastea

a koosolekut

rühma lasteg iralda Põder

läbi viimas.

Motiveeritud õpetaja on kõigile eeskujuks Silvi Suur Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktor Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse juhatuse liige

Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktor ning Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse juhatuse liige Silvi Suur võtab oma kogemuste põhjal kokku “Kiusamisest vabaks!” metoodika olulisuse Eesti lasteaedades ning jagab positiivseid näiteid metoodika toimimisest oma igapäevaelus.

18

oskuste kujunemisele. “On oluline, et “Kiusamisest

Metoodika väärtused rikastavad õppe- ja kasvatustegevusi

vabaks!”

Koolieelsete lasteasutuste juhtidena peame oluliseks projekti mõju laste väärtusarendusele ja sotsiaalsete metoodiline

„Kiusamisest vabaks!“ metoodika väärtused: hoolivus,

materjal, mida saavad kasutada kõik õpetajad, kes

metoodika

näol

on

olemas

sallivus, julgus ja austus on väga head lasteaia väärtus-

on läbinud koolituse,” rõhutab Eesti Alushariduse

kasvatuse rikastajad. Lapsed mõistavad väärtusi laste-

Juhtide Ühenduse esinaine Heda Kala metoodiliste

koosolekutes ning õppe- ja kasvatustegevustes käsitleta-

materjalide vajalikkusest õpetajatele.

vate situatsioonimängude, juttude ja vanasõnade kaudu.

Neile on Sõber Karu kogu päeva jooksul hea kaaslane, kellega koos mängida, rääkida, rõõme ja muresid jagada.

Tegevused peavad olema järjepidevad

“Meile meeldib lastekoosolek koos Sõber Karuga, sest siis saab kõike koos arutada ning oma arvamust julgelt välja öelda,” ütlevad lapsed sageli nädala kokkuvõtet tehes.

Tallinna Lasteaia Pääsusilm õppealajuhataja Sirje Sepa

Selline sisemine sära ja avatus näitab, et Sõber Karu on

arvates

leidnud tee sügavale laste südamesse.

rikastab

igapäevast kasvatajale

õppe-

„Kiusamisest ja

vabaks!“

kasvatustegevust

võimaluse

muuta

metoodika

ning

õppimine

annab lastele

“Tegevused „Kiusamisest vabaks!“ metoodikaga annavad eriti häid tulemusi siis, kui neid viiakse läbi järjepidevalt. Et seda tagada, on õpetajatele väga oluline juhtkonna toetus ja innustus.”

huvitavamaks. Tegevused „Kiusamisest vabaks!“ metoodikaga annavad eriti häid tulemusi siis, kui neid viiakse läbi järjepidevalt. Et seda tagada, on õpetajatele väga oluline juhtkonna toetus ja innustus. Motiveeritud õpetaja on oma suhtumise ja käitumisega eeskujuks nii lastele, lastevanematele kui ka kolleegidele. Õpetajaid motiveerib ja arendab ka see, kui nad saavad teiste projektis osalevate pedagoogidega oma kogemusi jagada.

Timmo: …väärtus on see, kui on palju lapsi.

Sa ei ole raha mõttes rikas, vaid sul on suur pere.

Võtmesõnaks on lapsevanemate kaasamine Õpetaja Miralda Põder on metoodikat kasutanud kolm aastat. Selle aja jooksul on ta märganud positiivset mõju laste käitumisele. Näiteks on lapsed õppinud üksteist rohkem tähele panema ja häid sõnu ütlema. Lisaks oskavad nad lahendada tekkinud probleeme, tunnistada oma vigu ning teisi abistada. Miralda arvates on oluline, et ka õpetajad ise märkaks lapse käitumises positiivseid jooni ja annaks tagasisidet, seejuures tunnustaks lapsi hea käitumise eest.

“Millal lastekoosolek tuleb?” küsivad lapsevanemad Miraldalt tihti. Nende huvi metoodika vastu on suur ning nad on meeleldi nõus sellesse panustama. Näiteks külastab Sõber Karu nädalavahetuseti, vanematega koostöös, kodusid. “See on mõjunud väga positiivselt nii laste kodusele käitumisele kui ka pere ühistele tegevustele nädalavahetustel,” selgitab Miralda. Sõber Karu külastus jäädvustatakse fotode ja jutukestena, mis tuuakse lasteaeda õpetaja kätte. Õpetaja koostab karu kodukülastuste päeviku, milles kajastuvad pere ühised tegemised koos temaga. Selline tegevus aitab õpetajatele, teistele lastele ning lastevanematele tutvustada perede väärtusi ja huvisid.

19

Swissotel Tallinn,14. aprill 2016

“Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” rahvusvahelise konverentsi “Kiusamisvaba elutee algab meist!” päevakava 9:00 – 10:00 Saabumine ja registreerimine 10:00 Konverentsi avamine ja tervitused:

Tervitab Loone Ots president, MTÜ Lastekaitse Liit Tervitab Søren Kelstrup suursaadik, Taani suursaatkond Tervitab Janar Holm kantsler, Haridus- ja Teadusministeerium Tervitab Dagfinn Sørli suursaadik, Norra suursaatkond

10:30 Kiusamise sotsiaalse tähenduse muutmine ja kiusamisvastase

liikumise tähtsus (ettekanne inglise keeles)

Dorte Marie Søndergaard professor, Aarhusi Ülikool, Taani

11:00 Väärtuskasvatus Eestis ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse koostöö projektiga

“Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”

Margit Sutrop professor, Tartu Ülikooli eetikakeskus

11:20 Paneeldiskussioon: Rollid ja kogemused riigiüleses võrgustikutöös –

erinevad osapooled, sama eesmärk

Anneli Rants haridus- ja kultuuriameti juhataja, Valga linnavalitsus Jaanika Käst SA Innove Valgamaa Rajaleidja keskuse juht, SA Innove Rajaleidja keskused Margit Sutrop professor, Tartu Ülikooli eetikakeskus Auli Andersalu-Targo koolitaja, “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”

12:00 Kohvipaus 12:30 Projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” uuringutulemuste tutvustamine

Eva-Maria Kangro uuringuvaldkonna esindaja, Psience OÜ

12:50 Paneeldiskussioon: Rollid ja kogemused haridusmaastikul –

erinevad osapooled, sama eesmärk

Margarita Remnjova sotsiaalpedagoog, Kalamaja Põhikool Kadri Järv-Mändoja lapsevanem Siiri Plangi õppealajuhataja, Puiga Põhikool Eva-Maria Kangro uuringuvaldkonna esindaja, Psience OÜ

14:00 Lõunapaus 14:45 “Kiusamisest vabaks!” metoodika rahvusvaheline perspektiiv

(ettekanne inglise keeles)

Christina Stær Mygind projektijuht, The Mary Foundation Lars Stilling Netteberg programmijuht, Save the Children Denmark

15:15 Väärtuskeskne haridustee Euroopa kontekstis

Tiina Peterson üldharidusosakonna peakespert, Haridus- ja Teadusministeerium

15:35 Tänamine ja konverentsi lõpetamine 16:00 Konverents on lõppenud

Päeva modereerib Jaanus Kangur

Eva-Maria Kangro

uuringuvaldkonna esindaja, Psience OÜ „Empaatiavõime ja suutlikkus austada erinevusi teeb meist inimesed.“

Jaanika Käst

SA Innove Valgamaa Rajaleidja keskuse juht, SA Innove Rajaleidja keskused “Koolid ei vastuta üksnes õpitulemuste eest, vaid ka selle eest, millised inimesed koolis kasvavad.

Seepärast on kiusamisvaba kooli vundamendiks kogu kooli haarav väärtusarendus.”

Christina Stær Mygind

projektijuht, The Mary Foundation

Anneli Rants

haridus- ja kultuuriameti juhataja, Valga linnavalitsus „Igasugune vägivald olgu üheselt taunitud.

Kiusamisvaba elutee algab meist, täiskasvanutest, ema-isa ja õpetaja isiklikust eeskujust.

Olgem siis hoolivad ja sõbralikud, väsimatult.“

Siiri Plangi

õppealajuhataja, Puiga Põhikool “Kasvatustöö on aega ja ressursse nõudev töö ja seetõttu on seda lihtsam teha, kui kogu kollektiiv õlg õla kõrval astub ja toetab ühte mõtteviisi.

Alati pole kerge kogu meeskonda koondada ühe mütsi alla, sest igaühel meist on oma nägemus ja kogemus. Koos arutledes ja kogemusi jagades saab luua üksmeele kollektiivi mõtetes ning tegudes.“

Lars Stilling Netteberg

programmijuht, Save the Children Denmark „On oluline, et oleks ühtne arusaam kiusamise olemusest ning et vastutavad täiskasvanud töötaksid tõsiselt iga sihtrühmaga. Teemat tuleb hoida pidevalt päevakorras ning sellele järjepidevalt keskenduda, lõimides seda oma teiste tegevustega.”

Tiina Peterson

üldharidusosakonna peakespert, Haridus- ja Teadusministeerium „Lapsed on uue ühiskonna loojad. Keskkond, mis neid kasvades ümbritseb, annab tõuke eneseteostuseks. Olen märganud niisugust tähendust nii enda, laste kui pojatütre arengus.“

Kadri Järv-Mändoja

lapsevanem, Perekeskus Sina ja Mina „Pean kiusamise ennetamist oluliseks, sest turvaline kollektiiv on õppimiseks ja arenguks parim. Samuti aitavad karud last teiste ja enda mõistmisel, mis on heade inimsuhete alus.“

Dorte Marie Søndergaard professor, Aarhusi Ülikool, Taani

“Kiusamisvaba elutee eeldab, et kõik inimesed muutuksid väärikamaks, suureneks kaasamine ja sallivus.“

Margarita Remnjova

sotsiaalpedagoog, Kalamaja Põhikool “Kõik algab minu enda seest - minu enda eeskujust. Püüan märgata, mis toimub minu ümber, vaadata veel kaugemalegi ning tunda teiste üle rõõmu õppides ja vajadusel sekkudes.”

Margit Sutrop

professor, Tartu Ülikool eetikakeskus “Koolid ei vastuta üksnes õpitulemuste eest, vaid ka selle eest, millised inimesed koolis kasvavad.

Seepärast on kiusamisvaba kooli vundamendiks kogu kooli haarav väärtusarendus.”

Auli Andersalu-Targo

koolitaja, “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”

moderaator Jaanus Kangur

„Kiusamisvaba elutee on võimalik – selle

“Kiusamisvaba elu on just see, mida see lause

loomine on iga inimese võimuses ja vastutusel!“

tähendab ilma kiusamiseta: vaba elu.”

Suure südame ja hingega õpetajad on lastele kingituseks Kadri Järv-Mändoja

Merit Lage

Merit Lage ja Kadri Järv-Mändoja on Lastekaitse Liidu projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” koolitajad, kes on kohanud rohkete koolituspäevade jooksul palju säravate silmadega õpetajaid, sotsiaalpedagooge, assistente kui ka juhtkonna esindajaid. Järgnevalt jagavad nad oma kogemusi nii enda kui ka õpetajate suurimate rõõmude, väljakutsete ning aja jooksul ühiskonnas toimunud muutuste kohta.

22

“Kiusamisest vabaks!” metoodika üheks põhimõtteks on viia lapsed oskuseni erinevates situatsioonides ise lahendusi leida. Milliseid loomingulisi lähenemisi on selleks kasutatud?

Metoodika on eelkõige mõeldud 3-10 aastastele lastele, kuid kas see kohandub ka noorema või vanema eaga?

Merit: Kunagi viibisin kolmanda klassi tunnis, kus

tutvust varemgi kui 3-aastaselt. Samuti on mõned õpetajad

Merit: Tõepoolest, vahel teevad lapsed metoodikaga

lapsed mängisid läbi vestluskaartidelt alguse saanud

ja sotsiaalpedagoogid andnud tagasisidet, et kasutavad

lugusid koos enda poolt välja pakutud lahendustega. Töö

vestluskaarte ka põhikoolis. Põhi- ja keskkoolile on

toimus gruppides ning iga grupp esitas oma loo rolli-

metoodilistest tegevustest mõeldud programm nimega

mänguna. Ülejäänud klass oli publik ning analüüsis mängu

“Paremad sõbrad”. See on nn juhendatud sõprussuhete

konfliktsituatsioonis pakutavaid lahendusi. Nii jõudsid

loomine, hoidmine ja arendamine väiksemate ja suure-

lapsed ise valikute tegemise printsiipideni, proovisid

mate õpilaste vahel. Suurematel sõpradel on siin palju

neid

vettpidavust

õppida, kuidas olla salliv, hooliv ja austav suur sõber

igapäevaelus ja uurisid ka teisi lahendusvariante. Näiteks

väiksemale. Mida teha, kui väike sõber ütleb midagi

arutleti, miks keegi ühes või teises situatsioonis otsustas

sobimatut? Kuidas hakkama saada, kui väiksema sõbra

vabandust paluda ning kas ka päriselus nii teeks. Kõige

juures midagi ei meeldi? Suuremate sõprade ettevalmis-

meeldivam oli tunnis õpetaja usaldus ja minimaalne

tamiseks on programmis ette nähtud näidistunnid.

sekkumine. Samas oli selgelt nähtav, mida ta oli lastele

Tundides mõtestatakse lahti programmi põhiväärtused,

eelnevate aastate jooksul õpetanud: grupis töötamist,

õpitakse toime tulema võimalike probleemidega, mõel-

analüüsimist, ausust, üksteise arvamuste austamist,

dakse läbi, missugused on piirid vanematele sõpradele

julgust, eneseväljendust jpm.

antud rollis, tehakse rollimänge ja planeeritakse ühiseid

sõnastada,

katsetasid

nende

tegevusi.

23

Eelnev tõestab, et “Kiusamisest vabaks!” võimaldab väga edukalt kaasata kiusamise ennetamisesse nii päris pisikesed kui ka ülejäänud koolipere. Uuringud näitavad, et kõige tõhusamad ongi tervet koolipere haaravad programmid.

Teie koolitustelt on läbi käinud palju õpetajaid.

Mis on teie hinnangul nende endi jaoks kõige suuremad raskused?

Kadri: Õpetajad on ise öelnud, et suurimaks väljakutseks

on lapsevanemate kaasamine. Vanemaid peljatakse niigi ja õpetajate kogemused näitavad, et vahel on selleks

Mis on metoodika koolitamisel kõige suurem väljakutse?

Kadri: Üheks väljakutseks on kindlasti olnud õpetajate

ka põhjust. Ei ole kerge vältiva või isegi ründava lapsevanema tegelikke motiive mõista. Sageli käituvad lapsevanemad just seepärast nii, et on abitud või ebakindlad, kuna ei tea asjast midagi, mistõttu kardavad õpetajad

julgustamine ja tõestamine, et „Kiusamisest vabaks!“ ei

„Kiusamisest vabaks!“ metoodikasse vanemaid kaasata.

ole mitte lihtsalt üks järjekordne metoodika, vaid edasi

Samas, kui õpetaja ise tõeliselt usub, et põhiväärtused on

antavad väärtused muudavadki nii meie laste kui ka enda

edasiviivaks jõuks ja selleks on vaja kaasata ka vanemaid,

väärtushinnanguid. Kui õpetaja elab ise nende väärtuste

siis on lihtsam. Üheks suurimaks rõõmuks on õpetajad

järgi ja usub, et need tõesti sobivad lasteasutusse, siis on

pidanud laste arengut ja avanemist. On väga mõnus näha,

tal kindlasti lihtsam kaasata nii kolleege, vanemaid kui

kuidas väärtused lastes tasapisi “juurduvad“.

ka lapsi. Palju keerulisem on aga olukord, kus väärtusi

Merit: Olen väga Kadri poolt öelduga nõus. Õpetajad on

peetakse küll oluliseks, kuid ei usuta, et need lasteasutusse sobiksid. Näiteks esineb uskumusi, et kiusamine on kahe asjaosalise vaheline probleem ning kindlasti peab selles olukorras süüdlase leidma. Minu kui koolitaja roll ongi võimalikult palju neid uskumusi ja väärtushinnanguid uurida ja aidata valearusaamadest lahti lasta.

vahel olnud ka üllatunud ja rõõmsad selle üle, kuidas vanemad kiusamise ennetamisega kaasa tulevad. Näiteks on mõni õpetaja pakkunud koosolekul vanematele arutlemiseks mõnda dilemmakaarti, väärtust või vestluskaarti ja üllatus-üllatus - vanemad avanevad ja arutlevad. Aga mis kõige toredam - neile meeldib see. Võib-olla ongi

Merit: Väljakutseks on kindlasti rohkemate koolijuhtide

õpetajatele väljakutseks kohtuda erinevate väärtusi,

kaasamine. Ehk võiks kiusamisest vaba koolide juhtidele

arvamusi ja ootusi kandvate lastevanematega, et neid siis

eraldi seminari korraldada, kus nad saaksid oma koge-

aktsepteerida. Kõige olulisem on siiski endale truuks jääda.

musi jagada.

Aga suurim rõõm?

Kadri: Suurim rõõm ongi see, kui koolituse lõppedes

õpetajatel silmad säravad ja nad on enda jaoks midagi olulist (taas)avastanud.

Merit: Kooli/lasteaia juht on iga metoodika käivitamisel

ja elluviimisel võtmeisik ja tähtsaim väärtuste kandja.

Juhtkonna ja õpetajate omavahelised suhted kanduvad ka klassiruumidesse. Olen koolitustel kohtunud väga toredate ja teadlike koolijuhtide, õpetajate ja lasteaia

“Üheks väljakutseks on kindlasti olnud õpetajate julgustamine ja tõestamine, et „Kiusamisest vabaks!“ ei ole mitte lihtsalt üks järjekordne metoodika, vaid edasi antavad väärtused muudavadki nii meie laste kui ka enda väärtushinnanguid.”

pedagoogidega ning mind on kõige rohkem rõõmustanud lastega töötavate inimeste huvi ja hoolimine.

Ott: t, …ja mis selles et nad on vanad ja krimpsus ja käivad kepiga, sõber võib ikka olla. Minu vanaema on minu sõber.

24

Lapsevanemate kaasamine on probleemiks ilmselt nii kooli- kui ka lasteaiaõpetajatel.

Kas oskate välja tuua ka mõne murekoha, mis on ühele rohkem tuttav kui teisele?

Merit: Paljude õpetajate suurimaks väljakutseks on

integreerida “Kiusamisest vabaks!” tegevused koolipäeva. Seda muret lasteaiaõpetajatel pole. Nemad on minu kogemuste põhjal vabad improviseerijad, oskavad loovalt läheneda ja suudavad kiusamise ennetamise teemat teiste tegevustega integreerida. Kooliõpetajad leiavad end jäigema ja sügavate juurtega süsteemi kütkes olevana.

Nad tajuvad endil suuremat vastutust ainealaste õpi-

Õpetajate tagasiside koolituselt Missugused on teie mõtted/ettepanekud seoses koolitusel käsitletud teemadega? „Kiusamine on väga vajalik teema, mida Eesti ühiskonnas levitada, eriti lapsevanemate kaudu. Vaid nii võtaks järgmine põlvkond “uue” suhtlemiskeele omaks ja inimesed muutuksid seeläbi paremaks.“

tulemuste eest (kolleegide, lapsevanemate, ühiskonna ootused)

ja seetõttu võib neil olla raske regulaarselt

– Lasteaiaõpetaja, märts 2012, Haapsalu

aega kulutada sotsiaalsetele oskustele ja klassiõhkkonna probleemidele. „Oleme juba kolmandas klassis ja meil ei jää aega, jõuame niigi napilt ainekava täita,“ tunnistas kord üks õpetaja. Uuringud näitavad, et positiivne õhkkond klassis ja koolis aitab ka paremaid akadeemilisi tulemusi saavutada. Kui aga kõik toimib, avaldub laste arukus, individuaalne ja ka grupipotentsiaal ning sära. See kosutab iga õpetaja hinge.

Kas olete märganud aastate jooksul muutust õpetajate teadlikkuses või valmisolekus „Kiusamisest vabaks!“ metoodika kasutusele võtmisel?

Merit: Arvan, et valmisolek „Kiusamisest vabaks!“

Miks tulite koolitusele?

„Kiusamisest

vabaks!“

„Õppejuht oli mind juba koolitusele registreerinud ja teatas, et nüüd tuleb minna. Kolleegidelt olin kuulnud ka eelmise aasta koolituse kohta ja sealt tekkis tahtmine ka ise minna. Nii et unistus täitus…“ - Kooliõpetaja, oktoober 2014, Tallinn

metoodika kasutusele võtmisel on suurenenud, kuna sellest teatakse juba laiemalt. Paljudes koolides/lasteaedades on mõni rühm või klass juba varem metoodikat kasutanud. Samuti rõhutatakse riiklikus õppekavas aina rohkem süstemaatilist tegelemist väärtuskasvatuse ja turvalise koolikeskkonnaga. Arvan, et üldiselt on meil suur potentsiaal kasvatada tarku, ennast ja üksteist austavaid inimesi. Olen koolitusel kohanud tarku, suure südame ja hingega õpetajaid, kellega koos olemine, töötamine, õppimine on kingituseks lastele, nende vanematele, kolleegidele ja ka mulle.

“Uuringud näitavad, et positiivne õhkkond klassis ja koolis aitab ka paremaid akadeemilisi tulemusi saavutada.”

25

26

„Kiusamisest vabaks!“ metoodika sotsiaalpedagoogi „tööriistana“ Triinu Orumaa Pirita Majandusgümnaasium sotsiaalpedagoog

„Kiusamisest vabaks!“ metoodikat on tänu ühtsetele põhimõtetele ja eesmärkidele võimalik väga edukalt käsitleda sotsiaalpedagoogilise meetodina. Pirita Majandusgümnaasiumi sotsiaalpedagoog Triinu Orumaa selgitab oma erialasest vaatenurgast, kuidas muutis metoodika kasutuselevõtt kogu koolipere mõttemustreid.

õpingud Tallinna Ülikoolis ning mu laps hakkas kooli

Väärtuskasvatus koolis muutus süsteemsemaks ja mõtestatumaks

minema. Seega ei täitnud teade meie kooli liitumisest

Leian, et „Kiusamiseks vabaks!“ metoodikat on võimalik

projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ pilootkoolina

käsitleda sotsiaalpedagoogilise meetodina – on palju

mind mingite eriliste emotsioonidega, ei negatiivsete ega

kattuvaid põhimõtteid ja eesmärke ning tegelikult

positiivsetega. Üsna ruttu, isegi enne põhikoolituse lõppu,

kasutavad koolide sotsiaalpedagoogid, nagu ka õpetajad

oli aga selge, et tegemist on vähemalt meie kooli jaoks

ja teised spetsialistid, metoodika elemente igapäevaselt

õnnestunud valikuga või nagu ütleb mu poeg: „Mõnikord

oma töös.

„Kiusamisest vabaks!“ jõudis minu ellu kummalisel perioodil: töö sotsiaalpedagoogina pakkus tavapärasest keerulisemaid väljakutseid, lõpusirgel olid magistri-

peab vedama ka.”

Näiteks on sotsiaalpedagoogilisele praktikale omane, et töö toimub lapse argikeskkonnas, on suunatud lapse ja klassi eneseabile ning aitamisele, põhineb lapse ja klassi üldise arengu toetamisel, teadlikkuse äratamisel, osalemisel ja osakssaamisel. „Kiusamisest vabaks!“ metoodikat viiakse ellu ju samadel põhimõtetel. Projektiga liitumine tõi kaasa raamistiku, koostöövõrgustiku ning metoodilised vahendid, millega seda tööd teha.

Väärtuskasvatus koolis muutus süsteemse(ma)ks ja mõtestatu(ma)ks. Mitmed põhimõtted ja võtted võtsin kasutusele ka oma nö metoodikavälises tegevuses.

27

Võtmesõnaks on koostöö erinevate osapoolte vahel Sotsiaalpedagoogi seisukohast on olulisim, et tegemist on ennetustegevusega lastegrupis st klassis positiivse

“Koostöö erinevate osapoolte vahel on peaaegu kõigi koolis ettetulevate probleemide lahendamise alus. Seega on täiskasvanute omavaheline avatud ja positiivne suhtlemine heaks eeskujuks lastele nende omavaheliste arusaamatuste lahendamisel.“

käitumiskultuuri loomiseks, kus ei ole kohta kiusamisel ning ükskõik millisel vaimsel või füüsilisel vägivallal.

Selge on see, et kiusamine ei mõjuta ainult kiusajat ja kiusatavat, vaid tervet gruppi ning kõige tõhusam on seetõttu klassis üldise kiusamist tauniva õhkkonna loomine. Mulle kui sotsiaalpedagoogile meeldib, kui kiusamiskäitumise ennetamisel kerkib täiskasvanute kõrval

võtmetegelaseks

halvustamine

või

õpilane,

muu

keda

kiusamine,

ebameeldiv

käitumine

esmapilgul ei puuduta, kuid kes on julge, hooliv, salliv

ja

enamuses

teisi ja

austav. neid

Selliseid

julgustades

lapsi ning

on

koolis

tunnustades

suudame kindlasti rohkem ära teha kui keelates või käskides. Vähem oluline ei ole ka lapsi ümbritsevate

Karl: … sõber võib olla pikk või paks või liliput, peaasi et ta hea on.

oluliste täiskasvanute (vanemad, õpetajad jt) kaasamine ja koondamine, teema ühine mõistmine ja mõtestamine ning vajadusel kokkulepped sekkumiseks. Koostöö erinevate osapoolte vahel on peaaegu kõigi koolis ettetulevate probleemide lahendamise alus. Seega on täiskasvanute omavaheline avatud ja positiivne suhtlemine heaks eeskujuks lastele nende omavaheliste arusaamatuste lahendamisel.

Kõlama jääb positiivne sõnum „Kiusamisest vabaks!“ filosoofia alustala on minu arvates positiivse sõnumi esiletõstmine ja seeläbi soovitud ehk kiusamisvaba käitumismustri kujundamine. Kõik tegevused viiakse läbi selliselt, et laste jaoks jääks kõlama positiivne sõnum. Alati rõhutatakse sõbralikku käitumismudelit, mitte aga ebaviisakat või vägivaldset. Kasutan sama põhimõtet, viies läbi teematunde ka vanemate klassidega - arutleme pigem selle üle, milline on sõbralik käitumine, mis on koolis hästi või milliseks täiskasvanuks tahetakse

kasvada.

Loomulikult

tuleb

rääkida

ka

halbadest asjadest, kuid seda saab teha selliselt, et lapse jaoks jääks kõlama ikkagi positiivne sõnum.

Seega on „Kiusamisest vabaks!“ minu jaoks palju rohkemat kui üks kiusamiskäitumist ennetav meetod. See on mõtteviis, mida jagada oma kolleegide, õpilaste ja nende vanematega, ning võimalus muuta laste kooliaeg rõõmsamaks, turvalisemaks ja soojemaks. See projekt on nagu terve kohvritäis vahendeid, millega oma tööd paremini teha.

28

Varajase märkamise oskuste suurendamine ja lapse väärkohtlemise ennetamine Eha Berezjuk Tartu Laste Tugikeskus kliiniline-ja koolipsühholoog

Mis aitab ära tunda ja aidata riskilapsi ning kuidas anda neile parimat võimalikku abi? Just sellistel teemadel arutleti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ projekti raames toimunud Tartu Laste Tugikeskuse psühholoogide poolt läbi viidud koolituspäevadel.

29

kujunemisel, ebaturvaline kiindumussuhe ja emotsio-

Lapsevanem peab positiivse minapildi kujunemisele kaasa aitama

naalne väärkohtlemine, seksuaalselt väärkoheldud lapse

Iga lapsevanem ja õpetaja võiks mõelda, millist minapildi

äratundmine ning lapse aktiivsus- ja tähelepanuhäired.

osa tema jõustab, ja kuidas kaasa aidata positiivse

Tartu Laste Tugikeskuse kliiniline ja koolipsühholoog Eha Berezjuk toob järgnevalt välja koolituspäevade keskmes olnud teemad: vanema osalus lapse minapildi

minapildi kujunemisele. On oluline mõista, et positiivse

Kuidas ära tunda aktiivSus- ja tähelepanuhäiretega last?

minapildi toetamine hoiab ära riskikäitumise. Pidev

Aktiivsus- ja tähelepanuhäirest (ATH) rääkides kasu-

rolli andmine, kus näitlejal (lapsel) tulebki rollist lähtu-

tatakse erinevaid nimetusi, kuid need kõik kirjeldavad

valt käituda. Kui aga toetada protsessi ja julgustada last

seisundit, mille puhul lapsel võib olla raskusi kesken-

edasi pingutama, saab suurema tõenäosusega teda ka

dumise ja normaalse aktiivsuse säilitamisega ning sellest

lõpptulemuse eest tunnustada.

kriitika, halvustamine, häbistamine, alandamine jms ei jäta minapildile mõju avaldamata. See on justkui näitlejale

tulenevalt on tal raskusi osaleda õppeprotsessis ja erinevates tegevustes.

Vastavalt eripärale vajavad lapsed, kes rohkem, kes vähem abi, et asjad õnnestuksid. Lapsi, kellel on raskusi

Sageli iseloomustavad aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega

impulsikontrolliga, saame aidata ka selliselt, et muudame

last raskused tegevuse lõpule viimisel. Ta justkui hüppab

probleemid osaliselt trumpideks. Näiteks võime last,

ühelt tegevuselt teisele, ei näi kuulvat, mida talle

kellel on raske keskenduda, tunnustada selle eest, et ta

öeldakse, tegutseb mõtlematult, on äärmiselt aktiivne,

paneb tähele väliseid impulsse (väljas haukuv koer).

jookseb või ronib pidevalt ja on rahutu isegi magades. Tal on

Tal võivad olla küll imelikud ideed, aga teda saab

raske mängus või grupitöös oma järge oodata, vaid vastab

kiita rikka ja huvitava fantaasia eest. Ta on küll püsimatu,

küsimustele enne, kui need on lõpuni esitatud. Ta ei suuda

tüdineb kiiresti, aga alustab innuga. Sageli kurdetakse, et

pikemat aega paigal püsida, lahkub pidevalt oma kohalt.

laps ei võta kiitust vastu ja muutub veelgi tõrjuvamaks,

Laps avaldab vastumeelsust ülesannete suhtes, mis nõua-

trotslikumaks. Sellest ei tasu järeldada, et seda last ei tasu

vad järjepidevust ja püsivust. Tema tegevus ei ole järje-

kiita, pigem just vastupidi. Lapsed vajavad armastust,

kindel, moodustades sageli poolelijäänud tegevuste jada.

tähelepanu, hoolivuse väljanäitamist kõige rohkem siis, kui nad käituvad viisil, mil nad seda justkui kõige vähem

Sellise lapsega on raske toime tulla nii kodus kui koolis.

väärivad.

Sageli on õpetajatel ja ka lapsevanematel vähe teadmisi, mida see häire endast kujutab, ja kuidas sellise lapsega toimida. Olukorra teeb keeruliseks see, et kiputakse lapse eripära unustama ja oodatakse käitumist, millega ATH diagnoosiga laps ei olegi suuteline toime tulema. Pideva ebarealistliku

ootuse

tulemusena

võidakse

taht-

matult jõustada mitteoodatud, negatiivset käitumist, panustatakse negatiivsesse minapilti ning seega aidatakse kaasa lapse emotsionaal- käitumishäire kujunemisele.

Ebaturvaline kiindumussuhe ja emotsionaalne väärkohtlemine Turvaline kiindumussuhe on lapse ja hooldaja eriline seotus, mis on aluseks lapse emotsionaalsele turvalisusele.

Selle toel saab laps hakata avastama maailma ja looma suhteid, mis mõjutavad vaimset tervist kogu järgneva elu jooksul. On leitud, et täiskasvanute kiindumussuhetes esinevad analoogsed mustrid ja see on püsiv põlvest

“Iga lapsevanem ja õpetaja võiks mõelda, millist minapildi osa tema jõustab, ja kuidas kaasa aidata positiivse minapildi kujunemisele.

On oluline mõista, et positiivse minapildi toetamine hoiab ära riskikäitumise.

Pidev kriitika, halvustamine, häbistamine, alandamine jms ei jäta minapildile mõju avaldamata.”

põlve. Sellises suhtes on laps harjunud, et vanem on kättesaadav, kui ta abi vajab, ja see aitab lapsel kujundada usaldavaid suhteid ka teiste inimestega. Turvaline seotus aitab lapsel oma emotsioonidega toime tulla ja

“Lapsed vajavad armastust, tähelepanu, hoolivuse väljanäitamist kõige rohkem siis, kui nad käituvad viisil, mil nad seda justkui kõige vähem väärivad.”

30

Kuidas aga tunda ära seksuaalselt väärkoheldud last?

„Kõigil peab olema võimalus valida uus lugu, mis annab lootust, loob väärtushinnanguid ja tulevikuunistusi.”

Muutused lapse emotsionaalses seisundis ja mittekohane seksuaalkäitumine võivad viidata sellele, et lapse areng on saanud mittesoovitavaid mõjutusi. On kahte tüüpi

eneseregulatsioonioskusi arendada. Laps saab sõnumi, et

lapsi, kelle puhul tasub tähelepanelik olla: lapsed, kes

hirm ja ebakindlus on ajutised ja mööduvad. See sõnum

kardavad kõike, mis on seotud seksuaalsusega (palja

on tähtis igas arenguetapis ja tõstab lapse vastupanu-

inimkehaga pildid, jutud, arstlik läbivaatus) ja lapsed,

võimet stressile. Turvaline seotus esimesel kolmel aastal

kelle käitumises ilmneb kõrgendatud huvi seksuaalsusega

on justkui vaktsineerimine kogu eluks.

seotud temaatika suhtes. Seda, kas lapse seksuaalkäitumine on normaalne, saab hinnata „valgusfoori“ abil:

Kui aga vanem jätab korduvalt lapse vajadustele reageerimata ja on tõrjuv, siis ta harjub, et vanem pole emotsio-

Valgusfoori tuli on roheline, kui lapse seksuaalne käitumine on normaalne ja tema seksuaalne huvi vastab tema vanusele.

naalselt kättesaadav. Laps õpib endasse tõmbuma, mitte abi paluma ja minimeerib vajadust läheduse järele. See on vältiv kiindumussuhe, kus lapsel võib hiljem olla raske oma mõtteid ja tundeid teistega jagada. Kui vanem kord

Valgusfoori tuli on kollane, kui lapse käitumine vajab jälgimist, selgitamist, vajadusel ka sekkumist ja lapse seksuaalkäitumine erineb eakaaslaste omast (kõrgendatud huvi, seksualiseeritud sõnavara, joonistused, mängud).

reageerib lapse vajadustele, kord mitte, on raske õppida vanemat „lugema“. Lapsel kasvab ebakindlus ja ärevus ning ta üritab läheduse tagamiseks klammerduda vanemasse/hooldajasse. Tekib olukord - mida vähem vanem lapsele tähelepanu pöörab, seda rohkem laps nõuab, kuni vanem annab järele.

Valgusfoori tuli on punane, kui lapse käitumine vajab kohest sekkumist ja teiste laste kaasamine mängudesse toimub äraostmise, ähvarduste või jõuga.

Kaootiline kiindumussuhe võib olla seotud psüühikahäiretega Kaootilise kiindumussuhte puhul on vanema käitumine

Mitte ainult seksuaalne, vaid ka vaimne ja füüsiline väär-

ühel hetkel hirmutav, teisel hetkel on vanem ise abitu ja

kohtlemine soodustavad seksualiseeritud ja väärkohtlevat

hirmunud. Laps õpib olema valvel, sest teised võivad talle

käitumist teiste laste suhtes ja soodustavaks faktoriks on

haiget teha ja ohtlikud olla. Selle tagajärjel hakkab laps

mitteturvaline kiindumussuhe. Väga oluline on märgata,

ka vanematest eemale hoidma. Samas tunnevad sellised

ära tunda ja vajadusel sekkuda laste igat liiki väärkohtle-

lapsed ennast hüljatuna, maailm on nende jaoks eba-

misse ja aidata neil saada parimat võimalikku abi. Norra

kindel ja -turvaline. Kaootilises kiindumussuhtes lapsed

pereterapeut Lars Lund on kenasti öelnud: „Kõigil peab

kalduvad teisi tajuma moonutatult, mis võib olla tihedalt

olema võimalus valida uus lugu, mis annab lootust, loob

seotud lapse- ja täiskasvanuea psüühikahäiretega äre-

väärtushinnanguid ja tulevikuunistusi”.

vuse, depressiooniga.

Kuigi varased seotuskogemused mängivad olulist rolli Väärkoheldud lapse närvisüsteemi erutuse tase nihkub

lapse arengus, uurimused näitavad, et kiindumussuhte

normaalsest tasemest kõrgemale. Nad on ülestimuleeri-

laad võib muutuda, kui lapse suhted vanemaga või tema

tud ja kogu aeg justkui häireseisundis ja valmis koheselt

kasvukeskkond muutuvad turvalisemaks. See tähendab,

reageerima. Kuna nad võivad olukordi ebaadekvaat-

et kunagi pole liiga hilja lapse ellu muutusi tuua. Ja mitte

selt tajuda, on nende reageeringud mittekohased. Meta-

ainult pakkudes lapsele uusi vahvaid elamusi, vaid seda-

foorina võiks kujutada stardipakul käsklust ootavat

laadi kogemusi, mis varasemast kogemusest on jäänud tal

sportlast, kes koheselt stardib, kui püstolipauku kuuleb.

puudu.

Kuid püstolipauguna võib mõjuda mistahes heli. Näiteks vallandab

väärkoheldud

konkreetsem

hääl

või

lapse

agressiooni

lapsevanema

õpetaja

tõsisem

pilk.

31

Varajase märkamise koolitused viidi läbi täissaalidele Projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ raames viisid Tartu Laste Tugikeskuse spetsialistid läbi kümme koolituspäeva, mis toimusid erinevates Eesti linnades ning olid suunatud lastega töötavatele spetsialistidele. Koolituste vastu tunti suurt huvi - kõik viidi läbi täissaalidele ja mõnes piirkonnas oli huvilisi kavandatust rohkemgi.

Koolitusel käsitletud teemadeks olid emotsionaalne väärkohtlemine, lapse hüperaktiivsus kui väärkohtlemise riskifaktor, kiindumussuhe ja kuidas häirunud kiindumussuhet parandada, laste normaalne seksuaalne areng ja seksuaalselt väärkoheldud laste äratundmine ja sekkumine. Ühtlasi arutleti, kuidas aidata lapsevanematel tõlkida ja mõista lapse arengulisi iseärasusi ja mittesobivaid keskkonnamõjusid arengule ja käitumisele.

Koolituspäeva teises pooles, töötubades, mindi teemadega süvitsi. „Osalejad avaldasid arvamust, et töötubade kestvus oleks võinud pikem olla. Paljud oleksid soovinud osaleda kõikides töötubades ning koolitus oleks võinud teemade mahukuse tõttu olla mitmepäevane,“ toob Tartu Laste Tugikeskuse psühholoog ja koolitaja Eha Berezjuk näiteid osalejate tagasisidest. Lisaks meeldisid osalejatele koolituspäeva teemad ning nad pidasid oluliseks praktilisi materjale, mida kasutada igapäevatöös.

Osalejad tunnustasid ka koolituse korralduslikku poolt. Tartu Laste Tugikeskuse koolitajad Lemme Haldre, Malle Roomeldi ja Eha Berezjuk said erinevates Eestimaa piirkondades lastega tegelevate spetsialistidega vastakuti kogemusi jagada. „Kuna igapäevases nõustamistöös tegeleme valdavalt individuaal- ja perenõustamisega, oli koolituste läbiviimine hea võimalus oma praktilisi kogemusi suuremale auditooriumile jagada,“ toob Berezjuk välja ka koolitajate jaoks uudse kogemuse. „Koos tõdesime, et töö väärkoheldud lastega on raske, aga varakult hüljatud, hooletusse jäetud ja traumeeritud lapsi aidates tuleb töötada nii, nagu N.P. Rygaard oma raamatus „Kiindumushäirega laps“ on öelnud, nagu buldooser, aga inglitiibadega.“ 32

Margaret: … kui sul on kodus antiikasjad vaat see on väärtus.

Kiusamine on seotud austuse puudumisega Tiia Kõnnussaar koluminist-toimetaja, Tartu Ülikooli eetikakeskus

Koolikiusamine on justkui seitsmepäine lohe: raiud pea maha, kasvab kaks asemele. Kooli tulevad pinged kodudest ja ühiskonnast, ent ebakõlad võivad kasvada ka kooli sees - väheste suhtlusoskuste või lihtsalt inimlike arusaamatuste tõttu.

33 "Väärtuste mäng" võimaldab pidada väärtushinnangute alaseid dialooge, samuti aitab mäng esile tuua igapäevastes olukordades esinevaid käitumisviise ja nende tagajärgi.

Et kiusamist oleks meie koolides vähem ja iga koolipere liige

poevad arutletavad teemad naha vahele ja võivad isegi

tunneks end turvaliselt ja hästi, on oma jõud ühendanud mitu

kirglikke vaidlusi tekitada. „Kolmandaks sai kool ise

organisatsiooni. Tartu Ülikooli eetikakeskus tegi Lastekaitse

valida, kas tegelda organisatsiooni analüüsi või väär-

Liidu projektiga „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ väärtus-

tuskonflikti teemaga,“ kirjeldab ta.

kasvatusalast koostööd.

Eestlane ei ole tuim ja kinnine

Oma kogemusi jagab eetikakeskuse koolitaja Kristi Raava, kes viis läbi väärtuskasvatuskoolitusi Põhja-Eesti,

Tartu Ülikooli eetikakeskuse poolt läbi viidud koolituse

Lääne-Eesti ja saarte koolides.

eesmärk oli luua koolis ühine väärtusalane aluspind, misjärel sai Lastekaitse Liit edasi minna nn karuprogram-

Kooli väärtused on kogu koolipere asi

miga. Ilmnes, et õpetajatel endil on tihti julgust vähevõitu, kuid väärtusi on raske edasi anda, kui inimene neid ise ei kanna.

Kristi Raava tunnistab, et sai koolides käies Eesti hariduse hetkeseisust hea ülevaate. „Sain kinnitust, et igas Eestimaa

„Koolitused olid hästi emotsionaalsed,“ ütleb Kristi. „Kui

nurgas on ühesugused rõõmud ja mured ja et Eesti haridus

koolitustelt tagasi tulin, olin iga kord emotsionaalselt

on valmis väärtustele rohkem tähelepanu pöörama. Aruta-

rikkamaks saanud. Müüt, et eestlane on tuim ja kinnine, on

sime õpetajatega, et see on tegelikult kogu koolipere prob-

ammu ümber lükatud: koolirahvas on avatud, aus ja siiras.

leem. Näiteks kiusamine on seotud austuse puudumisega

Rääkida viiekümne inimese ees oma lapsepõlvest ei ole

teise inimese vastu. Rääkisimegi siis austusest kui väärtusest

lihtne, aga sedagi on tehtud. Kõige liigutavamad olid hetked,

ja kuidas me seda lastele edasi anname. Kuivõrd õpetajad

kui inimesed mõistsid koolituse ajal muutuste vajalikkust.

ise lastesse austavalt suhtuvad? Lapsed õpivad eeskujudest

Üks õpetajanna ütles, et ta hakkab endas julgust arendama.

– kui me austame üksteist, siis kiusamist ei ole.“

Ta teab, et ta ei ole, aga tahaks olla julge. Kui küsisin, mida ta selleks teeb, ütles ta: „Ma just tegin esimese sammu ja

Et kasvaks hooliv laps, tuleb kogu kooliperel teha igapäevast

räägin sellest teie ees.“ Samas ütles teine osaleja: „Ma lähen

tööd. „See on justkui üheshingamine, ühiste väärtuste

oma vanaema hauale, sest mõistan nüüd, kust ma oma

sisse- ja väljahingamine,“ arutleb Kristi. Koolitus ise nõudis

väärtused olen saanud.“ Tihti tunti tänutunnet inimeste

osalejailt tubli tööpäeva jagu aktiivset kaasamõtlemist.

vastu, kes on väärtused eluteele kaasa andnud. Nii et jah,

Kõigepealt arutleti selle üle, mis need väärtused üldse on ja

selle koolituse käigus on juhtunud toredaid imesid.“

kuidas nad meie igapäevaelu mõjutavad. Millised on need väärtused, mida õpetajana ise olen kodust või oma kooliajast kaasa saanud ja edasi kannan? Siis mängiti väärtuste mängu, mis osalejatele alati äratuskellana mõjub: ühtäkki

…

Mirete: tus. uur väär s n o s u r sõp

34

Mida on öelnud koolitustel osalejad?

Vastused tagasisidelehtedelt: Mida õppisite tänaselt

koolituselt?

> Õppisin oma tegevust mõtestama, analüüsima. Enda sisse vaatama. > Tolerantsust ja vägevat meeskonnatööd. > Õppisin oma kolleege paremini tundma. > Koostöö on kõige alus. Nii sünnib midagi, mis on meie kõigi oma. > Kuulamist, austust, rääkimist, arutelu. > Mõistsin, et õpetamist on vaja alustada väärtuskasvatusest. > Väärtuskasvatusega on seotud praktiliselt kõik tegevused koolis.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse peamised tegevussuunad on: > eetika valdkonda uuriv teadustöö, > eetika õpetamise koordineerimine ülikoolis, > väärtusalaste arutelude toetamine ühiskonnas ning väärtuskasvatuse edendamine lasteaedades ja koolides.

Eetikakeskusest saavad lasteaiad ja koolid tellida täiendkoolitusi, mille eesmärk on edendada õpetajate väärtuskasvatuse alast pädevust ning tutvustada metoodilist vahendit – õpilaste väärtuste mängu “Väärtuste avastajad”, mida saab kasutada 3.-4. ja 7.-9. klassis väärtuste üle arutlemiseks mängulisel ja kaasahaaraval viisil. www.eetika.ee

Mida õppisite väärtuste mängust? > Väga hea mäng! Õppisin seda, et situatsioonide arutamine erinevate inimestega toob parema lahenduse. > Et meil ongi erinevad väärtused ja arusaamad, kuid rääkides on võimalik leida konsensus. > Õppisin, kuidas kuulata ja põhjendada nii, et ka teised kaasa mõtleksid. Õppisin kaasamõtlemist teistega. > Õppisin kaaslasi kuulama, mõistma ja nägema neid täiesti uuest küljest.

35

EMP toetuste programm „Riskilapsed ja –noored“ on jõudnud kümnete tuhandete noorteni

Gerttu Aavik, Eesti Noorsootöö Keskus Kaasatuse ja konkurentsivõime üksuse suunajuht

36

Alates 2013. aastast on Eestis ellu viidud Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“, mille eesmärgiks on käsitleda riskis olevate laste ja noorte temaatikat süsteemsemalt, aidates eelkõige riske ennetada. Samuti on soov tõhustada süsteemi, et vajadusel oleks võimalik õigeaegselt sekkuda kasutades toimivaid ja/või teiste riikide juba elluviidavaid meetodeid. Süsteemne lähenemine toetab ka riskis olevate noortega kokku puutuvate osapoolte omavahelist koostööd.

Programmi tegevused suurendavad noorte sotsiaalset võimekust ja sidusust

Programmi raames rahastatavad tegevused on väga mitmekesised. ministeerium

Sotsiaalministeerium kujundavad

ühtset

ja

Justiits-

lähenemist

riskis

olevate laste ja noorte heaolu parandamiseks. viiakse kahte tõenduspõhist programmi –

Ellu

vanemlus-

Noorsootöö valdkonnas rahastatud tegevused on pak-

programm „Imelised aastad“ (Incredible Years) ja tõsiste

kunud mitmeid võimalusi riskis olevate laste ja noorte

käitumisprobleemidega

perede

kaasamiseks. Noorte sotsiaalset võimekust ja sidusust

toetamiseks mõeldud programm mitmedimensiooniline

suurendanud tegevused on jõudnud kümnete tuhandete

pereteraapia (MDFT). Sotsiaalkindlustusameti juurde

noorteni, arendatud on nendega töötavate spetsialistide

on loodud piirkondlikud tugiüksused kohalike omaval-

pädevusi ning algatatud on nii riiklikul kui kohaliku oma-

itsuste jõustamiseks laste ja perede toetamisel. Tellitud

valitsuse tasandil mitmeid uusi ettevõtmisi.

noorte

ja

nende

uuringud on võimaldanud saada parema ülevaate

Näiteks Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (EANK)

kinnises asutuses viibivate laste kognitiivsete ja isiksus-

on alates 2014. aastast pakkunud läbi 86 noortekeskuse

like omaduste ning vaimse tervise, sõltuvuskäitumise ja

noortele varasemast enam võimalusi enesearenguks ja

sotsiaalse tausta osas ning annavad ülevaate ka kohalike

sotsiaalsete oskuste avardamiseks. Noortele on pakutud

omavalitsuste võimekusest noorte hälbiva käitumise ja

võimalusi osaleda huvitegevuses, saada osa laagritest

kuritegevuse ärahoidmisel.

ning osaleda mobiilses noorsootöös. Paranenud on noorsootöötajate ja valdkonnaga seotud spetsialistide päde-

Üheks suunaks on kaasav hariduskorraldus

vus riskis olevate noortega töötamisel, koolituste teemad on ulatunud mobiilse noorsootöö rakendamise teadlikkuse tõstmisest kuni draamavahendite kasutamise

Mitmeid samme on tehtud ka kaasava hariduskorralduse

tutvustamiseni ning kohaliku tasandi võrgustikutööd

edendamiseks, näiteks viib Lastekaitse Liit ellu projekti, mis

toetab

metoodika

tõenduspõhise, „Kiusamisest

riskikäitumist vabaks!“

tehakse mitmetes piirkondades senisest teadlikumalt.

ennetava

Erinevates noorsootöö tegevustes on olnud üle 67 000

kasutuselevõttu

osaluskorra. EANK viib täiendavalt ellu ka projekti „Mur-

koolides ja edasiarendamist lasteaedades. Tartu linna-

depunkt“, mis on võimaldanud 12 maakonnas üle Eesti

valitsus veab eest projekti, mis toetab tõenduspõhiste meetodite

abil

koolikultuuri

loomist,

luua 20 noortekeskuse juurde mobiilsed 2–liikmelised

soodustab

meeskonnad, kes pakuvad alaealistele õigusrikkujatele

õpilase, õpetaja ja kogukonnaliikme koostööd, arendab nende

teadmisi

ja

oskusi,

et

tagada

iga

või õigusrikkumise riskis olevatele noortele ennetuslikku

õpilase

sotsiaalset programmi. Programm julgustab noori kaasa

igakülgne areng. MTÜ Hea Algus edendab kaasava hariduse

põhimõtteid

lasteaedades

ja

rääkima nende isiklikku elu mõjutavate otsuste tegemis-

üldharidus-

el ning katsetama eakaaslaste grupis uusi käitumisviise,

kooli esimeses kooliastmes. MTÜ ProDia on arendanud

mis toetavad noore eneseväljendust ja on vastuvõetavad

uusimmigrantidest lastele ja roma lastele suunatud

laiemale kogukonnale.

õppenõustamise kvaliteeti. Tartu Ülikool on loonud vahendeid eelkooliealiste laste hindamiseks ning Eesti Koolipsühholoogide õpilaste

psüühiliste

Ühing

on

koostanud

protsesside

põhikooli

hindamisvahendite

komplekti ning koolitanud tugispetsialiste.

37

Ka noored ise on eeskuju näidanud SA

Archimedes

üle-Eestilise

Noorteagentuuri

projekti

poolt

„Huvikoolide

eestveetava

kaasamine

ja

Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium.

Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus.

arenguprogramm“ (HUKK-AP) eesmärk oli luua tingimused riskinoorte süsteemseks kaasamiseks ja osalemiseks, tekitada uusi meetodeid ning arendada juhendajate oskusi. Projektiga sooviti luua eeldused ja toimivad lahendused selleks, et riskinoored oleksid huvitegevusse kaasatud võrdselt teiste noortega.

Programmi raames on kaasavate praktikate arendamisel

Lisainfo programmi kodulehelt: www.entk.ee/riskilapsedjanoored/.

näidanud eeskuju üles ka noored ise. Nimelt on Eesti

Noorteühenduste

„Ühised

Noored“,

mille

Liit

algatanud

raames

projekti

pakuvad

kaheksa

noorteühingut tegevusi, mis toetavad 7–17 aastaste riskis

olevate

noorte

ettevõtlikkust,

edendavad

tervisekäitumist ning arendavad noorte sotsiaalseid oskusi.

Näiteks

Eesti

Arstiüliõpilaste

Selts,

Eesti

LGBT Ühing ja Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon on ühiselt tõstnud noorte teadmisi seksuaalkasvatuse

valdkonnas.

Erinevate

noorteühingute

poolt

pakutavatesse tegevustesse on tänaseks olnud kaasatud 1201 noort.

Justiitsministeerium viis ellu väiketoetusskeemi, mille raames toetati kaheksat kogukondlikku kuritegusid ennetavat algatust. Samuti toetati kolme projekti, mis pakuvad tuge vanglast ja erikoolist vabanenud noortele.

Programmis on olulisel kohal ka kahepoolsete suhete arendamine. Kahepoolsete suhete arendamise fond on võimaldanud luua programmiüleselt kontakte projekti elluviijate ja doonorriikide organisatsioonide vahel ning toetatud projektide põhiselt teadmiste, kogemuste, meetodite ja parimate praktikate vahetuseks projekti elluviijate ning doonorriikide organisatsioonide vahel.

“Nimelt on Eesti Noorteühenduste Liit algatanud projekti „Ühised Noored“, mille raames pakuvad kaheksa noorteühingut tegevusi, mis toetavad 7–17 aastaste riskis olevate noorte ettevõtlikkust, edendavad tervisekäitumist ning arendavad noorte sotsiaalseid oskusi.”

38

Projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ võrgustik Haridus- ja Teadusministeerium

Th e M a ry Fo un da

Eesti Maaomavalitsuste Liit

ti on

MTÜ Lastekai tse Liit

Ees ti Lin nade Lii t

Ee st i Alush ar idus üh en dus

Save the Chi ldre n Denma rk

Ta rt u Ül ik oo li ee ti ka ke sk us

e Juht ide

koolitajad ja nõustajad

nd ades, ak ti si ku d m aa ko met oo di ka ko nt es ja –k oo lides pi lo ot la steaed ad

Mo ren o Ke skus MTÜ

Lapsed lasteaedades (439) ja koolides (81) l a s te p

e re k o n

n a li ikm

ed

me

too

at di k

Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut

ra

da ke n

v ad

ta õp e

j ad

te i s e li ik d l as t me d sh e a i aja juh t k o k o oli pe r nd e

OÜ Psience

e Tug ik MTÜ Ta rt u L a st

e sk us

SA Innove Rajaleidja keskused

Vaata ka: www.kiusamisestvabaks.ee

MTÜ LASTEKAITSE LIIT MTÜ Lastekaitse Liit on katusorganisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

MTÜ Lastekaitse Liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liikmesorganisatsioonid tegutsevad üle Eesti.

MEIE VÄÄRTUSED

MEIE TEGEVUSED:

• Kasvame koos!

• tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

• Samal poolel – lapse poolel!

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloomeprotsessis

• Lapse hääl!

•

viime läbi erinevaid (sh rahvusvaheliselt)

programme

ja

• teavitame ja nõustame • korraldame koolitusi ja teavitusüritusi • anname välja infomaterjale ja trükiseid

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEIE MÄRKSÕNAD • Märka last!

• Ära löö last – ka sõnadega!

• Targalt internetis!

• Kiusamisest vabaks!

projekte

• koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi

MTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtadega arvestamine.

KASULIK TEADA Külasta kodulehte: www.lastekaitseliit.ee Vaata kasulikku infot: www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Loe veebiajakirja „Märka Last“: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/ Liitu ja ole kursis: www.facebook.com/Lastekaitseliit Tutvu lastelaagritega: www.lastelaagrid.eu

MTÜ Lastekaitse Liit Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128 Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank

40