Märka Last september 2016

Programmi “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” erinumber 09/2016

“Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” programm pakub lõputuid võimalusi heade suhete õpetamiseks „Kiusamisest vabaks!“ metoodikaga uued liitujad

Tükike kiusamisest vaba Eestimaad Helsingi südames “Kiusamisest vabaks!” metoodika uues kuues Hiiumaa 2016: Koolirahu iseenda sees igaveseks!

z

“Vaja on end hästi tunda, olla vaba muudest muredest, et tunda õppimisest ainult sula rõõmu.”

Loone Ots,

MTÜ Lastekaitse Liit, president

SISUKORD 3

Laste probleem, täiskasvanute vastutus

5

“Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” programm pakub lõputuid võimalusi heade suhete õpetamiseks

10

„Kiusamisest vabaks!“ metoodikaga uued liitujad

12

Tükike kiusamisest vaba Eestimaad Helsingi südames

19

Järveküla kooli 1. klassi õpilane Eleriin Kuum jagas “Märka Last” ajakirjale esimesi koolimuljeid

20

“Kiusamisest vabaks!” metoodika uues kuues

23

Tutvu Bibi seiklustega

24

Sõber Karu maskott ootab küllakutseid!

26

Piiriülesed vaidlused laste hooldusõiguse ja elatise teemal

36

Miks Euroopa peab panustama lastesse?

39

Hiiumaa 2016: Koolirahu iseenda sees igaveseks!

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

Toimetaja: Grete Landson

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee

Kasutatud pildid: https://pixabay.com http://www.freepik.com www.charlotteobserver.com www.valemivihik.ee

Kujundus: Katrin Nõu

LASTE PROBLEEM, TÄISKASVANUTE VASTUTUS September on uute alguste kuu ja hea võimalus jätkata valitud radadel uue hooga. Sellel sügisel tehti tavalisest veidi erinev algus ka mere taga, Hiiumaal, Kärdla linnas. Ühes Hiiumaa Riigigümnaasiumi avamisega sõlmiti ka Koolirahu leping. Üheskoos marsiti läbi Kärdla keskväljaku parki, kus muusika vaheldus pidupäevakõnedega. Helesinises taevas liuglesid sirava päikese poole õhupallid. Üks väike laps sosistas selles kaunis meeleolus aga oma õpetajale kõrva, et tegelikult ei taha ta kooli minna. Kiusamise pärast.

saavad ja peavadki suunama lapsi tõrjumisele ja narrimisele ’ei’ ütlema.

Me kõik oleme lihtsalt inimesed, igaüks omamoodi. Meil kõigil on vead ja head. Kiusamine ei ole loomulik osa ei täiskasvanute ega lastega koosolemises. Kiusamine seostub suhetega, mida kiusatav ei saa ise muuta tõrjutuse tõttu. Ta sooviks endaga arvestamist, kuid ei saa teisi mõjutada.

Kiusamisest vabaks!“ tegeleb süviti väärtuste – sallivus, austus, hoolivus ja julgus – arendamisega lasterühmades nii lasteaias kui ka koolis.

Uuringud kinnitavad, et „Kiusamisest vabaks!“ toimib. Lastekaitse Liit usub, et hea õpetaja suudab muuta iga lapse lasteaia- või koolipäeva. Märka last, toeta teda, hooli temast. Ja ära unusta ka täiskasvanud kaaslast enda kõrval.

Lihtsad konfliktsituatsioonid võivad arendada kiusamiseks, kui neid ei lahendata toimival moel.

Parim vahend kiusamise ja sotsiaalse tõrjumise vastu on laste toetamine sallivates ja heades lastekollektiivides.

Kõnnime üheskoos kiusamisvaba eluteed!

Täiskasvanud, nii lapsevanemad kui ka õpetajad, treenerid, huvijuhid ja ringijuhendajad, mängivad laste sotsiaalses elus eeskujudena olulist rolli. Just täiskasvanute eeskuju ja käitumine on otsustava tähtsusega kiusamise ennetamisel.

Sihipäraselt mängude, õppimise, treeningute ja sotsiaalsete tegevuste kaudu saab nii rajada kui ka toetada kokkukuuluvust ja ühtsustunnet igas vanuses lastes. Täiskasvanud

4

mööda

“Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” programm pakub lõputuid võimalusi heade suhete õpetamiseks Intervjuu Kärdla Põhikooli Kõpu õppekoha õpetaja Svetlana Reinmetsaga.

“Sveta kuuleb,” ütleb ta telefonile vastates ning lisab juurde, et tunnen ta ära punaste juuste järgi. “Punaste juustega õpetajaid on Kärdla põhikoolis mitu, aga mina olen sasipea,” lisab ta.

Kohtume peaaegu Kärdla keskväljakul asuvas Viigri kohvikus. Pikaks lauaks kokku lükatud laudade taga lõunatavad ühiselt Kõpu õppekoha lapsed, vanemad ja õpetajad. Koolirahu väljakuulutamisega alanud tarkusepäev 1. september on olnud sündmusterohke, alates rongkäigust, järgnenud Koolirahu väljakuulutamise tseremooniast ja aktusest koolis.

Svetat kallistavad hüvastijätuks nii lapsed kui vanemad.

Mida tähendab Kärdla põhikooli Kõpu õppekoht?

lapsed väsivad kergemini. Aga paljuski saab ära teha kodu ja kooli koostööga, lihtsa suhtlusega õpetaja, vanema ja lapse vahel. Stabiilse elukorraldusega saavad vanemad lapse kooliaega väga palju toetada.

Minu ema asus Hiiumaale elama toonase vältimatu suunamisega umbes kuuekümne aasta eest.

Mandrinaisest sai Kõpu kooli direktor.

Ma võin öelda, et kasvasin üles Kõpu koolis ühes sealsete kasvandikega. Ootasin väga esimesse klassi astumist. Kui sain seitsmeseks, ootas mind segadus ja pettumus, sest läksin kooli Laukale. Miks? Sest, Kõpu koolis käisid siis ja käivad siiani erivajadustega lapsed. Paar esimest aastat õpivad nad harilikult tavakoolis, misjärel selgub individuaalse lähenemise vajadus. Seejärel nad suunatakse siia.

Kõpus elavad nad koolipäevadel ehk esmaspäevast reedeni. Nädalavahetused ja koolivaheajad veedavad nad kodus.

Kuidas lapsed internaadieluga hakkama saavad?

Ikka peitub olulisim võti kodu ja kooli koostöös. Ma suhtlen kõigi oma õpilaste vanematega, mõnega veidi vähem, mõnega rohkem. Mul on nendega kokkulepe, et pühapäevast reedeni võivad nad minuga igal hetkel rääkida nagu parajasti sobib - telefonis, Facebookis, e-kirja teel. Annan vanematele tagasisidet, toetan neid, kuulan. Mõnedel vanematel on ka huvitavad hobid. Vahel on vanemad mõnes valdkonnas targemad kui õpetaja ning hea on ka õpetajal teise valdkonna teadmisi saada. Tihti räägime ka sellistel teemadel, sest mida enam ma vanematest tean, seda lihtsam on mul last mõista ja tema arengut toetada. Laupäev on minu oma päev ja siis olen ma perega koos.

Kui aga peaks juhtuma midagi, kus minuga kontakteerumine on hädavajalik, siis olen ikkagi valmis suhtlema.

Ma tõesti võin öelda, et ma armastan kõiki oma õpilasi väga ja hoolin neist!

Kas selline kahe koha vahel elamine sobib lastele?

Kool ja kodu on oma olemiselt erinevad - koolis on meil päevakava, õppetöö.

Kodus on rutiini veidi vähem. Suvevaheajalt tulles võtab lastel koolikorraga kohanemine pisut aega, aga umbes nädala möödudes loksub rutiin taas paika. Iganädalaselt on esmaspäev samuti veidi keerulisem 6

Kärdla Põhikooli Kõpu õppekoht ja Kärdla Põhikooli Kärdla õppekoht - kui palju te igapäevaelus üldse kokku puutute?

“Metoodilise kohvri sisu on laiahaardeline, seda saab rakendada väga erinevatel viisidel ja erinevas vanuses lastega.”

Kõpus on imeline loodus. Kärdla Põhikooli lapsed käivad siin sageli koos klassiga väljasõitudel või matkamas.

Vahel jäävad nad ka kooli ööbima.

Meie käime Kärdlas koos õpilastega erinevatel üritustel. Täna näiteks oleme siin koos lapsevanematega Koolirahu lepingu allakirjutamisel.

Lastele meeldivad sellised väljasõidud väga. Aga igapäevases õppetöös oleme ikka kaks erinevat asutust erinevates asukohtades.

Kuidas Sa “Kiusamisest vabaks!” metoodikani jõudsid?

Minu tuttavad lasteaednikud Hiiumaal on seda meetodit rakendanud juba mõnda aega. Hakkasin nende eeskujul mõnda võtet kasutama ka koolis, küll väga pisteliselt ja pigem kui vajadus tekkis. Lisaks uurisin kodulehelt selle metoodika kohta ja minu üllatuseks kasutati seda juba ka koolis. Hiiumaa Lastefestivali ajal kohtusin Lastekaitse Liidu inimestega ning koolitusj a n õ u s t a m i s t e g e v u s t e ko o r d i n a a t o r i V i i v e R u l l i g a rä ä k i d e s pakkus ta mulle võimalust osaleda 7

programmi koolitusel, mis mõeldud koolidele. Ikka selleks, et aru saada kuidas asi tegelikult käib.

Olin nende kahe päeva järel positiivses mõttes väga üllatunud - missugune võimas ja laia kasutust pakkuv metoodika! Metoodilise kohvri sisu on laiahaardeline, seda saab rakendada väga erinevatel viisidel ja erinevas vanuses lastega. Õpetaja jaoks on nii kohver kui selle rakendamine tehtud lihtsaks - materjalid on valmis ja neid saab loovalt nii kasutada kui täiendada.

“Kui õpetajal ja perel on ühine eesmärk, on lapsel palju parem koolis olla ja õppida.“

Kuidas “Kiusamisest vabaks!” metoodika tundub lastele mõjuvat?

Käisin esimesel koolitusel juuni alguses ja sellele järgnes kohe suvevaheaeg.

Mõneti see oligi hea, sest sain metoodilistesse materjalidesse süveneda ja mõelda nende lastele pakkumise võimalusi. Pärast koolitust rääkisin kuuldust nähtust oma poistega (Svetlana Reinmetsal on kolm poega - GL). Jälle selleks, et saada noortelt tagasisidet metoodika kohta, mida rakendama hakkan. Noorem poiss osaleb erinevates õpilasorganisatsioonides ja on muidu aktiivne arvamusavaldaja. Ta arvas, et kui metoodikat üldisemalt vaadata võiks see olla sisse viidud ka tervele põhikoolile, kasvõi mõnes 8

tunnis, kus väiksena õpitut kinnistatakse pideva ülekordamisega. Äkki siis midagi muutub koolis kiusamise osas. Oma õpilastega alustan uue õppeaasta alguses ja arvan, et umbes poole aasta möödudes oskan analüüsida. Tore on see, et saan küsida kogemusi ka teistelt õpetajatelt kolleegidelt saarel. Kindlasti on mul võimalik nende edukatest võtetest üht-teist üle võtta. Ka õpetaja vajab oma töös nõustamist ja võrgustikuna toetame üksteist.

läinud. Mul on väga kurb seda kuulda.

Mida õpetaja saab koolis pettunud lapse heaks teha?

Ma näen võimalust kooli ja kodu koostöös. Kui lapse vanemad on valmis omalt poolt panustama, saab koolis ka õpetaja toetada ja üheskoos lapsele koolirõõmu tagasi anda. Koolidel on tegelikult olemas ka suurepärane ja toimiv nõustamissüsteem. Laps mõtleb aga täiskasvanust erinevalt. Vahel ei julge õpilane oma murest rääkida ja sageli süüdistab juhtunus ka ennast. Ta ei oska abi otsima minna. Täiskasvanu, õpetaja, kes võimalusi tunneb, võiks esimesena ulatada abikäe ja lapse nõustajani juhatada. Peamine on siiski koostöö perega. Kui õpetajal ja perel on ühine eesmärk, on lapsel palju parem koolis olla ja õppida.

Kas koolikiusamine Hiiumaal on üldse probleemiks?

Ja kuidas veel on! (Svetlana muutub tõsiseks) Laste omavahelist ja õpetaja ning õpilasevahelist kiusamist esineb enim põhikoolis. Suhtesasipuntrad tulevad kaasa tihti väljapoolt kooli, kuid lahendama hakatakse neid ju koolis kus lapsed enamuse ajast veedavad. Alles gümnaasiumiastmes saavad suhted enam-vähem paika ja omavahel ollakse tolerantsed.

Svetlana Reinmets on Kärdla Põhikooli Kõpu õppekoha õpetaja, kes juhendab samas ka loovusringi.

Ta on MTÜ Hiiumaa Lastekaitse Ühingu ja Eesti Lastevanemate Liidu liige.

Enne Koolirahu tseremooniat tuli minu juurde üks laps. Kallistas kohe hästi kõvasti ja ütles, et tal on väga hea meel mind näha ja sosistas, et ei taha kooli minna. Laps lootis, et suvega läheb see paha tunne üle, aga ei ole 9

„Kiusamisest vabaks!“ metoodikaga uued liitujad

Käesoleval aastal on lasteaedadel ja koolidel taas võimalik liituda programmiga „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ ja võtta kasutusele tõenduspõhine ja Eesti lasteaedades ning koolides rohkelt kasutatav kiusamist ennetav metoodika „Kiusamisest vabaks!“. 2016. aastal metoodikaga liitumiseks sai avaldusi esitada aasta esimesel poolel. Liituda soovinud lasteaedade koolitused toimuvad alates septembrist, koolide koolitused algasid juunis ja jätkuvad oktoobris.

Lisaks Eestis tegutsevatele lasteaedadele soovis „Kiusamisest vabaks!“ metoodikat rakendama asuda ka Eesti lasteaed Soomes - Anni Lasteaed Helsingis, kes sai koolituse 2016.a suvel.

2016.a suvel programmiga liitunud koolid Ida-Virumaa Toila Gümnaasium Sillamäe Vanalinna Kool Kohtla – Järve Tammiku Põhikool Narva Vanalinna Riigikool Mäetaguse Põhikool Lääne-Virumaa Tamsalu Gümnaasium Tartumaa Tartu Aleksander Puškini Kool Kavastu Lasteaed-Algkool Tartu Katoliku Hariduskeskus Tartu Waldorfgümnaasium Põlvamaa Vastse-Kuuste Kool Mikitamäe Kool 10

Harjumaa Järveküla kool

Tallinn Tallinna Tondi Põhikool Lasnamäe Vene Gümnaasium Tallinna Õismäe Vene Lütseum Tallinna Nõmme Põhikool Tallinna Pääsküla Gümnaasium Tallinna 32. Keskkool

Valgamaa Valga Jaanikese Kool Võrumaa Urvaste Kool Antsla Gümnaasium Võru Kreutzwaldi Kool

Hiiumaa Lauka Kool Kärdla Põhikooli Kõpu õppekoht

Jõgevamaa Sadala Põhikool

11

TĂźkike kiusamisest vab Eestimaad Helsingi sĂź

ba üdames

“Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” metoodika võttis kasutusele Eesti lasteaed Helsingis.

Augusti alguses osalesid seitse Helsingi Anni lasteaia õpetajat Tallinna Lasteaed Pääsusilma ruumides toimunud koolitusel.

Ajakiri “Märka last” uuris, kuidas Soomes elavad Eesti lapsed Sõber Karu omaks on võtnud. Lasteaia juhataja Annika Madisson räägib lisaks kahe naaberriigi kultuurilises mõjuväljas asetsevast lasteaiast.

13

Koostöö, mis toimub graafiku alusel Helsingi Anni lasteaed erineb traditsioonilisest Eesti lasteaiast mitmel moel - õpetajad töötavad graafiku alusel ja lapsed ei ole jaotatud konkreetsetesse rühmadesse, vaid liiguvad mööda maja ringi.

Hommikul, esimeste laste kogunedes, on tööl üks õpetaja. Laste lisandudes tuleb tööle ka enam õpetajaid. Vanemad toovad hommikul lapse suurde mängutuppa. “Võib öelda, et kogu meie lasteaed on üks suur rühm, kus kõik õpetajad tunnevad kõiki lapsi ja vanemaid ja vastupidi. Seega on nii laste, õpetajate kui ka vanemate igapäevases suhtlemises osalisi r o h ke m . Õ p e t a j a l o m a k i n d l a t rühmaruumi ei ole, vaid liigutakse majas ringi ja tööpäev algab iga päev erineval kellaajal. Seetõttu teevad õpetajad omavahel tihedalt koostööd ning see annab kogu lasteaia õhkkonnale hoopis mõnusama hingamise.” selgitas Madisson, kes kasutab lastest rääkides nende kohta sõna “nupsud”.

Lapsed, kellest paljud on lasteaiateed alustanud Eestis, võtavad teistsuguse lasteaiasüsteemi kergesti omaks. Pelglikumat suhtumist võib kohata pigem vanemate poolt.

Lisaks suurele mängutoale on Anni lasteaias erinevad tegevustoad nagu õppimistuba, klotsituba, liikumistuba ja nukutuba, kus saab mängida nii poe-, arsti- kui ka kodumängu. Laps, kes soovib mängu ja ühtlasi ka tuba vahetada, küsib õpetajalt, kes siis otsustab, kas tulla võib kohe või mõne aja möödudes.

Ka õueminek ja sealne mängimine toimub ühiselt - kõik õpetajad ja lapsed koos.

Hommikuringiks kogunevad lapsed vanusepõhiselt kindla õpetaja juurde. Üheskoos on alla kolmeaastased, kolme- kuni nelja-aastased, neljakuni viieaastased ja üle viieaastased.

Igal grupil on oma tegevus.

Hommikuringi võiks Madissoni sõnul võrrelda Eesti lasteaia meisterdamise, muinasjuttude rääkimise tunni, muusika- või liikumistunniga, kuid selle kestus tuleneb suuresti laste huvist ja kindlaid eesmärke tulemusena ette ei seata.

14

Laste omavaheliste suhete reeglid on vanuseliselt kirjus Anni lasteaias kindlalt paigas. Suuremad lapsed aitavad väiksemaid ja teavad, et neile ei tohi liiga teha. Omakohtule kehtib nulltolerants, kuid vahel katsetavad väiksemad oma seisust, et suurematelt mõnda mänguasja saada.

“Laste omavaheliste suhete reeglid on vanuseliselt kirjus Anni lasteaias kindlalt Väärtused kui toimimise paigas. Suuremad lapsed alustalad aitavad väiksemaid ja Anni lasteaias on igale kalendri- teavad, et neile ei tohi kuule antud oma väärtus. Tegevused liiga teha.” lähtuvad kuuplaanist ja kuu väärtuse teemast, kuid neid ei plaanita nii detailselt ette kui Eesti lasteaedades.

Kavas on jutustamise, laulmise, liikumise päevad, suurematel lastel ka arvutamise ja tähtede päev.

Soome õppekava on üles ehitatud integreeritud mängulistele tegevustele. Nii õpitakse näiteks suuruseid ja värvuseid lauamängude, seltskonnamängude, rahvuslike mängude või kleepimis- ja meisterdamistöö abil. Eesti lasteaedades tavapärast õppetööd, kus suur roll on nii laual kui selle ümber asetsevatel toolidel

15

“Ta loodab laste abil muuta ka lapsevanemate suhtumist ja tuua tagasi nii Eestis kui ka Soomes kaduma kippuvad väärtused nagu austuse õpetajate ja täiskasvanute vastu ja enese kõrval ka kaaslase märkamise.”

istuvatel lastel, on Anni lasteaias vähem. Siiski on Eestist üle võetud koolieelne süsteem ja arvu- ja tähepäeval on kasutusel Eesti aabitsad ja töövihikud. Küll aga järgitakse laste valmidust ja nii kestab õpe mõnikord vaid veerandtunni jagu korraga.

Annika Madisson on rahul, et nad saavad kahe kultuuriruumi vahel asetsedes kasutada Eesti ja Soome parimaid praktikaid - nii põhinevad tegevused üldisel õppekasvatusplaanil ja õpetaja ei ole kohustatud seadma eesmärke ja koostama analüüse, kuid samas meeldib paljudele teha iseenese tarbeks märkmeid.

Mida väärtustavad Eesti pered Soomes?

Annika Madisson märgib, et igakuine ühe väärtuse esiletõstmine annab hea aluse ka „Kiusamisest vabaks!“ metoodika kasutusele võtmiseks valitud väärtuse üle arutlemisel.

Ka vanematel paluti üles kirjutada kolm peamist pereväärtust. “Ajaga on toimunud muutused Soomes elavate Eesti perede mõttemaailmas. Nelja

16

aasta eest, Anni lasteaia esimesel tööaastal, ootasid pered lasteaialt pigem integratsiooni soome keelde ja kultuuri ja keelde. Käesoleval sügisel nimetasid Soomes elavad Eesti pered oma peamisteks väärusteks pere kokkuhoidmist, eestlust ja emakeelt ning lastele aja pühendamist,“ räägib ta.

Annika Madissoni sõnul on oma väärtuseid muutnud ka Anni lasteaed, kus suhtluskeeleks on eesti keel. Soome keeles räägivad praktikandid ja vahel tundi andvad üliõpilased. Küll aga õpetatakse muinasjutuhommikute abil suurematele lastele soome keelt.

Annika märgib, et lapse kujunemine algab eelkõige kodust. Vanemate õhutusel jõuab lasteaeda konfliktide vägivaldne lahendamine vastuhammustamise või vastulöömise näol.

Ta loodab laste abil muuta ka lapsevanemate suhtumist ja tuua tagasi nii Eestis kui ka Soomes kaduma kippuvad väärtused nagu austuse õpetajate ja täiskasvanute vastu ja enese kõrval ka kaaslase märkamise.

Aitäh, et sa mulle naeratad! „Kiusamisest vabaks!“ metoodikast on Annika Madisson teadlik olnud juba pikemat aega. Ükski Anni lasteaia õpetajatest polnud varem küll koolitusel käinud, kuid nii mõnedki on eelnevalt töötanud Eesti lasteaedades ja näinud sealsete kolleegide toimetamist metoodikaga.

Aasta alguses osales Annika Persona Dollsi koolitusel, mille Eesti levitaja, Tallinna Suitsupääsupesa lasteaed, on ühtlasi ka „Kiusamisest vabaks!“ programmi Tallinna kesklinna linnaosa metoodikakeskus. Suitsupääsupesa lasteaed pöörab mõlema metoodika kasutamisega tähelepanu lapse sotsiaalsete käitumismudelite kujundamisele, mille eesmärgiks on kasvatada lastes empaatiavõimet ja sallivust inimeste erinevustesse. Nii Persona Dollsi nukud kui ka Sõber Karu avaldasid Madissonile muljet ja Anni lasteaia õpetajadki läbisid nii Persona Dollsi koolituse kui ka „Kiusamisest vabaks!“ põhikoolituse.

Ko o l i t u s e j ä r e l p o s t i t a s l a s t e aed esmalt metoodikat tutvustava postituse oma siseringi FB lehele ja sai positiivset tagasisidet, kuid

17

“Lastele räägiti hommikuringis omavahelisest viisakusest ja seejärel lisandus nende suhtlusesse palju nii tänamist kui ka palumist. Lapsed naeratavad ka väikeste asjade peale ja tänatakse isegi naeratuse eest.”

vanematega koosolekuvormis veel räägitud ei ole. Lastele räägiti hommikuringis omavahelisest viisakusest ja seejärel lisandus nende suhtlusesse palju nii tänamist kui ka palumist. Lapsed naeratavad ka väikeste asjade peale ja tänatakse isegi naeratuse eest. Suur karu on juba külastanud laste hommikuringe ning toonud sinna kuulamise ja vaikuse momendi.

Annika Madissoni sõnul käib suure Sõber Karuga kaasas väga eriline aura.

Septembri keskpaigaks toob Sõber Karu igale väikesele eestlasele Helsingi Anni lasteaias kaasa ka oma sõbra, väikese karu.

Annika Madisson rõõmustab, et kahe riigi mõjuväljas olles saab Anni lasteaed kasutada mõlema riigi lasteaedade tavade parimaid pooli. Piirkondlikul nõustamispäeval külastasid Soome Alusharidusameti nõustajad ka Helsingi Anni lasteaeda. Nad tutvusid nii rakendatava väärtuskasvatuse kui ka “Kiusamisest vabaks!” metoodika materjalidega ja uurisid huvitatult selle sisu. Soome koolides on kasutusel sarnane programm, kuid lasteaia õppes analoogset metoodikat ei kasutata. “Kiusamisest vabaks” metoodika tekitab rõõmsat elevust ka lasteaeda saabuvates praktikantides ülikoolist.

18

Järveküla kooli 1. klassi õpilane Eleriin Kuum jagas "Märka Last" ajakirjale esimesi koolimuljeid Mida Sa esimesel nädalal õppinud oled?

Hästi palju! Õpetaja näitas meile seeni ja loodust ja matemaatikat ning eesti keelt õpime ka!

Mis Sulle õpetaja juures kõige enam meeldib?

Ta teeb palju nalja ja me saame klassis naerda.

Kas Sõber Karu tuli lasteaiast Sinuga koos kooli ka?

Ei, ta on mul lasteaiast olemas küll, aga jääb praegu koju.

Kummas on toredam käia, kas koolis või lasteaias?

Koolis, sest seal saab targaks!

19

“Kiusamisest vabaks ! ” metoodika uues kuues Valemivihik Kooliskäimist saab muuta veelgi meeldivamaks tuttavate tegelastega vihikuid kasutades. Sõber Karu seadis end suvel sisse Valemivihiku algklassilastele mõeldud vihikutes. Leiad ta nii eesti keele, abijoonega eesti keele kui ka inglise keele ja matemaatika vihiku seest ja kaanelt.

Sõber Karu virtuaalreaalsuses

20

„Kiusamisest vabaks!“ on sisenenud moodsasse virtuaalreaalsusesse ning nähtav nutitelefonis või tahvelarvutis Arilyni äpi kaudu. Lae äpp alla, skaneeri avatud rakendusega rühma- või klassiseinal olevat väärtuste plakatit või valemivihiku Arilyni logoga töölehte ja ... edasi kuula ja vaata juba Arilyni äpiga.

” kuues

Eesmärgid - aitab vanemal valida ja lisada eesmärke, mida ja miks lapsega koos ette võtta võiks, ning näitab, kas ja kuidas nende eesmärkide saavutamine õnnestub.

Mobiilirakendus

Mäng - suunab last ja vanemat üheskoos argiseid askeldusi märkama ja mõtestama.

Sõber Karu äpp valmis MTÜ Lastekaitse Liidu ja Wise Estonia OÜ koostöös.

Lapsevanema tööriistana suunab rakendus lapsega veedetavat aega paremini planeerima ja täisväärtuslikult kasutama.

Teadlik ja järjepidev ühine tegutsemine vanemaga õpetab lapsele positiivset sotsiaalset suhtlust kui „Kiusamisest vabaks“! metoodika eesmärki.

Mitmekesine mobiilirakendus sisaldab nii artikleid, videoloenguid kui ka praktilisi nippe sisukaks ühiseks ajaveetmiseks.

Rakendus jaotub kolmeks osaks: Teadmised - annab vanemale valiku praktiliste näpunäidetega kasvatusalaseid artikleid ja videoid

21

Metoodiline õppemäng Koolidele mõeldud kohvritesse lisandub peatselt Tallinna Ülikooli õppejõu Sirje Pihti poolt välja töötatud metoodiline õppemäng. Sõber Karu abil saab aidata lastel mõista rühmitamist, arvu asukoha määramist arvureas, võrrelda arvuridasid 1-10 ja 11-25. Karude pöördel asub tähestik.

Karu saab kasutada läbivalt õppeainetes, meenutamaks sõbraks ja heaks kaaslaseks olemist ning „Kiusamisest vabaks!“ väärtuseid – sallivust, hoolivust, austust, julgust. Ühe komplekti saab iga kohvri juurde nii varem liitunud kui ka 2016. aasta jooksul liituv kool.

Metoodilise vahendi tootmist rahastas EMP toetuste programm “Riskilapsed ja -noored” https://www.entk.ee/riskilapsedjanoored/

22

Tutvu Bibi seiklustega “Targalt internetis” projekti raames on Politsei- ja Piirivalveamet välja andnud kolm uut teavitusmaterjal „Bibi internetis.

Kes üritab Bibit tüssata?“, „Bibi kingitus.

Arukas klõpsamine internetis“ ja „Bibi tahab mängida. Aga kus on ta sõbrad?“, mis on mõeldud kuue- kuni kümneaastastele lastele ja lapsevanematele.

Lapsed saavad lugeda Bibi seiklustest ning lapsevanemad tutvuda interneti ja nutivahendite kasutamise nõuannetega.

Materjalis olev info on nii eesti kui ka vene keeles.

Head lugemist!

KLIKI PILTIDEL!

23

Sõber Karu maskott ootab küllakutseid!

“Kiusamisest vabaks!” metoodikaga liitunud koolid ja lasteaiad saavad oluliste sündmuste isikupärastamiseks rõõmustada nii lapsi kui ka täiskasvanuid Sõber Karu maskoti laenutamisega.

24

“Meie sünnipäevapidu õnnestus eile tõesti suurepäraselt! Sõber Karu tulek oli tõeline kirss tordil.“

arvestada maskoti kasutamise heade tavadega http://kiusamisestvabaks. ee/kiusamisest-vabaks-igapaevaelus/ maskott/sober-karu-maskoti-laenutamine-ja-kasutamise-head-tavad-n137/.

Reelika Gromov, Tallinna Lasteaed Vikerkaar õppealajuhataja

saata oma soov kirjalikult

Maskoti laenutamiseks palume kiusamisestvabaks@lastekaitseliit.ee

Sõber Karu maskott on ainulaadne ja pilkupüüdev, see teeb iga sündmuse omanäoliseks ja tagab võimaluse suurepärase pildi- ja videomaterjali saamiseks. Sõber Karu maskoti ja „Kiusamisest vabaks!“ metoodika võimalikult laialdaseks leviks, ootame, et kajastaksite oma sündmust koos piltidega hiljem oma kanalites (kodulehekülg, Facebooki grupp vms) ning püüaksite juba ürituse planeerimisel kaasata võimaluse korral ka kohalikku meediat, kes teie toredat üritust vahendaks.

Maskoti üleandmine ja tagastamine toimub üksnes MTÜ Lastekaitse Liidu programmi „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ kontoris Tallinnas Endla 4, 4. korrusel. Et Sõber Karu maskott rõõmustaks võimalikult kaua võimalikult paljusid lapsi, palume kindlasti 25

Laenutussoove on palju ja kahjuks ei taga sooviavalduse saatmine alati maskoti saamist esimesel soovitud päeval. Siiski püüame maskotti pakkuda võimalikult paljudele soovijatele. Et rõõmu jaguks võimalikult paljudele, soovitame üritusele kaasata võimalikult suure osa lasteaia- või kooliperest ja kogukonda laiemalt.

Rõõmsate kohtumisteni!

Piiriülesed vaidlused laste hooldusõiguse ja elatise teemal Haldi Koit, Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse nõunik

Tänapäeval tuleb aina tihemini ette inimeste kolimist mööda maailma laiali, mistõttu ka aina enam lapsi on seotud mitme riigiga – kas siis enda või oma lähisugulaste, eelkõige vanemate, elukohtade kaudu. Seetõttu tekib ka aina rohkem olukordasid, kus on vaja asju ajada ka välisriigi ametnike juures, aga arusaamatuks jääb kelle poole pöörduda ning milliseid dokumente selleks vaja on?

26

27

Hooldusõigus Piiriülese vanemliku vastutuse või hooldusõiguse erinevaid aspekte reguleerivad mitmed õigusaktid – näiteks Brüssel II bis määrus1, Haagi 1996.a konventsioon 2 ja õigusabilepingud Ukraina ja Venemaaga3.

Lapse hooldusõiguse puhul on enamasti4 oluline, et vaidlused lahendataks lapse hariliku viibimiskoha riigis, st. riigis, mis väljendab lapse teatud integratsiooni sotsiaalsesse ja perekondlikku keskkonda. Seejuures tuleb arvestada konkreetseid faktilisi asjaolusid, sh. lapse riigis viibimise kestust ja õiguspärasust, kolimise põhjuseid, lapse kooli / lasteaia / arsti jms asukohta, lapse perekondlikke ja sotsiaalseid suhteid, lapse keeleoskust ja kodakondsust.

Kokkuvõtlikult tuleb mõelda, millises riigis on laps paremini kohanenud elama.Seejuures peab meeles pidama, et oluline on lapse reaalne elukoht, mitte vaid registrijärgset elukohta. Veelgi enam, lapse harilikku viibimiskohta ei tohi samastada vanemate elukohaga ning selles riigis elatud aeg on vaid üks asjaoludest kolimise eesmärk on tähtsam!

Näiteks kui perekond, kus kasvab 9-aastane laps, kolib ühiselt Eestist Rootsi, seejuures müüakse maha Eesti elukoht ja kõik asjad võetakse endaga Rootsi kaasa, siis reeglina loetakse, et laps on 3 kuu jooksul kolimisest kohanenud elama uues riigis, mistõttu Eesti kohtud ei ole pädevad selle lapse suhtes midagi otsustama.

1

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, 27. november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 – kättesaadav http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32003R2201&from=ET 2 Haagi 19.10.1996.a Vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsioon – kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/13265262 3 näiteks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades – kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/13141764 4 õigusabilepingute puhul on olulisemaks aspektiks lapse kodakondsus

28

Arvestades, et nii laps kui vanemad on siiani kõik elanud Eestis, oskavad eesti keelt jne, siis võib ilmselt tekkida küsimus, miks vaid 3 kuu möödumisel ei saa enam Eesti kohtu poole pöörduda?

Põhjus on selles, et selle lühikese aja jooksul on lapse elu radikaalselt muutunud ning Eestis asuvad lastekaitse, kool, kohus ega ka keegi muu ei oska enam öelda, kas laps on Rootsis õnnelik, kui palju tal on seal sõpru, kuidas tal seal koolis läheb jne, seda oskavad öelda vaid Rootsi asutused.

Loomulikult arvestab Rootsi kohus ka eelnevalt Eestis aset leidnud asjaolusid ning küsib selleks taustainfot Eesti lastekaitselt enne lahendi tegemist.

HooldusõiguslIku lahendi kehtima saamine välisriigis Kui hooldusõiguslik lahend on tehtud, siis ei tohi unustada, et kuigi Rootsis on hooldusõiguslikku olukorda muudetud, ei kajastu see muutus teiste riikide registrites automaatselt.

Juhul kui ainuhooldusõiguse saanud isa otsustab mõne aja möödudes lapsega Soome kolida, siis nõutakse seal lapse registreerimiseks ja 29

“Kui hooldusõiguslik lahend on tehtud, siis ei tohi unustada, et kuigi Rootsis on hooldusõiguslikku olukorda muudetud, ei kajastu see muutus teiste riikide registrites automaatselt.”

lasteaia / kooli nimekirja panekuks ka ema nõusolekut. Selleks, et seda ei juhtuks, peab Soome kohus Rootsi kohtu lahendi täidetavaks tunnistama e. viima läbi formaalse kohtumenetluse, milles kontrollitakse, kas kõikidele osapooltele anti võimalus kohtumenetluses kaasa rääkida ja end kaitsta, st. kas tagati kõikide osapoolte inimõigused menetluse vältel jms.

Täidetavaks tunnistamiseks peaks esmalt pöörduma lahendi teinud kohtu (antud näite puhul Rootsi kohtu) poole ja selgitama, et isik soovib lahendit konkreetses riigis täidetavaks tunnistada, et kohus teaks, millised dokumendid talle väljastada.

Euroopa Liidu liikmesriigi puhul on nendeks kohtulahendi kinnitatud ärakiri paberkandjal originaaltemplitega ning sihtriigi poolt aktsepteeritavas keeles Brüssel II bis määruse sertifikaat 5 , millele taotleja lisab juurde taotluse sihtriigi kohtule riigi ametlikus keeles. Samas kui tegu on mõne EL-välise riigiga, siis on enamasti vaja kohtulahendi kinnitatud ärakirja paberkandjal originaal-

templitega, kohtu kinnitust materjalide kättetoimetamisest kostjale ja lahendi jõustumisest, taotlust sihtriigi kohtule ning kõikide eelmainitud dokumentide tõlkeid vastava riigi ametlikku keelde.

Kui vajalikud dokumendid on koos, siis järgmiseks tekib tõenäoliselt küsimus, millise kohtu poole peaks täpsemalt pöörduma? Olenevalt riigist, on selleks enamasti huvitatud isiku elukohajärgne kohus selles konkreetses riigis. Euroopa Liidus on muudetud kohtu tuvastamine lihtsaks kasutades Euroopa e-Õiguskeskkonnas oleva kohtute andmebaasi abi6.

Elatisvaidlused kui üks osapooltest on välisriigis Kui lapse vanemad või eestkostjad elavad erinevates riikides, siis kui ühtki elatislahendit pole tehtud, peaks enda jaoks läbi mõtlema, millises riigis oleks otstarbekam elatist

5 Selles antakse edasi kohtulahendi sisu ilma, et kohtulahendi täielikku tõlget oleks vaja 6 kättesaadav: https://e-justice.europa.eu/content_matrimonial_matters_and_matters_of_parental_responsibility-377-et.do 7 Nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009, 18. detsember 2008, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes – kättesaadav http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:007:0001:0079:ET:PDF 8 Haagi 23.11.2007.a. Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise konventsioon - http://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:f30b46bd-fcdd-4b33-8b08-5b06e4a09b88.0022.02/DOC_2&format=PDF

30

taotleda. Nimelt on Elatisemääruse7 ja Haagi 2007.a. konventsiooni8 kohaselt võimalik elatist taotleda eelkõige lapse elukohariigis, aga ka vastaspoole elukohariigis – seejuures kohaldub ka selle riigi õigus.

Näiteks kui lapse isa elab Soomes, kuid laps elab emaga Eestis, siis on võimalik pöörduda elatise taotlemiseks nii Eesti kui Soome kohtu poole. Kumma poole siis pöörduda? Selleks peab esmalt teadma iga riigi eripärasid elatise väljamõistmisel ning samas ka menetluslikke eripärasid.

Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on kirjeldanud oma riigis kehtivat süsteemi Euroopa e-Õiguskeskkonna portaalis9. Eeltoodu näite puhul selgub mõnevõrra üllatavalt, et kui Eestis on elatise minimaalmääraks hetkel 215 EUR/kuus, siis Soomes on võimalik välja mõista ka 0 EUR/kuus elatist lapsele. See tuleneb sellest, et Eesti perekonnaseadus on üles ehitatud põhimõttele, et lapsevanem peab tegema endast kõik oleneva, et esmajärjekorras elatada lapsed ning alles seejärel iseennast. Samal ajal Soomes peab isik ära elatama ise enda, oma elukaaslase või abikaasa, kooselavad 9 kättesaadav: https://e-justice.europa.eu/content_maintenance_claims-47-et.do

31

“Näiteks kui lapse isa elab Soomes, kuid laps elab emaga Eestis, siis on võimalik pöörduda elatise taotlemiseks nii Eesti kui Soome kohtu poole. Kumma poole siis pöörduda? Selleks peab esmalt teadma iga riigi eripärasid elatise väljamõistmisel ning samas ka menetluslikke eripärasid.”

lapsed ja alles seejärel eraldielavad lapsed – see on võimalik tänu tugevale riigipoolsele majanduslikule toele elatisabi näol, millega lapsele garanteeritakse ligi 160 EUR/kuus olenemata väljamõistetud elatise suurusest, kuid samas on sellele õigus vaid Soomes elavatel lastel. Seetõttu kui Soomes töötav isa teenib enamike eestlastega sarnaselt alla sealse keskmise töötasu, siis on üsna tõenäoline, et Soome kohus mõistab isikult välja elatise, mis on tunduvalt madalam kui Eesti miinimumelatis. Samas on väga palju riike, kus olukord oleks vastupidine.

Lisaks eeltoodud infole on ka oluline t e a d a p i i r i ü le s e e l a t i s e t a o t l e mise eripärasid. Eeltoodud rahvusvaheliste õigusaktidega nähakse alla 21-aastasele lapsele elatise taotlemisel välisriigis ette lisasoodustused – põhjalik keskasutuste10 abi, kohtueelne nõustamine, automaatne riigi õigusabi jne. Seega on elatist taotleval vanemal seal tunduvalt parem ligipääs õigussüsteemile kui Eestis.

Kõike eelnevat arvestades soovitab autor elatist taotleval vanemal uurida pisut tähelepanelikult erinevate riikide seadusandlust.

Täpsema info leiab antud teemal Jurist Aitab portaalist11.

Elatislahendi täitmine välisriigis Täitevasutused saavad oma kohustusi täita vaid selle riigi territooriumil, kus neil on pädevus tegutseda täiturina. Seetõttu kui lahend on tehtud Eestis, kuid võlgnik asub ja omab vara muus riigis, siis Eesti kohtutäitur ei saa täitemenetlust läbi viia. Aga isegi kui eelnevas peatükis osutatu järel jõuda järeldusele, et mõistlikum on taotleda elatist lapse elukohariigist, kuid elatisvõlgnik elab välisriigis, siis on võimalik taotleda elatislahendi täitmist ka välisriigi täitevasutuselt.

Nagu ka hooldusõiguse puhul, on elatislahendi täitmiseks vajalik selle eelnev täidetavaks tunnistamine

10 Eestis Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talitus (6 208 183, central.authority@just.ee ) 11 Teemad elatis lapsele (http://www.juristaitab.ee/et/mul-kusimus-perekonnasuhete-teemal/elatis-lapsele ) ja kuidas elatist taotleda teises Euroopa Liidu liikmesriigis (http://www.juristaitab.ee/et/elatis-lapsele/kuidas-elatist-taotleda-teises-euroopa-liidu-liikmesriigis )

32

täitmise riigis. Selle raames viiakse läbi formaalne kohtumenetlus, milles kontrollitakse, kas kõikidele osapooltele anti võimalus kohtumenetluses kaasa rääkida ja end k a i t s t a , s t . k a s t a g a t i kõ i k i d e osapoolte inimõigused menetluse vältel jms. Euroopa Liidu liikmesriikide puhul toimub olukordades, kus elatise taotlemise kohtumenetlus algatati alates 18.06.2011. a täidetavaks tunnistamine automaatselt, ilma eraldiseisva menetluse läbiviimise vajaduseta.

Kuivõrd elatislahendite sissenõudmisega tegeleb väga palju erinevaid rahvusvahelisi õigusakte, siis on Eesti keskasutus Justiitsministeerium muutnud täpsema vajamineva info ja dokumentide näidised lihtsalt kättesaadavaks Jurist Aitab portaalis12. Üldistatult võib öelda, et välisriigis täitmise algatamiseks on vajalik esmalt pöörduda lahendi teinud kohtu poole, selgitamaks soovite tunnistada lahendit konkreetses

12 http://www.juristaitab.ee/et/kuidas-eesti-kohtuotsust-voi-dokumenti-valismaal-tunnustada/elatisotsuse-tunnustamine

33

“Täitevasutused saavad oma kohustusi täita vaid selle riigi territooriumil, kus neil on pädevus tegutseda täiturina.

Seetõttu kui lahend on tehtud Eestis, kuid võlgnik asub ja omab vara muus riigis, siis Eesti kohtutäitur ei saa täitemenetlust läbi viia.”

“Samas kui tegu on mõne EL-välise riigiga, siis on enamasti vaja kohtulahendi kinnitatud ärakirja paberkandjal originaaltemplitega, kohtu kinnitust materjalide kättetoimetamisest kostjale ja lahendi jõustumisest, Teie taotlust ja võlgnevuse kalkulatsiooni sihtriigi kohtule ning kõikide eelmainitud dokumentide tõlkeid vastava riigi ametlikku keelde.”

riigis täidetavaks. Siis teab kohus, millised dokumendid on vajalik väljastada. Euroopa Liidu liikmesriigi puhul on nendeks kohtulahendi kinnitatud ärakiri paberkandjal originaaltemplitega ning sihtriigi poolt aktsepteeritavas keeles Elatismääruse sertifikaat 13, millele taotleja lisab juurde taotluse ja võlgnevuse kalkulatsiooni sihtriigi kohtule riigi ametlikus keeles. Samas kui tegu on mõne EL-välise riigiga, siis on enamasti vaja kohtulahendi kinnitatud ärakirja paberkandjal originaaltemplitega, kohtu kinnitust materjalide kättetoimetamisest kostjale ja lahendi jõustumisest, Teie taotlust ja võlgnevuse kalkulatsiooni sihtriigi kohtule ning kõikide eelmainitud dokumentide tõlkeid vastava riigi ametlikku keelde.

Kogutud dokumendid tuleb edastada sissenõudja asukohariigi keskasut u s e l e p o s t i t e e l . Ke s k a s u t u s t e tuvastamine on muudetud lihtsaks kasutades Euroopa e-Õiguskeskkonnas olevat andmebaasi 14. Eestis on keskasutuseks Justiitsministeerium15.

Keskasutus kontrollib dokumentide korrektsust ning seejärel edastab 13 Selles antakse edasi kohtulahendi sisu ilma, et kohtulahendi täielikku tõlget oleks vaja 14 kättesaadav: https://e-justice.europa.eu/content_ maintenance_obligations-355-et.do 15 postiaadress: Tõnismägi 5a, Tallinn 15191

34

m a t e r j a l i d t ä i t m i s e r i i g i ke s k asutusele, mis kontrollib võlgniku andmeid, algatab vajadusel täidetavaks tunnistamise menetluse kohalikus kohtus ja lõpuks ka täitemenetluse kohalikus täitevasutuses. Küll aga peab silmas pidama, et see kõik on väga aeganõudev – täidetavaks tunnistamine kestab enamasti u. 1a ning ka täitemenetluse algatamise järel möödub tihti 6-12 kuud enne kui laekumised algavad. Täitemenetluse puhul kohaldub sihtkohariigi õigus ja standardid, st. peab arvestama ka sellest tulenevate eripäradega – võib juhtuda, et Eesti standardite järgi on elatisvõlgniku näol väga jõuka isikuga, kuid oma elukohariigis on tegu üsna madala klassi esindajaga ja ta sissetulek jääb alla kaitstud elatismiinimumi, mistõttu ei ole elatise maksed sellises suuruses kui need oleksid sama sissetulekuga Eestis.

Artikkel ilmus Justiitsministeeriumi toel projekti “Hea nõu lastega peredele” raames.

35

Juhul kui antud artikli lugemise järel midagi arusaamatuks, soovitab autor tutvuda www.juristaitab.ee portaaliga või võtta ühendust Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talitusega tel. 6 208 183 e-post: central.authority@just.ee

Miks Euroopa peab panustama lastesse?

Robert Pärnpuu Dalia Doman Linda Tälli

Me oleme kolm Eesti noort, kes osalesid 5-7. juulil Brüsselis toimuval EuroChild’i konverentsil. Meie nimed on Dalia, Linda ja Robert. Tahaksime teile rääkida oma kogemustest ning anda edasi konverentsi sõnumi.

Robert käis seoses konverentsi organiseerimisega Brüsselis kuid varem, seega ta juba teadis, mis juhtuma hakkab. Dalial ja Lindal ei olnud võimalust varem kohale tulla, seega nad aitasid interneti kaudu. Terve korraldusgrupp sai kokku päev enne ürituse algust ning pärast seda sai show alata.

Natuke ka EuroChild’ist.

Nimelt on see organisatsioonide- ja üksikisikute võrgustik, kes töötavad Euroopas, et edendada lasteja noorte õigusi ning heaolu.

EuroChild’i visioon on ühiskond, kus lapsed ja noored inimesed kasvavad õnnelikult, tervislikult ja enesekindlalt. Konverentsi eesmärk oli juurelda tänapäeva probleemide üle ja seepärast oligi ürituse pealkirjaks “Laste õigused loevad: Miks Euroopa peab panustama lastesse”.

Rohkem saad lugeda internetis www.eurochild.org.

37

Muideks oleme teinud edusamme: Belgia Kuninganna rääkis avakõnes sellest teemast ning mainis ka oma kogemusi. Samuti oli meil võimalus temaga isiklikult nende probleemide üle arutada.

Põhjus, miks me arvame, et EuroChild’i laadseid üritusi peaks olema rohkem nii Eestis kui ka mujal maailmas on järgmine: see viib inimesi kurssi tollel momendil õhus olevate küsimustega.

Huvitav nüanss on ka see, et konverentsi organiseerisid enamuses noored, mis tähendab, et see annab eakaaslastele enesekindluse ja motivatsiooni aruteludel kaasa rääkida ning arvamust avaldada. Kõige tähtsam on ilmselt see, et saad olla endasuguste mõttekaaslastega, st. arutada ning juurelda konkreetsetel teemadel.

Kokkuvõttes oli see üritus kindel õnnestumine ning sellest peab kindlasti teadma rohkem isikud. Nii, et lugupeetud inimesed, kes te seda loete, palun levitage meie sõnumit!

38

Dalia Mulle meeldis see konverents, sest sain avaldada oma arvamust ja kaasa rääkida mind puudutavatel teemadel.

Robert Lausa lust oli vaadata, kuidas inimesed olid sõbralikud ja tegid koostööd.

Linda Nautisin väga kohtumist ja suhtlemist uute inimestga. Minu lemmiktegvus oli human library (inimraamatukogu), kus teatud inimesed rääkisid kindlatel teemadel oma kogemustest ja loost.

Hiiumaa 2016: Koolirahu iseenda sees igaveseks!

Alanud õppeaasta Koolirahu kuulutati välja 1. septembril Kärdla Linnapargis. Seekord ei piirdu uue õppeaasta sümboliks saanud Koolirahu vaid ühe linnaga, hõlmates kogu Hiiumaad Koolirahu saarena.

Tarkusepäeva rongkäik sai alguse Pritsumaja parklast. Umbes poole kilomeetripikkusel teekonnal Kärdla Linnaparki sammusid vapralt ka esimestesse klassidesse astujad, hoides käest kinni viimastesse klassidesse minejatel. Rongkäigus marssinud Torevandid ja Sõber Karu tervitasid pealtvaatajaid, mürtsus muusika. Ülevat meeleolu soosis ka ilmataat tarkusepäev Kärdlas oli südasuviselt soe ja päikseline.

Kärdla linnapargis toimunud kontserdil esinesid Hiiumaa koolide õpilased. Möödunud õppeaasta Koolirahu linn Türi andis teatepulga edasi Hiiumaale. Toonane Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, omavalitsuste esindajad ja MTÜ Lastekaitse Liidu president Loone Ots tervitasid kooliaasta algust ja allkirjastasid Koolirahu lepingu. Rõõmus päev aktustega ka jätkus - pidulikult avati Hiiumaa Riigigümnaasium.

MTÜ Lastekaitse Liidul on rõõm tõdeda, et enamik Hiiumaa lasteaedasid ja mitmed koolid on liitunud “Kiusamisest vabaks!” metoodikaga. Nii püüdleb Koolirahu saar ühtlasi ka kiusamisvabaks saareks.

Mis on Koolirahu?

Koolirahu luuletus:

Koolirahu leping sõlmitakse iga kooliaasta alguses 1. septembril Koolirahu tseremoonial MTÜ Lastekaitse Liidu, haridus- ja teadusministri, Koolirahu linna esindaja, Eesti Õpilasesinduste Liidu ja MTÜ NÜ Tore vahel.

Siin hapras ilmas miski pole püsiv:

Koolirahu eesmärgiks on turvaline ja sõbralik koolikeskkond õpilastele, õpetajatele, koolipersonalile, lastevanematele ja erinevatele kooliga seotud huvigruppidele.

Koolirahu lepingu allkirjastavad igas koolis ja klassis õpilased ja õpetajad.

vaid aastakaupa koolirahu püsib.

Kui teeks nüüd nii, et iseenda sees saaks kuulutatud igaveseks see?

A. Alavainu

Tutvu Lastekaitse Liiduga www.lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Uuri ka Lastekaitse Liidu Ăľppe- ja puhkekeskuste kohta www.lastelaagrid.eu

MTÜ LASTEKAITSE LIIT MTÜ Lastekaitse Liit on katusorganisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

MTÜ Lastekaitse Liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liikmesorganisatsioonid tegutsevad üle Eesti.

MEIE VÄÄRTUSED

MEIE TEGEVUSED:

• Kasvame koos!

• tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

• Samal poolel – lapse poolel!

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloomeprotsessis

• Lapse hääl!

•

viime läbi erinevaid (sh rahvusvaheliselt)

programme

ja

• teavitame ja nõustame • korraldame koolitusi ja teavitusüritusi • anname välja infomaterjale ja trükiseid

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEIE MÄRKSÕNAD • Märka last!

• Ära löö last – ka sõnadega!

• Targalt internetis!

• Kiusamisest vabaks!

projekte

• koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi

MTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtadega arvestamine.

KASULIK TEADA Külasta kodulehte: www.lastekaitseliit.ee Vaata kasulikku infot: www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Loe veebiajakirja „Märka Last“: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/ Liitu ja ole kursis: www.facebook.com/Lastekaitseliit Tutvu lastelaagritega: www.lastelaagrid.eu

MTÜ Lastekaitse Liit Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128 Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank