1993. aastaks olid ühed ettevõtjad nõus politseile soetama kaks musta värvi Žigulit ja said selle eest vastu Peterburi teel Maardus asunud endise kontrollposti jaoks ehitatud hoone. Liikluspolitsei esimene Mercedes oli pärit Moskva olümpiamängude ajast ning seda hoiti kui vapilooma.
olid omaette teemaks kongiga UAZid, neid liikus Eesti ajalgi üsna rohkesti. Nendest märksa iselaadsem politseisõiduk oli vahialuste veoks mõeldud kongiga GAZ-53 ja Vene päritolu võimas veoauto ZIL-130. Sõidukite arv aina kasvas ning selle kontrolli alla saamiseks kehtestati politseisõidukeile konkreetsed normid. Näiteks oli Tallinna politseiprefektuuri osakondades (v.a politseipataljon ja liikluspolitsei osakond) 1994. aastaks kehtestatud politseisõidukite normiks 100 liiklusvahendit. Politsei arvel olevast sajast politseisõidukist kuus olid välismaise päritoluga sõiduautod (automarkidest olid esindatud näiteks Volvo 740, Ford, Mercedes 200, Opel Rekord, Chevrolet). Sajast 47 autot olid Vene päritoluga Žigulid ja 26 külgkorviga mootorratast Ural 650. Žigulid oli 1980. aastast ning mootorrattad põhiliselt 1990.–1991. aastast (vanim mootorratas oli pärit 1985. aastast).
Liikluspolitsei vapiloom Kui liikluspolitsei esimene Mercedes oli pärit Moskva olümpiamängude ajast ning seda hoiti kui vapilooma, siis oli 1994. aasta veebruaris Tallinna liikluspolitseil kasutada juba selle aja kohta väga head sõiduvahendid.
38
MÄRT MIKKOVI ERAKOGU
AJALUGU
35 sõidukist oli 17 veel Vene päritolu, kuid ülejäänud oli juba moodsamad. Välismaised automargid oli viis Nissan Primerat, viis Ford Mondeot, kaks Ford Transit tüüpi bussi, üks politseivärvides Ford Scorpio, mida kasutas liikluspolitsei juht, ning neli mootorratast Java 350, mis olid soetatud 1982. aastal enne India peaministri Indira Gandhi ja tema poja Rajivi Tallinna külaskäiku. Selles loetelus ei ole neid sõidukeid, mis olid saadud sponsoritelt ning mida eri põhjustel ei õnnestunud politseisõidukitena vormistada. Võrdluseks oli tollasel Tallinna Politseipataljonil politsei nimekirjas kokku 39 erinevat sõiduvahendit, neist 25 olid VAZ-tüüpi, viis UAZ-tüüpi bussid, üks väga omapärane automaatkäigukastiga Fiat Agenta ja üks Raf-tüüpi buss. Nimekirjas olid veel kaks konvoiautot (Avtozakke), mis meenutasid tollast Tartus toodetud leivaautot,
kaks suurt konvoeerimisautot ZIL130, üks kastiga veoauto, kaks bussi KAVZ-685 ja üks abikorras saadud, 1978. aastal valmistatud, kuid aastatega amortiseerunud suur Scania buss. 1994. aastal politseipeadirektori ülesannetes töötanud Gero Kartau allkirjastas 5. aprillil käskkirja nr 76, millega kinnitati mootorsõidukite kasutamise kord. Uuenduslik oli asjaolu, et käskkirjaga pandi kohustus kõik politseiautod kohustuslikus korras kindlustada. Käskkirjaga kehtestati ka mootorsõidukite kütuse kulunormid ja läbisõidu maksimaalsed normid. Kulunormid kehtisid varemgi, kuid kuna vahepeal oli politsei masinapark väga kirjuks muutunud, oli viimane aeg konkreetse käskkirjaga see valdkond reguleerida. Udo Rehkalt PPA logistikabüroo varahaldustalituse juhtivspetsialist