LAEVASTIK
Kurvitsa kapten Kaarel Tüüri sõnul on laeva tähtsaim tegelane kokk.
Laevastiku juhi Edgar Peganovi sõnul on laev ilma inimesteta lihtsalt rauatükk.
sionaalseim laevastik, siis peab kogu kaldatoetus olema tasemel. Meil on selles mõttes hästi, et suure merekogemusega inimesi leidub ka kaldal ning pika piirivalvekogemusega mehi merel. Toetame üksteist ja lõhume barjääre ning vanu käitumisharjumusi. Kui laevastikus alustades käisin ise väga palju uksi kulutamas ja n-ö ideemüüki tegemas, siis tuleb praegu väga palju initsiatiivi laevastiku seest ning palju ideid on õhus. See, mida nüüdsel ajal laevastikus tehakse, ei ole Peganovi projekt, vaid selle mootor on inimesed, kes siin toimetavad. Ja väga hästi toimetavad. Olete ilmselt üks PPA kõige enam välispartneritega seotud üksus ning väga paljudel teistel asutustel on teile ülesandeid ja ootusi, olgu nendeks siis näiteks muinsuskaitse või keskkonnainspektsioon. 2014. aastast on laevade ahtris ka Eesti riigi lipp. Kas laevastik on rohkem PPA või Eesti oma?
Praegu oleme tõesti palju rohkem kui ühe asutuse või valdkonna laevastik. Viimasel kolmel aastal oleme pidevalt
Laevastiku lipulaeval Kindral Kurvits käib elu kahenädalastes vahetustes, mil laev on maksimaalselt merel. „Külalisi juhtub nüüd juba harvemini, kuid merepäevade ajal käib laevast läbi paar tuhat huvilist,“ lausub Kurvitsa kapten Kaarel Tüür. Vahetus algab varustuse täiendamisega ning siis suundutakse vastavalt patrullmarsruudile merele. „Püüame võimalikult palju toetada merevalvekeskusi ja prefektuuride üksusi, et Eesti mereala hästi kaetud oleks,“ ütleb Tüür. Laevameeskonna peamised ülesanded on patrullimine ja seire, niisama tühjalt ringi ei sõideta. „Kõrvaltvaatajale võib patrullimine tunduda igav, aga meie jaoks on oluline, et oleme oma meeskonnatöös ning kõigi protseduuride ja masinavärgi töökindluses sada protsenti veendunud. Päästesündmusi või reostustõrjejuhtumeid tuleb reaalset ette vähem, kuid valmisolek ja oskus tegutseda ei tohi ära kaduda. Kui tuleb häire, peab kõik õlitatult minema,“ räägib kapten. Laeval on kolm juhti: kapten, vanemtüürimees ja vanemmehhaanik. Kurvitsa meeskond on maksimaalselt 14-liikmeline ning kaheksast väiksema meesteväega merele minna ei saa. Laevapere jaguneb kahe tööliini vahel: teki- ja masinameeskond. Kuigi kapten on laeva
juht ning vastutab kõigi hingede eest, ütlevad mehed kui ühest suust, et kõige tähtsam tegelane laevas on kokk. „Kui kõht on tühi või toit ei maitse, siis on kõigil tuju ära. Meil on kokaga väga vedanud ja toidu üle nuriseda pole põhjust,“ kiidab Tüür. PPA laevastiku kõige uuema laeva meeskond on rahul ka elamistingimustega. Kõige raskem ongi laevatöös ööpäeva ringi ninapidi koos olla ja vähe liikuda, kuid Kurvitsa kõhu alla mahub ka kübeke luksust. „Eks külalisi paneb ikka imestama, et meil on laeval saun, väike jõusaal ning kõik on puhas ja korras. Aga kuidas teisiti, kui see on meie kodu, me elamegi siin,“ lausub kapten. Tema sõnul on kõige parem paik Eesti merealal see, kuhu halva ilma korral saab varju minna. Neid kohti ei ole just palju. Kõige tähtsamaks kohaks, kus laeva väljas hoida, nimetavad mehed Kõpu poolsaare tagust, kus on suured laevateed ja liiklust palju. Tüüri arvamus Eesti meresõiduilmade kohta on mandrimeeste omaga sarnane – ilm võiks parem olla. „Aga halb päev merel on ikka parem kui tavaline päev kabinetis,“ muigab vanemtüürimees Antti Turp.
15