Märka last 10 2016

MTÜ Lastekaitse Liidu ajakiri 10/2016

Autistlik laps vajab teistsugust lähenemist

Laps ja pere vajavad Soomes abi: mida teha, kuhu pöörduda?

Vähekindlustatud perede lapsed saavad puhata Remnikul Päikeselaagris Kandideeri Lastekaitse Liidu fondi stipendiumile Narva lasteaed Päikene liitus “Kiusamisest vabaks!” projektiga

z

Lastekaitse Liidu uue juhi Tõnu Poopuu intervjuu Tallinna Tv-le lastekaitse suundadest Intervjuu avaneb pildile klikkides

SISUKORD 3

Juhtkiri

4

Autistlik laps vajab teistsugust lähenemist

10

HEA NÕU LASTEGA PEREDELE: Laps ja pere vajavad Soomes abi: mida teha, kuhu pöörduda?

20

Vähekindlustatud perede lapsed saavad puhata Remnikul Päikeselaagris

24

Naudi head ja tee head!

25

Osale Lastekaitse Liidu koomiksikonkursil!

26

Nutikalt koolis ja veebis – osale uuringus ja tutvu uute materjalidega

28

Kandideeri Lastekaitse Liidu fondi stipendiumile

29

Narva lasteaed Päikene liitus “Kiusamisest vabaks!” projektiga

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

Toimetaja: Grete Landson grete@lastekaitseliit.ee

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee

Kasutatud pildid: https://pixabay.com http://www.freepik.com

Kujundus: Katrin Nõu

JUHTKIRI

indiviidi vajadused. Head õhkkond kollektiivis saab alguse juba lasteaiast.

Soovides kasvatada lastest aktiivseid kodanikke, tuleb arvestada nende arvamusega ja soosida uue põlvkonna osalust ühiskonnaelus.

Grete Landson Kahekümne kaheksa aasta eest, 2 . o k t o o b r i l 1 9 9 1 , ko g u n e s Viljandisse 259 inimest, enamikus lastearstid, keda ühendas mure laste tuleviku pärast. Teatris "Ugala" taasloodi Eesti Lastekaitse Liit, mille esimene president Leo Tamm pöördus avalikkuse poole sõnadega: “Lapsi ja peresid puudutavad küsimused on need, mille lahendamisel saab loota eelkõige oma rahvale.”

Lastekaitse Liit seisab ühiskonnas vankumatult lapse õiguste eest. Me usume, et lapsed on täiskasvanutele võrdsed partnerid, ühes oma õiguste ja kohustustega. Täiskasvanutena lasub meil kohustus aidata ja õpetada lapsi mõlemaid rakendama.

Igaühe panus on oluline. Täname Sind, hea lugeja, kes sa oled avanud hoolivale inimesele suunatud ajakirja "Märka Last". Usume, et head suhted peres, kollektiivis ja naabruskonnas muudavad ühiskonda tervikuna.

Organisatsiooni peamiseks eesmärgiks seati muuta lastesse suhtumist ja lahendada aastakümneid lahendusteta püsinud lastega seotud valukohti.

Lastekaitse liidu väärtused on õnnelike lapse silmades.

Aastal 2016 on MTÜ Lastekaitse Liit Eesti ühiskonnas jätkuvalt vabatahtliku omaalgatuse soosimise, ühistegevuse tähtsuse, laste huvide ja vaimse ning kehalise tervise kaitsel. Kõikjal ja igaühele kättesaadav internet on tõstatanud mure internetiturvalisuse pärast. Globaliseeruv ühiskond on muutunud kiiremaks ja tõstnud esile

3

Autistlik laps vajab teistsugust lähenemist Marianne Kuzemtťenko Eesti Autismißhingu juhatuse esimees autismeesti@gmail.com

Autismispekter on olemuselt lai ja hõlmab endas väga erineva raskusastmega probleeme. Ka autismispektri häirega või autistlike joontega lapsed on indiviidid, erinedes üksteisest oma isiku- ja iseloomuomadustelt.

Nagu igal lapsel on neilgi eelistused, võõristused ja hirmud. Nad erinevad üksteisest vaimse arengu tasemelt, on erinevate sensoorsete tundlikkustega ja erineva kõne arengu tasemega. Individuaalsus ja vajadus teistsuguse lähenemise järele muudab sellist last ümbritsevatele inimestele nende mõistmise äärmiselt keerukaks.

Kuidas aru saada, et tegu võib olla autistliku lapsega?

Siiski on autismispektri häire või autistlike joontega laps oma olemuselt lihtsalt üks väike inimene. Autismi kui püsiva seisundiga hakati põhjalikumalt tegelema 20. sajandi teises pooles. Hoolimata uuringutest ei ole autismile leitud üheseid tekkepõhjuseid. Kindlasti ei ole autistliku lapse vanemal põhjust ennast süüdistada.

Märgatud on, et autismi esineb poiste hulgas umbes neli korda enam kui tüdrukutel. Kuigi autistliku lapse vanemaks, sõbraks või kaaslaseks või temaga tegutsevaks spetsialistiks olemine nõuab enam tähelepanu ja oskust tegutseda pigem praktika kui konkreetsete juhiste abil, pakub see ka palju rõõmsaid hetki.

Kaasava hariduse tingimustes satub üha enam autistlikke lapsi ka tavalasteaeda. Sealsetel õpetajatel puuduvad sageli eelteadmised ja oskused märgata lapse erivajadust ning teda vastavalt abistada.

Autistlik laps ei erine sageli lasterühmas mingi välise tunnuse poolest.

Autismi võiks lihtsate sõnadega defineerides kirjeldada inimese võimetusena tunnetada maailma sarnaselt teistega. Seega on autistliku lapse käitumises midagi erinevat teistest lasteaiarühmas võib selline laps vältida kontakti õpetajate ja teiste lastega. Tema suhtlemisoskused, oskus algatada mängu ja mängida või töötada grupis on puudulikud. Suure5

mad lapsed ei mõista huumorit ega nn “ülekantud tähenduses” öeldud asju. Näiteks väljend “vesi ahjus” tähendabki tema jaoks ahju, millesse on valatud vett. Autistlik laps võib hoida tundide või päevade kaupa omaette, mängides süvenenult ühte tüüpi mänguasjadega. Ta võib keelduda maitsmast teatud toite, süüa vaid mingit komponenti toidust või süüa neid eraldi taldrikutelt. Sageli on nad võimlemistunnis kohmakad, katavad muusikatunnis hirmunult kõrvad või hoiduvad voolimisest. Autistlikul lapsel võib olla raskusi ühest tegevusest teise üleminekul, ta võib minna endast välja ka mängu ootamatul lõpetamisel.

iseenda probleemide ja muutuva maailmaga. Toetavad inimesed koos toetava keskkonnaga on just see, mida ta vajab.

Maailmas on välja töötatud erinevaid spetsiifilisi metoodikaid autistlike laste õpetamiseks ja abistamiseks Näidetena võiks välja tuua TEACHH, ABA, Lovaas, erinevad teraapiad jms.

Enamasti on võimalik leida nende seast lapsele sobivaid sekkumisviise.

Need metoodikad annavad õpetajatele ja vanematele teadmised, mida saaks teha lapse abistamiseks. Enamus neist metoodikatest omavad mitmeid sarnasusi. See annab kindluse, et valdavalt on need osutunud sobivaks autistlike laste aitamisel. Järgnevalt mõned mõtted, kuidas saab last aidata ka ilma spetsiifilise väljaõppeta õpetaja.

Temaga suhtlemisel ja õpetamisel kasvatamisel tuleb esmalt lähtuda olemasolevatest teadmistest ja täiskasvanu teadlikust soovist teda aidata.

Lapse eripäradega arvestamine

Soovitan olla õpetajal avatud ja püüda rohkem mõista. Autistlik laps oma olemuselt ei ole ju midagi muud kui väga segaduses, hirmunud ja oskusteta laps. Tema keha ja tunnetus ei aita piisavalt kaasa õppimisele toime tulema

Autistlikul lapsel on keeruline toime tulla kiire ja muutuva maailmaga.

Täiskasvanu saab abistada alustades struktureerimisega. See “võlusõna” tähendab, et kohandame last ümbritseva keskkonna ja ajakava lapsele sobivaks.

Autistliku lapse jaoks võib pisimgi 6

muudatus teda ümbritsevates esemetes või päevakavas tuua esile käitumisprobleemi. Soovitan hoida lapse keskkonna suhteliselt muutumatuna. Siiski on aeg-ajalt vaja muutusi teha. Hea lahendus on tutvustada plaanitavaid muutusi lapsele eelnevalt, andes talle aega nendega kohanemiseks. Ka muutused päevakavas peaksid olema lapsele eelnevalt räägitud. Keskkonna kohandamisel saab arvestada lapse sensoorseid omapärasid abivahendite kasutamise või keskkonna vältimise abil. Nii võib müratundlikul lapsel abi olla kõrvaklappide kasutamisest tolmuimeja või pesumasina töötamise ajal, ka muusikatunnis. Lõhnatundliku lapse puhul saab mõista, mitte hukka mõista, tema ebameeldivaid aistinguid. Kui lapse keha on tundlik, ei tasu teda sundida kandma lühikeste või pikkade varrukatega särki või talle ebasobivaid materjale.

“Autistlik laps oma olemuselt ei ole ju midagi muud kui väga segaduses, hirmunud ja oskusteta laps.

Tema keha ja tunnetus ei aita piisavalt kaasa õppimisele toime tulema iseenda probleemide ja muutuva maailmaga.

Toetavad inimesed koos toetava keskkonnaga on just see, mida ta vajab. ”

Autistlike laste jaoks võiks mängu ja õppimise ala olla eraldi ja nii ka lapsele selgitada. See aitab tal keskenduda ja vältida teadmatusest tekkida võivat segadust.

7

Toetav rutiin ja turvatunne lapse päevakavas

mõni ese, näiteks mänguasi või rõivas.

Mõni laps vajab kindlat stereotüüpset tegevust, mis aitab lapsel uutes situatsioonides ebakindluse ja erinevate emotsioonidega toime tulla.

Pidevate muutustega aitab autistlikul lapsel tugiraamina toime tulla rutiin.

Kui laps on eelnevalt teadlik, mis ja kus hakkab toimuma, kes on tegevuses osalejad, millal tegevus algab ja lõpeb ja mis sellele järgneb, on tal iseenese jaoks kergem luua teatavad laadi selguseid ja seoseid. Seega saab lasteaiaõpetaja sellisele lapsele muusika- või liikumistunnist ette teatada ja muuta sellega tunnis osalemise lapse jaoks hõlpsamaks. Päevakava saab lapsele koostada vastavalt tema võimekusele.

Kasutamiseks sobivad nii pildid, piktogrammid kui ka sõnad, palju on leitav internetiotsinguga.

Kui sellised lapsele olulised abivahendid või tegevused ei kahjusta ega häiri teisi, võiks neid lapsele lubada.

Turvatunne ja heaolu on lapse kohanemisel olulised. Kui aga mõni tegevus on näiteks teiste laste suhtes ebaviisakas või häiriv, peaks leidma lapsele asendustegevuse.

Kannatlikkus viib sihile Autistlikud lapsed vajavad paljude ka lihtsatena tunduvate oskuste omandamiseks rohkem aega ja harjutamist.

Seetõttu ei tohiks vanemad ega ka õpetajad esimeste ebaõnnestumiste peale käega lüüa. Sageli võtab mõne oskuse omandamine aega kuid, isegi rohkem. Kuigi täiskasvanu jaoks võib õpetamine olla vägagi raske ja sihikindel töö, ei saa lapsele anda signaali, et eesmärgi saavutamisest saab loobuda.

Näiteks võib tunduda, mis siis ikka, kui ta ei oska noa ja kahvliga süüa, Tulevikule mõeldes on aga edaspidi lihtsam ja ka meeldiv ühine ajaviide lapsega koos väljas söömine. Ka enamikku

Samas peaks mõtlema ka sellele, et maailm ja inimesed muutuvad ajas ja ka autistlik laps peab õppima muutustega toime tulema. Seetõttu ei tohiks jääda ühte kindlasse rutiini kinni ja tuleks teha ka ilma hädavajaduseta, ettevaatlikult, kuid kindlalt rutiinis muutusi. Kindlasti on oluline toimuvat eelnevalt lapsele selgitada ja talle harjumisaega anda.

Autistlik laps vajab sageli mõnda abivahendit, et tunda end turvaliselt. Mõne lapse jaoks on selliseks abivahendiks 8

enesehooldusoskustest on raske selgeks õpetada, kuid iseenesest see ei tule. Lapseeas sisseharjunud oskused aitavad autistliku inimese toimetulekule suuresti kaasa tema edaspidiseselus.

lihtsad tõed üle kordamiseks. Lapsed, keda ümbritsev tugivõrgustik teeb omavahel tihedat koostööd, on tavaliselt soodsas ja arengut soodustavas keskkonnas.

Täiskasvanute ülesandeks on aidata väikest autistlikku last, kes ei oska väljendada oma soove, muresid ja hirme. Omandatud erioskustest enamgi aitab autistlike laste arendamiseks sobilikule keskkonnale õpetaja või vanema soe süda ja hooliv suhtumine ning julgus otsida abi ja infot ning teha koostööd. Leidkem üles iga lapse tugevad küljed ja nendele tuginedes arendagem neid vanemate ja spetsialistide koostöös.

Lasteaia, lapsevanemate ja lapse ühisel jõul saabub edu Lasteaiaõpetaja koostöö vanematega on alati tulemuslik, ent autistliku lapse puhul üks tähtsamaid alustalasid.

Sageli on vanematel mõni väike nipp oma lapsega probleemsetes olukordades toime tulekuks. Kui vanemad soostuvad seda oskust jagama õpetajaga, võidavad mõlemad pooled. Ka vanemad on õpetajale tänulikud märgatu eest.

Lapsevanemate ja õpetajate jagatud rõõm, teadmised lapse kohta, tema oskused, eripärad ja hirmud on olulised lapse õpetamisel parima tulemuse saavutamiseks. Kuna autism väljendub puudulikes sotsiaalsetes oskustes, siis on lapselt informatsiooni saamine vähene või puudulik. Õpetajal võib olla raske mõista, et vanemad ei julge, ei oska või ei tule õpetajalt abi küsimise peale. Avatud ja julgustavam suhtlemine ja oma abi pakkumine on

“Lapseeas sisseharjunud oskused aitavad autistliku inimese toimetulekule suuresti kaasa tema edaspidises elus.”

9

Hea nõu lastega peredele

Laps ja pere vajavad Soomes abi: mida teha, kuhu pöörduda?

Riina Mattila

Espoo linna lastekaitse juhtiv sotsiaaltöötaja riina.mattila@espoo.fi

Soome sotsiaalsüsteemi lastekaitse teemadel on Eesti meedias liikunud palju vääralt tõlgendatud informatsiooni, mis on tekitanud Soomes elavatel eestlastel põhjendamatuid eelarvamusi ja hirme sotsiaaltöötajate suhtes.

Soomes elavad Eesti kodanikud satuvad mõnikord olukordadesse, kus vajatakse ametiisikute abi. Mõnesid probleeme ei osata ise lahendada ega teata ka, kelle poole nõu ja reaalse abi saamiseks tuleks pöörduda. Nii järgivad abivajajad kahetstusväärselt sageli sugulaste ja tuttavate soovitusi, mis on küll igati môistetav, kuid ei osutu alati optimaalseks lahenduseks. Mõned ”aitajad” on abi vajavaid inimesi kurjalt ära kasutanud, pakkudes neile hinnalt kalleid, kuid kasutuid teenuseid. Siiski môistan peresid, kes raskustesse sattununa kardavad abi paluda vôi väldivad sotsiaaltöötajate poole pöördumist. Kôik, mis on vôôras, tekitab umbusku.

Mida vôiks teha, kui omal jõul tegutsedes lahendust ei tundu leiduvat?

Olles töötanud lastekaitsetöötajana Soomes 15 aastat, julgustan abi saamiseks kindlasti sotsiaalsüsteemi poole pöörduma. Järgnevas artiklis toon näiteid olukordadest, millega olen oma töös sotsiaaltöötajana kokku puutunud. Pakutud lahendused võivad olla esmapilgul veidi võõristavad, kuid need on igati toimivad. Rõhutan, et kogu pere heaolu peetakse Soome sotsiaalsüsteemis oluliseks ja lastekaitsetöötaja on lapse ja perekonna nôustaja ja 12 eestkostja.

Juhtum 1: Peres on kolm väikest last, ema on kodune. Töötava isa tööpäevad on pikad. Laste nôuandlas märgatakse arsti või meditsiiniõe vastuvõtul ema väsinud ja nutust olekut. Nôuandla töötaja uurib vestluse käigus, kuidas emal läheb ja räägib ühtlasi oma tähelepanekust ema väsimuse kohta - ta vôib kannatada sünnitusjärgse masenduse vôi muude probleemide all. Töötaja küsib, kas perekond vajaks mingit abi ja teeb ettepaneku pöörduda lastekaitse poole abi saamiseks.

Uue sotsiaalhoolekandeseaduse kohaselt kohustub nôuandla töötaja emalt küsima tema olukorra kohta, kui viimane tema meelest abi vajab.

Töötaja vôib teha koos emaga või mõlema vanemaga pöördumise lastekaitse poole perekonna teenuste vajaduse välja selgitamiseks. Vanem vôib teha vastava avalduse ka ise. Kui ema või vanemad keelduvad abi küsimast, kuid nõuandla töötaja meelest on olukord murettekitav, koostab töötaja vastavalt seadusele ise lastekaitseteate.

Selliste pöördumiste puhul kaardistavad sotsiaaltöötajad vôi sotsionomid olukorra, kutsudes pere sotsiaalosakonda vastuvõtule. Kui sinna minek tekitab raskusi, vôib perekond paluda kodukülastust vôi siis kohtuda näiteks nôuandlas vöi mõnes muus perele sobivas kohas. Hea tavana kutsutakse esimesele kohtumisele ka teatise tegija, kes kirjeldab ametiisikuna täpsemalt oma muret ja tähelepanekuid pere suhtes.

Kaardistamise käigus kohtutakse reeglina lapse või lastega ja tehakse kodukülastus. Vajadusel kaasatakse teiste spetsialistide arvamus lapse ja pere olukorra kohta. Näiteks võivad oma arvamust väljendada tervishoiu-, kooli-, päevakodu- või täiskasvanute sotsiaaltöö ametnikud. Kaardistamine kestab maksimaalselt kolm kuud ja lõpeb kirjaliku raportiga. Raportis kirjeldatut ja sealseid ettepanekuid arutletakse ning lapsel ja hooldajal on ôigus saada kôigi kirjalike materjalide, näiteks kodukülastuse vôi lapsega kohtumise raportite koopiad. Kui raportis esineb vigu, tuleb paluda viia sisse muudatusi, parandusi või täiendusi. Kaardistamise kokkuvôtte raport antakse lapsele ja hooldajatele ühisel kohtumisel vôi saadetakse posti teel. Nii kohtumistel perega kui ka 13

kaardistamise raportis tehakse vajadusel ettepanekuid pere olukorda parandavate teenuste kasutamisest.

Kôik teenused on peredele vabatahtlikud, kuid teenuste kasutamisest loobumisel või nende kasutamise võimatusel on soovitav oma otsuseid põhjendada. Näiteks võib teenuste kasutamise keeruliseks teha näiteks töölt puudumise võimatus või probleemid lastega ühistranspordis sõitmisel. Olge oma põhjendustes ausad - ei ole vaja otsida nn ”viisakaid” keeldumisi.

Raporti koostajatel ja teised ametiisikutel ei ole isiklikku vimma pere vastu - nad teevad oma tööd, mis pôhineb Soome seadustel. Juhul, kui nad oma töökohustusi korrektselt ei täida, ähvardab neid vallandamine.

Tulles tagasi väikelastega ema juhtumi juurde, võidakse perele soovitada näiteks lastehoiuteenuse kasutamist kodus. Kui ema ei ole saanud ennast

välja puhata, pakutakse lapse ööhoiu teenust üheks vôi paariks ööks. Pere majanduslikust olukorrast selgub ka toimetulekutoetuse vajadus. Avalduse täitmisel ja selle edastamiselgi saab ema vajadusel abi küsida. Töötajad kaardistavad perekonna vôrgustiku ühes lähedaste vôimalusega neid abistada ja toetada. Kindlasti küsitakse ka ema tervisliku seisundi kohta, kas tal on vajalikud ravimid, kas nende ostmiseks jagub raha. Aidatakse arsti vastuvôtuaja kokku leppimisel, kui ema ise ei oska vôi ei jaksa seda teha.

Samuti kaardistatakse isa olukord.

Võimalusel pakutakse pere kõigile lastele, kuid kindlasti võimaldatakse vanematele eelkooliealistele lastele laste päevakodu teenust avahoolduse teenusena - antud juhul on see perele tasuta. Vanemate vaheliste probleemide lahendamiseks soovitatakse pöörduda perenôuandlasse vôi kasutada näiteks koguduse pereabiteenuseid.

Vägivallajuhtumiste esinemisel perekonnas nôustatakse ohvriabiteenuste kasutamist, kaasatakse programmi ”Ära löö” töötajad või pakutakse turvakorteri vôi turvakodu teenust. Turvalise elamispinna teenuste võimalus avaneb vajaduse olemasolul ka pere meessoost liikmetele.

14

Kui perel puudub tugivõrgustik või selle abist ei piisa, vanem vajab ravi vôi on muul põhjusel vôimetu pereeluga toime tulema, soovitatakse lapse vôi laste suunamist vastuvôtuperesse ühisel kokkuleppel. Vanem vôib tuua lapse või lapsed koju igal hetkel, kui jaksab taas nende eest ise hoolitseda vôi saab tuge vôrgustikult. Kui aga vanema olukord ohustab lapse elu või tervist, kohustub sotsiaaltöötaja lapse perekonnast eraldama kokkuleppel vanemaga vôi vastu vanema tahet.

Soome teenuste süsteemis on enamus teenuseid kasutatavad kôigile peredele.

Lapsehoidja, tugisiku saamine või perenõuandla teenuste kasutamine ei eelda kliendiks olemist, kuid neid ei saa kasutada mugavusteenustena nagu lastehoid vanemate harrastusega tegelemise, sündmuste tähistamise või välismaa reiside jaoks.

Juhtum 2: Pere koosneb emast, isast, 14-aastasest tütrest ja tema nooremast vennast. Teismelisel tüdrukul esineb suuri probleeme koolis alates möödunud aastast, mis jätkuvad ka käesoleval õppeaastal.

Ei õpetaja ega vanemad ei tea lapse puudumise põhjuseid. Laps ja vanemad on koolis toimunud kohtumisel kokku leppinud korrektses koolis käimises, kuid puudumised jätkuvad.

Kodus keeldub laps kodutöödest ega täida kokkuleppeid õhtuse kojutulemise kohta. Ta suhtleb perega üleolevalt. Vanemad ei tunne lapse sôpru ega tea, kus ta kodust ära olles ööbib. Tütre telefon on sageli välja lülitatud. Vanemad on avastanud raha, alkoholi ja môningaid väikeste asjade ja riiete kasumise kodust. Väiksemal vennal midagi kadunud ei ole. Laps küsib vanematelt pidevalt raha, väites, et ta vôib teha mida tahab ja läheb kooli kui ise tahab. Suvel puhkas tüdruk ühe nädala vanavanemate juures.

Lapsest on teatise teinud ôpetaja ja kooli sotsiaaltöötaja. Vanem on ise nõu saamiseks helistanud anonüümselt sotsiaalosakonda ja kõne järel saatnud elektronpostiga avalduse olukorrale lahenduse leidmiseks.

15

Pere teise riiki kolimise kui suure elumuutuse järel võivad lapsed tunda end üksikuna. Sageli on neil koolis varasemast raskem toime tulla ja regulaarseid harrastusi ei ole veel leitud. Ka vanemate majanduslikud probleemid võivad last masendada.

Sôprade puudumisel on lapsed vastuvôtlikud igasugusele tähelepanule ja vôivad leida sôpru negatiivsete inimeste juurest. Väiksemate kooli- ja muude probleemide korral on lahenduste leidmine lihtsam. Kui vanem märkab lapses muutust, peaks kas üks või mõlemad vanemad tema tegemiste kohta küsima, rääkima oma tähelepanekutest meeleolu languse kohta. Vanem võiks pakkuda lapsele ühistegevusi, uurida kas koolis esineb kiusamist või muretseb laps teiste pereliikmete pärast.

Kiireks Soome ühiskonda integreerumiseks soovitan perel leida harrastused. See on lihtne viis tutvuda teiste laste ja nende vanematega. Linnades ja valdades oskab harrastusvôimalusi pakkuda näiteks noorsootöötaja vôi ôpetaja. Kui vanemate arvates laps on masendunud, tasub probleemi häbenemata pöörduda arsti poole nõuande saamiseks.

Ka internetis leidub vastuseid väga paljudele küsimustele, näitena võiks tuua ametiisikute soovitusi ja kolmanda sektori lehekülgi, kus avaldatud info on seadustele ja tegutsemisjuhistele vastav.

“Avahooldusteenustena pakutakse murdeealistele noortele näiteks nôustamist, peretööd, koolitatud tugiisikuga kohtumisi, vajadusel ka sôltuvusainetest vôi mängusôltuvusest vabanemist, päevarütmi taastamist, tervisekontrolli jne.”

Kirjeldatud juhtumi puhul kaardistavad olukorra sotsiaaltöötajad kohtumisel kogu perekonnaga. Kindlasti on vaja hinnata, kas lapse käitumine kahjustab oluliselt tema tervist ja kas ta on otseses ohus, vajades turvalisuse tagamist lastekaitseasutusesse suunamisega. Ka laps ja tema vanemad saavad väljendada arvamust suunamise vajaduse kohta. Ühiselt lepitakse kokku asutusse viimine, esimene kohtumine, vajadus piirata lapse suhtlemist ja/vôi liikumist.

Viimastest tulenevalt teeb sotsiaaltöötaja otsuse, mida saab vaidlustada.

Lapse või vanemate eriarvamuse korral tuleb kohtumisel olukorda selgitada ja uurida põhjuseid, miks sotsiaaltöötaja arvates on laps ohustatud ja miks ei võiks teda aidata avahoolduses. Vajalik on teada, et lapse saab kiirkorras suunata lastekaitseasutusse kuni 30 päevaks ja suunamist vôib jätkata veel maksimaalselt 30 päeva. Määratud aeg ei tähenda aga, et last ei vôiks lubada koju juba järgmisel päeval, näiteks eksliku 16

informatsiooni korral või muu lahenduse leidumisel. Sotsiaaltöötajana soovitan lastekaitseasutusse suunatud lapse vanematel mitte võtta ühendust juristi või advokaadiga, vaid teha koostööd sotsiaaltöötajatega, osaleda kokkusaamistel ja otsida samaaegselt ise aktiivselt asjale lahendust. Kui on väikegi võimalus vääritimõistmiseks, soovitan tôlgi kaasamist.

Juhtum 3: Vanemad on leidnud 17-aastase poisi toast narkootikume.

Lapse sôbrad on vanemate sõnul ”imelikud” ja lapsest vanemad.

Laps on viimasel ajal enesesse tõmbunud ja varasemast pelglikum.

Koolis tuleb ta antud ülesannetega toime ja käitub hästi, kuid kodus on vahel agressiivne ja ähvardab. Poeg on küsinud vanematelt raha, kuid vanemad ei tea, milleks seda kasutatakse. Midagi uut ei ole ta endale ostnud, mõned tema riided on kodust kadunud. Poiss väidab need olevat sõbra juures. Vahejuhtumina püüdis laps varastada kauplusest, kuid turvatöötaja sekkus, pidas ta kinni ja kutsus politsei.

Avahooldusteenustena pakutakse murdeealistele noortele näiteks nôustamist, peretööd, koolitatud tugiisikuga kohtumisi, vajadusel ka sôltuvusainetest vôi mängusôltuvusest vabanemist, päevarütmi taastamist, tervisekontrolli jne.

Selliste juhtumite puhul tegeletakse kogu perekonna teenustevajaduse väljaselgitamisega. Nii võidakse pakkuda pere teisele lapsele näiteks toetust harrastuse eest tasumiseks ja vanematele osalemist tugirühmades, harrastusvôimalusi, tööhôive- või tervishoiuteenuseid. Siin on võimaluste valik lai.

Antud juhtumis jõuab lastekaitsetöötajatele teatis politsei kaudu.

Mõnikord peetakse sellist tegu liialt väikeseks ja teatist ei järgne. Kirjeldatud olukorra puhul soovitan vanematel vôtta kindlasti ise lastekaitsega ühendust. Tegutseda tuleks viivitamatult vaatamata sellele, et laps on sekkumise vastu ja tema arvates probleemi ei esine. Last võib ähvardada oht, ta võib olla kas narkootikumide eest võlgu või saanud narkootikume vahendamise eest “töötasuna” kasutada. Narkootikumide tarvitamisel on lapse tervis alati ohus! Noorte seas sageli ohutuks 17

peetav kanep võib põhjustada psüühiliste probleemide teket või haiguste vallandumist. Lapse tulevast elu ja karjäärivõimalusi mõjutab negatiivselt ka märge politsei karistusregistris.

Narkosõltuvuse korral on oluline viivitamatu võõrutusravi alustamine.

Infot leiab ka veebiküljelt www.lastensuojelu.info.

Vastan ka ise meeleldi abivajajate küsimustele vôta julgesti minuga eesti keeles ühendust

Lastekaitsetöötajat ei ole põhjust karta

riina.mattila@espoo.fi

Soovitan Soomes elavatele peredele, nii lastele, vanematele kui ka nende võrgustikule pöörduda ametnike poole kui tekkinud probleemidega on raske ise toime tulla. Sotsiaaltöötajate ülesandeks on anda nôu ja vôimaldada lapsele ja perele vajalikke teenuseid. Neil on erinevaid võimalusi aidata, kuid lahenduste leidmise eelduseks on võimalikult täpne ja tõene informatsioon juhtunu ja selle võimalike põhjuste kohta. Kui vanem arvab ennast toime tulevat, kuid kahtleb oma otsustes, saab lapse või pere olukorra kohta uurida ka anonüümselt.

Soome sotsiaaltöötajad ei ole karistajad ega kohustajad, vaid hoopis nõustavad, toetavad ja abistavad lapsi ja peret.

Soovin kôigile peredele siin ja seal pool Soome lahte värviküllast sügist ja meeldivat koostööd kôigi murede lahendamisel. Eesti kodanike turvalisuse eest hoolitseb Soomes ka Eesti Suursaatkond.

Artikkel ilmus Justiitsministeeriumi toel projekti “Hea nõu lastega peredele” raames.

18

Vähekindlustatud pered puhata Remnikul Päikes

ede lapsed saavad eselaagris Päikeselaagri traditsioon sai alguse 2013. aastal.

Laagrirõõme on kolme aasta jooksul nautinud 570 last vanuses 7-14, nii eestikui venekeelsetest peredest.

Laager toimub Lastekaitse Liidu Remniku õppe- ja puhkekeskuses Peipsi järve kaldal.

Tallinn Reval Rotary Klubi peamiseks heategevuslikuks suunaks on vähekindlustatud perede laste toetamine.

Suvevaheaeg on vähekindlustatud perede lastele sageli keeruline. Eriti just mitmelapseliste perede vanematel puudub võimalus viia lapsi puhkama tasulistesse laagritesse. Tihti puudub suvekuudel ka kooliajal kõigile tasuta olev soe koolilõuna. Tallinn Reval Rotary Klubi püüab aidata abivajavaid peresid just lastele ja vanematele kõige keerulisemal ajal, et sügisel läheks lapsed kooli toredate elamuste, uute sõprade ning ägedate laagrilugude võrra rikkamatena. Koostöös kohalike omavalitsuste lastekaitseja sotsiaaltöötajate ning lastekaitseorganisatsioonidega jõuab abi just nende lasteni, kes seda kõige enam vajavad.

Iga seeme, mis pannakse mulda, vajab päikest ja hoolt, et kasvada suureks ja tugevaks.

Nii on ka lastega, kes vajavad päikest kõigisse oma päevadesse, et kasvada suureks ja õnnelikuks.

Lastekaitse Liidu poolt komplekteeritud laagrimeeskonda kuuluvad vastava ettevalmistuse ja mitmeaastase erialase kogemusega kasvatajad, vabatahtlikud ja meedik. Programm koostatakse professionaalseid metoodilisi teadmisi ja pikaajalist kogemust omavate töötajate poolt. Rotary klubi liikmed ühes heade tuttavate ja laagri sponsoritega pakuvad lastele elamusterohkeid lisategevusi. Oleme õppinud valmistama sõbrapaela, meisterdanud märgimasinaga toredaid märke,

22

valmistanud kalahamburgereid, mänginud jalgpalli NATO partneritest Ameerika sõjaväelastega ning võimelnud ja maadelnud Eesti parimate treenerite käe all. Igal aastal midagi uut ja huvitavat. Sel suvel said lapsed m u u h u l g a s v a l m i s t a d a ra ke t t e ESTCUBE II noore ja tubli meeskonna juhendamisel. Küsimusele, kas Eesti on ka kosmoseriik, teavad meie laagri lapsed kindlat vastust.

Tallinn Reval Rotary klubi suureks unistuseks on jõuda Päikeselaagriga lisaks Tallinnale ka mujale Eestis, eeskätt äärealade lasteni. Juba möödunud suvel puhkasid laagris lisaks tallinlastele ka Kohtla-Järve ja Sillamäe lapsed. Et täita Tallinn Reval Rotary klubi unistused, mis kattuvad iga lapse sooviga puhata tegusalt, teeme juba praegu ettevalmistusi 2017. aasta laagrisuveks. 15. oktoobril Tallinn Hilton Park hotellis toimuva heategevusliku Päikesegala õhtusöögi pileti- ning oksjonitulu annetatakse täies mahus 2017. aasta Päikeselaagri toimumiseks. Lisaks toetavad laagrit ka head koostööpartnerid.

Et igaüks saaks aidata Päikeselaagril lapsi rõõmustada, oleme avanud annetustelefoni. Helistades numbril 9001210 toetad laagri korraldamiselt 23

kaasa 5 euroga, mis lisatakse järgmise kuu telefoniarvele. Üllatusena vastab annetusliinile helistajale üks tuttav ja erakordselt meeldiv meeshääl, Päikeselaagri sõber ning toetaja. Kes nimelt, selgub helistamisel! Katkestades kõne enne tutvustusteksti lõppemist annetamist ei toimu.

Jälgi Päikeselaagri tegemisi ka kodulehel https:/paikeselaager.ee ja facebookis https://www.facebook.com/ Paikeselaager

“Päikeselaager” autor: Greete Okas

Naudi head ja tee head!

Lastekaitse Liidu ja Valio Eesti ühisel jõul saavad trenni minna ka need lapsed, kellel varem pole selleks vahendeid leidunud.

Liikumine ja harjumus liikuda regulaarselt on üks tervisliku eluviisi komponente.

Süües maitsvaid Alma kohupiimakreeme, mille pakendi kaanel on liblikas, toetad iga karbi ostul ühe eurosendiga ka vähekindlustatud laste sportimisvõimalusi. Oktoobrikuus jõuab Sinu väike heategu ka Sinu juurde tagasi. Kogu kokku 25 Alma liblikaga kohupiimakreemi topsi ning vaheta need 19. oktoobrist kuni 25. novembrini armsa Alma kaisuliblika vastu.

L I N K : M i d a r o h ke m o s t e t a k s e väikeses pakis Alma liblikaga kohupiimakreeme, seda rohkem lapsi saab toetust ning muretult aasta aega trenni teha!

Maailma muutmine algab tihti väikestest tegudest. Lastekaitse Liidu väärtused on õnneliku lapse silmades!

24

Liidu Osale Lastekaitse ! koomiksikonkursil Eesti ratifitseeris 1991. aastal ÜRO Lapse õiguste konventsiooni, mille artikkel 12 kohaselt on lapse õigus avaldada oma arvamust, olla ära kuulatud, ning teistel isikutel on kohustus lapse seisukohti arvesse võtta.

Konventsiooniga ühinedes võttis Eesti riik endale kohustuse tagada rahvusvaheliselt tunnustatud õigused igale Eestis elavale lapsele. Sellest tulenevalt tähistab MTÜ Lastekaitse Liit novembrit traditsiooniliselt kui lapse õiguste kuud, mille raames toimuvad tegevused nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele.

Käesoleval aastal kutsub MTÜ Lastekaitse Liit lapse õiguste kuu raames lapsi ja noori osalema koomiksikonkursil teemal „Võrdsete võimaluste Eest(i)“.

Ootame koomikseid kõikidelt 14–18aastastelt (kaasa arvatud) lastelt ja noortelt. Konkursile ootame töid sellest, kuidas näed Sina võrdseid võimalusi Eestis. Kas kõikidel lastel ja noortel on võrdsed võimalused olenemata sellest, kus nad Eestis elavad? Kas hariduses on kõikidel lastel-noortel võrdsed võimalused? Kuidas on huviringide või 25

kogukonnas kaasa rääkimise võimalusega? Kas Sinu arvamust võetakse võrdsena kellegi teise arvamusega?

Konkursi tingimused leiad siit.

Töid ootame kuni 10. novembrini 2016 aadressil: Endla 6-18, 10142 Tallinn, MTÜ Lastekaitse Liit. Tööde saatmisel palume lisada märksõna „koomiksikonkurss“.

Konkursi võitjad kuulutatakse välja 22. novembril, mil toimub MTÜ Lastekaitse Liit aastakonverents „Kuidas elad, Eestimaa laps? Eile, täna, homme“.

Kolme parimat koomiksitegijat ootab reis Brüsselisse ja Euroopa Parlamenti, mis toimub Euroopa Parlamendi saadiku Kaja Kallase kutsel.

Lisainformatsioon: konkurss@lastekaitseliit.ee või telefonil: 631 11 128

– is b vee ja koolis Nutikalt uute tutvu ja uuringus osale materjalidega Õpilased ja õpetajaid on oodatud jagama oma kogemusi ning mõtteid internetikasutamise teemal Targalt Internetis projekti uuringus. Lisaks on väljas uued teavitusmaterjalid lastele, noortele, lapsevanematele ning tunnikava õpetajatele.

Kutse 4.-12. klassi õpilastele ja õpetajatele osalema Targalt internetis küsitluses

võetakse arvesse koolidele suunatud tegevuste planeerimises. Vastamine võtab aega umbes 10-15 minutit. Küsimustikele saab vastata kuni 15.10.2016.

Küsimustiku tulemustest tehakse kokkuvõte, mis avaldatakse novembris Targalt internetis veebilehel ja tutvustatakse Lastekaitse Liidu aastakonverentsil.

Noorte küsimustik (eesti keeles) http://connect.ee/uuring/362871674/1/

Olles nüüdseks tegutsenud peaaegu kuus aastat, on aeg teha kokkuvõtteid ja edasisi plaane. Selleks, et teada saada, millised on hetkel õpilaste ja õpetajate vajadused, ootused ja kogemused selles valdkonnas, palume Teil täita online küsimustik. Küsimustik on anonüümne ja konfidentsiaalne, keegi peale läbiviija vastuseid ei loe ning tulemusi kasutatakse ainult üldistatud kujul. Küsimuste tulemused

26

Noorte küsimustik (vene keeles) http://connect.ee/uuring/364628341/1/ Õpetajate küsimustik (eesti keeles) http://connect.ee/uuring/362815087/1/

Uued materjalid Õpetajatele:

Lastele: 6-10-aastastele lastele on valminud uued teavitusmaterjalid „Bibi internetis. Kes üritab Bibit tüssata?“, „Bibi kingitus. Arukas klõpsamine internetis“ ja „Bibi tahab mängida.

Aga kus on ta sõbrad?“. Teavitusmaterjalides jagatakse soovitusi ka lapsevanematele.

Tunnikava „Privaatsusseadete muutmine suhtlusvõrgustikes“.

Kõik tunnikavad on eesti keeles leitavad: http://www.targaltinternetis.ee/ opetajatele/tunnikavad/

Lapsevanematele:

Materjalid on eesti ja vene keeles leitavad veebilehelt: http://laps.targaltinternetis.ee/

10 soovitust lapsevanemale interneti ja nutivahendite heaks kasutamiseks on leitav eesti ja vene keeles: http://www.targaltinternetis.ee/lapsevanematele/

Noortele: Soovitused suhtlusvõrgustike kasutamiseks, näiteks otsustepuu „Mõtle oma postituste peale“, „Mõtle oma internetikontaktide peale“ ja „Mõtle, kuidas end internetis kaitsta“, erinevate suhtlusvõrgustike (nt Facebook, Instagram, Snapchat jne) privaatsussätete seadmise juhised jne.

Kogu info on leitav eesti keeles: http://noor.targaltinternetis.ee/ sotsiaal-vorgustikud/

27

Kandideeri Lastekaitse Liidu fondi stipendiumile MTÜ Lastekaitse Liit ootab sooviavaldusi Lastekaitse Liidu fondi stipendiumikonkursile. Personaalset stipendiumit jagatakse välja alates 2003. aastast, osalemiseks aineolümpiaadidel, konkurssidel või spordivõistlustel, aga ka huvi-, spordi- või keeltekooli (ringi) õppemaksu tasumiseks. Selle taotlejalt eeldatakse märkimisväärseid saavutusi õppetöös või muul harrastataval alal, näiteks aineolümpiaadid, spordivõistlused, konkursid või muu selline.

Stipendiumi peamiseks eesmärgiks on toetada põhi- ja keskharidust omandavat õpilast ning laiendada tema võimalusi oma ande edasiarendamiseks.

Stipendiumi taotlusi oodatakse kuni 17. oktoobrini Sihtasutuses Eesti Rahvuskultuuri Fond vastaval taotluse ankeedil, mille leiab SA Eesti Rahvuskultuuri Fond koduleheküljelt.

28

Taotluse ankeedile tuleb lisada trükitud taotluse põhjendus, vähemalt ühe soovitaja põhjendus ja tõend vastavast õppeasutusest, huvi- või spordikoolist. Stipendiume jagatakse kord aastas, novembris.

Lastekaitse Liidu Fondi algkapitaliks oli Eesti Ühingute Liidu ja Soome-Eesti Kaubanduskoja poolt Lastekaitse Liidule omistatud Sillaehitaja 2001 a u h i n n a g a k a a s n e n u d ra h a l i n e preemia. Ajavahemikul 2003 – 2015 on fondist eraldatud kokku 20 stipendiumi, kogusummas 5 009 eurot.

Noori andekaid õppureid toetada soovivad eraisikud ja ettevõtted saavad algatust samuti toetada, tehes ülekande Lastekaitse Liit Swedbanki kontole EE672200221001101347, selgituseks “Lastekaitse Liidu Fond”.

MTÜ Lastekaitse Liit on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Seega saavad nii füüsilised kui juriidilised (piirmäärades) isikud teha Lastekaitse Liidule annetusi tulumaksuvabalt.

Narva lasteaed Päikene liitus “Kiusamisest vabaks!” projektiga Arina Sokolovskaja Narva Lasteaed Päikene õppealajuhataja narvapaikene@hot.ee

Esmaspäeva, 26.septembri päikeselisel sügispäeval korraldas Narva Lasteaed „Päikene“ juba üheteistkümnendat korda uue õppeaasta alguse traditsioonilise pereürituse „Kirevad sügispäevad“. Üritus algas sportlike võistlustega kogu perele ja pakkus ühtviisi rõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele. Päeva teist osa juhtisid Sügis, Sipelgas ja Kiil ning see oli täidetud muusikaliselt nii laulude kui tantsudega.

Iga perekond teenis võistlustel osalemise eest münte. Need koguti rühmakaupa anumasse kokku. Muusikalise osa ajal kaaluti rühmade anumad, et selgitada välja lasteaia tublimatest tublimad, kes saavad aastaks enda rühma viia rändauhinna kuni järgmisel sügisel toimuva ürituseni.

Lapsed ja lapsevanemad andsid endast parima. Viimase ühistantsu „Sõprustantsu“ järel andis lasteaia direktor igale aiarühmale ka erilise kingituse, suure Sõber Karu, õpetajale ja väikese Sõber Karu igale lapsele. Õpetajaid üllatati lisaks ka „Võlukohvriga“, kus asub direktori sõnul palju huvitavat juhendmaterjali tegeluseks lasteaias uute sõpradega “Kiusamisvaba lasteaed ja kool” programmis. Täispuhutud lillat värvi karupiltidega õhupallid muutsid ürituse eriti pidulikuks. Mudilased said ürituse lõppedes pallid koju viia.

Nii jagus erilist rõõmu ka koduteele.

Lasteaia perepäeval osales 102 perekonda ühtekokku 256 liikmega.

Lasteaias oli korraga 129 rõõmsat täiskasvanut ja 127 õnnelikku last.

Tutvu Lastekaitse Liiduga www.lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Uuri ka Lastekaitse Liidu Ăľppe- ja puhkekeskuste kohta www.lastelaagrid.eu

MTÜ LASTEKAITSE LIIT MTÜ Lastekaitse Liit on katusorganisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

MTÜ Lastekaitse Liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liikmesorganisatsioonid tegutsevad üle Eesti.

MEIE VÄÄRTUSED

MEIE TEGEVUSED:

• Kasvame koos!

• tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

• Samal poolel – lapse poolel!

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloomeprotsessis

• Lapse hääl!

•

viime läbi erinevaid (sh rahvusvaheliselt)

programme

ja

• teavitame ja nõustame • korraldame koolitusi ja teavitusüritusi • anname välja infomaterjale ja trükiseid

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEIE MÄRKSÕNAD • Märka last!

• Ära löö last – ka sõnadega!

• Targalt internetis!

• Kiusamisest vabaks!

projekte

• koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi

MTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtadega arvestamine.

KASULIK TEADA Külasta kodulehte: www.lastekaitseliit.ee Vaata kasulikku infot: www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Loe veebiajakirja „Märka Last“: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/ Liitu ja ole kursis: www.facebook.com/Lastekaitseliit Tutvu lastelaagritega: www.lastelaagrid.eu

MTÜ Lastekaitse Liit Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128 Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank