LUUBI ALL
ülesannetes. „Meil võeti kratist kinni, visati tundmatus kohas vette ja nii me ujume siiamaani,“ naerab Liia. „Eks ta ole nagu iga uue asjaga. Nii palju kui oskame, teeme ise, ja kui ei oska, küsime teiste käest nõu.“ Suureks toeks on olnud samas majas asuv nn mõrvarühm, kus Liia ja Monika jõudsid enne teenistuse loomist mõne kuu töötada. Vajaduse korral aitavad nad nõu ja jõuga, kuigi nüüd saavad lastekaitsjad enamasti omal käel hakkama ning „menetlemine käib täie eest“. Tihedat koostööd tehakse ohvriabi töötajatega, kes asuvad samas majas, ning laste- ja turvakodudega. Lastekaitseteenistuse töökorraldus näeb välja nii, et igaüks on ühe nädala valves ning kõik kriminaalasjad, mis sel nädalal sisse tulevad, jäävad valveuurija menetleda. Menetluseks jääb aega kolm nädalat ja siis algab ring uuesti. Kui tegu on aga raske juhtumiga ning kahtlustatav
on vaja kinni pidada, läheb terve teenistus välja nagu üks mees. „Praegune valvesüsteem töötab, sest öiseid väljakutseid on vähe, aga väga vabalt ei saa end vabal ajal tunda, sest kogu aeg peab olema stardivalmis,“ tunnistab Liia. Lastekaitsjate menetlushaardesse kuuluvad kõik vägivallakuriteod, mis on suunatud alla 18aastaste vastu, s.o peksmised, löömised, vägistamised, seksuaalne ahvatlemine, lapse-
Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistus – Kadri Põldaru (vasakult), Monika Loim, Liia Kilp ja Martin Kukk
7