02/2017 Märka last! turvalise interneti päeva 2017 eriväljannne

MTÜ Lastekaitse Liit ajakiri Targalt Internetis erinumber 02/2017 Turvaline internet ja turvaline riik 7. veebruaril tähistatakse üle Eesti enam kui 165 üritusega turvalise interneti päeva Väikelaste nuti-lummus Piinlikud pildid. Postitada või mitte?

Mida sa ei julge kõva häälega inimeste ees välja öelda, jäta üleskirjutamata ka blogis!

Kuidas turvaliselt postitada?

Postita targalt – meemide kunst Suhtlemine internetis Igal lapsel on õigus olla kaitstud seksuaalse väärkohtlemise eest Kodune turvaaudit Muljed Turvalise Interneti Foorumilt E-ohutusalased täienduskoolitused õpetajatele Kiusamisest vabaks! - Jääkristall ja käbipoiss Aasta noortelaagri auhind kuulub Remniku õppe- ja puhkekeskusele

1

SISUKORD 3

Turvaline internet ja turvaline riik

6

7. veebruaril tähistatakse üle Eesti enam kui 165 üritusega turvalise interneti päeva

12

Väikelaste nuti-lummus

18

Piinlikud pildid. Postitada või mitte?

24

Mida sa ei julge kõva häälega inimeste ees välja öelda, jäta üleskirjutamata ka blogis!

26

Kuidas turvaliselt postitada?

30

Postita targalt – meemide kunst

32

Suhtlemine internetis

38

Igal lapsel on õigus olla kaitstud seksuaalse väärkohtlemise eest

43

Kodune turvaaudit

47

Muljed Turvalise Interneti Foorumilt

50

E-ohutusalased täienduskoolitused õpetajatele

56

Kiusamisest vabaks! - Jääkristall ja käbipoiss

60

Aasta noortelaagri auhind kuulub Remniku õppe- ja puhkekeskusele

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

Toimetaja: Kerli Valner kerli@lastekaitseliit.ee

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee

Kasutatud pildid: https://pixabay.com http://www.freepik.com www.shutterstock.com

Kujundus: Katrin Nõu

TURVALINE INTERNET JA TURVALINE RIIK Loone Ots,

MTÜ Lastekaitse Liit president Veebruar on ühtaegu turvalise interneti kuu ja Eesti vabariigi sünnikuu. Nähtamatu netiga kaetud maakeral on riigipiirist saanud suhteline mõiste. Suhtlemist ei takista ei füüsiline kaugus ega puhas plats okastraatide vahel.

Eesti on tore riik, kus on olemas nii internet kui ka turvalisus. Paari möödunud aasta sündmused maailmas on meile selgeks teinud, kui õnnelikud võime olla, et meie elud ei ole iga päev ohus. Et meie turvalisus on sees nii põhiseaduses kui ka lapse õiguste konventsioonis ja turvatunnet kinnistab veel palju õigusakte. Meie lapsed on õnnelikumad kui enamik maailma lapsi. Meil on lastele pakkuda tasuta sündimine kvaliteethaiglas ja tasuta raviteenus kõige hambaraviga tükkis. On tasuta ja kohustuslik põhiharidus ning palju võimalusi tasuta edasi õppida. On koolitoit. On toetuste süsteem, et inimväärset elu elaks needki lapsed, kelle perede käsi ei käi nii hästi kui võiks. Ja muidugi oleme vägev neti- ja nutitiiger, sest vaevu leiab Eestis veel kohta, kuhu andmeside ei ulatu.

Igal nähtusel on hele ja tume pool. Sõltub meist, kas nett on võrkkiik, kus mõnusasti lõõgastuda, kalanoot, millega traalida teadmisi, või püünis, kuhu saak end rabeledes aina rohkem sisse mässib. Turvaline internet ei tähenda ainult seda, et noort kasutajat ei ohusta lapseahistajad. See on ka suutlikkus surfata läbi tarbetu info, lükata tagasi isuäratavad ostupakkumised ja mitte

saada aatomiks manipuleeritavas massis.

Ideaalis ka oskus jääda iseendaks, säilitada isikupära, olla kõrgemal lamedusest.

Tillukese rahva jaoks, nagu Eesti inimesed, tähendab see ka pingutatust säilitada võrgu valdavalt inglise keele keskkonnas oma keel, alates inglise sõnade vältimisest ja lõpetades eesti keele instituudi juhiste järgimisega – normiautorite tungiv soovitus, mida me kõik eirame, on kasutada suupärase juutuuberi asemel keerulist fraasi „YouTube´i postitaja“.

Interneti-eelsete esivanemate jaoks oli veebruar ka hundi- ja küünlakuu. Märka Last järjekordne number vaebki, kuidas järjest paremini tagada interneti vaimuvalgus ja veelgi tõhusamalt tasa lülitada hunte. Selle nimel töötavad riiklikud Politseija Piirivalveamet ning Andmekaitse Inspektsioon, lisaks riigi valitsemisalasse kuuluv Küberkaitseliit, aga samuti eraõiguslikud Hariduse ja Infotehnoloogia Sihtasutus, MTÜ Abikeskused ning Lastekaitse Liit. Internetiohutust edendab aktiivselt veel palju ühendusi ja hulk vabatahtlikke, nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Koolid on selle teema lülitanud õppekavadesse. Edu sõltub sellest, kuidas lapsed ja noored teooriat ennetavalt ellu rakendavad.

Võimalus netis surfata on arenenud riigi tunnus. Oskus teha seda ohtudeta on mõtleva inimese tunnus. Enamik meist on mõtlevad inimesed ja me kasvatame nendeks ka oma lapsi. Sest meie Eesti on turvaline paik.

Järelikult on meil vedanud riigiga ja riigil meiega. Nii võrgus kui ka reaalses elus. Kui hea.

Kaardil on märgitud kõik maailma riigid, kus turvalise interneti päeva tähistatakse.

Veebilehel www.betterinternetforkids.eu saate tutvuda, mida täpsemalt nendes riikides selle raames tehakse.

4

5

7. veebruaril tähistatakse üle Eesti enam kui 165 üritusega turvalise interneti päeva Kerli Valner, projekti Targalt internetis teavitustööjuht Lastekaitse Liidus

Tänavu tähistatakse turvalise interneti päeva 7. veebruaril. Päeva tähistamine sai alguse 2004. aastal. Sellel aastal on turvalise interneti päeva sõnumiks „Postita targalt“. Sellega kutsutakse lapsi, noori ja täiskasvanuid internetti ja nutivahendeid turvaliselt kasutama, andes selleks häid nõuandeid nii lastele kui täiskasvanutele. Mida me peaksime nutiseadmete ja interneti oskuslikuks ja turvaliseks kasutamiseks teadma, kuidas käituma ning kust leiame selleks vajalikku informatsiooni? Nendele teemadele keskenduvad turvalise interneti päeva üritused.

6

7

Projekti Targalt internetis eestvedamisel kutsuti jaanuaris koole, lasteaedasid ja noortekeskusi tähistama turvalise interneti päeva ja selle raames läbi viima lastele, noortele ja täiskasvanutele temaatilisi teavitusüritusi. Kõik, kes veebilehel www.targaltinternetis.ee oma üritustest teada andsid, kandsime Eesti kaardile. Meil on rõõm teatada,

et turvalise interneti päeva tähistavad üle 165 kooli, lasteaia ja noortekeskuse üle Eesti. Klikkides kaardil, saad näha, milliseid üritusi üle Eesti korraldatakse. Rohelisega märgitud ikoonide puhul on tegemist avatud üritusega, kuhu on oodatud ka kõik piirkonna inimesed.

I K I KL DIL! R A KA

8

Tänases postitamise ja jagamise maailmas kerkivad esile teemad, millele lapsevanemad mõtlema peavad. Näiteks kas ja millist infot enda pere kohta sotsiaalmeedias jagada ning millised on sellega seotud ohud ja tagajärjed. 7. veebruaril kell 15:00 – 16:30 korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus lapsevanematele ja kõigile teemast huvitatutele veebiseminari „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades”.

Seminari viib läbi Henry Jakobson, Isablogi „A mida Henry teeb?“ (http://amidahenryteeb.eu) autor.

H e n r y rä ä g i b o m a ko g e m u s e s t blogipidajana, kes avaldab iganädalaselt infot ja pilte oma pere tegemiste kohta.

9

Veebiseminaril osalemiseks saab eelnevalt registreerida:

h t t p : / / w w w. h i t s a . e e / uudised-1/veebiseminar-elu-sotsiaalmeedias-kuidas-jagada-enda-elu-lahedaste-privaatsust-sailitades.

Need, kes seminaril osalema ei mahu, saavad seminari salvestust hiljem vaadata projekti Targalt internetis veebilehel.

Turvalise interneti päeva nädalal ko r ra l d a t a k s e p r o j e k t i Ta r g a l t internetis eestvedamisel meediakampaania „Postita targalt“, mille raames avaldatakse nii noortele kui ka lapse-

vanematele plakatid ja videod, mis juhivad tähelepanu internetile kui avalikule ruumile ning kutsuvad üles oma postituste sisu ja ulatuse üle mõtlema.

10

“Postita targalt” noortele

“Postita targalt” LAPSEVANEMALE

11

Väikelaste nuti-lummu Andra Siibak TÜ meediauuringute professor

„Sa ei kujuta ette, mida Mia (nimi muudetud) täna korraldas!“, ütleb mu sõbrants esimese asjana, kui temaga kohvikus maha istun. Kuna mul on endalgi kolme-aastased kaksikud kodus kasvamas, siis möönan vastuseks siiralt, et mul pole tõesti aimugi, millega ta rüblik sel korral hakkama võis saada. Kolmesed teatavasti suudavad kõike, vähemalt peaaegu kõike. „Ta saatis mu bossile Facebookis oksendava emotikoni!“ pahvatab sõbrants ahastus hääles. „Lapsesuu ei valeta, või kuidas selle peale öeldakse, eks ole?“ ütlen mina ja ei suuda kuidagi naeru tagasi hoida.

12

us

13

lapsi nii väga paljuski just vanemate tõttu. Nimelt nähtub uuringutest, et mida enam vanemad erinevaid nutiseadmeid kasutavad, seda rohkem huvituvad neist ka nende lapsed, kes vanemate eeskujust õppides soovivad samuti üha kauem aega nende ihaldusväärsete ekraanide ees veeta.

Ja kui veel vahel juhtub, et vanemad on enda töödokumendid või suhtlusrakendused kogemata lahti unustanud, võivad väikesed sõrmed imekiirelt ja hämmastavalt oskuslikult katse-eksitus meetodit rakendades, ü lakir j eldat u d pr obleemsit uat sioonide loomisega hakkama saada.

Ma olen viimastel aastatel sarnaseid v õ i v e e l g i t ra g i ko o m i l i s e m a i d lugusid väikelaste digitehnoloogiate kasutusest lapsevanemate või lasteaia õpetajate suust kuulnud ikka omajagu. Küll kurdavad õpetajad seda, et sõimerühma lapsed kaotavad sageli kannatuse, kui neil ei õnnestu raamatu lehti keerata, sest svaipimine (kerimine) raamatu puhul teadupärast ei toimi või jutustavad lugusid lastest, kes õues leevikest märgates akna juurde kiirustavad ja linnukest klaasi peal lähemale „zoomida“ püüavad. Üsna nukraks ja nõutukstegevad lood mõlemad.

Tõsi ta on, tänasest eelkooliealistest rääkides nimetame neid sageli nutipõlvkonna lasteks. Nad kasvavad üles vilkuvatest ekraanidest ja erinevatest digitehnoloogiatest ümbritsetud maailmas, kus isegi tahvelarvutid on neile kui potentsiaalsetele püsitarbijatele mõeldes muudetud ilastamiskindlaks ja interaktiivsed digitaalsed mänguasjad on hakanud paljudes kodudes asendama tavalisi puuklotse ja beebinukke.

Kõik need erinevad värvilised, helisevad ja vilkuvad nutikad ekraanid ahvatlevad väikelapsi täpselt samamoodi nagu täiskasvanuidki. Õigupoolest ahvatlevad nutiseadmed

“Nimelt nähtub uuringutest, et mida enam vanemad erinevaid nutiseadmeid kasutavad, seda rohkem huvituvad neist ka nende lapsed, kes vanemate eeskujust õppides soovivad samuti üha kauem aega nende ihaldusväärsete ekraanide ees veeta.”

14

Väikelapsed kui aktiivsed meediatarbijad Juba esimese eluaasta lõpuks on lastest saanud regulaarsed meediatarbijad, kes veedavad erinevate ekraanide ees päevas keskmiselt tunni või kaks. Kui eelnevatel kümnenditel on väikelapsed veetnud enamiku sellest ajast televiisori ees, siis viimastel aastatel on üha jõudsamalt kasvanud nende laste arv, kelle meediatarbimine on aina enam seotud just nutitelefonide, tahvelarvutite või muude digividinate kasutamisega. Näiteks 2014. aasta detsembris Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorandi Elyna Nevski läbi viidud ankeetküsitluses osalenud neljasajast 0-3 aastase lapse vanemast pea pooled (49,5%) kinnitasid, et lubavad enda lastel nutiseadmeid kasutada. Peamiselt põhjendasid nutiseadmeid lubavad vanemad oma otsust sooviga pakkuda lastele võimalust õppida nutiseadmeid kasutades uusi oskusi (68%) ning teadmisi (53%), kuid olulisena nähti ka nutiseadmete rolli lastele meelelahutuse pakkujana

15

“Juba esimese eluaasta lõpuks on lastest saanud regulaarsed meediatarbijad, kes veedavad erinevate ekraanide ees päevas keskmiselt tunni või kaks.”

Nutiseade lapsehoidjaks ei sobi

(55%). Uuringust nähtubki, et peamiselt kasutavad väikelapsed nutiseadmeid selleks, et vaadata multifilme ja videoid ning teisi telesaateid.

Erinevalt telekanalist ETV2, mis näitab multifilme siiski vaid kindlatel kellaaegadel, ning välismaa lastekanalitest, mis ei paku just sageli väikelapse jaoks sobivat programmi, saab YouTube’i kaudu igal ajahetkel just sinu lapsele meelepärase meelelahutuse leida. Olgu selleks siis Maša ja Karu multikad, Katy Perry muusikavideod või kaadrid õhku tõusvatest lennukitest – mis iganes maitse-eelistus kellelgi parasjagu on.

Lisaks võimalusele pakkuda lapsele nutiseadmete abil just temale meeldivat ja meelepärast sisu, kannavad nutiseadmed lastevanemate jaoks veel teistki olulist funktsiooni – nutiseadmetest on saanud efektiivsed lapsehoidjad, mis aitavad väikesed mürakarud või natuke liiga rahutud ning valjuhäälsed põnnid hetkega värvilise ekraani lummusesse naelutada.

Vanemate jaoks on need „vaigistava tehnoloogia“ abil tekitatud vaikusehetked muidugi omamoodi armsad ja hinnatud – saab ilma üleliigse segamiseta hommikusöögi valmis teha, nõud ära pesta, muid väiksemaid asjatoimetusi teha või niisama olulise puhkehetke enda jaoks. Lisaks leiavad nutiseadmed sageli rakendust ka pikkadel autosõitudel, kuskil järjekorras oodates või väljaspool kodu einestades, ehk kontekstides, kus vanem tunneb vajadust saada enda isikule lisaks pisut täiendavat distsiplineerivat tuge. Samas hoiatavad mitmed pediaatrid ning laste arengu uurijad, et tehnoloogia abil laste distsiplineerimine, nii öelda ohjes hoidmine, võib pigem kaasa tuua mitmeid hilisemaid käitumisprobleeme.

“ Samas hoiatavad mitmed pediaatrid ning laste arengu uurijad, et tehnoloogia abil laste distsiplineerimine, nii öelda ohjes hoidmine, võib pigem kaasa tuua mitmeid hilisemaid käitumisprobleeme.”

16

Kahtlemata soovivad kõik vanemad enda lastele ainult parimat. Kindlasti on elemente, kus väikelaste nutiseadmete kasutus võib kaasa tuua positiivseid arenguid (näiteks areneb laste sõnavara). Kuna väikelaste võimed ekraanilt nähtavat mõista ja vaadatavast sisust aru saada on nende piiratud kognitiivsete võimete ning vähese elukogemuse tõttu siiski väga napid, on täiskasvanu aktiivne juhendav ja selgitav roll lapse õpikogemuse saamiseks möödapääsmatu. Vähem olulised pole ka konkreetsed ja selged reeglid, mis piiraks nii nutiseadme kasutusele kuluvat aega kui ka nende kaudu tarbitavat sisu. Kahjuks näitavad paljud uuringud, et lapsevanematel pole tegelikult erilist aimugi sellest, kas nende poolt laste jaoks alla laetud äpid on tegelikult eakohased ja oma sisult sobivad või mitte.

Hoopis enam kui mistahes äppi või YouTube’i videot vajavad väikelapsed õppimiseks aga vahetut eeskuju. Ma väga loodan, et vanemad oskavad ja tahavad oma lapse jaoks heaks eeskujuks olla ka selles, pealtnäha nii triviaalses asjas, nagu seda on nutiseadmete kasutus.

17

Klikkides pildil saate tutvuda 1. detsembril 2016 Lastekaitse Liidu ja Tartu Ülikooli poolt läbi viidud seminari „Laps meedias ja meedia lapse ümber“ ettekannetega. Teiste seas astub seal üles ka Andra Siibak, kes tutvustab 0-3 aastaste laste nutiseadmete kasutuse uuringu tulemusi.

Piinlikud pildid.

Postitada või mitte?

Maire Iro

Andmekaitse Inspektsioon

Sotsiaalmeedia-ajastu on muutnud piltide ja videoklippide jagamise lihtsaks ja kiireks.

Facebook, Instagram, Twitter, YouTube, Snapchat ja kümned teised äpid annavad võimaluse pea hetkega üles laadida kõike, mida me enda ümber näeme ja kogeme.

Infovahetus on muutunud kiireks – oma emotsioone saab jagada ühe klikiga praktiliselt reaalajas väga suure hulga inimestega üle maailma. Selles kiire tempoga jagamiskultuuris tuleb aga meeles pidada, et kui midagi kord juba sotsiaalmeedias avaldatud, on pea võimatu kontrollida selle edasist saatust.

18

19

Internetti üles riputatud pildid ja videod levivad kiirelt ja võivad hakata elama täiesti oma elu. Pilt, mis ühel hetkel tundus naljakas, võib sulle hiljem suurt piinlikkust valmistada.

Või mis veel halvem – oma postituse mõju hoomamata võid sa suure ringi inimestega jagada midagi, mis teeb haiget mõnele su sõbrale või muudab väljakannatamatuks kellegi teise elu.

Paljude noorte telefonid on täis pilte ja videoklippe sõpradest või koolikaaslastest tegemas midagi totakat.

Meil on kaaslastest peopilte, naljakaid nägusid ja veidraid poose ning piinlikke olukordi. Ehk oleme jäädvustanud isegi midagi ebasündsat või ebaseaduslikku. Endast me selliseid asju sotsiaalmeediasse üles ei paneks.

Mis saaks siis, kui kogu kool seda näeks? Või vanemad? Õpetajad?

Nende küsimuste peale tuleks aga mõelda ka siis, kui postitad pilte kellestki teisest.

Postitada või mitte?

Iseendast pilte üles pannes valime me neid üldiselt suure hoolega. Kuidas ma välja näen? Mis mul seljas on?

Mis taustalt paistab? Teeme mitu klõpsu, valime neist parima ja kustutame telefonist kiirelt kõik sellised pildid, mille alla sotsiaalmeedias negatiivsed kommentaarid või õelad naljad võiksid koguneda.

Sageli aga ei mõtle me kõige selle peale teistest inimestest pilte jagades. Kui keegi teeb midagi piinlikku või on ebamugavas olukorras, oleme kärmed telefoni haarama ja seda olukorda jäädvustama.

Kust läheb piir sobiva ja ebasobiva vahel?

Jagades kellestki pilti, mis sinu arvates on naljakas, võid sa teise inimese mõtlematult naerualuseks teha. Piinlikud pildid või videod võivad muutuda pikaajalise kiusamise allikaks. Kellegi teise kohta postitust tehes tuleks seega esimese asjana mõelda, kas sulle endale meeldiks, kui keegi sinu kohta midagi sellist üles paneks. Kui vastus on ei, jäta postitus tegemata.

Igal inimesel on õigus ise otsustada, kust läheb tema jaoks piir sobiva või ebasobiva postituse vahel. Teistest inimestest võib infot, pilte või 20

videoklippe avaldada ainult siis, kui nad ise sellega nõus on. Kui sa ei ole 100% kindel, kas pildile jäänud sõber ikka on pildi avaldamisega nõus, siis küsi temalt enne postitamist üle. Ilma nõusolekuta, või veel enam vastu tahtmist, kellestki piltide ülespanemine on vastuolus ka seadusega.

Mida teha, kui sinust on üles pandud piinlik pilt?

Kui avastad sotsiaalmeediast mõne enda pildi, mida sa seal parema meelega näha ei tahaks, on sul alati õigus nõuda, et see maha võetaks.

Kõigepealt võta ühendust inimesega, kes su pildi üles pani. Selgita talle, et avaldatud pilt häirib sind ning sa ei soovi, et see internetis üleval on. Kui see ei lahenda probleemi ning pildi ülespanija keeldub seda maha võtmast, siis tasub oma õiguste rikkumisest teavitada sotsiaalvõrgustiku haldajat.

Näiteks Facebook on oma kasutajatele teavitamise väga lihtsaks teinud. Teavitada saab iga postituse paremast ülanurgast avaneva menüü kaudu, kust tuleb valida “teata ebasobivast postitusest” või “teavita fotost”. Sarnased teavitamisvõimalused on olemas ka teistes võrgustikes.

21

Üldjuhul on võimalik oma murest teada anda ka meili teel.

Nõu saab küsida ka veeblikonstaabli käest või Andmekaitse Inspektsioonist.

Oluline on oma murega mitte üksi jääda, vaid kindlasti abi küsida ja võimalikult kiire lahendus leida. Mida kiiremini sobimatu postituse maha saab, seda väiksem on tõenäosus, et see edasi levib.

“Kellegi teise kohta postitust tehes tuleks seega esimese asjana mõelda, kas sulle endale meeldiks, kui keegi sinu kohta midagi sellist üles paneks. Kui vastus on ei, jäta postitus tegemata.”

NB! Samad reeglid kehtivad ka lapsevanematele

5 kontrollküsimust, mida enne postituse esitamist tasub endalt küsida:

Sageli muretsevad lapsevanemad selle pärast, kas nende järeltulijad on internetis kaitstud ning jälgivad, ega lapsed endast ebasündsaid või labaseid pilte üles ei pane. Unustama kiputakse aga seda, et lapsele võib hoopis enam piinlikkust valmistada isa või ema internetikäitumine.

Vanemad peaksid seetõttu jälgima, mida nad ise internetis teevad või millise sisuga pilte üles riputavad.

Lapse beebipildid või pereringis tehtud ülesvõtted, mis vanemale tunduvad nunnud, ei pruugi seda sugugi olla laste või noorte endi jaoks. Kuidas tunneb ennast laps, kui klassikaaslased tema ema või isa sotsiaalmeediakontolt mõne sellise pildi avastavad? Ilmselt mitte kõige paremini.

1. Kas kõik, keda postitus puudutab, on selle avaldamisega nõus?

2. Kas postitatud pilt või video võib kedagi häirida?

3. Kas

sulle meeldiks, kui keegi sinu kohta samasuguse postituse teeks?

4. Kuidas

see võib mõjutada sinu enda või kellegi teise elu tulevikus?

5. Kuidas sa ennast tunneksid, kui su vanaema seda näeks?

Pea meeles! >> Teiste inimeste pilte võib üles panna ainult siis, kui nad sellega nõus on. Vajadusel küsi enne postitamist üle.

Et oma lapsi sellistest piinlikest hetkedest säästa, tasub vanematel oma lapse õigusi austada ja küsida enne pildi üles riputamist, mida asjaosaline ise sellest arvab.

>> Ära postita midagi, mis võib piinlikkust valmistada või mida peaks hiljem häbenema. >> Vaata aeg-ajalt üle ka oma vanad postitused. Paar kuud hiljem võib mõni esialgu naljaka või geniaalsena tundunud postitus ka sinu enda jaoks piinlik olla.

22

23

Mida sa ei julge kõva häälega inimeste ees välja öelda, jäta üleskirjutamata ka blogis!

Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet

Blogi on põhimõtteliselt avalik päevik. Üha enam peavad neid täiskasvanud, aga ka paljud teismelised, jagades enda elu ja pere igapäevaseid toimetusi ja sellega seotud mõtteid.

Minult kui veebikonstaablilt on korduvalt palutud näpunäiteid, mida tuleks blogi kirjutades järgida.

Toon lühidalt välja mõned põhimõtted, millest võiks blogija juhinduda:

1. Autoriõiguste järgimine on bloginduse

püha lehm! Kui soovid kasutada kellegi teise pilte või mõtteid, siis allikale viitamine ei vähenda nende väärtust, vaid näitab blogija austust teiste õiguste ja inimeste vastu. Veel parem, kui materjali kasutamiseks on eelnevalt luba küsitud.

2. Laste

huvidest lähtumine võiks peegelduda igast pildist ja lausest.

Pereblogi võiks olla midagi sellist, mis toetab lapse arengut ning tugevdab pereliikmete omavahelisi suhteid.

3. Ei

tohi alahinnata blogi mõju (väärtus)hinnangute kujundamisele.

Sõbrad, lähedased ja lapsed, kes

24

loevad blogi, milles iga teine postitus kajastab pildis või tekstis blogija alkoholitarbimist või halvustavaid mõttevälgatusi endiste elukaaslaste suhtes, saavad ühel või teisel moel mõjutatud.

soovituslik pidada piiratud juurdepääsuga blogisid, kus vaid sõbrad ja paremad tuttavad saavad anda karmi ent ausat kriitikat. Sellest saab blogija õppust võtta ning sealjuures oma blogi väärtust tõsta.

4. Kui mõne postituse puhul kõhkled,

7. Privaatsuse tagamine ei ole avalikul

oota üks päev ning alles siis otsusta, kas see on väärt postitamist või mitte. Esmase tugeva emotsiooni pinnalt või suisa alkoholi tarbides ei tasu blogisse sissekandeid teha.

5. Blogi võiks kajastada inimese enda

elu ja valikuid. Teiste inimeste elude kommenteerimine, kui nad seda just ise ei ole palunud, riivab nende õigusi.

Kui näed probleemi, mine aita või teavita raskemal juhul ametiasutust (nt lastekaitse, politsei), kuid abivajava inimese mahategemine ja solvamine sotsiaalmeedias ei too kaasa positiivset muutust. Vale on uskuda, et teist halvustades kirjutaja ise kuidagi ilusam, targem või parem välja paistab.

6. Ole valmis tagasisideks. Kui julged enda mõtteid kõikidele avalikult välja öelda, siis tuleb olla valmis, et alati on kuskil inimesi, kes samu mõtteid ei jaga või kes on valmis diskussiooniks. Seetõttu on algajatel esialgu

25

blogijal praktiliselt võimalik. Eesti on nii väike, et siin ei ole abi varjunime kasutamisest või piltidest loobumisest. Samas ei tähenda see seda, et isiklik telefoninumber või elukoha aadress peaksid blogis nähtavad olema.

Selleks, et blogi pidades politsei huviorbiiti sattumist vältida, lae oma veebipäevikusse üles vaid sobilikke fotosid, hoidu solvamisest, laimamisest, ähvardamisest ja teistest delikaatse info avaldamisest. Selleks, et säilitada aga oma blogi maitsekus ja lugejaskond, ära pese avalikult nö musta pesu ning ära lahka oma untsuläinud suhet.

“Kuidas turvaliselt postitada?”

Sille Laks, Kaitseliidu Küberkaitseüksuse vabatahtlik väljaõppepealik

Kui sa endale juba küsimuse esitad, siis suure tõenäosusega oled sa ennast kusagile kasutajaks registreerinud ja valmistud oma mõtteid, tujusid, muusikamaitset ja söögieelistusi ülejäänud maailmaga jagama. Aga enne, kui sa midagi jagama hakkad, mõtle korraks loodud konto peale. Sul tuleks veenduda, et su konto on turvaliselt seadistatud.

26

Võ t a l a h t i S e a d e d n i n g v a s t a järgmistele küsimustele: ࿷࿷ Kas see kasutajanimi või e-mail on mul juba kusagil mujal kasutusel? ࿷࿷ Kas seesama kasutajanimi ja parool koos on juba kusagil mujal kasutusel? ࿷࿷ Kas keskkond pakub multiautentimist ja kas ma olen selle juba aktiveerinud? ࿷࿷ Kas ma olen aktiveerinud teavitused tundmatutest asukohtadest sisselogimise korral? ࿷࿷ Kas ma olen määranud omale usalduskontakti, kes vajadusel minu isikut konto tagasisaamiseks kinnitada saab?

Juhul, kui sa vastasid esimesele kahele küsimusele jaatavalt, tuleb esimese tegevusena turvalisuse tõstmiseks muuta paroole ning kindlustada, et isegi juhul, kui sa kasutad sisselogimiseks sama parooli ja e-mailiaadressi, ei kattuks mingil juhul kasutusel olevad paroolid. Pea parooli valikul kindlasti meeles, et hea parool sisaldab suuri ja väikseid tähemärke, erimärke ja numbreid. Parooli ristkasutus ehk sama parooli kasutamine mitmes kohas annab küberkurja27

tegijatele parooli teadasaamise korral võimaluse üle võtta kõik kontod, kus sa sisselogimiseks sama parooli kasutad. Lisaturvalisuse saavutamiseks aktiveeri kindlasti ka kaheastmeline autentimine ehk multiautentimine (tihti lühendina kasutatav “2FA”).

Multiautentimise eesmärgiks on keskmisest kõrgema turvalisuse saavutamine, mille käigus küsitakse kasutajalt kahte identsustõendit. “Aga see on ju ebamugav ja aeglane, kui ma pean kogu aeg lisaks kinnitama, et see olen mina, ma ei viitsi ju!” Enamus multiautentimist pakkuvatest keskkondadest tuleb siiski ka kasutajamugavuse seisukohast vastu ning laseb sul valida “Jäta mind meelde, ma kasutan seda seadet tihti” variandi. Multiautentimisest saab lähemalt lugeda Riigi Infosüsteemi Ameti blogist aadressil https://blog. ria.ee/multiautentimisest/.

Kontoturvalisuse tase tõstetud, uurime nüüd, mis saab edasi. Selleks tuleb igas sotsiaalmeedia keskkonnas uurida selle seadeid. Erinevates keskkondades on palju erinevaid asju lubavaid-keelavaid seadeid, kuid üldjoontes pea silmas järgnevat:

Su kasutaja avalikule “seinale” võiksid postitada saada lisaks sinule ainult sõbrad ning enne seda, kui need postitused ja piltidel ning videotel märkimine su seinal kuvatakse, tuleks seda eelnevalt käsitsi “Luba” valides kinnitada. “Aga see on ju tüütu, mind ju märgistatakse ja mu seinale postitatakse pidevalt.” See on väga tore, kui sina juba tead, millised on kahtlase sisuga postitused ning millised neist võivad erinevat pahavara sisaldada.

Küll aga ei pruugi seda teada mõni su noorem õde, vend, mõni uudishimulik sõber või vanem pereliige, kes näeb su seinal midagi ebatavalist, kus võib olla ka lingile vajutama kutsuv pealkiri “Wow, ma poleks uskunud, et sinust

alastivideo leian!” Ning juba varsti oma uudisvoogu uuendades näed üleskutset vaatamaks oma vanaema väidetavat alastivideot. Kui sa ei hooli niivõrd sellest, kus sind märgistatakse, mõtle vähemalt oma vähem turvateadlike lähedaste peale!

Privaatsusseadetes tuleks valida oma postituste nägijaks ainult sõbrad, sest terve maailm ei pea olema kursis su era- ja ka vahel intiimeluga. Juhul, kui sa tahad mõningaid postitusi jagada ka sõprade sõpradega või terve maailmaga, saad sa seda veel eraldi postitust tehes muuta. “Miks peaks keegi üldse tahtma midagi terve maailmaga jagada?” Vahel võib ka seda juhtuda, et näiteks su koer on ilutulestiku tõttu ära jooksnud ning soovid, et info jõuaks võimalikult paljudeni, et kindlustada koerakese kiire ja turvaline koju jõudmine.

“Privaatsusseadetes tuleks valida oma postituste nägijaks ainult sõbrad, sest terve maailm ei pea olema kursis su era- ja ka vahel intiimeluga.”

Sa vaatad oma seina ja avastad, et sul on niiiiiiiii palju postitusi, mis tervele maailmale näha on. Näiteks on Facebook hakanud mõtlema kasutajate turvalisuse tõstmise peale ning lisanud privaatsusseadete alla punkti “Piira sõprade sõpradega või avalikult jagatud postitusi.” Pärast “Piira” vajutamist muutuvad ka kõik Su eelnevad postitused nähtavaks ainult sõbralisti liikmetele.

28

Sina oled nüüd kindlustanud, et kõik, mis su avalikule seinale ilmub, on enam-vähem sinu kontrolli all.

Kuid miks siis ikka veel ilmub kellegi seinale su sõbralistis imelik pilt või video, millele veidi hiljem järgneb postitus “Mu kontole murti sisse ja jagatakse pahasid asju.” Tihtilugu on suurimaks probleemiks just inimlik uudishimu, mis lausa kutsub endast tundmatut pilti vaatama ja taustal mõtlema “huvitav, millal see veel tehtud on ja miks ma ei mäleta, et ma nende ülejäänud märgitud inimestega ühes seltskonnas koos oleksin olnud.

No mis see siis on?“ Lingile vajutades tahab aga tülikas Facebook, et ma veelkord pildi nägemiseks sisse logiksin. Selge, head sõbrad küll, ei võinud siis lihtsalt niisama saata. Oh, saingi sisse. No mis, see ju küll mina pole, see oli täitsa ajaraiskamine praegu!” Jah. Aga palju õnne, logides uuesti “Facebooki” sisse, sisestasid sa just õngitsuslehele on kasutajainfo ning su küberkurjategijad teavad nüüd su kasutajanime ja parooli. Ja just nüüd on kõige olulisem, et sul oleksid aktiveeritud teavitused sisselogimiskatsete kohta tundmatutest kohtadest ning multiautentimine, mis ei lase su kontole võõrast kohast ilma kinnituskoodita ligi pääseda. Siiski - kui 29

sul on kahtlus, et oled õngitsuslehele oma sisselogimisinfo sisestanud, tuleks koheselt parool ära muuta ning kui seda veel tehtud pole, aktiveerida multiautentimine.

Kuigi sa oled teinud juba suure sammu turvalisemaks sotsiaalmeediakeskkondade kasutamiseks, ei tee halba vähemalt kord kuus seadete alt uurida, millised on viimase kuu aja jooksul tuvastatud seadmed ning sisselogimisinfo, kus näed, millistelt IP aadressidelt oled hiljuti sisse loginud või kust on proovitud sisse logida.

Juhul, kui mõne IP aadressi puhul kahtlus tekib, saad seda kontrollida https://whatismyipaddress.com/.

Postita targalt – meemide kunst Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet

Pole olemas noort, kes ei oleks näinud mõnda meemi 1. Nende loomine on omaette kunst. Näiteks Grumpy Cat meemid on selle loojale toonud miljoneid eurosid tulu. Meeme leidub palju erinevaid liike, ühe internetilehe andmeil on korduvalt kasutatavaid meeme 2254 tükki ning see arv vaid suureneb. Kuid mõni neist pälvib paraku ka negatiivset tähelepanu ning võib rikkuda seadust. Toon näiteid politseisse jõudnud meemidest.

1. Solvavad isikustatud meemid.

Kui pildina kasutatakse kellegi teise pilti ilma tema loata ning lisatakse juurde halvustav sõnum, siis see rikub selle inimese õigusi ka juhul, kui see on mõeldud naljana. Inimesel on õigus pöörduda kohtusse.

2. Ähvardavad meemid. On olnud

näiteid meemidest, milles viidatakse konkreetsele inimesele ning lisatakse juurde vihjed eseme kohta, millega talle haiget kavatsetakse teha. Kui ta tunneb ohtu oma elule ja tervisele, saab ta teha süüteoteate politseisse.

3. Süütegudele õhutavad meemid.

Enamlevinud näide on „Send nudes“ põhised meemid. Kui sellest üleskutsest haarab kinni alla 14aastane ja saadabki endast alastipildi, siis ta rikub ise seadust seda pilti tehes ja jagades ning samuti panevad süüteo toime need, kes seda pilti omavad. Antud asju menetleb politsei.

4. Piiripealsed meemid. Eelmise

aasta kõige sobimatuks naljaks sai postitus, mis sisaldas helilõiku ja mis edastati Kurtide Liidule. Antud juhul oleks liit saanud pöörduda kohtusse.

Meemidel on oma võlu, kuid pigem soovitan kasutada tüüpmeemisid, ehk siis neid, mille korral pilt on juba olemas ja samuti teema, mida see väljendab (imestust, viha jne).

Kui soovite originaalsust, sobivad ka Eesti kullavaramu filmid ja multikategelased. Kindlasti tuleb vältida konkreetse isiku pildi kasutamist, kui ta ise selleks pole luba andnud, ning nimede mainimist. Sel juhul Te ei riku seadust ning loote meemi, mis võib olla pikaealisem, laia levikuga ning mine tea, ehk kunagi isegi tulu toov.

1 Meem on idee, tava, kujund vms infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub.

Meemideks võivad olla mõtted, ideed, teooriad, harjumused, laulud, tantsud jms. Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Meem

31

Suhtlemine internetis Mari-Liis Mänd, Projektijuht, Lasteabitelefon 116111

Tehnika kiire areng pakub järjest enam erinevaid võimalusi infovahetamiseks, õppimiseks, töö tegemiseks, suhtlemiseks.

Järjest enam on nii täiskasvanutel kui ka lastel igapäeva osaks erinevate digiseadmete kasutamine ning nende abil suhtlemine. Lisaks suurel hulgal positiivsetele tehnilistele arengutele tuleks osata tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas uued võimalused mõjutavad erinevaid väärtusi, sotsiaalseid hoiakuid ja oskusi.

32

33

On päris igapäevane, et suhtlemiseks kasutatakse erinevaid sotsiaalmeedia võimalusi. Avaldatakse arvamust, postitakse erinevaid pilte, antakse teada enda asukohast ja tegevustest ning väljendatakse enda emotsioone ja palju muud. On väga hästi, kui kõik tegevused on positiivse häälestusega ning sellest ei teki kellelegi kahju. Kuid alati ei pruugi nii hästi minna ja sotsiaalmeediasse jõuab ka negatiivse alatooniga sõnumeid ning unustatakse, millised väärtushoiakud on olulised. On tavapärane, et lapse kasvades õpetavad talle vanemad, õpetajad, õed-vennad, mis on viisakas käitumine ja millised väärtused on ühiskonnas aktsepteeritud. Sama tavapärane võiks lapsekasvatamise juures tänapäeval olla ka see, et lapseni jõuaks juba väiksena arusaam, et need samad käitumisreeglid ja väärtused kehtivad ka internetis. Selleks tuleb ka täiskasvanutel endil samu reegleid järgida.

Noorte jaoks on uus meedia oluline osa sotsialiseerumisest ja identiteedist, sidudes endas nii suhtlemist, meelelahutust, õppimist. Täiskasvanud peavad olema teadlikud, kui oluline on lastega interneti teemadel vestelda.

Täiskasvanupoolne julgustamine ja eeskuju erinevate interneti teemade jututeemaks võtmisel annab lastele ja noortele olulise sõnumi, et vanemad on teadlikud interneti võimalustest ja seal toimuvast. Samuti annab see vanemale ettekujutuse oma lapse käitumisest internetis ning võimaluse, et aktsepteeritakse ka nende pakutud nõuandeid. Kui internetiga seotud teemad on osa igapäevastest jututeemadest, julgeb laps või noor vanematega rääkida ka siis, kui midagi on juhtunud.

Suhtlemisel lastega on oluline, et räägitakse ka kiusamisest ning suhetest eakaaslastega. Omavaheline avatud kommunikatsioon enne seda, kui laps peaks sattuma näiteks kiusamise ohvriks, teeb lapse jaoks sellest rääkimise lihtsamaks. Noored näevad tihti täiskasvanute reaktsiooni kiusamisele ning võivad tunnetada, et küberkiusamist võetakse osaliselt tühisena ja abi küsimised võivad jääda piisava märkamiseta või vähe efektiivseks.

Noored, keda kiusatakse, tunnevad, 34

et abi eakaaslastelt on tihti mõjusam kui näiteks koolitöötajate poolne tugi.

Seepärast tuleks lisaks täiskasvanu poole pöördumisele õpetada lastele ka oskusi, kuidas üksteist toetada, kuidas tulla toime konfliktidega ning kuidas arendada positiivseid suhteid sotsiaalvõrgustikes.

Kiusamisel on grupi fenomen, milles pealtnägijatel on oluline roll. Lasteabitelefoni poole on hakanud järjest enam pöörduma julged noored, kes näevad online kiusamist ning julgevad ka sellest märku anda.

Eriti keerulised on grupikiusamised, mis leiavad aset Facebookis, kus luuakse suletud grupp, mille postitustele pääseb ligi ainult siis, kui grupi administraator kedagi sinna lisab.

Seega on grupi tegevus nähtav ainult grupi liikmetele, mis teeb ka aitamise keeruliseks, kui selleks peaks vajadus olemas. Grupikiusamine seisneb sellistel juhtudel järjepidevate solvavate sõnumite, väljendite, piltide postitamises teatud isiku kohta, mida näevad kõik grupis olijad. Grupikiusamisel võivad olla väga tõsised tagajärjed ja kui keegi ei astu kiusamisele vastu või kiusatava kaitseks välja, võib olukord muutuda väga tõsiseks tekitades kiusatavale meeleoluhäireid, suitsiidseid mõtteid, 35

“Suhtlemisel lastega on oluline, et räägitakse ka kiusamisest ning suhetest eakaaslastega. Omavaheline avatud kommunikatsioon enne seda, kui laps peaks sattuma näiteks kiusamise ohvriks, teeb lapse jaoks sellest rääkimise lihtsamaks.“

nõustajaga pöördumise põhjuse üle, jagatakse nõuandeid ja soovitusi, kuidas olukorras toimida. Lasteabitelefon töötab ööpäevaringselt üle Eesti, vastatakse nii eesti kui ka vene keeles. Kõne on helistajale tasuta ning soovi korral saab pöörduja jääda anonüümseks. Kui helistada ei soovita, saab nõuannet küsida ka interneti teel, kasutades selleks kas e-kirja, skype või online nõustamise võimalust. Lasteabitelefon on leitav ka Facebookist otsisõnaga „Lasteabi“ ja nutiseadmest äpp-ina.

enesevigastamise mõtteid. Seepärast on sekkumises oluline roll ka pealtnägijatel, kes saavad sellisest juhtumist teada anda. Esialgu võib see tunduda hirmutav ja ei taheta oma kontaktandmeid jagada, kuid kindlasti on see õige tegu. Pealtnägija ise ei kohustu välja astuma kiusaja vastu, vaid võib pakkuda toetust kiusatavale. Isegi kui haigettegev käitumine jätkub, siis kaaslaste antud toetus on igal juhul mõjusam, kui kiusatav oleks üksi jäetud. Ka mõned lahked sõnad ning vastastikune toetamine saab muuta olukorda paremaks. Kuigi vaid väike osa pealtnägijaid astuvad kannataja kaitseks välja, pööratakse järjest enam tähelepanu sellele, et julgustada lapsi kiusamisele vastu hakkama.

Abivalmite kaaslastena saavad noored pakkuda tuge eakaaslastele, kes võivad olla ohustatud või kellele on haiget tehtud. Üksteise toetamine loob positiivse ja toetava suhtumise ning sellise suhtumise edendamine aitab kaasa üldisemale käitumisele sotsiaalmeedias.

“Isegi kui haigettegev käitumine jätkub, siis kaaslaste antud toetus on igal juhul mõjusam, kui kiusatav oleks üksi jäetud.

Ka mõned lahked sõnad ning vastastikune toetamine saab muuta olukorda paremaks.”

Kui aga pole kedagi lähedast, kellega oma probleemist rääkida või on teadmatus, mida olukorra lahendamiseks teha, siis on võimalik pöörduda lasteabitelefoni 116111 poole.

Vestluse käigus arutletakse koos 36

Lasteabitelefoniga saab ühendust võtta: nutiseadmest otsisõnaga „Lasteabi“

telefon 116 111, töötab üle-Eestiliselt 24/7, helistamine on tasuta ja anonüümne

Skype: Lasteabi _116111 Facebook: „Et ükski laps ei jääks abita kui ta seda vajab!“

www.lasteabi.ee online nõustamine „Küsi nõu“ e-post: info@lasteabi.ee

37

Igal lapsel on õigus olla kaitstud seksuaalse väärkohtlemise eest Malle Hallimäe Projekti Targalt internetis koordinaator

Internet on keskkond, mis pakub suurepäraseid võimalusi teabe hankimiseks, õppimiseks, suhtlemiseks ja meelelahutuseks.

Võrgu kaudu saab kasutada olulisi teenuseid, suhelda ametiasutustega, osaleda valimistel, sooritada vajalikke ja meelepäraseid oste. Internetis, sotsiaalmeedias ja erinevates digimeediakanalites saab olla nii sisu tarbija kui ka sisu looja.

38

39

Interneti kaudu levitatakse ja müüakse ka pornograafilist materjali sellest huvitatutele nii seaduslikult kui ka ebaseaduslikult. Materjali pakutakse privaatselt, aga ka avalikel veebilehtedel. Seksuaalsetel eesmärkidel kasutatakse nii fotosid ja videoid ka lastest. Laste seksuaalset ärakasutamist esitav pildimaterjal valmib enamasti lapse tegeliku seksuaalse väärkohtlemise käigus. Sellistes seadusevastastes materjalides on tihti tegemist seksuaalse ärakasutamise ohvriks langenud väikelastega.

Laste kaitsmine seksuaalse väärkohtlemise eest on seotud põhiõiguste kaitsega. ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 34 kohaselt on igal osalisriigil1 kohustus kaitsta lapsi seksuaalse kuritarvitamise mistahes avaldumisvormide eest.

Veebruaris 2011. aastal avas MTÜ Lastekaitse Liit veebipõhise tasuta teenuse www.vihjeliin.ee, mis võimaldab internetikasutajal anda teavet sellest, kui ta märkab võrgus keskkonda, mis sisaldab laste seksuaalset väärkohtlemist esitavat materjali.

Eesti Vabariigi seaduste kohaselt on keelatud sellise teose (pildi, video jne) valmistamine ja levitamine, mis kujutab nooremat kui kaheksateistaastast pornograafilises või nooremat kui neljateistaastast pornograafilises või erootilises situatsioonis 2. Vihjeliini töö eesmärk on kaasa aidata taoliste materjalide eemaldamisele internetist.

Laste seksuaalset ärakasutamist sisaldavad materjalid, nende levitamine, tarbimine ja tootmine rikub ohvriks langenud lapse õigusi, au, väärikust ja kehalist puutumatust.

Kui selline materjal veebis üles laetuna ringleb, siis toimub lapse seksuaalne ärakasutamine ikka ja jälle. Igal lapsel on õigus üles kasvada igasuguse vägivalla vabalt.

Teabe saab edastada anonüümselt ilma teavitaja isikuandmeid lisamata.

Vihjeliinile saabunud teave käideldakse vastava koolituse saanud Lastekaitse Liidu töötaja poolt. Vihjeliin kontrollib vaid avalikel veebilehtedel olevat materjali. Isikutevahelises 1 Eesti Vabariik ühines ja ratifitseeris ÜRO lapse õiguste konventsiooni 1991. aasta novembris 2 Karistusseadustik § 178

40

suhtlusvõrgustikus või sisselogimist eeldavas keskkonnas asuvat materjali ei kontrollita ning selline teave edastatakse politseile. Saadud teates sisalduv veebilehe aadress avatakse ja selle sisu hinnatakse vastavalt Eestis kehtivatele seadustele. Kui veebilehe sisu on ebaseaduslik, siis edastatakse teave sellest Politsei- ja Piirivalveametile. Kui veebilehe haldaja asub väljaspool Eestit, siis edastatakse teave vastava riigi vihjeliinile (kui see riigis tegutseb) ja/või õiguskaitseasutustele.

Alates vihjeliini avamisest kuni 2016. aasta lõpuni on vihjeliin saanud 4083 teadet, millest 493 on sisaldanud teavet veebikeskkondade kohta, mis sisaldasid laste seksuaalset väärkohtlemist esitavat materjali. Ebaseaduslikust materjalist teada andvad teated on edastatud vastava riigi vihjeliinile, kus materjal on ülesse laetud või hallatud, ja ka Politsei- ja Piirivalveametile.

Klikkides pildil avaneb vihjeliini teavitusvideo

41

Internet on piiride ülene. Ühes riigis üles laetud materjal jõuab tarbijateni üle maailma. Seega on laste seksuaalset väärkohtlemist esitava materjali leviku tõkestamisel internetis oluline ra h v u s v a h e l i n e ko o s t ö ö . M T Ü Lastekaitse Liit on rahvusvahelise assotsiatsiooni INHOPE liige aastast 2012. INHOPE-i (www.inhope.org) liikmeteks on organisatsioonid 45 riigist üle maailma, kelle tegevuse eesmärk on laste seksuaalset väärkohtlemist esitava materjali leviku tõkestamine internetis.

“Ühes riigis üles laetud materjal jõuab tarbijateni üle maailma.

Seega on laste seksuaalset väärkohtlemist esitava materjali leviku tõkestamisel internetis oluline rahvusvaheline koostöö.”

Klikkides pildil avaneb vihjeliini teavitusvideo

42

Kodune turvaaudit Birgy Lorenz, TÜ digiturbe labori lektor, Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht ja õpetaja

Üheks turvalisuse oluliseks osaks on märkamine, milline on meie ümbrus, mida teeme ja kuidas käitume ning millised on või võivad olla erineva tegevuse tagajärjed. Palju on räägitud, et internetis ei või teha seda ja teist ning ka piltide tegemisel tuleb küsida luba, kuid väga ei ole räägitud sellest, kuidas meil kodudes tegelikult tehnika kasutamine toimub – mida üksteisele kergekäeliselt jagatakse ning kuidas halvasti konfigureeritud WiFipurk võib külla meelitada kutsumata külalisi.

43

Esiteks, et hakata kodus turvaauditit läbi viima, tuleks tegeleda loetlemisega ehk tuleks paberile kirjutada, millised digitaalsed seadmed meie majas ja meie pereliikmetel on ja kuidas need seadmed internetis käivad. Siia loetellu kuuluvad tava- ja nutitelefonid, arvutid sh. süle- ja tahvelarvuti, nutiteleviisor, mängukonsool, veebikaamera, turvakaamera, võrguseadmed sh.

WiFi seade ja kõik muud vidinad, millel võib olla ligipääs internetti.

Näiteks minu kodus on Kartozi jänes, mõned robootikavidinad, kellelgi teisel võib olla aga beebimonitor, server, nutikell või nutifotoaparaat või näiteks on terve maja muudetud targaks ja üle veebi saab juhtida nii toasoojust, vee ja elektri kasutust.

arvuti ja ka ema nutiseadmega mängib väike õde nutimänge, kasutades ema sotsiaalmeedia kontosid.

Vanem õde on suur arvutihuviline ja seepärast on tal oma sülearvuti, mida kasutab oma toas. Keskmisel lapsel (vennal) on luba kasutada tahvelarvutit, aga ainult elutoas. Kui on vaja teha kooliasju või tööd, kasutab pere ühte ja sama elutoa jagatavat arvutit, kuid kõikidel on arvutisse logimiseks oma konto. Samas on vennal ka nutiseade, mida ta kasutab õhtuti oma toas. Kodus olev WiFi on paroolivaba, sest elatakse maapiirkonnas metsa sees ja keegi enamasti sinna ei satu.

Lisaks on kodu juhitud üle interneti – saab seadistada kaameraid (nii toas kui sees) ja näha, kui palju on maja katusel olevad elektripaneelid elektrit tootnud.

Teiseks tuleks kirjeldada ära pereliikmete digitaalsed oskused ja harjumused. Näiteks isale meeldib internetis mänge mängida ja vahel tõmbab ta alla ka muusikat ja filme. Arvutit tunneb ta keskmiselt, aga satub tihti hätta, ning ta peab abi küsima, mida ta väga teha ei taha. Ema enamasti käib oma sülearvutiga pangas ja teeb tööasju. Tehnikat kasutab ta samamoodi kesktasemel, nii kuidas tööjuures projektijuhil vaja. Sama

Kuna kõike ei saa korraga lahendada, siis igaüks võiks mõelda vähemalt ühe asja, mida ta teha saab, et tegevused oleksid turvalisemad.

Lisaks tasub mõelda, millised juhtumid on tõenäolisemad ning milliste probleemide ilmnemisest võib kõige enam kahju tulla.

44

ISA

suurimaks riskiks on see, et kui ta tõmbab internetist faile alla (näiteks läbi failivahetuse Torrent), siis seeläbi esiteks võib ta rikkuda seadust (autorikaitse, piraatlus) kui ka võib ta saada kaasa soovimatud viirused ja muud pahalased. Kindlasti peaks olema arvutis peal viirusetõrje ja tulemüüri programm.

Samuti peaks arvutid olema tarkvaraliselt uuendatud, muidu on kratid kiiresti ilmumas. Mõistlik on need programmid panna peale kõikidele pere arvutitele ja nutiseadmetele.

EMA suurimaks ohuks on see, et kuna

ta kasutab nutiseadet ja arvutit koos pere väikseima lapsega, siis võib juhtuda, et pesamuna teeb seadmetega midagi sellist, mis toob ema mainele halba – näiteks võib ta sotsiaalmeedias teistele hakata kirjutama erinevaid tähti, millest väga aru ei saa ning mängides mänge hakatakse neid jagama ema teistele sõpradele, mis võib tihti viia selleni, et mõni tuttav lihtsalt blokeerib sellise „spämmari“. Lisaks on probleem ka selles, et kui samade seadmetega tehakse

45

ka pangaülesandeid või muid rahalisi operatsioone, siis vale klõpsutamine võib ka seal midagi vussi keerata. Mõistlik oleks oma nutiseadmeid lapse kätte mängimiseks mitte anda või siis vähemalt iga kord kas kõikidest keskkondadest välja logida või teha ka nutiseadmele teine „lapse konto“.

VANEMA ÕE

suurimaks mureks võib saada liigne enesekindlus tehnika kasutamisel. Kuigi tõenäoline on ka see, et kuna pere teised liikmed on võib-olla veidi hooletud oma tehnikaga, siis saab tema lihtsalt kellegi teise rumalusest pihta. Seega targa õe ülesandeks võiks saada koduse tehnika kontroll kui ka oma pereliikmete harimine, mida võiks teha ja mida mitte.

KESKMINE LAPS

tegutseb seadmetega küll elutoas, aga õhtuti on tal lubatud kontrollimatu tegevus oma toas nutiseadmega, mis võib viia selleni, et öösel mängitakse telefoniga mänge või jutustatakse klassikaaslatega. Samuti on ohuks ka see, et kui kaua sedasi väikest ekraani vaadata, siis rikutakse ära nii oma silmad kui selg, seega tuleks kindlasti läbi rääkida reeglid – kaua on mõistlik nutiseadet kasutada ning millal on magamise aeg.

“Kuna kõike ei saa korraga lahendada, siis igaüks võiks mõelda vähemalt ühe asja, mida ta teha saab, et tegevused oleksid turvalisemad. Lisaks tasub mõelda, millised juhtumid on tõenäolisemad ning milliste probleemide ilmnemisest võib kõige enam kahju tulla.”

MAJA

üldine suurim mure on aga see, et WiFi võrk on turvamata ning uued targa maja digiteenused võivad kergekäeliselt olla ligipääsetavad ka teistele, mis sest, et elatakse metsa sees.

Seega tegelikult tuleks alustada sellest, et igale teenusele tuleks seada parool ning vajadusel info liikumine lasta ka krüpteerida.

Sedasi lihtsalt ja loogiliselt olukorda kaardistades ning mõeldes, millised on meie käitumismustrid, mis võivad meile ebameeldivusi tekitada, saamegi oma lihtsa auditi läbi viia. Edu teile!

46

Muljed Turvalise Interneti Foorumilt Kirke Freiberg, projekti Targalt internetis noortepaneeli liige

Osalesin 24. novembril toimunud Safer Internet Forum-il.

Konverentsi 체heks eesm채rgiks oli r채채kida ka teemadel, mis puudutavad noori sotsiaalmeedias.

Konverentsi raames said kokku erinevate riikide noortepaneelide esindajad. Noori oli erinevatest paikadest ja meid oli kokku 19. Esimest korda tutvusid kõik hotellis, oli ka paar inimest, kes üksteist juba tundsid.

Alguses olin väga närvis, kuna enamus olid minust vanemad ja tundus, et nemad saavad juba hästi läbi. Õnneks oli mu toakaaslane Kati väga tore ja sõbralik ning sain kiiresti oma hirmudest üle. Õhtul läksime sööma ja tutvusime kõigiga lähemalt.

juurde oma mõtteid ning arvestasid teiste arvamusega. Kuna arutelu muutus pikemaks kui algselt plaanitud oli, läksime pausi ajast natukene üle.

Järgmises töötoas jagati meid rühmadesse ning anti ülesandeks arutleda, kuidas tehnoloogia ja sotsiaalmeedia meie igapäeva elu mõjutab. Rühmas oli umbes 3-4 inimest, seega kõik said võtta sõna. Sellele järgnes arutelu, milline on tulevik, mis muutub, mis tuleb juurde ja mis üldse kaob. Põhiline rõhk oli just tehnoloogiale suunatud. Selle arutelu käigus kuulsin palju huvitavaid ideid ning infot tehnoloogiatest, mida arvatakse tulevikus olevat. Hiljem pidime neid ideid ka esitama ning olin väga üllatunud, et mitte ühegi tiimi ootused ei olnud samad. Pakuti välja asju nagu mõttega juhitav külmkapp, hyperloop ja temperatuuri muutvad riided jpm.

Üritus toimus kahel päeval, 23.-24. novembril Luksemburgis. Esimesel päeval toimusid erinevad arutelud ja tehnoloogiaga tegelemine. Kõigepealt tutvusime tehnoloogiaga, mis oli makerspaces ehk tegelesime minirobotitega, panime kokku erinevaid komplekte ja vaatasime, kuidas toimub 3D printimine. Üks pikaajaline osaleja palus meil temaga ühineda ning vastata paarile küsimusele, sellest kasvas välja huvitav arutelu.

Kõik avaldasid arvamust, lisasid

Järgmises töötoas jagati meid uutesse tiimidesse ja seekord pidime lugema

48

läbi kuus juhtumit seoses sotsiaalmeediaga ning arutama, mida nendes olukordades teha. Kui esimestes aruteludes olin natukene pinges ja ebakindel, siis viimasega tundsin ennast mugavamalt. Seega sujus see minu jaoks paremini.

Teisel päeval toimus konverents. Meie ülesanne oli kuulata ja vajadusel küsimusi küsida. Toimusid paneelid, kus räägiti paljudest teemadest. Kui aus olla, siis oli see minu jaoks alguses natukene igav. Kaks noort meie hulgast osalesid ka paneelis ja mõlema jutt oli väga huvitav. Kuna minu lennuk läks varakult, pidin lahkuma enne konverentsi lõppu.

Tagasi vaadates olen väga õnnelik, et sellise kogemuse sain. Ma tutvusin uute inimestega erinevatest riikidest, sain rääkida mind huvitavatel teemadel ja harjutada inglise keelt.

Ainuke asi, mille pärast natukene kurb olen, on see, et Luksemburg jäi mul tegelikult nägemata, kuna läksin töötuppa bussiga ja õues olime ainult õhtul. Tahaksin kindlasti uuesti kohtuda nende imeliste noortega ja teha midagi sama ägedat.

49

“Tagasi vaadates olen väga õnnelik, et sellise kogemuse sain. Ma tutvusin uute inimestega erinevatest riikidest, sain rääkida mind huvitavatel teemadel ja harjutada inglise keelt.

E-ohutusalased täienduskoolitused õpetajatele Egle Kampus, HITSA Koolitusvaldkonna juht

Toetame IKT oskuste tarka kasutamist õpetamises ja õppimises!

Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) täienduskoolituste eesmärgiks on toetada haridustöötajate oskuste ning teadmiste kujunemist õpilaste digipädevuste arendamiseks.

HITSA on välja töötanud neli veebipõhist kursust, mis käsitlevad internetiturvalisuse teemat ning millel saavad tasuta osaleda kõik Eesti õpetajad.

50

51 Pilt: Syda Productions

Targalt internetis I kooliastme klassijuhatajatele ja lasteaiaõpetajatele

Targalt internetis II kooliastme klassijuhatajatele ja aineõpetajatele

E-kursus on loodud lasteaiaõpetajatele ning I kooliastme õpetajatele, et paremini mõista võimalusi, mida tänapäeva tehnoloogia ja laste huvi selle vastu meile pakub, kuidas seda hariduslikel eesmärkidel rühmas või klassiruumis kasutada. Lisaks vaadatakse üle võimalikud ohud, millega lasteaia- ja kooli esimestes klassides õppivad lapsed enamasti silmitsi seisavad.

E-kursuse eesmärgiks on juhtida õpetajate tähelepanu õpilaste internetikasutusele ning sellega kaasnevatele võimalikele ohtudele. Kursusel antakse juhiseid probleemolukordades toimetulemiseks.

Koolituste teemad on: ࿷࿷ digitaalne jalajälg, ࿷࿷ kooli ja klassi e-ohutusreeglid, ࿷࿷ suhtlemine internetis,

Koolituste teemad on:

࿷࿷ nutiseadmed klassis ja koolitunnis,

࿷࿷ e-ohutuse alasest olukorrast Eestis ja mujal;

࿷࿷ nutirakendused, ࿷࿷ tehniline turve - arvutikaitse ABC,

࿷࿷ laps netis: keskkonnad, probleemolukorrad ja nende lahendamine;

࿷࿷ Targalt internetis projekti õppe- ja koolitusmaterjalid

࿷࿷ nutiseadmed - kuidas neid koolikeskkonnas kõige mõistlikumalt kasutada; ࿷࿷ meie klassi veebireeglid - viisakus, sõbralikkus, privaatsus ja väärtushinnangute kujundamine; ࿷࿷ ohud netis - mida ja kuidas nendest lastele rääkida; ࿷࿷ nett on lahe - kasulikud lingid, äpid jne 52

Targalt internetis III kooliastme, gümnaasiumi ning kutsekooli klassijuhatajatele E-kursusel õpitav annab vajalikud oskused muutmaks oma arvuti või nutiseadme kasutamine turvaliseks, kursus aitab mõista õpetaja ja õpilase rolli sotsiaalvõrgustikes, läbi viia internetiotsingu ja leitut vajadusel ka eemaldada, luua teie klassi puudutavad internetiohutuse heakorra reeglid.

Koolituse sisu: Koolitus algab tutvustusega olukorrast maailmas - kas Eesti õpetajad ja õpilased on selles vallas tegijad või mitte? Järgmised teemad aitavad turvaliselt hakkama saada tehnikaga (kuidas hoida arvuti viirustest vaba, kuidas hallata oma nutiseadet, kuidas krediitkaardi andmeid kogemata mitte maailmaga jagada). Arutleme, kuidas olla oskuslik e-õpetaja; uurime erinevaid ohte kontode loomisel ning privaatsusseadete oskamatul kasutamisel; mõtiskleme, milline peaks olema õpetaja ja õpilase ja ka lapsevanema suhtlus läbi tehnoloogia (olla sõber või mitte)? Kõige lõpus kirjutame üles oma klassi või kooli reeglid, mille abil saame kõik ühiselt olla internetis targemad ja turvalisemad.

53

Interneti ohutusest räägib ka venekeelne veebikursus Koolielu kogukonnas https://koolielu.ee. Koolituse leidmiseks kasutage Kogukondade alt otsisõna „Targalt internetis“ ning valige kursus „Безопасный Интернет (Targalt internetis) - для учителей детских садов, школ и проф-тех училищ“, mille kogukond on avatud.

Kõigi koolituste täpsemad kirjeldused on leitavad koolitusveebis http://koolitus.hitsa.ee/portfolio. Kõik eestikeelsed kursused on ligipääsetavad HITSA Moodle`i õpikeskkonnas https://moodle.hitsa.ee/ külalise rollis (kategooria „HITSA täienduskoolitused“ ). Külalisel peab sisse logimiseks olema Moodle`i kasutajakonto.

Mõtle oma postituse sisu Kas see räägib sinust? Kas see oled sina?

JAH

EI

Räägi tem Mõtle selle p tunneksid, ku infot enne

EI

Kas sa küsisid, kas ta on selle postituse sisuga nõus?

JAH

JAH

Mõtle hoolikalt, kas sa tahaksid sellist sisu postitada. Kas sa oled üle vaadanud oma privaatsusseaded, et sa teaksid, kes sinu postituse sisu näeksid?

Kas seda võidakse valesti mõista?

EI

Postita, kuid ole seda salvestada

Euroopa Komisjoni turvalisema interneti programmi raames54 teevad Insafe ja INHOPE koostööd turvalisema ning parema interneti nimel. www.saferinternet.org

Kui sul on interneti kasutamisega seoses küsimusi või muresid, siis nõu ja abi saad www.lasteabi.ee.

peale!

maga enne postitamist. peale, kuidas sa ise ennast ui keegi postitaks sinu kohta e sinult luba küsimata.

Austa teiste soove ja ära postita ega avalda infot ilma nende nõusolekuta.

Mõtle selle peale, mida sa ise samas olukorras tunneksid.

EI

Kas ta on nõus selle avaldamisega?

JAH

Jah, võid postitada.

EI

Ära seda postitust avalda. Vaata teavet privaatsusseadete kohta veebilehelt http://noor. targaltinternetis.ee/ sotsiaal-vorgustikud.

JAH

Lisateavet privaatsusseadete muutmise kohta leiad veebilehelt http://noor.targaltinternetis.ee/ sotsiaal-vorgustikud/.

e valmis, et keegi teine võib või teisel otstarbel kasutada.

55

t s e s i m a s u Ki abaks!

V

“Kiusamisest vabaks!” metoodika keskendub heade suhete loomisele lastekollektiivis ja tugineb neljale põhiväärtusele - sallivusele, hoolivusele austusele ja julgusele. Järgneva jutukese autor Reelika Kivimaa soovitab seda kasutada erinevates õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades.

Mina ja keskkond: • Laps mõistab sallivuse • Laps mõistab teksti põhjal millise aastaajaga on tegu aastaaegade kinnistamine

• Laps oskab nimetada aastaajale omaseid ilmastiku tunnuseid nagu külmetab, sulatab, härmas • Laps oskab kirjeldada erinevaid emotsioone ja leida loos nende tekkepõhjuseid

osatähtsust

• Laps oskab liigitada leht- ja okaspuid • Laps eristab männikäbi kuusekäbist • Laps mõistab loodushoiu osatähtsust

• Laps julgeb oma arvamust avaldada • Laps aktsepteerib kaaslase vastust 56

Matemaatika:

Kunst:

• Laps suudab loendada jutus olevaid tegelasi • Laps teab mõistete kõrge, madal, kõrval, vahel tähendusi

• Käbipoisi voolimine • Käbipoiss rebimistööna • Jääkristalli maalimine soolaga • Jääkristalli valmistamine tsellofaanpaberi ja kuuma liimiga

• Laps teab läbiviidud katse põhjal vee mõõtühikut “liiter” • Lugu algab nädalapäevaga, millal juttu ette loetakse laps teab ja oskab nimetada nädalapäevi

Keel ja kõne: • Laps mõistab teksti sisu ja vastab küsimustele • Laps oskab vastata täislausega • Laps tutvub uue tähega J nagu sõnas “jää”

57

• Jääkristalli valmistamine fooliumist • Laps oskab loovalt kasutada erinevaid materjale ja tunneb õigeid töövõtteid rebimistehnikas ja kleepetöös

Jääkristall ja käbipoiss Reelika Kivimaa,

Kius

amis Vaba est ks!

Kiiu Kiigepõnni Lasteaia õpetaja

“Pähh, mis sul viga, sina tuled kõrgelt ja sul on palju tegemist.

Mina aga istun paigal ja ootan, millal ma ära sulan,” vastas jääkristall.

Ühel kargel talvepäeval tundis jääkristall ennast väga üksiku, igava ja kurvana.

Ta mõtles, et kui ta saaks, siis tahaks ta lennata ja unistas, et kui ta oskaks, siis ta laulaks nii, et teised tema tekitatud helisid naudiks. Jääkristalli tuju muutus veelgi tusasemaks. Ta soovis esmalt, et päike ei paitaks teda oma kiirtega ja oli pahane puu peale, mis tema kõrval kasvas.

“Oi, ma saan aru, et sul on paha tuju. Ma ei taha sind üksi ka jätta, sest sinu kaunis sära köidab mind,” sõnas Manfred jääkristallile.

“Mis asja sa siin ajad, veere mujale targutama,” kurjustas jääkristall.

Mõne hetke möödudes potsatas puu otsast alla käbi. See oli käbipoiss Manfred.

“Hei, kui ilusasti sa särad!

Suurepärane!” ütles käbipoiss jääkristallile.

58

Käbi hakkas end kõigutama ja joonistas lumele kauneid mustreid.

Jääkristall põrnitses teda kurjalt.

Kui kunstitöö käbi ümbritses, hõikas ta kristallile lahkumiseks: “Ma hakkan siis nüüd minema.

Tahan veel öelda, et mul oleks sulle palju huvitavat rääkida,

kui sul vaid oleks aega kuulata.

Sa oled ju huvitatud, mis mujal toimub?”

Kui käbi jääkristallile selja pööras, hüüdis kristall talle järele ja palus vabandust.

Käbipoiss kirjeldas, mis talle kõrgelt paistis, kuidas linnud teda nokitsemas käisid ja oravad teda oma käppade vahele püüdsid krabada. Kuidas vahel külm ja vali tuul teda krahmata püüdis, kuidas sõnakuulmatud poisid teda ja teisi käbisid loopisid ja kuidas suvine kuumus kärsatab.

“Kas ka sina pole oma eluga rahul?” ohkas jääkristall.

“Sa oled kurb ja sul on seetõttu ka kurvad mõtted,” vastas Manfred ning jätkas, et jutustas elus ette tulevatest raskustest, kuid märgata tuleb ka head. “On vahva, kui lapsed käbisid korjavad ja neist naljakaid loomi meisterdavad.

Ma poleks iial arvanud, et minu vennast saab krokodill, öökull või hoopis metssiga. Kõrgustes kiikudes ja raskusi taludes tuleb õppida mõtlema sõbralikult.

Nii võid saada endale sõpru ja 59

kaaslasi ja häid mälestusi.

Mõistad?” jätkas Manfred.

“Sul on õigus,” vastas jääkristall.

“Alati kui ma ilmun, kuulen, kuidas lapsed ja nende emmed-issid hõiskavad rõõmust. Sageli mind pildistatakse, vahel ka värvitakse.

Mõnikord tuuakse mind tuppa, et katseid teha. Nii saan mina lastele kasulik olla,” rõõmustas ta.

Jääkristall tänas käbipoissi tuju heaks tegemise eest.

Küsimused grupis arutamiseks: Mis selles loos juhtus?

Kas ka sina oled teinekord pahas tujus olnud, tahtnud olla üksi ja kurvastada?

Kas sulle meeldib, kui sind lohutatakse? Kuidas seda teha saaks?

Aasta noortelaagri auhind kuulub Remniku õppe- ja puhkekeskusele Lastekaitse Liidu Remniku õppe- ja puhkekeskus pälvis Eesti Noorsootöö Keskuse Aasta noortelaagri tunnustusauhinna. Remniku õppe- ja puhkekeskus asub Ida-Virumaal, Peipsi järve liivasel põhjakaldal. Tunnustamisel märgiti ära sihikindel ja pikaajaline toetus Tallinna ning teiste omavalitsuste riskikäitumise-

ga noorte arengule ja edukalt korraldatud laagriprogrammid. Samuti märgati pikaajalist kogemust erivajadustega noortega töötamise alal ja väiksemate võimalustega noorte kaasamist.

Lastekaitse Liidu Remniku õppe- ja puhkekeskust juhib Alar Tamm.

60

Tutvu Lastekaitse Liidugalapsena Mida tunneksid

n체체disaegses 체hiskonnas? www.lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee

Uuri ka Lastekaitse Liidu 천ppe- ja puhkekeskuste kohta www.lastelaagrid.eu

61

MTÜ LASTEKAITSE LIIT MTÜ Lastekaitse Liit on katusorganisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

MTÜ Lastekaitse Liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liikmesorganisatsioonid tegutsevad üle Eesti.

MEIE VÄÄRTUSED

MEIE TEGEVUSED:

• Kasvame koos!

• tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

• Samal poolel – lapse poolel!

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloomeprotsessis

• Lapse hääl!

MTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtadega arvestamine.

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEIE MÄRKSÕNAD • Märka last!

• Ära löö last – ka sõnadega!

• Targalt internetis!

• Kiusamisest vabaks!

• viime läbi erinevaid programme ja projekte (sh rahvusvaheliselt) • koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi

KASULIK TEADA

Külasta kodulehte: www.lastekaitseliit.ee

• teavitame ja nõustame • korraldame koolitusi ja teavitusüritusi

Vaata kasulikku infot: www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee

• anname välja infomaterjale ja trükiseid

Loe veebiajakirja „Märka Last“: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/ Liitu ja ole kursis: www.facebook.com/Lastekaitseliit Tutvu lastelaagritega: www.lastelaagrid.eu

MTÜ Lastekaitse Liit Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128 Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank

62