MEISTRIKLASS
Neljandad kriminaalpolitsei kutsemeisterlikkuse võistlused võitis Lõuna Prefektuuri Tartu kriminaaltalitus. Fotol kriminaalmenetleja Raino Sau (vasakult), Tartu kriminaaltalituse juht Ain Balder, Lõuna prefekt Tarmo Kohv, kriminaalmenetleja Indrek Kiisk, menetleja Kärt Juhanson ja Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo juht Vallo Koppel.
FotoD: Kaja Ventsel
Veri, higi, pisarad ja võidurõõm! Neljandat korda panid kriminaalpolitseinikud proovile oma teoreetilised teadmised ja praktilised oskused ning selgitasid välja parimad. Sedapuhku läks kriminaalpolitsei kutsemeisterlikkuse võidukarikas Tartusse.
M
aikuu viimasel neljapäeval asusid ajalooliselt põnevas ja looduskaunis Lammasmäe puhkekeskuses Lääne-Virumaal võistlustulle üheksa võistkonda: kolm Põhja Prefektuurist, kaks Lõuna Prefektuurist, kaks Lääne Prefektuurist, ühe võistkonnaga olid esindatud korraldajaprefektuur ja kriminaalpolitseiosakond. Kerges pingeid jahutavas ja meeli värskendavas vihmasajus pisteti rinda kolmel alal. Neist esimeses, kirjalikus teadmiste proovis kontrolliti kriminaalpolitseinike seadusetundmist, menetlustehnikate valdamist ning kriminalistide töövahendite tundmist. Võistlejate endi sõnul osutus just viimane keerukaimaks ülesandeks, kuna mitmeid esemeid nähti pildilt esimest korda. Õiged vastused tuli eri vastusevariantide seast leida 50 küsimusele ning aega selleks oli 40 minu-
tit. Parimaks teooriatundjaks osutus 39 õige vastusega Indrek Kiisk Lõuna Prefektuuri Tartu kriminaaltalitusest. Naistest tuli 33 õige vastusega parimaks Indreku võistkonnakaaslane Kärt Juhanson. Kärdi väitel oli küsitluse raskusaste võrreldes kolme varasema aastaga enam-vähem sama, ent küsimused olid seekord huvitavamad. Esimene koht läkski võistkondlikus arvestuses Tartu kriminaaltalitusele.
Tulihingeline vigursõit Järgmised võistlusalad, vigursõit ja practical-laskime, viis võistlejad endisele Rutja lennuväljale. Sõiduauto vigursõidus tuli võistlejatel läbida korralduskohtunike märgitud rada oma asutuse sõiduautoga Škoda Octavia 1,6. Ülesande täitmisel arvestati raja läbimise aega ja vigadeta sõitu. Kõigepealt pidid
võistlejad läbima ussi (slaalomi) ja seejärel tagurdama sõiduki külgpoksi üle vasaku õla. Poksist väljudes tuli sõidu pealt läbi lahtise akna haarata posti otsast rõngas, sõita ring ümber posti ning asetada rõngas omale kohale tagasi. Edasi ootas uus boksipeatus, ent sedakorda üle parema õla tagurdades, samal ajal jälgides, et ei sõidetaks vastu kujuteldavat seina boksi ees. Eelviimase takistusena tuli sõita kanalile (kaks lauda paralleelselt kõrgendustel) ja viimase sooritusena parkida sõiduk esiratastega stoppjoonele. Iga eksimus rajal tõi kaasa trahvisekundid. Tuliselt elati kaasa kohati üsna koomiliseks kujunenud viimasele sooritusele, kuna eksimuse korral ootas võistlejat ees maksimaalne karistus 20 trahvisekundit. Et mitte riskida, ei pidanud mitmedki paljuks sõidu ajal oma ülakeha autoaknast maksimaalselt välja siru-
23