Märka last! 03/2017

MTÜ Lastekaitse Liit ajakiri 03/2017

PRIN DI PLAK AT Laps, nartsissid ja raamatud Irina Golikova: kõige aluseks on õnnelik, tark ja tugev pere Kuulutati välja „Hea lasteraamat“ 2016 ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu noortefoorumi osalemiskogemus Lapsevanem, osale küsitluses „Sinu lapse koolikott“! Ütle mulle midagi head!

Peamised toitumist puudutavad põhjused, miks väikelapsed hakkavad liigselt juurde võtma?

Millal toimuvad lapse tervisekontrollid ja mida seal uuritakse?

Turvalise interneti päeva üritustel osales enam kui 28 700 last ja noort üle Eesti Eesti kooliõpilased näevad internetis pigem võimalusi kui ohte Kõik, mida peaks teadma elatisabist

1

SISUKORD 3

Laps, nartsissid ja raamatud

4

Irina Golikova: kõige aluseks on õnnelik, tark ja tugev pere

10

Kuulutati välja „Hea lasteraamat“ 2016

15

ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu noortefoorumi osalemiskogemus

20

Lapsevanem, osale küsitluses „Sinu lapse koolikott“!

22

Ütle mulle midagi head!

30

Peamised toitumist puudutavad põhjused, miks väikelapsed hakkavad kaalus liigselt juurde võtma?

37

Millal toimuvad lapse tervisekontrollid ja mida seal uuritakse?

39

Turvalise interneti päeva üritustel osales enam kui 28 700 last ja noort üle Eesti

46

Eesti kooliõpilased näevad internetis pigem võimalusi kui ohte

51

Kõik, mida peaks teadma elatisabist

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

Toimetaja: Grete Landson grete@lastekaitseliit.ee

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee

Kasutatud pildid: https://pixabay.com http://www.freepik.com

Kujundus: Katrin Nõu

Laps, nartsissid ja raamatud Loone Ots, MTÜ Lastekaitse Liit president

„Kellel on kaks leiba, müügu üks ära ja ostku nartsisse. Leib on ihu toit, nartsiss aga hinge toit,“ ütleb araabia vanasõna.

MTÜ Lastekaitse Liit on aastakümneid võidelnud lapse õiguste ja heaolu eest.

Tavamõtlemises mahuvad need mõisted eeskätt ütlusse „kõht täis ja riie seljas“.

Ent elu on avaram. Esmavajadused rahuldatud, peaks nõudma rohkemat, unustamata, et kehas elab ka hing.

Laste tervise nimel propageerime kasulikku toitumist. Senisest rohkem peaksime pakkuma ka vaimutoitu. Igal aastal ilmub Eestis muljetavaldav kogus väärt lastekirjandust. Ainuüksi eesti kirjanike üllitisi on kümneid. Ometi loeb meie aja laps ikka moodsamas keskkonnas kui seda on trükitähtedega kaetud paber. Iseenesest on ainult hea, et ta huvitub teadmistest ja oskab neid leida isegi võõras keeles koostatud saitidelt. Puudu jääb emotsioonist. Kui head juturaamatud kujundavad lapse eetilist meelt ja istutasid temasse õigeid väärtusi, jäävad tunde- ja väärtuskasvatus interneti aimetekstidest välja. Paraku on harjumus raamatut lugeda taandumas, kuigi netielu ei pea välistama raamatuid ja vastupidi. Õppekavadesse hoolikalt valitud head lastekirjandust näeb noor lugeja pigem kui kohustuslikku kirjandust. Ja ütleb ausalt: „Oli küll hea raamat. Aga ega ma omast vabast ajast järgmist lugema ei hakka.“ 3

Oskus moodustada tähemärkidest sõnu ja anda neile tähendus, siduda sõnad kokku, leida neist sõnum ja selle üle mõelda on hindamatu. Ajutreeninguna on see tohutult arendavam kui vaadata liikuvaid pilte, mille keegi teine on koostanud enda arusaama järgi. Võime kujutleda ühtede ja samade märkide põhjal vaimusilmas sootuks erinevaid asju hoiab elus meie ainukordsuse. Seepärast on lugemine parim viis last arendada.

Kui vanemail vähegi võimalik, saab laps minna trenni, et edendada kehalisi võimeid. Vanemad võtavad trenni valikust innukalt osa, arutavad lapsega, käivad proovitreeningutes. Samal kombel võiks pere hakata maast-madalast suunama last kui raamatuinimest, soovitada, selgitada ja hiljem ka loetut arutada. MTÜ Lastekaitse Liit panustab lugeva lapse heaks, andes koos Eesti Lastekirjanduse Teabekeskusega välja hea lasteraamatu märki. Köitvaid ja sisukaid tekste on ju nii palju, et valik nõuab tuge.

Ma kõik saame aidata, et igas lapses tekiks lugemise isu ja et see isu aina kasvaks. Emakeelekuul on rõõm näha lugevat last topelt suur. Ablas lugeja kasvab tasapisi kõrge loovuse, hea seoste leidmise oskuse ja sooja südamega inimeseks.

Päikesepoolsetel peenardel on ka nartsissid oma ninad välja pistnud. Kui tore!

Irina Golikova: Kõige aluseks on õnnelik, tark ja tugev pere Grete Landson grete.landson@lastekaitseliit.ee

Foto:Irina Golikova erakogu

Foto:Irina Golikova erakogu

Ida-Viru maavanem Andres Noormägi tunnustas Eesti Vabariigi aastapäeva eel Ida-Viru maakonna teenetemärgiga nr 84 Irina Golikovat, kes on õpetaja, kodanikuühiskonna tegelane, lastekaitse edendaja ja ühtlasi ka MTÜ Lastekaitse Liit vanematekogu liige. Õnnitleme Irina Golikovat, täname teda intervjuu eest ja soovime edu tema tänuväärses töös.

Irina Golikova, millega tegeleb Sillamäe Lastekaitse Ühing, mille tegevjuhina Te pikaajaliselt tegutsete?

Sillamäe Lastekaitse Ühing on tegutsenud 28 aastat – see on väga pikk aeg, mille jooksul oleme osalenud 186 projektis, kohalikus ürituses ja kampaanias. Me ei ole küll kokku lugenud, kuid ilmselt sisaldavad need aastad tuhandeid vabatahtliku töö tunde. Seda on tõesti väga palju.

Sillamäe Lastekaitse Ühingu missiooniks on kaitsta laste õigusi ja võimestada noori. Meie visiooniks on õiglane ja teineteist arvesstav ühiskond, kus nii lapsi kui ka noori koheldakse täisväärtuslike inimestena.

Hetkel on meil käimas 12 programmi, sealhulgas aktiivse kodaniku ja kodanikuühiskonna arengu programm, soolise võrdõiguslikkuse programm, noorte osaluse ja kaasamise otsustusprotsess, jätkusuutliku arengu programm, lõimumise programm, tunnustamine lastekaitse valdkonnas “Laste Sõber” konkurss ning kodanikuühiskonna arendamine valdkonnas “Ida-Virumaa kodanikuühenduste tunnustamine”.

5

Me alustasime enam kui kahe aastakümne eest regionaalsel tasandil väikese organisatsioonina ja oleme tänaseks kasvanud oma piirkonnas tunnustatud organisatsiooniks. Alates 1990. aastast oleme ka MTÜ Lastekaitse Liit liige ja kuulume ainsa muukeelse organisatsioonina alates 2012. aastast EKAKI ühiskomisjoni. Lisaks on Sillamäe Lastekaitse Ühing Euroopa vaesusvastaste organisatsioonide (EAPN) võrgustiku liige alates aastast 2010, Anna Lindh Foundation Eesti liige alatest 2007. aastast ja omab konsultatiivset staatust ÜRO majandus- ja sotsiaalkomisjoni (ECOSOC) juures alatest aastast 2014. Veebruaris 2015 liitusime Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liiduga ning sama aasta oktoobris 2015 Arengukoostöö ümarlaua liikmena. Ma olen väga uhke Sillamäe Lastekaitse Ühingu tegevuse üle. Tõesti, meil on palju koostööorganisatsioone ja koostööd nendega juhib meie tegevuskoordinaator Vassili Golikov koos noorte vabatahtlikega.

Mina tegevjuhina organiseerin meie organisatsiooni igapäevast tööd, hoian häid suhteid meedia ja kohaliku omavalitsusega ja korraldan kohalikku tegevust.

Kuidas on aastate jooksul muutunud laste olukord Sillamäel?

Sillamäe tähistab sel aastal oma 60. juubelit. Kahjuks väheneb laste arv meie linnas. Näiteks on varasema 14 lasteaia asemel neid alles jäänud vaid neli. Iga laps on praegu Sillamäe jaoks varasemast veelgi väärtuslikum.

Kui inimestel on tööd, siis on neil tuleviku suhtes ka kindlustunne ja küllap sünnib ka lapsi.

“Siiski on laste olukord linnas ja maakonnas suhteliselt hea ja lapsi abistavad ametnikud teevad oma tööd südamega ja professionaalselt.”

Praegune elukorraldus annab lastele suuri võimalusi ja seejuures ka võimaluse vastutada. Näiteks organiseerime me suuri Ida-Virumaa noortefoorumeid, kus on osalemas umbes 180 noort. Nendel foorumitel pulbitseb suur energia! Lisaks on meil on Ida-Virumaa keskus Märka last. Seal töötavad hetkel kolm klubi - Eesti patrioot, Usaldus ja Vabatahtlik. Igal klubil on oma liider, kampaania ja tegevuskava, millega oleme hõivatud olnud juba kolm aastat. Ilmunud on 19 metoodikakogumikku, kuid kahjuks on venekeelset infot ikka liiga vähe.

Eesti vaatab sageli Ida-Virumaa kui probleemse ja regressiivse regiooni

6

poole, kuid meil jagub inimressurssi ja häid ideid, mida püüame ka teostada.

Siiski on laste olukord linnas ja maakonnas suhteliselt hea ja lapsi abistavad ametnikud teevad oma tööd südamega ja professionaalselt.

Olete õpetajana kasvatanud mitut põlvkonda lapsi. Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo käsitlus on neljakümne kahe aasta jooksul täielikult muutunud.

Missugused on tänased lapsed ja teismelised võrreldes nende emade-isadega?

Tõesti, lapsed ja koolimaailm üldse on selle ajaga väga muutunud!

Muutunud ellusuhtumine on suur – suur teema, sest vaid umbes kolmandik noortest soovib elada aktiivset elu.

Paljudel on kahjuks ükskõik, mõned inimesed on aga loomult juba rahulikumad. Teistest eristuvad aga edukad perekonnad, paljudel neist on hoopis teistsugused probleemid. Tegeleme ka uuringutega, selgitamaks välja Ida-Virumaa laste soove ja sellel t e e m a l t o i m u s k a m a a ko n d l i k konverents. Teeme koostööd ka Innove, Rajaleidja ja Töötukassaga.

Mulle tundub, et nii emad-isad kui 7

lapsed peaksid enam julgema võtta vastutust.

Räägitakse, et ka nüüdisaegsed lapsevanemad on muutunud võrreldes nende vanemate põlvkonnaga. Mida Teie sellest arvate?

Jaa, muidugi on lapsevanemad muutunud. Ma olen tänulik Lastekaitse Liidu projektile „Kasvame koos“, mille raames meil oli võimalus teha suvelaagreid ja koolituspäevi ning uuringuid. Ka saime organiseerida perekooli ja õigusabi, iganädalaselt toimusid perenõustamised ja siiani töötab perekohvik. Saime vanematele õpetada hea ja positiivne olemist, lisada neile kompetentsust ja oskusi oma last hoida ja temast hoolida. Meil on ka mitmeid häid venekeelseid raamatuid, mille abil saame vanemaid koolitada. Lisaks on vene kasvatussüsteemis kasutusel 3P tehnoloogia, mis põhineb mõistmisel, vastuvõtlikkusel ja andestamisel (vene k понять, принять, простить) ja sobib kasutamiseks igale pereliikmele.

Õpetaja, Sillamäe Lastekaitse Ühingu tegevjuht, kodanikuühiskonna tegelane, lastekaitse edendaja, samas ka doktorant ja lisaks veel Lastekaitse Liidu vanematekogu liige. Mille nimel Te seda kõike teete?

ja loetut teistele rääkida ning seda analüüsida. Abituriendina asendasin koolis õpetajat tema haiguse ajal ja eriti meeldis mulle olla ajalooõpetaja, unistasin isegi diplomaadiametist.

Olen õppinud kuues ülikoolis ja käinud 86 riigis. Ühelt poolt ma soovin aidata võimalikult paljusid abivajajaid. Teisalt saan lektorina igal aastal külastada kolme kuni viit riiki, osaleda konverentsidel ja kohtumistel. Tuleb leida võimalused oma unistuste täitmiseks ja selle nimel ka tegutseda.

Kasutan sageli Parotta süsteemi, mis õpetab olema efektiivne 20% ajast, tehes samal ajal ära 80% asjadest.

Mulle meeldib seada elus enda ette ülesandeid, planeerida oma tegevused eelnevalt läbi ja seejärel teha neid oma valitud järjekorras. Mulle on paljuski abiks e-riik – see aitab hoida kokku aega ja mis seal salata, ka tervist.

Minu soov on inimesi aidata ja eelkõige pakkuda oma abi vene peredele, kes seda väga vajavad ja ootavad.

Ka kõige aktiivsema inimese patareid vajavad aeg-ajalt täitmist. Millest Teie ammutate jõudu ja leiate rõõmu?

Kelleks Te väikese tüdrukuna saada soovisite?

Tiibeti tarkade ütlus kõlab, et tänu kivile leiad oma tee. Ma olen loomu poolest positiivne inimene ja energiat ammutan heategevusest ja lastega tegelemisest, Sillamäe vabatahtlike tegevuse koordineerimisest. Elu on liiga lühike ja täis võimalusi ja väljakutseid. Ma arvan, et inimesed ei peaks elama igavat elu.

Tore küsimus! Mul oli kolm konkreetset ametisoovi. Esmalt unistasin ma arstina töötamisest. Hiljem läbisin küll Punase Risti kursused, kuid arsti minust ei saanud. Ühiskonnaõpetuse tundide järel unistasin juristiametist, aga peale kohtu külastamist sain aru, et mulle ei meeldi kaitsta halbu inimesi. Minu lapsepõlvekodus oli suur raamatukogu ja mulle meeldis lugeda 8

Foto:Irina Golikova erakogu

Teil on suur ja ühtehoidev pere, mis koosneb abikaasast ja kuuest lapsest. Mis Te arvate, missuguste sõnadega nemad Teid iseloomustaksid?

Suur pere tähendab suurt tööd. Mul on tõesti kuus last – viis poega ja üks tütar. Nad on täiskasvanud ja ma olen ka vanaema neljale lapselapsele. Minu jaoks kõikidest eesmärkidest kõige olulisem on ehitada üles õnnelik, tark ja tugev pere. Õnneks on kõik minu lapsed pärinud minult ja abikaasalt aktiivse ja positiivse loomuse, nad on iseseisvad. Kõik minu lapsed on osalenud ka meie projektides ja laagrites.

Eelmisel aastal ilmus minu raamat, mida saab laenutada Tallinna Ülikooli 9

ja linna raamatukogudest „Mööda illusioonide teed“ (originaalpealkiri vene keeles: „По тропинкам иллюзий“) Sellesse raamatusse on kogutud soovitussõnu ja luuletusi minu lastele ja abikaasale, aga ka kaaslinlastele. Minu elu võtmesõnaks on armastus – loodan, et minu armastus hoiab minu lähedasi. Aga lapsed ja abikaasa nimetavad mind ootamatuks, ideede generaatoriks, pereentsüklopeediaks, globaalseks energiajagajaks ja vahel ka töönarkomaaniks. Ma juhindun sageli Eesti vanasõnast „Tervis on vaese meh e j õu ku s“ . S oovin, et kõik inimesed oleksid terved ja elaksid sisukalt.

Kuulutati välja „Hea lasteraamat“ 2016 Grete Landson grete.landson@lastekaitseliit.ee

Lastekaitse Liidu eestvedamisel valivad lastekirjanduse eksperdid alates 2009. aastast eelmisel aastal ilmunud uudiskirjanduse hulgast välja "Head lasteraamatud". Valik aitab lastel, lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel orienteeruda uudiskirjanduses ja leida lugemisvarasse sisukad raamatud heatasemeliste illustratsioonidega. Parimad 2016. aastal kirjastatud raamatutest kuulutati välja 2. märtsil Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud lastekirjanduse aastakoosolekul.

10

Fotod: Helena Nagelmaa ja Grete Landson

11

Raamatuid hindasid lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust j a E e s t i R a a m a t u ko g u h o i d j a t e Ühingust. Tiitliga pärjatud raamatute leidmise hõlbustamiseks raamatukogudes ja raamatukauplustes varustab Rahva Raamat nad informatiivsete kleepsudega.

Nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes, aga ka koolides ja lasteaedades juhatavad lugejaid "Hea lasteraamatu" juurde plakatid, mida saab küsida Eesti Lastekirjanduse Keskusest.

“Tiitliga pärjatud raamatute leidmise hõlbustamiseks raamatukogudes ja raamatukauplustes varustab Rahva Raamat nad informatiivsete kleepsudega. “

“Hea lasteraamatu" auhinna üleandmine lastekirjanik Wimbergile luuleraamatu eest 12

E e s t i L a s t e k i r j a n d u s e Ke s k u s e arendusjuht Anneli Kengsepp nimetab Lastekaitse Liidu algatatud "Hea lasteraamatu" valimist igati tänuväärseks traditsiooniks, mis annab võimaluse tutvustada laiemalt üht head hulka uuemat lastekirjandust. Kengsepa sõnul puudutab lastekirjandus väga paljusid olulisi teemasid laste igapäevaelust ja seetõttu on „Hea Lasteraamat“ tänulik lugemisvara kindlasti ka igale lapsevanemale. Seekordsesse valikusse jäi 14 lasteraamatut, milles on esindatud nii luule, väikelaste

pildiraamatud kui ka juturaamatud suurematele.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm teeb kokkuvõtte raamatuaastast 2016

Tõlkeraamatute ülevaadet jagab lastekirjanduse uurija Krista Kumber 13

Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu P o o p u u v õ r d l e b l a s t e ra a m a t u t põhjatu varalaekaga, mida avades ei tea kunagi täpselt sihtpunkti, kuhu lugedes jõuda võib. Siiski on ta kindel, et raamatut sulgedes on lugeja palju rikkam nii teadmiste kui emotsioonide poolest. Poopuu k i n n i t a b , e t " H e a l a s t e ra a m a t “ kestab läbi aegade, jutustades oma kordumatut lugu erinevatele põlvkondadele üha uuesti ja uuesti.

„Hea lasteraamatu“ nominendid 2016 Väiksematele:

Suurematele:

• Heli Illipe-Sootak

• Kätlin Kaldmaa

„Kiisu aias lehti riisus“

„Halb tüdruk on jumala hea olla“

• Indrek Koff

• Juhani Püttsepp

„Ilusti“

„Mustad linnud“

• Triinu Laan

• Reeli Reinaus

„Vana katkine kass. Vana katskinõ kass“

„Kuidas mu isa endale uue naise sai“

• Kertu Sillaste

• Wimberg

• Leelo Tungal

• Kristina Ohlsson

• Gemma Merino

• Lara Williamson

„Igaüks teeb isemoodi kunsti“

„Ahoi!“

„Lumemees Ludvigi õnn“

„Klaaslapsed“

„Krokodill, kellele ei meeldinud ujuda“

„Poiss, kes seilas tugitoolis üle ookeani“

• Lina Žutaute

„Kake Make ja põgenenud kõrvad“

• Marianne Dubuc „Lõvi ja lind“

Hea Lasteraamat:

• on kaunilt kujundatud • arendab kujutlusvõimet • inspireerib • äratab uudishimu • näitab kui mitmekülgne on maailm • pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema • ei sea ealisi piiranguid • on huvitav nii lapsele kui vanemale 14

ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu noortefoorumi osalemiskogemus Linda Tälli ja Mia Marta Ruus MTÜ Lastekaitse Liit noortekogu

15

kuidas ECOSOC‘is neid rakendatakse.

Noortefoorumil toimunud kitsamad arutelud toetusid just nendele säästva arengu seitsmeteistkümnele sihile ning neid mitte tundes oleks töötubades kaasa töötamine väga raske olnud.

“Mõistsime, et tegemist on väga kõrgetasemelise üritusega ning esindame lisaks Lastekaitse Liidule ja selle noortekogule ühtlasi ka kogu Eestit. “

Enne ECOSOCil osalemist külastas meid ka Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja Ivo Visak ning tutvustas meile noortepoliitika platvormi - dokumenti, milles kirja pandud põhimõtetele ja seisukohtadele toetusime kogu foorumi vältel.

New Yorgis toimus 30.-31. jaanuarini ÜRO allorganisatsiooni ECOSOC (Economic and Social Council, eesti keeles sotsiaal- ja majandusnõukogu) noortefoorum, mis keskendus säästva arengu eesmärkide levitamisele ja täitmisele. Neljale Lastekaitse Liidu Noortekogu liikmele anti võimalus sellest osa võtta pärast möödunud aasta sügisel kahe konverentsi korraldamisele kaasa aitamist. Mõistsime, et tegemist on väga kõrgetasemelise üritusega ning esindame lisaks Lastekaitse Liidule ja selle noortekogule ühtlasi ka kogu Eestit. Uurisime ettevalmistusena hulgaliselt dokumente ÜRO ja ECOSOC‘i kodulehtedelt ning tutvusime varasemate aastate noortefoorumitel toimunud aruteludega. Sealhulgas saime lähemalt teada säästva arengu eesmärkidest ning

Esimesel foorumi päeval ÜRO saalis istet võttes taipasime, et meie neli Noortekogu liiget polnud saalis mitte lihtsalt kõige nooremad foorumil osalejad, vaid ka ainsad alaealised. Ühest küljest muutis see meie rolli foorumil osalemist pingelisemaks, ent teisalt tundsime end ka uhkena, sest olime jõudnud nii kõrgele tasemele. Siiski närveerisime aruteludel sõna võtmisel, pidime iga öeldud lausega justkui kinnitama, et oleme väärt osalema ja kaasa rääkima professionaalidega.

Esimese päeva aruteludel jagunesime kaheks, nii suundus Mia naiste ja tüdru-

16

kute võrdselt kohtlemise sessionile, Linda, Helen ja Dalia aga tervisliku elu tagamise ning heaolu edendamise arutelule. Esimene arutelu osutus ülimalt meeldivaks kogemuseks, pakkudes lisaks faktidele ja arengukavadele ka emotsionaalsemat poolt.

Sõna võtsid inimesed kõikjalt maailmast, kes jutustasid osalejatele oma lood otse ja ette valmistamata. Nii oli võimalik kuulda erinevaid seisukohti ja neid koos eelnevate teadmistega võimalikeks lahendusteks siduda.

Teine arutelu keskendus tervisliku elu tagamise ning heaolu edendamisele.

See osutus huvitavaks, sest kohal olid oma ala spetsialistid. Sessioon meenutas pigem paneeldiskussiooni, sest arutelu toimus pooleteise tunni jooksul ekspertide vahel ning kuulajad väga sõna ei saanud. Siiski saime lähemalt teada tööstus- ja linnapiirkondades elavate inimeste tervisest ja heaolust.

Teise päeva aruteludele jagunesid osalejad maailmajagude kaupa. Nii suundusime koos Eesti Noorteühenduste Liidu delegaatidega Euroopa ja Põhja-Ameerika riikide arutelule.

Keskenduti peamiselt kahele punktile.

Esmalt vaesuse elimineerimine nendes regioonides ja teiseks noorte harimine

17

säästva arengu eesmärkide teemal.

Sessioni algus lõi meeldiva ja koostööd toetava keskkonna, kus seinale kleebiti suurelt erinevaid väited ning püsti paluti tõusta neil, kes konkreetsete väidetega nõustuvad. Seejärel oli kõigil võimalik väidete üle arutleda, ka oma algset seisukohta muuta ja kogemusi jagada.

Seejärel jagunes sessiooni publik eespool alateemade kaupa kaheks ning eesmärgina pandi kirja kuus soovitust kahe eesmärgi täideviimiseks. Mia noortekogu esindajana osales vaesuse temaalisel arutelul, t e i s e d n o o r t e ko g u l i i k m e d j a Noorteühenduste Liidu esindajad arutlesid säästva arengu eesmärkide levitamise teemadel.

Vaesusest vabanemise grupi tööjaotus kujunes välja kohe alguses kui sõna said kõik soovijad. Sõna võttis ka Mia, rõhutades vajadust pakkuda noortele esimest töökogemust võimalikult varakult. See toetab noortele töölepürgijatele kogemuste hankimist ja oma oskuste esitlemist. Sealjuures oli suureks abiks noortepoliitika platvormilt saadud info ja noorte tööhõivet puudutav dokumentatsioon, kus olid ära toodud Eesti seisukohad sellel teemal koos põhjendustega.

Lõpuks loeti ette enim mainitud soovitused eesmärgi saavutamiseks ning need ette saalis plenaaristungil töötoa moderaator.

letavast aru saamisega, kuid pinget tekitas ise inglise keeles rääkimine.

Seetõttu jäid ütlemata mõned mõtted, mida oleks soovinud teiste osalejatega jagada.

Kokkuvõttes oli foorumikülastus imeliseks kogemuseks silmaringi avardamisel nii maailma kui ka ÜRO suhtes.

Arutelude lõppkokkuvõttes jõudsime järeldusele, et noored inimesed mitte ei hooli säästva arengu eesmärkidest vaid kahjuks nad ei ole nendest teadlikud. Seetõttu tahame nende teadlikkust tõsta ka Eesti inimeste seas.

New Yorkis toimunud ECOSOC noortefoorumil osalesid Mia Marta Ruus, Helen Sisask ja Linda Tälli Tallinna Prantsuse Lütseumist ja Dalia Doman Tallinna Mustamäe Gümnaasiumist

Säästva arengu eesmärkide levitamise grupis toimus vestlus inimeste kogemustest ja eesmärkide levitamisest nendes riikides. Näiteks Kanadas oli kinoteatrisse toodud suur kaameraga varustatud ekraan, mille ees said soovijad end pildistada säästva arengu eesmärkidega seotud filtrite, kleepsude ja sõnumitega ning need otse kas Facebooki, Instagrami või Twitterisse postitada või e-kirjana kellelegi saata.

Projekti rahastas Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Välisministeerium toetas nelja Noortekogu liikme osalemist ECOSOCi noortefoorumil.

Arutelud toimusid muidugi inglise keeles. Meil polnud probleeme arut-

18

PRIN DI PLAK AT

19

Lapsevanem, osale küsitluses „Sinu lapse koolikott“!

20

Lastekaitse Liidu poole on aastate jooksul pöördunud paljud murelikud lapsevanemad, et paljudes Eesti koolides ei võimalda õppetöö korraldus hoida vanematel tihti koolikottide raskust lubatud piirides.

Sotsiaalministri kehtestatud määruse nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ eesmärk on õpilase vaimse ja füüsilise tervise säilitamine ning õppe- ja kasvatustegevusest tulenevate ebasoodsate mõjude vähendamine.

Antud määruses on kindlaks määratud ka koolikoti lubatud raskus (koos sisuga) alljärgnevalt: 1) 1.–3. klassi õpilastel kuni 3,0 kg; 2) 4.–6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg; 3) 7.–9. klassi õpilastel kuni 4,5kg.

Lastekaitse Liit kutsub lastevanemaid vastama küsitlusele „Sinu lapse koolikott“, kuna laste heaolu ja tervis on meile kõigile olulise tähtsusega.

Kü s i t l u s e ra a m e s s o o v i b M T Ü Lastekaitse Liit selgitada välja lastevanemate vastavad kogemused ja seisukohad/ettepanekud olukorra lahenduseks. Küsitluse kokkuvõtte esitab MTÜ Lastekaitse Liit ettepanekutena tervise- ja tööministri poolt kokku kutsud kooliõpilaste tervisekaitse töörühmale ja Haridus- ja Te a d u s m i n i s t e e r i u m i l e . Te e m a aruteludes küsimustiku koostamises osalesid ka Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Terviseamet.

Osale küsitluses „Sinu lapse koolikott“, kuna laste heaolu ja tervis on meile kõigile olulise tähtsusega!

Küsitlus on avatud kuni 15. aprillini 2017 – alljärgneval lingil. http://connect.ee/uuring/378224725/1/

21

Ăœtle mulle midagi head! t s e s i m a s u Ki abaks!

V

Head mĂľtted pani kirja Sirje Piht

22

„Ütle mulle midagi head!“

ja mõjutama hakkavad. Seega on õpetajal, aga sageli just esimesel õpetajal, suur võimalus olla eeskujuks ja suunata last elu põhiväärtustest lugu pidama.

„ Midagi head, miks?“ „ No ütle niisama, et ma ennast paremini tunneksin.“ „ Niisama ei öelda …“

Eespool kirjutatud mõttekäik on meile kõigile üpris tuttav. Miks mitte püüda igat päeva alustada sellega, et ütlemegi midagi head, lihtsalt selleks, et algab uus ja hea päev. Kui me harjutame ja õpetame lapsi endale ja kaaslastele head ütlema, muutuvad meie kõigi päevad päikeselisemaks. Öeldakse, et väärtuste kujundamine algab kodust. Kodu ja perekond ongi peamine allikas, kust laps oma väärtused eluks ammutab. Ühiskonnas, mis on kiires muutumises, muutuvad ka väärtused. Lisaks kodule saavad olla lapse väärtuste kujundajateks koolikeskkond ja õpetajad. Võib juhtuda, et koolist ja õpetajalt just laps omandabki vajalikud põhitõed ja väärtused, mis tema edasist elu kujundama

23

„Kiusamisest vabaks!“ metoodika rakendamisel oleme üliõpilastega uuringuid läbi viies saanud õpetajatelt tagasisidet, kus nad toovad välja vajaduse täiendavate metoodiliste järele.

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi klassiõpetaja eriala 4. kursuse üliõpilased Liis Kadalipp ja Merlin Kizant tundsid suurt huvi selle vastu, kuidas lapsed saavad aru kiusamisolukordadest ja kuidas oskavad sellises juhul käituda. Õpilaste intervjueerimise järgselt tekkis Liisil ja Merlinil soov luua mängulisi materjale selleks, et õpilased õpiksid märkama erinevaid käitumisi-olukordi ning leiaksid sobivad lahendusi. Sellest sündis „Lapiteki“ tegevuse idee, kus lähtuti „Kiusamisest vabaks!“ metoodika neljast põhiväärtusest – sallivus, hoolivus, julgus ja austus.

Erinevad olukorrad ja nende lahendamise võimalused pakuvad õpetajatele ideid õppetegevuse

lõimimiseks. Kui õpilased saavad võimaluse olukordi läbi mängida, siis on loota, et nad mõistavad paremini, mis muudab kaaslase rõõmsaks, mis muudab kurvaks.

“Teise metoodilise võtte

„Head mõtted“ eesmärgiks

Teise metoodilise võtte „Head mõtted“ eesmärgiks oli kujundada igapäevane traditsioon, kus õpetaja saab tegevusi läbi viia erinevatel aegadel: näiteks päeva alustuseks, mõne tunni raames konkreetsemalt või päeva lõpetuseks.

Klassil või lasterühmal on lastele kättesaadavas kohas oma anum sedelite kogumiseks ja selle kõrval on pidevalt oranži värvi sedelid päeva jooksul tekkinud heade mõtete jaoks.

Nii õpivad lapsed positiivselt mõtlema ja oma mõtteid kirja panema.

oli kujundada igapäevane

traditsioon, kus õpetaja saab tegevusi läbi viia erinevatel aegadel: näiteks päeva alustuseks, mõne tunni

raames konkreetsemalt või päeva lõpetuseks.“

Kahtlemata pole kirjapandud näited ainsad, mida saame laste hoolivuse, sallivuse, julguse ja austuse kujundamiseks teha. Võimalusi on mitmeid ja jõudumööda püüame selles osas oma ideid õpetajate ja teiste huvilistega jagada.

Kokkuvõtteks – võtame aega, et olla sõbralikud ja naeratada. Päev on liiga lühike selleks, et olla isekas. Võtame aega selleks, et olla lastele heaks eeskujuks.

24

HEADE MÕTETE MÄNG Õpetajale Iga p ä e v a s t t r a d i t s i o o n i „ H e a d mõtted“ saab õpetaja kasutada erinevatel aegadel: päeva alustuseks, mõne tunni raames konkreetsemalt või päeva lõpetuseks. Klassil on oma purk/anum, kuhu sisse saab koguda sedeleid. Purk/anum on kogu aeg õpilastele kättesaadavas kohas.

Purgi kõrval on pidevalt oranži värvi sedelid (päeva jooksul tekkinud heade mõtete jaoks). Sedelitele kirjutatakse head soovid, mõtted, tunnustused, kiitused, komplimendid, mälestused jne. Sedelid võivad olla isikulised või umbisikulised, olenevalt õpetaja töökäskudest. Õpetaja ülesandeks on mõelda iga päev teemad/olukorrad, mille kohta sedel kirjutada (vt tööjuhendi näiteid õpetajale).

Kõik sedelid on õpetajal süstematiseeritud erinevate värviliste paberitega. Õpetaja võib värvid ka ise mõelda.

Kooliaasta alguses kirjutatakse näiteks kollasele paberile hea mõte terveks suveks ja neid loetakse alles kooliaasta lõpus (enne suve). Head mõtted, mida kirjutatakse iga päev näiteks helelillale paberile, antakse kätte koheselt. Näiteks oranžile paberile kirjutatakse soovid, mis tekivad päeva jooksul ja need antakse kätte päeva lõpus. Helesinised paberid on eneseanalüüsi ja reflektsiooni jaoks. Sinna kirjutatakse kuu alguses ja lõpus (vt näiteid).

U G N Ä M A T A ” K VA K E T I P “LA SIIT!

25

Õpetaja eesmärgiks on õpilastes arendada nelja põhiväärtust.

SALLIVUS – õpilane oskab märgata igas kaasõpilases midagi head.

JULGUS – õpilane julgeb väljendada oma mõtteid, tundeid ja ka vajadusel vabandada. Õpilane näeb ka vähem populaarse õpilasel häid külgi ja julgeb neid välja tuua.

AUSTUS – õpilane austab kaasõpilast ja kirjutab alati viisaka ja hooliva soovi.

Iga p ä e v a s e t ra d i t s i o o n i „ H e a d mõtted“ kasutamise eesmärk on panna õpilasi märkama ja hoolima ü k s t eisest, luua k l a s s i s ü h tsustunnet ( h o o l ivust, s allivust, austust, j u lgust). Samuti aitab „Heade mõtete“ purk/anum kaasa konfliktide lahendamisele. Näiteks olukorras, kus Robert ja Karl on riidu läinud, valib õpetaja sihilikult p aarilisteks nemad, kes peavad lepituseks üksteisele midagi head ütlema (vabandama). Lisaks harjutab taoline tegevus õpilasi järk-järgult ennast analüüsima ja reflekteerima.

HOOLIVUS – õpilane on heasoovlik kõikide kaasõpilaste vastu, hoolib kaasõpilaste käekäigu pärast (nii koolis kui ka väljas pool kooli).

26

Seos teiste õppeainetega:

7. Kirjuta saadud õpilasele midagi julgustavat.

Kirjeldatud võtet on hea kasutada erinevates tundides tagasiside osas, aga samuti tunni või päeva häälestamiseks. Eesti keeles seostuvad näiteks kirjavahemärgid, õigekiri, lauseehitus, oma mõtete edasi andmine selgelt ja lühidalt.

8. Kirjuta saadud õpilasele midagi innustavat.

9. Kirjuta saadud õpilasele hea soov homseks.

10. Kirjuta saadud õpilasele hea soov terveks nädalaks.

11. Kirjuta saadud õpilasele, mis hea omadus tema puhul kohe silma paistab.

Tööjuhendite näited õpetajale Järgnevad mõtted on isikulised, mis on suunatud igale õpilasele isiklikult. Õpetaja võib klassis küsida, kes tahab terve klassiga jagada, mis talle täna kirjutati.

1. Kirjuta saadud õpilasele kiitus, milles ta on väga hea.

2. Kirjuta saadud õpilasele tänaseks päevaks hea soov.

3. Meenuta saadud õpilasele head mälestust, kui teil oli koos tore olla.

4. Kirjuta saadud õpilasele hea soov vaheajaks.

5. Kirjuta saadud õpilasele tema kohta hea omadussõna.

6. Kirjuta saadud õpilasele, mida sulle meeldib temaga koos teha 27

12. Kirjuta saadud õpilasele, mis sulle tema juures meeldib.

13. Tunnusta saadud õpilast (mingis aines).

14. Kirjuta saadud õpilasele, mis ta täna hästi tegi.

15. Kirjuta saadud õpilasele kompliment tema välimuse kohta.

16. Kirjuta saadud õpilasele kompliment tema iseloomu kohta.

17. Kirjuta saadud õpilasele, mida head märkasid täna tema juures.

18. Kiida saadud õpilast millegi eest.

19. Kirjuta saadud õpilasele midagi, mis teeb ta rõõmsaks.

Järgnevad soovid on umbisikulised, neid võib jagada terve klassiga (ette lugedes).

Järgnevad mõtted on tööjuhendid, mida õpilane kirjutab iseendale (helesinisele paberile).

20. Kirjuta hea mälestus kogu klassiga kogetust.

32. Iseloomusta ennast klassiliikmena.

33. Mida sa tegid sel kuul, et olla hea õpilane.

21. Kirjuta hea soov kogu klassile.

22. Tunnusta tervet klassi.

34. Nimeta 3 omadust, miks sa oled hea sõber/kaaslane.

23. Kirjuta, mida sa tahaksid teha kogu klassiga.

24. Kirjuta hea omadussõna, mis käib terve klassi kohta.

25. Kirjuta hea omadussõna, millised on sinu klassikaaslased.

26. Kirjuta, milles on sinu klass eriti hea.

27. Kirjuta, mis sulle sinu klassi juures kõige rohkem meeldib.

28. Kirjuta, mida soovid kõikidele klassikaaslastele tänaseks päevaks.

29. Kirjuta, mida soovid kõikidele klassikaaslastele homseks.

30. Kirjuta, mida soovid kõikidele klassikaaslastele terveks nädalaks.

31. Kirjuta, mida soovid kõikidele klassikaaslastele vaheajaks.

28

Näited headest mõtetest: • Soovin, et su kontrolltöö läheks hästi.

• Mari, sul on täna ilusad patsid.

• Robin, sa oled hea sõber. Soovin sulle ilusat päeva.

• Kevin, sul on täna vahva mänguasi kaasas.

• Aitäh, mia, et sa mind kodutööga aitasid.

• Triinu, sa oskad väga hästi laulda.

• Riine, sa arvutad kõige kiiremini.

• K r i s l y n , s a j o o k s e d k õ i g e kiiremini.

• Merlin, sa joonistad väga hästi.

• Sigrit, sa loed soravalt.

• Liis, sa oled väga kohusetundlik.

• Taavi, loodan, et saad ruttu terveks.

• Mart, anna andeks! Oleme sõbrad edasi.

29

VAATA MÄNGU “LAPITEKK” SIIT!

Peamised toitumist puudu väikelapsed hakkavad kaa Dr. Mai Maser Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent

Looduses on asjad korraldatud nii, et mõnede imetajate lapsed on kohe peale sündimist krapsud ja toimekad.

Kahjuks või õnneks on inimlaps võrreldes teiste imetajatega kõige kauem emast sõltuv.

30

utavad pĂľhjused, miks alus liigselt juurde vĂľtma?

31

Emapiim katab lapse vee-, valkude, rasvade, süsivesikute, mineraalainete ja mikroelementide vajaduse kuni kuuekuuseks saamiseni. Sellepärast ei ole vaja lisatoitu hakata andma enne neljandat elukuud harjutamise mõttes ja alates 6. elukuust on igapäeva menüüs lisatoit. Lisatoidu valik 1-3 aastaste menüüs määrab sageli toitumisharjumused isegi kogu eluks!

“Harva põhjustab ülekaalu-

lisust pärilik eelsoodumus ja

hoopis olulisem märk on pere

vale elustiil: süüakse ja juuakse magusaid, rasvarikkaid sööke,

jooke ning lastele antakse vähe liikumisvõimalust!”

Lapse esimesel eluaastal vormitakse suur osa sellest, mida on oodata tulevikust. Siinjuures on toidul ja toitmisel täita ülisuur osa. See, kuidas last toidetakse esimesel eluaastal, avaldab väga suurt mõju kogu väikelapse perioodile.

Väga oluline on lapse esimese lisatoidu valimine ja kogu hilisem toitumine. Kui on lihtsalt suure isuga laps, siis võib teda kergesti üleliigselt toita, samuti ka siis, kui toit on liialt magus.

Esimesteks lisatoitudeks peaks olema köögiviljapüree või teraviljapuder ning mitte valida puuvilja- või marjapüreed. Kuna magus maitseb väikelapsele hästi, võib ta hakata köögiviljadest ja putrudest keelduma siis, kui ta saab midagi maitsvamat.

32

See aga viib ühekülgsele toitumisele. Ülekaal tekib, kui toiduga saadakse rohkesti suhkrut, antakse juua magusaid jooke ja mahlasid ning süüakse ebaregulaarselt ning energiarikkaid toite.

Kui lapsevanem või -vanemad on ülekaalulised, siis on ka lapsel suur risk rasvuda. Sellepärast targad vanemad mõtlevad sellele, et anda lapsele erinevaid täisväärtuslikke toite ja tuleks jälgida, et energia saamine ja kulutamine oleks tasakaalus. Harva põhjustab ülekaalulisust pärilik eelsoodumus ja hoopis olulisem märk on pere vale elustiil: süüakse ja juuakse magusaid, rasvarikkaid sööke, jooke ning lastele antakse vähe liikumisvõimalust! Meeldiv ja rahulik on väikelapsega tegelemise ja mängimise asemel panna ta istuma televiisori ette multikaid vaatama.

1-3 aastastel lastel ja ka hilisemas elus võib kehakaalu suurenemine kulgeda periooditi. Üks esimesi vigasid, mida vanemad teevad, on see, kui väikelaps võtab mõni kuu kaalus vähem juurde ja otsekohe hakatakse pingutama suuremate toidukoguste pakkumisega.

Kui vanemad annavad oma lapsele väikelaste jaoks mõeldud piimasegu,

33

siis selle tegemise juures on oluline meeles pidada, et segu tuleb valmistada täpselt juhise järgi: piimasegupulber tuleb segada veega, mitte piimaga ja anda seda lapsele nii palju, kui selles vanuses ja kehakaalus laps peaks saama.

Väga oluline on teada, et ka puuvilja- ja marjamahlad sisaldavad suhkruid ja need ei ole janujoogiks. Kui lastele anda palju juua lisatud suhkruga jooke, on samuti ülekaalu tekkeoht.

Väikelaps, rääkimata veel imikust, ei vaja maiustusi: komme, küpsiseid, koogikesi ega muid maiustusi. Kui neid ei anna, siis väldime ka koolieas lastel liigset magusaisu. Magusavajaduse katavad kõige paremini puuviljad, marjad, kodust laadi keedised ja meie tüüpilised magustoidud, nagu puder kisselliga, kohu-

Televiisorit ei tohiks vaadata üldse vanuses alla kahe aasta, vanuses 2-4 aastat soovitatakse hoida ekraaniaeg üks tund päevas. Hoidke väikelaps eemal ka arvutist nii kaua, kui võimalik!

Määratlege televiisori vaatamise ajad.

Pigem lugege väikelapsele raamatut ette. Harjumuste rubriiki kuulub ka see, et täiskasvanud ei vaataks söömise ajal televiisorit ja pühenduvad söögiajal söömisele.

“Teada isutekitajad on suhkur, sool ja rasv. Sellest tulebki lähtuda väikelapse menüü

koostamisel ja eelkõige mitte

lisada soola väikelapse toidule!” piimakreem marjadega, leivavorm puuviljadega. Sellistest magustoitudest imendub suhkur aeglasemalt kui magusatest jookidest ning ei tekita ülemäärast magusaisu.

Teada isutekitajad on suhkur, sool ja rasv. Sellest tulebki lähtuda väikelapse menüü koostamisel ja eelkõige mitte lisada soola väikelapse toidule.

Samal põhjusel ei sobi väikelapsele suitsutatud ja soolatud tooted. Kui need hakkavad meeldima, siis lisaks soola halvale mõjule veresoonkonnale tekib kergesti ka ülesöömine.

Väga oluline on liikumisharjumuste kujundamine juba väga varakult.

Niipea kui laps hakkab kõndima, laske tal ise esmalt käru taga ukerdada, siis aga juba käe kõrval kõndida. See kõik kulutab energiat ja tugevdab last!

Üks oluline tähelepanu vajav toidugrupp on piim ja piimatooted. Piim on väikelapsele oluline kaltsiumi, magneesiumi ning kasvamiseks vajamineva hästiimenduva täisväärtusliku valgu allikas.

Piima on seedehäirete vältimiseks võib alternatiiviks kasutada ka väikelastele mõeldud piimasegu. Väikelaps võiks piimatoodetest süüa ka kodujuustu ja kohupiima, kindlasti tuleks vältida aga magusaid 34

Selleks, et vältida väikelapsel ülekaalu teket PEA MEELES

piimatooteid: kohukesed, joogijogurtid, magusad kohupiimakreemid jm, mis on maiustamiseks ja ülekaalu põhjustajateks, kuna võtavad ära isu köögiviljatoidu järele! Näiteks klaas magustatud jogurtit võib sisaldada 5-6 teelusikatäit suhkrut ja seda on liiga palju! Sellise toiduga liialdatakse ja kui laps ei liigu ka piisavalt, ongi tulemuseks ühekülgne toidulaud ja ülekaal. Tuleb meeles pidada, et joogijanu kustutamiseks sobib kõige paremini puhas vesi, seevastu mahlad ja teised magusad joogid ei aita lapsel janu kustutada. Janujoogiks ei sobi ka piim, kuna piim on toit.

• Kujunda head toitumis harjumused– väldi soola ja kasuta võimalikult vähe lisatud suhkrut

• Harjuta last juba imikueas köögi-

viljapüreega või teraviljapudru ning kartuliga, sellega kujundad kasuliku harjumuse kogu eluks

• Magusad puuviljapüreed

ja liigse lisatud suhkruga toidud ja joogid võivad olla ülekaalu põhjustajateks

• Janu kustutamiseks sobib puhas vesi

• Piim ja jogurt on söök, mitte jook • Väikelapse söögiajad olgu regulaarsed

Täisväärtuslikku valku saab väikelaps lisaks piimatoodetele munast, lihatoodetest ja kalast. Nendega tavaliselt ei liialdata ning laps reguleerib ise selliste toitude kogust enda isuga!

• Sööge alati korralikult kaetud laua taga koos väikelapsega

• Ära sunni last sööma, sellest võib alguse saada liigsöömine

Tähtis on jälgida lapse kaalu ja kasvu dünaamikas, sest nii liiga väike kui ka suur kaalukasv võivad viidata juba olemasolevale või tekkida võivale tervisehäirele.

35

Väikeste lastega poes käimine võib olla paras väljakutse ja seda eriti nendel juhtudel, kui lastel on kõht tühi ning väsimus peal. Selleks, et poekülastuse protsess oleks kõikidele meeldiv, pakuvad Prisma kauplused lastele poes tasuta puuvilju. Puuviljad on pestud ja neid võib iga laps poekülastuse ajal võtta selleks ettenähtud korvidest.

Lõbusa ahvipärdikumärgisega eristatud korvid asuvad nii kaupluste peauste kui ka puuviljalettide lähistel. Valikus on terved, tükeldamata banaanid, õunad ja mandariinid.

36

Millal toimuvad lapse tervisekontrollid ja mida seal uuritakse?

Ene Tomberg, lastearst

Enamus lapsi on terved, rõõmsad, jõuavad hästi edasi koolis, tegelevad vabal ajal neid huvitavate ja põnevate asjadega. Mida siis kontrollida, kui sa tunned end hästi, kusagilt ei valuta, käed jalad aju ja kõik siseorganid toimivad normaalselt. Aga mis on normaalne, eriti tervises? Kuidas ma tean, et ma olen terve ja eakohaselt arenenud?

37

Loomulikult jälgivad vanemad oma lapse arengut ja tervist. Kerge nohu ja köha puhul teab iga ema paremini, milline kodune ravivahend aitab just tema lapsele. Olgu selleks siis soojad sokid jalga, rohkelt sooja joogi joomist, kuid kindlasti aitab paranemisele kaasa oma soe voodi. Haigusnähtude püsimisel pöördutakse enamasti arsti poole. Aga koduste toel ei ole võimalik märgata näiteks D-vitamiini vähesust varaealise lapse organismis, mis mõjutab luude mineraalse tiheduse kujunemist või praegusel ajal üheks probleemiks oleva imikute rauavaegusaneemia kujunemist. Rauapuudus põhjustab häireid erinevates elundites, pärsib rakulist immuunsust ja suurendab infektsioonhaigustesse haigestumise riski.

“Laste ja noorukite, aga ka

täiskasvanute tervisekontrolli eesmärgiks on kindla vanuse-

rühma isikute arengu jälgimine ja varaste tervisehäirete avastamine. Siit tulenebki mõiste

laste ennetav arstlik kontroll,

mida põhiliselt teevad perearstid, koolides ka kooliõed.“

Laste ja noorukite, aga ka täiskasvanute tervisekontrolli eesmärgiks on kindla vanuserühma isikute arengu jälgimine ja varaste tervisehäirete avastamine. Siit tulenebki mõiste laste ennetav arstlik kontroll, mida põhiliselt teevad perearstid, koolides ka kooliõed.

38

Kui sageli tuleks tervisekontrolli minna?

Riiklikult on kehtestatud on kuni 18-aastaste laste ennetava tervisekontrolli ajakava. Iga kooli minev laps läbib kindlasti tervisekontrolli.

Kõrvuti südametegevuse ja siseorganite talitluse kontrolliga toimub selle käigus ka nägemise kontroll ja hammaste seisundi hindamine. Arsti huvitavad nii lapse pikkuse kui kaalu näitajad, sest viimaste rahvusvaheliste uuringute kohaselt on ligi 30% esimesse klassi tulijatest kalle ülekaalulisuse poole.

Esimese klassi õpilase tervisekontroll Esimese klassi õpilasel tuleb kohaneda täiesti uue päevakorraldusega.

Elavaloomulistel lastel ei ole just kerge istuda mitu tundi kuulekalt kindlas istumisasendis. Tahaks ju vahepeal liigutada! Targad õpetajad leiavad mängulise lahenduse, lastes lapsel tõusta, püüda kätega lage puudutada või muud, mis pakub võimaluse sirutada ja hetkeks vaimu puhata. Sellist õpetaja teguviisi saabki nimetada füüsilist ja vaimset väsimist vältivaks märkamiseks. Perearsti 39

või – õe valvas silm tunneb ära nii laps niinimetatud „lõdva rühi“, liigselt pingutatud õlavöötme istumisel kui ka skolioosi varased ilmingud.

Teise klassi ÕPILASE tervisekontroll Teises klassis huvitub perearst lapse toimetulekust koolis, sõprade leidmisest ja edukusest õppetöös. Oleme jõudnud ajajärku, kus 9-aastane laps võib teha esimest tutvust suitsetamise või alkoholiga. Ta kindlasti varjab neid kahjulikke harjumusi oma vanemate eest, kuid meediku taktitundeline ja oskuslik küsitlus võib selgitada välja selliste harjumuste olemasolu.

Kolmanda klassi ÕPILASE tervisekontroll Kolmandas klassis teostab tervisekontrolli kooliõde, kellele lapsed sageli kaebavad kiiret väsimist tundides.

Nende murede põhjuseks võib olla mitteküllaldane uni või vale toitumine. Selles vanuses pööratakse suuremat tähelepanu ka hammaste seisundile, hambumuse anomaaliatele. Jätkuvalt hinnatakse rühti ja samuti nägemisteravust.

Nutitelefonid, kõrvaklapid ja koolikoti raskus

algklasside laste koolikottide sisu üle vaatavad. Ehk leidub seal midagi ülearust, mida oleks võimalik välja v õ t t a ? Tö ö t a n u d p i k k i a a s t a i d lastearstina, on koolikoti raskusteema käinud läbi aastakümnete erinevatel aruteludel. Sobivaid ettepanekuid on tehtud palju koolikoti kaalu aitaks vähendada topeltõpikute olemasolu kodus ja koolis, töövihikute asendamine töölehtedega, mis aitaks vältida aastase õppematerjali kaasas kandmist. Siiski tundub, et sobivaid lahendusi ei ole piisavalt leitud.

Vaadates hommikuti bussiga tööle sõites õpilasi, kes kohe sisenedes alustavad nobedat tegevust näppudega mõne mängu kallal või sotsiaalvõrgustikes suhtlemist, tunnen soovi sekkuda ja keelitada neid mitte kahjustama oma silmi kõikuvas ja vähese valgustatusega bussis.

Ku n a t e g e v u s o m a “ n u t i k a g a “ jätkub ka bussist väljudes, on kahju vaadata, kuidas külmas talveõhus kahjustatakse oma sõrmeliigeseid, mis võib viia tulevikus liigesepõletiku tekkele. Just selles vanuses kõnnivad e n a m u s l a s t e s t t ä n a v a l kõ r v a klappidega ja sõidavad neid kandes ka bussis. Ma ei oska küll hinnata, kui kvaliteetne on kuulatav muusika ja kui valjud helid, aga vahel tuleks siiski kõrvadele anda puhkust. Ja taas tuleb tulla tagasi rühi ja kehahoiu juurde. Viimane ei ole jääv – kui me ei hoolitse oma rühi eest, siis see halveneb. Hommikul kooli poole rühkivad algklasside õpilased, meenutavad oma mulle piltlikult väikest kilpkonna, kelle tillukesed jalad sibavad suure koolikoti raskuse all. Olen mõelnud, kas vanemad oma

Viienda klassi ÕPILASE tervisekontroll Viiendas klassis peab tervisekontrolli teostama perearst, kes kindlasti huvitub lapse seksuaalsest arengust. Viimane on tõsine arutlusprobleem nii tüdrukutel kui poistel.

Tekib mure, et sõbrannal on juba rinnad kasvanud, aga minul mitte, või on osadel poistel häbemekarvad kasvanud ja teistel mitte. Kõik tuleb omal ajal, sest iga lapse areng on tõesti isikupärane. Vaadeldes peeglis kõrvuti ninasid, on nad kõik

40

erineva kujuga ja suurusega. Miks peaksid siis tüdrukute rinnad või poiste peenised olema ühesugused?

Seitsmenda klassi ÕPILASE tervisekontroll Seitsmendas klassis on põhitähelepanu pööratud õpilase vaimsele tervisele. Meedik uurib ühtviisi tähelepanelikult nii lapse toimetulekut õppetööga kui ka kaaslaste seltskonnas. Euroopa lastearstide konsensuses rõhutatakse üha enam lapse enese, mitte ainult tema vanemate, rolli oma tervise hindamisel ja kõrvalekallete märkamisel. Just selles vanuses võib esineda vererõhu kõrgenemist normist, samuti ülekaalulisuse teket. Muutuste aega, mil lapsest saab täiskasvanu, nimetatakse murdeeaks ehk puberteediks. Nooruki või tütarlapse kehas toimuv tekitab ilmselt arusaamatust ja vahel ka segadust, samas ka uhkust ja rahulolu enesega ning soovi ise otsustada.

41

“Euroopa lastearstide

konsensuses rõhutatakse

üha enam lapse enese, mitte ainult tema vanemate, rolli oma tervise hindamisel ja

kõrvalekallete märkamisel.”

Mida teha ülekaalulisusega?

“Toidu mitmekesisus sunnib

Suhteliselt harva on ülekaalu põhjuseks mõni konkreetne ülekaalu soodustav haigus. Enamasti on lapse ülekaalu põhjuseks hea isu ja valed toitumisharjumused, mida põhjustab sageli ka perekondlik eelsoodumus. Peamiste põhjustena võib välja tuua kõrge energiasisaldusega toidu, eriti snäkkide ja kiirtoidu söömise, toidu ebaregulaarse näksimise söögivälistel aegadel nagu tänaval, televiisori või arvuti taga ja kindlasti vähese kehalise aktiivsuse. Kindlasti mõjutab toitumist ka tervisliku toitumise teadmiste puudumine. Selles vanuses saab arvuti abil kergesti määrata söödud toidu kalorsust ja saada soovitusi edasiseks. Tervise Arengu Instituudi kodulehel on NutriData toitumisprogramm, mis võimaldab personaalselt analüüsida energia- ja toitainete sisaldust söödud toidus.

Tervisliku toiduvaliku peamised põhimõtted on: vastavus vajadusele –toiduga saadud energia peab olema vastavuses päeva jooksul kulutatud energiaga. Toidu mitmekesisus sunnib tegema erinevaid valikuid igast toiduainetegrupist; tasakaal-

tegema erinevaid valikuid igast toiduainetegrupist;

tasakaalustatus - süsivesikud moodustavad päevasest koguenergiast 55-60%, toidurasvad 25-30% ja toiduvalgud 10-15%,

kiudaineid peab olema

25-35 grammi. Ja lõpuks

mõõdukus – tuleb arvestada

toiduenergia hulgaga, eelkõige puudutab see magusaid ja rasvaseid toite, mis juba

väikeses koguses annavad suure hulga energiat.”

42

ustatus- süsivesikud moodustavad päevasest koguenergiast 55-60%, toidurasvad 25-30% ja toiduvalgud 10-15%, kiudaineid peab olema 25-35 grammi . Ja lõpuks mõõdukus – tuleb arvestada toiduenergia hulgaga, eelkõige puudutab see magusaid ja rasvaseid toite, mis juba väikeses koguses annavad suure hulga energiat.

Üheksanda klassi ÕPILASE tervisekontroll Üheksandas klassis pöörab arst tähelepanu kehalisele aktiivsusele.

Just selles eas loobutakse erinevatel põhjustel varasematest regulaarsetest treeningutest. Põhjustena tuuakse välja ajapuudust, uusi hobisid ja ka vähest motiveeritust tegevuseks. Arst huvitub ka õpilase enesehinnangust, millisena ta ennast näeb. Kõrge enesehinnang paneb lapse tundma end olulisena ning annab talle kindluse, et ta on piisavalt tark tegemaks ise õigeid

43

ot suseid. Enesehinnang ut saab ka ise korrigeerida keskendudes positiivsele, kiites ennast saavutatu eest päevas vähemalt ühe korra.

Laps võiks seada eesmärgiks teo, mitte selle täiuslikkuse, julgema õppida oma vigadest, proovima uusi tegevusi, aitama teisi ja tundma elust rõõmu. Keskendudes enese positiivsetele külgedele, õpib laps, aga ka täiskasvanu ennast aktsepteerima ja armastama – see ongi positiivse enesehinnangu ja sellest tuleneva hea tervise alus.

Turvalise interneti päeva üritustel osales enam kui 28 700 last ja noort üle Eesti Kerli Valner, projekti Targalt internetis teavitustööjuht Lastekaitse Liidus kerli.valner@lastekaitseliit.ee

I K I KL DIL! R A KA 44

Projekti Targalt internetis eestvedamisel kutsuti koole, lasteaedasid ja noortekeskusi tähistama turvalise interneti päeva, mis käesoleval aastal toimus 7. veebruaril ja selle raames läbi viima lastele, noortele ja täiskasvanutele temaatilisi teavitusüritusi.

Meil on rõõm teatada, et turvalise interneti päeva tähistamiseks korraldati üle Eesti enam kui 185 teavitusüritust 138 koolis, 26 lasteaias ja 21 noortekeskuses, millest võttis osa enam kui 28700 last ja noort. Näiteks viidi läbi temaatilisi ainetunde ja arutelusid, korraldati kampaaniaid, konkursse ja näitusi, loodi plakateid, videoid ning temaatilisi koomikseid, kirjutati esseesid, loodi infostende, vanemad õpilased õpetasid nooremaid või läksid õpetama oma vanavanemaid, jagati nõuandeid lapsevanematele, korraldati erinevate seadmete näitusi, koolidesse kutsuti külla veebikonstaablid või noorte hulgas tuntud inimesi, kes kõnelesid e-ohutusest jne.

45

Kõikide üritustega on võimalik tutvuda interaktiivse kaardirakenduse abil.

Klikkides kaardi ikoonil on võimalik saada ürituse kohta detailsemat informatsiooni.

Kõikide üritusi korraldanud koolide, lasteaedade ja noortekeskuste vahel loositi välja kolm Targalt internetis töötuba. Loosiõnn naeratas Libatse Lasteaed-Algkoolile, MTÜ Öökull Annelinna Lastekeskusele ja Väike-Maarja Gümnaasiumile. Palju õnne!

S o o v i m e t ä n a d a kõ i k i ü r i t u s t e korraldajad, kelle postkasti laekub peagi ka tänukiri.

Nutikat ja turvalist interneti kasutamist soovides!

Eesti kooliõpilased näevad internetis pigem võimalusi kui ohte

46

Värskest rahvusvahelisest raportist selgub, kuidas Eesti koolide õpilased hindavad internetis peituvaid riske ja võimalusi.

Balti- ja Põhjamaade eakaaslastega võrreldes on küll palju sarnasusi, ent mõni näitaja on eesti noorte puhul siiski erinev.

Märtsi alguses avaldatud rahvusvaheline raport „Elu internetis – läbi laste silmade“ aitab luua parema pildi sellest, kuidas lapsed asju ise näevad.

Omanäolise CAP-programmi ehk Laste Nõuandva Paneeli (Children’s Advisori Panel – edaspidi CAP) tulemused olid riigiti üsna sarnased, mis kinnitab piirideta interneti mõju noortele. Kuid välja tuli ka erinevusi.

Telia Eesti kommunikatsioonidirektor Katrin Isotamme sõnul kinnitas CAP uuring, et lapsed on online teemadel vägagi pädevad ja nutikad. Internetis varitsevate ohtude osas on aga lastel selge ootus ka täiskasvanute abile ja juhendamisele.

47

„Telia tahab omalt poolt kindlasti panustada teadlikkuse tõstmisse, kuidas netis nutikalt ja turvaliselt tegutseda. Plaanime oma töötajaid koolitada küberruumi ohtude osas ning pöörata tähelepanu sellele, kuidas nende riskidega toime tulla.

Samuti jätkame koostööd Lastekaitse Liiduga küberkiusamise vastases võitluses ning soovime nõustada sel teemal nii lapsi kui noori.“ Värskelt avaldatud raportist selgub, et laste suhe internetiga ei seisne pelgalt sotsiaalmeedia kasutamises ja mängude mängimises, vaid tegu on keskkonnaga, kus omavahel põimub noorte maailm läbi suhete, emotsioonide, võimaluste ja ohtude.

Läinud aasta oktoobris osales enam kui 700 6. ja 9. klassi õpilast projektis, kus jagati oma mõtteid ja kogemusi teemal, milliseid võimalusi, eeliseid ja riske pakub internet. Tegu oli unikaalse rahvusvahelise projektiga, kuhu kaasati kooliõpilasi 7 riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Norrast ja Taanist. Eestist osales nn lapsed internetis projektis 89 õpilast ning kaasatud oli kaks kooli – üks Tallinnas, teine Kuusalus.

Lastekaitse Liidu, Telia Eesti ja Kantar Emor Estonia ühisel eestvedamisel toimunud töötubades paluti õpilastel arutleda selle üle, millised on väljakutsed ja nende võimalikud lahendused üha enam ühilduvas reaalning internetimaailmas.

“Eesti noored soovivad jätta

veebikeskkonda unikaalse jälje

Lastekaitse Liidu projektijuht Kerli Valner tõdes, et Eestis toimunud töötubades keskendusid kohalikud õpilased mitte niivõrd internetis peituvatele probleemidele – nagu näiteks küberkiusamine - vaid just lahendustele, kuidas tagada turvaline ja sõbralik keskkond oma eakaaslastele ning kuidas tagada, et inimesed nendest lahendustest ka reaalselt kasu saaksid.

ning huvituvad sellest, kuidas asju paremini ja tõhusamalt teha. Seepärast nähakse internetti kui piiritute

võimaluste keskkonda. “

Selgub, et CAP uuringus osalenud Eesti kooliõpilased on oma internetimaailma-suunaliste ideedega väga ettevõtlikud ja innovaatilised. See oli üks erinevus näiteks teiste sama vanade Põhja- ja Baltimaade õpilastega. Raportis seisab, et eesti noored on oma ideedelt „ettevõtlikumad“ – esile kerkis just ambitsioonikus ning üsna tihti pöörati tähelepanu ka oma ideede äriloogikale.

Eesti noored soovivad jätta veebikeskkonda unikaalse jälje ning huvituvad sellest, kuidas asju paremini ja 48

tõhusamalt teha. Seepärast nähakse internetti kui piiritute võimaluste keskkonda. Osavõtjate endi kirjelduste järgi on tegu kohaga, kus kõik on võimalik ning esile tõsteti emotsioone, mis on seotud meelelahutuse, vabaduse ja pealehakkamisega.

Samas pole Eesti CAP-laste jaoks internet pelgalt koht, kus sõpradega suhelda. See on ka võimalus arendada iseennast kui brändi.

Teisisõnu - veebikanalites avaldatakse enda kohta väga hoolikalt valitud infot, mis näitab avalikkusele, millise inimesega on tegu.

49

Eesti kooliõpilased puudutasid online-maailmast rääkides tihti ka turvalisuse teemat. Samas olid turvariski teemad seotud peamiselt vargusega, nii identiteedi-, kasutajakonto kui ka füüsilise vargusega. Emotsionaalseid probleeme - nagu näiteks küberkiusamine – mainisid Eesti koolilapsed vähem kui nende Põhjamaade eakaaslased.

Kokkuvõttes näitavad töötubades osalenud laste endi hinnangud, millist rolli mängivad internet ja digiajastu nii meie kui meie laste elus.

Mõned näited: Päris elus iseloomustavad sind paljud asjad: riided, kehakeel, pikkus, suurus, kaal ning kõnemaneer. Internetis tunned end aga vabalt ja oled kõigiga võrdne.

Ning loomulikult anonüümne – võid teha kõike, mis tahad.

Vahel kommenteerib mu ema või tema sõbrad minu fotosid Instagramis.

Mul on nii häbi! Soovin, et mu sõbrad kirjutaksid sinna näiteks „armas“ või nii, aga siis kirjutab mu tädi: „Oi kui ilus tüdruk sa oled“. Ma kustutan selle ja loodan, et keegi ei näinud.

Poiss, 15.a

Tüdruk, 11.a Kogu mu elu on nutitelefonis. Sõna otseses mõttes – sõbrad, pere, kool, hobid, huvialad, ajagraafikud. Ilma selleta ma ei teaks, mida või kus teha või mida teevad inimesed, kellest ma hoolin. Ma annaks täiega otsad!

Proovisin ükskord olla terve päeva ilma nutiseadmeta. Ei tulnud välja…

Tüdruk, 12.a

Tüdruk, 14.a

Ma ei pruugi kunagi Facebooki kasutama hakata. See on vanadele inimestele.

Poiss, 11.a

50

Kõik, mida peaks teadma elatisabist Hea n õu laste ga pered ele

Senny Pello,

Advokaadibüroo Concordia vandeadvokaat

1. jaanuarist 2017 jõustus perehüvitiste seadus, millega kehtestati elatisabi regulatsioon nendele lastele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Elatisabi on võimalik taotleda nii kohtumenetluse alustamise korral juhul, kui elatist ei ole veel välja mõistetud, kui ka täitemenetluse ajal juhul, kui elatis on kohtu kaudu juba välja mõistetud ning antud kohtutäiturile sissenõudmiseks. Lihtsaim viis elatisabi taotlemiseks on riigiportaalis www.eesti.ee või digitaalselt allkirjastatud taotluse edastamisega e-posti teel aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

51

Kes on õigustatud saama elatisabi?

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse saab esitada E-toimik keskkonnas elektrooniliselt. Maksekäsu kiirmenetluse puhul on maksimaalne igakuine nõutav elatis 1,5 kordne perekonnaseadus § 101 lg 1 sätestatud elatise määr.

Kuivõrd 2017. aastal ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks on 235 eurot (470/2), siis on maksimaalne elatise määr maksekäsu kiirmenetluses 2017. aastal 352,50 eurot.

Tagasiulatuvalt elatise maksmist maksekäsu kiirmenetluses nõuda ei või, kuid seda saab nõuda hagimenetluses kohtusse hagiavalduse esitamisel.

Elatisabi on õigustatud saama nii alaealine laps kui laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Alaealise lapse eest esitab avalduse või hagiavalduse lapse seaduslik esindaja. Täisealine laps esitab avalduse ise. Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.

Kuidas taotleda elatisabi?

Hagiavaldus elatise väljamõistmiseks tuleb esitada maakohtusse ning juhul, kui elatist nõutakse alammääras ehk 2017. aastal summas 235 eurot kuus ühele lapsele, siis lapse kulusid tõendavaid dokumente kohtule esitama ei pea ning piisab üksnes vastavasisulise nõude esitamisest. Nõudes elatist suuremas määras kui alammäär, tuleb lapse kulud kohtule tõenditega tõendada. Kohtusse hagiavalduse esitamisel on hagejaks laps või lapsed ning kostjaks vanem, kes ülalpidamiskohustust ei täida. Juhul, kui elatisenõude soovivad esitada vanema mitu last, siis saavad hagejateks

Juhul, kui lapse vanem ei täida ülalpidamiskohustust, siis saab elatisnõudega pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumisel on elatise hagi puhul hagejaks laps ning kohtumenetluse saab algatada kahel viisil: maksekäsu kiirmenetlusena või hagiavalduse esitamisega kohtusse. Elatise nõuetelt riigilõivu kohtus ei nõuta, kuid riigilõiv 50 eurot tuleb tasuda hagi tagamise taotluse kohtusse esitamisel.

52

ühes hagiavalduses olla kõik lapsed ning kostjaks kas üks või mõlemad lapsevanemad, kes ülalpidamiskohustust ei täida. Hagiavalduses saab elatise nõude esitada ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagiavalduse kohtusse esitamist.

Kuigi kohtusse pöördumiseks on võimalik taotleda riigi õigusabi, siis kohtupraktika näitab, et üldjuhul alammääras elatise nõuete kohtusse esitamiseks riigi õigusabi ei määrata. Põhjenduseks tuuakse nimetatud nõuete lihtsust ning tuginetakse sellele, et kohtul on selgitamiskohustus ja ka võimalus tõendeid ise koguda.

Elatisabi kohtumenetluse ajal Ko h t u m e n e t l u s e a j a l e l a t i s a b i saamiseks on vaja pärast kohtusse pöördumist esitada taotlus sotsiaalkindlustusametile. Seda tuleb teha 45 päeva jooksul alates makseettepaneku määruse tegemisest või hagi tagamise määruse tegemisest. Koos taotlusega on vaja esitada makseettepaneku määrus, mis on tehtud elatisenõude esitamisel maksekäsu kiirmenetluses,

53

“Hagiavaldus elatise väljamõistmiseks tuleb esitada maakohtusse ning juhul, kui elatist nõutakse alammääras ehk 2017. aastal summas 235 eurot kuus ühele lapsele, siis lapse kulusid tõendavaid dokumente kohtule esitama ei pea ning piisab üksnes vastavasisulise nõude esitamisest. Nõudes elatist suuremas määras kui alammäär, tuleb lapse kulud kohtule tõenditega tõendada.”

või hagi tagamise määrus, mis on tehtud kohtus hagiavalduse alusel elatisenõude esitamisel. Üksnes hagiavalduse esitamisest kohtusse seega ei piisa ning selleks, et hagiavalduse esitamisel kohtusse oleks võimalik elatisabi taotleda, tuleb esitada ka hagi tagamise taotlus ning paluda, et kohus hagiavalduse menetluse ajaks kohustaks vanemat tasuma elatist alammääras.

Hagi tagamise taotlus on viivitamatult täidetav ka kohtutäituri poolt, seega juhul, kui vanem hagi tagamise määruse järgselt ei asu elatist tasuma, saab anda nimetatud määruse kohtutäiturile sissenõudmiseks.

“Kohtumenetluse ajal makstakse elatisabi kuni 150 päeva eest ühele lapsele 100 eurot kalendrikuus makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.”

Kohtumenetluse ajal makstakse elatisabi kuni 150 päeva eest ühele lapsele 100 eurot kalendrikuus makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.

Elatisabi maksmine lõpetatakse, kui hagi tagamise määrus tühistatakse, e l a t i s n õ u d e ko h t u m e n e t l u s o n lõpetatud, ilmneb, et elatisabi maksmise alusel ei olnud või ei ole enam täidetud, võlgnik täidab ülalpidamiskohustust ning maksab lapsele elatist ulatuses, mis

54

kohtumäärus ette näeb, võlgnik või laps on surnud.

Kohtumenetlusaegse elatisabi esimene väljamakse tehakse taotluse esitamise päevale järgneval kuul väljamaksmise kuu ja sellele eelnenud perioodi eest ning järgmised maksed tehakse järgmisel kuul väljamaksmise kuule vastavas elatisabi suuruses.

Elatisabi täitemenetluse ajal Tä i t e m e n e t l u s a e g s e t e l a t i s a b i makstakse lapsele kuni 100 eurot kalendrikuus, kui elatist maksma kohustatud vanem(ad) seda ei tee, kuigi elatis on kohtulahendiga või kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsuse alusel välja mõistetud, ning elatise sissenõudmiseks on täitetoimiku avamisest möödunud neli kuud ja pärast seda on tekkinud võlgnevus. Kui 4-kuulisele ooteperioodile järgneval kuul lapsele elatist ei laeku, siis hakkab sotsiaalkindlustusamet maksma lapsele elatisabi. Väljamakseid tehakse tagantjärele eelmise kuu eest järgmise kuu 10. kuupäevaks.

55

Juhul, kui vanem täitemenetluse ajal elatist tasub, siis moodustub elatisabi vahest, mis tekib vanema poolt tasutud summa maha arvestamisel elatisabi summast 100 eurot kalendrikuus. Selliselt ei maksta elatisabi, kui vanem tasub kalendrikuus elatist 100 eurot või enam. Juhul, kui elatis on välja mõistetud suuremas summas kui 100 eurot kalendrikuus ühe lapse kohta, siis ületavat osa elatisabi ei kata, samuti ei ole võimalik elatisabi saada maksimaalses summas 100 eurot kalendrikuus ühe lapse kohta, kui välja mõistetud elatis on väiksem.

Juhul, kui välja mõistetud elatis on väiksem kui 100 eurot kalendrikuus ühe lapse kohta, siis piirdub maksimaalne elatisabi väljamõistetud elatise suurusega.

võlgnikult, siis läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte suuremas ulatuses, kui on lapsele riigi poolt elatisabi välja makstud. Täitemenetlusaegse elatisabi saaja kohtulahendist tuleneb elatisnõue läheb riigile üle täitemenetlusaegse väljamakstud elatisabi ulatuses. Võlgnevus, mis ületab kohtumenetlusaegset või täitemenetlusaegset elatisabi, säilib endiselt lapse nõue vanema vastu, mida saab sisse nõuda täitemenetluses kohtutäituri vahendusel.

Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks on vaja esitada elatisabi saamiseks taotlus kohtutäiturile.

Nimetatud taotluse saab esitada kas koos täitemenetluse alustamise avaldusega või juhul, kui täitemenetlust on alustatud juba varem, siis igal ajal peale täitemenetluse alustamist.

Sellisel juhul edastab täitur ise igakuiselt andmed sotsiaalkindlustusametile elatisabi maksmiseks.

Juhul, kui lapse mõlemad vanemad lapsele elatist ei maksa, siis saab täitemenetlusaegset elatisabi taotleda ka mõlemalt vanemalt ning sellisel juhul tuleb täitemenetlus alustada mõlema vanema suhtes ja ka taotlus elatisabi saamiseks mõlema vanema osas. Sellisel juhul on võimalik elatisabi saada kuni 200 eurot kuus ühe lapse kohta.

Elatisabi ja ülalpidamiskohustus välismaal elava vanema puhul Ka juhul, kui vanema, kes ülalpidamiskohustust rikub, osas ei ole Eestis võimalik täitemenetlust läbi viia, kuna tal puudub Eestis vara ja elukoht, on elatisabi taotlemine välisriigis täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks võimalik. Sellisel juhul tuleb esitada kohtulahend, millega elatis välja mõisteti, täitmisele välisriiki, kus võlgnik elab või kus on tema vara asukoht. Juhul, kui võlgni-

Elatisabi maksmine ja ülalpidamiskohustus Elatisabi maksmine ei vabasta vanemat tema kohustustest, vaid riik nõuab vanemalt, kes oma lapsele on elatise maksmata jätnud, võlgnevuse tasutud elatisabi summas ise välja.

Seega, kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist 56

ku vara või elukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, mis on liitunud elatist väljamõistva kohtulahendi täitmise taotlemist Eesti keskasutuse kaudu võimaldava konventsiooniga, tuleb pöörduda justiitsministeeriumi poole. Ministeeriumi kaudu alustatakse täitemenetlus välisriigis ning ministreeriumile saab esitada ka taotluse täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Välisriigis täitmisele esitamise korral on vajalik volitada kohtutäiturit võtma vastu välisriigis võlgnikult sisse nõutud elatist, seega on elatise saajaks vaja märkida volitatud kohtutäitur ning kontoks vastava kohtutäituri ametialane arvelduskonto. Võlgniku suhtes on võimalik üheaegselt täitemenetlust läbi viia nii Eestis kui ka välisriigis.

Tä i t e m e n e t l u s a e g s e t e l a t i s a b i makstakse alates nelja kuu möödumisest välisriigis sundtäitmisele pädeva isiku poolt kohtulahendi vastuvõtmise kohta kinnituse esitamisest.

Kui kohtulahend on esitatud täitmisele Justiitsministeeriumi kaudu, makstakse täitemenetlusaegset elatisabi alates nelja kuu möödumisest, kui Justiitsministeerium on saanud välisriigi pädevalt keskasutuselt teate kohtulahendi täitmisele edastamise kohta.

57

“Juhul, kui lapse mõlemad vanemad lapsele elatist ei maksa, siis saab täitemenetlusaegset elatisabi taotleda ka mõlemalt vanemalt ning sellisel juhul tuleb täitemenetlus alustada mõlema vanema suhtes ja ka taotlus elatisabi saamiseks mõlema vanema osas.

Sellisel juhul on võimalik elatisabi saada kuni 200 eurot kuus ühe lapse kohta.”

Anneta MTÜ Lastekaitse Liidule

MTÜ Lastekaitse Liit tegeleb alates 1988. aastast laste õiguste tagamise edendamisega.

Liidu missiooniks on aidata kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele. MTÜ Lastekaitse Liit juhib ühtteist erinevat programmi, mille ühine laiem eesmärk on parandada laste teadlikkust ja heaolu.

Aastatega oleme katusorganisatsioonina loonud, edendanud ja

Annetades MTÜ Lastekaitse

Liidule, kasutame me seda

liikmesorganisatsioonide üritustel lastele jagatavate

arendanud vabatahtliku lastekaitse

meenete soetamiseks.

võrgustiku üle vabariigi. MTÜ

Aitäh, et hoolid!

Lastekaitse Liit liikmeskonna hulka kuulub hetkel 34 lastekaitse ühingut, seltsi ja klubi üle kogu Eesti.

58

ANNETAMISEKS KLIKI SIIA!

Tutvu Lastekaitse Liidugalapsena Mida tunneksid

n체체disaegses 체hiskonnas? www.lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee

Uuri ka Lastekaitse Liidu 천ppe- ja puhkekeskuste kohta www.lastelaagrid.eu

59

MTÜ LASTEKAITSE LIIT MTÜ Lastekaitse Liit on katusorganisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

MTÜ Lastekaitse Liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liikmesorganisatsioonid tegutsevad üle Eesti.

MEIE VÄÄRTUSED

MEIE TEGEVUSED:

• Kasvame koos!

• tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

• Samal poolel – lapse poolel!

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloomeprotsessis

• Lapse hääl!

MTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtadega arvestamine.

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEIE MÄRKSÕNAD • Märka last!

• Ära löö last – ka sõnadega!

• Targalt internetis!

• Kiusamisest vabaks!

• viime läbi erinevaid programme ja projekte (sh rahvusvaheliselt) • koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi

KASULIK TEADA

Külasta kodulehte: www.lastekaitseliit.ee

• teavitame ja nõustame • korraldame koolitusi ja teavitusüritusi

Vaata kasulikku infot: www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee

• anname välja infomaterjale ja trükiseid

Loe veebiajakirja „Märka Last“: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/ Liitu ja ole kursis: www.facebook.com/Lastekaitseliit Tutvu lastelaagritega: www.lastelaagrid.eu

MTÜ Lastekaitse Liit Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128 Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank

60