Märka last! detsember 2016

MTÜ Lastekaitse Liit ajakiri 12/2016

JÕULUAJAL AEG MAHA! Lastekaitse Liidu aastakonverents 2016 Koomiksikonkursi „Võrdsete võimaluste Eest(i)“ võidutööd Lapsi ja peresid väärtustav Saint-Gobain Ehitustooted AS: Vastutustundlik mõtteviis on sisse kirjutatud ettevõtte DNA-sse HEA NÕU LASTEGA PEREDELE: Lapse elamispinna osa arvestamine elatise nõudmise hagis Mida tunneksid lapsena nüüdisaegses ühiskonnas?

Tutvu Targalt internetis õpilaste küsitluse kokkuvõttega Noored arutasid, kuidas targalt internetti kasutada Kunstialbumid koju, kingituseks lähedasele või äripartnerile Essee “Võrdsete võimaluste “Eest(i)

I D N I PR T A K A PL

“Lapsel on õigus olla koos vanematega omas kodus, ühes ruumis, kehalt ja vaimult lähestikku. Seda õigust ei pea kinnitama seadus. See on olnud nii loomulik.”

Loone Ots,

MTÜ Lastekaitse Liit, president

SISUKORD

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

3

Jõuluajal aeg maha!

4

Lastekaitse Liidu aastakonverents 2016

13

ESSEE: Võrdsete võimaluste Eesti

16

PRINDI PLAKAT: Eurochildi 2016. aasta konventsiooni deklaratsioon

17

Koomiksikonkursi „Võrdsete võimaluste Eest(i)“ võidutööd

20

Toimetaja: Grete Landson grete@lastekaitseliit.ee

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee

Lapse õiguste ajatelg

22

Lapsi ja peresid väärtustav Saint-Gobain Ehitustooted AS: Vastutustundlik mõtteviis on sisse kirjutatud ettevõtte DNA-sse

30

Lastekaitse Liit ja Telia alustavad koostööd küberkiusamise ennetamiseks

32

HEA NÕU LASTEGA PEREDELE: Lapse elamispinna osa arvestamine elatise nõudmise hagis

41

Mida tunneksid lapsena nüüdisaegses ühiskonnas?

44

Tutvu Targalt internetis õpilaste küsitluse kokkuvõttega

46

Noored arutasid, kuidas targalt internetti kasutada

48

Kunstialbumid koju, kingituseks lähedasele või äripartnerile

Kasutatud pildid: https://pixabay.com http://www.freepik.com www.shutterstock.com http://homecaprice.com

Esikaas: Marko Pikkat Kujundus: Katrin Nõu

JÕULUAJAL AEG MAHA!

ruumis, kehalt ja vaimult lähestikku. Seda õigust ei pea kinnitama seadus. See on olnud nii loomulik. Ometi tehti USAs juba 1990. aastail film „Üksinda kodus“, kus vanemad ei märganud, et jätavad jõulupuhkusele sõites lapse koju luku taha. Ehk ei olnud linateose kassaedu tingitud ainult heast koomikast? Äkki oli seal äratundmiskurbust?

Loone Ots, MTÜ Lastekaitse Liit president

Enna põle aega, kui kaks kätt rinna peal, ütleb eesti vanasõna süngelt. Ringi vaadates näeme, kui tõsi see ka tänapäeval on.

Sajandeid oleme olnud uhked oma töökuse üle. Me oskame, suudame ja vastutame.

Mida lubab, seda teeb, on eestlase elunorm.

Anname oma lastele jõuluajal armastuse jõudu. Külvame nad üle mitte hiiglahulga kinkide, vaid supersuure sooviga veeta nendega kõik talvepuhkuse päevad, iga tunni ja minuti. Ja muide – me ei peagi jooksma üheskoos ürituselt üritusele, jõulumuusikalist spaase ja sealt jälle kuhugi kolmandasse kohta. Pole vaja teha jõuludeks punkti- ja minutipealt klappivat päevakava.

Jõul ei ole töö. Jõul on rõõm. Eelkõige meie laste rõõm. Nädala jooksul peame end sellega nii ära harjutama, et tahet rõõmustada jätkuks kogu järgmiseks aastaks. See on täiendkoolituse aeg sellest, et töö võib mõnikord ära unustada – ja maailm ei lähegi hukka.

Aja värten keerleb iga aastakümnega väledamalt. Kähku-kiirelt kerib üleilmne infovõrk oma ringe. Kõik muutub nii ruttu, et hädavajalik on mitte ainult töö ise, vaid ka pidev enesetäiendamine ja ümberõppimine. Ka mõiste tööpaik teiseneb jõudsalt. Liigume töö ajal mitmes suunas, veereme ja lendame, vahel nädalaid peret ja lapsi nägemata. Peame (kas ikka tõesti peame?) töö tõttu peresuhted kahemõõtmelisteks kahandama, Skype´iski ei saa korralikult suhelda, sest vahet pidamata heliseb emmal-kummal poolel ekraani kellegi mobiil.

Soovigem, et jõulud oleks täis juttu ja naeru.

Et arvuti oleks ajutiselt hoopis kinni, tahvel koguks tolmu ja teler... noh, et vähemalt istuks selle ümber kogu pere ja pilti elavalt omavahel arutaks. Ja et igaüks imestaks, kuidas järjekordne jõulupäev nii pikk on!

Meie eeskujul tormavad ka meie lapsed koolist trenni, trennist õppetükke tegema, kohustuslikku kirjandust lugema või esseede jaoks materjale varuma. Ka neil ei ole aega. Ehk ei oska nad enam tahtagi, et nende suhtes rakenduks ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 31, mis sätestab lapse õiguse puhkusele ja jõudeajale.

Jõulud laste pühad, uusaasta vanade püha, ütleb vanasõna. Jätkub mõlemale. Võtkem need päevad vastu kui parimad kingitused.

Jõulud peaks olema just aeg aeg maha võtta.

Vana tava järgi peaks need päevad olema kõige lähedasemate päralt. Lapsel on õigus olla koos vanematega omas kodus, ühes

RÕÕMSAID JÕULE JA LÕBUSAT AASTVAHETUST!

3

Lastekaitse Liidu aas

stakonverents 2016 2016. aastal möödub 25 aastat Eesti ühinemisest ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Selle tähistamiseks korraldas MTÜ Lastekaitse Liit konverentsi „Kuidas elad, Eestimaa laps? Eile, täna, homme“ 22. novembril Tallinna Lauluväljaku klaassaalis.

Konverentsil arutleti, kuivõrd on lapse õigused Eestis tagatud – millised on olnud edusammud ja mille poole tuleks veel püüelda.

5

MTÜ Lastekaitse Liit president dr Loone Ots esitas ülevaate lapse õiguste arengust Eestis. Link dr Loone Otsa ettekandele. Oli ÜRO lapse õiguste konventsioon üks esimesi rahvusvahelisi leppeid, millega vastne iseseisev Eesti Vabariik ühines. Loone Ots selgitab Postimehes avaldatud arvamusartiklis, miks on lapse õiguste kaitsmine oluline ja vastab ka sageli esitatavale küsimusele lapse kohustuste kohta. http://arvamus.postimees.ee/3918579/loone-ots-eesti-riigi-parim-otsus-kaitseb-meie-lapsi.

Lapse kohustustest kõneles ta ka samal õhtul ka Tallinna TV stuudiointervjuus: http://www.tallinnatv.eu/index.php/uudised/uudised/11180-2016-11-21-tana-5 Postimees võttis konverentsil kajastatu kokku, leides et hariduse ja võrdsuse valdkonnas on Eestil veel arenemisruumi. http://www.postimees.ee/3919803/konverentsil-pandi-rohku-puudujaeaekidele-hariduses-ja-vordsuses.

6

Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu kinnitas, et konventsiooniga ühinedes on riik võtnud endale kohustuse tagada lastele rahvusvahelises leppes nimetatud õigused. http://podcast.kuku.postimees.ee/2016/11/22/intervjuu-2016-11-221500/

Konverentsi peaesinejana astus üles Eurochildi endine president ja ÜRO lapse õiguste komitee liige dr Maria Herczog.

K u i g i a j a l e h t P e a l i n n m ä rg i b t e m a ettekande põhjal, et Eesti lapsi ohustavad peretülid, koolist väljalangemine ja HIV LINK: http://www.pealinn.ee/pere-ja-kodu/uro-lasteoiguste-ekspert-eesti-lapsi-ohustavad-peretulid-koolist-n180234, on üldjoontes Eesti laste olukord võrreldav laste olukorraga Põhjamaades. Link dr Maria Herczogi ettekandele. Dr Maria Herczogiga arutas Eesti laste olukorda pikemalt Postimehe ajakirjanik Tiina Kaukvere. Dr Maria Herzcog tõdes, et Eestis on laste võimalustel suured piirkondlikud erinevused ja nentis, et lapsevanemate teadlikkuse tõstmine muudaks laste olukorra veelgi paremaks. http://pluss.postimees.ee/3923039/ kasvatamist-vajavad-hoopis-lapsevanemad?_ga=1.241649666.1882095996.139 4537324 7

Õiguskantsler ja lasteombudsman dr Ülle Madise keskendus laste võrdsetele võimalustele hariduses. Eesti laste õppekoormus on paljuski liiga suur. Ülle Madise esinemisest tegi kokkuvõtte TV3. http://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2016/11/22/lastekaitse-on-mures-opilased-on-koolissuure-pinge-all-ning-tarbivad-erguteid-et-koik-opitud-saaks/

Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent dr Dagmar Kutsar rääkis lapse heaolust ja kaitsest kahe diskursuse kaudu laste õigustele lähenemisel. Link Dagmar Kutsari ettekandele.

Ta nentis, et koolimeeldivus kahaneb nelja esimese kooliaastaga neljakordselt ning enim kannatavad tüdrukud, kelle ootused seoses kooliga on kõrgemad. Seda kajastas ka ajaleht Pealinn oma artiklis. http://www.pealinn.ee/koik-uudised/tartu-ulikooli-dotsent-dagmar-kutsar-paljude-koolikiusamiste-n180240

8

Kaks paneeldiskussiooni jätkasid arutelu. Endine õiguskantsler vandeadvokaat Allar Jõks tõi välja oma kogemuse, kus lapsel oli ka elukohajärgses koolis huvitav õppida. Jõks tunnistas, et hiljem eliitkooli siirdunud laps kurtis igapäevases koolitöös liigset pinget. Ajaleht Pealinn kajastas pikemalt paneeldiskussiooonis kõneldut. http://www.pealinn.ee/koik-uudised/allar-joks-heaks-hariduseks-ei-pea-tingimata-eliitkooli-minema-n180232

Konverentsil avaldati koomiksikonkursi „Võrdsete võimaluste Eest(i)“ tulemused.

Konverentsil tunnustasi ka Lastekaitse Liidu korraldatud koomiksikonkursi võitjaid.

Euroopa Parlamendi saadiku Kaja Kallase kutsel sõidavad Brüsselisse Kätri Laak (Rapla Vesiroosi Gümnaasium), Marie-Johanna Kippar (Tapa Gümnaasium) ja Lisett Heero (Tallinna Inglise Kolledž). Võitjate joonistatud koomikseid vaata käesoleva ajakirja lehekülgedelt 16 ja 17.

Et Eestis nagu mujalgi Euroopas on laste kasutuses palju nutiseadmeid, avaldati konverentsil ka projekti Targalt internetis küsitluse esialgseid tulemusi. Link Kerli Valneri ettekandele.

10

Lastekaitse Liidu Noortekogu noored osalesid konverentsil nii korraldajate, esinejate kui ka panelistidena. Noored k Ăľ n e l e s i d k a m i t m e t e s k o n v e re n t s i kajastanud intervjuudes meediakanalitele. http://www.tallinnatv.eu/index.php/ uudised/uudislood/11165-2016-11-22-lastekaitse-liit-pidas-aastakonverentsi

Konverentsi aitasid ette valmistada Lastekaitse Liidu Noortekogu noored, kelle ettekanded samuti konverentsil kþlasid. Link Lastekaitse Liidu Noortekogu liikme Mia Marta Ruusi ettekandele.

11

Kogu konverentsi otseülekanne on järelvaadatav Postimehe portaalis.

Link ülekandele.

Konverentsi korraldaja, MTÜ Lastekaitse Liit võrgustikutöö koordinaator Gertha Teidla-Kunitsõn ja MTÜ Lastekaitse Liit projektijuht Kiira Gornicheff konverentsi viimastele detailidele lihvi andmas.

Vaata ja kommenteeri ka fotomeenutust konverentsist.

Link fotoalbumile.

12

MTÜ Lastekaitse Liit palus lapse õiguste kuu eel lastel kirjutada esseesid teemal "Võrdsete võimaluste Eest(i)". Haanja Kooli õpilase Miia Heleene Utsali essee heade ja küpsete mõtetega jäi žüriile silma.

Avaldame autori nõusolekul.

ESSEE: Võrdsete võimaluste Eesti Miia-Heleene Utsal Haanja Kooli 8. klassi õpilane

Minu arvates on Eestis kõigil suhteliselt võrdsed võimalused. Kõik lapsed saavad koolis käia ja haridust omandada ning kõigil, kes on omandanud normaalsel tasemel hariduse, on võimalus käia tööl ja saada vastavat palka.

Kuid ka probleemid on olemas. Näiteks ei ole paljudel peredel rahalisi võimalusi, et osta oma lastele koolitarbeid.

Mõnedel jälle ei ole majas vett. Hädasid on palju ja need kõik näitavad, et päris võrdne see elu ei ole.

Kooli ja rahaga seoses toon välja selle, et paljud lapsed ei saa käia huviringides, sest nende vanemad ei teeni nii palju, et osalustasu maksta. Mõned ei saa käia trennis ja võistlustel, sest neil ei ole rahalisi ressursse.

Mõni laps tahaks käia muusikakoolis, aga tal ei ole raha, et osta endale pill. Eesti riik küll toetab vaesemaid peresid, aga mina arvan, et seda ei ole piisavalt. Valitsus peaks haridust rohkem toetama, kuna see on meie tulevik. Kui lapsed saavad korraliku hariduse ning neil on võimalik tegelda oma huvialaga, on sellest riigile ja ühiskonnale palju parem kasu, kui siis, kui noored ei leia endale tööd ja nende

lapsed kasvavad samasuguses keskkonnas nagu nende vanemad. Kindlasti aitab abi vajavaid peresid telesaade “Kodutunne”, aga see abi ei jõua igale poole. Saatest on näha, et need inimesed, kes abi saavad, oskavad seda hinnata ja heas mõttes ära kasutada.

Paljud pered on oma kodu edasi ehitanud ja elavad õnnelikumalt kui varem.

Ka koole toetatakse ebavõrdselt, rääkides just erakoolidest ja riigikoolidest. Riigikoole toetatakse 100%, kuid erakoole ainult 40%-60%.

Riik peaks toetama kõiki koole võrdselt, sest siis ei peaks lapsevanemad selle eest maksma, et nende lapsele ei sobi riigi haridussüsteem. See oleks kõigi suhtes ausam.

Ka valdadele peaks andma rohkem raha, et vald saaks toetada vallas elavaid lapsi. Just nimelt neid peresid,

14

kus lapsed käivad koolis, aga peredel ei ole raha, et osta lastele koolitarbeid.

Kindlasti peaks korraldama lapsele koha peal rohkem üritusi, kuna paljudel peredel ei ole autot ega ka muud transpordivahendit, et kaugemale sõita. Tegelikult oleks koolidesse vaja ka uuemaid õpikuid, kuna mõned on ikka väga vanad. Õpikute ja töövihikute ostmiseks antavat raha pole riik väga paljude aastate jooksul suurendanud, kuigi hinnad tõusevad kogu aeg.

Kokkuvõtteks rõhutan, et riik peaks lapsi rohkem toetama, kuna lapsed on meie tulevik. Riik saaks raha juurde nii, et ei ostaks kokku välismaist toorainet ja toidukaupu, vaid toetaks rohkem Eesti tööstust, põllumajandust, talunikke, turismiettevõtteid ja Eesti kodanikke, kes tegelevad meie elu edendamisega.

15

“Riik peaks toetama kõiki koole võrdselt, sest siis ei peaks lapsevanemad selle eest maksma, et nende lapsele ei sobi riigi haridussüsteem. See oleks kõigi suhtes ausam.”

15

Eurochildi 2016. aasta konverentsi deklaratsioon

MILLE ÜLE ME MURETSEME? • Enam kui veerandil Euroopa lastest on oht sattuda vaesusriski või sotsiaalsesse tõrjutusse. Vaesuses elavate laste (eriti romade, migrantide, varjupaigataotlejate ja pagulaste) õigused on mitmel põhjusel halvemini tagatud, näiteks on takistatud nende ligipääs haridusele ja tervishoiuteenustele, takistuseks on ka vanemate töötus ja sotsiaalne tõrjutus.

Paljudel vaesuses elavatel lastel puuduvad eluks vajalikud põhitingimused, neil pole piisavalt süüa ega sooja ja turvalist elupaika.

Samuti satuvad lapsed, kes ei saa kasutada uut tehnoloogiat tänapäeva tarbimisühiskondades eakaaslaste kiusamise ohvriks.

• 2015. aastal hülgas oma kodumaa üle miljoni inimese ning pages konfliktide eest Euroopasse. Neist 363 890 olid lapsed, kellest koguni 90 000 liikusid vanematest eraldi. Paguluses olevatel lastel tuleb tihtipeale ette probleeme nagu näiteks turvalise kodu, puhaste riiete ja raamatute puudumine.

Neilt on võetud õigus mängida ja nad ei oska oma asukohariigi keelt ega tunne sealset kultuuri. Nad elavad ebaturvalistes oludes ilma oma perekonnata, võttes enda kanda täiskasvanu kohustused, mis omakorda mõjutab nende emotsionaalset heaolu. Need lapsed puutuvad kokku selliste olukordadega, millega ükski laps tänapäevases majanduslikult võimekas Euroopas kokku puutuma enam ei peaks.

• Euroopas on ligikaudu miljon asenduskodudes kasvavat last, kellest ebaproportsionaalselt suure osa moodustavad romad ja erivajadustega lapsed. Lapsed satuvad asenduskodudesse sageli valedel põhjustel, näiteks vaesuse ja diskrimineerimise tõttu. Asenduskodudes elavaid lapsi puudutavad jätkuvalt sellised probleemid nagu eraldatus perest, madal enesehinnang, hirm sobimatusse perre sattumise ja sellest võõrandumise pärast ning toetuse ja hoolivuse puudumine. Sageli diskrimineerivad neid ka eakaaslased. Asenduskodudes kasvavate laste elusid mõjutavad tihti ebaefektiivsed õigusnormid ja bürokraatia aeglus.

MILLISEID LUBADUSI ON POLIITIKAKUJUNDAJAD SENI ANDNUD? 1. ÜRO lapse õiguste konventsioon (1989): nimekiri kõigi lastele kehtivatest õigustest, mida kõik valitsused on kohustatud edendama.

2. Euroopa Komisjoni soovitus lastesse investeerimise kohta (2013): suuniste kogum, kuidas Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid organiseerima ja rakendama meetmeid, millega võidelda laste vaesuse vastu ning edendada laste õigusi ja heaolu.

3. Kirjalik deklaratsioon lastesse investeerimise kohta (2015): enim allkirju kogunud Euroopa Parlamendi deklaratsioon alates

2011. aastast! Sisaldab põhilisi nõudeid Euroopa institutsioonidele, millega kutsutakse üles rakendama ülalnimetatud soovitust lastesse investeerimise kohta.

4. ÜRO lapse õiguste konventsiooni üldkommentaar avaliku sektori kulutuste kohta (nr 19) (2016): suuniste kogum valitsustele rahaliste vahendite mõistlikuks kasutamiseks, samla ajal väärtustades lapse õiguste kaitset ja edendamist.

5. ÜRO säästva arengu eesmärgid (2015): 17 üleilmset eesmärki, mis hõlmavad mitmeid olulisi teemasid kogu maailmas, sealhulgas äärmise vaesuse kaotamist ja kvaliteetse hariduse tagamist kõikidele lastele.

6. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2009): koondab Euroopa Liidu kodanike ja elanike poliitilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi Euroopa Liidu õiguses. Artikkel 24 edendab lapse õigusi.

Me tunnustame poliitikakujundajate tahet neid tegevuskavasid arendada ja kohustusi, mida nad on selleks võtnud. Samuti mööname, et on saavutatud teatud edusamme. Kuid me ei ole siiski rahul.

MILLINE ON MEIE ETTEKUJUTUS? • Laste õigused peaksid olema ka tegelikkuses iga lapse jaoks igal pool ja kogu aeg tagatud, mitte eksisteerima vaid paberil. Me ei tohiks võtta iseenesestmõistetavana, et neid probleeme puudutavate seaduste olemasolu need probleemid ka päriselt lahendab.

Vastupidi – seadused peaksid meid julgustama probleemidega tegelema ja neid tegelikkusega kõrvutama, et erinevusi võimalikult palju vähendada. Oleme kindlad, et enamik inimesi Euroopas teab, kuidas siin peaks lapsi kohtlema ja nende eest hoolt kandma, kuid ideaalse olukorra tegelikkuseks saamine kujutab endast katsumust.

• Meie eesmärgiks on tugevad ja lootustpakkuvad ühiskonnad, kus lapsi ja täiskasvanuid väärtustatakse ja austatakse võrdselt.

• Me tahame, et täiskasvanud hooliksid meie tulevikust – et nad mõtleksid, millise maailma nad tulevastele põlvkondadele jätavad. Me tahame kasvada maailmas, kus on puhas õhk ja vesi; korralik haridus ja tervishoid on kättesaadavad kõigile; kus perekonnad elavad rahumeelselt kestlikes ja lastest hoolivates linnades; kus vanematel on tasuvad tööd.

Me tahame maailma, mis soosib vastutustundlikku tootmist ja tarbimist.

• Laste õigused peavad Euroopas seisma seadusloomet ja uut poliitikat kujundavate otsuste keskmes.

• Kõike, mis puudutab laste ja noorte kogemusi, tuleb Euroopas investeerida aega, raha ja teadmisi. Lastele ja noortele tuleb luua mitmesuguseid kaasavaid võimalusi osalemiseks nende elu mõjutavates otsustusprotsessides.

• Lapsi ja noori tuleb otsuste tegemisel tunnustada tegelike partneritena, sest just nemad tunnevad neid puudutavaid probleeme kõige paremini. See tähendab, et lapsed ja noored saavad võimaluse näha, kuidas nende ideed aitavad midagi korda saata – see suurendaks nende usaldust täiskasvanute vastu.

• Euroopa poliitikakujundajad peavad oma sõnades väljaöeldu ellu viima ning lapsi ja noori tulemustest teavitama. See aitab luua sideme ja tuua lapse või noore südamesse lootust, selle asemel et jääda tühjade lubaduste tasemele.

• Euroopas otsuseid langetavad täiskasvanud ei tohi unustada, mida tähendab olla laps, ja nad peavad püüdma teha kõik, et kasvamisaeg oleks õnnelikem aeg laste elus.

• Lapsed ja noored peavad saama teavet selle kohta, kuhu raha laste heaolu toetamiseks suunatakse ja kuidas seda kulutatakse. Seda peaks selgitama kõikidele arusaadaval viisil.

• Iga laps Euroopas peab teadma täpselt, kuhu abi saamiseks pöörduda, sealhulgas puudutab see seksuaaltervise kliinikuid ja abitelefone.

Lastel on kogemused, kuidas end ohu eest kaitsta, need võimaldavad neil õppida ja arendada vajalikke oskusi selleks, et saada digitaalse maailma edukateks kodanikeks.

MIS PEAKS MUUTUMA? Nagu igasuguse poliitika puhul, peaks täielikult arvesse võtma ÜRO säästva arengu eesmärke ka järgmiste valdkondade edasiarendamisel: Laste osalus • Euroopa Parlamendi liikmed peaksid lapsi ja noori aktiivsemalt otsustusprotsessi kaasama, et lapsed saaksid avatult arvamust avaldada ja uusi ideid pakkuda. See kehtib ka nende riikide valitsuste kohta, kes soovivad Euroopa Liidu liikmeks saada.

• Liikmesriikide valitsused peaksid asenduskodudes olevaid lapsi ja noori mõjutavates riigisisestes õigusaktides üle vaatama nende kaitsmise ja aktiivse osaluse tasakaalu, et lapsed ja noored saaksid iseseisvamalt oma elu üle otsustada ja kaasata selleks ka ühismeediat.

PR PL IND AK I SII AT T!

võimu organid üle Euroopa peavad tagama, et lastele ja noortele suunatud eelarve suureneb ja et seda kasutatakse tõhusalt.

• Euroopa Komisjon peaks tagama, et lastel ja noortel on võimalus eelarve koostamise protsessi aktiivselt jälgida, selles sisuliselt osaleda ja tagasisidet anda nii kohalikul, regionaalsel, riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil. Eelarveid puudutav teave ja raha kulutamise selgitused peaksid olema kergesti kättesaadavad ja mõistetavad.

Koolitus ja teadlikkuse suurendamine

• Lapsi ja noori on vaja kaasata nii asjatundjate kui ka teiste laste koolitamisse, et teha teavitustööd laste õigustest. See julgustab lapsi ja täiskasvanuid diskrimineerimisega võitlema ja maailmakodanikeks saama.

See on eriti oluline vaesuses või asenduskodudes elavatele lastele, rändest mõjutatud ja muudes haavatavates olukordades olevatele lastele. Iga riik peaks igale lapsele väljastama laste õiguste passi, milles oleks kirjas üksikasjalikum lihtsas vormis ülevaade seadustest, õigustest ja poliitikasuundadest.

• Koolid ja kohalikud teenusepakkujad peaksid töötama selle nimel, et ennetada vaesuses elavate laste, noorte ja perede häbimärgistamist. Vaesuses elavate lastega tuleks rääkida kui võrdsetega. Koolid peaksid liituma vaesusvabade koolide programmiga.

Rände mõju lastele • Kõik täidesaatva võimu organid ja kodanikuühiskond peavad toetama heade tavade levikut kõikjal liikmesriikides. Riigid, kus kõik pagulased on teretulnud, peaksid saama Euroopas ebavõrdsuse kaotamise eeskujuks.

• Kõikidele pagulaslastele ja -noortele peaks pakkuma täiskasvanute tuge ning peredel peaks võimaldama kokku jääda.

Pagulaste kaasamist ühiskonna ja kogukonna elu kõikidesse aspektidesse tuleks tutvustada ja piisava rahastuse toel võimaldada.

• E u ro o p a Ü l e m k o g u p e a k s t e g e m a koostööd konfliktide käes kannatavate riikidega, et toetada ja võimaldada lahenduste loomist pagulaste päritoluriikide turvaliseks muutmiseks.

• Noored peaksid osalema ekspertide kohtumistel, kuna neil on praktiline kogemus, ja neile peaks võimaldama osaleda projektide juhtimisel, tehes koostööd ka nende inimestega, kelle hääl avalikkuses kõige vähem esindatud on.

Noorsoovaldkonna rahastamine • Euroopa Komisjon peaks kutsuma liikmesriike üles jälgima, kui palju raha lastele otseselt või kaudselt kulutatakse. Samuti tuleks hinnata ja auditeerida eelarveid ning nendest avalikkusele teada andma. Kõik täidesaatva

Eurochild AISBL Hallepoortlaan 27, 1060 Brüssel Tel +32 (0) 2511 7083 Faks +32 (0) 2511 7298 info@eurochild.org www.eurochild.org

MTÜ Lastekaitse Liit kutsus lapse õiguste kuu raames lapsi ja noori osalema koomiksikonkursil teemal „Võrdsete võimaluste Eest(i)“ Ootasime noorte nägemust võrdsetest võimalustest nii huviringides osalemisel kogukonnas kaasa rääkimisel ja haridusessellest, mis noortel südamel.

Konkursi võitjad kuulutasime välja 22. novembril, Lastekaitse Liidu aastakonverentsil. Euroopa Parlamendi saadiku Kaja Kallase kutsel sõidavad Brüsselisse Euroopa Parlamenti Kätri Laak (Rapla Vesiroosi Gümnaasium), Marie-Johanna Kippar (Tapa Gümnaasium) ja Lisett Heero (Tallinna Inglise Kolledž) Täname arvamust avaldamast ja õnnitleme võitjaid!

Võitjate tööd on järgnevatel lehekülgedel

17

Kätri Laak (Rapla Vesiroosi Gümnaasium)

Marie-Johanna Kippar (Tapa Gümnaasium)

Lisett Heero (Tallinna Inglise KolledĹž)

Lapsi ja peresid väärtustav Saint-Gobain Eh

Vastutustundlik mõtteviis on sis Küsitles: Grete Landson

Küsis Grete Landson grete@lastekaitseliit.ee

hitustooted AS:

sse kirjutatud ettevõtte DNA-sse Saint-Gobain Ehitustooted on Eesti turul tegutsenud alates 1991. aastast ehk 25 aastat ning 1996. aastast kuulub ettevõte prantsuse päritolu Saint-Gobaini kontserni.

23

Saint-Gobaini Ehitustoodete sektor kuulub kontserni ehitusmaterjalide haru alla ning tegeleb peamiselt isolatsiooni- ja kipsmaterjalide müügi ning kergkruusa, kergkruustoodete, ehituslike kuivsegude tootmise ja müügiga. Ettevõte koondab enda alla mitmeid kaubmärkke: Ecophon, Gyproc, Isover, Weberi ja Fibo.

Ehitustoodete sektor tervikuna pakub lahendusi jätkusuutlike elukeskkondade loomiseks, suurendadest inimest elamismugavusi.

Ettevõte on seadnud oma tegevuses kõrged eesmärgid mitte vaid kasumi teenimiseks. Lisaks sotsiaalsele vastutusele püüeldakse töötervishoiuja ohutusalases tegevuses ka avariide, vigastuste ja kutsehaiguste nullriski poole, mis omakorda seab kõrged standardid ennetustegevusele töökeskkonnas - ettevõtte tegevussüsteem vastab alates 1998 aastast ISO 9001 ja alates 200. aastast ka ISO14001 standarditele. Nimetatud standardid seavad kõrged nõudmised kogu tootmisprotsessile alates toorainekvaliteedist ning see jätkub kõikides etappides kuni töö tunnustamiseni.

24

Eestis on Saint-Gobain Ehitustoodete Weberi äriüksusel kaks tootmisüksust, millest üks on kuivsegutehas Aravetel ja teine plokitehas Häädemeestel.

Ettevõttes kokku töötab 58 inimest.

Saint-Gobain Ehitustooted alustas MTÜ Lastekaitse Liiduga koostööd aasta eest, 2015. aastal ning see jätkub ka käesoleval aastal. SG Ehitustoodete poolt antud toetus investeeriti Peipsi järve põhjakaldal asuvasse Remniku Õppe -ja Puhkekeskusesse, kohandadamaks sealseid olmetingimusi sobivaks liikumispuudega lastele. Nii saavad puudega lapsed nüüd söögisaali siseneda-väljuda ja lisaks ka kasutada sealseid tualett- ja kätepesuruume kõrvalise abita. Lastelaagris ju õpitaksegi iseseisvalt toime tulema! Ajakiri ”Märka last!” pöördus Saint-Gobain Ehitustoodete poole jõulukuu eel, uurimaks, mis ajendab ühte edukat ehitusettevõtet oma tegevuse kõrvalt aitama lapsi.

Vastab: Kaja Pirnpuu, Turunduskommunikatsioonijuht Kuivõrd on Eestis vastutustundlik ettevõtlus arenenud?

Jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse teema kogub Eestis järjest enam hoogu – üha rohkem ettevõtjaid analüüsib oma tegevust sotsiaalse- ja keskkonnamõju nurga alt.

Vastutustundlik ettevõte ei keskendu ainult finantsnäitajatele. Oluline on ka keskkondlik ja sotsiaalne mõju ehk jalajälg, mille ettevõte oma eksisteerimisega jätab. Vastutustundliku ettevõtluse puhul on keskne küsimus see, kuidas ettevõte tagab, et tema mõju oleks võimalikult positiivne. See tähendab ühelt poolt negatiivse mõju minimeerimist kui ka teisalt positiivse panuse suurendamist – seda nii sotsiaalses keskkonnas ja kogukonnas kui ka töökeskkonnas, looduskeskkonnas ja turukeskkonnas.

Vastutustundlikkus on mõtteviis, mis on sisse kirjutatud ettevõtte DNA-sse.

See määrab ära selle, kuidas suuri strateegilisi või väikesi igapäevaseid otsuseid vastu võetakse ja kuidas igas oma otsuses ning kogu tegevuses arvestatakse laiema mõjuga.

25

Siinkohal ei ole niivõrd oluline küsimus „mida ettevõte teeb”, vaid „kuidas teeb”. See hõlmab ettevõtte kõiki funktsioone, alates personali- ja finantsjuhtimisest kuni turunduse ja tootearenduseni.

Vastutustundliku ettevõtluse tähendus Saint-Gobain Ehitustoodete jaoks on eetiline, töötajaid hoidev, keskkonnasäästlik, kogukonda aitav ning partnereid arendav äritegevus. Kindlasti on olulisel kohal ka tegevuse läbipaistvus.

Miks peaks ühele edukale ehitusettevõttele olema oluline jagada oma edu?

Ettevõte saab vastutustundlik olla vaid siis, kui ta püsib elus ning tal läheb hästi.

Seega vastutustundlik ettevõtlus ja sotsiaalne vastutustunne on mõistlik, läbimõeldud ja ümbritsevat arvestav käitumine kõiges, mida ettevõttena tehakse.

Alati on teatud huvide konfliktid, millega peab tegelema. Ettevõte peab lähtuma eelkõige organisatsiooni enda huvidest, ent samas toimetama nii, et kahju ümbritsevale oleks võimalikult väike ning et ettevõtte edust saaksid kasu ka sidusgrupid. Seega oluline on kestlik

ehk jätkusuutlik areng, mis tagab pikaajalise edukuse ja seeläbi annab võimaluse aidata kohalikku kogukonda.

Kuidas Te väärtustate oma töötajaid?

Ettevõte ei ole pelgalt plaanid ja numbrid Exeli tabelis, vaid inimesed kes ettevõttes töötavad. Ettevõte on oma töötajate nägu ja kannab nendega ühiseid väärtusi. Saint-Gobain Ehitustoodete arvates on väga oluline panustada oma töötajate heaolu, turvalisuse, motivatsiooni ja arenguvõimaluste hüvanguks.

Kogu Saint-Gobain kontsernis on eriti tähtsal kohal turvalisus. Kuna tegeleme ka tootmisega, siis on väga oluline, et inimene kes läheb hommikul tööle, jõuab õhtul sama tervelt ja turvaliselt oma pere juurde tagasi. Selle heaks näiteks on meie mõlemale tehasele omistatud Saint-Gobain kontserni kõrge tunnustus ohutuse miljonäride klubi liikme statuse näol. See tähendab, et kogu üksus on töötanud vähemalt 1 miljon töötundi või 5 aastat ilma tööajakaoga tööõnnetuseta. Seega on töötajate väärtustamine osa firmakultuurist.

26

Samuti tähtsustatakse meie ettevõttes töötajate tervist ning selle heaks näiteks on tervisespordi toetamine, millest samuti on saanud firmakultuuri osa. Lisaks töötajatele kaasame ka oma kliente ühiselt sportima. Korraldame juba aastaid erinevaid pallimängude turniire nii korvpallis, võrkpallis, rannajalgpallis kliendiüritustena. Need on jätkuvalt väga populaarsed ja oodatud.

Toetate peamisell kahte valdkonda - peresid ja sporti?

Toetamise valdkonnad on meil aja jooksul välja kujunenud. Võimaluste piires anname oma panuse rahva- ja proffessionaalse spordi arengusse ja pered ning lapsed on ka kindla fookuse all. See valik ei ole juhuslik, vaid tugevalt seotud meie ettevõtte sisemiste väärtuste ja kultuuriga.

Miks Te valisite toetamiseks just Lastekaitse Liidu õppelaagreid Oma väärtustes oleme alati tähtsaks pidanud meie tuleviku ehk uut põlvkonda. Oleme läbi pikkade aastate kaasa aidanud mitmete erinevate heategevuslike projektide elluviimisel, mis parandavad laste võimalusi

hakkama saada nii tänases päevas kui tulevikus.

Samuti teeme tihedat koostööd mitmete kutseõppeasutustega, mis on seotud meie valdkonnaga, pakkudes omalt poolt valdkonnaspetsiifilisi teadmisi läbi koolitusprojektide, kui ka otse võimalust töötada meie materjalidega.

Lastekaitse Liidu toetuseni jõudsime eelmisel aastal, kui tekkis mõte loobuda aasta lõpus sadade kliendikingituste tegemisest. Selle asemel soovisime anda panuse heategevuseks.

Lastekaitse Liit sai valitud põhimõttel, et tegemist on organisatsiooniga, mis hõlmab oma tegevuses väga laia valdkonda ja seeläbi ulatab omakorda abikäe läbi erinevate projektide lastele üle terve Eesti. Koostöö käigus jõudsime loogilise jätkuna õppelaagrite projektini, mis on ka otseselt seotud meie tegevusvaldkonnaga, ehitusega.

Kuidas igaüks saaks aidata nõrgemat kaaslast?

Alati ei pea ju abistama materiaalselt. Sageli on suureks abiks tähelepanu pööramine, ära kuulamine, oma teadmiste ja kogemuste jagamine.

27

”Lastekaitse Liit sai valitud põhimõttel, et tegemist on organisatsiooniga, mis hõlmab oma tegevuses väga laia valdkonda ja seeläbi ulatab omakorda abikäe läbi erinevate projektide lastele üle terve Eesti.”

ettevõtetega, mis pea oluliseks sotsiaalsetesse teemadesse panustamist. Sotsiaalselt vastutustundlikud ettevõtted omavad suuremat infot ja näevad laiemat pilti oma tegevuste mõjudele. Ettevõtted, mis panustavad lastesse, teadvustavad enamasti teistest enam ka lapsi kui õiguste kandjaid.

Tõnu Poopuu,

MTÜ Lastekaitse Liit juhataja: Ühiskond on mitmetasandiline ja koosneb lisaks riigisektorile ka era- ja ärisektorist. Sotsiaalses mõttes hästi toimiva koosluse tagamiseks ühiskonnas on oluline, et eraettevõtlus mõistaks ja panustaks meie kõgi jaoks olulistesse teemadesse. Erinevate sektorite nagu riigi-, erasektori, mittetulundusühingute ja äriühingute koostöö ühise panustamise tulem on mõjusam. Lastesse investeerimise tähtsuse puhul toonitatakse sageli neid kui ühiskonna tulevikku. Siiski tasub märgata ka olevikku ja muuta laste lapsepõlve lihtsalt paremaks ja meeldivamaks.

Sotsiaalses mõttes vastutustundlikest ettevõtetest rääkides toovad paljude riikide kogemused välja selliste ettevõtete üldise parema toimetuleku ja edukama tulemuslikkuse võrreldes

28

Lastekaitse Liidule on koostöö Saint-Gobain Ehitustoodetega suur tunnustus. Organisatsioonina on Lastekaitse Liit 28 aastat järjepidevalt ühiskonnas aktiivne olnud, omades laste õiguste valdkonnas suurt kogemust.

Mittetulundusühinguna on keeruline hallata ja arendada kahte lastelaagrit Eesti erinevates paikades ja tagada selle konkurentsivõime ja nüüdisaegsus. Ärisektori toetus, nagu koostöö SG Ehitustoodetega annab meile võimaluse mitte loobuda teenusepakkumisest.

Anneta MTÜ Lastekaitse Liidule

MTÜ Lastekaitse Liit tegeleb alates 1988. aastast laste õiguste tagamise edendamisega.

Liidu missiooniks on aidata kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele. MTÜ Lastekaitse Liit juhib ühtteist erinevat programmi, mille ühine laiem eesmärk on parandada laste teadlikkust ja heaolu.

Aastatega oleme katusorganisatsioonina loonud, edendanud ja arendanud vabatahtliku lastekaitse võrgustiku üle vabariigi. MTÜ Lastekaitse Liit liikmeskonna hulka kuulub hetkel 34 lastekaitse ühingut, seltsi ja klubi üle kogu Eesti.

Annetades MTÜ Lastekaitse Liidule 15€, kasutame me seda liikmesorganisatsioonide üritustel lastele jagatavate meenete soetamiseks.

Aitäh, et hoolid!

ANNETAMISEKS KLIKI SIIA!

Lastekaitse Liit ja Telia alustavad koostööd küberkiusamise ennetamiseks Lastekaitse Liidu poolt läbi viidud küsitlusest selgub, et küberkiusamist on kogenud 27% õpilastest, mistõttu tuleb sellele teemale senisest suuremat tähelepanu pöörata.

MTÜ Lastekaitse Liit viis perioodil mai kuni oktoober 2016 läbi k ü s i t l u s e „ Ta r g a l t i n t e r n e t i s “ , mille esialgsed tulemused avaldati 22. novembril toimunud Lastekaitse Liidu aastakonverentsil. Küsitluses osales kokku 1022 õpilast ning õpilaste vastustest selgus, et viimase aasta jooksul on neist küberkiusamist kogenud koguni 27,2%. Ise on kedagi internetis kiusanud ligi 17% vastanud õ p i l a s t e s t . Kü s i t l u s e e s i a l g s e t e tulemustega saab tutvuda projekti „Targalt internetis“ veebilehel www.targaltinternetis.ee „Selleks, et kiusamiskäitumist vähendada ja ennetada, on vaja erinevate osapoolte ühist panust. Seepärast on MTÜ Lastekaitse Liit ja Telia Eesti alustamas tihedamat koostööd küberkiusamise ennetamiseks laste ja noorte hulgas,“ märkis projekti „Targalt internetis“ teavitustöö juht Lastekaitse Liidus Kerli Valner.

Telia Eesti toetustegevuste juht Heddy Ring lisas, et Telia loobub traditsiooniliste jõulukinkide tegemisest oma partneritele ning suunab selle asemel heategevusliku annetuse Lastekaitse Liidule.

31

„Paneme sel aastal aluse uuele traditsioonile, kuna usume, et heateost on kokkuvõttes palju rohkem kasu ja rõõmu kui asjadest, mille väärtus ajas tuhmub,“ ütles Ring. Tema kinnitusel suunab Telia 10 000 euro suuruse annetuse just küberkiusamise vastase tegevuse toetuseks. Veebikonstaabel Maarja Punak märkis, et kiusamine levib nii noorte kui ka täiskasvanute seas ning teeb samamoodi haiget nagu vaimne vägivald tavaelus. „Kiusu saab ära hoida noorte hoiakuid kujundades ja ohutut netikasutust õpetades. Samuti tuleks netikeskkondades kiusu vastu selgelt välja astuda, näiteks ise sõna võttes või administraatorit teavitades," rääkis Punak. Veebikonstaabli sõnul kiusatakse netis enamasti libakontode ja mõnitavate postitustega.

“Telia loobub traditsiooniliste jõulukinkide tegemisest oma partneritele ning suunab selle asemel heategevusliku annetuse Lastekaitse Liidule. “

Lapse elamispinna osa arvestamine elatise nõudmise hagis Annika Vait,

advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat ja partner annika@alternalaw.ee

Liisa Orav

advokaadibüroo ALTERNA perekonnaõiguse jurist liisa@alternalaw.ee

Spetsialistid selgitavad: kui laps elab ostetud, liisitud või üüritud kodus, saab elatise koosseisus lahuselavalt vanemalt nõuda kasutuseelist Kehtiva õiguse järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks 2016.a on 215 eurot ja 2017.a 235 eurot. Eeltoodust väiksem elatis võidakse välja mõista vaid siis, kui vanema varanduslik seisund on selline, et tema enda tavaline ülalpidamine saaks kahjustatud või siis kui peaksid esinema elatise väiksemas ulatuses väljamõistmiseks mõjuvad põhjused (nt kui sellises määras elatise tasumisel osutuks vanema mõni teine laps vähem kindlustatuks).

pilt: http://homecaprice.com

Hea n Ăľu laste ga pered ele

Elatise nõudmisel üldine tõendamiskohustus Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole elatise nõudmisel miinimumulatuses vaja lapse kulusid eraldi põhjendada ega tõendada. Kui aga vanem soovib lapsele elatise miinimummäärast suuremat elatist, peab vanem suutma lapsega seotud kulude suurust tõendada.

Juhul, kui vanem soovib elatist miinimummäärast suuremas summas, tuuakse praktikas tavapäraselt esile lapse kuludena lapse toidukulud, riidekulud, tervishoiukulud, lasteaiatasud, trennide tasud, sidekulud, transpordikulud, vaba aja kulud (teatris ja kinos käimised, mängutubade külastused jms), kommunaalkulud (nt elekter, vesi jms) ja üür jms.

Tihtipeale ei ole aga lapsevanemad teadlikud sellest, et kui tegemist on vanemale kuuluva või tema poolt liisitud või üüritud eluasemega, siis lisaks kommunaalkuludele saab elatise

34

koosseisus samaaegselt nõuda ka lapsele tagatud eluruumide kasutuseelist. Lapse elukoha kasutuseelis on sisuliselt hüvitis selle eest, et lapsele on temaga kooselava vanema poolt ja kulul tagatud lapsele vajalikud eluruumid (vanem on need liisinud, üürinud või ostnud).

Elatise koosseisus kasutuseelise nõudmise õigus Riigikohus on 16.10.2013.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 leidnud, et lahuselav vanem ei pea elatist makstes kinni maksma lapsega kooselava vanema poolt eluaseme soetamiseks tehtud kulutusi, mh eluasemelaenu makseid ega laenukindlustusmakseid.

Seega ei saa elatise koosseisus üldjuhul nõuda teiselt vanemalt laenumaksete ega laenukindlustusmaksete hüvitamist.

Samas aga selgitas kõrgeim kohus, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada

mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust.

Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneks selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel ning seega on ebavõrdne olukord, kus lapsega kooselav vanem rahuldab lapse eluasemevajaduse ja kannab sellega seotud kulud ning peab maksma veel võrdses osas teise vanemaga lapse ülejäänud kulud. Seda olukorras, kus lahuselav vanem kannaks ainult lapse otsesed kulud (toit, riided, lasteaed jms). Ehk siis lapse eluasemevajaduse rahuldamise kohustuse jätmine ainult ühe vanema kanda tekitaks vanemate vahel ebavõrdse olukorra, sest kõikide ülejäänud kulude kandmises osalevad vanemad eelduslikult võrdväärses ulatuses. Kuivõrd seadus 35

sätestab, et vanemad kannavad lapse ülalpidamiskulud eelduslikult võrdses osas ning arvestades, et eluaseme võimaldamisega kaasnevad reeglina kulud, tuleb vanematel reeglina võrdses osas lisaks muudele kuludele katta ka lapse eluruumi kasutamise kulud.

Seega kui laps elab üüritud, liisitud

“Lapse elukoha kasutuseelis on sisuliselt hüvitis selle eest, et lapsele on temaga kooselava vanema poolt ja kulul tagatud lapsele vajalikud eluruumid (vanem on need liisinud, üürinud või ostnud).“

või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas korteris või majas, saab nõuda elatise koosseisus kasutuseelist ja kommunaalkulusid. Üüritud korteri kasutuseelise erinevus liisitud või ostetud eluaseme suhtes seisneb selles, et üüritud eluruumi puhul arvestatakse praeguses kohtupraktikas elatise hulka lapsele langev osa üürist.

Liisitud või ostetud eluaseme puhul tuleb aga lähtuda keskmisest turuhinnast (allpool pikemalt selgitatud).

Juhul, kui näiteks laps(ed) elavad koos ühe vanemaga vanavanemate juures tasuta, ei ole vanemal tõenäoliselt alust kasutuseelise nõudeks, kuivõrd kumbki vanematest ei kanna kulutusi laste eluruumi eest. Lapse eluruumi kasutuseelise hüvitis on mõeldud nendeks juhtumiteks, kus üks vanematest on lapsele kodu taganud oma kulul (kas ostnud, üürinud või liisinud vastava korteri või maja). Nagu eelpool viidatud, saab kasutuseelisega koos nõuda ka kommunaalkulude hüvitamist (nagu üürimisel korral saab koos üüriga nõuda ka kommunaalkulude hüvitamist).

36

Kasutuseelise suuruse tõendamiskohustus Juhul, kui vanem nõuab elatist miinimummääras, siis eeldatakse, et see katab muuhulgas ka lapse eluaseme miinimumkulud, st tasu eluaseme otsese kasutamise eest (kommunaalkulud) kui ka eelised eluaseme kasutamise eest (kasutuseelise) ning sellisel juhul ei tule kasutuseelise väärtust hagis tõendada (nagu ka muid elatise koosseisu kuuluvaid kululiike).

Kui aga lapsega kooselav vanem nõuab elatist miinimumi ületavas määras ja arvestab nõude hulka ka kasutuseelise, tuleks elatist nõuval vanemal üldjuhul koos teiste elatise koosseisu kuuluvate kululiikidega tõendada ka kasutuseelise väärtus.

Kui aga olukord peaks olema selline, et lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult ra s ke v õ i k u l u k a s , v õ i b ko h u s TsMS § 233 järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt. See on oluline erand, kus kohtul on õigus tavapärasest tõendamiskoormisest kõrvale kalduda.

6. Lapse ainukasutuses olevad ruut-

Kasutuseelise väärtuse arvutamine 1. Riigikohus on eelviidatud lahendis märkinud, et eluaseme kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 alusel määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi.

2. Riigikohtu selgituste kohaselt tuleks kasutuseelise väärtus leida selliselt:

3. Teha selgeks samas piirkonnas üüritavad korterid või majad, mis on oma tingimustelt sarnased korterile/majale, kus laps elab (tubade arvult, ruutmeetritelt, uus/vana ehitis, seisukorralt jms).

4. Selgitada välja selliste samas piirkonnas olevate sarnaste korterite/majade keskmine 1 m 2 üürihind.

5. Välja arvutada, mitu ruutmeetrit vastavast korterist/majast (kus laps elab) on lapse ainukasutuses ning mitu ruutmeetrit ühiskasutuses (st. kasutatakse lisaks lapsele ka teise/teiste isikute poolt).

37

meetrid korrutada eelnevalt leitud keskmise 1 m2 hinnaga.

7. Ühiskasutuses olevate ruutmeetrite arv korrutada samuti eelnevalt leitud keskmise 1 m2 hinnaga, kuid seejärel j ag ada konkr eet set e r u u mide kasutajate arvuga. Selliselt leitakse nn lapsele langev osa ühiskasutuses olevatest ruumidest.

8. L i i t a a i n u k a s u t u s e j a ü h i s kasutuse ruumide hinnad kokku.

See tulemus loetakse kasutuseelise väärtuseks (summaks). Sellest peaks siis üldjuhul kumbki vanem kandma 50% - ehk siis lahuselavalt vanemalt saab elatise kooseisus nõuda saadud kasutuseelise väärtusest pool.

Seoses kasutuseelise väärtuse tuvastamisega väärib märkimist Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.15.a lahend asjas nr 2-14-6706, milles teise astme kohus leidis, et kasutuseelise väärtuse väljaarvutamisel võib lähtuda ka eluruumi soetamiseks võetud laenu tagasimakse ja kindlustusmakse igakuisest suurusest, aga sellisel juhul peavad mõlemad pooled sellega nõus olema. Seega juhul, kui mõlemad pooled on nõus, võiks viidatud ringkonnakohtu lahendi kohaselt siiski ruutmeetri põhise arvutuse asemel lähtuda laenu- ja selle kindlustusmaksetest. Kuid seda ainult siis, kui sellega mõlemad pooled nõus on.

Seega ühepoolselt laenu- ja kindlustusmaksetest lähtuda ei saa (ilma teise poole nõusolekuta). Lisaks peab arvestama, et tegemist on teise astme kohtu lahendiga, milles avaldatud seisukohad ei pruugi sellest kõrgemal seisvas Riigikohtus vaidlustamise korral nö pidama jääda. Ka ringkonnakohtu teistsuguses kooseisus tehtavat kohtulahendid ei pruugi sama seisukohta jagada.

Kasutuseelise väärtuse arvutamise näide Näiteks juhul, kui vanem elab koos lapsega talle kuuluvas 2-toalises korteris, mille üldpind on 50m2, ning millest lapse tuba moodustab 15m 2 ning ülejäänud 35m2 on ühiskasutuses (kasutavad kahekesi), siis pärast nimetatud ainu-ja ühiskasutuse proportsioonide kindlaks tegemist tuleks välja selgitada samas piirkonnas o l e v a t e s a r n a s t e ko r t e r i t e 1 m 2 keskmine üürihind. Selle leidmisel s a a k s k a s u t a d a n t k i n n i s v a ra portaalidest leitavaid või kinnisvara maaklerite abil väljaselgitavaid samas piirkonnas väljaüüritavaid sarnaste korterite üürihindu (nt küsida maaklerit ülevaadet).

Leida tuleks samas piirkonnas sarnaste korterite 1 m2 keskmine üürihind. Kui selliseks 1 m2 keskmiseks üürihinnaks oleks näiteks 5 eurot, võiks õiglane kasutuseelise väärtuse arvutamine välja näha järgnevalt: 15m2*5=75 eurot (see on lapse ainukasutuse kasutuseelise väärtus) ja 35m 2 *5=175 eurot. Kuivõrd ühiskasutuses olevaid ruume kasutab lisaks lapsele ka vanem, siis tuleb viimane arvutus jagada kahega

38

(sest need ruumid on kahe isiku ühiskasutuses): 175/2= 87.50. Viimane on siis lapse kasutuseelise väärtuse ühiskasutuses olevate ruumide osas.

Seega on antud näite puhul kasutuseelise väärtuseks kokku 162.50 eurot (ainukasutuse osa 75 eurot + ühiskasutuse osa 87.50 eurot = 162.50 eurot).

Saadud tulemusest (antud näite puhul 162.50 eurost) peaks üldjuhul kumbki vanem kandma pool ehk siis elatise koosseisus saaks nõuda kasutuseelise hüvitisena teiselt vanemalt 81.25 eurot (kasutuseelise väärtus 162.50 eurot / 2 = 81.25 eurot).

Autorid toonitavad, et ülaltoodud korteri puhul ei ole kasutuseelise väärtuse arvutamisel õige lähtuda kinnisvaraportaalidest 1-toalise korteri (kuivõrd lapse kasutuses on 1 tuba) keskmisest üürihinnast, kuivõrd selline käsitlusviis ei vasta Riigikohtu selgitustele ning ei arvesta ühiskasutuses olevaid ruume. Seetõttu tuleks sõltumata lapse ainukasutuses olevate ruumide arvust lähtuda just eelkirjeldatud ruutmeetri põhisest arvestusest.

Artikkel ilmus Justiitsministeeriumi toel projekti “Hea nõu lastega peredele” raames.

39

“Seega juhul, kui mõlemad pooled on nõus, võiks viidatud ringkonnakohtu lahendi kohaselt siiski ruutmeetri põhise arvutuse asemel lähtuda laenu- ja selle kindlustusmaksetest.

Kuid seda ainult siis, kui sellega mõlemad pooled nõus on. Seega ühepoolselt laenu- ja kindlustusmaksetest lähtuda ei saa (ilma teise poole nõusolekuta).“

Aita Sõber Karul lapsed nähtavaks muuta MTÜ Lastekaitse Liit programm „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ ennetab kiusamist lasteaedades ja koolides, õpetades lastele sallivust, austust, hoolivust ja julgust. Metoodika „Kiusamisest vabaks!“ sümboliks olev Sõber Karu on lastele turvaliseks kaaslaseks.

Vaata lisaks www.kiusamisestvabaks.ee

Annetades 10€, saame selle eest valmistada kümme Sõber Karu pildiga helkurit ja jagada need tasuta lastele.

MTÜ Lastekaitse Liit, EE652200221001192369, selgituseks: “Sõber Karu helkur”.

Helkur muudab väikese liikleja nähtavaks ja Sõber Karu meenutab heaks kaaslaseks olemise tähtsust.

Ootame Sinu panust, et lapsi rõõmustada lapsi ja kindlustada nende turvaline lasteaia- ja koolitee!

Kui soovid muuta enamate laste teekonda turvalisemaks, saad toetada ka sihtotstarbelise pangaülekandega.

Mida tunneksid lapsena nüüdisaegses ühiskonnas?

Reelika Kivimaa

Kiiu Kiigepõnni Lasteaia õpetaja

Jõulukuul kutsutakse nii lapsi kui täiskasvanuid olema perekesksed ja mõtlema oma lähedastele. Poeketid saadavad koju värvilisi läikpaberil voldikuid ja nii televiisorist, raadiost kui ka internetist kõlab enim vaid sõna ”osta” – emale, isale, lapsele, sõbrale, lähedasele. Oled ehk mõelnud, milline laps oleksid sina ise tänapäeva ühiskonnas?

Kuivõrd ratsionaalseks suudaksid jääda kõigi nende väljakutsuvate pakkumiste ees? Kuidas ennast lapsena tunneksid, kui selles kõiges mõnel põhjusel osaline olla ei saa?

Mismoodi tänapäevane suhtlusviis kõnetaks kodus, lasteaias, poekäigul? Mida meie täiskasvanutena praegustele lastele pakkuda suudame?

M õ t l e h e t ke k s m e e d i a m õ j u l e , nüüdisaegsetele suhtlemistavadele, probleemilahendustele ja kalendrikuust tingitult ka jõulusoovidele.

Selles virr-varris on keeruline orienteeruda ja oma tundeid ohjeldada ka täiskasvanul. Kõik valikud väikese ja veel väljakujunemata isiksuse poolt ei saagi olla õiged ja aktsepteeritavad. Nii ei ole mõtet pahandada lapsega liialt suurte soovide tõttu ning vajalik on osata mõista nii tema unistusi, rõõme kui pettumusi.

Sellises segaduses on lastele keeruline eeskuju pakkuda, selgitades lastele asjade üleküllusest, kuid ostes samas neile hulgaliselt kingitusi. Miks meil on alati kiire, viibates lapsele hommikuti ole-siis-hea-laps. Lasteaeda järele minneski ootame ainult häid tulemusi nii käitumises kui õppetegevustes.

Neist mõtetest ajendatuna valmis minu kiri nüüdisaegse lapse tasandilt täiskasvanutele.

41

Minu sisemise lapse kiri täiskasvanutele M a olen küll alles lasteaialaps, aga minu sees on

jõulusoovide segadus. Nägin multifilmide vaheajal televiisorist reklaame. Märkasin, et minu mänguasju enam telekas ei reklaamita, nüüd on uued. Ma ei oska otsustada, kas kirjutada jõuluvanale neist uutest asjadest või võiks ma nende eelmistega veel mängida.

Uudistesaates, mida issi ja emme õhtuti vaatavad, räägitakse pea igal õhtul mingitest inimestest, kes Eestile halba tahavad. Ma küsisin, et mida see tähendab, aga nad ütlesid, et see ei ole lastesaade ja käskisid mul oma tuppa magama minna.

Lasteaias on mul rühmas lillad karud ja õpetajad räägivad sallivusest. Kui ma aga kodus teen midagi, mida peetakse halvaks, siis keegi ei kuula mind lõpuni, miks mul nii juhtus. Siis veel hoolivus – mis mõttes?

Televiisoris näitab uudistesaadetes kogu aeg inimesi, kes nagu millegi eest põgenevad. Kui vanaema tuli meile külla ja diivanile istus, siis ma küsisin temalt selle põgenemise kohta. Vanaema ohkas ja arvas, et need inimesed ja see, mis nendega toimub, pole meie asi. Nii ma ei olegi teada saanud, mida see kõik tähendab. Õpetaja rõhutab, et ka julgus on oluline. Kui mina aga teistest erinevalt arvan, ütleb emme, et tal on tööle

kiire, issil on alati arvutis tööd vaja teha ja õpetaja küsib, et miks ma kaeban. Kõige kummalisem asi on aga selle austusega. Kui ma proovin anda endast parima, et mu kunstitöö õnnestuks, siis mu vanematel pole üldse aega seda rühma vaatama tullagi. Nad hüüavad mulle ukse pealt, et aeg on koju minema hakata ja pangu ma nüüd ruttu oma kojumineku-kombekas selga ja istugu kiirelt autosse. Kodus ei tee me aga midagi erilist – emme vaatab telekat, vahepeal räägib telefoniga ja issi muudkui töötab.

Varsti tulevad jõulud. Emme teeb siis jälle kindlasti toitudest pilte ja laeb neid internetti üles. Vennal pole aega minuga piparkooke teha, sest tema telefonimudeli jaoks lastakse just jõuludeks välja uus äpp. Issi räägib nüüd vanaisaga igal kohtumisel nendest samadest inimestest, kes tahavad meie maale tulla... See kõik hirmutab mind. Ma soovin, et emmel, issil, vanaemal ja vanaisal oleks minu jaoks kasvõi veidi rohkem aega.

Need kingitused pole üldse nii olulised, sest ma võin vabalt mängida ka selle eelmises reklaamis olnud mänguasjaga.

Reelika

Tutvu Targalt internetis õpilaste küsitluse esialgse kokkuvõttega Kerli Valner, Targalt internetis teavitustöö juht MTÜ Lastekaitse Liit

MTÜ Lastekaitse Liit koordineerib projekti „Targalt internetis“, mille eesmärgiks on tõsta laste ja noorte, lapsevanemate ja õpetajate teadlikkust interneti ja nutiseadmete turvalisemast ja nutikamast kasutamisest ning pakkuda sealjuures nõu ja abi.

Selleks, et teada saada, millised on hetkel õpilaste vajadused, ootused ja kogemused selles valdkonnas, viidi õpilaste seas läbi Targalt internetis küsitlus.

Küsitlus viidi läbi ajavahemikus mai-oktoober 2016. Õpilastel oli küsitlusele võimalik vastata nii eesti kui ka vene keeles. Kokku vastas küsitlusele 1022 õpilast 46 kooli 4.-12. klassidest, kellest 652 õpilast vastasid eestikeelsele küsimustikule ja 370 venekeelsele küsimustikule.

Soolises lõikes oli vastanute hulgas 476 poissi ja 540 tüdrukut.

Esialgsed tulemused tehti avalikuks MTÜ Lastekaitse Liidu aastakonverentsil 22. novembril. Küsitlustulemuste täpsem analüüs avaldatakse 2017. aasta turvalise interneti päeval, 7. veebruaril. Uuringu tulemused võetakse arvesse koolidele suunatud 45

teavitustegevuste planeerimises projekti Targalt internetis raames.

Küsimused käsitlevad nii interneti kui ka nutivahendite kasutamist, õpilaste hinnangut oma digitaalsetele oskustele, kogemusi interneti kasutamisel, koduseid reegleid ning reegleid koolis, koostööd lapsevanematega ja õpet koolis, ning seda millist infot ja milliseid üritusi võiks õpilaste arvates e-ohutuse ja nutivahendite targema kasutamise edendamiseks läbi viia.

Tutvu Targalt internetis õpilaste küsitluse esialgsete tulemustega SIIN

Noored arutasid, kuidas targalt internetti kasutada Kerli Valner, Targalt internetis teavitustöö juht MTÜ Lastekaitse Liit

Nelijärve Puhkekeskuses toimus 11.-12. novembril Targalt internetis noorte seminar, eesmärgiga anda õpilastele teadmisi ja oskusi nutivahendite kasutamiseks ning kaasata neid teavitusürituste ettevalmistamisse.

Seminaril osalesid kokku 25 õpilast Jõhvi Põhikoolist, Harkujärve Põhikoolist, Kristiine Gümnaasiumist, Tallinna Mustamäe Gümnaasiumist, Tallinna 21. Koolist ja Kuusalu Keskkoolist.

Veebikonstaabel Maarja Punak jagas õpilastele näpunäiteid nutivahendite turvalisemaks kasutamiseks, koos arutati erinevaid strateegiaid vastamaks kiusamisele ja ebameeldivatele sõnumitele, ning lisaks arutleti ka muudel noori huvitavatel teemadel.

Lasteabitelefoni 116111 töötoas said noored pakkuda enda ideid lastele ja noortele suunatud järgmise teavituskampaania ettevalmistamiseks.

Lastekaitse Liidu õpitoas arutati fotode tegemise ja jagamisega seotud reeglite ja heade tavade üle ning testiti oma teadmisi nutivahendite kasutamisega seotud teemadel QR koodi ja Kahoot

47

viktoriinis. Lisaks tubastele tegevustele toimus lumistes välitingimustes lõbus fotojaht.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse töötoas said õpilased katsetada töötamist väikeste robotite Ozobotide ja LittleBitsidega.

Noored said seminaril otsustada, kas nad sooviksid ka edaspidi taolistel seminaridel osaleda ning projekti Targalt internetis noortepaneeli töösse panustada. Rõõm oli kuulda, et enamus noori seda soovib ning juba tunti huvi järgmise ürituse vastu.

Kunstialbum

“Laps loob maailma: Laps Eesti lasteraamatu illustratsioonidel” Koostanud Õnne Kepp, kujundanud Gunnar Lilles.

Kõvad kaaned + kaaneümbris, kriitpaber, 253 lk HIND 35.15€

Suureformaadiline kriitpaberil album viib vaataja tagasi lapsepõlve raamatute maailma. Oli ju raamat enne nuti- ja televisiooniajastut pere ja õpetaja kõrval peamine lapse vaimu kujundaja, mis andis ettekujutuse tulevasest elust täiskasvanute maailmas. Album näitab Eesti lapse pidevat muutumist pooleteise sajandi jooksul, andes ülevaate erinevate põlvkondade lapsepõlvele.

Pildid on jaotatud sisu järgi tsüklitesse - aeg, kodu, mäng, õppimine, töö, loodus ning kõige ilusam- meeleolud ja unistused. Moodustub maagiline seitse, mis liidab lapsepõlve värviliseks vikerkaareks. Paljude albumis kajastatud tööde originaalid ei ole säilinud ja reprodel on erakordne kultuurilooline väärtus.

48

Albumis on ligi 250 tööd, mille autoriteks on 81 kunstnikku, kes on kokku illustreerinud 92 kirjaniku raamatuid ühes kirjanike lühielulugudega.

See on kokku hinnaline ülevaade Eesti lapse kuvandist läbi ajastute.

Selgitavad tekstid ja kommentaarid on eesti ning inglise keeles - sobib ka kauniks ja Eestit iseloomustavaks kingituseks väliskülalistele.

Vajuta SIIA, et näha toodet e-poes

Kunstialbum

“Laps Eesti kunstis.

Lapsepõlv.”

Koostanud Reeli Kõiv ja Mare Joonsalu, kujundanud Gunnar Lilles Kõvad kaaned, kaaneümbris kriitpaber, 274 lk HIND 35.15€ Suureformaadiline kriitpaberil kunstialbum väärtustab last ja juhib lugeja tähelepanu lapsepõlvele kui kordumatule ning erilisele ajale inimese elus.

Tutvustatakse lapse kujutamist Eesti kunstis läbi kahe aastasaja erinevate teemade lõikes, tuues vaatajani säravaid teoseid Eesti kunsti klassika varasalvest.

Esindatud on maal, skulptuur ja graafika, kuid ka moodne meedia fotode, videote ja ruumiinstallatsioonidena.

on eesti ning inglise keeles - sobib ka kauniks ja Eestit iseloomustavaks kingituseks väliskülalistele.

Põhitööd on albumisse valitud Tartu Kunstimuuseumi poolt 2003. a. kevadel korraldatud samateemaliselt näituselt.

Raamat on valitud 2003. a 25 kauneima raamatu hulka.

Raamat tutvustab ja väärtustab Eesti kujutavat kunsti ühe kitsama teema kaudu, teisalt juhib kunstiteoste vahendusel tähelepanu lastele ja lapsepõlvele kui kordumatule ja erilisele inimese elus.

Selgitavad tekstid ja kommentaarid

Vajuta SIIA, et näha toodet e-poes

49

Kunstialbum

“Laps Eesti filmis: laps aegade hõbelõngal” koostanud Õnne Kepp, kujundanud Gunnar Lilles Kõvad kaaned + kaaneümbris, kriitpaber, 159 lk Hind: 30.00 €

Suureformaadiline kriitpaberil kunstialbum “Laps Eesti filmis: laps aegade hõbelõngal” kannab edasi lapse rolli Eesti filmides, aidates mõista lapse vajadusi ja tugevdades teed lapsesõbraliku ühiskonna poole.

teemade kulgemist ja hargnemisi filmides ning uute valdkondade lisandumist. Kokku on raamatu loetelus käsitletud 84 nii must-valget kui värvifilmi. Valitud fotodele on lisatud neid kätkevate filmide peamised andmed ja lühitutvustused nii eesti- kui inglise keeles - sobib ka kauniks ja Eestit iseloomustavaks kingituseks väliskülalistele.

Album hõlmab mängufilme ajavahemikus 1947–2013. See on kõnekas periood, sest alles Teise maailmasõja järgsetel aastatel kujunes ühes areneva filmikunstiga välja laps kui konkreetne kujutamisobjekt oma kindlaks määratud rolli ja semantikaga. Nii ei tea me tihti, millisena nägid last eelnenud põlvkonnad, millistes olukordades last kujutati, milline oli teda ümbritsev keskkond. See on kaotus meie kultuurililoolisest mälust.

Kunstialbum “Laps Eesti filmis” täiendab triloogiana kunstialbumit “Lapsepõlv: Laps Eesti kunstis” ja kunstialbumit “Laps loob maailma. Laps Eesti lasteraamatu illustratsioonidel.”

Album on üles ehitatud kronoloogiliselt.

Selle põhjal on võimalik jälgida pea50

Vajuta SIIA, et näha toodet e-poes

Sõber Karu kahepoolne jõulukaart Kaart on lamineeritud, suuruses A5.

Hind 1.00

Lastekaitse Liidu programmiga “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” on liitunud üle poole tuhande lasteaia ja kooli kõikjal Eestis. Kümnetele tuhandetele lasteaia- ja algkooliealistele lastele sümboliseerib Sõber Karu metoodika põhiväärtusi sallivust, austust, hoolivust ja julgust.

Kaardi oma heast kaaslasest Sõber Karust joonistas Erik Gurkin Tallinna Pääsusilma Lasteaiast.

Vajuta SIIA, et näha toodet e-poes

51

Anneta MTÜ Lastekaitse Liidule

MTÜ Lastekaitse Liit tegeleb alates 1988. aastast laste õiguste tagamise edendamisega.

Liidu missiooniks on aidata kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele. MTÜ Lastekaitse Liit juhib ühtteist erinevat programmi, mille ühine laiem eesmärk on parandada laste teadlikkust ja heaolu.

Aastatega oleme katusorganisatsioonina loonud, edendanud ja arendanud vabatahtliku lastekaitse võrgustiku üle vabariigi. MTÜ Lastekaitse Liit liikmeskonna hulka kuulub hetkel 34 lastekaitse ühingut, seltsi ja klubi üle kogu Eesti.

Annetades MTÜ Lastekaitse Liidule 15€, kasutame me seda liikmesorganisatsioonide üritustel lastele jagatavate meenete soetamiseks.

Aitäh, et hoolid!

ANNETAMISEKS KLIKI SIIA!

Tutvu Lastekaitse Liiduga www.lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Uuri ka Lastekaitse Liidu Ăľppe- ja puhkekeskuste kohta www.lastelaagrid.eu

Jõua jõua jõuluaega kõrge helge taevalaega ja kui jõuab jõuluõhtu lumepilv las puistab õhku palju valgeid helbeid langevaid ja malbeid jahutama palgeid tõmmusid ja valgeid igaühte mahub jõulu õnnis rahu.

Peep Ilmet Ilusat pühadeaega!