Märka Last August 2017

MTÜ Lastekaitse Liit ajakiri august 2017

Juhtkiri Lastekaitse Liidu laagrites puhkavad ka keerulised lapsed Mida peaks teadma ja mida kaasa võtta laagrisse minnes?

31. juulil stardib neljandat korda Tallinn Reval Rotary Klubi eestveetav Päikeselaager Lõuna-Järvamaa õpilasmalevas omandavad noored tööoskusi Lastekaitse Liidu noortekogu liige Linda Tälli: “On ainult üks märksõna: räägi!”

Nõuandeid esimesse klassi mineva lapse vanemale Kooliks valmis kooliõe pilgu läbi Perevägivald: perekeskse katkestamise mudeli fookuses on laps ja pikaajaline mõju Heategevuslik üritus “Lapsed metsa”

11

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

SISUKORD Juhtkiri 3

Toimetaja: Grete Landson grete@lastekaitseliit.ee

Lastekaitse Liidu laagrites puhkavad ka keerulised lapsed 4

Mida peaks teadma ja mida kaasa võtta laagrisse minnes? 6

31. juulil stardib neljandat korda

Tallinn Reval Rotary Klubi eestveetav Päikeselaager 8

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee

Lõuna-Järvamaa õpilasmalevas omandavad noored tööoskusi 14

Lastekaitse Liidu noortekogu liige Linda Tälli: “On ainult üks märksõna: räägi!” 18

Kasutatud pildid: https://pixabay.com http://www.freepik.com

Nõuandeid esimesse klassi mineva lapse vanemale 22 Kooliks valmis kooliõe pilgu läbi 28 Perevägivald: perekeskse katkestamise mudeli fookuses on laps ja pikaajaline mõju 30

Heategevuslik üritus “Lapsed metsa” 32

Kujundus: Siiri Timmerman

KÕIGE SUUREM SÕBER EHK MIDA AUGUSTIS LIHVIDA Loone Ots

MTÜ Lastekaitse Liit • president

Vanal ajal, minu lapsepõlves, olid poodides pikad

väike ja aabits. Vaja on edendada oskusi olla suures

sabad. Hooliv ema ei võtnud last kaubasõtta

summas ilma vanema toeta, olukordadega ise toime

kaasa, vaid jättis poe ette värsket õhku hingama.

tulla. Õpetada tuleb kannatlikkust, kuulamisos-

Lapsi oli tollal palju. Seepärast keksis iga suure-

kust, vastutust ja veel kümmet asja, mis kõik kokku

ma kaupluse ees päev läbi juhuslik kainikukari,

mahuvad koolivalmiduse mõiste alla. See omakorda

kes emade naasmiseni ehk veerandi või poole

tähendab, et vanem peab olema hea, kuid nõudlik

tunni jooksul omavahel sõbrustas.

tugi, tutvustama kooli reegleid, arutama lapsega,

Uut sõpra lihtne saada. Tuli lihtsalt küsida. „Kas

mis on näiteks viisakus ja miks on vaja arvestada

sa tahad minu sõber olla?“ Aastate vältel vastas vaid

ka teisi.

üks küsitu: „Ei taha, mul on endal sõber olemas,“ ja

Suvi on peredele imeline aeg. Puhates täiel rinnal

üks poiss ei võtnud üldse toru. Kümned, aga vahest

võib kooli mineva lapse vanem unustada kirjakasti

isegi sajad tatsjalad võtsid sõbrakutse avasüli vastu.

ja jääda seetõttu ilma kohtumisest klassijuhatajaga.

Siis jõudis üksteise nime, elukohta ja vanust küsida

Või libistada silmad üle meili, mõeldes sisu asemel

ning seejärel natuke ühiselt tegutseda. Edasi tulid

merevee temperatuurile. Mina tegin nii – ja ostsin

poest välja emad, toidukotid käes, ja viisid oma võsu-

tütrele ilusad pruunid koolikingad, kuigi kool palus

kesed tihti keset kõige magusamat suhtlust ära. See

eraldi kirjas tekitada lapsele ainult mustad, vormi

kuulus asja juurde. Kui uus sõber elas sinu lähedal,

juurde määratud jalatsid. Juba teisel koolipäeval sai

võisid teda ehk samas paigas jälle kohata. Paljusid ei

laps jalavarjude pärast noomida. Kusjuures mitte

näinud sa enam kunagi, aga paarkümmend minutit

õpetajalt, vaid rohkem teadlike vanematega klassi-

oli teil koos olnud väga äge olla.

kaaslastelt.

Tänapäeva laps kogub endale veel rohkem sõpru.

Eraldi tahaksin mainida lapse kõneoskust ja sõna-

Aga need on paraku kahemõõtmelised ja sõbrusta-

vara. Vastavat kirjandust, äppe ja mänge on pinude

vad ainult siis, kui kuskil on wifi leviala. Ekraanise-

viisi. Aga isegi kui koolimineja teab sõna „sõprus“

mudega hästi toimetulev koolieelik näeb lasteasu-

kohta mitut sünonüümi, pole neist tuhkagi tolku, kui

tusest ja trennist vabal ajal järjest vähem lihast ja

lapsel puudub oskus neid rakendada. Last kooliks

verest eakaaslasi. Koostööoskused arenevad ikka.

koolitav pere saab teha väga palju, et nende kallis-

Aga nende vorm erineb kõvasti sellest, mida nõuab

vara julgeks näiteks kaaslast (aga ka õpetajat) kiita,

kooliminek ja sealne sotsiaalsus. Õpetaja juttu ei saa

tunnustada, öelda häid sõnu õige asja eest. Oi, kui

tagasi kerida nagu YouTube´i videot. Ebaviisakas on

toredad sellised lapsed on! Ja veel toredam, kui see

katkestada, pillata kommentaare nagu suhtluskesk-

oskus ei roosteta ka suureks kasvades.

konnas loomulik. Koolis esmatähtis oskus keskendu-

Kokkuvõttes tahaks MTÜ Lastekaitse Liit meenu-

da ja süveneda ei ole V-reaalsusele üldse iseloomu-

tada, et vanem ja pere on koolilapse kõige suuremad

lik. Ja kui asi kurjaks kisub, puudub võimalus logida

sõbrad. Ja lapsed omakorda nende omad. Ja et kool

end välja ning aeg maha võtta.

on selline vahva sõber, kellega peaks suhtlema kogu

Paljud kodused lapsed õpivad kooliks vajalikku

aeg, ammu enne esimese veerandi lastevanemate

ainult pereringis. Ka lasteaia või -hoiu lapse puhul

koosolekut.

sõltub eeskätt lähedastest, kas ta kohaneb koolis

Nii et tehkem sõbrakuu mitte ainult veebruarist,

kähku või hakkab mükse saama. Niisiis ei piisa,

vaid ka augustist. Puhakem ja sõbrustagem, mõeldes,

kui ajutiselt suletud arvuti ette tekib kolmik suur,

et tarkusepäev on päris lähedal.

33

Lastekaitse Liidu laagrites puhkavad ka keerulised lapsed Ivar Edala psühholoog, tugiisik laagriprogrammides Laagriprogrammide raames saabu-

ja või lapsevanemaga, kui olukord seda

vad Remniku noortelaagrisse puhka-

nõuab. Vajadusel vestleb lapsega laagri

ma eri vanuses lapsed. Eelmisel aastal

juhtkond ning äärmine võimalus on laps,

osales Remniku noortelaagri laag-

kelle korrarikkumised hakkavad segama

riprogrammides kokku 1302 last ja

laagri normaalset toimimist koju saata –

sotsiaalprogrammi alusel osales laag-

sellest on teadlikud ka vanemad.

rivahetustes kokku 685 last.

Mida lapsele laagrisolek annab?

Lastega

peredele

suunatud

sot-

Laagriprogramm

„Heureka!“

on

siaalprogrammi kaudu olid abiks oma-

2017.a. üles ehitatud nii, et see sisaldaks

valitsuste lastekaitsetöötajad ja asendus-

iga päev hetki, mil kogu laager saab kok-

kodude võrgustik, kelle kaudu toimus

ku – lipuplatsil toimub ühisvõimlemi-

laste arenguks suunatud programmide

ne-tants muusika saatel, lipu heiskami-

ettevalmistus, valik, nõustamine ja laste

ne selle päeva sünnipäevalaste poolt ja

osaluse toetamine. Kuna laagriprogram-

tublimate tunnustamine. Samuti toimub

mides on suur keeruliste laste osakaal,

õhtul ühiselt lipu langetamine.

on sedavõrd rohkem ka probleeme,

Iga päev toimuvad planeeritult eri-

mida laagripersonalil tuleb lahendada.

nevad ettevõtmised – spordivõistlused,

Enim on päevakorras probleemne käitu-

ühine meisterdamine, loomingukonkur-

mine, kaaslastega läbisaamine ja laagri

sid, Teaduskeskus Ahhaa etteasteted.

kodukorra järgimine. Esineb ka kooli-

Laagriprogrammi „Heureka!“ pakub hu-

kiusamise laadset tegevust, öörahu ajal

vitavale tegevusele lisaks meeskonnatöö

hoonetest lahkumisi ja ka suitsetamist.

ja üksteisega arvestamise harjutamist –

Laagripersonal rakendab oma töös las-

neid oskusi läheb noorel vaja ka edaspi-

tega tavapedagoogika võtteid ning kasu-

dises elus.

tab ka ööpäevaringselt laagris viibiva

Iga rühm sõnastab ja paneb laagri al-

tugiisiku abi, kes suhtleb lapse esinda-

gul rühmaõpetajate abiga kirja reeglid, 44

mida laagris olles järgida – need on igas

gama laste turvalisuse ja tervise. Laagris

toas nähtaval kohal ja neist püütakse kin-

on alaliselt kohal ka meditsiinitöötaja.

ni pidada. Loomuliku osana kuuluvad

Laagri kodukord ongi loodud eelkõige

laagripäeva ka kolm söögikorda, millele

sellest, et tagada kõikide laste turvalisus.

lisandub ka rühmades jagatav õhtupala.

Kodukorra rikkumiste puhul on tulnud

Kellel on veel isu maiustuste järele, saab

lapsi ka reaalselt koju saata – olgu põh-

õhtul külastada puhvetit.

juseks pidev öörahu häirimine, kaaslas-

Iga-aastaseks traditsiooniks on kujune-

tele psüühiliste või füüsiliste traumade

nud päästeametnike külaskäik laagrisse,

tekitamine või öörahu ajal oma rühmast

mille käigus tutvustatakse päästetehni-

lahkumine. Lapsevanemad ja lapse esin-

kat, räägitakse tuleohutusest, tegutsemi-

dajad peaksid kindlasti enne lapse laag-

sest erinevate õnnetuste korral, esmaabi

risse saatmist tutvuma laagri kohta ko-

andmisest, korraldatakse teatevõistlusi

dulehel oleva infoga ja

ja kontrollitakse laste teadmisi.

laagrit neil teemadel vestlema.

Päeva lõpuks on tavaliselt planeeritud

lapsega enne

Kui laagri lõppedes lapsevanem või

disko, mida lapsed ka väga ootavad.

hooldaja lapsele järgi tuleb või teda ko-

Laagripäevadel toimuvad rühmades

dus vastu võtab, siis on ta saanud tagasi

koos õpetajaga hommiku- ja õhturingid,

lapse, kes on kindlasti rikkam teadmiste

kus räägitakse ka rühmas aset leidnud

ja kogemuste poolest, oskab ise midagi

negatiivsetest sündmustest – tavaliselt

meisterdada ning loodetavasti on enam

on nendeks erinevad korrarikkumised.

kinnistunud ka meeskonnatöö oskused.

Laste turvalisus on olulisim

Lapsed saavad meie laagris tahes-taht-

Tähtis on, millega ja kuidas laagris aega

mata ka keeleõpet, sest erinevast rahvu-

sisustatakse. Väga oluline on seejuures

sest laste vahel toimub laagris pidevalt

tagada ööpäevaringselt ka laste turvali-

ka keeleline lõimumine.

sus. Kui lapsevanem või lapse esindaja

Lastekaitse Liidu Lastelaagrites väär-

on lapse laagrisse saatnud, ei tohiks ta

tustatakse sisukat ajaveetmist, sest ela-

muretseda tema hoolealuse heaolu, elu

mus pakub elus ja töös vaheldust ning

ja tervise pärast. Olgu tegu siis üritus-

uut õpikogemust. Meie tegevusmotoks

tega rannas, ujumise, spordivõistluste,

on: Elamus = Kogemus

vaba aja veetmise või öörahu järgse ajaga, peavad rühmaõpetajad igal juhul ta55

Mida peaks teadma ja mida kaasa võtta laagrisse minnes?

Ivar Edala

psühholoog, tugiisik laagriprogrammides

Laagrisuve puhul tuleb kõige olulise-

kaasas piisavalt riideid, sokke ja ilmale

maks pidada, et laps tahab ja on val-

vastavad jalanõud. Sokkide puhul peaks

mis laagrisse minema. Ei ole harvad

arvestama vähemalt ühe paari päeva

juhtumid, kus juba esimestel päeva-

kohta pluss üks lisapaar, samuti peaks

del koju tikkuva lapsega vesteldes

olema kaasas vajalikus koguses vahetus-

selgub, et tegelikult otsustasid lapse

pesu. Kuna ilmad võivad olla muutlikud,

laagrissemineku vanemad...

peaks arvestama asjaoluga, et laps liigub

Loomulikult võib lastel ka muidu esi-

väljas ka peale vihmasadu ehk kaasas

neda kohanemisraskusi, kuid alati saab

võiks olla jalanõud, milles jalad püsiksid

talle pakkuda võimalust sel perioodil

kuivad, samuti võiks olla ühes vettpidav

rohkem suhelda vanematega, võimal-

jope või vihmakeep. Arvestama peaks

dada individuaalset tegevust, ööbimis-

ka jahedamate ilmadega - soe kampsun

võimalust toas, kus on vähem lapsi jne.

või pusa kuluksid marjaks ära – siis on

Paljudel juhtudel probleemid lahenevad

vähem ka külmetumisi.

ühe või kahe päevaga.

Kui peale sajust ilma on paratamatult

Enne kui hakata asju pakkima, peaks

riided märjad, siis oleks hea, kui laps

vanem tutvuma laagri kohta käiva in-

saaks kuivama pandud riiete asemel sel-

foga – tavaliselt on kõik vajalik olemas

ga panna varukomplekti, sest alati ei ole

laagri kodulehel. Oluline on lapsega rää-

võimalik kõiki märgi riideid korraga ja

kida laagri kodukorrast ning kindlasti

kohe ära kuivatada. Samuti peaksid kõik

sellest, mida laagris olles teha ei tohi.

kaasa võetud riided olema puhtad ja ter-

Laps peaks teadma ka seda, et laagris ol-

ved.

les pöörduks ta kõikide probleemidega

Laagrilised loodavad, et rannailma-

esmalt oma rühma õpetaja poole.

le, mistõttu oleks rannariided ja suur

Lapsel peaks laagrisse tulles olema

saunalina samuti hädavajalikud. Peaks 66

mõtlema sellele, et millist putukatõrjet

anda kaasa just kõige uuemad tehnika-

lapsele kaasa anda, sest kihulasi ja sääs-

vigurid, sest laagrisaginas juhtub tihti

ki on palju.

asjade mahapillamist või unustamist sa-

Kui lapsele on arsti poolt välja kir-

juilma kätte.

jutatud mingid ravimid, mida ta peab

Kindlasti peavad igal laagrilapsel kaa-

regulaarselt võtma, siis tuleks need

sas olema ka isiklikud hügieenitarbed –

talle kindlasti ka laagrisse kaasa anda.

ilma nendeta ei saa lihtsalt hakkama.

Lastekaitse Liidu laagrisse jõudes koh-

Kuigi lapsi toitlustatakse Lastekaitse

tub iga lapsega meditsiinitöötaja, kelle

Liidu laagrites kolm korda päevas ning

kätte nimetatud medikamendid tuleks

lisaks saavad nad ka väikese õhtupala,

anda - tema omakorda tagab nende

milleks on puuvili, kohuke vms võiks

igapäevase andmise lapsele. Loomuli-

võimaluse korral anda lapsele kaasa tas-

kult on lapsevanemal vajalik ankeeti

kuraha, mille eest ta saaks laagri puhve-

vastav info ka kirja panna, lisades ka

tist soovi korral osta endale jäätist, küpsi-

võimalikud terviseriskid nagu toiduai-

seid, šokolaadi või karastusjooki – raha,

nete talumatus, allergiat tekitavad tin-

nii nagu ka muu väärtusliku saab laps

gimused jms.

anda hoiule oma rühma õpetaja kätte.

Kuna lapsed võtavad laagrisse tulles

Väiksemad lapsed võiksid laagrisse

kaasa nutitelefonid ja mõni ka tahvelar-

kaasa võtta oma lemmikkaisuloomad,

vuti, siis peaksid vanemad kaaluma, kas

siis on uni kindlasti parem.

77

31. juulil stardib neljandat korda Tallinn Reval Rotary Klubi eestveetav Päikeselaager Kristel Voltenberg TRRK charterpresident, Lastekaitse Liidu vanematekogu liige

88

Tallinn Reval Rotary Klubi peami-

Lapsed vanuses 7-14 aastat, nii ees-

seks heategevuslikuks suunaks on

ti- kui venekeelsetest peredest, jõua-

asutamisest alates olnud vähekind-

vad kaheksapäevasesse suvelaagrisse

lustatud

toetamine.

koostöös kohalike omavalitsuste laste-

Ühekordsete väiksemate projektide

kaitse- ja sotsiaaltöötajatega. See annab

ja heategevuslike ürituste korralda-

kindlustunde, et abi jõuab just nende

mise kõrval kutsuti aastal 2014 ellu

lasteni, kes seda kõige enam vajavad.

programm Päikeselaager, mille si-

Lastekaitsetöötajatelt ja lapsevanema-

suks puudustkogevate perede lastele

telt endilt saadud tagasiside kohaselt

suvelaagrite korraldamine koostöös

on eeskätt suvine koolivaheaeg puu-

Lastekaitse Liiduga Remniku õppe-ja

dustkogevatele peredele toimetulekuks

puhkekeskuses Peipsi kaldal. Täna-

ning lastele eakohaste tegevuste pakku-

seks on programmis osalenud ligi 600

miseks raske. Kui kooliperioodil on õp-

last, sel aastal lisandub 220.

pijatele tagatud vähemalt üks soe toidu-

perede

laste

99

kord, lisaks võimalus käia huviringides,

Sillamäelt, tasuta. Lastele on organisee-

mis tasuta või minimaalse tasu eest, siis

ritud tore bussireis Remnikule ja taga-

suvel, eriti, kui peres kasvab kaks või

si, kõigil kaheksal päeval neli maitsvat

enam last, on olukord keeruline. Soo-

toidukorda, haaravad ja harivad tege-

vib ju iga laps, vaatamata pere võima-

vused läbi kõigi päevade. Uutest sõpra-

lustele, võtta osa toredatest üritustest

dest ja suurepärasest loodusest Eesti-

ning sügisel kooli naastes jagada sõp-

maa suurima järve kaldal, mida lapsed

radega mõnusaid suveseiklusi. Paraku

hellitavalt suureks mereks kutsuvad,

on suvelaagrid enamasti tasulised, ta-

rääkimata!

suta sotsiaaltuusikuid ei jagu kaugeltki

Laagriprogrammi läbiviiva meeskon-

kõigile soovijatele ning mitme põngerja

na komplekteerib Lastekaitse Liit. Sin-

laagrisse saatmine võib kasinama eel-

na kuuluvad vastava ettevalmistuse ja

arvega perede jaoks osutuda lausa või-

erialase kogemusega kasvatajad, samu-

matuks.

ti noored vabatahtlikud. Programmi al-

Päikeselaagrisse on oodatud igal aas-

gusest on sellest vabatahtlikena osa võt-

tal kuni 220 last, lisaks Tallinnale vii-

nud ka korraldajad ise – Tallinn Reval

masel kahel aastal ka Kohtla-Järvelt ja

Rotary Klubi teotahtelised naised, kes 10 10

planeerivad oma suvepuhkused juba

Fond, millest finantseeritakse kõik ku-

neljandat aastat laagrit silmas pidades

lud, mis seotud laste laagris osalemi-

ning sõidavad suure rõõmuga koos las-

sega. Välja on antud ka ühekordseid

tega Remnikule.

toetusi erialaringides või laagrist algu-

Naised ei pea paljuks panna käed kül-

se saanud huvitegevustes osalemiseks.

ge laagriprogrammi koostamisse ning

Klubi liikmed rahalist tasu ei saa. Küll

heade toetajate leidmisesse aastaring-

on naiste sooviks, et laagrist saaks igal

selt. Klubi peamine roll ongi leida ra-

aastal osa veelgi enam lapsi ning prog-

halised vahendid, et finantseerida laste

rammi oleks võimalik laiendada ka ena-

laagris osalemine ning tagada projekti

matele kohalikele omavalitsustele.

jätkusuutlikkus. Alates 2015. aasta ok-

Samuti

hoolitsevad

klubiliikmed

toobrist korraldatakse pidulikku Päi-

sponsorite eest, kes mitte ainult raha,

kesegalat, mille käigus viiakse läbi ka

vaid ka oma oskuste ja teadmistega las-

heategevuslik oksjon. Kõik selle ja ka

te suve rikastaksid. Projekti algusest on

väiksemate ürituste tulud suunatakse

lapsi laagris rõõmustanud Liivi Lahe

laagri toetuseks. Rahaliste vahendite

Kalanduskogu, mille eestvedaja, kes sa-

haldamiseks on loodud Päikeselaagri

muti klubi liikmeskonda kuulub, on las11 11

tega koos valmistatavate kalaburgerite-

guid, mis päädisid võistlustega ja tubli-

ga teeninud aplausi ka neilt lastelt, kes

mate autasustamisega.

varem kala ei söönud. Juba teist suve on

Väikestele preilidele on elevust pak-

laagrisse oodatud tunnustatud maad-

kunud kosmeetikute töötoad. Tunnus-

lustreenerid, kes jagavad algteadmisi

tatud kosmeetikud ja jumestajad rää-

maadlusest, aga ka lihtsalt liikumise

givad, kuidas hoolitseda oma näonaha

olulisusest. Üldse algab elu igal hommi-

eest ning teha õrna jumestust. Alati kõ-

ku laagris koos laagrilipu heiskamise,

neletakse ka üldisest hügieenist ning

sünnipäevalaste õnnitlemise ja möödu-

sellest, kuidas kanda hoolt käte ja jal-

nud päeva parimate äramärkimisega,

gade eest ning seda lihtsate koduste va-

lõbusa virgutusvõimlemisega, mida li-

hendite abil. Popid on sõbrapaela ning

saks kasvatajatele ja lastele endile, vii-

märkide valmistamise töötoad, samuti

sid möödunud aastal läbi nii Korrus3

maalimine. Maanteeamet on sel aastal

kui ka Tallinn CrossFit ja Rocca al Mare

lubanud püsti panna jalgratta vigur­

Tennisekeskuse treenerid. Head abili-

raja, kus lastel on võimalik proovile

sed korraldasid ka sportlikke treenin-

panna oma sõiduosavus ja täpsus ma12 12

dalala kiirusel. Lisaks on plaanis rää-

kaasa võtta ning kodus õdede-vendade

kida kiivri kandmise vajalikkusest ja

või sõpradega jagada.

ohutust liiklemisest. Väga populaar-

Õhtused tegevused peale õhtusööki

sed on esmaabi töötoad, mis toimuvad

on laagris eriti oodatud. Päeva jooksul

ka sel aastal. Apollo Kino, kes sel aas-

ettevalmistatud eeskavad ja väikesed

tal projektiga liitub, kingib lastele ki-

võistlused päädivad üleüldise diskoga.

noelamuse, raamatupood muudab aga

Ägedaid elamusi pakuvad nii väikse-

kodused õhtud multifilmide DVD-ega

mad kui suured ja ikka nii, et kõik lap-

ägedaks.

sed tegevustesse kaasatud.

Raamatupoe kaasabil saab täiendust

Päikeselaagri

kohta

saab

aasta-

ka laagri raamatukogu, mis loodi klu-

ringselt infot laagri kodulehelt www.

bi naiste eestvõttel kaks aastat tagasi

paikese­laager.ee, uusimaid uudiseid

ning kuhu saab aastaringselt anneta-

jooksvalt Facebookist. Avatud on ka

da koju seisma jäänud laste- ja noor-

annetustelefon.

teraamatuid, aga ka lauamänge. Raa-

kõigile senistele toetajatele ootavad

matukogu idee on, et väga meeldinud

Päikeselaagri eestvedajad ka uusi tore-

raamat võib laps laagrist enesega ka

daid kaasa­elajad.

13 13

Koos

tänusõnadega

Fotod: Kadri Kaldma, Tallinn Reval Rotary Klubi liige

Lõuna-Järvamaa õpilasmalevas omandavad noored tööoskusi Erika Teras Türi Lastekaitse Ühing; Türi Noortekeskusvanematekogu liige

14 14

Tee töö ja näe vaeva, siis tuleb ka ar-

Käesoleval suvel liitus Lõuna- Järva-

mastus… need Anton Hansen Tamm-

maa Õpilasmalevaga ka kaks Väätsa

saare kirjasõnad on saatnud mitmeid

rühma.

põlvkondi. Nüüdisaegsem oleks öel-

Lapsed töötasid neli tundi päevas kok-

da, tee tööd ja näe vaeva, siis tulevad

ku kaks nädalat. Neile maksid palka nii

teadmised, oskused ja vilumused,

Türi, Imavere kui ka Väätsa vald alam-

mis aitavad noort tulevases elus: mit-

palga alusel.

te ainult tööelus, vaid elus üldse.

Lisaks pakutakse malevas lastele ka

Türil korraldatakse lastele töö- ja puh-

kultuuriprogrammi, mida rühmad kas

kelaagreid alates eelmise sajandi vii-

isekeskis või kõik koos soovivad läbi

masest kümnendist. Nende algatajaks

viia. Türi valla noored seiklesid vasta-

ja initsiaatoriteks olid Türi Huvikooli

vatud Elamuspargis ja augustis läheme

töötajad. Lõuna- Järvamaa Õpilasmalev

end suvekuumusest jahutama Jääaja

kasvas välja MTÜ Lastekaitse Liit pro-

keskusesse ja parvetama imekaunile

jektipõhiste tegevuste toetamisest.

Saadjärvele.

Seega on juba pea 25 aastat õpilased

Noorsoostrateegia

suviti leidnud tööd meie piirkonnas.

2013

sõnastas

aastateks

noorte

2006-

töökasvatuse

Tippperioodina saab välja tuua aastad

mõiste, mis on mitmekülgsete meetme-

2007- 2009, mil tööd sai 120- 130 õpilast.

te kaudu noorte tööhõive valmiduse

Seda arvu suurendas veelgi RMK Purila

tõstmine ning noorte olukorra paran-

taimla, kus töötas 20 - 30 õpilast.

damine tööturule sisenemisel.

Viimastel aastatel on õpilasmalevad

Noortevaldkonnas on eesmärk võt-

olnud suhteliselt stabiilsed: neli rühma

ta fookusesse edukus tööturul. See on

Türi vallas ja kaks Imaveres. Mõnel su-

noorte konkurentsivõime tõstmine ja

vel on tööandjana lisandunud ka OÜ Es-

noorte tööeluga kokkupuute suurenda-

tonia ning OÜ Elise Aed.

mine.

Türi linna sünnipäeval avatud noortekohvikus “Segasumma kohvik” pakkus segatoitu nii soolaseid kui ka magusaid ampse, tervislikku, jahutavat ja janukustutavat.

Pildil vasakult Triin Sooäär; Kirke Perillus, Egle Mjakiš ning Katrin Rootslane.

15 15

Tore on tõdeda, et 15-aastastel ettevõtlikumatel noortel on juba töökogemusi, mida tööandjale ette näidata.

Praktikuna võiks öelda, et ei ole vaja

siis sealjuures ka saadetavad infot jäl-

ainult kokkupuudet ega ametite tegevu-

gida ning tähtajaliselt toimida. Need ei

se vaatlusi, vaid ise praktiliselt midagi

ole just otseselt tööoskused, kuid toime-

ära teha.

tulek kindlasti, edukas eeldus sisenemi-

Heakorratööd õpilasmalevas õpeta-

seks tööturule.

vad erinevaid töövõtteid ja lisaks pa-

Noortekeskuse ümbruse riisumisel

nevad ka noori mõtlema, kuidas saab

saavad noored oskuse käsitseda reha,

kiiremini, korralikumalt ning ennast

omandavad vilumise lehtede kotti top-

säästvamalt töötada.

pimisel, tegutsedes kiiresti ja väiksema

Viimastel aastatel palume õpilasma-

energiakuluga. Täienevad ka oskused

levasse kandideerimisel lisaks ankee-

püsivuses, tegevuse lõpule viimiseks ja

dile ja lapsevanema loale kirjutada ka

täieneb ka teiste töö hindamise ja austa-

CV. Nii korraldame Töötukassa eestve-

mise oskus.

damisel töötube ning ka nutiseadmed

Noortekeskuse noored valmistavad

on selle koha pealt võimsaks abiliseks.

ette ja viivad läbi noortekohvikut Türi

Osaleda tuleb vestlusel, kus vaatamata

linna sünnipäeval 2. juulil ja ka teistel

oma noorele eale ning vähesele tööko-

üritustel. Selleks koostatakse menüü,

gemusele noppida oma oskustest välja

valmistatakse toidud ning noored ise

just parim ja sobivaim. Tore on tõdeda,

müüvad. Noortejuht toetab noorte tege-

et 15-aastastel ettevõtlikumatel noortel

vust mõtte ja hea sõnaga. Sellise prakti-

on juba töökogemusi, mida tööandjale

lise tegevuse kaudu areneb planeerimi-

ette näidata. Siinkohal on ka oluline ja-

se oskus ja ühtlasi saadakse müügitöö

gada oma kontakte: e- mail, telefon ning

kogemust.

16 16

Noorte vabatahtliku töö võimalusi pakub Noortekeskus samuti arvukalt. See

Ei ole vaja ainult

on eraldi teema.

Tööeluga kokkupuutumiseks on noo-

kokkupuudet ega

rel vaja panna pea tööle, käärida käised üles ja asuda töö kallale. Nii toimubki

ametite tegevuse

tööhõivevalmiduse tõus ja sujuv sisene-

vaatlusi, vaid ise

mine tööturule. Tööoskus on võti tule-

praktiliselt midagi

vikku!

ära teha.

Pilte Lõuna-Järvamaa Õpilasmalev 2017 töösuvest leiad Türi Noortekesku-

Kohvik 23. juulil Türi kiigepargis toimunud Päikeseloojangu kontserdil.

se facebooki lehelt. h t t p s : / / w w w. f a c e b o o k . c o m / T ü ri-Noortekeskus-150474395009269/

17 17

Lastekaitse Liidu noortekogu liige Linda Tälli: “On ainult üks märksõna: räägi!”

Gertha Teidla-Kunitsõn MTÜ Lastekaitse Liit, võrgustiku koordinaator

18 18

Lastekaitse Liidu Noortekogu liige,

Kuna tihti puudutavad teatud muutu-

Tallinna Prantsuse Lütseumi 9a klas-

sed meid ja meie tulevast täiskasvanu-

si õpilane Linda Tälli on vaatamata

iga, siis oleks suur pluss, kui saaksime

noorele eale esindanud Eestit palju-

juba praegu oma tulevikku mingil mää-

del rahvusvahelistel seminaridel ja

ral kavandada ja kontrollida.

konverentsidel ja on aktiivne oma arvamuse avaldamisel.

Kas sa oskad hinnata või oled taju-

Linda kogemust uuris Gertha Teid-

nud ka erinevust selles osas, kuidas

la-Kunitsõn.

on lapsed ja noored Eesti erinevates paikades, organisatsioonides või

Miks sa tegeled laste ja noorte ar-

omavalitsustes kaasatud? Kuidas on

vamuse jõudmisega täiskasvanute ja

see olukord võrreldes kaasatusega

ekspertideni? Miks see sinu arvates

mujal Euroopas?

vajalik on?

Hiljuti aitasin Lastekaitse Liidu bü-

Meil, lastel ja noortel, ei ole praegu-

roos sisestada arvutisse ühe uuringu

sel eluetapil kuigi palju sõnaõigust ega

vastuseid, mis keskendus laste ja noor-

võimu otsuste langetamistel ning nen-

te kaasamisse. Need ei olnud küll kõik

de teoks tegemistel, kuid see ei tähenda,

tulemused, kuid siiski sain ma ülevaate,

et meil puuduvad seisukohad. Põhjus

mida lapsed ja noored vanuses 10-15 ar-

miks mina tegutsen kui sõnumitooja-

vavad. Minu rõõmuks olid enamus lap-

na, on tahtmine seista nende eest, kes

si ja noori saanud võimaluse anda oma

ei saa elada täisväärtuslikku elu ning

panus ümbruskonna kujundamisele.

pole ka võimalusi ja/või enesekindlust

Minu kurvastuseks ei olnud enamus

seda muuta. Eurostati statistikaand-

aga üldse teadlikud, et nende koduko-

meid vaadates on ilmselge, et selliste

has tegutsevad noortekogud, väitlusklu-

inimeste arv Euroopas on ikka veel lii-

bid, noorteorganisatsioonid. Sellest jä-

ga kõrge.

reldan ma, et kaasamine ei pruugi olla

Oleks loogiline, kui näiteks linnavalit-

seal nii suur.

sus tahab ehitada uut mänguväljakut,

Mujal Euroopas on kaasamine kind-

siis nad küsivad lastelt endilt nende

lasti palju suurem, sest rahvusvahelistel

mõtteid, mitte ei arvesta ainult ehitaja-

üritustel kohtan ma palju noori samade

te või kolleegide omadega.

riikide erinevatest organisatsioonidest.

19 19

Kindlasti mängib rolli ka riikide suu-

ganud on andmine lastele ja noortele kõ-

rem pindala ja rahvastiku tihedus.

nelemise võimalus. See on ka tegelikult ka põhjus, miks ma olen saanud osale-

Kuidas mõjutab sinu osalemine

da 15-aastasena sellistel suurtel rahvus-

üle-euroopalistel üritustel laste ja

vahelistel üritustel. Noorte seisukohaga

noorte heaolu Eestis?

arvestamine on teistsugune probleem.

Minu osalemine üle-euroopalistel üri-

Tihtipeale on noored lihtsalt “dekorat-

tustel aitab kindlasti tõsta ja parandada

siooniks” ja näitamiseks, et esindatud

Eestis elavate laste ja noorte heaolu nii

on kõik vanusegrupid.

Eesti kui ka Euroopa tasemel. Üritustel

Õnneks hakatakse sellest probleemist

kuulates, kaasa rääkides ja ka nende

üle saama ja lastel on aina rohkem või-

organiseerimistel saan oluliselt palju

malusi osaleda paneeldiskussioonides,

kogemusi, mõtteid ning teiste inimeste

töötubades, aidata ürituste korralduses

lugusid nende elust. Niimoodi alati sil-

jpms.

maringi laiendades, saan uusi teadmisi

Viimati, kui osalesin Brüsselis FRA

rakendades Eestis efektiivselt tegutse-

sümpoosionil, tuli mulle suureks ja

da, sealhulgas sisurikkamalt kõneleda,

meeldivaks üllatuseks professionaal-

omavanustega paremini koos.

ne ettevalmistus. Päev enne peaüritust

Praeguseks olen osalenud konverent-

tegime noortegrupiga kurnava vaimse

sidel, mis keskenduvad tervele Euroopa-

mõtlemise päeva, kus arutasime algu-

le ja selle jõukuse ning õitsengu kasva-

sest lõpuni paneeldiskussioonides esi-

tamisele. Niimoodi saavad ka eestlased

nevad teemad endale arusaadavalt läbi.

uutest muutustest osa. Seda küll kaud-

Minule meeldiva üllatuse valmistas see,

selt, kuid vähemalt ei jää me arengust

et meile anti ülesandeks ette valmista-

maha.

da küsimusi ja arvamusavaldusi, mida tahame avalikult esitada panelistidele

Missuguseid tulemusi oled sa näi-

ja ka lihtsalt sümpoosiunil osalejatele.

nud, osaledes nüüdseks juba mitmel

See aga näitab, et lapsi ja noori julgus-

rahvusvahelisel üritusel, mille ees-

tatakse oma seisukohti kõva ja julge

märgiks on laste ja noorte arvamuse

häälega välja ütlema, mida ma loodan

kuuldavaks tegemine?

hakatakse ka igal pool mujal aina tihe-

Kõige suurem muutus, mida olen mär-

damini tegema.

20 20

Kuidas sa noorena teed ennast täis-

head tagasisidet, kuid olen 100 protsen-

kasvanutele kuuldavaks? Kuidas suh-

ti kindel, et nii mõnelegi ei ole ma nii

tuvad sinusse kui nooresse täiskasva-

meelepärane isiksus. Kuid see on täiesti

nud ja oma ala eksperdid?

normaalne ning mul on isegi hea meel,

Ennast täiskasvanutele kuuldavaks

et selliseid inimesi leidub, sest siin saab

tegemine on lihtsamast lihtsam. On ai-

nendega pidada intelligentselt argu-

nult üks märksõna: räägi. Mitte kusagil

menteeritud vaidlusi.

pole mingit kohustust oma mõtete en-

Olles täiesti aus, siis need täiskasva-

dale jätmiseks. Kui keegi pahandab sel-

nud, kellega olen ma koos töötanud nii

le üle, et sa tahad arutelust osa võtta, on

Eestis kui ka rahvusvaheliselt suhtuvad

see tema mure. Ainukese asjana peab

minusse kui oma kolleegi ühiste ees-

hoolikalt läbi mõtlema, mida millal kus

märkide ja tõekspidamistega. Kindlas-

öelda, kuid kui see on endale arusaada-

ti tulevad minu mitte nii suur vanus ja

vaks tehtud, let the world be your stage.

kogemustepagas mõnes kohas takistu-

Minusse kui nooresse suhtuvad täis-

seks, kuid see ei ole siiski põhjus, miks

kasvanud ja oma ala eksperdid erine-

peaks mind ja mu eakaaslasi teistmoodi

valt. Õnneks olen ma saanud siiamaani

kohtlema.

21 21

NĂľuandeid esimesse klassi mineva lapse vanemale Kairi Koolme klassiĂľpetaja

22 22

Varsti-varsti alustab sinu laps esimest

asjade eest hoolitsema, et õiged õuerii-

korda kooliteed, käies seda veel pal-

ded koolipäeva lõpus selga saavad või

ju-palju aastaid. Ometi on see kõige

koolikott koduteel poodi ei ununeks.

esimene ikka kõige erilisem – kõik on

Lapsele võiks selgitada, et müts ja sall

uus septembrikuus. Paraku ei ole kõik

asugu jopekäises, jope ise aga nagis, mit-

uus ainult päikseline, sekka satub

te põrandal või pingil. Ka jalanõusid ja

ikka ärevust ja äikest ka. Mida teha,

kehalise kasvatuse riideid tuleb koolis

et päikest oleks rohkem kui äikest?

ise vahetada, vajadusel ka paelu sidu-

Järgnevast artiklist leiad mõned soo-

da või nööpe avada-sulgeda. Kui lapsel

vitused, et peagi saabuvasse elumuu-

on esialgu raskusi paelte või nööpidega,

tusesse kergemini sisse elada.

siis tasuks varuda krõpsudega spordija-

Kooliminekuni keerleb lapse elu pea-

lanõud ja talvesaapad ning jälgida, et

miselt mängimise ümber. Tal ei ole ol-

sporditunni päeval ei kannaks laps roh-

nud vajadust ise jälgida, kuhu ja mis

kete nööpidega riideid, mille avamiseks

ajaks jõudma peab, mis asjad kaasas

või sulgemiseks kuluva aja tõttu laps

või seljas peavad olema, kust ja millal

üksi riietusruumi pusima või isegi nut-

süüa saab jne. Algav koolilapse elu toob

ma jääb ja tundi hilineb.

kaasa palju uut igapäevases elukorral-

Jälgi, treeni, märgista – ikka koos lapsega

duses, peamiselt just vastutuse, ise hakkama saamise ja eneseteeninduse osas.

Õpetajad üldjuhul lapsi igapäevaselt

Lisaks kaasneb koolieluga ka palju uusi

koolis ei riieta, kuigi erandkorras ikka

inimsuhteid.

abistavad. Seetõttu ei pruugi õpetaja

Iseseisvus tuleb kasuks

esimesel hetkel märgatagi, et kellegi ri-

Kas ja kui stressirohkeks kujuneb

vist puudumist. Kodus tasub nii paelte

koolitee algus, sõltub paljudest teguri-

sidumist kui ka nööpide sulgemist järje-

test. Näiteks sellest, kui palju on laps

pidevalt treenida. Riided ja koolitarbed

juba varem iseseisvalt tegutsenud – on

iga üksiku pliiatsi ja kustutuskummini

ta ehk käinud ringides-trennides, kuhu

välja tasub lapse nimega märgistada,

tuli ise kohale minna, minekul-tulekul

sest ära hakkavad asjad kaduma niikui-

oma kotti pakkida ja ise riietuda. Sellise

nii. Oma märgi või nimega asja leiab

kogemuse puudumisel kujuneb muutus

laps või ka vanem taas üles. Nimetuna

suuremaks, kuna tuleb hakata ise enda

kadunud asjade asemele tuleb lõputult 23 23

uusi soetada - pliiats on ära veerenud,

varem üksi käinud, tuleks koolitee juba

dressipluus ei tea kuhu ununenud.

augustis nii mõnelgi korral ühiselt läbi

Kui kaugel asub tulevane kool kodust?

käia. Nii on lapsel oleks sügisele julgem vastu astuda. Muidugi saate veel ka sep-

Kui koolimaja asub kodu lähedal või

tembris koos kooliteed läbida, enne kui

on laps sama teed mööda juba aastaid

laps päris iseseisvalt hakkab kooli mi-

näiteks lasteaeda jalutanud, ei tekita

nema, aga suvel ilma tagant kiirustava

koolitee lisastressi. Kui ema-isa hakka-

kellajata on see samuti kasulik. Saate

vad last autoga kooli ette ja sealt koju

koos näha ja arutada kui kaua koolimi-

sõidutama, ei saa see tee ka vähemalt

nek lapsel tegelikult aega võtab – nii os-

lapse jaoks stressirohke olema. Küll aga

kab ta kooli alguses juba aega täpsemalt

tasub lapsevanemal juba ette arvestada

arvestada.

Kuidas mõnede stressi­ tekitajatega juba enne kooli algust toime tulla?

kooli ümbruses valitsevate varahommikuste ummikutega, mis kaovad umbes samal hetkel, kui algavad koolitunnid.

Seega peaks autoga minejad vähemalt

Kui laps läheb kooli koos lasteaiarüh-

esialgu kindlasti lisaaega ja närve va-

mast pärinevate sõpradega, ei tunne ta

ruma, sest esimestel nädalatel ei taha

end koolis üksi ja võõrana. Kui ta aga

ükski värske koolijüts tundi hilineda.

läheb täiesti võõraste sekka, võib see

See võib lapse kas esimeseks tunniks

tema jaoks rohkem või vähem hirmu-

või lausa terveks päevaks rööpast väl-

tav olla. Muidugi sõltub palju lapsest

ja lüüa, mille tõttu kannatab õppetöö-

– mõni leiab uusi sõpru igalt poolt ja

le keskendumine. Kui aga laps hakkab

uude seltskonda sattudes kohe, teine ei

koolis käima mõne kilomeetri kaugusel

saa võõrastega tükk aega jutule. Sõb-

jalgsi või veelgi kaugemal asuvas koolis

runemisele püüab õpetaja omalt poolt

ühistranspordiga ja ta pole sama teed

kindlasti igati kaasa aidata, aga vähem-

Kui lapsel on hirm õpetaja või koolimaja ees, siis minge kindlasti juba augustis maja ja klassijuhatajaga tutvuma.

24 24

seltsivale lapsele võib uude keskkonda

jat, sest ta ei olegi enam võõras. Kooli-

minek siiski hirmu tekitada. Mõni laps

majas saate koos lapsega vaadata, kus

pelgab võõraid eakaaslasi, teine võõ-

asub garderoob, kus klassiruum, kus

raid täiskasvanuid, kolmas aga võõrast

spordisaal ja kus tualetid. Seda kõike

suurt koolimaja.

tutvustatakse lastele esimesel päeval

Kui lapsel on hirm õpetaja või kooli-

koolis nagunii, aga mõnel lapsel aitab

maja ees, siis minge kindlasti juba au-

varasem ja koos vanemaga tutvumine

gustis maja ja klassijuhatajaga tutvu-

stressitaset kõvasti alandada. Ja ehk ka

ma. Leppige mineku aeg õpetajaga enne

emal – paljud emad pelgavad, kas ikka

kokku ning kindlasti ei ole tal midagi

õpetaja on tore, kas koolimaja on kena,

selle vastu, et klassis teie ja teie lapsega

kas sai õige koolivalik tehtud... Lap-

veidi vestelda ning hirme hajutada, sa-

sevanemate kõhklused ja pinged aga

muti saate koos vaadata koolimaja. Üks

kanduvad lastele edasi, seepärast oleks

või kaks sellist kohtumist teevad lapsest

hea, kui ka ema oma pingeid õpetajaga

ja õpetajast juba tuttavad inimesed ja

tutvumisel vähendada saaks. Rääkige,

nii ei pea laps pelgama võõrast õpeta-

mis teile muret valmistab või mis eripä25 25

keskendumist. Seega peab harjuma erinevate lastega enda ümber ja õppima

Omavaheliste

igasugustes suhetes toime tulema. Va-

suhete teema

nemana püüdke hoida lapsega usalduslikku suhet, et ta teiega oma rõõmudest

võib värskele

ja muredest, sõpradest ja vaenlastest

kooliminejale

räägiks. Tundke lapse tegemiste vastu

võrduda maailma

siirast huvi, küsides temalt koolipäeva lõpus konkreetseid küsimusi, mitte

lõpuga ja segada

lihtsalt, et kuidas täna koolis läks. Pärige, mida laps vahetundides tegi, kelle-

õppetööle

ga mängis, mida uut täna koolis õppis,

keskendumist.

milline tund eriti meeldis ja miks, mida koolis sõi, kuidas bussile ja koju jõudis.

rad on teie lapsel, et õpetaja selle infoga

Uskuge, saate hulga rohkem teada, kui

koolis arvestada saaks. Kuna õpetajad ei

vaid vastusest „Koolis läks hästi!“.

ole kahjuks mõtete lugejad, aitab rääki-

Koolis saavad lapsed „suureks“

mine kindlasti kõiki osalisi. Kui mured

Hirm uue ees võib olla üsna suur, kuid

peaksid ilmnema õppeaasta jooksul, siis

selle vähendamine ei pruugi keeruline

võtke ka kindlasti õpetajaga ühendust,

olla. Võtke lapse jaoks aega, olge olemas,

et rääkida ja ühiselt probleemidele la-

küsige, rääkige ja kuulake. Nii saate tea-

hendusi otsida. Tehke koostööd!

da, mis last kohutab või mis teeb eriti

Sõbrad, „sõbrad“ ja usalduslike suhete tähtsus

rõõmu ja ajab elevile. Rõõmustage koos lapsega või aidake otsida lahendusi, kui

Sügisel saabub teie lapse ellu ka palju

näete muresid. Uue elukorraldusega

uusi inimsuhteid. Sõbrad ja mitte niivä-

harjuvad lapsed ja vanemad ära üldi-

ga head sõbrad, eilsed sõbrad, kes täna

selt ühe kuni kahe kuuga, aeglasemad

enam ei taha sõbrad olla, haiget tegev

kohanejad on ära kohanenud kindlasti

klassikaaslane, kiuslik vanema klas-

vähemalt jõuluvaheajaks. Nautige koo-

si õpilane. Omavaheliste suhete teema

liaega koos lapsega ja püüdke mitte kan-

võib värskele kooliminejale võrduda

da oma kooliaja negatiivseid mälestusi

maailma lõpuga ja segada õppetööle

oma lastele üle, ärge eeldage, et ka tal 26 26

tekivad samad probleemid. Kool, õppe-

ne varasemast oluliselt iseseisvam elu

kava, -vahendid ja -meetodid on aasta-

on tegelikult päris vahva – saab ennast

tega päris palju muutunud.

juba täitsa suure ja tähtsana tunda. Ja

Koolis on tore, seal ainult ei õpita (kui-

laste jaoks ilmselt kõige oodatum muu-

gi ka õppimine on tore), vaid ka män-

tus – koolis ei pea päeval magama nagu

gitakse, saadakse uusi sõpru, tehakse

lasteaias!

nalja, käiakse üheskoos põnevates pai-

Ilusat ja pikka kooliteed nii uutele

kades. Laps saab õige pea aru, et selli-

koolilastele kui nende vanematele!

27 27

Kooliks valmis kooliõe pilgu läbi Inga Raudsepp kooliõde Kooliminek on lapse jaoks suur elu-

poolt väljastatav tervisetõend ja tõend

muutus, kus mängulusti täis laps

teostatud

muutub iseseisvamaks ja keskendub

neerimiste) kohta. Teave lapse tervisli-

õppetööle. Samamoodi on olukord

ku seisukorra kohta annab kindluse nii

uus ka vanema jaoks. Koolis tegutseb

lapsele endale kui ka kooli töötajatele,

lisaks õpetajatele tugispetsialistide

kes häda korral saavad selle alusel õi-

hulgas ka kooliõde. Selles artiklis tut-

gesti tegutseda.

immuniseerimiste

(vaktsi-

vustan koolitervishoiuteenust ja sel-

Reeglina jätkab immuniseerimist koo-

gitan, mida teeb kooliõde. Jagaksin ka

lis riikliku immuniseerimiskava koha-

mõned nõuanded lastevanematele,

selt kooliõde, kes vaatab iga lapse kohta

et õppimine sujuks ja laps end koolis

edastatud andmetest varasemaid im-

hästi tunneks.

muniseerimisi. Lisaks esitab kooliõde

Juba 1946. a defineeris Maalilma Ter-

Terviseametile igal aastal aruande, mis

viseorganisatsioon tervist, kui täielikku

kajastab kõigi selle kooli laste elu jook-

füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu sei-

sul saadud immuniseerimisi.

sundit, mitte ainult haiguse või nõtruse

Mida uurib kooliõde?

puudumist. Kõigist kolmest eeltoodud

Suure osa kooliõe tööst moodustavad

terviseaspektist lähtub ka kooliõde oma

korralised

töös õpilase tervist hindamisel. Kooliõe

kehtiva korra kohaselt teostab õde ter-

tööaeg sõltub õpilaste arvust. Täistööa-

visekontrolli 1.; 3.; 7.; ja 11. klassis. Kui

jaga töötab õde vähemalt 600 õpilasega

kontrolli käigus ilmnevad jälgimist va-

koolis.

javad terviseteemad, kutsub kooliõde

Miks on vaja esitada koolile tervisetõend?

tervisekontrollid.

Praegu

sellise õpilase järelkontrolli kas samal või järgmisel aastal.

Esimesse klassi astudes või kooli va-

Tervisekontrolli käigus õde mõõdab,

hetades tuleb muude kooli toodava-

kaalub, hindab rühti, uurib silmanä-

te dokumentide seas esitada perearsti

gemist nägemistabeliga, mõõdab vere28 28

rõhku, kontrollib suuhügieeni ja ham-

siaal- ja eripedagoogi ning teiste kooli

maste tervist. Vesteldakse toitumisest ja

töötajatega. Väljaspoolt kooli on kooliõe

päevareziimist. Kuna sotsiaalne heaolu

partneriteks ka lastekaitsetöötajad ja

on üks osa tervisest, räägime suhtetest

politsei.

koolis ja kodus. Lapse heaolu hindami-

Mõned nõuanded laste­ vanematele nii väikeste kui suuremate laste ja noorukite tervisest

ne teda ümbritsevas keskkonnas on osa meie tööst tervisekontrolli käigus. Kokkuvõtte kontrollist saab lapsevanem kas paberil või Terviseinfo süsteemi sis-

Esimesse klassi mineva lapse jaoks

se logides.

on keskkonna muutus eriti suur. Kogu

Vajadusel helistab kooliõde ka lapse-

tema energia võib kuluda uute olude ja

vanemale, et koos arutada edasisi sam-

suhetega kohanemisele. Seega on väga

me lapse tervise heaks. Kooliõde kuu-

oluline, et laps saaks piisavalt magada

lub kooli tugispetsialistide võrgustikku,

- puhanud laps haigestub harvemini.

mis koolisiseselt teeb tihedat koostööd

Hommikusöök on oluline! Kuigi noo-

klassijuhataja, koolipsühholoogi, sot-

remates klassides pakutakse koolilõunat juba kella 10 paiku, peaks laps enne seda vähemalt kolm tundi tühja kõhu tingimustes olema tubli ja ergas.

Laps peab tundma end turvaliselt!

Lapsevanem on lapse turvalisuse allikas. Kui lapse suhted vanematega on keerulised või vanematel esineb sageli omavahelisi lahkhelisid, ei tule õppimisest midagi välja. Laps ei suuda keskenduda, vaid tegeleb alateadlikult kodus toimuvaga. Lapse murest annavad märku sagedased kõhu- ja peavalud. Ära lükka last kui simulanti eemale, vaid uuri, kas tal on peale kõhuvalu veel mõni mure!

29 29

LOE J URIIDI LIS NÕUA NDVA I ARTIK I LEID E D E JA VE NE KE STI ELES

Perevägivald: perekeskse katkestamise mudeli fookuses on laps ja pikaajaline mõju Pia Ruotsala

EELK Perekeskuse juhataja Iga laps väärib turvalist ja vägivalla-

et toimunu enam ei korduks. See tähen-

vaba elu, mille saavutamiseks raken-

dab, et protsessis osaleb terve perekond,

dab EELK Perekeskus perevägivalla

abi osutatakse võrdselt kõigile - aga mit-

perekeskset katkestamise mudelit.

te ilmtingimata koos. EELK Perekeskuse

Perevägivald on laialt levinud prob-

lähenemine keskendub perevägivalla

leem. Statistika järgi 2015. aastal oli iga

ennetamisele lapse elus ja selle saavuta-

kümnes kuritegu perevägivalla juhtum.

miseks tegeletakse vägivalla põhjustega.

Kolmandiku lähisuhtevägivalla juhtu-

Kuidas see mudel toimib?

mite puhul on ohvriks või selle tunnis-

Lapsevanemaid jõustatakse selliselt, et

tajaks laps. Perevägivalla probleemiga

nad suudaksid olla suhetes toeks nii ise-

on viimastel aastatel oluliselt rohkem

endale kui teistele ning elada tulevikus

tegeletud, kuid perevägivalla tsükli ja

turvalist ning vägivallavaba elu. Selleks

mustri peatamiseks, on vaja tegeleda iga

on aga väga oluline, et vägivaldselt käi-

konkreetse juhtumiga individuaalselt,

tunud inimesi ei häbimärgistataks, vaid

tõkestades vägivalla kordumist. Eesti

neid tuleb tunnustada nende soovi eest

Evangeelse Luterliku Kiriku Perekesku-

halvast käitumismustrist vabanemisel.

sel on selles vallas uudne lähenemine.

Tihti on need inimesed ka ise olnud trau-

Perevägivalla perekeskne katkestamise

maatilise kogemuse osalised ega ei oska

mudel keskendub lapse turvalisele kas-

ilma välise toeta asendada vägivaldseid

vukeskkonnale, vägivaldselt käitunud

mustreid turvalistega. Näitena võib väl-

lapsevanema karistamise ning pelgalt

ja tuua lapsevanema madala enesehin-

ohvri kaitsmise asemel sellele, kuidas

nangu, häbi, tunnetega toimetulematu-

muuta nii ohvrid kui ka vägivaldselt käi-

se, vähese impulsikontrolli, puudulikud

tunud inimesed sisemiselt tugevaks nii,

kasvatusoskused ja tema käsitlemata 30 30

traumaatilised kogemused. Need on

ma. Kui vanemad otsustavad jääda kok-

probleemid, mis põhjustavad tihti lähi-

ku, toetab EELK Perekeskus nende turva-

suhte- ja perevägivalda. Perenõustaja

list paarisuhet. Kui vanemad otsustavad

vastuvõtul, tugigrupis ja isikliku tugiisi-

minna lahku, siis on perenõustajate üles-

ku abil on võimalik saada abi ning are-

andeks toetada turvalist lahutust nii, et

neda kõigis nendes valdkondades.

lapsed ei kannataks ega ei jääks konflikti

EELK Perekeskuse mudeli protsess

vahele. Vanemlikud suhted jäävad ju al-

algab perevägivalla ja turvalisuse hin-

les ka paarisuhte katkemisel - oluline on

damisega Soome Löömata Liinis (Lyö-

turvaliselt muuta lõppev paarisuhe va-

mätön Linja) väljatöötatud ankeediga.

nemlikuks partnerluseks, hoides samal

Intervjueerides pereliikmeid eraldi hin-

ajal lapse heaolu prioriteedina. Samuti

damaks neist igaühe abivajadust indi-

saavad lapsed abi oma traumade käsit-

viduaalselt, moodustub tervikpilt pere

lemisel.

olukorrast. Turvaline perevägivalla kat-

Viha, häbi või hirmu tundele reagee-

kestamine saab alguse vundamendi loo-

rimine vägivallaga on alati valik ning

misest: hindamine, reeglid, koostöösuhe,

vägivald oma iseloomult kasvatab vägi-

võrgustik ja meeskond ning turvaplaan

valda. Ainuke viis katkestada vägivalda

ja koostööks kokkulepe.

on empaatia, kaastunne inimese suhtes

Lisaks nõustamisele ja vanemluse

– me saame jõustada tegema neid pare-

grupile pakutakse oma lähisuhtes vägi-

maid valikuid.

valdselt käitunule tugigruppi. Tartu Üli-

EELK Perekeskus teeb koostööd mi-

kooli rakendusuuringute keskuse poolt

nisteeriumite ja omavalitsustega. Käes-

loodud Sisemise kindluse programm on

oleva aasta septembris käivituvad Tal-

kokku pandud erinevate rahvusvahelis-

linnas ja Tartus uued grupid. Kogemus

te praktikate alusel. EELK Perekeskus

näitab, et sellise tõhusa sekkumisega on

monitoorib pidevalt tulemusi ning küsib

võimalik perede elusid muuta. EELK Pe-

osalejatelt ja nende partneritelt tagasisi-

rekeskuse on avatud koostööks kõigiga,

det. Igale perele luuakse individuaalne

et arendada kvaliteetseid teenuseid üle

turvaplaan.

Eesti luues lastele turvalist ja vägivalla-

Mudeli keskmes on laps ja pere

vaba kasvukeskkonda.

EELK Perekeskus: www.perekeskus.eu

Lapsevanemaid jõustatakse vastuta31 31

Heategevuslik üritus “Lapsed metsa” Lugu: Anita Aasmäe – Tartu Lastekaitse Ühing Heategevuslik üritus „ Lapsed metsa“.

Anita Aasmäe

Tartu Lastekaitse Ühing

32 32

Laupäeval, 22 juulil, toimus juba

sed olid läbi saanud, pakuti vahepalaks

viiendat korda Tartu Offroad Klubi

puuvilju, küpsiseid ja mahla. Seejärel

heategevuslik üritus „Lapsed metsa“ ,

saigi minna autosid uudistama. Lapsed

millest viimased neli korda on üritust

said ise valida, millise autoga nad sõita

läbiviidud koostöös Tartu Lastekait-

tahaksid. Valitud autode peale nad lah-

se Ühinguga. Üritsest osa saama valiti

kelt aidati ja veenduti, et kõik ikka tur-

50 last, kes on pärit suurperest või on

valiselt kinnitatud saaks. Seiklus metsas

hetkel majanduslikes raskustes. Tar-

saigi alata! Kui laste käest alguses küsi-

tu Offroad klubi liikmete, sõprade ja

ti, kas nad üldse teavad, mis see Offroad

heade toetajatega pandi kokku päev,

on, siis mõned neist teadsid, et seda võib

millest paljud meist võibolla isegi

nimetada maastikusõiduks. Vaevalt aga

unistada ei oskaks.

oskas enamus neist ette kujutada sel-

Päev lastega algas keskpäeval. Seega

list elamust, mida autos ise sees istudes

said lapsed end pikaks päevaks mõnu-

kogeda sai. Võimsalt mürisevad autod,

sasti välja magada. Kui just liiga suurt

suured porised mülkad metsas, para-

elevust polnud. Korraldustiim alustas

jalt raputamist ja mõnusalt adrenaliini.

kogunemist juba varem, et kõik mootor-

Seda kohati ekstreemset lõbusõitu viisid

rattad, atv-d ja loomulikult off-roadma-

läbi kogenud juhid, kes lastega kunagi

sinad ritta ajada. Sel korral olid kohal

riskima ei hakka ja arvestavad iga lapse

ka Kaitseväe sõidukid. Nuppe, tulesid ja

soove. Kes kardab, sellega tehakse rahu-

vilesid sai proovida politsei- ja tuletõrje-

likum tiir. Kes julgem on, sellega natuke

autodes. Agaramad said ka ise voolikust

hoogsam. Küll aga ennast proovile koos

vett pritsida. Abipolitseinikud ja vaba-

lastega ei panda, vaid minnakse ikkagi

tahtlikud päästjad rääkisid päästetöö-

kindla peale välja, et auto jääb püsti ja

dest ning jagasid väikseid meeneid. Las-

lapsed terveks. Nii on ka igal aastal ol-

tele õpetati ka esmaabivõtteid. Selleks

nud- kõik on terved ja õnnelikud.

oli kohale tulnud Punase Risti vabataht-

Rõõmu suurtele ja väikestele

lik, kes huumori abiga laste tähelepanu

Sõitude vahele tehti paus lõunasöö-

haaras ja neile sedavõrd olulise info sel

giks. Pakuti sooja suppi, pajarooga ja

moel meelepärasemalt edastas. Lastel

pannkooke. Magustoiduks oli mitmeid

oli võimalik osaleda ka loosis.

erinevaid kooke ja küpsetisi, lisaks jää-

Kui rahulikumad ja paiksemad tegevu-

tist ja kohupiimakreemi. Kõik said valida 33 33

Enesekindlus, oskus mõtetele puhkust anda, kuuluvustunne ja sõpruskond on igati vajalikud komponendid hea vaimse tervise aluseks. omale meelepärase ja sellisest magusa-

kavad lapsed nautida. Offroad’i liikmed

valikust oli lastel rõõmu kui palju- va-

hindavad enda sõnul selle ala juures ka

hest ju võib! Sagimist toidutelgis kauaks

enese proovile panemist, võimalust pea

ei jätkunud, sest lastel oli kiire tagasi au-

mõtetest tühjaks sõita ja kambavaimu,

tode juurde. Ka autojuhtide enda sõnul

mis klubis on. Enesekindlus, oskus mõ-

lähevad lapsed iga ringiga julgemaks,

tetele puhkust anda, kuuluvustunne ja

tahavad veel ja veel. Niimoodi tiirutasid

sõpruskond on igati vajalikud kompo-

mitukümmend autot päris mitu tundi ja

nendid hea vaimse tervise aluseks. See

oli tunda, et juhid nautisid ka ise. Mida

oli oluline eeskuju ja taustsõnum lastele

porisemad autod metsa vahelt välja tu-

pealtnäha vaid meelelahutuslikul üritu-

lid, seda lõbusam meel tundus olevat.

sel. Klubi eesmärk ürituse korraldami-

Koos hakkama saamise tunne - seda os-

seks oli aga selge ja lihtne- teha koos mi-

34 34

dagi head ja anda sellega ka selge signaal,

läbi viia. Järjekordselt sujus asi suurepä-

et esmapilgul karmi ja jõulisena tunduva

raselt, laste tagasiside oli väga positiivne.

hobiala taga peituvad tegelikult lihtsad

Suured suured tänud kõigile sponsoritele

inimesed ja head südamed.

ja vabatahtlikkele: Eesti Punane Rist Jõ-

Päev pakkus emotsioone

gevamaa, Nõo Päästeselts, Abipolitseini-

päev võeti kokku kella viie paiku pä-

kud, Maanteeamet Autosõit OÜ, Kõrgem

rastlõunal. Lastelt korjati kokku helkur-

Sõjakool, Tartu Kaitseliit, As Molineero,

vestid, mis neile päeva alguses turvalisu-

Rõngu pagar, Kommipomm, Nõo Liha-

se tagamiseks selga anti. Jagati väikseid

tööstus, Valio Eesti, As Saku MTÜ ,Tartu

kingipakke ning vahetati muljeid. Bussi-

Lasterikkad, Süüdimatute Motoriseeri-

täis lapsi, kes olid saabudes olnud veidi

tud Gäng, Tartu autoklubi TRF44, Uuem

skeptilised ja kulm kortsus, sest ei teatud

Viis Oü, Amitrans Oü, Mäksträvel Oü, Nr1

ju täpselt, mida oodata, olid õhtuks pal-

aiad.ee, A-telgirent, Malistar Oü Akeron

ju elavamad ja rõõmsamad. Õhkkond oli

Oü, Nõo vald, Nõo Vallavalitsus, Vudila,

rõkkav ja silmad särasid. Selliste emot-

Tartu Seikluspark, Rebella. Keegi ano-

sioonidega

võib päeva korda läinuks

nüümne toetaja Nõost, Kõik kes Te tegite

arvata. Väsinud, aga õnnelikud olid ka

väga maitsvaid kooke ja torte :) Kõik vaba-

Tartu Offroad’i Klubi ja Tartu Lastekaitse

tahtlikud, kes Te toimetasite laua juures

Ühingu liikmed, kes selle päeva toimkon-

ja kes Te küpsetasite pannkooke :) maa-

nas olid. Lastega on palju toimetamist ja

omanik, kes aitab igal aastal väga - väga

vastutustunne suur, kuid seda rohkemat

- väga palju :) Kõik vabatahtlikud, kes Te

rahulolu ja rõõmu kogeti ka korda läinud

aitasite lastega tegeleda Kõik fotograa-

päeva lõpus.

fid, kes Te tegite väga lahedaid pilte KÕIK

Kõigil üritusel osalenud lastel on ka või-

VÄIKESTE JA SUURTE AUTODE ning SÕ-

malus veeta üks tore päev Vudila mängu-

JAVÄEMASINATE JUHID ning ATVdega ja

maal, vabalt valitud ajal kuni hooaja lõ-

MOOTORATASTEGA SÕIDUTAJAD- kuna

puni.

Teid oli palju , siis ERILISED TÄNUD TEI-

Täname!

LE KÕIGILE Erilised tänud Liina Salustele ja tema perele :) Tore on teha head, eriti

Korraldajad Tartu Off-Road Klubi ja

kui leidub nii palju abivalmeid inimesi :)

Tartu Lastekaitse Ühing tänavad kõiki,

Pildid: Urve fotonurk, Katrin Allas, Kai-

kes aitasid “Lapsed metsa 2017” üritust

ri Raud, Ragnar Vutt (www.kaader.ee) 35 35

MTÜ LASTEKAITSE LIIT MTÜ Lastekaitse Liit on katusorganisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

MTÜ Lastekaitse Liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liikmesorganisatsioonid tegutsevad üle Eesti.

MEIE VÄÄRTUSED

MEIE TEGEVUSED:

• Kasvame koos!

• tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

• Samal poolel – lapse poolel!

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloomeprotsessis

• Lapse hääl!

• teavitame ja nõustame • korraldame koolitusi ja teavitusüritusi • anname välja infomaterjale ja trükiseid

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEIE MÄRKSÕNAD • Märka last!

• Ära löö last – ka sõnadega!

• Targalt internetis!

• Kiusamisest vabaks!

• viime läbi erinevaid programme ja projekte (sh rahvusvaheliselt) • koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi

MTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtadega arvestamine.

KASULIK TEADA Külasta kodulehte: www.lastekaitseliit.ee Vaata kasulikku infot: www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Loe veebiajakirja „Märka Last“: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/ Liitu ja ole kursis: www.facebook.com/Lastekaitseliit Tutvu lastelaagritega: www.lastelaagrid.eu

MTÜ Lastekaitse Liit Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128 Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank

36 36