Ajakiri Märka last detsember 2017

MTÜ Lastekaitse Liit ajakiri detsember 2017

Juhtkiri Lastekaitse Liidu 2017. aasta stipendiaadid on selgunud

Inimõigused Eestis, 13. peatükk

Lapse õigused Mida eurosaadikud arvavad?

Laste ja naiste kaitseks Gruusias!

Tallinna Inglise

Kolledži lapse­vanemad said tuttavaks Sõber Karuga

Ükskord ...

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

SISUKORD Juhtkiri 3

Toimetaja: Grete Landson grete@lastekaitseliit.ee

Lastekaitse Liidu 2017. aasta stipendiaadid on selgunud 4

Inimõigused Eestis,

13. peatükk - Lapse õigused 6 Mida eurosaadikud arvavad? 18

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee

Laste ja naiste kaitseks Gruusias! 19 Tallinna Inglise Kolledži lapsevanemad said tuttavaks Sõber Karuga Ükskord ...

20

22

Kasutatud pildid: https://pixabay.com http://www.freepik.com

Kujundus: Siiri Timmerman

Aga Mina sõnumit edastavad erinevate valdkondade eestkõnelejad nii avalikust kui ka erasektorist. Ühistegevuste eesmärgiks on väikeste laste ja nende tugivõrgustike väärtustamine, tervise hoidmine, väärtuspõhiste otsuste tegemine ja turvalise keskkonna loomine.

Jäävad väärtused ehk jälle raamat

Loone Ots

MTÜ Lastekaitse Liit • president

Kinke teha on vaat et toredamgi kui kinke saada. Hea ema hingab sügavalt sisse ja maksab. Hea isa hammustab huulde ja surub kaardi otsustavalt terminali. Nii on nad teinud aastaid. Kodud on kraami täis ja jätkub taaskasutussegi. Järjest raskem on leida kinki, millest lapsel jätkuks rõõmu kauemaks kui paariks päevaks.

Prisma poeketi reklaamid näitavad turris last kelle peas tiksub pettumus. „Jälle sokid!“ Nojah. Aeg, mil sokipaar oli unistus, on (õnneks?) möödas. Aga kohe järgmisel plakatil mossitab teine laps oma murega. „Jälle raamat!“ Ma ei hakka täditsema, kuidas suur eestlane Jüri Parijõgi kunagi jõuluõhtust kirjutas ja isa lasteperele raamatuid kinkima pani. Ei hakka meenutama, kui suurt rõõmu raamatud selle põlvkonna lastele tegid ega tänitama, miks lapsed nüüd enam trükisõnast ei hooli. Ajad muutuvad. Raamatu ülesanne ei ole enam anda infot ega isegi pakkuda põnevust või lihtsalt ajaviidet. Kõike seda neelab laps nüüd internetist. Mis on tegelikult väärt ja võimas paik – kui õigesti kasutada. Ka internet on kirjasõna. Raamatut võib lugeda ka e-tekstina. Lugemine omakorda on see treening, mis arendab meie kõige tähtsamat kehaosa – aju. Last lugema suunates tagame, et ta harjutab iga päev ränka ajugümnastikat. Ja lisaväärtusena õpib asjade üle mõtlema. Kui teda on selles suunas juhendatud.

Paari päeva eest kuulsin bussis dialoogi, mis sundis kõrvu teritama. Vestlesid esimese klassi koolijütsid. „Mina olen ainult ühe korra surnud!“ hooples üks. Ja teine vastas kaalukalt, täis-

kasvanu kombel: „Nojah. Robot peab ju enne sinu juurde pääsemist kõik lapsed ära tapma.“ Edasi arutasid noored arvutisõdalased, kui palju ja kuidas nad ise virtuaalseid pahulasi on hävitanud. Jutt oli pädev ja üksikasjalik.

Küllap harjutavad poisid tapmist iga päev.

Mis siis, et ekraanil – minul hakkas nende asjalikku arutelu kuulates kõhe. Mis hetkest alates hakkab vägivald arvutist pärisellu imbuma? Kui kaugel on keskmine arvutimäng väärtusi õpetavast lastekirjandusest?

Prismal pole mõtet mõnitada raamatut.

See on hindamatu ka siis, kui ilmub meie ette telefonis. Miks ei võinud reklaamijad panna plakatile hoopis grimassitavat isa lausega „Jälle pudel?!“ Alkoholi läbimüük kasvab aastalõppudel kosmiliselt. Mõjukas kaubanduskett peaks tundma ühiskondlikku vastutust ja andma oma panuse, et jõulud ei jääks lapse mällu kui päevad, mil purjakil täiskasvanud ajasid omi asju, temast suuremat hoolimata.

Meie ühiskond püsib ühiselt tunnustatud väärtustel, mida antakse edasi põlvest põlve. Jüri Parijõge lahutab meist ainult mõni põlvkond. Lasteaias ja koolis rõhutame raamatu tähtsust ja taunime alkoholi.

Elus peame tagama, et laps ei saaks meilt vastukäivaid signaale.

Aga kõige tähtsam: peame kasvatama oma lapsi nii, et pärast jõule ilmuks meie Facebooki pilt kõrvuni suuga põngerjast, kes surub vastu rinda imehead ja oodatud kinki. Ja allkiri kõlaks: „Jälle raamat!“ Rõõmsaid jõule, arukaid kingiotsuseid ja palju ühist rõõmsat pereaega!

3

Lastekaitse Liidu 2017. aasta stipendiaadid on selgunud

4

MTÜ Lastekaitse Liit annab alates

Lastekaitse Liidu Fondi algkapitaliks

2003. aastast välja stipendiumi, mille

oli Eesti Ühingute Liidu ja Soome-Eesti

abil toetatakse põhi- ja keskharidust

Kaubanduskoja poolt Lastekaitse Lii-

omandavat õpilast ning laiendada

dule omistatud Sillaehitaja 2001 au-

tema võimalusi oma ande edasiaren-

hinnaga kaasnenud rahaline preemia.

damiseks.

Ajavahemikul 2003 – 2017 on fondist

Stipendiumi toel osalevad õpilased

eraldatud kokku 23 stipendiumi, ko-

aineolümpiaadidel, konkurssidel või

gusummas 9 243,50 eurot.

spordivõistlustel, aga ka tasuda näiteks

2017. aasta stipendiaadid on Kert

huvi-, spordi- või keeltekooli või -ringi

Vahtre, Ursula Melsas ja Joosep Perv.

õppemaksu. Lastekaitse Liidu stipen-

Mustpeade Majas 10. detsembril toi-

diumi taotlejalt eeldatakse märkimis-

munud

väärseid saavutusi õppetöös või muul

vuskultuuri Fondi stipendiaatide ja

harrastataval alal, näiteks aineolüm-

sponsorite austamiskontserdil andis

piaadid, spordivõistlused, konkursid

Lastekaitse Liidu fondi stipendiumid

või muu selline. Stipendiumile kandi-

üle liidu president Loone Ots.

deerimine toimub Eesti Rahvuskultuu-

traditsioonilisel

Eesti

Rah-

Loe Lastekaitse Liidu stipendiumi

ri Fondi kaudu üks kord aastas.

kohta täpsemalt siit.

Noori andekaid õppureid Lastekaitse Liidu stipendiumi kaudu toetada soovivad eraisikud ja ettevõtted saavad tehes ülekande Lastekaitse Liit Swedbanki kontole EE672200221001101347, selgituseks “Lastekaitse Liidu Fond”. MTÜ Lastekaitse Liit on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Seega saavad nii juriidilised (piirmäärades) kui füüsilised isikud teha Lastekaitse Liidule annetusi tulumaksuvabalt.

5

Inimõigused Eestis, 13. peatükk - Lapse õigused Artikkel on avaldatud Inimõiguste Keskuse aastaraamatus

Helika Saar Kiira Gornischeff Aastaid tagasi ühes Chicago kirikus

lapse õigused fookuses, toimus mitmeid

isadepäeval peetud kõnes rõhutas

märkimisväärseid arenguid ja algatusi,

tollane senaator, hilisem 44. Amee-

millest valikut käsitletkakse ka käesole-

rika Ühendriikide president Barack

vas peatükis.

Obama: „Ma olen aru saanud, et ini-

Aastal 2016 tähistas Eesti ÜRO lapse

mese elu pole kuigi palju väärt, kui

õiguste konventsiooni[2] vastuvõtmise

ta ei ole valmis andma oma väikest

25. aastapäeva. Eesti suursaadik ÜRO

panust selleks, et jätta lastele – meie

juures oli ÜRO lastefondi UNICEF nõu-

kõigi lastele – veidi parem maailm.“

kogu president ja Eestile anti ÜRO part-

Globaliseeruvas maailmas ülerah-

nerorganisatsiooni IFFD (International

vastatuse, hübriidsõdade ja ökoloogi-

Federation for Family Development)

lise kriisi ajajärgul on meil kõigil vaja

poolt auhind, millega tunnustati riigi

leida aega, et mõelda sellele, millise

järjepidevat ja jõulist tegevust laste ja

maailma me lastele jätame, ja anda

perede heaolu parandamisel. Euroopa

oma panus. Nii üksikisikuna, kogu-

Nõukogu eesistujana keskenduti muu-

konnana kui ka riigina tervikuna.

hulgas ka lapse õigustele, algatades

Lapse õigustesse panustamine aitab

arutelu Euroopa Nõukogu lapse õiguste

kaasa õiglasema ja kaasavama ühiskon-

strateegia 2016-2021[3] rakendamiseks.

na loomisele. Positiivne on tõdeda, et

[4] Strateegia prioriteedid – võrdsete

aastatel 2016-2017 oli Eesti lapse õigus-

võimaluste loomine kõikidele lastele;

te edendamisel rahvusvaheliselt ees-

laste osalusõigus;[5] vägivallavaba elu;

liinil. Ka siseriiklikult olid lapsed[1] ja

lapsesõbralik

6

õigusemõistmine;

lap-

se õigused digitaalses keskkonnas – on

tekaitseseaduse vastuvõtmist, soovita-

kõik võrdselt aktuaalsed ka Eesti jaoks.

des samas Eestil kehtestada vajalikud

Juulist detsembrini 2017 on Eesti esi-

määrused ja teha ka eelarvelised eraldi-

mest korda Euroopa Liidu Nõukogu

sed kehtivate seadusandlike meetmete,

eesistujariik, eesmärgiga aidata luua

sealhulgas lastekaitseseaduse tulemus-

kaasavat ja kestlikku Euroopat. Kuigi

likuks rakendamiseks. Soovitus kinni-

Euroopa Liit ei ole ÜRO lapse õiguste

tab Eesti Inimõiguste Keskuse aastaaru-

konventsiooniga liitunud, on Euroopa

andes „Inimõigused Eestis 2014/2015“

Liit väljendanud tahet olla seotud kon-

märgitut, et lapsed on inimesed nüüd ja

ventsioonis sätestatud lapse õiguste põ-

praegu, kelle õiguste tagamiseks ei piisa

himõtetega;[6] mida kinnitati ka 2017.

vaid seaduste vastuvõtmisest, vaja on

aastal välja antud suunistes „EU Guide-

ka toetavaid tegevusi ja olukorra muu-

lines for the Promotion and Protection

tust tervikuna, nn law in books →law in

of the Rights of the Child“.[7]

action.[13] Komitee soovitas parandada

Eestil on konventsioonijärgne kohus-

mh lastega seonduvate andmete kogu-

tus esitada iga viie aasta tagant kon-

mist, erinevate lapsega töötavate spet-

ventsiooni

sialistide

järelvalvevorganile,

ÜRO

koolitamist,

väärkoheldud

Lapse Õiguste Komiteele riiklikku olu-

lapse abistamist, koolikiusamisevastast

korda kirjeldav aruanne.[8] Riik esitas

võitlust, tugispetsialistide palkamist,

oma teise aruande 2014. aastal, 2015.

15-18-aastastel lastel Eesti kodakondsu-

aastal esitasid komiteele aruanded MTÜ

se omandamist, aga ka seda, et Eesti re-

Lastekaitse Liit valdkondlike kodaniku-

guleeriks täiendavalt kohalike omava-

ühenduste esindajana[9] ning Õigus-

litsuste kohustusi lastekaitsetöötajate

kantsleri Kantselei lasteombudsmani-

ametikohtade loomise osas. Enamik ko-

na.[10] 2016. aasta veebruaris esitlesid

mitee tehtud soovitusi ühtivad nii Las-

MTÜ Lastekaitse Liidu ja Õiguskantsleri

tekaitse Liidu täiendava aruande kui ka

Kantselei esindajad ühiselt Genfis, ÜRO

Õiguskantsleri Kantselei raportiga.

Lapse Õiguste Komitee ees oma aru-

Eesti regionaalse arengu peamine mõju

andeid ning vastasid komitee liikmete

sotsiaalse kaitse vajaduste kujunemisele

küsimustele.[11] Komitee esitas riigile

ja selle korraldamisele tuleneb kohalike

lõppjäreldused märtsis 2017,[12] kus

omavalitsuste tasandil elanikkonnas ja

tervitas 1. jaanuaril 2016 jõustunud las-

sissetulekutes toimunud diferentseeru-

7

Institutsionaalne areng

misest.[14] Aastate võrdluses on vähenenud eelkõige alla 18-aastaste laste ja

2017. aasta juunis kogunes esmakord-

noorte[15] ning suurenenud 65-aastaste

selt lastekaitseseaduse alusel Vabariigi

ning vanemate inimeste osakaal rahvas-

Valitsuse poolt loodud lastekaitse nõu-

tikus. Elanike arvu vähenemisel ja elani-

kogu,[18] mille ülesanne on riigi laste-

ke vananemisel ning ümberpaiknemisel

kaitsepoliitika eesmärkide seadmine ja

on otsene mõju omavalitsuste jätkusuut-

elluviimine, lapse heaolu tagamist ja õi-

likkusele.[16] Uuringu „Kohaliku tasan-

guste kaitset puudutavate ettepanekute

di lastekaitsetöö tulemuslikkuse suuren-

esitamine ning lastekaitsealaseks enne-

damine ja arendamine“[17] tulemused

tustegevuseks soovituste andmine. Olu-

kinnitasid taaskord, et lastekaitsetöö

korras, kus erinevad valdkonnad käsit-

korraldus, tavad ja töömeetodid on oma-

levad last tihti vaid oma vaatenurgast

valitsustes väga erinevad, sõltudes eel-

ning lastega seonduvad tegevused on

kõige KOV-i tüübist, st kas tegu on olulise

sageli killustunud, on oluline valitsuse

sotsiaalmajandusliku mõjuga, regiooni-

tasandil omada lapse õigustest ja hea-

keskust ümbritseva või regiooni ääreala

olust tervikpilti.

väikese omavalitsusega. Probleemiks

Uus lastekaitseseadus[19] suurendas

on lastekaitsetöötajate ülekoormatus ja

kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste

ajapuudus, mistõttu kannatab ennetus-

rolli. Lastekaitseseaduse jõustumise-

tegevus. Haldusreformist tingitud väl-

ga 2016. aasta 1. jaanuaril sai Sotsiaal-

jakutsed on lähedal. On väga oluline, et

kindlustusamet (SKA), kuhu on loodud

seoses haldusreformi ning valdade ühi-

lastekaitse osakond, lastekaitsetöö tase-

nemisega ei väheneks valdkonna amet-

me tõstmise ja üle-eestilise kvaliteetse

nike ring veelgi, ning lapsed haavatava

abi kättesaadavuse toetamise rolli. Sa-

sihtgrupina ei jääks reformirataste va-

muti on SKA ülesanne lastekaitse kor-

hele, vaid tekiks omavalitsustes rohkem

raldamine, riikliku lastekaitsepoliitika

võimekust tegeleda laste ja perede hea-

elluviimine, riiklike strateegiate raken-

olu tagamisega. Koostöö ja valdkondade

damine ning valdkondadeülese laste-

ülesed arendused aitaksid edaspidi riigi

kaitsealase koostöö ja ennetuse koor-

abivajajale lähemale tuua ja olemasole-

dineerimine.

vaid ressursse otstarbekamalt kasutada.

Seoses

haldusreformi

raames maavalitsuste töö lõpetamisega

8

2018. aastal korraldab alates 2017. aas-

aastateks 2015–2020 ja laste ja perede

tast SKA ka riigisisest lapsendamist.

arengukavale 2012–2020 ka aruandlus-

Laste ja noorte seksuaalse väärkoht-

perioodil Eestis vastu võetud Euroopa

lemise leviku uuringu[20] kohaselt on

Nõukogu Lanzarote[23] ja Istanbuli[24]

15–19 aastastest noortest 32% koge-

konventsioonid.

nud seksuaalset väärkohtlemist, sek-

Jätkuvalt on suureks probleemiks ela-

suaalvägivalda on kogenud iga küm-

tisvõlgnike suur arv (ligikaudu 8900

nes noor, kusjuures iga kuues noor

võlgnikku), kes ei maksa oma lapse-

oli juhtumi ajal alla 14-aastane. Alates

le (üle 11 000 lapse) elatisraha. Aastal

2017. aastast pakub SKA lapsesõbralik-

2017 käivitus elatisabiskeem, samuti

ku ja multidistsiplinaarset Lastemaja

karmistati elatisvõlglaste suhtes raken-

teenust,[21] mille abil saab paremini

datavaid meetmeid. Positiivsena saab

toetada väärkoheldud lapsi ja tuvasta-

välja tuua noorte huvihariduse ja hu-

da enam väärkohtlemise juhtumeid.

vitegevuse täiendavat riiklikku toeta-

Teenus toetab lastekaitse- ja õiguskait-

mist. Aruandeperioodil võeti hoolimata

sesüsteemi tihedamat koostööd, aitab

huvigruppide vastuseisust vastu tööle-

seada esikohale lapse parimad huvid

pingu seaduse muudatused,[25] mis

ning

peaksid avardama alaealiste töötamise

kohandada

kriminaalmenetlus

lapsesõbralikumaks.

võimalusi ning muutma nende palkamise ettevõtjatele lihtsamaks.

Seadusandlik areng

ÜRO Lapse Õiguste Komitee andis 2016

UNESCO erisaadik Hollandi printsess

välja üldkommentaari nr 19,[26] mis an-

Laurentien rõhutas 2017. aasta oktoob-

nab esmakordselt ÜRO tasandil riikidele

ris Haagis toimunud ISPCAN (Inter-

konkreetsed juhised lastesse investeeri-

national Society for the Prevention of

mise kohta, rõhutades, et riigid peavad

Child Abuse and Neglect)[22] rahvus-

järgima avatud, kaasavat ja vastutus-

vahelisel konverentsil, et lapsed ei ole

tundlikku ressursside mobiliseerimist

meie tulevik, nad on meie olevik. Laste

ning kulutusi, sh peavad riigid lapsi ja

igasuguse väärkohtlemise tõkestamise

noori kaasama eelarve planeerimisel.

ja ennetamisega on vaja tegeleda iga-

Nüüd jääb vaid loota riigi ja omavalit-

päevaselt. Seda eesmärki toetavad li-

suste tasandil edaspidi eelarvestamisel

saks vägivalla ennetamise strateegiale

ka sellest kommentaarist lähtumist.

9

Valitsus on algatanud karistusseadus-

riiki kolimiseks konventsiooni art 13 lg

tiku muutmise ja sellega seonduvalt

1 lit a mõttes ei ole ette nähtud kindlat

teiste seaduste muutmise seaduse (ala-

vorminõuet, kuid nõusolek peab siiski

ealiste õigusrikkujate kohtlemise muut-

olema piisavalt selge (3-2-1-179-16).[28]

mise) eelnõu (453 SE), mis on ajendatud

Taas tõstatus lapse parima huvi küsi-

valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande

mus vangistuses viibinud ema suhtes,

seaduse ja sellega seonduvate seadus-

kus kohus leidis, et vangistusseaduse

te muutmise eelnõust (360 SE), millega

§ 54 lg 1 järgi ei ole vangistuses viibi-

tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2018.

val emal igal juhul õigust lapsega koos

aastast

mõjutusvahendite

elada, vaid selle üle otsustatakse iga

seadus kehtetuks ja kaotatakse alaealis-

üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes (3-2-

te komisjonid. Toimumas on muudatus

1-26-16).[29] Samuti nentis Riigikohus,

paradigmas – ollakse liikumas karista-

et lapse igakordse viibimiskoha määra-

valt õiguselt taastavale õigusele ning

mine ei ole tavahoolduse küsimus, vaid

alaealist õigusrikkujat koheldakse pä-

lapsega seotud olulise asja otsustamine

rast vastavate seadusmuudatuste jõus-

(3-2-1-35-16),[30] lasteaiale kaasneb las-

tumist kui abivajavat last.

tehoiuteenusega lepinguline vastutus

alaealiste

(3-2-1-128-16),[31] ning et ka samasoo-

Kohtumenetlus ja –praktika

listel paaridel on õigus perekonnaelu kaitsele (3-3-1-19-17).[32]

Riigikohtu mitmed lahendid puudutasid lapse ülalpidamist, nt oli Riigikohus

Euroopa Inimõiguste Kohus rõhutas

seisukohal, et vanematel on alaealise

aruandeperioodil muuhulgas, et lahu-

lapse ülalpidamise kohustusest tule-

selava vanemaga suhtlemisõiguse ot-

nevalt kohustus teenida sissetulekut,

sustamisel tuleb kohtul muuhulgas läh-

kuid seejuures ei saa vanemalt nõuda,

tuda lapse hiljutisest seisukohast (asjas

et nad teeniks sissetulekut, mis võimal-

nr 23280/08 Moog vs. Saksamaa);[33]

dab tasuda miinimummäärast suure-

lapsega suhtlemise korra otsustamisel

mat elatist (3-2-1-15-17).[27] Aktuaalne

ei ole kohtul lubatud toetuda aastate-

oli ka Haagi 1980. aasta (nn rahvusva-

tagusele ekspertarvamusele (asjas nr

helise lapseröövi) konventsiooni kohal-

68884/13 Cincimino vs. Itaalia);[34] rii-

damine, Riigikohus leidis muuhulgas,

gil on kohustus aktiivselt toetada lahu-

et vanema nõusolekule lapsega teise

selava vanema ja lapse suhete säilimist

10

(asjas nr 76171/13 Solarino vs. Itaalia)

tervise probleeme täheldatakse järjest

[35] ja otsustusprotsessis tuleb lähtuda

enam, lapsed suitsetavad ja tarvita-

laste parimate huvide doktriinist (asjas

vad alkoholi varem kui teistes riikides

nr 71776/12 N.Ts. vs. Georgia).[36] 2017.

ning liiguvad vähem. Murelikuks tegev

aasta oktoobris rõhutas Euroopa Inim-

on puuetega laste arvu kasvutempo,

õiguste Kohus (asjas nr 23022/13, D.MD.

mis on aastaid olnud kordades kiirem

vs. Rumeenia),[37] et konventsiooniosa-

kui tööealistel või vanemaealistel. Las-

lised riigid peaksid püüdlema sõnasel-

te osatähtsus puuetega inimeste seas

gelt ja kõikehõlmavalt laste väärikuse

on 2017. aastaks kasvanud 41%-ni, sh

kaitsmise poole. Praktikas nõuab see

psüühika ja käitumishäired on võrrel-

kohase õigusliku raamistiku olemasolu,

des 2010. aastaga kasvanud 3,4 korda.

mis võimaldab lastele kaitset koduvägi-

[39] Riigikontrolli auditi „Riigi tegevus

valla eest, seahulgas a) tõhusat heidu-

laste tervise hoidmisel ja ravimisel“[40]

tust sellise isikliku terviklikkuse tõsiste

kohaselt vajab Eesti laste tervishoiukor-

rikkumiste vastu, b) mõistlikke samme

raldus kiireid muutusi, kuna laste hai-

väärkohtlemise ennetamiseks, millest

gusi ei märgata piisavalt vara, lapsed ei

võimud on teadlikud või peaksid tead-

jõua õigeaegselt ravile, ravi ei ole ala-

likud olema, ning c) tõhusat ametlikku

ti järjepidev ja riigil puudub ülevaade

uurimist, kui isik on esitanud usutava

haigete laste arvust ja nende haigustest.

väärkohtlemise väite.

Registreeritud perevägivallajuhtumitest oli 2016. aastal vähemalt 26% juh-

Statistika ja uuringud

tudel perevägivalla pealtnägijaks või

Võrreldes 2014. aastaga on vähenenud

kannatanuks laps. Lapsed langesid pe-

nii laste, noorte kui ka keskealiste vae-

revägivallajuhtumites kõige sagedamini

sus. Samas UNICEF-i 2016. aastal val-

(ligi 80%) kehalise väärkohtlemise ohv-

minud uuringu kohaselt esineb Eestis

riks (nt esines lapse löömist käega, rih-

kõige vaesematest peredest lastel 28%

maga, jalgadega peksmist), 13% juhtudel

enam tervisekaebusi võrreldes kõige

sattusid lapsed seksuaalse väärkohtle-

rikkamate perede lastega. Erinevad uu-

mise ja 4% ähvardamise ohvriks.[41]

ringud näitavad, et paljud lapsed on üle-

Positiivne on tendents, et kümne aas-

kaalulised,[38] haigestumine kroonilis-

taga on alaealiste toime pandud kuri-

tesse haigustesse on kasvuteel, vaimse

tegude arv vähenenud veidi üle kolme

11

Hea praktika

korra. Aastal 2016 registreeriti 1016 alaealiste poolt toime pandud kuritegu,

Hea praktikana saab välja tuua Eesti

mida on võrreldes 2015. aastaga 29%

Noorteühenduste Liidu poolt koordi-

vähem. Vähenenud on ka alaealiste

neeritud projekti „Noored valimisval-

väärtegude arv.[42] Seksuaalkuritegu-

vurid“,[45] mille eesmärk on suunata

sid toime pannud alaealistele mõeldud

noori vanuses 16-19 osalema oma kodu-

erisekkumise vajaduse ja võimalus-

kandi valimiskomisjoni töös, proovima

te analüüsist[43] selgus, et alaealistel,

ametliku valimisvaatleja rolli või kaasa

kes on süüdi mõistetud seksuaalkuri-

lööma valimiste valvurite tegemistes.

tegude toimepanemises ning kanna-

MTÜ Lastekaitse Liidu eestvedamisel

vad vanglakaristust või on kriminaal-

tõlgiti eesti keelde ÜRO Lapse Õiguste

hooldusalused, ei ole eraldi alaealiste

Komitee üldkommentaar nr 12,[46] mis

kohtlemise standardmudelit ning neil

selgitab, mida tähendab lapse õigus olla

puudub võimalus saada õigusrikku-

ära kuulatud. LÕK-i artiklite sisu pare-

mise spetsiifikast tulenevat professio-

maks mõistmiseks jätkab Lastekaitse

naalset abi. Üldiselt

on

suurenenud

Liit ka järgnevatel aastatel Lapse Õi-

õppivate

guste Komitee üldkommentaaride eesti

ja töötavate noorte osatähtsus. Asen-

keelde tõlkimist.

duskodudest elluastuvate noorte uuring[44]

tõi

välja

Viimasel paaril aastal on kõige levi-

asendushoolduse

num alaealiste ärakasutamise liik ol-

noorte keskmiselt madalama haridus-

nud ärakasutamine inimkaubanduse

taseme põhjustajad: lüngad haridus-

eesmärgil.[47] Justiitsministeerium viis

tees (sh õpingute katkestused erineva-

veebruaris 2017 läbi kampaania 1ELU,

tes kooliastmetes); raskused katkenud

kutsudes märkama inimkaubandusega

haridustee jätkamisel (sh raskused töö

seotud juhtumeid,[48] valmis ka noor-

ja õppimise ühitamisega); noorte ma-

tele mõeldud lühifilm 1ELU, mis avab

dalamad hariduslikud ambitsioonid ja

noortega seotud inimkaubandusjuhtu-

suhteliselt madal teadlikkus asendus-

meid.[49]

hoolduse noortele suunatud toetusvõi-

Uuest lastekaitseseadusest tulenevalt

malustest.

(LasteKS § 14 lõige 2) alustati 2016. aastal lastekaitsetöötajate täiendkoolitus-

12

tega.[50] Lapse õiguste koolitusmoodul

tatud küsida üleminekutasu. Arutelus

koostati ja viiakse ellu Lastekaitse Liidu

osalesid mitu spordialaliitu, Kultuuri-

eestvedamisel koostöös Õiguskantsleri

ministeerium, Haridus- ja Teadusminis-

Kantseleiga. Osalejatelt hea tagasiside

teerium, Eesti Noorsootöö Keskus, Eesti

saanud lapse õiguste koolitused jätku-

Olümpiakomitee ning Tallinna Spordi-

vad ka aastal 2018.

ja Noorsooamet.

Kuuendat korda oli Pimedate Ööde fil-

Trend

mifestivali laste- ja noortefilmide (Just Film) kavas laste õiguste programm, mis

2017. aasta oktoobris said esmakordselt

valmis koostöös Just Filmi, õiguskants-

kohaliku omavalitsuse volikogude vali-

leri, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalmi-

mistel osaleda ka vähemalt 16-aastased

nisteeriumi ja Lastekaitse Liiduga.

noored. Siiani on vaid üksikud Euroopa riigid taolist haruldast valimisõigu-

Valik avalikest aruteludest

se laiendamist rakendanud. Muudatu-

Avalikkuse tähelepanu all oli erakoolide

se mõjust saab rääkida tulevikus, kuid

rahastamine. Riigikogu võttis 7. juunil

valimisea langetamisega seotud riskide

2016 vastu seadusemuudatuse, millega

ennetamiseks aitas õiguskantsler koos-

asendati senine riigi kohustuslik erakoo-

töös Eesti Noorteühenduste Liiduga Ha-

li tegevuskulude katmises osalemine ko-

ridus- ja Teadusministeeriumil koostada

haliku omavalitsuse vabatahtliku tege-

juhendi „Valimised ja kool: põhimõtted,

vuskulude katmises osalemisega.[51]

kuidas tagada haridusasutuse neutraal-

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel

sus KOV valimiste ajal“.[54] Üheks põhju-

alustas 2017. aastal tööd kooliõpilaste

seks, miks laste ja noorte osalus on ühis-

tervisekaitse töörühm, mis arutab, kas

konnale vajalik, on lapse õiguste aspekt,

erinevad laste tervise kaitseks seatud

mille kohaselt on lapsed täieõiguslikud

õppekorralduslikud piirangud on pii-

ühiskonnaliikmed ning inimestena pea-

savalt hästi rakendunud.[52] Töörüh-

vad neile laienema ka ühiskonnaelus

ma soovituste põhjal valmistatakse ette

ja -protsessides osalemise õigused.[55]

muudatused kehtivas õiguskorras.

Lastekaitse Liidu korraldatud korduskü-

Õiguskantsler[53] algatas arutelu, kas

sitlusest „Laste osaluse toetamine ja kaa-

lapse spordiklubi vahetamisel on õigus-

samine otsustusprotsessides“[56] selgus,

13

et võrreldes 2006. ja 2013. aastaga on

laste sotsiaalsete põhiõiguste tagami-

omavalitsused laste ja noorte kaasamise

ne). Koguda süsteemselt statistilist tea-

algatamise osas aktiivsemad ja kasuta-

vet (sh esitada regulaarselt raporteid),

vad mitmekülgsemaid kaasamise vorme

mille analüüsile tuginevalt lapse õigusi

ning kanaleid, sealjuures on suurenenud

tagavaid poliitikaid kujundada.

otsesuhtluse osakaal. Siiski selgitavad

Suurendada laste võimalusi kaasa

omavalitsused oluliselt vähem laste ja

rääkida ühiskonda, kogukonda ja koo-

noorte arvamust välja kohaliku kultuu-

lielu puudutavates küsimustes. Kaasata

rielu, keskkonna ning kohaliku trans-

lapsi enam otsustusprotsessidesse kõi-

pordi küsimustes. Küsitluses osalenud

kides keskkondades.

lastest ja noortest on 63% teadlikud oma

Süvendada

multidistsiplinaarset

õigusest avaldada arvamust kohaliku elu

koostööd, ning lastega töötavate uuri-

korraldamises. Mõnevõrra on võrreldes

jate, kohtunike ja teiste spetsialistide

2013. aastaga vähenenud laste ja noorte

teadmisi ja oskusi lapsesõbralikust me-

valmisolek kohaliku elu korraldamises

netlusest (pakkudes neile mh koolitusi

kaasa rääkida. „Laste ja noorte osalemi-

laste küsitlemise kohta).

ne enda ja ümbritseva elu korraldamisel

Arendada koolisüsteemi tervikuna

ning vabatahtlikus tegevuses loob baasi

kaasava hariduspoliika efektiivsemaks

tugeva kodanikuühiskonna arengule,

rakendamiseks (sh korraldada koolitu-

milles noored on aktiivseks sotsiaalsete

si õpetajatele, kohandada vajalikku õpi-

muutuste osapooleks,“ rõhutasid Dalia

keskkonda).

Doman ja Linda Tälli Lastekaitse Liidu

Tagada lastele, sh puuetega lastele

Noortekogust oma ettekandes märtsis

ligipääs järjepidevatele tervishoiutee-

toimunud 13. linnade ja valdade päeval.

nustele, samuti tagada tugispetsialisti-

Selleks, et laste ja noorte häälel oleks

de kättesaadavus koolides.

erinevates keskkondades arvestatavam

Teavitada ühiskonda senisest enam

kaal, on vaja anda panus nii üksikisiku,

lapse õigustest, sh tutvustada nii täis-

kogukonna kui ka riigi tasandil.

kasvanutele kui ka lastele ja noortele ÜRO lapse õiguste konventsiooni. Suu-

Soovitused

rendada inimõiguste hariduse mahtu

Tagada senisest efektiivsem ÜRO lapse

erinevatel koolitasemetel ning lastega

õiguste konventsiooni rakendamine (sh

seotud ametialade täiendõppes.

14

Autoritest:

Helika

Saar

Kiira

Gornischeff

on

töötab MTÜ-s Lastekaitse

MTÜ Lastekaitse Liit pro-

Liit lapse õiguste program-

jektijuht, tegeledes erine-

mi koordinaatorina. Laste-

vate huvikaitse projektide

kaitse Liidus alates 2009, eelnevalt töö-

ning algatustega. Tema eestvedamisel

tanud juristina, sh nõunikuna Euroopa

loodi Tartu Ülikoolis interdistsiplinaar-

Parlamendis. Lõpetanud Tartu Ülikooli

ne lapse õiguste ja heaolu õppemoodul.

õigusteaduskonna ja omandanud teise

Ta on omandanud Tartu Ülikooli õigus-

magistrikraadi Tallinna Ülikooli Sot-

teaduskonnas magistrikraadi ning õpib

siaaltöö Instituudist sotsiaalteaduste

hetkel Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö dok-

alal. Lastekaitse Liidus koordineerinud

torantuuris, keskendudes lapsesõbrali-

erinevaid eestkoste ja lapse õigustega

ku õigusemõistmise temaatikale.

seotud siseriiklikke ja rahvusvahelisi projekte, sh koostanud ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendava aruande (2015) sisulise analüüsi.

[1] Laste ja noorte kultuuriaasta (2017) raames toimus muuhulgas XII noorte laulu– ja tantsupidu „Mina jään” ja käivitus EV100 lastele mõeldud ürituste sari, elamustuur Laste Vabariik.

ne. Kokku piloteerisid seda hindamisvahendit kolm riiki – Iirimaa, Rumeenia ning Eesti. Eestis piloteeris hindamisvahendit MTÜ Lastekaitse Liit koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/ Lapsed_ja_pered/Lapse_oigused_ja_heaolu/et_laste_ osalusprojekt_raport_2015_21_07_2015.pdf

[2] ÜRO lapse õiguste konventsioon. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 [3] Council of Europe Strategy for the Rights of the Child (2016-2021). Arvutivõrgus kättesaadav: https:// rm.coe.int/168066cff8

[6] 2006. a otsuses asjas C-540/03 Euroopa Parlament vs. nõukogu tunnustas Euroopa Kohus põhimõtet, et hindamaks EL-i õiguse vastavust laste põhiõigustele, tuleb lähtuda ÜRO lapse õiguste konventsioonist, mis on liikmesriikidele siduv (otsuse p-d 35–37).

[4] Tallinnas 3.-4. novembril 2017 Inimõiguste Instituudi, Lastekaitse Liidu, Välisministeeriumi ja Õiguskantsleri kantselei koostöös toimunud konverentsi Conference on Children’s Rights in the Migration Crisis and in the Digital Environment keskmes olid lapse õigused ja nende suurem kaasamine otsustusprotsessidesse ning lapse õigused digitaalses keskkonnas ning migratsioonikriisis. Loe lähemalt: http://childrensrights.humanrightsestonia.ee/

[7]EU Guidelines for the Promotion and Protection of the Rights of the Child Arvutivõrgus kättesaadav: [8] ÜRO lapse õiguste konventsioon. Artikkel 44.

[9] MTÜ Lastekaitse Liit (2015). ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendav aruanne. Eesti valitsusväliste organisatsioonide täiendused, kommentaarid ja ettepanekud. Tallinn, 2015. Arvutivõrgus kättesaadav:

[5] Euroopa Nõukogu töötas välja 10-st indikaatorist koosneva hindamisvahendi, mille eesmärgiks on hinnata laste osaluse tagatust riigis kolmel erineval tasandil: osalemisõiguse kaitse, osaluse edendamine ja sellest teavitamine ning osaluse jaoks ruumi loomi-

h t t p : / / w w w. l a s t e k a i t s e l i i t . e e / w p - c o n t e n t / u p loads/2016/02/ÜRO-LAPSE-ÕIGUSTE-KONVENTSIOONI-TÄIENDAV-ARUANNE.pdf;

15

[10] Õiguskantsleri Kantselei. 2015. Eesti Vabariigi õiguskantsleri raport ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmisest Eesti Vabariigi kolmanda ja neljanda perioodilise aruande kohta. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/ LÕK-i%20raport-eesti-FINAL.pdf

[19] Lastekaitseseadus. RT I, 06.12.2014. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/LasteKS

[11] Saar, H., Gornischeff, K. 2016. ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavast aruandest. Sotsiaaltöö 4, 2016.. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.tai.ee/ images/2016_4_31kuni37.pdf

[21] Lastemaja (Barnahus) mudelit on Islandil kasutatud töös väärkoheldud lastega juba 1998. aastast. Loe Lastemaja teenusest lähemalt: http://www.tai.ee/images/Lastemaja.pdf

[12] Komitee arutas Eesti kombineeritud teist kuni neljandat perioodilist aruannet (CRC/C/EST/2-4) oma 2167. ja 2169. kohtumisel (CRC/C/SR. 2167 ja 2169), mis peeti 17. ja 18. jaanuaril 2017, ning võttis oma 2193. kohtumisel, mis peeti 3. veebruaril 2017. Lõppjäreldused Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta. ÜRO Lapse Õiguste Komitee. CRC/C/EST/CO/2-4.

Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.sm.ee/et/lapse-oigused-ja-heaolu-0

[22] Loe lähemalt: https://www.ispcan.org/

[20] Seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring Eestis.

2016. Justiitsministeerium. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/ files/elfinder/dokumendid/raport.pdf

[23] Laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus. RT II, 03.11.2016, 1. Arvutivõrgus kättesaadav: [24] Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon.

RT II, 26.09.2017, 2. Arvutivõrgus kättesaadav: https:// www.riigiteataja.ee/akt/203112016001

[13] Saar, H. 2015. Lapse õigused. Inimõigused Eestis 2014/2015. Inimõiguste Keskus. Arvutivõrgus kättesaadav: https://humanrights.ee/teemad/inimoigused-eestis/inimoiguste-aruanne/inimoigused-eestis-2014-2015/lapse-oigused/

[25] Töölepingu seadus. RT I 2009, 5, 35. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/ akt/112072014146?leiaKehtiv [26] General comment No. 19 (2016) on public budgeting for the realization of children’s rights. Artikkel 4.

[14] Kõre, J., Keskpaik, A. 2017. Regionaalareng ja sotsiaalne kaitse Eestis: seosed ja vastastikused mõjud. Sotsiaaltöö. 2016 erinumber. Arvutivõrgus kättesaadav: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/146789980772_ST2_eri_2016_web.pdf

[27] Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-2-1-15-17 [28] Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-2-1-179-16

[15] Eestis elas statistikaameti andmetel 2015. aastal ca 258 000 kuni 18-aastast last, moodustades 20% rahvastikust. Viimase kümne aastaga on laste arv vähenenud ligi 30 500 lapse võrra ehk ca 11%.

[29] Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-2-1-26-16 [30] Arvutivõrgus kättesaadav: https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-2-1-35-16

[16] Loe lähemalt: http://www.lastekaitseliit.ee/ wp-content/uploads/2014/01/kiri2-4.pdf

[31] Arvutivõrgus kättesaadav: 3-2-1-128-16

[17] Viira, A. 2017. Kohaliku tasandi lastekaitsetöö tulemuslikkuse suurendamine ja jätkusuutlik arendamine. Sotsiaalministeerium. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/ Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/kohaliku_tasandi_lastekaitsetoo_tulemuslikkuse_suurendamine_ja_jatkusuutlik_arendamine.pdf

[32] Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-3-1-19-17 [33] Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe. int/eng?i=001-166950 [34] Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe. int/eng?i=001-162220 [35] Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe. int/eng?i=001-170838

[18] Nõukogusse kuuluvad Lastekaitse Liidu, Eesti linnade liidu, Eesti maaomavalitsuste liidu, Eesti õpilasesinduste liidu ja Eesti noorteühenduste liidu esindajad, samuti ka haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, justiitsminister, siseminister, rahandusminister ning Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudi direktorid. Nõukogu esimees on sotsiaalkaitseminister, kelle vastutusalasse kuulub lastekaitsepoliitika koordineerimine.

[36] Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe. int/eng?i=001-160313 [37] Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe. int/eng?i=001-177226 [38] Ülekaaluliste kooliõpilaste arv on 2006–2014 kasvanud 7,4%-lt 11,3%-ni.

[39] Kreitzberg, M. 2017. Puuetega inimeste arv,

16

suundumused ja osatähtsus rahvastikus. Sotsiaaltöö, 3/2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.tai.ee/ images/uudiskirja_Puuetega_inimeste_arv.pdf

ee/et/kuriteoennetus/valmis-luhifilm-noortega-seotud-inimkaubanduse-juhtumitest [50] Loe lähemalt lastekaitsetöötajate täiendkoolitustest Tervise Arengu Instituudi kodulehelt: http://www. tai.ee/et/tegevused/koolituskeskus/koolitused/lastekaitsetootajate-koolitused

[40] Riigikontroll. 2.11.2016. Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/ DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2414&FileId=13823

[51] Erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus – RT I, 16.06.2016, 1;

[41] Kraas, K., Tammiste, B. 2016. Seksuaalkuritegusid toime pannud alaealistele mõeldud erisekkumise vajaduse ja võimaluste analüüs. Kriminaalpoliitika analüüs. Justiitsministeerium. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/ files/elfinder/dokumendid/seksuaalkuritegusid_toime_pannud_alaealiste_erisekkumiste_vajaduse_ja_ voimaluste_analuus_2016.pdf

[52] MTÜ Lastekaitse Liit küsitlusest „Sinu lapse koolikott“ selgus, et 85%-l õpilastest on koolikoti kogukaal üle sotsiaalministri määrusega nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ kehtestatud piirmäära. Arvutivõrgus kättesaadav: http:// www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2016/05/ Uuring-Sinulapsekoolikott.pdf

[42] Kuritegevus Eestis 2016. Alaealiste kuritegevus.

Lk 24-53. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/ dokumendid/kuritegevus_eestis_est_web_0.pdf

[53] Aruandeperioodil pöörduti õiguskantsleri poole muuhulgas laste õiguste kaitseks suhetes meediaga; küsimustega mis puudutasid: kontrolltööde korraldamist koolides; kas ja mis vanuses võib lapsi ajutiselt üksi koju jätta; kas koolide kehtestatud piirangud nutiseadmete kasutamisele on põhiseaduspärased; hariduslike erivajadustega laste õpet, jne. Vt. täiendavalt: Õiguskantsleri aastaülevaade 2015/2016. Arvutivõrgus kättesaadav: riigi järjepidevat ja jõulistseles kohus rõhutab, etus inud ema suhtes, kus kohus leidis, et tal olt algatatudhus ja alaealiste riigi järjepidevat ja jõulistseles kohus rõhutab, etus inud ema suhtes, kus kohus leidis, et tal olt algatatudhus ja alaealiste http:// www.oiguskantsler.ee/ylevaade2016/lapsed-ja-noored

[43] Ibid.

[44] Osila, L., Turk, P., Piirits, M., Biin, H., Anniste, K., Masso, M. 2016. Asendushoolduselt elluastuvate noorte uuring. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/ default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Asendushooldus/asendushooldus_loppraport_praxis_final.pdf [45] Projekti „Noored valimisvalvurid“ on algatanud Eesti Noorteühenduste Liit koostöös Eesti Õpilasesinduste Liiduga, Eesti Vabariigi Õiguskantsleri Kantseleiga ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liiduga.

[54] Loe lähemalt: https://www.hm.ee/sites/default/files/kool_ja_valimised_pohimotted.pdf [55] Farthing, R. 2012. Why Youth Participation?

Some Justifications and Critiques of Youth Participation Using New Labour’s Youth Policies as a Case Study. Youth&Policy. Nr 109. September 2012. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.researchgate. net/profile/Rys_Farthing/publication/298745098_ Why_Youth_Participation_Some_Justifications_ and_Critiques_of_Youth_Participation_Using_ New_Labour’s_Youth_Policies_as_a_Case_Study/ links/56eab5c108ae8c97677b9fa9/Why-Youth-Participation-Some-Justifications-and-Critiques-of-YouthParticipation-Using-New-Labours-Youth-Policies-as-aCase-Study.pdf

[46] Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2016/05/%C3%9CRO-Lapse-%C3%95iguste-Komitee-%C3%9Cldkommentaar-nr-12-Lapse-%C3%B5igus-olla-%C3%A4ra-kuulatud-eesti-keeles.pdf [47] Aastal 2016 registreeriti alaealiste ärakasutamisjuhtumeid (§ 175) 8–18aastaste laste suhtes 59-l korral. Suurema osa ärakasutamisjuhtumeid panid kurjategijad toime Facebooki, Skype’i, veebikeskkondade ja muude suhtlusvõrgustike (nt Snapchati, VKontakte) veebi-kaamera vahendusel, kasutades eri kasutajakontosid ja -nimesid.

[48] Kriminaalpoliitika koduleht. Sotsiaalkampaania 1ELU alaleht. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www. kriminaalpoliitika.ee/et/kuriteoennetus/sotsiaalkampaania-kutsub-markama-inimkaubandusega-seotud-juhtumeid

[56] MTÜ Lastekaitse Liit. 2017. Kordusküsitluses „Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides“, osales 49 kohalikku omavalitsust, 856 last ja noort (kellest 698 olid eesti ja 158 vene emakeelega).

Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.lastekaitseliit. ee/wp-content/uploads/2017/10/Laste-osalus-ja-kaasamine-otsustusprotsessidesse-3.pdf

[49] Loe lähemalt: http://www.kriminaalpoliitika.

17

Mida eurosaadikud arvavad?

Euroopa

Parlamendis

tähista-

Dalia on Eurochildi juurde loodud las-

ti 20. novembril lapse õiguste päe-

tenõukogu üks esindajatest, kes võttis

va.

noo-

debati kokku sõnadega: „Selle närvili-

red ühinesid Euroopa Parlamendi

se, kuid lõbusa päeva lõpuks on mul

saadikute ja lapse õiguste grupiga par-

hea meel, et sain tähistada lapse õi-

lamendis, Malta presidendi ja teiste

guste kuud Eurochild’i laste nõuko-

otsustajatega ühisele debatile. Debatt

gu liikmena Euroopa Parlamendis“*.

nimega „The Europe We Want“ raa-

Eurochild’i laste nõukogu kohtumine

mes said noored küsida otsustajatelt

Brüsselis jätkus kuni 23. novembrini,

küsimusi nii nende töö kui ka isikli-

laste nõukogu esindajad kohtusid ka

ku arvamuse kohta. Eurochild’i noor-

oma riigi Euroopa Parlamendi saa-

te seas osales debatil ka Lastekaitse

dikutega. Vaata meeleolukat video­

Liidu Noortekogu liige Dalia Doman.

kokkuvõtet:

Eurochild’i

ja

UNICEFi

18

Laste ja naiste kaitseks Gruusias!

Merit Lage

MTÜ Lastekaitse Liit programmi „Kiusamisest vabaks!“ koolitaja

Projekti „Laste ja naiste kaitseks Adžaa-

vanemate kaasamise küsimus ning koostöö

ria autonoomses vabariigis toimus 29.-30.

lapsevanemaga lapse parimates huvides ja

oktoobrini Batumis Eesti ja Gruusia tead-

kiusamisvaba koolikeskkonna loomisel.

miste ja kogemuste ühendamine Batumis.

Kiusamise ennetamise teemaline semi-

Seminaril osalesid Gruusia sotsiaaltöö-

nar pälvis ka rohket meediatähelepanu nii

tajad, pedagoogid, laste haridusasutuste

Adžaaria rahvusringhäälingus kui ka teis-

juhid ja MTÜ- de esindajad. Lastekaitse

tes kohalikes meediaväljaannetes.

Liidu programmi „Kiusamisest vabaks!“

Kindlasti võiks ja peaks kiusamise enne-

koolitaja Merit Lage andis seminaril üle-

tamise alane koostöö Eesti ja Adžaaria auto-

vaate kiusamise olemusest, tutvustades

noomse vabariigi vahel jätkuma, kiusamise

muu hulgas ka kiusamist ennetavat prog-

ennetamine tagab lastele parema hariduse

rammi “Kiusamisest vabaks” ja sekkumi-

kättesaadavuse ning vähendab koolist väl-

se metoodikat Ühise Mure meetod ning

jalangemise riski. Koostöö jätkamise soovi

C.Jansseni muutuste mudelit.

väljendasid ka Adžaaria poolsed projekti

Gruusias oli kaasas ka Lastekaitse Liidu

koostöö partnerid.

poolt Justiitsministeeriumi toel välja antud trükise ja e- ja audioraamatu “Mina olen enda oma” venekeelne versioon, mis pälvis suurt tähelepanu. Raamatu eesmärk on anda täiskasvanutele vahendeid ja juhtnööre 6-10 aastase lapse positiivse enesehinnangu kujundamiseks.

Seminaril osalejad pidasid väga vajalikuks kiusamise mõiste defineerimist ja kiusamiskäitumise kui fenomeni mõistmist grupi- ja organisatsioonikultuuri ennetatava osana.

Põletava küsimusena kerkis üles lapse-

19

Tallinna Inglise Kolledži lapsevanemad said tuttavaks Sõber Karuga Tallinna Inglise Kolledž liitus „Kiusamisest

klassis tõrjutud last ning kuidas tulla toime

vaba lasteaed ja kool“ programmiga lõppe-

kiusaja vanema rollis. Saalis tekkinud arute-

va aasta augustikuus. Koolitervikliku lii-

lu juhtisid Lastekaitse Liidu koolitajad Merit

tumise kaudu ühines häid suhteid õpetava

Lage ja Auli Andersalu-Targo.

ja kiusamist ennetava programmiga terve

Vanemad mõistsid, et lapse sallivaks, austa-

koolipere – alates esimese klassi juntsudest

vaks, hoolivaks ja julgeks kasvatamisel ei osa-

kuni abiturientideni.

le vaid kool – laps näeb ka kodus vanemate

Et muuta metoodika kasutamine koolis veel-

suhtumist ja suhtlust erinevates olukordades.

gi tõhusamaks ja toetada heade suhete õpe-

Vanemal on lapse hoiakute kujunemisele

tamist lisaks kodule ka koolis, pidas Tallinna

oluline mõju. Programmi „Kiusamisest vaba

Inglise Kolledž oluliseks toetada ja koolitada

lasteaed ja kool kodulehel on avaldatud sama

ka lapsevanemaid ning selgitada neile metoo-

programmi koolitajate Auli Andersalu-Targo

dika alustalasid.

ja Merit Lage videoloenguid. Nende videote

13. novembril toimus Lapsevanemate aka-

vaatamine aitab vanematel paremini mõista

deemia pooleteise tunni pikkune koolitus, mil-

oma tähtsust lastevaheliste heade suhete loo-

le käigus püstitasid saali kogunenud vanemad

misel.

küsimusi. Nii uurisid vanemad muu hulgas

Vaata lingilt, mida saad teha heade suhete

näiteks, millal muutub tüli kiusamiseks. Soo-

kujundamiseks: http://kiusamisestvabaks.ee/

viti ka teada, mida teha kui vanem märkab

viis-nouannet-lapsevanemale.

20

Veel värvimist ja meisterdamist leiad: vwww.kiusamisestvabaks.ee/joulud

Ükskord ...

Sirje Piht

õppekirjanduse autor ja metoodik

Detsembrikuu esimese pühapäevaga al-

erinevate sotsiaalsete olukordade üle, toe-

gab jõuluootuse aeg, mis loob võimaluse

tab mäng ka sotsiaalse pädevuse kujunda-

veelgi enam olla märkav, salliv ja hooliv.

mist. Suhluspädevuse arengut toetab vaja-

Päkapikud käivad piilumas ja jälgivad

dus end selgelt ja asjakohaselt väljendada

laste tegevusi ja premeerivad tublisid ül-

ning küsimustele vastamine. Küsimused

latusega sussi sees. Meie kõigi jaoks on

stiilis „millist tunnet tekitab?“ arendavad

saabunud aasta imelisem aeg, kus taha-

õpilastes oma tundeid analüüsima ning

me olla paremad. Miks mitte seda teha

nendest rääkima. Teemakaartildel on ühel

mängude kaudu?

pool kirjas lause, mis peaks õpilasele mee-

Tallinna

ülikooli

magistrant

Merlin

nutama mõnda tema enda kogemust ja tei-

Kizant kirjeldab oma valmivas magistritöös

sel pool antud teemale vastavad küsimused.

õppemängu, mis pakub mitmeid võimalusi

Järgnevalt soovituslik ülevaade män-

väärtuste üle arutlemiseks ja toetab seeläbi

gukäigust.

väärtuspädevuse kujundamist. Alljärgne-

Õpilane võtab kaardi ja loeb lause ette.

valt leiab lugeja täpsema kirjelduse, miks ja

Seejärel on samal õpilasel aega 1 minut, et

kuidas õppemängu tundides kasutada.

rääkida oma lugu või kogemusest, mis tal

Mäng on inspireeritud õpilaste soovist ja-

antud lausega meenus. Aega tuleb õpilastel

gada enda kogemusi, mille puhul õpilane

ise mõõta, selleks on abiks kas 1-minutiline

alustab oma juttu tavaliselt fraasiga „Üks-

liivakell või stopper. Seejärel annab õpila-

kord mul oli nii ...“. Mängimiseks läheb

ne kaardi oma kaaslasele, kes vastab teisel

vaja „Ükskord ...“ teemakaarte, mis on lisa-

pool olevatele küsimustele. Küsimusi on 2

tud artikli lõpus ja liivakella või stopperit.

kuni 3, need sõltuvad kaardi teemast. Kui

Kaartidel olevad teemad on valitud nii, et

küsimustele on vastatud, saabub kaaslase

need oleksid seostatud „Kiusamisest va-

kord võtta uus kaart ja rääkida oma lugu,

baks!“ metoodika põhiväärtustega austus,

vastavalt uuele teemale.

julgus, sallivus ja hoolivus. Läbi oma koge-

Kahtlemata ei ole teemade valik kaartidel

muse jutustamise ja küsimustele vastamise-

lõplik. Pigem on alljärgnevalt pakutu idee-

ga areneb suhtluspädevus. Kuna õppemäng

de leidmiseks ja oma klassi õpilastest ja olu-

toimub rühmatööna (soovitav moodustada

kordadest kujundatav või muudetav.

2–3-liikmelised rühmad) ning arutletakse

Teemakaardid (autor Merlin Kizant):

22

Ükskord aitasin endast nooremat last Ükskord kui nägin ebaõiglust

- Kuidas võis tunda end laps, keda aidati?

- Kuidas võis tunda end sinu kaaslane, kes aitas?

- Miks on üksteise aitamine oluline?

- Mida tähendab ebaõiglus?

- Millist tunnet tekitab ebaõiglus?

- Mida teha kui näed kuskil ebaõiglust?

Ükskord kui tundsin, et pean vabandama

- Miks on oluline vabandada?

- Milline on siiras vabandus?

- Kas vabandamiseks võib olla kunagi liiga hilja?

Ükskord ma kaitsesin kedagi

- Kuidas võis tunda end inimene, keda sinu kaaslane kaitses?

- Kas sina oleksid selles olukorras sama teinud?

Ükskord nägin, et kedagi narriti, sest ta oli teistest erinev

- Kuidas on looga seotud sõnad „sallivus“ ja „austus“?

- Miks on erinevused toredad?

- Mida oleksid saanud sina teha tema jaoks, keda narriti?

- Kuidas võis end tunda see, keda lohutati? Ükskord ma lohutasin - Miks on teise lohutamine oluline? kedagi - Kuidas on seotud lohutamine hoolivusega? Ükskord oldi minu vastu ebaviisakas Ükskord kui vajasin sõpra

- Mida tähendab viisakus?

- Too näiteid headest kommetest!

- Öeldakse „viisakus on tarkus“- mida see tähendada võiks?

- Milline peaks üks hea sõber olema?

- Mida toredat saavad sõbrad koos teha?

- Kuidas saad ise olla hea sõber?

Ükskord mind kiusati

- Kui sina oleksid seal olnud, kas sa oleksid sekkunud sellesse olukorda?

- Kui vastasid eelmisele küsimusele „JAH“, siis kuidas oleksid sekkunud?

- Miks tuleb kiusamisest rääkida?

Ükskord tegin kellegi väga rõõmsaks

- Kuidas mõjub kellegi teise rõõmsaks tegemine sulle endale?

- Kuidas sa end tunned, kui teed kellegi kurvaks või rõõmsaks?

Ükskord kui kaitsesin sõpra

- Mida tähendab julgus?

- Mida võis tunda sõber?

- Mida teha juhul, kui sa ei julge kaitsta, aga tahaksid ikkagi sekkuda?

Ükskord kui ma olin - Miks on oluline endas heade asjade nägemine? iseenda üle väga uhke - Kuidas sa end tunned, kui võid olla enda üle uhke?

23

MTÜ LASTEKAITSE LIIT MTÜ Lastekaitse Liit on katusorganisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

MTÜ Lastekaitse Liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liikmesorganisatsioonid tegutsevad üle Eesti.

MEIE VÄÄRTUSED

MEIE TEGEVUSED:

• Kasvame koos!

• tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

• Samal poolel – lapse poolel!

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloomeprotsessis

• Lapse hääl!

• teavitame ja nõustame • korraldame koolitusi ja teavitusüritusi • anname välja infomaterjale ja trükiseid

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEIE MÄRKSÕNAD • Märka last!

• Ära löö last – ka sõnadega!

• Targalt internetis!

• Kiusamisest vabaks!

• viime läbi erinevaid programme ja projekte (sh rahvusvaheliselt) • koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi

MTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtadega arvestamine.

KASULIK TEADA Külasta kodulehte: www.lastekaitseliit.ee Vaata kasulikku infot: www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Loe veebiajakirja „Märka Last“: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/ Liitu ja ole kursis: www.facebook.com/Lastekaitseliit Tutvu lastelaagritega: www.lastelaagrid.eu

MTÜ Lastekaitse Liit Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128 Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank

24