Märka Last suvi 2016

MTÜ Lastekaitse Liidu ajakiri Suvine erinumber 2016

Kuidas ennetada lastega juhtuvaid õnnetusi?

Toitumisteadlane Dr. Mai Maser selgitab, millised on väikelaste toitumise peamised põhitõed Elatisvõlgnevuse sissenõudmiseks on kasutusel uued meetmed

Paljude laste teadmised ohtudest ja nende vältimistest on suured Lastekaitse Liit on ka tänavu Arvamusfestivalil esindatud

1

Iga lapsevanem võiks endalt küsida: “Aga Mina, mida olen teinud, et muuta kodu lapse jaoks ohutuks?”

Getter Toome, MTÜ Aga Mina juhatuse liige

SISUKORD Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

3

Kuidas ennetada lastega juhtuvaid õnnetusi?

8

Piirkonnapolitseinik Elar Sarik: Paljude laste teadmised ohtudest ja nende vältimistest on suured

13

Toitumisteadlane Dr. Mai Maser selgitab, millised on väikelaste toitumise peamised põhitõed

16

“Kasvame koos” projekt liidab lapsi ja vanemaid

19

Toimetaja: Kadi Hainas

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee

Viljandis jagati õpetussõnu läbi põnevate lugude ja muusika

20

Elatisvõlgnevuse sissenõudmiseks on kasutusel uued meetmed

28

Lastekaitse Liidu juunikuu tegemised pildis

32

Lastekaitse Liit on ka tänavu Arvamusfestivalil esindatud

Kasutatud pildid: https://pixabay.com http://www.freepik.com

Kujundus: Katrin Nõu

Kuidas ennetada lastega juhtuvaid õnnetusi?

Getter Toome, MTÜ Aga Mina juhatuse liige

Suvi on aeg, mil lapsed viibivad palju väljas ning võrreldes sügisest-kevadeni kestva lasteaia-koolirütmiga, on nüüd palju rohkem aega mänguks ja seiklusteks.

Suviste seikluste käigus satuvad lapsed tihtilugu uutesse olukordadesse ja alati pole nad selleks ohutuse seisukohalt ette valmistunud.

3

Kuna aastaga on lapse huvid ja oskused arenenud, siis on suvi paljuski ka aeg uute kogemuste saamiseks näiteks õpitakse ilma abiratasteta jalgrattaga sõitma, tehakse esimesed katsetused rulluiskudega, sõidetakse esimest korda paadiga, käiakse esimest korda koos vanaisaga kalal või hoopis seenel, osaletakse toredatel grilli- ja lõkkeõhtutel koduaias ning looduses matkates jne.

On ka lapsi, kelle jaoks suvi tähendab üleminekut lasteaialapse rollist esimese klassi õpilaseks ning suve jooksul hakkavad vanemad last suurema vabadusega ja iseseisvusega harjutama. Kõik need uued olukorrad on lapse jaoks tundmatud ning ta vajab teadmisi ja lapsevanema ettenägelikkust, et tore suveseiklus ei lõppeks tõsise õnnetuse ja traumapunkti sattumisega.

“Lapsevanemad, püüdke alati olla oma silmarõõmudest mõttega sammukese ees!”

4

Siinkohal 10 soovitust, mida jälgida, et lapse suvi mööduks mänguliselt ja rõõmsalt:

1) Jalgratta, tõukeratta ja rulluiskudega 7) Rahvarohketes kohtades kinnita lapse sõitma minnes olgu lapsel alati kiiver peas ja soovitavalt ka põlve- ja küünarnukikaitsmed. Liikluses on soovitav kanda erksavärvilisi riideid.

randmele käepael koos enda (lapsevanema) kontaktandmetega.

2) Paadiga sõitma minnes peab laps alati

marja, seent ega õit ei tohi suhu panna.

8) Selgita lapsele, et ühtegi tundmatut 9) Parim koht mängimiseks on koduhoov,

kandma õiges suuruses ja õigesti kinnitatud päästevesti.

mänguväljak või park. Tänav ja raudtee on mõeldud liiklemiseks ja seal peab olema eriti tähelepanelik.

3)

Rannas viibides olgu päikesekreem, peakate ja pudel vett alati kaasas.

10) Ükskõik, kuhu satute ja mida perega

4) Batuudil hüpates peaks lapsele selge

teete, tutvusta lapsele teda ümbritsevat keskkonda. Ja kõige tähtsam soovitus: “lapsevanemad, püüdke alati olla oma silmarõõmudest mõttega sammukese ees!” Nii suudate ette näha lapse järgmist sammu/tegu ja sellega kindlasti palju vigastusi ära hoida. Ka eelmisel suvel meeles olnud ohutusalased tarkused tuleks nüüd uuesti üle korrata.

olema kuldreegel “Batuudil on kõige turvalisem hüpata üksinda”.

5) Rannas ja veekogu ääres peab laps alati viibima täiskasvanu valvsa pilgu all!

6) Kui sumedal suveõhtul grillides tarvi-

tavad täiskasvanud alkoholi ajal, mil ka lapsed on seltskonnas, peab alkoholipudelid ja topsid laste haardeulatusest eemale panema. Lapsel võib väga kergesti morsi- või limonaaditops segi minna täiskasvanu siidriga.

5

Ligikaudu pooled väikelastega juhtuvad vigastused leiavad aset kodus. Õnnetusteks pole õige neid nimetada, sest sõna “õnnetus” tähendab midagi juhuslikku ja paratamatut. Sõna “vigastus” tähendab juhtumit, mida on võimalik vältida. Väga paljud kodused vigastused on just sellised, mille puhul saab öelda “Õnnetus siiski hüüab tulles!” Põhjuseks on tihti täiskasvanute hooletus ja tähelepanematus ning oskamatus lapse jaoks ohtlikke olukordi ette näha. Iga lapsevanem võiks endalt küsida: “Aga Mina, mida olen teinud, et muuta kodu lapse jaoks ohutuks?”

Siinkohal 10 reeglit, mida iga lapsevanem, vanavanem ning teised lastega kokkupuutuvad täiskasvanud peaksid endale ütlema ja sellest lähtuvalt käituma: AGA MINA... ...hoian ravimid lapsele kättesaamatus kohas ja väldin nende jätmist kapinurgale või lahtiselt käekotti.

AGA MINA... ... kontrollin regulaarselt suitsuanduri töökorrasolekut.

AGA MINA... ... hoian kodukeemia lapsele kättesaamatus kohas (sh pesugeeli kapslid ja nõudepesumasina tabletid).

AGA MINA... ... kinnitan riiulid, kapid, kummuti ja televiisori seina külge, vältimaks, et laps võiks need endale peale tõmmata.

AGA MINA... ... väldin kuuma tee või kohvi joomist laps süles.

6

AGA MINA... ... tõstan veekeetja, kohvikannu ja kuumad potid kapi servast alati võimalikult kaugele.

AGA MINA... ... väldin maas vedelevaid juhtmeid ja katan pistikupesad kaitsmetega.

AGA MINA... ... tagan küttesüsteemide puhtuse ja regulaarse kontrolli.

AGA MINA... ... tagan beebile ja väikelapsele pideva järelevalve (eriti kui laps on mähkimislaual, vannis või istub söögitoolis).

AGA MINA...

Kuidas on lasteaedadel ja koolidel võimalik “Aga Mina?” traumaennetusprojektiga liituda?

Eesmärgiga suurendada väikelaste teadmisi võimalikest ohtudest ja nende vältimise võimalustest, on MTÜ Aga Mina koostöös erialaspetsialistidega loonud toreda ja lõbusa lasteetenduse “Aga Mina” ning õppevahendina “Aga Mina põrandamängu”, mis aitab lasteaedade õpetajatel mänguliselt läbi viia ohutusalaseid vestlusringe.

Põrandamängus on teemadena kajastatud kukkumised, põletused, mürgistused, liiklusohutus, tule- ja veeohutus, raudteeohutus ja muud vigastused ning nende ennetamise võimalused.

... paigaldan akendele avamise vastased kaitsed.

Aga SINA? Kas võid öelda: “AGA MINA hoolin oma lapse turvalisusest!”

Lisainfot nii etenduse kui põrandamängu kohta leiab kodulehelt www.agamina.ee ja võttes ühendust aadressil info@agamina.ee.

Piirkonnapolitseinik Elar Sarik:

Paljude laste teadmised ohtudest ja nende vältimistest on suured Küsis: Kadi Hainas

1. juunil toimus Võru Spordikeskuses koolieelikutele suunatud ohutusprojekti „Tunnen. Tean. Oskan“ kokkuvõttev üritus. Projektiga alustati 2016. Õppeaasta alguses ja selles osales 350 Võrumaa 6-7 aastast koolieelikut.

Uurisime projekti eestvedajalt Võru politseijaoskonna piirkonnapolitseinikult Elar Sarikult nii projekti kui ka laste üldist ohutust puudutavate teemade kohta.

8

9

Millised on peamised tähelepanekud ja kokkuvõtted, mida saate projekti kohta teha peale esimest õppeaastat?

Kas ettevõtmine jääb pilootprojektiks või on plaanis seda laiendada ka teistesse maakondadesse?

Plaanime augustikuus kokku saada kõigi projektis osalenutega ning arutada võimaluste üle, kas ja kus projektiga jätkata. Kuna partnereid on palju, siis ei sõltu projekti järjepidevus ainult politsei soovist, vaid kõigi ühisest koostööst. Näiteks kuulusid minu kõrval projektimeeskonda veel Mailis Koger Võrumaa omavalitsuste liidust, Aira Udras Võru maavalitsusest ning Kerli Tallo maanteeametist.

Pole kahtlustki, et läbiviidud projekti toel kasvas igal juhul laste teadlikkus erinevate ohuolukordade osas.

Kes rohkem ja kes vähem, ent nüüdseks oskavad neist enamus ise abi anda või abi kutsuda ning teha endast olenev, et kõikvõimalikke ohte üleüldse ennetada ja vältida. Väga positiivne on see, et paljude laste teadmised ohtudest ja nende vältimisest on juba niisamagi üllatavalt suured.

Palun tooge projektis käsitletud teemade põhjal välja mõningaid nõuandeid, mida võiks soovitada nii lastele kui ka lapsevanematele, et suvisel ajal õnnetusi vältida?

Kelle poolt tuli idee esialgne mõte ning miks sellega alustati just Võrumaal?

Idee pärineb minult endalt ning kuna töötan Võru politseijaoskonnas ning paiknen Võrumaal, sai stardipauk taolisele ohutuspäevale ja lasteaialaste harimisele antud ka just seal.

Politsei keskendus oma loengutes kahele peamisele teemablokile, millest üks oli, kuidas laps peaks käituma, kui ta ära kaob ning seda eriti suvistel suurüritustel, kus palju rahvast liikvel.

Lisaks teine teemablokk, mis käsitles kiusamist ja vägivalda.

Kuna suvisel ajal on suurüritused populaarsed, siis on ohuks ka, et lapsed rahvarohketes kohtades kaotsi lähevad. Juhtumid, kus kaduma on läinud 10

näol. Üldjuhul on nad tuvastatavad riietuse järgi, turvatöötajad on enamasti näiteks helkurvestis.

väike laps, nõuavad kiiret sekkumist.

Laste kaotsiminek pole kaugeltki seotud ainult kooliga. Näiteks läksid kaks 4–5-aastast last suvel kahekesi järve äärde ujuma, eksisid ära ega osanud anda infot oma vanemate kohta. Sündmus lahenes tänu teistele rannasolijatele, kes teavitasid eksinud lastest politseid.

Enamikul lastest on mobiiltelefonid.

Kui telefon on sisse lülitatud, saab lapsevanem operaatorfirma kaudu telefoni asukohta positsioneerida.

Kindlasti tasub endale need võimalused varakult selgeks teha ja proovida positsioneerimine harjutamise mõttes läbi. See võib eeldada telefoni seadistamist, mida on aga hilja teha siis, kui laps juba kadunud on.

Lapsevanematel on oluline teada, kes on tema lapse sõbrad ja nende vanemad ning kuidas nendega kontakti saada.

Samuti on oluline lapsele õpetada, et külaskäigud tuleb ema-isaga enne kokku leppida ning eesootav päevaplaan võiks juba hommikul selge olla.

Lapsevanemale on hea infoallikas ka klassijuhataja ning e-kool.

Halvimaks valmistudes tuleb lapsega selgeks rääkida, kuidas äraeksimise korral käituda. Näiteks kaubanduskeskuses minna müüja või turvatöötaja juurde, bussis juhilt abi paluda jne.

Vanemate nimed ja kontaktandmed võib kirjutada lapse koolikoti sisse, jopesildile või mujale kindlasse kohta, kust laps neid vaadata oskaks. Lapsele peaks ka õpetama, et iga võõra käest abi küsida ei tohiks, vaid võimalusel leida just mõni usaldusväärsem kontakt näiteks müüja, suurürituste turvatöötaja või muu teenindaja

“Lapsele peaks ka õpetama, et iga võõra käest abi küsida ei tohiks, vaid võimalusel leida just mõni usaldusväärsem kontakt näiteks müüja, suurürituste turvatöötaja või muu teenindaja näol.”

11

12

Toitumisteadlane Dr. Mai Maser selgitab, millised on väikelaste toitumise peamised põhitõed

Väikelapseiga on täis aktiivset liikumislusti ja väga kiiret, lausa päevade jooksul nähtavat muutumist. Selleks on vaja tagada väikesele inimesele piisavalt liikumisruumi, kasvamist ning arenemist toetavat toitu. Toidusoovitused aga peavad tagama kõigi toitainete vajadust kindlustavat mitmekülgset ja tarka toiduvalikut.

3-aastastel tüdrukutel keskmiselt 1000 kcal ja poistel kuni 1220 kcal või rohkem. Toiduenergia põhilised allikad on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade nappusel ning valgud on rohkem ehitusmaterjaliks.

Toit on vajalik energiahulga saamiseks, mis kindlustab põhiainevahetuse, kasvamise, lihastöö, jõu ja annab vajalikus hulgas soojust. 1-3-aastased lapsed kulutavad kasvamisele energiat ligikaudu 3% kogu energiavajadusest (nt kui päevane energiavajadus on 1000 kcal, siis kasvamisele kulub sellest 30 kcal). Toiduenergia vajadus kehakaalu kilogrammi kohta on väiksematel lastel suurem – kuni 13

Mitmekülgne toiduvalik tuleb harjutada elustiiliks

1. Tärkliserikkad toidud – teraviljatooted ja kartul

Tervisliku toitumise lahutamatu osa on aktiivne liikumine. Lapsed peavad iga päev vähemalt 60 minutit liikuma, kuid parem kui nad teevad seda veelgi rohkem. Väikelastel tuleb teadlikult vähendada televiisori ees mööduvat aega ja püüda neil igati võimaldada õues olemist, jooksmist, liikumismängude mängimist, jalgrattaga sõitmist, hüppamist ja kargamist. Alla 2-aastastele ei ole üldse soovitatav teleka ees olla. 2-4-aastastel aga võib lubada maksimaalselt üks tund päevas vaadata lemmiksaateid või mängida arvutimänge.

Need on lapsele vajalikku energiat andvad toidud ja siit grupist on eelistatav süüa iga päev viil või kaks täisteraleiba, putru (kaera-, tatra-, kartuli-, hirsi-, riisiputru jm) või pastat. Tärklis on oluline süsivesik lihasenergia andmiseks, teraviljatooted on aga eriti B-grupi vitamiiniderikkad.

2. Puu- ja köögiviljad ning marjad Lastele meeldivad rohkem marjad ja puuviljad, kuid neid tuleks harjutada sööma ka hautatud köögivilju, toorsalateid, aedviljasuppi jm. See toidugrupp peaks olema iga päev esindatud vähemalt 5 peotäiega. Siit saab vitamiine, mineraalaineid, taimseid toitaineid, mis kõik aitavad olla lapsel terve.

Ainult ronides, joostes ja hüpates arendame lastel südame-veresoonkonda, liikumisaparaati, painduvust, koordinatsiooni. Ühtlasi tugevneb luustik.

Tulevikus on need lapsed ka enesekindlamad, rõõmsamad ja omandavad kergemini haridust.

3. Piim ja piimatooted.

Need on lapsele kasvamiseks vajalikud ning kõrge bioväärtusega valguallikana asendamatu toidugrupp. Lisaks on piimatooted parimaks kaltsiumi allikaks ning luude kasv ja tugevnemine saab alguse juba lapseeas. Piimatoodete suures valikus on erinevaid kodujuustu sorte, bakteritega rikastatud jogurteid, juustu jm.

Toiduvalikul on esmatähtis mitmekülgsete toiduvalikute tegemine ja nende harjutamine elustiili juurde kuuluvaks. Mitmekülgse toiduvaliku tagame lapsele ainult siis, kui võimaldame tal süüa iga päev toite viiest olulisest toidugrupist: 14

Peale toidu on äärmiselt vajalik puhas joogivesi. Väikelaste veevajadus on tunduvalt suurem kui täiskasvanutel.

Lapsele on vaja tagada päevas piisav vee joomine – väikelastele vanuses 2-3 aastat 100-120 ml kg kehakaalu kohta (nt 12 kg kaaluvale lapsele kuni 1,5 l). Tuleb meeles pidada, et joogijanu kustutamiseks sobib kõige paremini puhas vesi, mahlad ja teised magusad joogid ei aita lapsel janu kustutada.

Janujoogiks ei sobi ka piim, kuna piim on toit.

Juhul kui piim tekitab väikelastel seedehäireid, sobivad asenduseks ka hapendatud või piimhappebakteritega rikastatud piimatooted ning ka vitaminiseeritud väikelaste piimasegud.

4. Kala, liha, linnuliha ja munatooted.

Need on asendamatud loomse päritoluga valguallikad. Valk aga on ehitusmaterjal, mida organism vajab ainevahetuse toimimiseks, kasvamiseks ja kaitsekehade valmistamiseks. Üks suurepäraseim toit lastele on muna ning munaroogade valik võiks olla mitmel korral nädalal laste toidulaual.

Soola väikelapse toitudele ei ole vaja lisada.

5.Lisatavad toidurasvad.

Neid kasutame üldjuhul toiduvalmistamisel, võileibadel ning salatitel. Nendest saab olulisi vitamiine ja asendamatuid rasvhappeid nii organismi tugevdamiseks, ainevahetuse korrastamiseks kui ka energiaks.

15

“Kasvame koos” projekt liidab lapsi ja vanemaid Ingrid Pikk, Hiiumaa Lastekaitse Ühingu liige, Hiiu Valla Lasteaia õppealajuhataja

Hiiumaa Lastekaitse Ühing on „Kasvame koos“ projektidega olnud seotud alates 2013. aastast. Kõik projektid on kandnud ühist eesmärki – tagada lapse sujuv üleminek lasteaiast kooli. Selleks on tuginetud lapse arenguvajadustele ning positiivsele kasvatusele koostöös pere, lasteaia, kooli ja kogukonnaga.

16

17

Aastate lõikes on projektidel olnud erinevad alapealkirjad: 2013 „Turvaliselt kooli“, 2014 - „Lasteaiast kooli“, 2015 - „Sujuv üleminek lasteaiast kooli“, 2016 - „Laps alustab kooliteed“.

Hiiumaal on projektidest osa saanud nii Käina kui ka Hiiu Valla koolieelikud.

ristsõnade ja mõistatuste lahendamine, käelised tegevused ning tsirkuseelementide kasutamine, mis on seotud draamapedagoogikaga). Läbi ühistegevuste paranes osapoolte väljendusoskus ja sportlikud tegevused arendasid meeskonnatöö oskusi.

Projektide käigus on vanemad saanud praktiseerida ja suunata oma lapse käitumist nii, et lapsel oleks turvaline olla. Oleme saanud teha koostööd mitmete spetsialistidega nagu psühholoog, loovterapeut-eripedagoog ja sotsiaalpedagoog. Vanemad rõhutasid kui ühest suust, et väga oluline on lapse ärakuulamine ja temaga arvestamine. Piirid, positiivsus ja empaatia said märksõnadeks laste toetamisel.

Projekti tulemusena õppisid vanemad oma lapsi paremini tundma, said teadlikumaks lapse arengupsühholoogiast, mis aitab mõista käitumise eripärasid.

Psühholoog ja sotsiaalpedagoog pöördusid vanemate poole perekeskse lähenemisviisi põhimõttel. Perede esmane ülesanne ongi luua lapsega usalduslik positiivne suhe, sest kooliaeg toob kõigile osapooltele kaasa suured muudatused. Grupitöödes keskendusid sotsiaalpedagoog, psühholoog ja eripedagoog-loovterapeut koostööle vanem-laps-kool, mille puhul arvestati laste huvidega ja toetati lapse enesekindlust.

Vanemad osalesid lastega erinevatel ühistegemistes (eneseväljendus-luuletuste koostamine ja nende esitamine, liikumine, meeskonnamängud, orienteerumine, sportlikud tegevused,

Läbi aastate on projektide osapoolte tegevus oma eesmärke täitnud, mis on aidanud laste sujuvamaks üleminekuks lasteaiast kooli. Kõik tegevused on toimunud pingevabas õhkkonnas ja nii suudetakse üksteist paremini mõista.

Projekti tulemusena õppisid vanemad oma lapsi paremini tundma, said teadlikumaks lapse arengupsühholoogiast, mis aitab mõista käitumise eripärasid.

Projekt liidab lasteaia- ja kooliõpetajaid ning lapsi ja vanemaid.

18

Viljandis jagati õpetussõnu läbi põnevate lugude ja muusika Margit Pajo Viljandi Lastekaitse Klubi

19

Viljandi Lastekaitse Klubi tähistas lastekaitsepäeva ja kutsus lapsed kuulama õpetlikke lugusid, mida rääkis jutuvestja Piret Päär. Lugude vahel tutvustas ja mängis erinevaid pille Johannes Ahun. Lapsed said kuulda, kuidas kõlab eriline pill - hang ja kuidas mängitakse hiiu kannelt. Piret Pääri õpetlikud lood aitasid lastel mõista, kuidas olla hea ja hooliv sõber; mis juhtub, kui oled liiga ahne või ebaõiglane ja millal on lubatud ka väike kavalus.

Elatisvõlgnevuse sissenõudmiseks on kasutusel uued meetmed Ene Ahas, vandeadvokaat

1. märtsil 2016 jõustus täitemenetluse seadustiku muudatus, mis annab võimaluse kehtestada lastele elatist mittemaksvatele vanematele mitmeid piiranguid nagu näiteks sõiduki juhtimisõiguse ja jahipidamisõiguse peatamine, kalastuskaarti, relvaloa ja relvasoetamisloa kehtivuse peatamine. Kohtutäituritele on seevastu antud täiendavaid võimalusi elatisvõla sissenõudmisel koos lisakohustustega elatisnõude sissenõudmisel. Lisaks on justiitsministeeriumis väljatöötamisel veel mitmeid teisi meetmeid.

20

21

Muudatused seadusandluses olid hädavajalikud, kuna elatise sissenõudmiseks kasutusel olevad meetmed ei ole efektiivsed, elatise koguvõlgnevus ei ole aastatega vähenenud ning võlgnike suhtes algatatud nii täite- kui ka kriminaalmenetlused pole andnud tulemust.

Kokkuvõttes on seeläbi paljude laste elustandard langenud ja laste vaesus süvenenud.

märgitakse täitetoimikusse. Võlgnik võidakse kutsuda selleks kohtutäituri büroosse või küsitletakse teda telefoni teel. Vahetu suhtluse kaudu on võimalik võlgnikku suunata järjepidevalt läbi mõtlema kas ja mida ta on teinud ning saab teha selleks, et täita nõuetekohaselt elatise tasumise kohustust.

Lubatud on võlgniku valduste regulaarne läbiotsimine

Käesoleva artikli peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade sellest, milliseid meetmeid on seadusandlikul tasandil käesoleva artikli avaldamise ajaks vastu võetud ning millised täiendavad meetmed võidakse tarvitusele võtta lähitulevikus.

Kohtutäiturile on antud õigus võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki regulaarsemalt (vähemalt kord aastas) läbi otsida arestitava vara leidmiseks ning selle müümiseks, kui muud täitetoimingud pole pika aja jooksul võimaldanud elatist sisse nõuda. Ka kehtiv õigus lubab kohtutäituril läbiotsimist teha, kuid ei kohusta seda tegema regulaarselt. Võlgniku kodu läbiotsimine on eelduslikult ebameeldiv seda enam, et pole ette teada millal kohtutäitur läbiotsimise ette võtab ja kui sagedasti seda vajalikuks peab.

Nagu eespool öeldud, siis kehtiva seadusega on tõhustatud elatisvõla sissenõudmist selleks kohustatud vanematelt. Alustuseks on kohtutäituritele sätestatud kohustus välja selgitada põhjused, miks lapse elatise võlgnik ei täida lapse ülalpidamise kohustust, millised on vanema sissetulekud ning kuidas ta kavatseb elatise võlgnevust likvideerida. Samuti on kohtutäiturile pandud kohustuseks regulaarselt (vähemalt iga kahe kuu tagant) kontakti võtta võlgnikuga ja võlgniku vastused

Laste positsiooni täitemenetluses parandab ka muudatus, mille kohaselt välistatakse elatisabi maksmise tõttu riigile üle läinud lapse elatisnõude arestipandiõiguse eelisjärjekoht. See tähendab, et kui võlgniku konto arestimisel ei ole sellel piisavalt vahendeid 22

nii riigi (elatisabi andmisel läheb riigile selles osas nõue üle) kui lapse elatisnõude täitmiseks, siis muudatuse tulemusel rahuldatakse kõigepealt lapse elatisnõue.

“See tähendab, et kui võlgniku konto arestimisel ei ole sellel piisavalt vahendeid nii riigi (elatisabi andmisel läheb riigile selles osas nõue üle) kui lapse elatisnõude täitmiseks, siis muudatuse tulemusel rahuldatakse kõigepealt lapse elatisnõue.”

Üheks uueks muudatuseks on ka isiku sissetuleku suuruse arvestamine selle arestimisel. Siiani on sissetuleku suurus võrdsustatud üksnes rahas laekuva sissetulekuga. Nüüdsest on aga kohtutäituril võimalik lugeda võlgniku sissetuleku hulka kaup, teenus, boonustasu ja rahaliselt hinnatav soodustus, mille võlgnik on saanud seoses teenistussuhte, juriidilise isiku juhtimis- või kontrolliorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Kui võlgnik saab mitterahalisi hüvesid, siis on võimalik arvestada mitterahalise hüve (nt soodustingimustel tööandja eluruumi või sõiduauto kasutamine) väärtus isiku tasu hulka, kui rahas makstav tasu ei ületa talle seadusega ettenähtud mittearestitava sissetuleku osa. Kui isik saab hüve turuhinnast madalama hinnaga, siis tuleb lahutada hüve turuhinnast võlgniku poolt makstud tasu selle hüve eest ning saadud vahe loetakse isiku sissetuleku hulka. Seaduse muutmise eelnõu

23

seletuskirjas on toodud näide, et kui võlgnik elab tööandjale kuuluvas Tallinna korteris, tasudes selle eest üüri 50 eurot kuus, kuid analoogse korteri üüri turuhind on 450 eurot, siis lahutame turuhinnast võlgniku poolt makstud tasu 450 – 50 = 400.

Saadud vahe, 400 eurot, loetakse võlgniku sissetuleku hulka. Sissetuleku hulka loetakse ka päevaraha.

määral lapse ülalpidamiskohustust.

Kõige uuenduslikumaks ja suuremaks muudatuseks saab aga kahtlemata pidada meedet, mille kohaselt saab kohus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku jahipidamisõiguse, mootorsõiduki juhtimisõiguse, väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse ning peatada kalastuskaardi, relvaloa ja relvasoetamisloa kehtivuse. Õiguse peatamisel keelab kohus ka nimetatud õiguse andmise. Lapse elatise võlgnevuse puudumine seatakse ka tingimuseks, et saada erametsaomaniku toetust ja ettevõtluse alustamise toetust.

Endise elustandardi säilitamine on võlgniku jaoks keeruline

Kohtutäiturile on antud õigus arestida kolmandale isikule võlgniku eest makstud rahaline kohustus, mille eesmärgiks on näha ette võimalust varjatud sissetuleku arestimiseks.

Tüüpilised on olukorrad, kus võlgnik palub tema poolt tehtud töö või osutatud teenuse eest tasuda oma uuele elukaaslasele, sugulasele või sõbrale, kelle kaudu saab võlgnik oma töötasu kätte. Juhul, kui võlgnik arveldab läbi teiste isikute kontode, mh tasub pangalaenu, autoliisingut, on siiani olnud kohtutäituril keeruline võlgniku sissetulekut arestida. Muudatuse tulemusel on võlgniku jaoks kui mitte võimatuks, siis oluliselt keerulisemaks muudetud endise elustandardi säilitamine olukorras, kus ta tegelikult seda lubada ei saaks, kui täidaks nõutaval

Lapse elatise võlgnevuse puudumine seatakse ka tingimuseks, et saada erametsaomaniku toetust ja ettevõtluse alustamise toetust.

24

Välistavate asjaoludena tulevad kõne alla:

Elatisvõlgniku õiguste peatamine ja keelamine on kasutusel ka teistes riikides. Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine on kasutusel näiteks Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Tsehhis ja Slovakkias. Austraalias on keelatud elatisvõlgnikul riigist lahkumine. Vastava otsuse teeb teistes riikides kohtutäitur või elatist nõudma õigustatud asutus, meil Eestis on see aga antud kohtu pädevusse. Vastava avalduse esitab kohtule sissenõudja nõusolekul kohtutäitur ning eeldusena on sätestatud nõue eelnevalt võlgnikku hoiatada, et tema õigused ja lubade kehtivus võidakse peatada ning õiguste ja lubade andmine võidakse keelata. Sissenõudja võib määrata, kas ja milliste võlgniku eelnimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamist ja keelamisega ta nõustub. Õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning õiguste ja lubade andmise keelamise lähteeelduseks on olukord, kus võlgnik on jätnud maksmata vähemalt kolme kuu elatise, mida kohtutäituril ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgniku vara arvelt ning puuduvad õiguste peatamist ja nende andmise keelamist välistavad asjaolud.

1) võlgnik on asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.

Mõjuva põhjusena elatise mittetasumisena saab kõne alla tulla näiteks raske haigus või tervislik seisund, mis takistab võlgnikul nõutaval määral sissetuleku teenimist või on piirata soovitavat õigust tarvis töö tegemiseks või enda või oma ülalpeetava terviseseisundi tõttu (ei ole võimalik kasutada ühistransporti) või sissenõudjaks oleva lapse transportimiseks. Kas ja milliseid põhjendusi peab kohus vabandatavaks jääb igal konkreetsel juhul kohtu otsustada. Kohtutäituril on võimalik hoiatuse järgselt esitada kohtule avaldus võlgniku õiguste peatamiseks ja õiguste andmise keelamiseks kahe 25

Kavandatavatest muudatustest tasub kindlasti mainida, et lähiajal on kavas seaduse muudatused, mille kohaselt muudetakse elatisabi andmise tingimusi. Plaanis on pikendada kohtumenetluseaegse elatisabi maksmise perioodi 90 päevalt 150 päevale ning tõsta menetluse ajal elatisabi saama õigustatud laste vanusepiiri selliselt, et elatisabi on kättesaadav ka vanuses 18-21 ning ei lõpe lapse 18-aastaseks saamisega. Täitemenetluse ajal nähakse samuti ette võimalus elatisabi saamiseks 100 eurot kuus lapse kohta, kuna paljud lahuselavad vanemad ei täida kohtu poolt välja mõistetud elatisnõudeid, mis alandab laste elustandardit ja kahjustab seeläbi laste huve. Elatisabi andmisel asub riik ise elatisabi ulatuses sissenõudja rolli ja alustab omakorda menetlust elatisvõlgnikult viimase eest tasutud elatise sissenõudmiseks. Lisaks on justiitsminister meedia vahendusel avaldanud, et võimalike täiendavate piirangutena tulevad kõne alla näiteks elatisvõlgniku välisriiki reisimise piiramine, kohtutäiturile elatisvõlgnike pangakontode vaatamise õiguse andmine ning ümbrikupalga kahtluse korral anda kohtutäiturile võimalus hinnata, kui suur peaks olema õiglane töötasu ning seejärel on õigus vastav

aasta jooksul alates hoiatuse kättetoimetamisest. Õiguste taastamiseks peab võlgnik aga ise esitama kohtule avalduse.

Elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt kümnele

Üldisemat laadi muudatustest tasub ära märkida, et lapse elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt kümnele. Laps on nii iseseisvalt kui vanema kaudu elatisnõude esitamisel riigi õigusabi taotlemisel vabastatud kohustusest esitada teatis oma majandusliku seisundi kohta koos muude tõenditega majandusliku seisundi kohta. Elatist on võimalik nõuda vanemalt kuni 21. eluaastani, kui laps jätkab pärast täisealiseks saamist põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamist või õpib kutseõppe tasemeõppes.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja koduleheküljel ei avaldata enam elatisvõlgnike nimekirja. Portaali eesti. ee kaudu saab igaüks võimaluse teise inimese isikukoodi või nime või sünniaega teades kontrollida täitemenetlusregistrist, kas isiku osas on käimas elatisvõla nõude menetlus ning kui suur on tema elatisvõlg.

26

summa tööandjalt võla katteks sisse nõuda.

Kas ja mis ulatuses eelnimetatud kavandatud muudatused ka seadustatakse, tuleb ise jälgida. Elatisabi andmise tingimuste osas on teave avaldatud sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/elatisabi/.

“Täitemenetluse ajal nähakse samuti ette võimalus elatisabi saamiseks 100 eurot kuus lapse kohta, kuna paljud lahuselavad vanemad ei täida kohtu poolt välja mõistetud elatisnõudeid, mis alandab laste elustandardit ja kahjustab seeläbi laste huve.”

Kokkuvõttes on eelnimetatu juba vastu võetud ja kavandatavate seadusemuudatuste eesmärgiks mõjutada eelkõige elatisvõlgnikke, kellel tegelikult on piisavalt vara, et lapsele elatist maksta, kuid kellel õnnestub oma sissetulekuid kohtutäituri eest varjata.

Samuti motiveeritakse võlgnikke tegelema kiiremas korras elatisvõlgnevuse likvideerimisega ka läbi selle, et võlgnik on kohustatud isiklikult regulaarselt suhtlema kohtutäituriga, mida enamasti välditakse ning võlgnik peab olema valmis selleks, et kohtutäitur võib etteteatamata tulla võlgniku kodu ja valdusi läbi otsima. Kohtutäituri võimalused võlgniku tegeliku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks ja elatisnõude sissenõudmiseks on olulisel määral suurenenud.

27

u u k i n u u j u d i i L e s t i a k e t s La s i d l i p d e s i m tege

e s t i a ek t s a L i l o l i 1. juun t esindatud Lii s. a i a a loom

28

Noored ja veel pisemad leidsid meie juurest tegevust nuputamisülesannete ja värvimispiltide näol. Lapsevanemad said samal ajal teada liidu tegemistest ning kasulikku lugemist anti kaasa koduteelegi.

Kohal oli ka “Kiusamisest vabaks!” metoodika sümbol Sõber Karu, kes rõõmustas nii väikeseid kui suuri.

29

4 . juunil toimus Kärdla Sadamas juba 12. korda Hiiumaa Lastefestival, kuhu olime meie hea liikme Hiiumaa Lastekaitse Ühingu kutsel osalema palutud.

Sõber Karul oli võimalus teiste osalistega koos paraadis sammuda.

Lastefestivali avaparaad kulges mööda tädi Laine majast, kes väljendas oma rõõmu tänase toreda sündmuse üle ning kinkis Sõber Karule kimbu värskelt nopitud lilli.

Lastekaitse Liidu tegevuste vastu tundsid huvi paljud.

5. juunil olime esindatud Saarmaal, kus toimus võistlussarja Talendid Rajale Kuressaare etapp. Lastekaitse Liit osaleb juba teist aastat algajate autospordihuvilistele mõeldud hobikardisajas ning teeb etappidel noortele töötubasid.

31

Lastekaitse Liit on ka tänavu Arvamusfestivalil esindatud soovime, et seda tehtaks ühiskonnas laiemalt ning et igaüks leiaks sellega kokkupuutepunkti ja mõistaks, et ka tema saab omalt poolt kiusamisvaba elutee loomisse panuse anda. „Otseselt või kaudselt mõjutab aga laste eluteed iga teda ümbritsev inimene. Mida vahetum on kokkupuude lapsega, seda tugevam on mõju, kuid oma roll ühiskonnas on iga selle liikmel ja seda tuleb mõista.“

Me kõik ei saa olla üksteisega parimad sõbrad, aga me saame olla üksteisele head kaaslased.

Kuidas luua kiusamisvaba eluteed ja kellest see algama peaks?

Reedel, 12. augustil kell 17.00 – 18.30 toome Arvamusfestivali Õpioru „Väärtuspõhise hariduse laval“ väärtuskasvatuse lasteaedade ja koolide seinte vahelt välja ning näitame igaühe võimalusi ja vastutust osaleda kiusamisvaba elutee loomisel. „Peame väga oluliseks, et metoodika väärtuseid ei käsitletaks ainult lasteaedades ja koolides vaid lastega,“ selgitab „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ programmi koordinaator Marie Tammsaar teema vajalikkust.

Oma kogemusi ja mõtteid jagavad inimesed, kes mõjutavad lapsi ja nende eluteid erinevatel tasanditel ja erinevatel viisidel ning kellel on kogemused ühiskonna kõnetamisest. Meiega on peresid nõustav ja toetav psühholoog Kadri Järv-Mändoja, kõige lähedasemaid suhteid suunav ämmaemand Kristi Sims, autospordi järelkasvu eest hoolitsev Martin Harak ja Rain Tamm, kes on isa mitmele lapsele. Vestlust juhib Kaja Kallas.

Tammsaar lisab, et üldiselt räägitakse kiusamisest peamiselt koolikeskselt, kuid

32

Arvamusfestival 2015

Tutvu erinevate Lastekaitse Liidu projektidega www.lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Uuri ka Lastekaitse Liidu lastelaagrite kohta www.lastelaagrid.eu

MTÜ LASTEKAITSE LIIT MTÜ Lastekaitse Liit on katusorganisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

MTÜ Lastekaitse Liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liikmesorganisatsioonid tegutsevad üle Eesti.

MEIE VÄÄRTUSED

MEIE TEGEVUSED:

• Kasvame koos!

• tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

• Samal poolel – lapse poolel!

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloomeprotsessis

• Lapse hääl!

•

viime läbi erinevaid (sh rahvusvaheliselt)

programme

ja

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEIE MÄRKSÕNAD • Märka last!

• Ära löö last – ka sõnadega!

• Targalt internetis!

• Kiusamisest vabaks!

projekte

• koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi

MTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtadega arvestamine.

KASULIK TEADA Külasta kodulehte: www.lastekaitseliit.ee

• teavitame ja nõustame

Vaata kasulikku infot: www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee

• korraldame koolitusi ja teavitusüritusi • anname välja infomaterjale ja trükiseid

Loe veebiajakirja „Märka Last“: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/ Liitu ja ole kursis: www.facebook.com/Lastekaitseliit Tutvu lastelaagritega: www.lastelaagrid.eu

MTÜ Lastekaitse Liit Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128 Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank

34