Märka last! 01 2017

MTÜ Lastekaitse Liit ajakiri 01/2017

Tuleviku algus Me ei saa rääkida lastest ja noortest neid endid kaasamata Mis on kogukonnapraktika?

Riik annab ÜRO Lapse Õiguste Komitees aru lapse õiguste olukorrast Eestis Kutsume koole, lasteaedasid, noortekeskusi ja huviringe tähistama turvalise interneti päeva!

Lastekaitse Liit aitab toetada laste liikumisharjumusi Mis on Lastekaitse Liidu Noortekogu?

Uuring „Lapse osalemine pereelus“ võrreldes 2008. aastaga on laste suhted isaga veidi paranenud Andekas laulupoiss ja muusik Kaspar-Oskar Kramp Eestimaa kagunurgast Mis on Lastekaitse Liidu stipendium?

Lastekaitse Liit: Lapsel on õigus olla ära kuulatud!

Hea nõu lastega peredele:Lastekaitsetöötaja kui lastega pere asjatundlik abistaja Lastekaitse Liidu abil sai 2016. aastal tasuta õigusabi 147 peret Kuidas Rakvere Põhikooli kolm klassi ühiselt jõululaadaks valmistusid

1

“Lastekaitse Liidus läbitud kogukonnapraktika igapäevategevuste käigus avardus eelkõige minu mõttemaailm ja silmaring - olen nüüdsest teadlikult parem kodanik.”

Gertrud Kiisa Tallinna 32. Keskkooli 11. klassi õpilane, MTÜ Lastekaitse Liit praktikant

SISUKORD

3

Tuleviku algus

4

Me ei saa rääkida lastest ja noortest neid endid kaasamata

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

Toimetaja: Grete Landson grete@lastekaitseliit.ee

10

Mis on kogukonnapraktika?

11

Riik annab ÜRO Lapse Õiguste Komitees aru lapse õiguste olukorrast Eestis

12

Kutsume koole, lasteaedasid, noortekeskusi ja huviringe tähistama turvalise interneti päeva!

14

Lastekaitse Liit aitab toetada laste liikumisharjumusi

16

Mis on Lastekaitse Liidu Noortekogu?

22

Uuring „Lapse osalemine pereelus“ - võrreldes 2008. aastaga on laste suhted isaga veidi paranenud

24

Andekas laulupoiss ja muusik Kaspar-Oskar Kramp Eestimaa kagunurgast

28

Mis on Lastekaitse Liidu stipendium?

30

Lastekaitse Liit: Lapsel on õigus olla ära kuulatud!

32

Hea nõu lastega peredele: Lastekaitsetöötaja kui lastega pere asjatundlik abistaja

39

Lastekaitse Liidu abil sai 2016. aastal tasuta õigusabi 147 peret

40

Kuidas Rakvere Põhikooli kolm klassi ühiselt jõululaadaks valmistusid

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee

Kasutatud pildid: https://pixabay.com http://www.freepik.com www.shutterstock.com

Kujundus: Katrin Nõu

Tuleviku algus Loone Ots,

MTÜ Lastekaitse Liit president 2017 algas ootusrikkalt. Tänavu lähevad kohalikke omavalitsusi valima juba 16-aastased noored. Kodukandi elu kujundamisel loeb nüüd ka nende hääl ja täiskasvanuil tuleb kõrvad selle jaoks lahti hoida. Lapse õiguste maratonirajal on astutud pikk samm võidu poole.

Enne seaduse vastuvõtmist rõhutasid kõhklejad noorte kogenematust ja mõjutatavust. Kui aga tahame kasvatada asjalikke riigikodanikke, peamegi alustama võimalikult vara. Mullu kuulutas Rahvarinde Muuseum Tallinna koolidele välja esseekonkursi „Taasiseseisvunud Eesti Vabariik 25. Tulevik on meie kätes“.

Laekunud 60 tööd nii eesti kui ka vene õpilastelt tegid rõõmu. Asjalikult analüüsis uus põlvkond oma võimalusi. Tõdemusest, et Eestis on hea elada kuni nendinguni, et olukord on kehv, ent see on meie tuleviku väetis (autor kirjutas tsitaadi eht lennartmeriliku lopsakusega välja) näitasid autorid, et nad ei vaja meie ühiskonna plusside ja miinuste nägemiseks silmatilku ega suurendusklaasi. Enamik tegi ainult konstruktiivset kriitikat; paljud kinnitasid, et alustada tuleb iseendast ja et ka pisike muudatus kasvatab progressi. „Muutkem olevikku, et saaks sündida parem tulevik!” kutsus üles võidutöö autor Carl Edvard Roland Tiik Ühisgümnaasiumist. Kriitilise mõtlemise õpetamine peaks olema hariduse keskmes,

3

nõudis hõbeauhinna pälvinud Paul Johannes Kalda. „Haritud ja laia silmaringiga inimesed on need, mida üks riik vajab, et tulevik oleks helge ja jätkusuutlik,” võttis kolmanda koha saanud Saskia Olesk kokku paljude võistluskaaslaste arvamused.

Tõsiasi, et noored oskavad muretseda mitte ainult Eesti pudrupotipoliitika, suure maailma segaduste ja meie kõigi ökoloogiliste jalajälgede pärast, näitab, et päevaküsimustega ollakse hästi kursis.

Lastekaitsjaid peaks rõõmustama seegi, et töödes leidus viiteid lapse õiguste ja nende realiseerimise kohta, kord isegi lausa Lastekaitse Liidu üllitise sõnastuses.

Kirjutised tõestasid, et noored on valmis võtma vastutust ja tajuvad enda killukest osa üldise hüve suures pusles. Kindlasti ei ole need 60 ainsad, kes tahavad kujundada tulevikku ning kel jätkub selleks ideid.

Konkursi võitja pole veel otsustanud, kas temast saab arst või jurist. Eesti vajab mõlemat, nagu vajab ka pühendunud õpetajaid, laotöölisi, ametnikke ja baleriine.

Vajab igaüht, kes edendaks Eesti elu, usuks tulevikku ja teeks õigeid otsuseid nii poes toidukogust kaaludes kui ka valimiskasti sedelit lastes. Usaldades noori, avame senisest laiemalt värava teekonnaks, millel on eeldus lõppeda õnnelikult – püsivusse, allesjäämisse, kasvamisse.

Head uut aastat, usku ja usaldust!

Me ei saa rääkida lastest ja noortest neid endid kaasamata Gertrud Kiisa Tallinna 32. Keskkooli 11. klassi õpilane, MTÜ Lastekaitse Liit praktikant

Gümnaasiumiõpilased saavad juba mitmendat aastat osaleda kogukonnapraktika raames erinevate vabaühenduste tegevustes. See annab noortele võimaluse kasutada, omandada ja lihvida mitmesuguseid oskuseid, õppida märkama ja aitama. Minu kogukonnapraktika teostus Lastekaitse Liidus, millest kõneleb ka artikkel.

4

Gertha Teidla-Kunitsõn Koolirahu väljakuulutamisel koos “Kiusamisest vabaks” metoodika sümboliks oleva Sõber Karuga.

Foto: Lastekaitse Liit

Lastekaitse Liit mittetulundusliku organisatsioonina aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele. Igapäevased tööülesanded on enamasti projektipõhised, töötatakse programmide arendamise ja parema toimimise nimel. Liidu põhieesmärgiks on edendada lapse õiguseid ja tõsta nii laste kui ka täiskasvanute teadlikkust nendest.

Töö laste ja noortega sobib kindlale inimtüübile Noortekogu on tegutsenud Lastekaitse Liidus juba üle 12 aasta. Tööd noortega juhib Gertha Teidla-Kunitsõn, kes ka ise on noortekogu kasvandik. Ta on veendunud, et lastest ja noortest ei saa rääkida ilma neid endid kaasamata. „Kõneledes noorte õigustest ja võimalustest, peame seda küsima esmalt neilt endilt,“ on Gertha veendunud.

Noortekogu liikmete igapäevase ülesandena nimetab ta aktiivseks kodanikuks olemist. Sellele lisandub ümbritseva märkamine, oma õigustest ja võimalustest teadlik olemine ja nende teadmiste teistega jagamine.

Lastekaitse Liidu jaoks on noortekogu oma nõuandvas rollis. „Nende 5

arvamus on meile oluline,“ on Gertha veendunud.

Noortekogu noored ei ole mitte ainult üritustel sõnavõtjad, vaid algatavad ka ise aktiivselt tegevusi. Lõppenud aastal töötasid nad välja väärtuste töötoa ja viisid seda läbi eakaasl a s t e l e e r i n e v a t e s ko o l i d e s j a klassides. Gertha koostöö noortekogu liikmetega sujub. „Laste ja noortega töötamine vajab mingit konkreetset inimtüüpi,“ selgitab ta. Lastekaitse Liidu noortekogu on liikmetele alati avatud - kedagi ei jäeta ukse taha.

Me mitte vaid ei usu, vaid teame, et see metoodika on kiusamist vähendanud Lastekaitse Liidu programm „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ sai alguse 2010. aastal kümnes pilootlasteaias, millest igas tegutses esmalt kaks metoodikat kasutavat rühma.

Tänaseks on programmiga liitunud 123 kooli ja 456 lasteaeda, milles tegutsetakse ühiselt laste hea ja turvalise

Marie Tammsaar ja Viive Rull 14.04.2016 Lastekaitse Liidu programmi “Kiusamisvaba lasteaed ja kool” konverentsil elutee algab meist”. Foto: Lastekaitse Liit

keskkonna nimel. Programmi “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” koolituste koordinaator Viive Rull leiab, et lasteaedades tekkivaid konfliktsituatsioone saab enamasti lahendada õpetaja sekkumisega nii, et neist kiusamist välja ei arene. “Mida väiksemad on lapsed, seda kergemini saab kujundada nende omavahelisi suhteid,” märgib ta. Programmi koordinaator Marie Tammsaar selgi-

tab, et enne metoodika kasutuselevõttu läbivad uute liituvate rühmade ja klasside meeskonnad põhjalikud koolitused.

Taani algupäraga metoodika “Kiusamisest vabaks!” kasutamisel õpivad lasteaia- ja algklasside lapsed väärtustama iseennast ja kaaslast ja saavad hakkama ka keerulistes olukordades. Heades suhetes olemine 6

ei pea tähendama sõprust. Nelja põhiväärtuse – sallivuse, austuse, hoolivuse ja julguse – abil väärtustatakse grupi koostööd ja heaks kaaslaseks olemist. Metoodilises kohvris sisalduvad vahendid nõustavad õpetajat soodustama laste omavahelist koostööd ja jagama nippe lapsevanematele kiusamise ennetamiseks.

Metoodika sümboliks olev lillat värvi Sõber Karu on lastele sõbraks ja heaks kuulajaks murest rääkimisel.

lootust. Viive lisab, et sageli on abi lihtsalt kuulamisest ja lihtne suhtlus on oluline. „Tööd saab alati teha kahte moodi - kas nii palju kui võimalik või nii vähe kui võimalik. Meie liidus teeme kindlasti nii palju kui võimalik,“ sõnab Marie.

Marie ja Viive kinnitavad, et metoodika töötab, vajades sageli aega ja järjekindlust, kuid soovitud tulemuseni jõutakse kindlasti. „Kui ma ei oleks kindel selle metoodika toimivuses kiusamise ennetamisel, siis ma ei saaks sellega tegeleda,“ sõnab Viive. Ta lisab, et lisaks meeskonna veendumusele jõuab meieni ka lastega töötavate meeskondade positiivne tagasiside. Marie rõhutab, et programmi koordinaatorina on ta tänulik nii kogemuste jagamise, kommentaaride kui ka kriitika eest.

„Tööd saab alati teha kahte moodi - kas nii palju kui võimalik või nii vähe kui võimalik. Meie liidus teeme kindlasti nii palju kui võimalik.“

Ta märgib, et “Kiusamisest vabaks!” programmiga töötamine on puhas rõõm. Nagu igas töös, tuleb ka Lastekaitse Liidus ette keerulisi olukordi. Sellisel juhul aitab teadmine, et saad aidata inimesel sellest välja tulla, andes juhtnööre ja jagades 7

Helika Saar tänamas projekti "Hea nõu lastega peredele" raames tasuta õigusnõu jaganud advokaate.

Foto: Lastekaitse Liit

Mittetulundusühingus töötaDES pead olema avatud, positiivne ja ise särama

mujal maailmas. Sageli oleme algatajad olulistele ettevõtmistele, millest teised saavad eeskuju võtta. Ka Helika väärtustab häid suhteid - Lastekaitse Liidus saab alati tunnetada kolleegi toetust. Helika sõnul on väga oluline tulla tööle hea tundega. „Me teeme oma tööd südamega ja usume, et ajame õiget asja,” sõnab ta ja lisab, et kõigile ei saa meeldida, kuid konstruktiivset kriitikat võetakse heal meelel arvesse.

Lapse õiguste programmi eestvedaja, Helika Saarega arutame koostöö teemadel. „Koostöö sujumiseks pead tihti olema ise selle algataja ja panustama,“ on ta veendunud.

Sama kehtib ka sõnumi jõuliseks ja kõlavaks muutmisel - jõudu ja kõlavust saab lisada eelkõige idee algataja.

Rahvusvaheline koostöö võimaldab Eesti häid praktikaid tutvustada teistele riikidele nii Euroopas kui ka

Lastekaitse Liidu projektidest südamelähedasim on Helikale „Hea nõu lastega peredele“, mis keskendub 8

väiksemate võimalustega lapsevanematele juriidilise abi võimaldamiseks. „Koostöös advokatuuriga pakume alates 2010. aasta juunist tasuta nõustamist, sest tasuta õigusabi saamine Eestis on problemaatiline,“ ütleb ta. Lisaks kirjutavad advokaadid igakuiselt Lastekaitse Liidu veebiajakirjas “Märka Last!” nõua n d v a i d a r t i k l e i d p e r e ko n n a õiguslikel teemadel. Alates 2013. aastast toimuvad lastekaitsetöötajate õigusalase teadlikkuse tõstmiseks seminarid üldnimetusega “Samal poolel - lapse poolel.”

9

Õpilasena sain võimaluse osaleda Lastekaitse Liidu tegemistes kolme kuu jooksul, novembrist jaanuarini.

Lapse õiguste kuu, november, on Lastekaitse Liidu üritusterohkeim ja ka huvitavaim kuu. Tegutsesin minagi koos Lastekaitse Liidu töötajatega juubelikonverentsi «Kuidas elad Eestimaa laps? Eile, täna, homme.» korraldamisel, aidates ette valmistada materjale ja registreerida kohapeal osalejaid. Intervjueerisin huvitavate valdkondadega tegelevaid Lastekaitse Liidu töötajaid ja kirjutasin käesoleva artikli. Nõustun Marie Tammsaarega - töö mittetulundusühingus on tõepoolest puhas rõõm - igaüks panustab nii palju kui võimalik ja sageli natuke enamgi.

Praktika igapäevategevuste käigus avardus eelkõige minu mõttemaailm ja silmaring - olen nüüdsest teadlikult parem kodanik.

Mis on kogukonnapraktika?

Tänaseks on programm kestnud kolm aastat ja sellega on liitunud 19 kooli kaheksast maakonnast.

Helen Talalaev

Tulemused on suurepärased:

helen@heakodanik.ee

• õpetajad toovad välja, et praktika aitab õpilastel mõista kodanikuühiskonna tähendust ja tähtsust ning vabaühenduste olemust;

Kogukonnapraktika on koolide ja vabaühenduste koostööprogramm, mille käigus gümnaasiumiõpilased lähevad mõnda vabaühendusse põgusale praktikale. Uued oskused, teadmised ja hoiakud aitavad noorel kasvada aktiivseks ühiskonnas osalejaks, vastutustundlikuks kodanikuks ning hoolivaks ja märkavaks inimeseks ehk heaks kodanikuks.

• noored on reeglina uue kogemusega väga rahul - praktika tulemusena teadvustavad nad varasemast enam oma võimalusi ühenduste töös osaleda ja kohaliku elu arengut mõjutada; • noored näevad praktika abil tegevusvõimalusi ka väljapool era- ja avalikku sektorit.

Noored osalevad mõne nädala jooksul 10-15 tundi vabaühenduste töös ja näevad, kuidas sünnib ja toimib kodanikualgatus, saavad teada, milliseid ühiskonnaprobleeme vabaühendused lahendavad ning miks seda tehakse. Noored oskavad edaspidi kaaluda pikaajalisemat vabatahtlikku tegevust, vabaühenduses töötamist, oma organisatsiooni loomist või liikumise algatamist ning näha ühiskonna vajadusi. Nad teadvustavad end ühiskonnaliikmete ja kodanikena, kellel on võimalus olulistes küsimustes kaasa rääkida ja ühiskonna arengut mõjutada.

Programmiga on oodatud liituma koolid ja vabaühendused kogu Eestist. Selleks tuleb endast märku anda kogukonnapraktika programmi koordinaatorile Helen Talalaevale (helen@heakodanik.ee, telefonil 56499330).

Programmi juhib vabaühenduste liit EMSL. Selle elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

10

Riik annab ÜRO Lapse Õiguste Komitees aru lapse õiguste olukorrast Eestis VAATA OTSEÜLEKANNET! Saa osa ÜRO Lapse Õiguste Komitee istungist Genfis, kui arutelu all on lapse õiguste olukord Eestis. Vaata otseülekannet Genfist 17. jaanuaril kell 16.00 ja 18. jaanuaril kell 11.00. - http://webtv.un.org/live/

ÜRO lapse õiguste konventsiooni ratifitseerimisega tekkis Eesti Vabariigil 1991. aastal kohustus esitada iga viie aasta järel ÜRO Lapse Õiguste Komiteele aruanne riigi poolt rakendatud abinõudest konventsioonis tunnustatud õiguste realiseerimiseks ning edusammudest õiguste kasutamisel. Aastal 2014 esitas riik kuus aastat pärast kehtestatud tähtaega Eesti Vabariigi kolmanda ja neljanda perioodilise aruande ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmise kohta, tuginedes perioodi 2003– 2011 tegevusele ja selle perioodi kohta avaldatud statistikale.

MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel koondasid 2015. aastal Eesti valitsusvälised organisatsioonid oma täiendused, kommentaarid ja ettepanekud 11

ÜRO Lapse Õiguste Komiteele täiendava aruandena esitamiseks. MTÜ Lastekaitse Liit tõi 2. veebruaril 2016. aastal Genfis ÜRO Lapse Õiguste Komitees välja täiendava aruande peamised tähelepanekud.

Oma tähelepanekud esitasid samal istungil ka õiguskantsleri esindajad.

Loe täiendavalt ajakirjas Sotsiaaltöö 4/2016 avaldatud artiklit: Lapse õigused. ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavast aruandest Kuula intervjuud KUKU raadios 18.02.2016

Kutsume koole, lasteaedasid, noortekeskusi ja huviringe tähistama turvalise interneti päeva!

Kerli Valner Projekti Targalt internetis teavitustöö juht Lastekaitse Liidus

12

2017. aastal tähistatakse rahvusvahelist turvalise interneti päeva 7. veebruaril. Eelmisel aastal osales erinevates haridusasutuste tegevustes ligikaudu 9600 õpilast. kutsume ka sel aastal kõiki koole, lasteaedasid, noortekeskusi ja huviringe meiega seda päeva tähistama veebruarikuu teisel ja/või kolmandal nädalal interneti ja nutiseadmete kasutamise kui ka ohutuse temaatikat käsitledes.

klassile. Varasemate aastate kogemus on näidanud, et kõige populaarsemad tegevused on olnud ohutusalased aine- ja klassijuhataja tunnid, erinevate kampaaniate korraldamine, teadmiste testimine viktoriinides, temaatiliste arutelude läbiviimine ja filmide vaatamine.

Lisaks on kutsutud erinevaid spetsialiste koolidesse oma tööst rääkima, samuti on vanemate klasside õpilased läbi viinud teavitustegevusi noorematele ning on organiseeritud teavitusüritusi ka lapsevanematele.

Oma toredatest ja vahvatest üritustest saab teada anda hiljemalt 1. veebruariks veebilehel www.targaltinternetis.ee. Kõik toimuvad üritused kantakse Eesti kaardile, mis avaldatakse veebilehel w w w. t a r g a l t i n t e r n e t i s . e e n i n g www.koolielu.ee. Iga osalenud organisatsioon saab osalustunnistuse, lisaks loositakse osalenud organisatsioonide vahel välja auhinnad.

Iga korraldatud tegevus loeb, seega suured tänud juba ette kõigile panustamise eest.

Ürituse juurde palume märkida, millise üritusega on tegemist, nt töötuba, ainetund, arutelu, viktoriin, ning kas tegemist on nö avatud üritusega, kuhu oodatakse lisaks ka piirkonna inimesi osalema või kinnise üritusega, näiteks töötuba mõnele 13

Edukat turvalise interneti päeva!

Abimaterjalid päeva läbiviimiseks leiab: http://www.targaltinternetis.ee/ opetajatele/.

Lastekaitse Liit aitab toetada laste liikumisharjumusi Valio ja Lastekaitse Liit algatasid ühiselt Liblikaefekti heategevuskampaania, mille eesmärk on toetada vähekindlustatud laste spordiharidust. Eelmise aasta juunist kuni novembrini kestnud kampaania jooksul annetas Valio iga 150-grammise Alma liblikaga kohupiimakreemi müügitulust ühe sendi projekti toetuseks.

Tallinna Lastehaigla kvaliteedijuht Lagle Suurorg ühes Tagalapataljoni võitlejatega.

Vasakul reamees Mihkel Tiits. Foto: Tiina Eier

Lisaks laste spordiharrastuste toetamisele oli võimalik 25 kohupiimakreemi topsi kaane vastu saada armas pehme kaisuliblikas.

Lastekaitse Liiduga võttis novembrikuus ühendust 1. jalaväebrigaadi Tagalapataljoni reamees Mihkel Tiits, kes soovis ajateenijate magustoitudeks olnud kohupiimakreemidelt kogutud 950 kaane vastu vahetatud 38

kaisuliblikaga valmistada lastele rõõmu.

Nii jõudsid tagalapataljoni võitlejate kogutud kaisuliblikad Tallinna Lastehaigla onkoloogiaosakonda.

Kokku kogunes kampaaniast 9034,99 eurot, mille abil saavad alanud aastal spordiga tegeleda 46 last.

14

Anneta MTÜ Lastekaitse Liidule

MTÜ Lastekaitse Liit tegeleb alates 1988. aastast laste õiguste tagamise edendamisega.

Liidu missiooniks on aidata kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele. MTÜ Lastekaitse Liit juhib ühtteist erinevat programmi, mille ühine laiem eesmärk on parandada laste teadlikkust ja heaolu.

Annetades MTÜ Lastekaitse Liidule, kasutame me seda liikmesorganisatsioonide üritustel lastele jagatavate meenete soetamiseks.

Aastatega oleme katusorganisatsioonina loonud, edendanud ja arendanud vabatahtliku lastekaitse võrgustiku üle vabariigi. MTÜ Lastekaitse Liit liikmeskonna hulka kuulub hetkel 34 lastekaitse ühingut, seltsi ja klubi üle kogu Eesti.

Aitäh, et hoolid!

ANNETAMISEKS KLIKI SIIA!

15

Mis on Lastekaitse

Lõbus pildistamishetk enne Õiguskantsleri vastuvõttu: Lastekaitse Liidu Noortekogu liikmed koos Gertha Teidla-Kunitsõni ja Kiira Gornischeffiga. Foto: Lastekaitse Liit

Liidu Noortekogu?

Lastekaitse Liidu Noortekogu eesmärgiks on kaasata noori neid puudutavatesse kßsimustesse ja luua noortelevþimalus avaldada oma arvamust erinevatel teemadel.

17

Noortekogus tegutsevad noored nii Tallinnast, Jõhvist, Tartust kui ka Võrumaalt. Noortekogu töös osalemine ei eelda üheltki noorelt varasemat osalemiskogemust või kuuluvust mõnda organisatsiooni või ühingusse.

Noortekoguga ühinejalt oodatakse julgust avaldada oma arvamust ja ideid ning aktiivsust osalemaks kohtumistel, erinevatel üritustel ja töötubades-koolitustel.

Robert Pärnpuu Lastekaitse Liidu Noortekogu liige Novembris toimunud konverentsid olid hämmastavad. Nendel käsitleti väga tähtsaid teemasid mitmete erialade professionaalide poolt. Üks oli mõlemal üritusel sarnane - konverentsidest, mis puudutasid lapsi ja noori, võtsid noortena osa vaid Lastekaitse Liidu Noortekogu noored. Minu arvates on väga tähtis, et sellistel üritustel osaleksid ka inimesed, kellest räägitakse. Nii saavad teised osalejad kuulda noorte arvamusi ja neid arvesse võtta. Ka noorte jaoks on oluline näha laiemat pilti ümbritsevatest probleemidest. Tänapäeval kui suur infoallikas internet ei ole alati usaldusväärne, on oluline olla isiklikult kohal, kuulmaks infot otse allikatest.

Novembris osalesid noortekogu liikmed nii ettevalmistajate, esinejate, panelistide kui ka kuulajatena kahel konverentsil - Euroopa Nõukogu poolt korraldatud “Conference on Children’s Rights in the Migration Crisis and in the Digital Environment” ja Lastekaitse Liidu juubelikonverentsil “Kuidas elad Eestimaa laps? Eile, täna, homme.” Palusime noortekogu liikmetel kirjutada oma muljeid konverentsidest ja sellest, mida ko n v e r e n t s i d e e t t e v a l m i s t u s s e kaasatud olemine ja nendel esinemine neile andis.

Konverentsidel osalemine on andnud mulle võimaluse enesearenguks ja silmaringi laiendamiseks. Mitmel korral kuulsin probleemidest mis puudutavad paljusid lapsi, kuid mida mina varem m ä rg a n u d p o l n u d . S a a n k a i s e 18

oma panuse nende lahendamiseks.

Lastekaitse Liidu konverentsil paneeldiskussioonis osalemine andis mulle juurde esinemisjulgust. Alles mõne aasta eest kartsin klassi ees esinemist nii et käedki hakkasid värisema. Nüüd aga annab iga esinemine mulle üha enam enesekindlust juurde.

rääkida. Arvan, et need konverentsid olid väga heaks näiteks noorte kaasamisele ja osalusele.

Isiklikult kogesin konverentside korraldamisel suutlikkust väga paljude asjadega hakkama saada. Minu arvates o l i d k o n v e re n t s i d v ä g a e d u k a d .

Usun, et teised noortekogu liikmed nõustuvad minuga. Kindlasti soovin tulevikus veel midagi säärast teha.

Dalia Doman

Lastekaitse Liidu Noortekogu liige Novembri jooksul osalesid Lastekaitse Liidu Noortekogu liikmed kahel huvitaval ja harival konverentsil - nendeks olid Lastekaitse Liidu konverents ning Euroopa Nõukogu konverents. Mitmed noortekogu noored osalesid konverentside paneeldiskussioonides ja esitasid ettekandeid. Mulle valmistas see suurt rõõmu, sest osalemisega saame meie kui noored mõjutada minu arvates enda tulevikku. Noorte osalemine sellistel üritustel näitab, et meie oleme teadlikud maailmas toimuvast ning tahame meid puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa 19

Helen Sisask

Lastekaitse Liidu Noortekogu liige Mõlemal konverentsil, nii MTÜ Lastekaitse Liidu aastakonverentsil “Kuidas elad, Eestimaa laps? Eile, täna, homme” kui ka “Conference on Children’s Rights in the Migration Crisis and in the Digital Environment” arutluse all olnud teemad puudutavad meid, noori. Leian, et noored peaksid saama neid puudutavatel teemadel sõna võtta ja avaldada oma arvamust nende kohta.

Lisaks näeme ka täiskasvanute vaatenurki

ja laiendame oma maailmavaadet.

Noorte kaasamine näitab võrdset kohtlemist - noorte arvamus on võrdväärne täiskasvanu omaga.

enda tulevikku ise vormida. Noorte kaasamisest rääkides ongi see meie kuulamine ja meiega arvestamine. Olen väga õnnelik, et meile pakuti võimalust osaleda ja rääkida asjadest, mis meid kõige enim kõnetab. Tore oli ka näha täiskasvanute reaktsioone ja kuulda kuidas nad ei oodanud midagi sellist, arvatavasti kuna nende jaoks oleme lihtsalt lapsed. Need konverentsid andsid mulle julgust ja asjadele teistsugused lähenemist.

Alguses tundus mulle, et me ei jõua neid asju valmis, kuid kõik aitasid üksteist.

Saime ühise töö käigus lähedasemateks.

Konverentsil esinemine andis mulle uue kogemuse, sest tegelikult kardan teiste inimeste ees esinemist ja ületasin ennast.

Imeline oli näha tulemusi ja seda mida me tegime, sest töö alguses ei osanud ma midagi nii head oodata.

Mulle meeldis kuulata ka teiste arvamusi.

Huvitav oli kuulda laste ja noorte olukorrast erinevates riikides ning võrrelda neid meie omaga. Konverentsidelt sain esinemiskogemust ja -närvi.

Osalesin ka paneeldiskussioonis, mis õpetas asju nägema kaasvestlejate vaatenurgast ja avaldada enda arvamust kindlalt, kuid mitte pealetungivalt.

Kirke Freiberg

Lastekaitse Liidu Noortekogu liige

“Kui noorte kaasamine muutub üha tavalisemaks ja mitmekesisemaks, kaob ühel hetkel nii võimalik ebamugavustunne ühes eelarvamustega.“

Minu arvates on tähtis, et meie, noored, saame avaldada arvamust meid puudutavatel teemadel. Need otsused mõjutavad meid ja on oluline, et saaksime ise valida mida paremaks peame. Meie osalus nendel konverentsidel näitas, et me huvitume ja teame teemadest, mis maailmas toimuvad ning tõesti tahame 20

hääle arvestatakse üha rohkem noorte kui täisväärtuslike inimeste mõtetega. Noor on inimene ühes õiguste ja võimalustega ümbritsevat maailma kujundada.

Just noored teavad, mida noored kõige enam vajavad, seda ei tohi unustada ühegi seaduse tegemisel ega otsuse vastuvõtmisel.

Mia Marta Ruus

Lastekaitse Liidu Noortekogu liige Ma arvan, et noorte kaasamine nende kahe konverentsi ja teiste sarnaste ürituste raames, toimib hästi osavõtjateni teatava reaalsustunde toomisena. Targad inimesed võivad rääkida, kõnesid pidada ja aruteludes osaleda, aga kui see kuulajatel kauemaks kui päevaks või paariks meelde ei jää, ei ole sellest kuigi palju kasu. Kui aga tuua kõnealused inimesed otse nende sekka, anda neile hääl ja võimalus, saame muuta nende mõtlemissuunda, ideed jäävad meelde ja arenevad edasi. Miski, mille kallal paljud inimesed pika aja jooksul on töötanud, jõuab nii palju kaugemale, kui ainult kohalviibivate inimesteni.

Kui noorte kaasamine muutub üha tavalisemaks ja mitmekesisemaks, kaob ühel hetkel nii võimalik ebamugavustunne ühes eelarvamustega. Noori üldisemalt hakatakse võtma tõsisemalt. Andes noortele

21

Sain konverentsidel osaledes eelkõige suure esinemiskogemuse, millega kaasnes täiendav enesekindlus.

Ettevalmistumisega kaasnenud tiimitöö, võõraste inimestega suhtlemine, tähtaegadest kinnipidamine ning erinevate olukordadega kohandumine ühes paindlikkusega lisandusid minu tavalistele koolipäevadele ja huvitegevusele. Lõpptulemuseks saavutasin ülima rahulolu iseenda, tehtud töö ja teistega. sain palju uusi mõtteid, mis teostudes viivad taas uute võimalusteni.

Uuring „Lapse osalemine pereelus“ võrreldes 2008. aastaga on laste suhted isaga veidi paranenud Eesti laste suhted oma isaga on viimastel aastatel mõnevõrra paranenud, selgub ajakirja Sotsiaaltöö detsembrinumbris avaldatud artiklist.

22

“Laste suhetes isaga on toimunud teatud positiivne edasiminek, samuti pöörduvad lapsed muredega senisest enam ka isa poole. Siiski ei saa peresuhetes suuremaid muutusi esile tuua,” selgitavad uuringu läbiviijad Helika Saar ja Helen Karu Lastekaitse Liidust.

Kui aastal 2008. tehtud uuringus hindas 75 protsenti lastest oma suhteid isaga positiivseks - vastavalt 47 protsenti väga heaks ja 28 protsenti pigem heaks – siis 2015. aastal korratud uuringus pidasid suhteid isaga väga heaks 53 protsenti ja pigem heaks 26 protsenti lastest. Eesti- ja venekeelsete laste suhted isaga on nende endi sõnul halvemad suhetest teiste pereliikmetega. Halbade suhete puhul märgivad lapsed ennekõike arvamusega mitte arvestamist, ignoreerimist, tülitsemist, aga ka füüsilist ja vaimset vägivalda. Peamiselt on laste ja vanemate vahelised probleemid seotud kas kooli või lapse vaba aja veetmisega.

Lastele on lisaks headele suhetele perekonnas oluline ka asjaolu, et neil oleks võimalik oma muredega mõne usaldusväärse isiku poole pöörduda.

Positiivne on tõdeda, et võrreldes 2008. aastaga saavad lapsed rohkem 23

oma muredest lähedastega rääkida.

Kahjuks on aga suurenenud nende laste arv, kellel ei ole oma murega kellegi poole pöörduda (seda kinnitas 3% eestikeelsetest ja lausa 12% venekeelsetest lastest).

Positiivne, et lisaks laste üldise rahulolu tõusule arvestatakse võrreldes 2008. aastaga peredes laste arvamusega oluliselt rohkem. Samas on vähenenud perede arv, kus igapäevaelu reeglid lepitakse kokku kõikide pereliikmete arvamusi arvesse võttes ja suurenenud vanemate otsustamise osakaal. Sarnaselt 2013. a ja 2014. a Lastekaitse Liidu poolt läbiviidud uuringutele ilmneb, et lapsed soovivad osaleda otsustusprotsessides, mis puudutavad neid ennast kui ka neid ümbritsevat keskkonda. Lapsed peavad vajalikuks, et neil oleks võimalik oma arvamust perekonnas avaldada ja et nende arvamusega perekonnas arvestatakse.

Loe lähemalt uuringut tutvustavat artiklit, mis ilmus ajakirja Sotsiaaltöö 4/2016 numbris ja MTÜ Lastekaitse Liit poolt 2015. aastal avaldatud uuringut „Lapse osalemine pereelus”

Andekas laulupoiss ja muusik Kaspar-Oskar Kramp Eestimaa kagunurgast Grete Landson grete@lastekaitseliit.ee

Mitut pilli mängivat andekat lauljat, Võrust pärit Kaspar-Oskarit on muusika ümbritsenud nii kaua kui ta ennast mäletab. Tegelikult juba enne poisi sündigi - Kaspar-Oskari ema on ametilt ja kirelt muusikaõpetaja. Koorilauljatena astub üles kogu naissoost perering - lisaks emale ja vanemale õele ka naudib koorilaulu ka tädi.

Publiku hulgas kuulamas on sageli isagi.

24

25 Foto: Tõnis Anton

Kaspar-Oskar osales juba lasteaiaealise poisina erinevatel ko n k u r s s i d e l . T u b l i j a s ü d i k a laulupoisina pälvis ta erinevaid auhindu, jõudes kolmel korral populaarse “Laulukarusselli” lauluvõistluse telefinaali ja kuuel korral sai auhinnalise koha Eesti Meestelaulu seltsi poistelaulu võistluse finaalist. Kaspar-Oskar mängib mitmeid pille, kuid tema lemmikuks on tromboon, millel on ta kolmel korral jõudnud kolme parema hulka vabariiklikul “Noore instrumentalisti” konkursil. Ja muidugi mängib ta ka bändides.

male, Kaspar-Oskari tunnistusel peamiselt vaid väga head hinded.

Koolitundides tuleb olla tähelepanelik ning siis jääb kodus veidi vähem õppida. 2012. aastal osales poiss esmalt Võrumaa ja selle võitjana ka vabariiklikul muusikaolümpiaadil.

Riiklikult tasandilt tõi ta koju parima laulu esitaja tiitli.

Siiski ei paelu Kaspar-Oskarit vaid muusika. Sportliku noorena on ta tublisid tulemusi näidanud ka võrkpallis ja judos. Kui aga laulmisest, pillimängust ja spordist aega üle jääb, armastab Kaspar-Oskar üle kõige kalal käia. Juba poisieast alates on nad isaga kahekesi kalastanud vist kõigil Võrumaa veesilmadel, kus see lubatud. Püügil käiakse sageli kaugemalgi, Peipsil näiteks. Kalastamine on Kaspar-Oskari jaoks tõeline puhkus, milles ühendatud metsavaikus ja kvaliteetaeg isaga ja iseenesele

Kaspar-Oskar on loomult rahulik ja sihikindel. Aktiivse lapse ja noorena on ta harjunud oma aega hoolikalt organiseerima. Nii on hoolimata sagedastest reisidest, mis viivad Eesti kagunurgas asuvast Võrust pärit poisi enamasti Tallinna ja sageli ka kauge-

Kaspar-Oskar omandas 2015. aastal Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist põhihariduse. Pühendumaks enam muusikale, valis ta loogilise jätkuna keskhariduse omandamise Tallinna Muusikakeskkoolis.

Kaspar-Oskari muusikaõpetajast emale ja ehitusinsenerist isale langes 26

seoses poja kodust kaugemale õppima asumisega suur majanduslik koormus.

Kuigi õppimine Tallinna Muusikakeskkoolis on tasuta, kulub kodust eemal elava lapse koolitamiseks mitmeid esmapilgul väikeseid, kuid kuu lõikes arvestatavaid summasid.

Lisaks Kaspar-Oskarile õpib Tallinnas, Eesti Muusikaakadeemia magistriõppes, ka Kaspar-Oskari vanem õde Mariann, kes bakalaureuseõppe lõpetas eelmisel aastal cum laude.

Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev, milles Kaspar-Oskar tenori häälerühmas laulab, sai kutse osaleda 7.-10. jaanuarini Peterburis toimuval Neeva laulude festivalil.

Kuna tenori häälerühma lauljaid ei ole kooris piisavalt ja teisalt esindatakse Peterburi suurepärastes saalides Eesti koorilaulu paremikku, soovis Kaspar-Oskar festivalile kindlasti sõita. Üheskoos emaga koostati taotlus Lastekaitse Liidu stipendiumile, katmaks osaliselt reisi kulusid. Novembri viimastel päevadel rõõmustas noormeest kutse stipendiumite üleandmise pidulikule üritusele Tallinna Mustpeade Majas. Esinemisreis Peterburi toimub nüüd kindlasti!

27

Lastekaitse Liidu stipendiumile lisas käesoleval aastal omapoolse panuse ka transpordiettevõte Ace Logistics. See andis Lastekaitse Liidule võimaluse toetada stipendiumiga varasemast enam lapsi, kes saavad oma annet paremini arendada.

“Kuna tenori häälerühma lauljaid ei ole kooris piisavalt ja teisalt esindatakse Peterburi suurepärastes saalides Eesti koorilaulu paremikku, soovis Kaspar-Oskar festivalile kindlasti sõita. Üheskoos emaga koostati taotlus Lastekaitse Liidu stipendiumile, katmaks osaliselt reisi kulusid.”

Mis on Lastekaitse Liidu stipendium?

Noori andekaid õppureid toetada

MTÜ Lastekaitse Liidu personaalse stipendiumi jagamist alustati 2003. aastal.

soovivad eraisikud ja ettevõtted

saavad teha ülekande MTÜ Lastekaitse Liit Swedbanki kontole

Stipendium toetab andekat põhija keskharidust omandavat õpilast, laiendades tema võimalusi osalemisel aineolümpiaadidel, konkurssidel, spordivõistlustel või huvi-, spordi- või keeltekooli (ringi) õppemaksu tasumisel.

EE672200221001101347, märkides

selgituseks “Lastekaitse Liidu Fond”.

MTÜ Lastekaitse Liit on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste

Lastekaitse Liidu Fondi algkapitaliks oli Eesti Ühingute Liidu ja Soome-Eesti Kaubanduskoja poolt Lastekaitse Liidule omistatud Sillaehitaja 2001 auhinnaga kaasnenud rahaline preemia.

nimekirja. Seega on annetuse tegemine nii juriidilisele isikule

piirmäärades kui ka füüsilisele isikule tulumaksuvaba.

Aastatel 2003 – 2015 on fondist eraldatud kokku 20 stipendiumi, kogusummas 5 009 eurot. Käesolevaks aastaks jagas Lastekaitse Liidu stipendiumifond välja kaheksa stipendiumi kogusummas 2843,50 eurot.

28

Lastekaitse Liidu vanematekogu liige Kristel Voltenberg annab Mustpeade Majas 18. detsembril toimunud Eesti Rahvuskultuuri Fondi sponsorite ja stipendiaatide austamiskontserdil Ăźle Lastekaitse Liidu stipendiume.

Foto: Peeter HĂźtt

29

MTÜ Lastekaitse Liit:

Lapsel on õigus olla ära kuulatud!

Lastekaitsetöötajad seminaril. Foto: MTÜ Lastekaitse Liit

MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel toimus 08. detsembril Ta l l i n n a Ü l i k o o l i s s e m i n a r sarjast „Samal poolel – lapse poolel“ alateemal “Lapse õigus olla ära kuulatud”. Seminarile kogunes üle 100 lastekaitsetöötaja üle Eesti.

Laste ärakuulamine on erinevate uuringute tulemuste põhjal teema, milles lastekaitsetöötajad soovivad sageli omandada lisateadmisi. Laste ja noorte seas Lastekaitse Liidu poolt 2013. aastal läbi viidud küsitluses „Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides“ rõhutas 12-aastane Viljandimaa tüdruk: „Kuulata ja võtta arvesse laste ja noorte arvamusi. Isegi kui ei võeta võiks põhjendada miks ei võeta!“.

30

Järjekorras seitsmendal seminaril tutvustati MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel eesti keelde tõlgitud ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldkommentaari nr 12, mis avab – lapse õigus olla ära kuulatud – tähenduse.

lastekaitsespetsialist Kati Valma, vandeadvokaat Alan Biin. Advokaatide paneelis osalesid: vandeadvokaadid Eha Lillsaar, Li Uiga, Senny Pello, Ene Ahas ja advokaat Helen-Lumelille Tomberg.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni aluspõhimõtete kohaselt on laps autonoomne ja aktiivne õiguste kandja, olenemata oma vanusest. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 12 sätestab lapse õiguse olla ära kuulatud kõikides teda puudutavates küsimustes. „Õigus väljendada oma vaateid tuleb tagada lapsele, kes on võimeline iseseisvaks seisukohavõtuks. ÜRO Lapse Õiguste Komitee rõhutab, et konventsiooni artikkel 12 ei sea vanusepiiri,“ selgitas MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Tõnu Poopuu. „Laste osalus ja kaasamine on aastakümneid olnud Lastekaitse Liidu tegevuse üks põhiprintsiipidest, seega julgustame nii kodu, kooli, kogukonna kui ka ühiskonna tasandil kaasama lapsi neid puudutavate otsuste tegemisse varasest lapsepõlvest peale,“ lisas Poopuu.

Tegu oli järjekorras seitsmenda tasuta seminariga õigusalaste seminaride sarjast „Samal poolel – lapse poolel“, mis on suunatud lastekaitsetöötajate pädevuse tõstmisele, ning mida MTÜ Lastekaitse Liit korraldab koostöös Eesti Advokatuuri ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudiga. Seminari korraldamist toetas Justiitsministeerium projekti „Hea nõu lastega peredele“ raames. Üldkommentaar nr 12 mitteametliku tõlke koostamist toetas Sotsiaalministeerium läbi Hasartmängumaksu Nõukogu.

Seminaril tegid ettekanded oma ala spetsialistid: kliiniline psühholoog PhD Kristjan Kask, kunstiterapeut ja psühholoog Helen Tartes-Babkina, 31

Üldkommentaar nr 12 lapse õigus olla ära kuulatud (eesti keeles), ÜRO (2009) Üldkommentaar nr 12 lapse õigus olla ära kuulatud (vene keeles), ÜRO (2009)

Lastekaitsetöötaja kui las pere asjatundlik abistaja Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksus www.sotsiaalkindlustusamet.ee (lastekaitse)

Meie kiiresti muutuvas ja arenevas maailmas on olulisel kohal perekond, kodu ning lähedased. Inimese heaolu ning toimetulek sõltub paljuski sellest, kes on tema ümber, millised on suhted lähedastega, kas on neid, kes raskel hetkel toetavad ning aitavad. Lastega perede puhul koondub eriline tähelepanu lastele, nende kasvamisega kaasneb kuhjaga rõõmu, kuid vahel ka muresid. Lapsevanemana tuleb lisaks iseenda toimetulemisele võtta eriline vastutus ka laste heaolu ja arengu eest. Enamjaolt saadaksegi tekkinud muredele ja probleemidele lahendus lähedastele toetudes, sõpradelt või tuttavatelt nõu küsides ning iseenda kogemustele ja teadmistele tuginedes. Kui juhtub aga nii, et enda teadmistest jääb väheks, lähedased ei saa aidata või lähivõrgustik hoopis puudub, siis ei tohiks jääda murega üksi ning siin saab appi tulla lastekaitsetöötaja.

32

Hea n Ăľu laste ga pered ele

stega

33

Probleemide korral pöördu julgelt lastekaitsetöötaja poole

on mõistlik konkreetse mure lahendamiseks veel abistamisprotsessi kaasata.

Igas omavalitsuses on olemas lastekaitse tööd tegev spetsialist ning mure korral on mõistlik pöörduda lapse elukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse, mis on kõige lihtsam, kiirem ja kättesaadavam võimalus lahenduse leidmise suunas. Kohalik lastekaitsetöötaja on kursis sellega, millised abistamisvõimalused, näiteks teenuste ja toetuste näol, on pere kodukohas olemas. Vestluse käigus selgitab ta alati välja lapse ja pere vajadused ja ootused ning oskab sellest lähtuvalt soovitada võimalikke lahendusi.

Mõnikord asub vajalik ressurss perest väljaspool ning murelik lapsevanem probleemi sees olles ei oska seda ise tähele panna. Näiteks võib probleemide lahendamist soodustada vanavanemate, onude-tädide kaasamine, mõnikord saavad aidata aga lasteaia- ja koolitöötajad või hoopis huvialaringi juhendaja.

Võib ette tulla olukordi, kus lapse, kooli ja lapsevanema vahel on tekkinud arusaamatused, mis ilmselgelt mõjutavad ka lapse toimetulekut koolis. Lapsega tekkinud mure vajaks klassijuhatajaga jagamist, kuid lapsevanemal puudub julgus või soov seda teha. Ka nendes olukordades saab lastekaitsetöötaja appi tulla toetamaks osapooli erimeelsuste lahendamisel.

Lastekaitsetöötaja teeb koostööd ka teiste erialade spetsialistidega (näiteks arstide, õpetajate, psühholoogide, politseiga jt spetsialistidega), kes võivad samuti perekonda abistada.

Kohalik omavalitsus saab suunata lapse ja lapsevanema vajalikule teenusele ning siis on teenus sageli pere jaoks tasuta. Lastekaitsetöötaja oskab hinnata, milliseid spetsialiste

34

Probleemide lahendamine nõuab kannatlikku meelt ja aega Probleemid peres ei teki üleöö. Alati ei osata nende algust märgata või oodatakse, et kõik iseenesest laheneb.

Lastekaitsetöötaja vestlusele jõutakse sageli siis, kui mure on paisunud juba väga suureks ja ise sellega toime enam ei tulda. Tuleb mõista, et lahenduse leidmine ei saa tulla hetkega.

Parimate lahenduste leidmine võib olla aega ja kannatust nõudev ning sõltub kõigi osapoolte panusest. Kuigi mure on sageli pere jaoks suur ning piinlikkust tekitav, siis on määrava tähtsusega usaldus lastekaitsetöötaja vastu - andes võimalikult palju ausat ja täpset informatsiooni ning tehes koostööd, võimaldab see lahenduse leidmiseni jõuda oluliselt kiiremini.

Oma töös lähtub lastekaitsetöötaja eelkõige lapse huvidest, tehes otsuseid lapse heaolust lähtuvalt. Tööd teeb aga spetsialist kogu lapse pere ja sageli ka lähedastega, sest vaid nii on võimalik edaspidi probleeme ennetada ning juba tekkinud muresid lahendada.

35

“Tuleb mõista, et lahenduse leidmine ei saa tulla hetkega.

Parimate lahenduste leidmine võib olla aega ja kannatust nõudev ning sõltub kõigi osapoolte panusest. Kuigi mure on sageli pere jaoks suur ning piinlikkust tekitav, siis on määrava tähtsusega usaldus lastekaitsetöötaja vastu andes võimalikult palju ausat ja täpset informatsiooni ning tehes koostööd, võimaldab see lahenduse leidmiseni jõuda oluliselt kiiremini.”

Abi küsimine näitab tugevust Mõnikord võib jääda mulje, et lastekaitsetöötaja tegeleb pigem teiste perede abistamisega ja pöörduja jaoks ei tule lahendused piisavalt kiiresti, või jäetakse lastekaitsetöötaja poole pöördumata, kuna arvatakse, et ehk on mure liialt tühine. Nii see kindlasti ei ole. Lastekaitsetöötaja oskab aidata ja hinnata tekkinud olukorda. Lahendust vajavaid olukordi võib olla küll palju ning mõnel juhul tulebki operatiivsemalt tegutseda, kuid sellest hoolimata ei jäeta kedagi tähelepanu ja abita. Põhjendatud ei ole ka hirm, et lapsed eraldatakse perest kergekäeliselt ja seetõttu, et lapsevanem tuleb oma probleemidest rääkima. Abi küsimine näitab inimese tugevust ning seda, et ta hoolib oma lastest ja perest. Lapse kasvamiseks sobivaimaks keskkonnaks on perekond ja esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal. Lastekaitsetöö põhimõtteks on abistada last, toetades kogu perekonda.

“Kui siiski mingil väga kaalukal põhjusel ei ole võimalust pöörduda oma piirkonna lastekaitsetöötaja poole, on võimalik abi küsida Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse spetsialistidelt, kes pakuvad nõustamist ning vajadusel aitavad luua kontakti lapsevanema ja lastekaitsetöötaja ning teiste spetsialistide vahel.”

36

Kohalikule omavalitusele on abiks sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksus Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja on perele sageli spetsialistidest kõige lähemalseisvam inimene, kes saab mure ära kuulata, nõustada ja abistada. Kui siiski mingil väga kaalukal põhjusel ei ole võimalust pöörduda oma piirkonna lastekaitsetöötaja poole, on võimalik abi küsida Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse spetsialistidelt, kes pakuvad nõustamist ning vajadusel aitavad luua kontakti lapsevanema ja lastekaitsetöötaja ning teiste spetsialistide vahel. Kui küsimuse või probleemiga on Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse poole pöördutud, võtab üksuse spetsialist ühendust kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga ning vajadusel kaasab veel teisi asjasse puutuvaid spetsialiste, nõustab ning teeb omapoolseid ettepanekuid, et jõuda koostöös parima võimaliku, lapse huvidest lähtuva lahenduseni.

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse eesmärgiks on ühtlustada

37

lastekaitsetöö kvaliteeti, nõustada ja toetada lastega seotud juhtumite lahendamisel kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaid.

Märkamine ja reageerimine Abivajavast ja eelkõige hädaohus olevast lapsest on kohustatud teavitama kõik, kes on sellisest lapsest teadlikud või on märganud, et lapsel on tekkinud probleeme või muresid.

Seega, kui lapse sugulane, sõber, õpetaja või naaber on märganud, et näiteks lapsele teeb midagi muret, ta ei soovi koju minna või ta viibib tänaval ebaadekvaatses olekus täiskasvanuga, siis tuleb last koheselt aidata ning teavitada sellest lastekaitsetöötajat või pöörduda nõu saamiseks lasteabitelefoni nõustaja poole (telefoninumber 116 111), kes saab info vastu võtta, anda

esmast tuge ning vajadusel edastada informatsiooni lapse elukohajärgsele lastekaitsetöötajale. Lasteabitelefonile on oodatud helistama mure korral nii lapsed kui ka täiskasvanud, kes on märganud abivajavat last. Kõne on helistajale tasuta ning soovi korral anonüümne.

kes koostöös pere ja vajadusel teiste spetsialistidega püüavad last aidata.

Lastega töötavad spetsialistid saavad küsida lastekaitsealast nõu ööpäevaringselt ka Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuselt.

Märkamine ja õigeaegne reageerimine näitab eelkõige meie ühiskonna aktiivsust ja head tahet!

Kui lapse elu ja tervis on sattunud ohtu ning probleemidest teavitamisega ei saa oodata, tuleb koheselt pöörduda häirekeskuse poole (telefoninumber 112). Vastavalt saadud informatsioonile ning olukorrale asutakse koheselt tegutsema, et tagada lapse turvalisus.

Esmase ohu likvideerimise järgselt edastatakse saadud info ka lapse elukohajärgsele lastekaitsetöötajale,

Artikkel ilmub projekti “Hea nõu lastega peredele” raames.

38

LASTEKAITSE LIIDU ABIL SAI 2016. AASTAL TASUTA ÕIGUSABI 147 PERET Lastekaitse Liidu projekti “Hea nõu lastega peredele” raames andsid Eeti Advokatuuri liikmed lõppenud aastal tasuta juriidilist nõu 147 lastega perele. Enim vajati nõu hooldusõiguse, suhtluskorra ja elatise teemadel.

Lastekaitse Liidu projektijuht Helika Saar märkis, et sel aastal tasub esile tuua tõika, et kolmandik nõustamistest viidi läbi vene keeles.

“Seega on lastega perede tasuta nõustamine äärmiselt vajalik ja oluline ka vene kogukonnale,” märkis ta ja lisas, et tasuta nõustamistega jätkatakse ka alanud aastal.

Nõustamised toimuvad eesti ja vene keeles Lastekaitse Liidu büroos eelregistreerimisega igal kolmapäeval.

Nõustamise teemadeks on perekonnaõigust puudutavad küsimused, lapse õigused, laste õigused suhetes vanematega, vanemate kohustused suhetes lastega, erinevad peremudelid – õigused ja kohustused, üksikvanema õigused, hooldus, eestkoste, lapsendamine.

Nõustamine on kõikidele tasuta ja sellel tutvustatakse muu hulgas ka riigi õigusabi 39

LOE JuriidiliSI nõuANDEID eesti keeles Читай Юридические статьи

pakutavaid võimalusi. Vajadusel abistab advokaat abitaotluste vormistamisel.

Tasuta nõustamised toimuvad Tallinnas ja Skype kaudu ka Hiiumaa ja Sillamäega liidu kohalike liikmesorganisatsioonide vahendusel.

Koostöös Lastekaitse Liiduga ilmuvad regulaarsed nõuandeartiklid ajakirjas Märka Last. Suure populaarsuse tõttu on need artiklid tõlgitud ka vene keelde.

Lisaks on Eesti Advokatuuril lastega perede juriidilise nõustamise rubriik ajakirjas Pere ja Kodu. „Lastega perede vajadus juriidilise nõu osas on väga suur. Meil on äärmiselt hea meel, et saame läbi tasuta professionaalse nõustamiste aidata neid, kes meie ühiskonnas kaitset ning abi vajavad,” ütles ettevõtmise asutaja, advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg.

Projekt käivitus enam kui kuue aasta eest ning on aasta aastalt kasvanud. Alates 2010. aastast on advokaadid tasuta nõustanud üle 1100 inimese.

Rakvere Põhikooli I klassi õpetaja Piret Strömberg jagas meiega programmi “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” raames innustavat piparkookide valmistamist, mis toimus esimese, viienda ja üheksanda klassi ühistööna.

See on suurepärane näide koolikogukonnas nooremate ja vanemate laste liitmisest ja heast võimalusest lapsevanemate kaasamiseks.

Kuidas Rakvere Põhikooli kolm klassi ühiselt jõululaadaks valmistusid Esimese klassi õpetajal tuli mõte jõululaadal karukujuliste piparkookide müümiseks. Projekti viisime ellu "Kiusamisest vabaks!" metoodikaga liitunud esimese klassi ja nende viienda ja üheksanda klassi sõprusklasside ühistööna.

Taigna segasid kokku üheksanda klassi tüdrukud ja piparkoogid küpsetasid viienda klassi tüdrukud.

Esimese klassi lapsed koos emadega kaunistasid piparkoogid lilla glasuuriga.

Laat võis alata!

Aita Sõber Karul lapsed nähtavaks muuta MTÜ Lastekaitse Liit programm „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ ennetab kiusamist lasteaedades ja koolides, õpetades lastele sallivust, austust, hoolivust ja julgust. Metoodika „Kiusamisest vabaks!“ sümboliks olev Sõber Karu on lastele turvaliseks kaaslaseks.

Vaata lisaks www.kiusamisestvabaks.ee

Annetades 10 eurot, saame selle eest valmistada kümme Sõber Karu pildiga helkurit ja jagada need tasuta lastele.

MTÜ Lastekaitse Liit, EE652200221001192369, selgituseks: “Sõber Karu helkur”.

Helkur muudab väikese liikleja nähtavaks ja Sõber Karu meenutab heaks kaaslaseks olemise tähtsust.

Ootame Sinu panust, et lapsi rõõmustada lapsi ja kindlustada nende turvaline lasteaia- ja koolitee!

Kui soovid muuta enamate laste teekonda turvalisemaks, saad toetada ka sihtotstarbelise pangaülekandega.

42

Tutvu Lastekaitse Liidugalapsena Mida tunneksid

n체체disaegses 체hiskonnas? www.lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee

Uuri ka Lastekaitse Liidu 천ppe- ja puhkekeskuste kohta www.lastelaagrid.eu

43

MTÜ LASTEKAITSE LIIT MTÜ Lastekaitse Liit on katusorganisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

MTÜ Lastekaitse Liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liikmesorganisatsioonid tegutsevad üle Eesti.

MEIE VÄÄRTUSED

MEIE TEGEVUSED:

• Kasvame koos!

• tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

• Samal poolel – lapse poolel!

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloomeprotsessis

• Lapse hääl!

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEIE MÄRKSÕNAD • Märka last!

• Ära löö last – ka sõnadega!

• Targalt internetis!

• Kiusamisest vabaks!

• viime läbi erinevaid programme ja projekte (sh rahvusvaheliselt) • koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi

MTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtadega arvestamine.

KASULIK TEADA Külasta kodulehte: www.lastekaitseliit.ee

• teavitame ja nõustame

Vaata kasulikku infot: www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee

• korraldame koolitusi ja teavitusüritusi • anname välja infomaterjale ja trükiseid

Loe veebiajakirja „Märka Last“: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/ Liitu ja ole kursis: www.facebook.com/Lastekaitseliit Tutvu lastelaagritega: www.lastelaagrid.eu

MTÜ Lastekaitse Liit Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128 Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank

44