Fotod: Kaja Ventsel ja Vitali Vassiljev
EKSPERTIIS
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI) tegeldakse kogu maailmas ainulaadse uuringuga – digitaalse lahkamisega.
Kohtuekspertiisi uus ajastu T
ervel planeedil on meile teadaolevalt ainult seitse kohtuekspertiisi asutust, kus on oma digitaalse lahkamise tehnika. Üks neist asub EKEI uues hoones Tallinnas. Veel neli paikneb Euroopas: Šveitsis, Taanis, Saksamaal ja Rootsis. Tehnikaga üksi teadust siiski ei tee. Maailma digilahangukaardile on Maarjamaa viinud dr Vitali Vassiljev. „Vitali on 10aastase kogemusega kohtuarst ja kohtuantropoloog ning kogu meie regioonis unikaalne spetsialist seetõttu, et on muudele õpingutele lisaks läbinud ka kolmeaastase radioloogiõppe. Teist selliste teadmiste ja kogemustega inimest lähiriikides minu teada ei leidu,“ kinnitab instituudi direktor Üllar Lanno. Digilahangu seadmed osteti 20 miljoni krooni eest. Lõviosa summast oli Šveitsi välisabi, Eesti riigieelarvest eraldati 15 protsenti vajaminevast rahast. Tehnoloogiline lahendus ise pole midagi erilist – sarnast aparatuuri võib leida peaaegu igast maakonnahaiglast.
28
Ainulaadne on see, milleks neid masinaid kasutatakse. Surnute digitaalse uurimise ehk virtopsy’ga tehti maailmas esimest korda algust kümmekond aastata tagasi Šveitsis. Tänapäevaks on digilahang palju arenenud ning areneb tänu dr Vassiljevi sugustele entusiastidele veel. „Kui terves maailmas on kokku tehtud üldse tuhatkond virtuaallahangut, siis oleme Tallinnas suutnud teha mõne kuu jooksul dr Vassiljevi valvsa silma all juba kolmkümmend uuringut,“ rõhutab Lanno.
Digilahangu eelised Digilahangul on mitu eelist: see annab tulemuse uuritavast objektist 1:1 mõõtkavas, tulemus on kergesti mõistetav ka meditsiinihariduseta kohtunikele, virtuaalpilt võimaldab küsida kiiresti arvamust mõnes teises riigis paiknevalt eksperdilt, tulemuse saab salvestada ning iga kell seda mõne uue nurga alt uuesti analüüsida. „Eri-
ti tähtsaks võib digilahangu ülesvõte muutuda juhul, kui isiku surma asjaolude kohta selguvad mõne aja möödudes uued faktid, kuid tema keha on juba kremeeritud. Tavalahangu puhul ei saaks me siis kuidagi aega tagasi pöörata ega uut infot kontrollida. Digilahang on sellistel puhkudel meile ajamasina eest – võtad aga faili välja ja uurid teise nurga alt uuesti,“ selgitab dr Vassiljev. „Saksa kolleegid üritavad seetõttu teha ajalugu ning kasutada kohustuslikku kompuutertomograafiat enne iga tuhastamist, kuid töö mahukuse tõttu ei ole selle eesmärgini veel jõutud.“ Digilahangu eelised ei tähenda siiski seda, et anatoomilistest lahangutest lähiajal loobutakse. Pigem on kolmedimensiooniline uuring lisaväärtus, mis võimaldab tavalahanguid kiiremini ja täpsemalt teha. Lanno sõnul on just see koht, kus tuleb mängu dr Vassiljevi pikaajaline kohtumeditsiiniline kogemus, mille ta on anatoomilis-