Märka Last mai 2017

MTÜ Lastekaitse Liit ajakiri 05/2017

Juhtkiri Lastekaitse Liidu üldkogu toimus 23. aprillil #klassiväljakutse 2017 haaras tuhandeid õpilasi koolikiusamise vastu

Uudne ennetustöö Hiiumaal Viis soovitust, kuidas julgustada last oma muredest rääkima

Hea Lasteraamat 2016: „Lumemees Ludvigi õnn“ Lapsevanemate küsitlus. Sinu lapse koolikott Teabepäevad innustavad kogemusi jagama Pikk ja käänuline tee juhiloani Raamat “Võta jutuks” kirjutab interneti ja laste seksuaalse väärkohtlemise seostest

11

SISUKORD 3

Juhtkiri

4

Lastekaitse Liidu üldkogu toimus 23. aprillil

6

#klassiväljakutse 2017 haaras tuhandeid õpilasi koolikiusamise vastu

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

Toimetaja: Grete Landson grete@lastekaitseliit.ee

12 Uudne ennetustöö Hiiumaal 16

Viis soovitust, kuidas julgustada last oma muredest rääkima

18 Hea Lasteraamat 2016: „Lumemees Ludvigi õnn“ 20 Lapsevanemate küsitlus. Sinu lapse koolikott

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee

26 Teabepäevad innustavad kogemusi jagama 30 Pikk ja käänuline tee juhiloani 34

Raamat “Võta jutuks” kirjutab interneti ja laste seksuaalse väärkohtlemise seostest

Kasutatud pildid: https://pixabay.com http://www.freepik.com

Kujundus: Siiri Timmerman

EMADEPÄEVA KUU

ta panustab tasuta või lausa peale makstes YouTube´i kanalisse uut infot ladudes.

Lapse palgatöö on Eestis hästi reguleeritud, luubi all, nagu peabki. Ent siiski tekib mõnikord nostalgia mõeldes ajale, mil kool nõudis lapselt ühiskondlikult kasulikku (paneme tähele nimetust!) tööd ja pidas selle kohta päevikus arvestust. Mil mööda tänavaid jooksid abivajajaid otsivad timurlased või usinad vanapaberikütid, kes täitsid oma missiooni õhinal, mitte käsu korras, sest ühiskond väärtustas seda. Või lastele, kes tohtisid töötada kooliaias koolitoitu kasvatades, ilma et vanemad oleks lastekaitsele kaebama läinud.

Ringiga koju naastes peame mõtlema peredele, kes on sõlminud lapsega lepingu, et nõude kuivatamise eest saab euro või isegi kaks. Või lasevad lapsel võileibu teha ja ostavad need õhtueineks ära. See on sama vale kui kutsuda, paluda, anuda last tulla ja kuivatada nõud (tasuta) ning saada vastu torssis nägu ja kuri sõna. Paraku olen ise näinud nii ühte kui ka teist ja mitte ühes, vaid liiga paljudes kodudes.

Emal on üks emadepäev, kus ta saab lilli ja võib-olla kohvikandiku voodisse. Aga perel võiks olla 365 päeva aastas, kus kõik pere­ liikmed annavad jõudumööda oma osa, et kodu oleks Kodu. See ei tähenda, et kümne­ aastane laps peaks hooldama haigestunud õde ja väikevenda, sest ema ja isa töötavad välismaal. See tähendab märgata, et miski ootab tegemist ja ära tunda, et mina saan seda teha, ootamata ema käsku või seda, et isa selle ise korda sätib. Tähendab arusaamist ja soovi võtta vastutus. Kodust algavat partnerlust, mis kasvab koos lapsega suureks ja ühiskondlikuks.

Aga lisaks tähendab see soojust ja armastust. Aasta ringi, emadepäevast emadepäevani.

Loone Ots

MTÜ Lastekaitse Liit president Emadepäeva peame just õigel ajal: kõik õitseb, lilli võib tuua sületäite kaupa. Istume korraks koos, austame emasid ja rõõmustame pereväärtuste üle.

2011. aasta perekonnaseadus sätestab, et alla 18aastane laps peab vanemaid kodutöödes aitama. See on veider. Lapse osalus mikroühiskonna ehk kodu toimetustes on ju endastmõistetav. Jõukohaselt ja lapsele sobivalt. Kolmene suudab kuivatada nuge-kahvleid, viiene võtta tolmu ja kümnene pesta põrandaid. Vana hallitanud arvamuse järgi on need kõik „naistetööd“, tähendab, tööd, mida kodus on tavaliselt teinud ema ja milles kaasalöömine võtab tänapäeva töötavalt ja tihti ka õppivalt emalt argitoimetusi vähemaks.

Eesti elu on edenenud. Keskküte, tolmuimeja, nõude- ja riidepesumasin, aga ka valmistoit jätavad meile rohkem aega iseenda jaoks. Tublid emad kutsuvad lapse asemel appi masina.

Nii ongi tänapäeva lapse jaoks töö rohkem koolitöö. Ta õpib ja õpib, saab häid hindeid ja tunneb, et tema töö on kandnud vilja. Ise­enda jaoks. Lapsed ja noored panustavad paraku järjest vähem üldise hüve loomisse, sellesse, millest oleks kasu kõigil ja mille eest pole oodata isiklikku tasu.

See on tõsine probleem. Kasvatades lapsest head kodanikku peame juurutama temas ka mõtteviisi, et mingeid asju tehakse teiste jaoks.

Mitte kõik lapsed ja noored ei osale maikuistel „Teeme ära!“ talgutel ega lähe parki puid istutama. Nagunii on selliseid suuri üleriigiaktsioone harva. Laps peaks saama tasuta töö kogemuse. Rõõmu panustamisest, nagu

33

Lastekaitse Liidu üldkogu toimus 23. aprillil

MTÜ Lastekaitse Liit üldkogul, mis toimus 23. aprillil Tallinnas osalesid liidu vane­ matekogu, liikmesorganisatsioonid ja huvilised kõikjalt Eestist. Üldkogul võeti kokku 2016. aasta tulemused ja seati tule­ vikusihte ning arutati laste heaolu teema­ del riigi jaoks keerulisel ajal, mil rahaline võimekus on vähene, kuid süsteemid nõua­ vad jätkuvalt panustamist. Lastekaitse Liidu juhatuse liikme Tõnu Poopuu sõnul tuleb sellistel raskel aegadel vastu võtta tarku otsuseid, kaasates ka kodanikuühis­ konda. “See tagab laste huvide esilhoidmi­ se ja tõhusa kaitse,” märkis Poopuu.

President Loone Ots annab üle Lastekaitse Liidu aasta liikme tiitli Hiiumaa Lastekaitse Ühingule

Eelmisel aastal täitus 25 aastat Eesti ühi­nemisest ÜRO lapse õiguste konventsiooniga.

Laste­kaitse Liit üleeuroopalise võrgustiku Eurochild ametlik partnervõrgustiku esindajana Eestis osales mitmetes koostöövõrgustikes, nõukogudes, ümarlaudadel, andis arvamusi seadusloomesse ja arengukavadesse.

Meie eestvedamisel tõlgiti eesti keelde ÜRO lapse õiguste konventsiooni üldkommentaar nr 12. Lastekaitse Liidu suurprojekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ metoodi-

ka “Kiusamisest vabaks” kasutusõigust omas aasta lõpuks 456 lasteaeda ja 123 kooli üle Eesti.

Lisaks valiti ka Lastekaitse Liidu aasta liige 2016, kelleks osutus Hiiumaa Lastekaitse Ühing, kes on sama tiitlit kandnud ka aastatel 2012 ja 2014. Hiiumaa lastekaitse ühingu tegemistest loe käesolevast ajakirjanumbrist. Üldkogu lõpetuseks võeti vastu pöördumine Eesti avalikkuse poole.

44

MTÜ Lastekaitse Liit üldkogu pöördumine Eesti avalikkuse poole:

Lapse heaolu ei saa olla projektipõhine!

MTÜ Lastekaitse Liit nõuab laste heaolu süsteemset ja järjepidevat arendamist Eesti riigis.

tekib oht, et lapse järjepidev areng, sh rehabilitatsioon, takerdub või on selle jätkamine üldse küsimärgi all. Lapse heaolu ei saa olla projekt. See saab olla ainult ühiskonna ühine kohustus nii riigi kui ka kohalikul tasandil.

Selleks tuleb • tagada lapsega seotud riiklike strateegiate ühtsus ning arusaadavus ühiskonna igal tasandil; •

luua seiresüsteem ja

•

koostada lapse õiguste valdkonna eelarved lähtudes lapse vajadustest pikemas perspektiivis.

Süsteemsuse osa on ka vastutus. Lapse arengut käsitleb mitu erinevat riiklikku arengukava ja strateegiat. Vastutus lapse õiguste ja heaolu eest on hajutatud. Iga valdkond töötab omas nišis. Puudub tervikpilt. Lapse heaolu tagamiseks on vaja üht ühtset vastutajat.

ÜRO Lapse Õiguste Komitee rõhutas jaanuaris 2017, et Eesti riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarved peaks tagama vahendid lapse õiguste ja heaolu süsteemseks arendamiseks pikemas perspektiivis. Igale lapsele tuleb tagada kõik tema parimaks arenguks vajalik mitte ainult ühe eelarveaasta piires.

MTÜ Lastekaitse Liit usub, et Eesti ühiskond, eeskätt riik peab tagama iga lapse heaolu ja garanteerima selleks järjepideva rahastuse.

Lastele suunatud eelarvevahendite kasutamise mõju hindamiseks tuleb luua ühtne seiresüsteem, kaasates laste ja perede esindajaid.

Kolmandaks soovime, et lapse heaolu eest oleks üks kindel vastutaja.

Teiseks palume viivitamatult juurutada selge ja läbipaistev seiresüsteem lastele suunatud eelarvevahendite mõju üle.

Laps peab olema riigi tulevikukavade keskmes.

Lastekaitse valdkonda on Eestis liiga suurel määral arendatud projektipõhiselt. See tähendab, et arendatakse teatud valdkondi teatud aja jooksul. Vahendite lõppedes

MTÜ Lastekaitse Liit üldkogu

55

#klassiväljakutse 2017 haaras tuhandeid õpilasi koolikiusamise vastu Kaie Pranno Hiiumaa Noorsootöö Keskus

Koolirahu

kutsus

Klassiväljakutse kestis aktsioonina terve

märtsi­ kuu viimastel päevadel koole

nädala. Klassid said iga päev ühe ülesan-

üle Eesti osalema klassiväljakutsel,

de ning päeva lõpuks pidid saatma ülesan-

mis

de täitmise kohta tõestuse foto või video

laste

sai ja

saar

Hiiumaa

ootamatult

populaarseks

klassi­ juhatajate

seas.

näol. Päeva ülesanded juhatasid videote kaudu sisse erinevad inimesed ja organisatsioonid.

Klassiväljakutse peamiseks eesmärgiks oli vähendada koolikiusamist ja luua rõõm-

Avamispäeva sissejuhatus pärines hiid-

sam koolikeskkond. Nii nagu on koolira-

lasest näitlejalt ja Mamma-lugude vest-

hu eesmärgiks turvaline ja sõbralik koo-

jalt Margus Taborilt, kes rääkis loo oma

likeskkond. „Algselt ootasime 20-30 klassi

kooliajast. See aitas õpetajatel teema tõs-

registreerumist kõikjalt Eestist – leidsime,

tatada ja õpilastega arutelu algatada. Esi-

et võime siis ettevõtmise kordaläinuks lu-

mesel päeval paluti klassidel kaardistada

geda,” arvas #klassiväljakutse üks algataja

hetkeolukorda seoses kiusamisega nende

Kaie Pranno. Tegelikkuses hoogustus re-

klassis ja koolis. Oli palju erinevaid tule-

gistreerimine päev-päevalt kuni 3. april-

musi. Oli klasse, kus pea üldse ei oldud

li hommikuni, kui olime sunnitud regist-

kokku puututud kiusamisega. Samas oli

reerimise lukku panema. Selleks ajaks oli

kahjuks klasse, kus väga paljud on pealt

väljakutse vastu võtnud 257 klassi, milles

näinud kiusamist või lausa ise seda tei-

õpib kokku 4704 õpilast.

nud. See andis hea võimaluse omavahel

66

Klassiväljakutses osalejad Eesti kaardil

selgeks rääkida, mis on kiusamine. Mil-

Teise päeva juhatas sisse Noorte Tugila

lised teguviisid võivad olla kellegi jaoks

sisujuht ja Eesti Avatud Noortekeskuste

naljad, aga teise jaoks kiusamine. Kuigi

Ühenduse juhatuse esimees, kes rääkis

korraldajad palusid õpetajatelt, et nad toe-

koolikiusamise ja hariduse poolelijätmi-

taksid laste loovust, siis nii mõnigi õpetaja

se seostest. Üks põhjuseid, miks osadel

oskas väga osavalt väljakutset siduda ka

noortel jääb haridustee katki, on just ras-

oma ainetunniga. Klassijuhataja Luunja

kused koolis, sh koolikiusamine. Hiiumaa

Keskkoolist kirjutas: ”Meie klass arutles

Noorsootöö Keskuse psühholoog-noorte-

kiusamise teemal, täitsime töölehti ja ma-

nõustaja vaatles ja kontrollis teise päeva

temaatika tunnis koostasime ühiselt ka tu-

tulemusi, kui klassidel paluti lahendada

lemuste põhjal tulpdiagrammid. Lastel oli

kiusamisolukord koomiksil ning kokku-

väga põnev ja lubati end muuta ja silmad

võtvalt oli ta ääretult üllatunud: “Muidugi

lahti ringi liikuda.”

on raske võrrelda 12. ja 1. klassi tulemeid.

Peetri Kooli 7C vääriks ära märkimist -

77

neil oli tehtud nii multikas, rollimängu

Kolmas päev keskendus koolirõõmu taas-

video, skeem. Eks oli näha ka seda, kui

leidmisele, üksteise tugevuste märkami-

palju olid õpetajad teemale aega pühen-

sele ja koostegutsemisele. Nii juhatasid

danud – kes kasutanud arutelusid gruppi-

päeva sisse Hiiumaa Noorsootöö Kesku-

des, kes maailmakohvikut, kes võtsid aega

se juhataja Merle Salusoo, kes tuletas

tegelaskujude joonistamiseks, kes (varju)

meelde, miks on ellukutsutud koolirahu.

teatriks ja rollimängudeks. Lahendusi oli

#klassiväljakutse idee autorid Iris Vahtra

pakutud seinast seina ning huvitav oli lu-

ja Kaie Pranno andsid ülesandeks kooli-

geda detailidele tähelepanu pööramisest -

rõõmust luuletamise. Õpetajad olid väga

näiteks, mida saab või võiks teha telefoni-

tublid ning toetavad ja samuti märkasid

ga. Oli ka omistanud kindel nägemus, kus

esimesi edusamme. Haapsalu Linna Alg-

kiusatav on uus õpilane. Täiendatud ja

kooli klassijuhataja Maarja Sinisalu mär-

ümber joonistatud oli koomikseid ja neile

kas kolmandal päeval: „Kuna lapsed sattu-

ka järgesid joonistatud. Saadeti suurepä-

sid luuletustega väga hoogu, siis esitame

raseid järeldusi - näiteks leidis Lüllemäe

kahe grupiga kaks luuletust - mõlemad

põhikooli 3. klass, et kiusamine puudutab

laste enda tehtud. Siiani ongi just lemmi-

kõiki, kes on sellest teadlikud.

külesandeks kolmas ülesanne. Olgugi, et see ei olnud sugugi mitte lihtne - lapsed

Kõige põhjalikumalt oli teise päeva üles-

ikka mõtlesid ja nägid luuletustega vae-

ande lahendanud Narva Pähklimäe Güm-

va. Teie meeskond on ikka suurepärase

naasiumi 11.klass (https://youtu.be/mMz-

asjaga hakkama saanud - lastele läheb see

jTRP6UHY). Noored omasid terviklikku

väga korda ning on näha, et nad saavad

nägemust olukorrast ja lõid sellest laia-

väljakutse eesmärkidest hästi aru.”

haardelise lahendusi pakkuva linateose.

Ilmselgelt olid poisid lahti harutanud kõik

Neljandal päeval võeti ette juba suurem

kiusamisolukorra rollid, mis olid ka video

aktsioon oma koolis või klassis, mistõttu

lõpus filmilikult välja toodud. Erilist mär-

võib märkida, et neljapäeval said kooli-

kimist väärib ka emotsioonide mäng pilti-

rõõmust osa kümned tuhanded lapsed.

del, mis annab edasi hästi erinevate tege-

Päeva juhatas sisse Kärdla Põhikooli di-

laskujude tundeid ja mõtteid.

rektor Valeri Gramakovski, kes rõhutas positiivse koolikeskkonna tähtsusele

88

Türi Põhikooli 7c klassi fotogalerii

Üks vahvamaid ettevõtmisi oli rõõmupeegel Türi Põhikoolis, kus noored käisid koolimajas kaetud peegliga ringi ja küsisid nii lastelt kui õpetajatelt, kas nad sooviksid näha ühte toredat ja rõõmsat inimest ning seejärel võtsid peeglilt katte ära ja see inimene sai peeglisse vaadata. See tõi palju rõõmsaid emotsioone inimestele ja muutis päeva palju paremaks.

99

õppetöös. Enamus klasse ilmselt innustu-

võiks olla vahendeid lõbusa vahetunni si-

sid sellest ja pakkusid rõõmsaid hetki, kas

sustamiseks. Kui leidub põnevat tegevust,

heade sõnade, kallistuste, tantsu või muul

pole ju aega teisi togida! Direktor oli meie

viisil tervele oma koolile. Üks vahvamaid

ettepanekust vaimustuses ja võlus välja

ettevõtmisi oli rõõmupeegel Türi Põhi-

plaani, millel meie unistused juba kõik ka-

koolis, kus noored käisid koolimajas kae-

jastusid. Jääme ootama!"

tud peegliga ringi ja küsisid nii lastelt kui

Idee üks autoreist, Iris Vahtra võttis klas-

õpetajatelt, kas nad sooviksid näha ühte

siväljakutse kokku nii: "Klassiväljakut-

toredat ja rõõmsat inimest ning seejärel

se ja selle ülesannete välja töötamine oli

võtsid peeglilt katte ära ja see inimene sai

iseendale hästi huvitav. Meie eesmärk oli

peeglisse vaadata. See tõi palju rõõmsaid

suunata klass loogilisesse nädalasse prot-

emotsioone inimestele ja muutis päeva

sessi, mis algas kiusamise esinemise kaar-

palju paremaks.

distamisega, olukordade lahendamise-

Hiiumaa Noortekogu ANKUR ja Eesti Noor-

ga, rollide teadvustamisega ning järgnes

teühenduste Liit, kes igapäevaselt tegut-

klassi ja ka kooli ühtsustunde suurenda-

sevad selle nimel, et tõsta noorte osalust

mise ning laste/noorte arvamuse kuulda-

otsustusprotsessides, kutsusid viimasel

vaks tegemisega. Väljakutsete läbi anti

päeval üles aktiivsusele ja oma arvamu-

kiusamiskäitumisega seotud põhilised

se kuuldavaks tegemisele. Viimase päeva

teadmised, kuid samal ajal ennetati kiu-

ülesandeks oli kokku võtta terve nädal ja

samiskäitumise toimumist klassis ja loo-

teha koolijuhtkonnale ettepanek, kuidas

detavasti ka koolis. Samal ajal ei osanud

nende koolis kiusamist vähendada. Ette-

aimata, et õpetajad ja klassid meie mõte-

panekuid oli seinast-seina, kuid olulisem

tega niivõrd hoogsalt kaasa tulevad ning

sellest, oli koolijuhtkondade tahe neid et-

ülesandeid põhjalikult, nutikalt ja loovalt

tepanekuid ellu viia. Samuti olid lapsed

lahendavad! Ülesannete lahendusi vaa-

õnnelikud ja uhked, et said omapoolsetele

dates sain mitmel korral külmavärinad,

ideedele ametliku vastuse. Tori Põhikoo-

sest klassid olid kokku pannud üle ootus-

li 4. klassi õpetaja Jane Lumijõe oli väga

te lavastusi (videod, fotod, plakatid), mil-

õnnelik: "Rõõmustasime reedese väljakut-

le koostamine oli ilmselgelt võtnud pal-

se üle! Meil oli juba ammu soov, et koolis

ju mõttetööd, aega, teadmisi ja energiat.

10 10

Nähes, kuidas meie mõeldud väljakutset

teha, kui klass, kool või õpetaja teemaga

tõlgendati ja lahendati, sain ka ise tohu-

silmitsi seisab ning inspiratsiooni tegutse-

tult inspireeritud ja innustatud. Aitäh

miseks vajab. Mugav oleks võtta ette idee-

kõigile, kes klassiväljakutsest osa võtsid!"

de nimekiri, kuidas koolirahu luua.

Hetkel on käimas tagasisideküsitlus, mil-

Lastekaitse Liidu eestvedamisel sõlmitak-

lele 20. aprilliks oli vastanud 114 õpetajat.

se Eestis Koolirahu alates 1999. aastast

Pea kolmveerand õpetajatest on andnud

1. septembril.

klassiväljakutse toimumisele hindeks 5

1990. aastate alguses Soome õpilaste ning

ehk väga vajalik. 95% õpetajatest arva-

Mannerheimi Lastekaitse Liidu koostöös.

vad, et koolikiusamine on oluline temaati-

Koolirahu mudel sisaldab endas lepin-

ka, millega peaks koolis tegelema. Õpeta-

gut, mis sõlmitakse iga kooliaasta algu-

jad leidsid, et õpilased said nädala raames

ses 1. septembril Koolirahu tseremoonial

uusi teadmisi ja ühe nädala jooksul mär-

MTÜ Lastekaitse Liidu, haridus- ja teadus-

gati väikeseid muutuseid. Õpetajate hin-

ministri, Koolirahu linna esindaja, Ees-

nangul võttis ettevalmistus aega keskmi-

ti Õpilasesinduste Liidu ja MTÜ NÜ Tore

selt ühe tunni ja läbiviimine kaks tundi.

vahel. Koolirahu lepingu allkirjastavad

Osa õpetajaid võtsid asja väga tõsiselt ja

igas koolis ja klassis õpilased ja õpetajad.

põhjalikult, mistõttu on ka erinev ajakulu.

2016/2017 õppeaastal kannab Koolirahu

Koolirahu mudel valmis

saare tiitlit Hiiumaa.

Korraldajatena mõtleme, kuidas kõiki neid häid ideid ka edaspidiseks kätte­saadavaks

Pea kolmveerand õpetajatest on andnud klassiväljakutse toimumisele hindeks 5 ehk väga vajalik. 95% õpetajatest arvavad, et koolikiusamine on oluline temaatika, millega peaks koolis tegelema.

11 11

Uudne ennetustöö Hiiumaal Kaie Pranno Hiiumaa Noorsootöö Keskus, vabatahtlik projektijuht Hiiumaa Lastekaitse Ühingus

http://blog.hups.ee

Noorte alkoholi- ja tubakatarvitamise ennetamiseks ei piisa tavapärasest loengust. Hiiumaa Lastekaitse Ühing on läbi viinud erinevaid alternatiivsetele meetoditele keskenduvaid projekte.

12 12

Hiiumaa noortega töötavaid spetsialiste

ega paku neile lahendusi, mistõttu on olu-

koondav võrgustik „Noortespetsid” on juba

line kasutada interaktiivseid meetodeid.

eelmisest aastast võtnud enda fookusesse

Noortenõustaja-psühholoogi Iris Vahtra

noorte alkoholi-, tubaka- ja sõltuvusainete

sõnul toetavad interaktiivsed meetodid

tarbimise ennetamise. Selle tulemusena

noortega töötamist, kuna nii saab tegeleda

on ühistööna kirjutatud erinevaid pro-

mitmetahuliste probleemidega nagu kiu-

jekte, mis oleks ühelt poolt uuenduslikud,

samine, narkootilised ained ja õppimine.

kuid samas vajalikud. Esimeseks oluliseks

Nii toimuski 8. märtsil seminari jätkuks

sündmuseks oli 27. jaanuaril toimunud

Hiiumaa Gümnaasiumis teemapäev, mille

seminar „Kas on vahet, mida me räägime

üheks osaks oli luguteater. Luguteater kes-

ja teeme?”, kus kohtusid lapsevanemad,

kendus noorte enda lugude jutustamisele,

õpetajad ja spetsialistid. Päeva vältel kuu-

lahenduste leidmisele ning aitas kasvata-

lati ettekandeid ning arutleti üheskoos en-

da noortes julgust ja eneseteadlikkust.

netuse teemal ja leiti praktilisi vastuseid küsimustele nagu mida tähendab, et al-

Luguteatri üks eestvedaja ja draamaõp-

kohol on noorele „halb“, kui täiskasvanu

pejõud Aivar Simmermann võttis päeva

ise nädalavahetuseti võtab klaasi või isegi

kokku üsnagi tabavalt: „Tegelikult „ei” üt-

rohkem? Miks on seadused sellised nagu

lemine ei ole raske, kõik oleneb selgroost

need on? Mida rääkida 11-aastasele lap-

ja julgusest.”

sele, kui ta küsib, miks tema ei tohi veini

Teemapäev ja seminar olid väikese Hiiu-

juua?

maa kohta väga rahvarohked. Tagasiside-

Seminaril esinenud Tervise Arengu Insti-

na toodi välja seminari vajalikkust, eelkõi-

tuudi vanemspetsialist Triin Sokk tõi väl-

ge ühise arutlemise vajaduse tõttu. Samas

ja, et noorte alkoholi- ja tubakatarvitamise

toodi välja ka hetkel muid päevakorras

ennetamiseks peavad lapsevanemad tead-

olevaid teemasid, mis vajaksid käsitle-

ma vastuseid laste küsimustele ning oma-

mist, nagu lähisuhtevägivald ja koolikiu-

ma kindlaid seisukohti, kui asi puudutab

samine.

meelemürke. Lihtsad loengud enam ei toimi, need ei ole noorte jaoks atraktiivsed

13 13

UUS VÕIMALUS HIIUMAA NOORTELE

liselt läbi murdea”, mille raames läbivad

Noortespetsid on valinud üheks interak-

meetodi kasutamiseks. Svetlana rõõmus-

tiivseks meetodiks Hiiumaa ennetustöös

tab, et saab osaleda projektis spetsialis-

foorumteatri – see on aktiivne osalustea-

tina: „Ma ei ole varem kokku puutunud

ter, mille kaudu saab õppida toimetule-

foorumteatriga, küll aga teatriga. Teatris

kut igapäevaelus tekkivate olukordadega.

luuakse lugusid. Mulle meeldib, kui lugu

Foorumteatris kasutatakse osalejate endi

saab rääkides ja mängides muuta. Mulle

kogemusi ja lugusid ning see aitab lei-

meeldivad õnneliku lõpuga lood, et hea

da konfliktsetele olukordadele lahendu-

võidab kurja, tarkus rumaluse ja et kõigil

si. Loovterapeut ja eripedagoog Svetlana

on võimalus. Lugu peab alati kuhugi jõud-

Reinmets iseloomustab meetodit tabavalt:

ma. Seda kõike saab teatris teha.”

kaks spetsialisti foorumteatri süvakursuse, mis annab oskused ja teadmised antud

„Teater on võimalus minna oma mõttega Foorumteatri

kaasa, kehastudes kellekski, kes muidu

süvakursuse

lõpetanud

spetsialistid töötavad välja töötoa, mis

olla ei saa või ei julge. Teater on lugude

tugineb 7. klassi inimeseõpetuse aine-

jutustamine koos pildiga ja kellele ei meel-

le „turvaliselt läbi murdeea”, mis toe-

diks jutustusi kuulata või vaadata. Teater

tab enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste

lubab piiridest üle minna ja mängida seda,

arendamist, iseenda käitumise ja vali-

mis muidu ei ole sünnis või teiste poolt ei

kute suunamist ning toimetulekut kiusa-

leia heakskiitu.”

mise ja vägivallaga. Ühingu esinaine ja Hiiumaa Lastekaitse Ühing koostöös part-

Hiiumaa Noorsootöö Keskuse juhataja

neritega ja noortespetside võrgustiku si-

Merle Salusoo nendib, et loodav töötuba

sendiga on läbi viimas projekti „Turva­

Loovterapeut ja eripedagoog Svetlana Reinmets: „Foorumteater on võimalus minna oma mõttega kaasa, kehastudes kellekski, kes muidu olla ei saa või ei julge. Teater lubab piiridest üle minna ja mängida seda, mis muidu ei ole sünnis või teiste poolt ei leia heakskiitu.”

14 14

toetab ja täiendab juba maakonnas käi-

on sageli kahepalgeline, mistõttu saavad

masolevaid ennetustegevusi ning on jät-

noored segadusse ajavaid sõnumeid al-

kusuutlik, kuna iga aastaga jõutakse ena-

koholist ja selle mõjust. Eesti üldine sta-

mate noorteni, ja on kohaldatav vastavalt

tistika näitab, et ligi 90% 15-aastastest

sihtgrupile. Foorumteater on universaal-

noortest on juba tarvitanud alkoholi. See

ne meetod, mis sobib kõikidele, kes tööta-

tähendab, et keskmises klassis, kus õpib

vad inimestega. Samuti saab foorumteat-

kümme last, siis nendest üheksa on juba

rit kasutada ka erinevatel üritustel nagu

vähemalt korra alkoholi tarvitanud. See-

seminarid, laagrid, teemapäevad jne.

tõttu on oluline alustada ennetustööd

ENAMIK 15-AASTASTEST NOORTEST ON TARBINUD ALKOHOLI

juba varakult, et kujundada õigeid hoiakuid.

Alkoholi ja teiste narkootiliste ainete tarvitamine noorte seas on üsnagi teada-tuntud probleem, mis seostub eelkõi-

Kõik teavad, et narkootilised

ge teismeeaga. Kõik teavad, et narkooti-

ained on halvad ja et seaduse

lised ained on halvad ja et seaduse järgi ei tohi alaealised neid tarvitada. Samas

järgi ei tohi alaealised

arvavad teismelised, et alkoholi tarvita-

neid tarvitada. Ühiskonna

mine on normaalne, sest nad on väike-

suhtumine alkoholi

sest peale näinud, kuidas täiskasvanud

tarvitamisse on sageli

alkoholi tarbivad ja ühtlasi õpivad nen-

kahepalgeline, mistõttu

de pealt, kuidas ja mida juua. Teemapäe-

saavad noored segadusse

val pakkusid noored, et 12. klassidest

ajavaid sõnumeid alkoholist

kolmveerand õpilasi tarbib iganädala-

ja selle mõjust.

selt alkoholi, kuigi statistika näitab vaid kolmandikku. Noorte jaoks on saanud alkoholi tarbimine justkui normiks. Ühiskonna suhtumine alkoholitarvitamisse

15 15

Viis soovitust, kuidas julgustada last oma muredest rääkima Mari-Liis Mänd Lasteabitelefoni 116111 projektijuht

TUNDKE LAPSE VASTU HUVI!

Lapsed on küll avatud ja siirad, kuid seda mitte alati oma muredest rääkimisel. Põh­

Lisaks kodutööde kontrollimisele tundke

juseid, miks nad oma muresid ei jaga, võib

huvi oma lapse kooliväliste tegevuste vastu.

olla mitmeid – neil võib olla kartus saada

Näidake üles initsiatiivi ning küsige lapse

hukkamõistu osaliseks, soov enda pärast

sõpruskonna kohta või arutlege muudel päe-

mitte muretsema panna või puudub neil

vakajalistel teemadel. Nii harjub laps suhtle-

oskus enda mõtteid ja muresid sõnadega

misega ning tunneb, et lisaks koolile huvitute

väljendada. Lasteabitelefoni 116111 sot-

te ka muudest asjadest. Oluline on tajuda, kas

siaalkampaania „Soovin, et sa mind kuulad –

lapsel on tuju suhtluseks ning vältida peale-

mul on hääl“ kutsub lapsi üles oma häält ka-

tükkimist. Tähtis on panna tähele lapse enda

sutama ning lapsevanemaid lastele rohkem

kutset vestlusele ja olla tema jaoks olemas

tähelepanu pöörama.

just siis, kui tema seda parasjagu vajab.

ÄRGE ALAHINNAKE OMA LAPSE MURET! Mured võivad olla sisult erinevad, kuid neid

ÄRGE KESKENDUGE VAID LAHENDUSTE OTSIMISELE!

ei ole võimalik suuruse järgi ritta seada. Ise-

Lapsevanemad mõtlevad murede puhul

gi kui lapse mure tundub pealtnäha tühise-

kohe nende lahendamisele – tegelikult aga

na, tuleb arvestada, et lapse jaoks võib olla

ei tasu sellega kiirustada, sest ka kuulamis­

tegu vaimselt väga raske olukorraga. Püüdke

oskus mängib väga olulist rolli. Tihti piisabki

mõista igat lapse muret, kuulake tähelepa-

vaid kuulamisest, sest see annab lapsele või-

nelikult, mõelge kaasa ning andke mõista, et

maluse end avada ning lihtsalt rääkida, ilma

hoolite ja soovite abiks olla.

et keegi asuks kohe lahendusi pakkuma. Vältida tuleks tungivaid küsimusi ning tasub

16 16

oodata lahenduste pakkumisega – lapsel peab

ena kogemusi ja sarnaselt raskeid olukordi

olema võimalus oma mure ise lahendada.

ning kirjeldades oma tundeid, mida need ko-

ÄRGE SUNDIGE RÄÄKIMA!

gemused tekitasid, aitavad vanemad lapsel

Iga lapsevanem soovib oma last nii palju ai-

et probleemide ja murede olemasolu on igati

data kui võimalik. Küll aga võib tekkida olu-

normaalne ning et igast olukorrast on alati

kordi, kus liigne abistamine ei too olukorra-

ka väljapääs.

ennast rohkem avada. Lisaks annate mõista,

le lahendust. Hoiduda tuleks pealekäimisest ja pärimisest. Kui laps annab märku, et ta ei

Lasteabitelefon 116111 pakub esmast sotsiaalset nõustamist nii lastele kui ka täiskasvanutele lastega seotud teemadel, tagades vajadusel saadud info edastamise spetsialistidele.

Helistamine lasteabi nõuandetelefonile 116111 on tasuta ja kõnedele vastavad ööpäevaringselt kogenud nõustajad nii eesti kui ka vene keeles. Samuti on võimalik pöörduda kirjalikult e-kirja teel või online-vestluses.

soovi oma muret jagada, siis ei peaks teda sundida. Lapsele tuleb anda aega ning kinnitada talle nii verbaalselt kui mitteverbaalselt, et alati kui ta soovib rääkida, ollakse valmis teda kuulama.

JAGAGE ENDA KOGEMUSI! Suur osa abistamisest seisneb lapse pidevas julgustamises. Last tuleb julgustada oma tunnetest rääkima, kuid selle saavutamiseks tuleb vanemal ise eeskuju näidata. Jagades

17 17

Leelo Tungal

„Lumemees Ludvigi õnn“ Marlin Pärn Orissaare Raamatukogu raamatukoguhoidja

Lumemees Ludvig on üks igavesti tore ja

Lumemehe nössi ja kössi jäämist märkavad

tubli lumemees, kel kõik olemas, mis vä­

nii lapsed kui tihane Tiia, kellele Ludvig lõ-

hegi õnneks vaja: toekas keha ja moekas

puks oma mure usaldab. Jagatud mure on

kübar, suurepärane elupaik metsa ääres

teadagi pool muret. Tihased tunnevad hästi

väikese maja lähedal, kus saab silma peal

ülempäkapikk Pätrikut, kes aitabki lumeme-

hoida nii lastel kui metsloomadel ja -lindu­

he lausa jõulupuule rippuma. Nõnda saab

del. Kõik oleks parimas korras, kui tal po­

Ludvig osa kogu jõululaupäeva ilust. Tänulik

leks palavat salasoovi. Lumemees Ludvig

naeratus jääb tema näole terveks talveks.

tahab tuppa jõulupuud ja -pidu kaema

Leelo Tungla armas raamat õpetab, et kui

minna. Kuidas seda küll teoks teha? Kui

muret jagada, võivad sõprade toel täide min-

lapsed juba lumiste saabaste pärast emalt

na ka esmapilgul võimatuna näivad unistu-

võtta saavad, mis siis veel terve lumemem­

sed. Unistagem suurelt! Illustreerinud Regina

me tuppa viimisest rääkida!

Lukk-Toompere.

18 18

HEA LASTERAAMAT: • on kaunilt kujundatud • arendab kujutlusvõimet • inspireerib • äratab uudishimu • näitab, kui mitmekülgne on maailm • pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema • ei sea ealisi piiranguid, on huvitav nii lapsele kui vanemale Raamat „Lumemees Ludvigi õnn“ on 2016. aastal ilmunud raama­ tute seas pärjatud „Hea lasteraamat“ tiitliga. MTÜ Lastekaitse Liit valib kord aastas eelmisel aastal ilmunud uudiskirjanduse hulgast välja häid lasteraamatuid. Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. Projekti plakatid ja kleepsud: Rahva Raamat.

VAATA “HEA LASTERAAMAT 2016” NOMINENTE SIIT: http://www.lastekaitseliit.ee/2016-aastal-ilmunud-hea-lasteraamat/ 19 19

LAPSEVANEMATE KÜSITLUS

SINU LAPSE KOOLIKOTT

20 20

MIKS TEGIME?

de kaupa osales lapsevanemaid järgnevalt (sulgudes toodud protsent vastajate üldarvust): 1. klass 574 (17%); 2. klass 444 (13%); 3. klass 569 (17%); 4. klass 488 (14%); 5. klass 428 (12%); 6. klass 381 (11%); 7. klass 246 (7%); 8. klass 164 (5%) ja 9. klass 124 (4%).

Kõige aktiivsemad olid 1. ja 3. klassi õpilaste vanemad. Tüdrukute vanemad olid veidi aktiivsemad, moodustades vastajatest 54%. Suur tänu kõigile lapsevanematele, kes oma arvamuse edastasid!

MTÜ Lastekaitse Liit poole on pöördunud aastate jooksul paljud lapsevanemad murega, et lapse koolikott on igapäevaselt väga raske. Avalikkuses on teemat pikalt käsitletud. Terviseamet tõdes sihtuuringus „Kooli päevakava ja õppekorraldus. Ranitsa (koolikoti) raskus” (2010), et rühihäirete teket põhjustavate faktorite hulgas on ülemäära raske koolikott (eriti algklassides). Koolikottide piirnormist suuremat kaalu on muuhulgas kinnitanud Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel 2014-2016 aastatel toimunud algklasside koolikottide kaalumise kampaania tulemused.

Lapsevanemad on mures, et õpikud ja töövihikud on suure formaadi ja mahuga, ning koolid on passiivsed lahenduste pakkumisel koolikoti kogukaalu vähendamiseks, sh ei võimalda õppetöö korraldus paljudes Eesti koolides tihti hoida koolikottide raskust lubatud piirides.

KUIDAS TEGIME? Anonüümset küsimustikku sai täita ajavahemikul 15.03.-15.04.2017 keskkonnas www.connect.ee. Küsimuste koostamist koordineeris Malle Hallimäe, andmete sisulise analüüsi ja kokkuvõtte koostas Helika Saar. Suur tänu Sotsiaalministeeriumi, Haridusja Teadusministeeriumi ja Terviseameti esindajatele, kes edastasid oma mõtteid küsimustiku koostamisel, samuti eKoolile küsimustiku levitamise

KES OSALES?

eest.

Küsitlus oli suunatud 1.-9. klassi õpilaste vanematele. Küsitluses osales 3418 lapsevanemat üle Eesti. Klassi21 21

MIDA KÜSISIME?

Kui pika vahemaa liigub laps kooli­kotiga iseseisvalt päeva

Käesolevast kokkuvõttest leiab vastused järgmistele küsimustele: milline on lapse koolikott; kui pika vahemaa liigub laps koolikotiga iseseisvalt päeva jooksul; kas koolikoti raskus valmistab muret lastele ja/või lapsevanematele; mis on lapse koolikotis; kui palju kaalub igapäevaselt lapse koolikott; kas vanemad on kaasatud aruteludesse, milliseid õppetööks vajalikke vahendeid peab laps endaga koolis kaasas kandma; milliseid lahendusi on pakkunud kool õppetööks kaasas kantavate vahendite kogukaalu vähendamiseks ja millised on lapsevanemate ettepanekud koolikoti rasku-

jooksul?

Üle 3 kilomeetri peab koolikotiga iseseisvalt päeva jooksul jalgsi liikuma 4% õpilastest. Koolibussi kasutamise võimalus on vaid 7% õpilastest.

Kas koolikoti raskus valmistab muret lastele ja/või lapsevanematele?

Koolikoti kogukaal on valmistanud muret 84% õpilastest, kusjuures pidevalt muretseb selle pärast 36% lastest (lapsed kurdavad muu hulgas selja-, kaela- ja peavalusid, lastel on õlavöötmepinged, käivad küürus, mõnel lapsel käib õhtul pea ringi). Lapse koolikoti kogukaal on muret valmistanud ka 94% lapsevanematest, sealhulgas valmistab see pidevalt muret 57% vanematest. Koolikoti raskusest on lapsega vestelnud 96% lapsevanematest, kusjuures 36% küsitluses osalenud vanematest räägib lapsega koolikoti

se vähendamiseks.

MIS SELGUS? Milline on lapse koolikott?

Toestatud seljaosaga seljakotti kasutab 72% õpilastest, pehmet (toestamata) seljakotti kasutab 26% õpilastest.

Koolikotti valides tuleb vanematel pöörata tähelepanu koolikoti kvaliteedile ja funktsionaalsusele, et vältida negatiivseid mõjusid lapse rühile.

raskusest sageli.

Mis on lapse koolikotis?

Oma lapse koolikoti sisust on igapäevaselt teadlikud 67% lapsevane22 22

matest, mõnikord vaatab kotti 30% vanematest. Igapäevaselt moodustavad 85% õpilastest kaasaskantavatest asjadest valdava osa päeva jooksul koolis õppetööks vajalikud vahendid (õpikud, vihikud, kunsti-, tööõpetuse-, kehalise kasvatuse tunni jne vahendid). Lisaks õppetööle on õpilased tihti hõivatud ka erinevate huvitegevustega (paljudel õpilastel kaasas lisaks õppetööks vajalikele vahenditele ka huvitegevuseks vajalikud esemed). Lapsevanematest 88% kinnitas, et nende laps ei kanna koolis kaasas mänguasju, vähemalt osal nädalapäevadest kannab koolis väikeseid mänguasju kaasas ligi 10% õpilastest.

osa. Ligikaudu 60% õpilastest kannab keskmiselt kaasas vähem kui 1 kg huvi- või vabaajategevuseks vajalikke vahendeid. Vähem kui 15% õpilastest (sealhulgas 1.-3. klassi õpilastel alla 10%) kannab igapäevaselt kaasas huvi-ja vabaajategevuse vahendeid üle 1,5 kilogrammi.

Kas vanemad on kaasatud aruteludesse, milliseid õppetööks vajalikke vahendeid peab lapse endaga koolis kaasas kandma?

Koolid ei ole aktiivsed kaasama lapsevanemaid aruteludesse, mis puudutavad õppetööks vajalike vahendite kaasas kandmist. Vastanutest 43% kinnitas, et koolis ei ole antud teemat lapsevanemaid kaasates arutatud.

Kool pigem teavitab lapsevanemaid otsustest (infoleht, e-kool, kooli koduleht, kooliminekul teabeleht, õpetaja teavitab vahetult) kui tõstatab selliseid arutelusid või kaasab neid temaatilistesse aruteludesse. Enamikel kordadel lapsevanemate ettepanekuid kooli poolt ei aktsepteerita, viidates ennekõike kooli piiratud võimalustele.

Kui palju kaalub igapäevaselt lapse koolikott?

Koolikoti kogukaal ületab 85% õpilastest sotsiaalministri määruses nr 36 (2001) kehtestatud piirmäära. Kusjuures 89% 1.-3. klassi õpilastest ja koguni 92% 4.-6. klassi õpilastest on koolikott lubatust raskem. Koolikott kaalub 96% kuuenda klassi õpilastest 4 kg ja rohkem. Päeva jooksul kaasas kantavad huvi- ja vabaajategevuseks vajalikud vahendid ei moodusta koolikoti kogukaalust ülemäära suurt 23 23

Milliseid lahendusi on pakkunud kool õppetööks kaasas kantavate vahendite kogukaalu vähendamiseks?

teinud vaid 12% küsitlusele vastanud lapsevanematest. Lapsevanemate aktiivsus küsimustikule vastamisel ja ettepanekute tegemisel näitab, et teema on väga oluline. Seega riik, omavalitsused kui koolipidajad ning koolid (mh õppekorralduslikke muudatusi ellu viies) peavad antud teemale lahenduskesksemalt lähenema.

Samuti on oluline roll kooli ja kodu koostööl.

Osad koolid pakuvad erinevaid võimalusi õppetööks kaasas kantavate vajalike vahendite kogukaalu vähendamiseks. Samas lapsevanematest tervelt 44% kinnitas, et koolid ei ole pakkunud võimalusi õppetööks kaasas kantavate vajalike vahendite kogukaalu vähendamiseks. Topelt­ õpikud (eraldi koolis ja kodus kasutamiseks) on ainult 7%-l õpilastest, isiklik kapp on koolis 24% õpilastel.

Tõsine probleem on suuremahulised (formaat, kaal) töövihikud ja õpikud, osad koolid pakuvad antud olukorra lahenduseks töölehtede kasutamise (17%). E-õpikute/vihikute kasutamine ei ole koolides levinud, taoline võimalus on ainult 2% õpilastest. Kunstitarbeid saab koolis hoida 5% õpilastest.

Populaarsemad ettepanekud märksõnadena: Topeltõpikud; õpikute ja töövihikute paber peab olema õhem; erinevate tundide arv päeval peab olema väiksem (rohkem topelttunde); koolikapp tasuta igale lapsele või võimalus jätta mõned kooliasjad klassi (vähemalt algklassides); töölehed ja e-õppe võimalus; kunsti­tarbed osta klassi peale ja hoida klassis; võimalus hoida sporditarbeid koolis.

Vaieldamatult kõige populaarsem ettepanek oli koolis topeltõpikute kasutusele võtmine. Tervelt 47% vanematest leidis, et topeltõpikute olemasolu (st lapsel on õpik koolis ja kodus) aitab oluliselt vähendada lapse koolikoti kogukaalu, kuna õpikud on raskeim komponent koolikotis. Mitmed vanemad näevad topeltõpikute

Millised on lapsevanemate ettepanekud koolikoti raskuse vähendamiseks?

Vanemad olid väga aktiivsed ettepanekute tegemisel koolikoti kogukaalu vähendamiseks. Ettepanekuid ei 24 24

tagamiseks lahendust, kus õpilasel on originaalõpik koolis aga kodus on kasutusel e-õpik. Lapsevanematest 22% soovitab isikliku kapi kasutamise võimalust. Kuigi õppevahendite digitaliseerimine vähendab kindlasti koolikoti kogukaalu, pakkus e-õppevahendite kasutamist lahendusena vaid 11% lapsevanematest.

ga. Lapsevanemad rõhutasid koostöö vajadust Haridus- ja Teadusministeeriumi, kirjastajate ja õppevahendite koostajate vahel.

KUIDAS EDASI? Lapsevanemate aktiivsus küsimustikule vastamisel ja ettepanekute tegemisel näitab, et koolikoti (üle)kaalu teema on nii laste kui ka lapsevanemate jaoks väga oluline. Seega riik, omavalitsused kui kooli pidajad ning koolid (mh õppekorralduslikke muudatusi ellu viies) peavad antud teemale lahenduskesksemalt lähenema.

Samuti on oluline roll kooli ja kodu koostööl. Käesolevast küsitlusest tulenevad lapsevanemate ettepanekud esitab MTÜ Lastekaitse Liit nii Haridus- ja Teadusministeeriumile, tervise- ja tööministri poolt kokku kutsud kooliõpilaste tervisekaitse töörühmale, kui ka koolidele.

Vanemad näevad laste koolikoti kogu­ kaalu vähendamisel ka endi vastutust, seega tehti soovitus lapsevanematel jälgida hoolikamalt koolikoti sisu ning arutada lapsega, mida tal konkreetsel päeval on vaja kooli kaasa võtta.

On olemas lahendusi, mis ei vaja raha ega koolis vaba pinna olemasolu — 13% lapsevanematest soovitas teha koolikoti kogukaalu vähendamiseks muudatusi õppekorralduses, näiteks teha muudatusi tunniplaanis nii, et ühel päeval ei oleks liiga palju erinevaid aineid. Algklasside laste vanemad soovitasid ennekõike kodutööde mahu vähendamist, samuti oleks lahenduseks õpilaste teavitamine õpetaja poolt, millised õppevahendid on järgmisel päeval koolis vajalikud.

TUTVU KÜSIT LUSE KOKK UVÕT TEGA SIIN

Ettepanekutest 10% oli seotud õpikute ja töövihikute mahu vähendamise25 25

Teabepäevad innustavad kogemusi jagama Marie Tammsaar Viive Rull Programm „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“

Piirkondlikud teabepäevad on programmis „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ väga olulise tähendusega. Võib isegi öelda, et teabepäevad on üks „Kiusamisest vabaks!“ mõtteviisi kandvamatest alustaladest ja üle Eesti toimiva võrgustiku hoidjatest. Need üritused toovad kokku ühe piirkonna lasteaiad ja koolid, et nad saaksid omavahel jagada enda lugusid seoses „Kiusamisest vabaks!“ metoodikaga, indu ja tuge kas sellega alustamiseks või jätkamiseks.

26 26

Teabepäevad toovad lisaks ühe piirkon-

jagavad neil üle Eesti toimuvatel kogu-

na huvilistele õpetajatele nendega kokku

nemistel ka Lastekaitse Liidus töötavad

sageli ka teisi lastega töötavaid spetsia-

programmimeeskonna

liste (nt tugiteenuste osutajad, lastekait-

jaoks on teabepäevad parim viis kohtu-

setöötajad,

töötajad),

da „Kiusamisest vabaks!“ edu võtmeisi-

lapsevanemaid ja meediat. On kohtu-

kute ehk lasteaedades ja koolides tööta-

misi, mil kokku saavad nii lasteaiad kui

vate spetsialistidega vahetult.

koolid samaaegselt, mõnikord kogune-

Igal kohtumisel sünnivad uued kontak-

vad omavahel aga vaid lasteaedade või

tid, uued mõtted, pannakse idanema

vaid koolidega seotud spetsialistid. Nii

mõne uue algatuse idee. Sageli mõista-

saab korraga üsna suur hulk huvilisi

vad just neil teabepäevadel teineteise

teada, kes nende lähikonnas veel prog-

läheduses, ehk isegi naabruses, asuvad

rammiga liitunud on, millised on nende

lasteaiad ja koolid koostöö tegemise va-

eripärad, edulood ja kitsaskohad ja mis

jadust ja märkavad häid võimalusi, mida

on kedagi sel teel innustanud ning kust

„Kiusamisest vabaks!“ selleks annab.

on leitud vajadusel abi ja tuge.

Kuna ei ole kahte ühesugust teabepäeva

Teabepäeva korraldavad piirkonna me-

ja „Kiusamisest vabaks!“ on Eestimaal

toodikakeskustes programmi eest veda-

kestvas kasvuhoos, tasub neile kogune-

vad kontaktisikud, päevakava koostami-

mistele alati tulla, mõttekaaslastega koh-

sel lähtutakse iga konkreetse kogukonna

tuda ja end üllatada lasta.

soovidest, vajadustest ja võimalustest.

Sel kevadel toimusid teabepäevad Val-

Programmi jaoks olulist, uut ja huvitavat

gas, Viljandis, Kohtla-Järvel ja mitmes

noortekeskuste

27 27

liikmed,

kelle

piirkonnas Tallinnas. Oma lasteaia, koo-

kasvatada koolipere ühtsust. Osalejaid

li, rühma ja klassi lugusid tutvustasid

oli 22 asutusest-organisatsioonist kok-

kolleegidele nii juba aastaid „Kiusami-

ku üle 50, lisaks koolidele ka teistest

sest vabaks!“ toel tegutsevad õpetajad

huvigruppidest. Loe Tallinna koolide

kui ka sellest õppeaastast alustanud.

sellekevadisest teabepäevast lähemalt

Valga Linnavalitsus korraldas 30. märt-

Õpetajate Lehe artiklist http://kiusami-

sil „Kiusamisest vabaks!“ metoodika pa-

sestvabaks.ee/meie-meedias/metoodi-

rimate praktikate vahetamise seminari,

ka-teabepaev-pirita-majandusgumnaa-

millel osales ligi 80 õpetajat Valgast ja

siumis-n250

Valgamaalt. Saalitäiele huvilistele esine-

Juba järgmisel päeval, 27. aprillil, toi-

sid õpetajad kõikidest Valga linna laste-

mus piirkondlik teabepäev Kohtla-Jär-

aedadest ja koolidest, emeriitprofessor

ve lasteaedade pedagoogidele. Päeval

Leida Talts Tallinna Ülikoolist andis üle-

osalenud taas ca 50 lastega igapäevaselt

vaate metoodika „Kiusamisest vabaks!“

töötavat spetsialisti said osa Lastekait-

tulemusuuringust. Viimaks kokku spet-

se Liidu koolitaja Merit Lage loengust

sialiste Eestimaa erinevatest otsadest,

„Emotsionaalne kiusamine ja tõrjumi-

oli seminaril osalejatel võimalus kuu-

ne“. Kõiki osalejaid aktiivselt kaasanud

lata ka Tallinna Meelespea lasteaia ko-

teema tõi selgelt esile kogu grupi (kogu

gemustest. Lastekaitse Liidu meeskond

lasteaed, kool, kogu rühm, klass) käitu-

tutvustas uusi metoodilisi materjale ja

miskultuuri olulisuse. Kuna lapsed õpi-

jagas praktilisi nõuandeid uutele liituda

vad iga täiskasvanu käitumisest, mitte

soovijatele.

üksnes nende sõnadest, tuleb igal laste-

Pirita Majandusgümnaasium kutsus 26.

ga töötaval inimesel igal hetkel silmas

aprillil enda juurde kõikide Tallinna

pidada, et sallivad, hoolivad, austavad ja

koolide esindajad, et mõelda ja mõtesta-

julged lapsed kasvavad vaid sellise tege-

da (uuesti) lahti „Kiusamisest vabaks!”

liku eeskuju olemasolul. Kogemusette-

metoodika olulisus kiusamisvabal hari-

kannetega esinesid õpetajad Kohtla-Jär-

dusteel. Metoodikat tutvustati kui koo-

ve lasteaedadest - Lasteaiast Kirju-Mirju

liturvalisust ja laste heaolu ning see-

õpetaja Merle Korsten, Lasteaiast Pääsu-

läbi õpitulemusi ja sotsiaalset haritust

ke õpetajad Tatjana Udalova ja Svetlana

edendavat töövahendit ning võimalust

Pavlenkova, Lasteaiast Rukkilill õpetajad Maarja Murutalu ja Julija Soon. Laste 28 28

Lasteaed Rukkilill 9. rühma Rohutirtsud õpetajate Julia Soon ja Maarja Murutalu mõtteid Kohtla-Järvel 27. aprillil toimunud teabepäevalt

sotsiaalse arengu võimalusi dramatisee-

erinevate lasteaedade õpetajad jagasid

ringute abil tutvustas Kohtla-Järve Las-

oma kogemusi. Õpetajad kinnitasid, et

teaia Karuke õpetaja Jelena Zahharova,

väga suur tähtsus selle metoodika juu-

sõrmemängude ja massaazhi võimalusi

res on tunnetel ja emotsioonidel, nende

metoodika rakendamisel tutvustas oma

kirjeldamisel ja äratundmisel, empaa-

kogemuse põhjal Kohtla-Järve Lasteaed

tial, headel käitumismudelitel. Metoo-

Kakuke õpetaja Galina Pozdnjakova.

dikaga seotud tegevused, olgu selleks

Juba teistkordne ehk traditsiooniks ku-

karukoosolekud, kunstitegevused või

junev teabepäev Viljandi ja Viljandimaa

mitmete õpetajate poolt positiivselt ära-

lasteaedade õpetajatele toimus 29. märt-

märgitud vestluskaartide kasutamine,

sil Viljandi Männimäe lasteaia eestve-

aitavad kõik sellele väga kaasa. Õpeta-

damisel. Õpetajad olid kutsutud vabas

jad arvasid üksmeelselt, et metoodiline

vestlusringis kordaminekuid ja raskusi

kohver on tänuväärne materjal ja me-

jagama.

toodikat saab hästi kohandada lasteaia igapäevaellu, kõigisse õppe- ja kasvatus-

Tallinna Haabersti linnaosa lasteaiad

tegevustesse ja seda olenemata lasteaia

kohtusid „Kiusamisest vabaks!“ piir-

erisustest.

kondlikul teabepäeval 11. aprillil Laste­ said

Täname teabepäevade korraldajaid ja

vaadata 6-7 aastaste laste rühma karu-

neil osalenuid. Sügisel aset leidvad koh-

koosolekut, mida viis läbi õpetaja Dag-

tumised juba ootavad!

aias

Vikerkaar.

Kõik

osalejad

mar. Hiljem toimus vestlusring, kus 29 29

ÕU N A HE TEGA LAS EDELE PER

Pikk ja käänuline tee juhiloani Indrek Sirk vandeadvokaat

30 30

Esmase liikluskogemuse saab iga väike inimene juba hiljemalt sünnitusmajast koju sõites. Siiski on esimestel eluaas­ tatel lapse heaolu liikluses peamiselt vanemate kätes - käest kinni jalutuskäi­ gud ja auto turvavarustuses olev häll, mis hiljem asendub turvatooliga. Tur­ vavarustuse kasutamisega võib Eestis rahule jääda – lapsi naljalt lahtiselt ei sõidutata - üle 95% lastest kasutab tur­ vavarustust. Laste sõiduautos süles sõi­ dutamine keelati Eestis 2011. aastal. See on erandjuhul lubatud üksnes bussis ja taksos ning sedagi vaid alla 3-aastase lapsega ning mitte esiistmetel.

Liiklemise üldreeglid õpibki laps selgeks peamiselt täiskasvanuid jäljendades. Suure inimese eeskuju on väga tähtis, sest lapsed vaatavad nii kaudses kui ka sõna otseses mõttes täiskasvanutele alt üles. Kui vanem kirub politseinikku või teist liiklejat, ületab sõiduteed punase tulega või keelatud kohas, siis laps paneb selle kõrva taha – suur ei eksi, ta on autoriteet.

Paratamatult jõuab iga laps suuremaks kasvades liiklusesse iseseisvalt. Siis jääb meil, vanematel, üle vaid loota, et vanema isiklik eeskuju, varasemad ja jätkuvad õpetussõnad ning enesealalhoiuinstinkt teda elu ja hea tervise juures hoiavad.

Muidugi lisandub ka lootus heale õnnele, sest ka kõige ettevaatlikumat inimest võib tabada õnnetus pimedaks peetava juhuse või hoolimatu kaasliikleja tõttu. Siiski on lapsed, kes maast-madalast on harjunud jalgsi käima, liikluses enamasti ka tasakaalukamad liiklejad, kes oskavad arvestada ohtudega.

VANEMANA AUSTA NII POLITSEINIKKU KUI KAASLIIKLEJAT Jalakäijana liiklemise oskuste õpetamine on eeskätt lapsevanema võimalus ja kohustus. Lasteaed ja kool aitavad nende oskuste omandamisele jõudumööda kaasa, kuid põhikursuse läbiviijaks ja kontrollijaks jääb ikka vanem. Soovitan vanemal liikuda koos lapsega võimalusel mitte autoga vaid jalgsi ja selgitada samal ajal lapsele liikluse põhitõdesid. Lapse loomupärane uudishimu ärgitab teda näiteks küsima, miks minnakse üle tee just sellest kohast ja rohelist värvi tulega. Vanem saab juhendada last vaatama vasakule ja paremale ning märkama võimalikke ohtusid.

Liikluse algtõed õpitakse ikka praktilise tegevuse käigus, mitte pildiraamatust.

JALGRATTAGA KAASNEGU TURVAVARUSTUS Jalgratturina teeb laps esimesed vändapöörded tudiseva lenksuga üldjuhul oma vanemate kõrval ning soovitavalt ikka koduhoovis. Kõnniteedel ja kergliiklusteedel ei ole jalgratturile vanusepiirangut, kuid sõiduteel sõitmiseks peab noor jalgrattur täiskasvanu vahetu järelevalve all olles olema vähemalt 8-aastane ning päris iseseisvalt sõitmiseks vähemalt 10-aastane.

10- kuni 15-aastasel jalgratturil peab ole-

31 31

ESIMESED MOOTORIGA SÕIDUKID

ma juhiluba, mis tõendab, et ta on saanud jalgratturi koolituse. Paljud koolid pakuvad jalgratta õpet riigi toel, õppematerjalid on saadavad Maanteeameti kodulehel.

Nooremal kui 16-aastasel jalgratturil on kohustus kanda kiivrit.

Aga kasvame edasi. 16-aastane noor saab taotleda juba väikese mootorratta juhiluba (125 cm3) ning ka piiratud õigusega juhiluba, mis lubab autot juhtida täiskasvanu juuresolekul – läbida tuleb autokool, teha eksamid. Täiskasvanu peab olema kaine, istuma juhi kõrval, ta peab omama juhiluba vähemalt 2 aastat ning kui tegemist ei ole lapsevanemaga, siis peab lapsevanemalt (või seaduslikult esindajalt) olema kirjalik volitus. Omal käel õppesõidu tegemine ei ole lubatud, kuid juba autokoolis õppiva ning autokooli poolt tänavale õppesõitu tegema lubatud õpilane võib juhendaja järelevalve all õppesõitu teha.

Juhendaja vajab vastavat tunnistust, mille väljastab Maanteeamet. Kuna autokoolis iga sõidutund maksab, siis juhendajaga sõidupraktika saamine on odavam variant. Iga läbitud kilomeeter on sõiduõppimisel hindamatu väärtusega.

Noore liikleja järgmine aste on mopeed, mille juhiloa võib saada 14-aastaselt pärast koolituse läbimist ja eksami sooritamist. Mopeedi juhiloa saab vaid vanema või seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul. Mopeedid on üldjuhul kaherattalised, mootori töömahuga alla 50 cm3 (või alla 4 kw) ning valmistajakiirusega mitte üle 45 km/h. Mopeed võib olla ka kolme- või neljarattaline – nö ATV-tüüpi või mopeedauto.

Vanus 14 aastat on noore inimese elus tähtis verstapost. Lisaks mopeediloa taotlemise õigusele saab ta ka deliktiealiseks, mis maakeeli tähendab, et tema poolt toime pandud õiguserikkumise eest saab talle määrata karistuse. Nooremad kui 14-aastased loeb meie seadusandlus süüvõimetuteks, kes ei pruugi piisavalt aru saada lubatu ja keelatu piirist ning seetõttu neid ei karistata. Karistamine on tuleviku mõttes väga suure tähendusega, kuna see kantakse registrisse ning jääb meid saatma kogu eluks. Isegi kui karistus n.ö kustub ja kantakse arhiivi, siis saab teatud juhtudel neid arhiveeritud karistusi ikkagi vaadata ning mõnikord võivad need saada takistuseks edasise karjääri tegemisel. Noorpõlve rumalused võivad olla väga kaugele ulatuvate tagajärgedega.

18-aastaselt on võimalik iseseisvalt autoga sõitmise juhiluba saada. Siin aga tulevadki mängu varasemad karistused.

TAKISTUSED JUHILOA SAAMISEL Juhiloa saamise tingimusi on aastal 2011 oluliselt karmistatud. Täna nõutakse, et juhiloa taotleja oleks puhta liiklusminevikuga. Kui on kehtiv karistus mõne raskema liiklusrikkumise eest (eelkõige juhtimisõiguseta sõit, joobes juhtimine, kiiruseületamine või liiklusõnnetuse põhjustamine), siis enne karistuse kustumist juhiluba ei saa. Sama kehtib ka liikluse

32 32

pisirikkumiste kohta, kui neid on korduvalt toime pandud. Väärteona mõistetud karistus kustutatakse karistusregistrist ja kantakse arhiivi 1 aasta möödudes karistuse täideviimisest – üldjuhul rahatrahvi tasumisest. Siin on selgelt halvemas seisus need, kes ei suuda trahvi kiiresti ära maksta või taotlevad graafikuga maksmist. 1 aasta hakkab jooksma rahatrahvi viimase osa laekumisest riigi arvele, mis tähendab, et see aasta võib venida mitme aasta pikkuseks. Riigilt laenata selles olukorras ei ole mõistlik. Veelgi pikem on aegumis­tähtaeg liikluskuriteo puhul (üle 1,5 promillises joobes, raske liiklusõnnetuse põhjustamine või süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine), kus karistus kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi alles 3 aasta möödudes karistuse täideviimisest või katseaja lõpust. Üldjuhul mõistetakse liikluskuritegude eest tingimisi vangistus katseajaga, mis võib olla 6 kuud kuni 5 aastat.

eksimus pikendab aasta võrra aega, millal juhtimisõiguse saamiseks riigi poole pöörduda.

Kõige sagedamini saab takistuseks juhiloa saamisel juhtimisõiguseta sõitmine. Kui juba autokoolis õpingud pooleli, siis on paljudel kiusatus ka üksi tänavale minna.

Kui selline asi siiski on juhtunud, siis tuleb teada järgmist. Juhiloa saamist takistab karistusregistris olev karistus, kuid karistus kantakse karistusregistrisse alles pärast karistusotsuse jõustumist. Kui trahv määratakse kiirmenetluses, siis on selleks tähtajaks 15 päeva, kui aga üldmenetluses, siis üldjuhul 45 päeva. Kui enne karistusotsuse jõustumist jõuab siiski eksamid ära teha ja juhtimisõiguse saada, siis tagantjärgi juba saadud juhtimisõigust enam ära võtta ei saa. Kui politsei otsus aga vaidlustada maakohtus näiteks karistuse kergendamise motiivil, siis kuni kohtuotsuse jõustumiseni ei jõustu ka politsei otsus. Kui autokool juba lõpetamisel, siis võib ühekordse eksimuse korral õnnestuda juhiluba kätte saada enne karistuse jõustumist.

Juhiloa taotleja puhast minevikku nõudes on riik soovinud noori õiguskuulekusele suunata. Kui tahad saada juhiluba, siis ole õiguskuulekas. Ühest küljest on see mõistlik, kuna sunnib inimesi pingutama õiguskuulekusele ning annab lootuse, et seaduste järgimine muutub noore jaoks normiks ja harjumuseks. Teisalt paneb ta paljud inimesed üsna väljapääsmatusse olukorda, kuna töö tegemiseks või perekondlike toimetuste jaoks on auto juhtimine sageli vältimatu, eriti väljaspool linnu ja asulaid.

Noor tahaks asuda õiguskuulekale teele, kuid juhtimisõigust ei saa. Iga järgmine

Juhtimisõiguseta sõitmise eest vastutab lisaks sõiduki juhile ka sõiduki omanik, liiklusõnnetuse korral nõuab kindlustus hüvitatud kahju süüdlaselt tagasi. Aga sellest juba järgmine kord pikemalt.

Artikkel ilmus projekti „Hea nõu lastega peredele“ raames

33 33

Raamat “Võta jutuks” kirjutab interneti ja laste seksuaalse väärkohtlemise seostest Malle Hallimäe Projekti Targalt internetis koordinaator MTÜ Lastekaitse Liit tõlkis ja kohandas Eesti oludele vastavaks projekti “Tar­ galt internetis” raames raamatu “Võta jutuks”. See juhendmaterjal on eelkõi­ ge mõeldud lastega töötavatele spet­ sialistidele nagu õpetajatele, sotsiaal­ pedagoogidele, noorsootöötajatele jt ning sisaldab teavet interneti ja laste seksuaalse väärkohtlemise seostest.

Raamat pakub nõuandeid ja soovitusi, kuidas seda keerulist ja delikaatset teemat laste ja noortega käsitleda, aga ka kuidas seksuaalset väärkohtlemist kogenud last ja noort aidata ning toetada. Lisaks teoreetilisele käsitlusele sisaldab juhendmaterjal ka praktilisi harjutusi, mida saab kasutada laste ja noortega teema käsitlemisel.

Trükis on tõlge Soome organisatsiooni Pelastakaa lapset ry poolt väljaantud juhendmaterjalist „Ota puheeksi. Internet ja lasten seksuaalinen hyväksikäytto.”

Trükis on kättesaadav ka veebis http://www.targaltinternetis.ee/valjaanded/trukised/

Tutvu Lastekaitse Liiduga www.lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Uuri ka Lastekaitse Liidu Ăľppe- ja puhkekeskuste kohta www.lastelaagrid.eu

MTÜ LASTEKAITSE LIIT MTÜ Lastekaitse Liit on katusorganisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

MTÜ Lastekaitse Liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liikmesorganisatsioonid tegutsevad üle Eesti.

MEIE VÄÄRTUSED

MEIE TEGEVUSED:

• Kasvame koos!

• tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

• Samal poolel – lapse poolel!

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloomeprotsessis

• Lapse hääl!

• teavitame ja nõustame • korraldame koolitusi ja teavitusüritusi • anname välja infomaterjale ja trükiseid

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEIE MÄRKSÕNAD • Märka last!

• Ära löö last – ka sõnadega!

• Targalt internetis!

• Kiusamisest vabaks!

• viime läbi erinevaid programme ja projekte (sh rahvusvaheliselt) • koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi

MTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtadega arvestamine.

KASULIK TEADA Külasta kodulehte: www.lastekaitseliit.ee Vaata kasulikku infot: www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Loe veebiajakirja „Märka Last“: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/ Liitu ja ole kursis: www.facebook.com/Lastekaitseliit Tutvu lastelaagritega: www.lastelaagrid.eu

MTÜ Lastekaitse Liit Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128 Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank

36 36