Page 1

Nr 13 juuli-august-september 2012

Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri

Krimilabor ratastel – kiuteibist kirveni Leif Kalev: peame toimima targa riigina

Teisel pool Ăźks-Ăźks-nulli Meie oma superman


Suur ±lmimuusika kontsert

eesti film100

Parimad lood ja laulud eesti ±lmidest “Hukkunud alpinisti hotell”, “Nipernaadi”, “Siin me oleme”, “Nukitsamees”, “Malev”, ”Viimne reliikvia”, “Detsembrikuumus” jpt

SANDRA NURMSALU MARVI VALLASTE MAIT MALMSTEN MÄRT AVANDI SVEN GRÜNBERG ARTUR TALVIK POLITSEI- JA PIIRIVALVEORKESTER Dirigent HANDO PÕLDMÄE 22. oktoobril kell 19 Estonia kontserdisaalis 23. oktoobril kell 19 Vanemuise kontserdimajas 26. oktoobril kell 19 Pärnu kontserdimajas Pääsmed müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügipunktides üle Eesti. Info tel 5 551 4215, ±lmimuusika.planet.ee


JUHTKIRI

14 6 Sisukord 4

Uudised

6

Luubi all „Politsei, tere. Mis juhtus?“

12

Mõte Noortest, tööst ja Ida-Virumaast

14 Persoon Meie oma superman 18 Intervjuu Leif Kalev: peame toimima targa riigina 20 Meistriklass Parimaid kutseoskusi näitasid põhjakad 24 Võti Noorte meeste kanepiäri 27 Töövahend Krimilabor ratastel – kiuteibist kirveni 30 Õppus Tallinna lahel päästeti elusid 34 Korruptsioon Uurijad liiguvad õiges suunas 36 Ühendkordon Kordonite liitmine – kellele ja milleks? 38 Analüüs Küberkuriteod 2008-2011 42 Galerii Kindral Kurvits 44 Derko Metsas ja merel 46 Orkester Orkester drillib nagu jalgpallimeeskond 49 Sport 52

Ristsõna

53

Mälumäng

Juhtimiskeskuse köögipoolel Radari sügisnumbri avalugu kiikab politsei juhtimiskeskuse köögipoolele Põhja prefektuuri näitel. Juhtimiskeskus on inimeste esimene kontakt politseiga, kuid vähesed teavad seal töötavate ametnike tööst rohkemat. Tihti ei tea isegi kolleegid, kui pingeline võib olla üks-üks-nulli argipäev. Juhtimiskeskuse ametnikelt oodatakse vägagi palju – tuleb osata küsida õigeid küsimusi, langetada kiiresti otsuseid, pöörata tähelepanu pisidetailidele, mis ei pruugi näida esmapilgul sugugi tähtsad jne, jne. Info esmasaajana on neil kanda suur vastutus. Kui eksib juhtimiskeskus, komistab ka ülejäänud ahel. Olgu Radari lugu tunnustuseks kogu riigi kõigile juhtimiskeskuste töötajaile, kes selle raske tööga tublisti hakkama saavad. Veel saab Radarist lugeda intervjuud värske Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsleri Leif Kaleviga, kes räägib oma eesmärkidest uues ametis. Asekantsler usub, et paljud ühinemisest tulenevad raskused on juba leevenenud või ületatakse lähiaastatel. „Head ja halvad ajad kipuvad vaheldumisi käima. Kui viimastel aastatel on olnud raske, peab millalgi paremaks minema,“ sõnab Leif Kalev. Nagu igas Radari numbris on selleski kuhjaga põnevust. Traditsiooniline kuriteo lahendamise lugu jutustab Tallinnas kanepiga kaubelnud noortest, kes ajasid äri isegi parkides ja lastekodu väravas. Krimilainel jätkab uute kriminalistikabusside lugu, mis annab ülevaate kriminalistide põnevatest töövahenditest. Head lugemist!

Nelli Pello Radari peatoimetaja

54 Uudiskirjandus 55

Kokkuvõte inglise keeles

FOTO: KAJA VENTSEL

42 30

on neli korda aastas ilmuv Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri.

Toimetus Peatoimetaja: Nelli Pello Keeletoimetaja: Ene Sepp Esikaanel: Põhja prefektuuri juhtimiskeskuse vanemkorrapidaja Tõnu Oro. Tagakaanel: Põhja prefekturi juhtimiskeskus. Fotod: Kaja Ventsel Küljendus ja makett: Profimeedia Trükk: Kroonpress Tiraaž: 4000

Kolleegium Raivo Küüt, Tõnu Hunt, Raigo Haabu, Tarmo Miilits, Merike Jürilo, Vilve Raik, Elmar Vaher, Aldis Alus, Tarmo Kohv, Priit Suve, Harrys Puusepp, Toomas Sildam

Kontakt Ajakiri Radar | Politsei- ja Piirivalveamet | Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn Telefon: 612 3055, 5343 9684 | E-post: radar@politsei.ee Veebis: issuu.com/ajakiri_radar

3


Taasluuakse DVI-üksus Politsei- ja Piirivalveametis taasluuakse DVI ehk loodusõnnetuse ja katastroofi ohvrite identifitseerimise üksus, mille töö seisneb katastroofi või loodusõnnetuse ohvrite tuvastamises, kui ohvrid on raskesti identifitseeritavad või on osa ohvreid kadunud.

DVI-üksuse töö seisneb katastroofi või loodusõnnetuse ohvrite tuvastamises, kui ohvrid on raskesti idenditavad või on osa ohvreid kadunud ning tavalised sellealased politseitöö- ning tuvastamismeetmed pole piisavad. Vajaduse korral lähetatakse üksuse liikmed tööle välisriiki, kui Eesti Vabariigi elanik(ud) on hukkunud. DVI-üksuse tööd hakkab koordineerima juhtrühm, kelle tööd veab Jaan Sild keskkriminaalpolitsei arendusbüroo koordinatsioonitalitusest. Juhtrühma kõrval kuuluvad DVI-üksuse koosseisu veel sündmuskoharühm, tuvastamisrühm ning logistika tugiisik. Esimest korda loodi DVI-üksus Eestis juba 1996. Interpoli DVI aastal. Seda ükjuhendmaterjal sust nimetati Eesti Katastroofiohvrite Identifitseerimise grupiks ja see oli loodud politsei alluvuses tollaste Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei ning Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ametnike baasil, kaasates Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo töötajaid. 2008. aastal liikus DVI töörühma tegevuse koordineerimine Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (EKEI), kuid kahjuks jäi plaanide teostamine soiku. DVI-üksuse varustust ja isikkoosseisu on testitud ametkondadevahelistel kompleksõppustel ning ka reaalsetes olukordades, nt 2005. aastal Tais Phuketi looduskatastroofi piirkonnas Soome DVI meeskonna koosseisus. DVI-üksuse taasloomine on tähtis ka rahvusvahelise koostöö aspektist. Interpol on andnud soovituse igal liikmesriigil luua katastroofiohvrite tuvastuse üksus standardite loomiseks, hoidmiseks ja arendamiseks ning rahvusvahelise koostöö toimimiseks. Selle aasta põhiülesanne on komplekteerida üksuse isikkoosseis. Tuleval aastal hangitakse rühma tööks vajalik varustus ning toimuvad koolitused.

4

Piirkonnapolitseinikele anti päästeteenistuse aumärgid Tõrva konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Riho Valtner ja Põlva konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Aivar Eli said 5. septembril päästeteenistuse aumärgid.

Siseminister Ken-Marti Vaher ja Päästeameti peadirektor Kalev Timberg tunnustasid Eesti organiseeritud tuletõrje 93. aastapäeva puhul päästeteenistuse aumärkidega 78 inimest, kelle vapruse varal on päästetud inimese elu või vara ning kes on silma paistnud päästealal töötades või seda arendades. Riho Valtnerile anti Elupäästja III klassi medal. Tänavu 30. aprilli hommikul tööle sõites märkas Riho juba mitu kilomeetrit eemalt Tõrva linna kohal suitsusammast. Tõrva linna piiridesse jõudnud, nägi ta puude vahelt, et suits tuleb ühe Pargi tänava maja katusest. Riho teavitas häirekeskust ja asus kohe sündmuskoha poole teele. Pargi tänaval lülitas ta sisse auto sireeni, et alarmeerida naabreid ja põleva maja omanikku. Kui naaber teatas, et põlevas hoones on maja peremees, läks Riho teda majja otsima. Riho leidis mehe üles ja tõi ta jõuga välja, sest mees ei tahtnud majast lahkuda. Päästjate saabudes olid leegid maja katusest väljas. Riho Valtneri ennastsalgav tegutsemine päästis maja peremehe tulesurmast.

Siseminister andis aumärgi Aivar Elile.

Aivar Elile anti Elupäästja III klassi medal. 6. veebruari õhtul kuulis Põlvas Jaama tänaval elav Aivar kõrvaltrepikoja korterist suitsuanduri signaali. Aivar läks kiiresti naabertrepikotta, et vaadata, miks kõrvalkorteris suitsuandur töötab. Ta avastas korteris põleva tugitooli, milles magas rahulikult korteri peremees. Köögis laua taga magas veel teinegi meesterahvas. Aivar helistas häirekeskusesse ja tiris mõlemad mehed korterist välja. Kohale sõitnud päästjad kustutasid tugitooli ja korteri omaniku seljas põlenud jope ning tuulutasid korteri. Tänu Aivari ennastsalgavale, oskuslikule ja kiirele tegutsemisele õnnestus päästa kahe inimese elu ja raskematest tagajärgedest paljude perede kodud.

Sisekaitseline eelkoolitus alustab sügisest ka Põlva gümnaasiumis Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur ja Põlva gümnaasiumi direktor Koit Nook allkirjasid 29. augustil sisekaitselise eelkoolituse koostöölepingu.

„Teadmised, kuidas ennast ja teisi kaitsta ning aidata, ei ole olulised mitte ainult eriteenistuste töös. Iga sisekaitselise eelkoolituse läbinud noor annab meie kaaskodanikele veelgi suurema kindlustunde, et kriitilistes olukordades osatakse käituda õigesti,“ ütles Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur, kommenteerides noorte suurt huvi sisekaitseteemade vastu. Praeguseks toimub sisekaitseline eelkoolitus Orissaare gümnaasiumis, Tabasalu gümnaasiumis, Põlva keskkoolis, Pärnu hansagümnaasiumis, Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumis, Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis ning Iisaku gümnaasiumis. Sellest sügisest on plaan alustada koostööd ka kolme

Narva kooliga. Sisekaitselise eelkoolituse eesmärk on anda gümnaasiumiõpilastele teadmisi ja oskusi, mida on vaja avaliku korra kaitsmisel, riigipiiri valvamisel, tuletõrje- ja päästetegevusel ning maksuametniku, tollija vanglatöös. Eelkutseõpe jaguneb kahte suuremasse rühma: politsei ja piirivalve valdkonna ning päästetegevuse valdkonna erialad. Tunnid toimuvad nii klassiruumides kui käiakse ka sisejulgeolekuametites koha peal töötingimusi vaatamas. Õppe lõpus korraldatakse praktiline õppelaager, kus kinnistatakse teoreetilisi teadmisi praktiliste tegevuste kaudu. Eelkutseõppe edukad läbijad saavad abipolitseiniku või -päästja ettevalmistuse ning võivad soovi korral sooritada sellekohase eksami ja omandada kutsetunnistuse. Sisekaitseakadeemiasse sisseastumisel saavad eelkutseõppe läbinud noored kutsesobivusvestlusel lisapunkte.

FOTO: PÄÄSTEAMET

FOTO: AIMAR ALLANDI

UUDISED


UUDISED

Lühidalt

Augusti viimasel nädalal selgusid IV patrullkoerte kutsemeisterlikkuse võistluse parimad. Individuaalarvestuses saavutasid esikoha Põhja prefektuuri ülemkonstaabel Julia Eesalu ja Macho.

11. septembril korraldati Murastes politsei turvataktika seminar, kus käsitleti politseinike ettevalmistust töös ettetulevate ohtlike olukordade lahendamiseks ja ärahoidmiseks. Anti ülevaade ka 2012. aasta II poolel aset leidnud vahejuhtumitest relvaga. Üks peakorraldajaid, KKPO politsei turvataktika talituse juht Jaak Kiviste ütles, et seminari peamine eesmärk oli teadvustada põhjaliku ja hästi korraldatud eriettevalmistuse olulisust ametnike turvalisuse tagamisel. „Enda ohutuse tagamise põhimõte peaks käima kaasas iga tegevusega. See eeldab ohtude teadvustamist, eriettevalmistusele pühendumist ning õpitu järjepidevat rakendamist. Politseinikuvastase ründe vms olukorra lahendamine on juba tagajärgedega tegelemine ning eelkõige peame oma käitumisega suutma ära hoida ohu realiseerumise,“ rääkis Kiviste. Seminari peamised sihtrühmad olid politsei turvataktika instruktorid, kes korraldavad politseiametnike taktika, jõu, erivahendite ja tulirelvade kasutamise treeninguid, ning PPA struktuuriüksuste juhid, kelle üks ülesanne on motiveerida ametnikke treeningutel osalema. Kohalike esinejate kõrval andsid välislektorid Soomest ja Saksamaalt ülevaate politsei turvataktika süsteemist oma kodumaal. Seminaril analüüsiti ka 2012. aasta II poolel asetleidnud juhtumeid ning kõik osavõtjad said seminari materjalide hulgas endale värske 2012. aasta II poole „Politsei tulirelva analüüsi“.

Teine koht läks piirivalve vanemkonstaablile Ain Mangelsoole ja Fadole Lõuna prefektuuri ning kolmandad olid piirivalvekonstaabel Aimur Tritov ja Toby Ida prefektuurist. Võistkonna arvestuses saavutas esikoha Lõuna prefektuur, kuhu kuulus peale Ain Mangelsoo piirivalve vanemkonstaabel Rivo Marran. Teise koha saanud Ida prefektuuri võistkonda kuulus Aimur Tritovi kõrval piirivalve vanemkonstaabel Urbo Vogt. Kolmas oli Põhja II võistkond koosseisus komissar Tõnis Land ja ülemkonstaabel Valur Pajumäe. Esimesel võistluspäeval tuli värskel, kuni ühe tunni vanusel jäljel leida sellele jäetud esemeid; parima tulemuse saavutas Ain Mangelsoo. Sama päeva õhtul leidis aset kombineeritud katsevõistlus, koer pidi leidma kurjategija ning ohuolukorra tekkides teda ründama. Selle võistluse võitis Aimur Tritov. Teisel päeval pidid võistlejad avastama metsa jäetud jälje ja sellelt või selle lähe-

Julia Eesalu ja Macho

dusest sinna jäetud esemeid. Seekord oli jälg vähemalt viis tundi vana ja kuni kolm kilomeetrit pikk. Siin osutusid parimateks Julia Eesalu ja Macho, kes võidutsesid ka päeva viimases, kuulekuse katses.

11. septembril käisid piirivalveosakonnas Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Leif Kalev ning päästepoliitika asekantsler Hannes Kont.

Kohtumisel peadirektori asetäitja Tõnu Hundi ja piirivalveosakonna büroojuhtidega anti asekantsleritele ülevaade piirivalve valdkonna vastutusalast, piirivalveosakonna struktuurist ning piirivalvebüroode ja lennusalga teenustest ja igapäevatööst. Pikemalt peatuti ELi liikmesriikides kasutataval integreeritud piirihalduse mudelil ja selle rakendamisel. Samuti tutvustati töös olevate välisabiprojektide hetkeseisu ja tulevikuvisioone, rahvusvahelist piirivalvealast koostööd ELi ja kolmandate riikidega, Frontexi rolli Euroopa piirihalduses ning Eesti piirivalvurite osalemist ühisoperatsioonidel. Külalised said ülevaate tänavu toimunud Schengeni mere- ja õhupiiri hindamiste korraldamisest ja tulemustest, kus valdavalt positiivsete hinnangute kõrval rõhutati olulise kitsaskohana piirivalve isikkoosseisu nappust. Asekantslerid tundisid huvi võimaluste vastu muuta PPA ühtne integreeritud me-

FOTO: JAAN RÕÕMUS

Värsked asekantslerid väisasid piirivalveosakonda

Asekantslerid tutvusid piirivalvevaldkonnaga.

reseire radarisüsteem senisest avatumaks ja multifunktsionaalsemaks, esitasid küsimusi piirivalve ja veeteede ameti merealase koostöö kohta ning soovisid teavet reostustõrje korraldamise kohta naaberriikides Soomes ja Rootsis. Samuti sooviti kuulda piirivalve arvamust praegu korraldatava merepääste kohta. Aktuaalse teemana tuli kõne alla ebaseadusliku tegevuse surve tugevnemine välispiirile. Tõnu Hundi sõnul on piirivalve valdkonnas olnud väga hea koostöö ja infovahetus Soome, Venemaa ning Balti riikide vahel, mistõttu on järjest läbi kukkunud katsed avada uusi ebaseadusliku sisserände koridore nendes riikides.

Murastes toimus turvataktika seminar

Perepäeval tänati vabatahtlikke 26. augustil toimus Sisekaitseakadeemia territooriumil suur vabatahtlike perepäev, millega öeldi aitäh sisejulgeoleku valdkonnas aktiivselt tegutsevatele vabatahtlikele ja nende lähedastele, kes nende tegutsemist vabatahtlikuna võimaldavad. Päev koosnes erinevatest demonstratsioonesinemistest, kus tutvustati töid, millega vabatahtlikud iga päev kokku puutuvad. Põhja prefektuuri koerajuhid esitlesid narko- ja patrullkoerte tööd; demineerijad rääkisid lõhkeainetest, leitud lõhkekehadest ning nende ohtlikkusest; vabatahtlikud päästjad näitasid, kuidas kustutatakse tuld; märulipolitsei demonstreeris veekahuri kasutamist ja ohtliku kurjategija kinnipidamist. Oma tegemisi tutvustasid ka vabatahtlikud merepäästjad, Kaitseliit ning reservpäästerühm.

5

FOTO HELIN VAHER

FOTO: NELLI PELLO

Patrullkoerte võistluste esikoht läks Põhja prefektuuri


LUUBI ALL

Olenemata kellaajast, kuupäevast või isegi kuu faasist, peavad juhtimiskeskuse töötajad olema tippvormis.

FOTOD: KAJA VENTSEL

Politsei, tere. On reede, augustikuu viimane öö. Kandiliste punaste numbritega kell Põhja prefektuuri juhtimiskeskuse seinal näitab neli minutit üksteist läbi. Väljas helendab läbi pilvede täiskuu. 6

õhja prefektuuri juhtimiskeskuses on parasjagu vanemkorrapidajana ametis Tõnu Oro. Ta on sõbralik ja ladusa jutuga, tööl alates kella kaheksast õhtul. Tema valve all töötab juhtimiskeskus 12 tundi jutti. Siis tuleb järgmine korrapidaja ja vahetab Tõnu välja. Politsei lühinumbrile 110 on helistatud sel õhtul tavapäraste muredega – peretülid, joobes juhid, kadunud inimesed, narkomaanid, öörahu ja avaliku korra rikkumised. Äsja anti teada tanklast bensiini eest tasumata

P

jätnud sõidukijuhist, kelle auto pealekauba varastatuks osutus. „Veel ei ole tunda. Loodan, et ei ole ka,“ muigab Tõnu täiskuu kohta. On kirjutamata seadus, et täiskuu ajal saab politsei pehmelt öeldes veidra sisuga kõnesid. Juhtimiskeskuse keeles öeldakse selliste kõnede kohta „probleemsed“. Tõlkes tähendab see kõnesid, kus helistaja räägib seosetut juttu ega vaja tegelikult politsei operatiivset abi. „Täiskuuklientide“ kõned on stiilis naaber-laseb-mulle-läbi-radiaatori-


LUUBI ALL

e. Mis juhtus? pulbrit-tuppa. „Ühtegi valemit, kuidas sääraste helistajatega toime tulla, ei ole,“ nendib Tõnu. „Kuulame nad ära, ütleme, et kontrollime infot, ja üritame inimesed maha rahustada.“ Kuu seisust sõltumata on inimesi, kes valivad 110 ilma igasuguse põhjuseta. Süstemaatilised valekõnede tegijad peavad aga oma tegude eest maksma. Vaid päev varem mõistis kohus 31aastasele Margusele 20 päeva aresti, sest ta tegi politsei hädanumbrile 84 sisutühja kõnet ja ühe valeväljakutse.

N-ö valekõnedeks on ka aastavahetuse või jõulude ajal tehtud kõned, kus politseile soovitakse häid pühi, rääkimata kellaaja ja taksoteenuse küsimisest. Viimast nõuavad asotsiaalid, kes ei viitsi ise varjupaika minna ning arvavad, et patrull peaks seda nende eest tegema. Valekõnede kõrval tuleb hädaabinumbrile palju infokõnesid, milleks on mõeldud PPA infonumber 612 3000. Tõnu on nõus, et 2010. aastal alustanud infotelefon on 110 koormust tub-

listi vähendanud, kuid inimeste teadlikkus infonumbrist võiks olla veelgi suurem. „Kahjuks on ikka veel inimesi, kes ei saa aru, et 110 on mõeldud juhtudeks, kus inimese elu, tervis või vara on ohus,“ ohkab Tõnu.

Häälte virvarr Reede öösel on Põhja prefektuuri juhtimiskeskuses tööl üheksa inimest, kes istuvad kõik koos ühes suures töösaalis. Seina peal sillerdavad ekraanid,

7


LUUBI ALL

Politsei hädaabinumbrile tehakse nädala sees ühe ööpäeva jooksul ligikaudu 800–900 kõnet ning nädalavahetuseti umbes 1000 kõnet.

mis näitavad Tallinna valvekaamerate otsepilti, arvutikuvaritelt vaatavad vastu politsei infosüsteemid ja kaardid. Hämaraks timmitud toas, nii on arvutiekraane parem vaadata, valitseb korrapäratu sumin. Kui ühel hetkel on saalis paar sekundit täielik vaikus, siis teisel hetkel läheb lahti häälte virvarr. Operaatorid nopivad kõne kõne otsa ja vahetavad omavahel infot. Saali kohal põrkavad kokku poolikud lausejupid: „Politsei, tere. Mis juhtus?“, „Kindlasti võtame teiega ühendust“, „Politsei ei vali pooli“, „Anname info kohalikule konstaablile“, „Panin sulle perevägivalla“, „Kõik võimalused tuleb ära proovida“, „Purskkaevu juures kamp noorukeid“, „Kas te olete kaine?“ „Politsei, tere. Mis juhtus?“ on kokku lepitud repliik, millega peavad operaatorid kõnele vastama. Seda lauset ei saa öelda malbel müügimehe toonil. Kõige parem on kasutada viisakat, ent konkreetset tooni, mis annab inimesele märku, et alustada tuleb kõige tähtsamast – mis juhtus? Põhja prefektuuri juhtimiskeskus töötab kaheastmelise töökorralduse põhimõttel, mis on seotud üleminekuga ühendhäirekeskusele. Kaheastmeline süsteem tähendab, et esimesena vas-

8

Vanemkorrapidaja Tõnu Oro ülesandeks on juhtimiskeskuse tööl silma peal hoida ja keerulisemaid juhtumeid lahendada.


LUUBI ALL

tavad hädaabikõnedele operaatorid, kes töötlevad kõnesid andmebaasis ja väljakutsete puhul edastavad juhtumid ressursihaldajatele ehk teisele astmele. Ressursihaldajad saadavad välja patrullid ning hoiavad nendega juhtumi lahendamise ajal sidet. Vanemkorrapidaja töö on kõigel silma peal hoida ja keerulisemaid juhtumeid lahendada. Kui inimesi napib, võtavad ka korrapidajad kõnesid vastu. Peale selle on juhtimiskeskuses videovalve töötaja, kes jälgib ligi 35 Tallinna valvekaamera otsepilti, mida saab vajaduse korral liigutada või suumida. Videopilt aitab välja selgitada korrarikkumisi ning tagada politseinike turvalisust. Mõnikord märkab juhtimiskeskus videopildi järgi varem kui patrull, et on vaja kutsuda lisajõudu sündmust lahendama. Juhtimiskeskuse saalis on kokku 20 töökohta, kuid tavaliselt on tööl korraga 10–14 inimest. Kõik juhtimiskeskusesse tulevad kõned salvestatakse. Süsteem saadab kõne operaatorile, kes on kõige kauem vaba olnud. Kui inimene helistab 110 mitu korda, saadab süsteem kõne võimaluse korral samale vastajale. Juhtimiskeskusesse tulevad kõned jagunevad nelja kategooriasse: Info, Alfa, Bravo ja Char-

lie. Info kutse tähendab teadet, mis ei vaja operatiivset sekkumist, kuid mida tuleb lahendama hakata vahetuse jooksul. Alfa prioriteedi puhul ei ole sündmus või abivajaja seisund erakorraline. Bravo kategooria tähendab, et ohus on inimese tervis või vara, ning Charlie kategooria märgistab kõige kiireloomulisemat väljakutset, peamiselt eluohtlikku olukorda. Esmane kõne vastuvõtja määrab prioriteedi, mille ressursihaldur omakorda üle vaatab. Kui olukord vahepeal muutub, muutub ka väljakutse prioriteet.

Nädalavahetus algab neljapäeval Tõnu heidab pilgu statistikale ja resümeerib, et õhtuse vahetuse jooksul pole olnud ühtegi tõsisemat väljakutset. Pärast kella 23 on registreeritud Tallinnas ja Harjumaal viis avaliku korra rikkumist. Kõige suurem ekraan juhtimiskeskuse seinal näitab parasjagu otsepilti Viru tänavalt, kus on märkimisväärne liikumine. Õues on soe. „Nädalavahetus algab meie jaoks juba neljapäeval, kui avatakse klubid. Praegu on viimane nädalavahetus enne kooli algust. Noored võtavad suve lõpust kõik, mis võtta on,“ räägib Tõnu.

Juhtimiskeskus •

Juhtimiskeskus on ööpäeva ringi toimiv regionaalne funktsionaalne politsei struktuuriüksus, mille põhiülesanded on hädaabiteadete töötlemine, operatiivressursi haldamine ja infovahetus.

Eestis on neli juhtimiskeskust (Tallinnas, Jõhvis, Tartus ja Pärnus), mis kuuluvad prefektuuride korrakaitsebüroode koosseisu. 2011. aastal laekus hädaabinumbrile kokku 711 069 kõnet.

Hädaabinumbri 110 peaksid inimesed valima siis, kui vajatakse kohest politsei abi. Kui soovitakse muud infot, nt üksuste või ametnike kontaktandmete kohta, siis selleks on PPA infotelefon 612 3000.

2014. aastaks minnakse üle ühisele hädaabinumbrile 112. Ülemineku järel tuleb helistada hädaabinumbrile 112 nii politsei, päästjate kui ka kiirabi kutsumiseks.

99


LUUBI ALL

Videovalve töötaja jälgib Tallinna valvekaamerate otsepilti, mida saab vajaduse korral liigutada või suumida.

Pahatihti võetakse aga ülearu palju või liiga noorelt. Juhtimiskeskuse töötajad on öise linnamelu ja selle staadiumitega hästi kursis. Tipptund on öösel kella 2–3 paiku, mis lõppeb koos klubide sulgemisega varahommikul 4 paiku. Siis on paar tundi rahulikku aega kuni kella 7–8ni, mil ärkajad avastavad, et kuhugi on sisse murtud või midagi on varastatud. Siis hakkab märul uuesti pihta. Kui varem koondusid pealinna pidulised peamiselt klubi Hollywoodi ette või Nimeta/Nimega baari lähedusse, siis praegu langeb öine raskuskese 24/7 avatud kiirtoidukohta Taco Express, mis on juhtimiskeskuse töötajate sõnul „puhta hull koht“. Mis muud, kui purjus inimesed lähevad omavahel tülli ja kukuvad kätega olukorda lahendama. Veel üks pilk arvudele näitab, et 31. augusti kuupäevaga on registreeritud juhtimiskeskuses 828 kõnet, millest 286 on kujunenud väljakutseteks. Korrapidaja hinnangul tehakse hädaabinumbrile nädala sees ühe ööpäeva jooksul ligikaudu 800–900 kõnet ning nädalavahetuseti umbes 1000 kõnet. Laias laastus vajab neist umbes kolmandik patrulli reageerimist. Aeg-ajalt puutuvad operaato-

10

rid kokku valearusaamadega politsei tööst. Näiteks arvavad paljud, et patrullpolitseinikud istuvad politseijaoskonnas, rüüpavad kohvi ja stardivad linna peale alles väljakutse saabudes. Päriselus on patrullid kogu aeg liikvel ning reageerivad väljakutsetele prioriteetide alusel. Tahes-tahtmata võib tekkida olukordi, kus patrulli tuleb oodata kauem, kui inimene sooviks. Ööl vastu laupäeva on Tallinnas ja Harjumaal tööl ligi 20 patrulli. Nende asukoht ja liikumine on juhtimiskeskusele teada. „Patrull ei saa minna söögipausile ka ilma, et meie sellest teaksime,“ nendib ülemkonstaabel. Suur kaamerapilt liigub Viru tänava ringile. Tõnule edastatakse kainestusmajas viibivate inimeste arv. „Üheksa – üllatavalt vähe.“

Töömõtted koos mundriga kappi Tõnu on lõpetanud just süsteemisisese kõne, kui võtab hetkeks prillid peast ja hõõrub silmi. Paar minutit puudub südaööst. Mees ei tee saladust, et on olukordi, kus väsimusest kiilub mõte kinni või murravad helistajate sõimusõnad. Põhimõtteliselt leidub iga päev

mõni helistaja, kes sõna otseses mõttes sõimab operaatoril näo täis; viimane ei suuda end valitseda ning ütleb midagi teravat vastu, kuigi ametieetika ei luba. „Kõne vastuvõtja peab suutma jääda rahulikuks, ta peab olema konkreetne ega tohi laskuda vaidlustesse,“ õpetab Tõnu. Sellegipoolest libastutakse aeg-ajalt, sest kõik on inimesed. „Siis tuleb võtta väike paus ja ega kõik ei sobigi juhtimiskeskuse tööd tegema,“ teab Tõnu, kes töötab sellel ametikohal möödunud aasta juulist. Varem pidas ta Pärnumaal piirkonnapolitseiniku ametit. Vastukaaluks juhtimiskeskuse tõsisele tööle saab iga päev seal ka pisut nalja. Ja kui ei saa, peab seda ise tegema. Üks kindel teema, mis põhjustab naljakaid situatsioone, on tänavanimed. Näiteks helistas kord juhtimiskeskusesse inimene, kes väitis, et asub Tallinnas Pakareedze tänaval. Pärast tükk aega kestnud segadust tuli välja, et inimene viibis hoopis P. Kerese tänaval. Omajagu nalja on saanud ka Ida-Virumaal asuva Siidisuka tänavaga, kui seda hääldada vene aktsendiga. Tõnule meeldib oma elukutse juures see, et tööd ei saa koju kaasa võtta.


LUUBI ALL

Põhja prefektuuri juhtimiskeskus töötab kaheastmelise süsteemi põhimõttel, mis on seotud üleminekuga ühendhäirekeskusele.

Kuna kõik juhtumid tuleb lahendada kohapeal, saab ta minna pärast vahetust koju ning panna töömõtted koos mundriga kappi. Peale selle pakub töö talle piisavat närvikõdi. „Mulle meeldib olla esmase info juures ja lahendada raskemaid juhtumeid,“ tunnistab Tõnu.

Iga sündmus on uus Kui juhtimiskeskus puutub oma töös kokku helistajatega, kel on tekkinud politseitööst teatud stereotüübid, siis liigub ka juhtimiskeskuse enda töö kohta ekslikke arusaamu. „Päris paljud kolleegid arvavad, et mis see juhtimiskeskuse töö ikka on. Istuvad soojas toas ja tõstavad toru,“ ütleb Põhja prefektuuri juhtimiskeskuse juht Vahur Tamuri. „Omast kogemusest võin öelda, et minul oli tänaval lihtsam patrullida. Tänaval saab inimestega kõneldes leida hea kontakti, mis aitab konflikti paremini lahendada. Näost näkku suheldes on politseinikul end ka kergem kehtestada kui telefonis.“ Tamuri tunnistab, et nõudmised juhtimiskeskuse töötajatele on suured. Tuleb osata küsida ja suhelda, pöörata tähelepanu detailidele, osata kasutada olemasolevat nappi ressurssi kõige

Tuleb osata küsida, pöörata tähelepanu detailidele, osata kasutada olemasolevat nappi ressurssi kõige paremini, näha suurt pilti ning kõike seda suure töökoormuse all. paremini, näha suurt pilti ning kõike seda suure töökoormuse all. See tekitabki stressi. Üks olulisemaid nüansse on pidada meeles, et rutiin tapab. „Kui inimene võtab vahetuse jooksul vastu üle 100 kõne, tekib paratamatult stampkäitumine. Kui olukord on operaatorile tuttav, ei süüvi ta enam detailidesse. Nii võib jääda midagi vajalikku märkamata, mis võib lõppeda helistaja või patrulli ohtu seadmisega. Kõne vastuvõtja oskuslikust käitumisest sõltub terve ahel. Kui esimene aste teeb halba tööd, teevad seda ka ülejäänud. Juhtimiskeskuses on kõige tähtsam pidada meeles, et iga sündmus on uus. See kehtib ka nn probleemsete kõnede kohta. „Inimene

võis ju helistada eelmisel päeval 20 korda niisama, kuid täna võib ta olla reaalses ohus. Kui me selle ära unustame, ei ole me enam profid,“ räägib Tamuri. Kuigi juhtimiskeskus reageerib sündmustele peamiselt tagantjärele, võivad ka keskuse töötajad sündmusi ära hoida. Näiteks on tulnud teade liputajast, kes rikub avalikku korda, kuid kes ei kujuta endast inimestele otsest ohtu. Juhtimiskeskus peab nägema suuremat pilti ja arvestama, et tegu võib olla lähitulevikus võimaliku vägistajaga. Seega tuleks isiku kindlaks tegemiseks patrull ikkagi kohale saata. On ka vastupidiseid näiteid, kus patrulli kohale saata ei ole vaja ning olukorra saaks lahendada telefoni teel. Kõige paremini oskavad niisuguseid otsuseid teha juhtimiskeskuse töötajad, kel on patrullitöö kogemus. Tamuri sõnul töötavad Põhja prefektuuri juhtimiskeskuses tublid inimesed, kes on töökoormusele vastu pidanud. „Juhtimiskeskuse töö kvaliteet on võrreldes kahe aasta taguse ajaga märksa paremaks läinud, aga alati on võimalik seda tööd veel paremini teha.“ Nelli Pello Radari peatoimetaja

11


MÕTE

Noortest, tööst ja Ida-Virumaast

eptembri alguses käsitleti online’ides, Postimehes ja Virumaa kohalikes lehtedes Lõuna prefektuuri töötaja Julia Vesjolkina Sisekaitseakadeemia lõputööd, milles uuriti SKA lõpetajate võimalikke Ida-Virumaale tööleasumise motiive. Tööst tehtud kokkuvõte ilmus järgmiste pealkirjade all: „Töö Ida prefektuuris pole korrakaitsjate seas popp“, „Korrakaitsjad tööd Ida prefektuuris ei eelista“, „Noored ei taha Ida prefektuuris töötada“. Lugejaile jäi mulje Ida prefektuurist kui kohast, kuhu keegi tulla ei taha ning kust kõik minema jooksevad. Ajakirjanduses käsitletud uuringu tulemusena selgus, et 34 vastajast 25% oleks valmis pikemat aega Ida prefektuuris töötama, 20% oleks valmis Ida prefektuuris mõnda aega kogemusi omandama ning 55% küsitletutest ei ole valmis Ida prefektuuri

FOTO: TV3

Septembri alguses jäi meediast kõlama, et noored ei kibele Ida prefektuuri tööle tulema. Tegelikult peab Politsei- ja Piirivalveamet personalipoliitikat tegema terviklikult, sest värskete teadmistega koolilõpetajaid vajavad kõik prefektuurid.

S

12

„Ei ole midagi viga Ida-Virumaal,“ tõdesid Jõhvi patrullpolitseinikud Indrek Hindreus (vasakul) ja Pavel Reškin TV3s jooksnud seriaalis „Patrull“.

tööle asuma. Matemaatiline tulemus on, et 45% koolilõpetajatest oleks valmis lühemat või pikemat aega Ida prefektuuris töötama, mis on ju suurepärane tulemus. Jätkem aga matemaatika kõrvale ning vaadakem üldiselt, kes, kuhu ja miks peaks tööle ning elama minema. Lugesin Julia Vesjolkina lõputööd suure huviga. Selgus, et paraku oli ajakirjandus käsitlenud teemat pinnapeal-

selt ja pannud oma lugudele „kuuma“ pealkirja, mis suurendaks lugejate arvu. Teada on tõsiasi, et Sisekaitseakadeemia värbab oma õppureid tervest Eestist üldise pingerea alusel ning mingeid regionaalseid kvoote ei ole. Siit tuleneb paratamatult olukord, kus Eesti eri paigust asub akadeemiasse erinev arv õppureid, kes peale kooli lõpetamist soovivad tööle minna oma


MÕTE

kodukoha prefektuuri. Arusaadavalt eelistab iga koolilõpetaja oma tulevikku siduda kodukohaga. Siin olemegi dilemma ees – mida teha? Kuidas tagada PPA-le vajalikud personaliliikumised, sh uude piirkonda tööleminekut?

Vaba valik motiveerib

FOTO: KAUPO KIKKAS

Politseiametniku tööleasumine mujale piirkonda eeldab ka püsiva elukoha muutmist. Teenistusgraafiku tõttu ei ole võimalik, et ametnikul on elukoht näiteks Pärnus ja töökoht Narvas. Seepärast peavad töötajad tegema enda jaoks väga olulise valiku ning muutma püsivalt või ajutiselt oma elukohta. Noore inimese jaoks tähendab see elus suurt pööret – tuleb jätta oma senised sõbrad ja pereliikmed, enda jaoks tuttav keskkond ning alustada uues kohas nii tänavanimede tundmaõppimist kui ka uute sõprade leidmist. Kui aga tegemist on inimesega, kellel ei ole veel oma pere loodud, siis on otsuse langetamine elama asuda Eesti teise piirkonda kergem kui neil, kellel on juba abikaasa või elukaaslane. Need ametnikud peavad arvestama teiste pereliikmete soove, töökohti ja

Vabalt valitud piirkonnas töötades on ametnik mitu korda motiveeritum kui nõndanimetatud sundaja teenija. teisi elulisi asjaolusid. Elame vabas riigis, kus igaühel on õigus valida endale elu- ja töökohta. Vabalt valitud piirkonnas töötades on ametnik mitu korda motiveeritum kui nõndanimetatud sundaja teenija. Mõistan täielikult neid, kes soovivad töötada oma kodukohas. Minu arvates ei tohi võtta eesmärgiks seda, et leida maksimaalseid lahendusi selleks, kuidas teiste Eesti piirkondade arvelt suurendada turvalisust IdaVirumaal, vaid tegelema peab PPA personalipoliitikaga kompleksselt. Tänapäeval vajavad värskete teadmistega koolilõpetajaid kõik prefektuurid, sama tendents on ka järgnevatel aastatel. Arvestades SKA politsei erialale sisseastujate arvu (tänavu oli see 45), on selge, et ainult kooli baasil PPA oma personalimuresid ei lahenda. Seega peame leidma muid meetmeid, et praegused PPA töötajad oleksid motiveeritud jätkama teenistust omandatud erialal ning tagama turvalisust kogu Eestis.

Uued hooned ja hüvitised kutsuvad Ida prefektuuri jaoks on oluline, kuidas ühest küljest tagada piisaval arvul kohalike elanike sisseastumine SKAsse ning teisest küljest luua võimalusi mujalt

piirkondadest töötajate kohanemiseks, olgu siis lühi- või pikaajaliselt. Täpselt niisama tähtis on PPA jaoks tervikuna, kuidas suuta tagada ametnike liikumine eri piirkondade vahel, ilma et ametnik oma elukohavahetusele peale maksaks. Mujale piirkonda tööle asunud inimene peab saama vastavat tasu, et peale lisakulude jääks kätte elamisraha. PPA peab tagama ametniku kõrge motivatsiooni ning julguse vastu võtta uusi ülesandeid teistes piirkondades, on see siis Virumaal, Harjumaal või mujal Eestis. Lõpetuseks on mul hea meel tõdeda, et kõnealuses lõputöös esile toodud võimalikest lahenditest on paljud juba teostunud või lähiajal teostumas. Jõhvis on valminud nüüdisaegne büroohoone, kus on head töötingimused ja korralik jõusaal. Valmimas on ka Narva politseijaoskonna uus hoone, kus on samuti head sportimisvõimalused. Mujalt Eesti piirkondadest tulnud töötajatele makstakse eluaseme rendihüvitist ja korraldatakse vene keele kursuseid. Peale selle püüame jätkuvalt tulla ametnikele vastu töögraafikute koostamisel, et tagada pikem vahetustevaheline aeg, ning toetame igati ametnike edasiõppimist. Oma iseseisvat elu alustaval ametnikul on kindlasti hea meel Ida-Virumaa üsna odavate kinnisvarahindade üle, olgu seda siis rentimisel või ostmisel. Kõik need on põhjused, mis võiksid noori Ida-Virumaale meelitada. Väga tähtsal kohal uute töötajate sisseelamisel on aga teiste kolleegide suhtumine. Mul on palve kõigile meie kolleegidele kõikjal Eestis – toetagem üksteist ning jälgigem politsei põhiväärtusi! Aldis Alus Ida prefekt

Infokast 2007 Paikuse politseikoolis lõpetas vene keelt emakeelena kõnelevate õppurite rühm, kes sai lisaks eesti keele õpet. Sellest rühmast on praegu Ida-Virumaal teenistuses 25 politseiametnikku. 2009 Ida-Virumaale võeti tööle 21 töötajat muudest Eesti piirkondadest (nn sunnivariant). Nüüdseks on nendest Ida prefektuuri teenistuses ainult 5 politseiametnikku. 2012 Kuus politsei- ja piirivalvekolledži lõpetajat tulid vabatahtlikult väljastpoolt Ida-Virumaad, üks nendest sai PPA Ida-Viru stipendiumi, millega kaasnes kohustus töötada Ida prefektuuris vähemalt kolm aastat.

13


FOTO: ÜLLAR KÜTT

RUBRIIK R RU PERSOON UB BR RIIIIK

Taavi ja tema teenistuskoer Aufgeweckt Conan „Tommy“, iga päev lihtsalt Toomas, on läbi-lõhki korrakaitsjad.

14 14


PERSOON

Meie oma

superman Noor, haritud, tagasihoidlik, Eesti parim korrakaitsja, aktiivne patrullija, tubli koerajuht, ennetaja, seriaalistaar, Kesk-Eesti raskeveokijuhtide hirm – need on märksõnad, mis iseloomustavad Paide politseijaoskonna patrullpolitseinikku Taavi Idavainu. ui ma Taavile teatan, et ta on valitud järgmise Radari persooniks, kuulen telefonist tagasihoidlikku arvamust: „Ei tea, kas ikka peaks.“ Muidugi peab, arvan mina ning annan juhised, kuidas Pärnu ja Paide vahemaad arvestades intervjuu tehtud saame. Taavi on 28aastane Järvamaa poiss, kes elab Roosna-Allikul vanaemalt päritud majas. Nagu selgub, on Taavi seda ise ehitanud ja oma soovide järgi kohendanud. Esialgu kolme aasta pikkuseks plaanitud projekt venis tal küll veidi pikemaks, kuid nüüd on see kõigele vaatamata valmis. Politseisse sattus Taavi pärast sõjaväge, kui tuli aeg otsustada, mida oma eluga peale hakata. Käis Tallinnas katsetel. Juba tollane vastuvõtukomisjon nägi temas rohkemat kui lihtsalt ambitsioonikat noormeest, sest Taavist sai sügisest politseikooli kadett. Peale kooli lõppu töötas ta aasta Pärnus, kuid hing ihkas tagasi kodukanti. Paide politseijaoskonnas vajati Taavit patrullpolitseinikuna. Oma ametist rääkides nendib ta, et proovib oma tööd liiklusjärelevalves alati teha nii hästi, kui ta seda oskab. Et ta oma tööd väga hästi oskab, annab tunnistust eelmisel aastal saadud parima korrakaitsepolitseiniku tiitel nii terves Eestis kui ka koduprefektuuris.

K

Suhtleb kui võrdne võrdsega Eelmise aasta PPA parimate töötajate valimise olulisemaid alusväärtusi oli koostöö ning koostööaldis on Taavi kindlasti. Oma töös rõhutab ta just

seda, et tähtis on suhelda inimestega kui võrdne võrdsega. Kui inimene peale karistada saamist läheb autost välja heas tujus ja naeratades, siis järelikult ei olnudki tema jaoks kokkupuude politseinikuga nii ebameeldiv, kui alguses tundus. Kui aga õigusrikkuja ise ei soovi politseinikuga normaalselt ega rahumeelselt läbi saada ning proovib pehmelt öeldes teda või tema paarilist igal võimalikul moel solvata, siis peab see rikkuja kannatama ka politseiniku teravaid mõtteid, loomulikult ikka läbi lillede. Sama põhimõte on tal kolleegidega. Tavapäraselt heatahtlik ja abivalmis, ent kui on võimalus, siis tögab Taavi mõnuga. „Nalja peab kogu aeg saama, muidu ei ole seda tööd võimalik teha,“ arvab ta.

Ei ole kehva koera, vaid … Peale tavapärase liiklusjärelevalve kontrollib Taavi raskeveokeid ning juhendab selles ka kolleege. Head koostööd teeb ta noorsoopolitseinikega ning võtab osa jaoskonna ennetusüritustest. Paljudele ongi Taavi tuttav projektist „Turvaliselt siia-sinna“, kus aitab ennetajatel purustada alkoholiga seonduvaid müüte. Aastaid projektis kaasa löönud Taavi on oodatud politseinik Järvamaa koolidesse ja lasteaedadesse. Seal on teda saatmas tema kõige suurem partner – teenistuskoer Aufgeweckt Conan „Tommy“, iga päev lihtsalt Toomas. Kui Taavi pärast kooli ja Pärnus töötamist Paidesse tagasi tuli, mõtles ta, et kui vanaemalt päritud maja valmis saab, siis võtab ta endale koera. Ega alguses tulevane koeraomanik

„ Nalja peab kogu aeg saama, muidu ei ole seda tööd võimalik teha,“ arvab Taavi. eriti ette ei kujutanud, mida esmapilgul lihtne otsus endaga kaasa toob. Mõte „julge hundi rind on rasvane“ kukkus kokku, kui ühel päeval helistati ja paluti uuele sõbrale järele tulla. Esimesel päeval vaatas Taavi hiirepoega meenutavat Toomast, sügas kukalt ja mõtles: „Mis edasi?“ Edasi oli vaja leida koerale omaette ruum, tulid ööd kušetil koos Toomasega, kohanemine üksteisega ning treeningud. Taavi kasvatab Toomast (või siis hoopiski ennast) põhimõttega, et ei ole kehva koera, on vaid saamatu peremees. Koerajuht peab end pidevalt analüüsima, kas peremees on treeningul õigesti käitunud või mitte ning kuidas see mõjutab koera käitumist. Kuulates Taavit ja seda, kuidas ta kirjeldab oma tavalist päeva, avastan ennast mõttelt, et ilmselgelt ei ole see amet kõigi jaoks. Hommikul tõustes tuleb kõigepealt koeraga tegelda ja temaga trenni teha. Alles siis saab mees aega enda jaoks. Peale hommikuste treeningute käivad Taavi ja Toomas trennis ka öösiti. Selles peres ei ole midagi erilist, kui öösel helistab patrull, kes on Toomase treenimiseks jäljed maha teinud. Toomas ei ole ainus koer, keda Taavi treenib. Tema käe all saavad koolituse teisedki Lääne prefektuuri teenistuskoerad ning kaitsetrenne annab ta nn tavakoertelegi.

15


Tänavu käisid Taavi ja Toomas Slovakkias Euroopa Liidu piiri valvamas.

Elust enesest Kord Paides patrullis olles sattus Taavi ühe purjuss seltskonna tegemisi uurima. ma. Kui nimesid kontrolliti, ütles es üks noormees oma nimeks meks „tennispall“. Taavi kuulis uulis aga, et mees ütles Denis Ball. Andmebaasist st kontrollides selgus, et sellenimelist isikut Ees-tis ei ela. Noormeess a toimetati kainenema ja kul kui „tennispall“ hommikul estus vabastati, oli selle imestus suur, et talle koostati protokoll e eest. Taavi valeandmete esitamise ise sai alles järgmisel päeval aru, kui id, mida noormees kolleegid talle selgitasid, tegelikult ütles. Aga muidu saab Taavi ikka asjadest kiiremini aru :)

Korrakaitsjad Slovakkia piiril Tutvudes Taavi-Toomase tandemiga, olen järjest enam veendunud, et need kaks on valmis katsetama ja kogemusi ammutama millest tahes. Näiteks käisid muidu läbi-lõhki korrakaitsjad piirivalvekogemusi omandamas. Kuu aega valvati Slovakkias Euroopa Liidu piiri. Taavi oli piiril Petrovce kordoni piirkonnas. Lähim Ukraina linn Užgorod oli umbes 1–2 km piirist ning pimedal ajal mägedes oli linna selgelt näha. Piir, mida patrullimas käidi, jooksis mägedes väga raskel maastikul, ja kui õhtul koju jõuti, olid mehed päris väsinud. Taavi seal viibitud ajal olid peamised piiririkkujad somaallased, kongolased ja armeenlased ning veel terve hulk teisi n-ö kahtlaste riikide kodanikke. Kahel päeval õnnestus Taavil ja Toomasel käia kohaliku koerteüksusega treeningul, kus vahetati infot erinevate treeningumeetodite kasutamise kohta. Taavi näitas, mida Toomas

16

suudab, ja vastutasuks nähti, milleks on võimelised teiste koerad. Üleüldist töötegemist iseloomustab Taavi sõnaga „ülejuhtimine“ ning lisab, et seal on asutuse ülesehitus tugevalt sõjaväeline. Kordonites kohapeal oli tehnikat päris palju, kuid põhiliselt sõideti autodega. Kui uuriti, miks ei kasutata tööks näiteks ATVsid või mootorrattaid, siis oli kohalike vastus ettearvatav – raske majandusliku seisu tõttu on bensiini limiit ning tuleb kasutada võimalikult vähe erinevaid sõiduriistu. Peale Taavi viibisid samas piirkonnas missioonil mehed Sloveeniast, Rumeeniast ja Tšehhist.

mingi superman. Temalgi on vahel ennast väga raske sundida, kuid kui kõik õnnestub, siis kaalub sellest saadav emotsioon üles kõik varem tekkinud mured ja unetud ööd. Kõige selle kõrvalt on Taavil aega ka eraeluks. Elukaaslast Lizannet kutsub ta naljatlevalt küljeluuks. Kui päFOTO: ERAKOGU

FOTO: ERAKOGU

RUBRIIK PERSOON

Vabal ajal kodus ja palliplatsil Sügisel näevad kõik soovijad teleekraani vahendusel, kuidas Taavi seriaalis „Patrull“ teledebüüdi teeb. Toomaski oli sinna planeeritud, kuid kahjuks olid neljajalgsel sõbral filmimise ajal käpad haiged ning võtetel ta osaleda ei saanud. Ega Taavigi pole

Taavi ja tema elukaaslane Lizanne


PERSOON RUBRIIK

FOTO: JAAN RÕÕMUS

Möödunud aastal valiti Taavi Politsei- ja Piirivalveameti parimaks korrakaitsjaks.

Möödunud aastal valiti Taavi Politsei- ja Piirivalveameti parimaks korrakaitsjaks.

FOTO: ERAKOGU

Vabal ajal mängib Taavi jalgpalliklubis FCF Järva-Jaani SK.

Kui Taavi 2006. aasta 1. juunil Paide politseijaoskonda tööle asus, teadsime kohe, et saime endale väga hea töötaja. Varem oli ta meil praktikal olnud ja jätnud endast mulje kui kiiresti õppivast ning tegusast noormehest. Ja see ei osutunudki lihtsalt muljeks. Tema puhul tuleb esile tõsta, et ta eristab väga hästi olulist mitteolulisest ning ei tegele nn punktide tagaajamisega, vaid prioriteetsete asjadega. Oma töös on Taavi põhjalik ja võtab enda lahendada kõige keerukamaid juhtumeid, mida nii mõnigi kolleeg esmapilgul lootusetult pimedateks asjadeks nimetab. Taavile pimedate meeldib tteha meeskonnatööd ning sageli on ta ise aktiivne eestvedaja. Teen Teenistuskoera väljaõpetamisel on raske leida niisugust pühendumist kui Taavil. Taav On päris tavaline, et kui Taavile tulevad külla sõbrad ja pannakse n grill üles, siis liitub Taavi ise seltskonnaga hiljem, sest enne on vaja veel koerale treening teha. Tulevikku silmas pidades võiks Taavist saada väga hea vä välijuht ja sealt edasi näiteks teenist nistuse vanem. Üks on aga kindel – väga hea koolitaja on ta juba praegu.

Üllar Kütt Paide politseijaoskonna juht

FOTO: JAAN RÕÕMUS

rin, millega elukaaslane tegeleb, ütleb Taavi napisõnaliselt, et Lizanne on naine nagu naine ikka. Rõõmustab veel sellegi üle, et sai õigel ajal ära nabida, muidu oleks raisku läinud. Rohkem mul tema puusaluu kohta midagi teada saada ei õnnestu. Oma vabadel päevadel askeldab

Teised Taavist

Taavi kodus. Majaomanikud teavad, et majas on kogu aeg midagi teha. Oma aja nõuavad aed, elumaja, kõrvalhooned ja mets. Taavi on aga selline inimene, et kui midagi ette võtab, siis peab selle kas või nui neljaks tehtud saama. Loomulikult teeb Taavi ka sporti.

Ta mängib jalgpalliklubis FCF JärvaJaani SK. Ei tea, kas võib paralleele tuua tema elukutsega, aga palliplatsilgi on tema peaülesanne kaitsta. Ei, väravavaht ta ei ole, aga mängib kaitsja kohal. Tema ülesanne ei ole ainult kaitsta, tema hoole alla on usaldatud ka meeskonna treenimine. Koos kohaliku vallavanemaga seda asja veetakse – Taavi hoolitseb mängijate oskuste eest, vallavanem tegeleb muude küsimustega. Klubi osaleb Eesti meistrivõistluste III liiga idatsoonis. Nagu Taavi tagasihoidlikult räägib, pidid nad igal aastal pusima selle eest, et liigasse püsima jääda. Et nad kindlasti sinna püsima jääksid, läheb Taavi oktoobris kaheks nädalaks Inglismaale end treeneritöös täiendama. Kõige selle kõrval jõuab ta olla abiks oma vanematele, sõpradele ning kogu suguvõsale. Taavi vist ikkagi on meie oma superman. Ta on mees, kes saab hakkama kõigi oma seitsme pluss ühe ametiga. Kristi Kais Lääne prefektuuri pressiesindaja

17


FOTO: REELIKA RIIMAND

INTERVJUU

„Minu laiem eesmärk on liikuda korrakaitse- ja migratsioonipoliitika läbimõeldud juhtimise poole, et suudaksime toimida targa riigina, hoida oma kodu korras ning valmistuda üleilmastumise ja euroopastumise võimalikeks muutusteks,“ ütleb Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Leif Kalev.

Leif Kalev:

peame toimima targa riigina

18


INTERVJUU

Esmamulje ei peta tavaliselt. Milline oli teie esmamulje PPAga kokku puutudes ning kas ja kuidas on see muutunud?

Oli varemgi teada, et PPA on Eesti mõistes erandlikult suur avaliku sektori organisatsioon. Samuti võis aimata, et ühisameti loomine kärbete tingimustes on olnud raske ja tööprotsesside stabiliseerumine veel jätkub. Esmamulje oli, et hiidametit püütakse rahulikult järjest paremini tööle panna. Samaaegu oli näha, et inimeste jaoks, kes juhtimisega vahetult seotud ei olnud, on kohati rasked olnud nii ühinemisega kaasnenud suured ümberkorraldused kui ka organisatsioonikultuuri muutus. See esmamulje on paika jäänud, aga juba on üsna palju täpsustunud. Välja on hakanud paistma mõni hea liider, hästi toimivad või arendamist vajavad töölõigud. Selgemaks on saanud, kuidas asekantslerina PPAga suhestuda. Kogu PPA tundmaõppimine alles jätkub ja võtab organisatsiooni suuruse tõttu veel tublisti aega. Millised on teie prioriteedid, mida soovite saavutada? Kas teie sihtide seas on ka politseinike ja piirivalvurite motivatsiooni tõstmine ning hea hariduse tagamine?

Minu kui asekantsleri keskne ülesanne on eest vedada oma valdkonna poliitika kujundamist ja õigusloomet. Valdkond on suur nagu PPAgi, põhilõigud on korrakaitse-, kriminaal-, kodakondsus-, migratsiooni- ja piirivalvepoliitika. Lähtekoht on tipptaseme poliitiline sisend ehk valitsuse tegevuskava ja ministri prioriteedid, samuti praktilised vajadused. Praegu on olulised teemad näiteks ennetus, vabatahtlikkus ja laiem sotsiaalpartnerlus, võitlus uimastite ja raske organiseeritud kuritegevusega ning väärteomenetluse lihtsustamine, kui vaid mõnda märkida. Laiem eesmärk on liikuda korrakaitse- ja migratsioonipoliitika läbimõeldud juhtimise poole, et suudaksime toimida targa riigina, hoida oma kodu korras ning valmistuda üleilmastumise ja euroopastumise võimalikeks muutusteks. Meil on ministriga ühine arusaam, et tulemusliku juhtimise eeldused on teaduspõhine lähenemine ja analüüsivõimekus. On oluline, et tegevusjoon oleks paigas strateegiliselt ja pikemas vaates. Lisaks püüan olla ühendusisik ameti ja ministeeriumi vahel. Paljusid PPA

ja ministeeriumi kokkupuutepunkte, nagu rahandus, juhtimisarvestus ja personal, juhib varade asekantsler, siseaudit allub ministrile, mõningad lõigud on veel muus alluvuses. Siin mul otsene pädevus puudub, ent mõistagi aitan võimaluse korral kaasa teabeliikumisele ja koostööle. PPA töötajate motivatsiooni tõstmine on tähtis, samuti hea haridus. Nagu eelnevast näha, on mul siin eeskätt toestav funktsioon. Loomulikult annan sisendi eelarveläbirääkimistesse, nii oli juba sel aastal. Kuidas meil läheb, selgub valitsuse ja Riigikogu otsustest. Teen endast oleneva, et PPA vajadused oleksid vastavate erialade hariduse kavandamise esmane alus. Üht tähtsat motivatsioonitegurit saan vahetumalt mõjutada: see on selgem poliitikastrateegiline ja õiguslik keskkond. See loob eeldused teadlikuks juhtimiseks ja sihistatud arenguks. Usun, et valdava osa PPA töötajate jaoks on meie riigi teenimine ka missioon. Kui teame, et see toimub mõistlikul viisil ning on suunatud Eesti tugevdamisele tuleviku vaates, suurendab see kindlasti rahulolu oma tööga. Kas politsei- ja piirivalvetöö on muutumas? Mis on selle ameti perspektiiv? Mida ütleksite neile, kes soovivad neid erialasid õppima minna või õpivad juba praegu?

Tulevikku pole võimalik täpselt ennustada, ent praeguse arengu põhjal on tõenäoline, et politsei- ja piirivalvetöö ning selle alusoskused lähenevad üksteisele. Piirivalvetöö ruumiline ulatus suureneb, kasvab teineteise toetamine eeskätt korrakaitsepolitseiga. Samal ajal areneb täpsema spetsialiseerumise vajadus põhitöö sees, hea näide on Põhja ühendpiirivalvekordoni loomine. Selle arengu loogiline tulemus on väga mitmekülgne spetsialist, kelle oskusi vaatavad paljud kadedusega. Võib tekkida küsimus, kui hästi suudame niisugust spetsialisti hiljem enda juures hoida, ent see pigem rõhutab hea hariduse väärtust. Õppimine on igal juhul õige valik, seda näitavad arvukad rahvusvahelised uuringud. Praegu võime öelda, et töö siseturvalisuses on ühelt poolt küllalt kindel, ometi pole tegu stagneeruva, vaid areneva ja seega uusi võimalusi pakkuva valdkonnaga.

Mis paradigmad on riigisektoris veel muutumas – tugiteenuste tsentraliseerimine, riigiametnike vähendamine jne? Tavatöötaja soovib teada, kas teda ootavad ees veel suuremad muutused või on raskem aeg siiski möödas.

Riigisektoris on lausa üllatavalt palju arengusuundi. Mõni näide: töö Eesti strateegilise planeerimise mudeli uuendamiseks, mõjude hindamise viimine uuele tasemele, uue avaliku teenistuse seaduse rakendamine, uue Euroopa Liidu finantsperspektiivi ettevalmistamine. Suure osa arengusuundade vahetu mõju on pigem ministeeriumi kui ameti tasemel ning tavatöötaja jaoks muudavad säärased muutused tegevuskeskkonda sageli mõistlikumaks. Milline on teie sõnum PPA töötajale, kes on muudatustest väsinud ja kel motivatsiooni napib?

Head ja halvad ajad kipuvad vaheldumisi käima. Kui viimastel aastatel on olnud raske, peab millalgi paremaks minema. Usun, et paljud ühinemisest tulenevad raskused on juba leevenenud või saavad vähegi mõistliku ja stabiilse arengu jätkumisel lähiaastatel ületatud. On loomulik, et nii tähtis ja suur organisatsioon nagu PPA muutub ühiskonna ning riigi vajaduste paremaks teenimiseks kogu aeg mõningal määral, ent loodetavasti on need kasvavalt evolutsioonilised muutused paremuse poole. Kivistunud organisatsioon tekitaks ju teist tüüpi frustratsiooni: ega muutuste võimatus ka motiveeriv poleks. Ei tohi muutuda dinosauruseks, nagu Raivo Küüt hiljuti tabavalt märkis. Mida ootate PPA organisatsioonilt, juhtkonnalt ja tavatöötajatelt?

Eeskätt seda, et igaüks teeks oma tööd pühendunult, konstruktiivselt ja tulemuslikult. Siis pole meie aeg selles organisatsioonis tühja läinud ja ehk sünnib midagi, mille üle hiljem saab uhkust tunda. Kui meeldivas ja mõistlikus töökeskkonnas toimime, sõltub palju meist endist, nagu ka panus Eesti riigi tugevusse. Nelli Pello Radari peatoimetaja Helin Vaher PPA pressiesindaja

19


MEISTRIKLASS

Parimaid kutseoskusi näitasid põhjakad 16. augustil lõppesid korrakaitsepolitsei XI kutsemeisterlikkuse võistlused, kus kolme võistluspäeva jooksul näitas parimaid kutseoskusi Põhja prefektuuri II meeskond koosseisus Kersti Kald, Kaisa Kajo, Kaupo Luur ja Steven Rehelem. Liiklusõnnetuse sündmuskohal andsid võistlejad esmaabi, misjärel tuli sündmuskohta mõõtes ja pildistades selline skeem koostada, mille alusel oleks hiljem võimalik sündmuskoht taastada.

20


MEISTRIKLASS

orrakaitsepolitsei kutsemeisterlikkuse võistluste esimene ala oli õigusaktide tundmine. Võistlusala vanemkohtuniku Siiri Parsi sõnul läks esimene etapp kenasti. „Peamiselt käsitlesid küsimused politsei ja piirivalve seadust, väärteomenetlust, liiklusseadust ja karistusseadustikku,“ ütles ta. Tema väitel on küsimuste väljamõtlemine igal aastal järjest raskem, kuna korduvaid küsimusi ei kasutata. „Seekordne n-ö trikiküsimus oli veel mitte kehtiva korrakaitseseaduse kohta. Kuna test käib kehtivate seaduste alusel, siis kontrollisime natuke osalejate tähelepanelikkust,“ rääkis Pars. Võitjavõistkond hindas seekordseid küsimusi päris heaks. „Kõige lihtsam oli politseiniku seadusliku korralduse andmist käsitlev küsimus. Kõik ülejäänud olid keerulised,“ naerab üks võitjavõistkonna liikmeid Jelena Simonova. Meeskonna hinnangul on õigusaktide testis kõige keerulisem see, et õigeid vastusevariante on mitu. Siis tuleb nuputada omajagu. Üksikarvestuses võitis Kaisa Kajo Põhja prefektuuri II meeskonnast, kes sai alavõidu ka üle-eelmisel aastal. Võistluste teisel päeval toimus kolm ala: vigursõit jalgrattal, patrullmarsruut erinevate ülesannetega ning tähelepanelikkuse ülesanne. Jalgratta vigursõit võttis paljudel käe või jala värisema. Rada nõudis täpsust, kiirust ja head tasakaalu, mida kontrolliti takistusest üle, alt ning kõrvalt sõitmise ajal. Koonuste, klotside ja punaste nooltega tähistatud raja sõitis ala parim Mihhail Denissov vigadeta läbi ajaga 1.50. Kontrollajaks oli antud märksa rohkem, 4 minutit. Puhtalt tegi raja läbi kolm inimest. Ülejäänutele lisandus lõppajale jala mahapaneku, märgistuse riivamise või muu eksimuse eest lisasekundeid. Võistkondlikus arvestuses olid parimad Lõuna I politseinikud.

K

Viimasel võistluspäeval tuli kombineeritud teatevõistlusel läbida takistusi täis rada. Fotol Põhja prefektuuri II meeskond, kes tuli võistluste üldvõitjaks.

Välismaalaste kontrollimise põhimõtted kulusid ära kahtlast sõidukit kontrollides. Sõiduki reisijad pakkusid inimestele saagi müüa.

Kurvi raadius tõi boonuspunkte Kui kogu võistkond oli vigursõidu läbinud, suunduti patrullmarsruudile, kuhu jäi neli sündmust. Liiklusõnnetuse sündmuskohal olid kokku põrganud sõiduauto ja motoroller. Esmalt pidid võistlejad vigastada saanud rollerijuhile esmaabi andma ning šokis autojuhti toibutama. Seejärel tuli õnnetuse sündmuskohast mõõtes ja pildistades niisu-

21


MEISTRIKLASS

Korrakaitse kutsevõistluste kolm parimat võistkonda: vasakult Põhja I, Põhja II ja Lõuna I võistkond

Patrullmarsruudi teises punktis ootas lõbus kolmeliikmeline seltskond, kes alkoholi tarvitades lärmakat grillipidu pidas.

gune skeem koostada, mille alusel oleks hiljem võimalik sündmuskoht taastada. Ala vanemkohtunik Riho Tänak ütles, et osalejate tase oli keskmine ning oli näha, et iga päev ametnikud liiklusõnnetustega ei tegele. Siiski sai välja jagada boonuspunkte näiteks juhul, kui osalejad taipasid mõõta ka õnnetuspaigal oleva kurvi raadiuse. Esmaabi andsid kõige paremini Ida I liikmed. Liiklusõnnetuse vormistamisel sai parima tulemuse Lääne I. Patrullmarsruudi teises punktis ootas lõbus kolmeliikmeline seltskond, kes alkoholi tarvitades lärmakat grillipidu pidas. Esialgse info kohaselt oli üks seltskonnast alaealine. Siin pidid osalejad pidutsejate isikud kindlaks tegema ja olukorra lahendama. Halvaendelise märgina oli lõkkeplatsil pakk, millesse oli löödud suur kirves, kinžalli meenutav võsakiin ning tsiviilkäibes keelatud tääk. Platsiäärsele männipuule oli toetatud ka jahirelv. Hiljem tuli toimunu kohta korrektne ettekanne vormistada. Kõige tublim oli kokkuvõttes Põhja II võistkond.

I want lawyer „EU law. I want lawyer.“ Nii teatab patrullmarsruudi kolmanda punkti

22


MEISTRIKLASS

klient. Politseile on teatatud kahtlasest sõidukist, mille reisijad on inimestele saagi müüa pakkunud. Välismaa numbritega Škodast ronib välja kolmeliikmeline seltskond, kellest osal on dokumendid korras, kuid teiste kohta leidub Schengeni infosüsteemis mõndagi. Siingi tuleb mängu panna kõik igapäevased oskused, lisaks tunda välismaalaste kontrollimise põhimõtteid. Siin oli parim Põhja I meeskond. Ennetusvaldkonna ülesandes said kokku pisikese kohaliku omavalitsuse närvilised ühistuelanikud, noortekeskuse juhataja, haridus- ja sotsiaalnõunik ning osalejate valitud tegelane, näiteks käestläinud alaealise ema, laps ise või lastekaitsetöötaja, kellega politseinikud ümarlauas kohtusid. Toimus tõsine ja emotsiooniderohke arutelu, mille lõpptulemus oli ideaalvariandis kõiki osalisi rahuldav lahendus. Pille Luiga oli selle ala vanemkohtunik ning kehastus ka ise ümarlaua liikmeks. Tema sõnul võib näida, et ala on keeruline hinnata, kuid tegelikult vaadatakse väga kindlaid asju. „Põhiline on, et kõik osalised kuulataks ära, politseinikud suudaksid vestlust juhtida ning hoida seda lahendustekesksena. Ka stsenaarium on meil üsna täpselt paigas, mistõttu peaks kõik võistlejad võrdses koguses emotsioonidega hakkama saama,“ rääkis ta. Kõige osavamalt

Võistluste lõppjärjestus 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11.

Põhja II Lõuna I Põhja I KKPO Lääne I Lõuna II Lääne II Ida I Ida II Leedu Läti

tulid keerulisest vestlusringist läbi Põhja II võistkonna liikmed. Päeva viimane ala oli tähelepanelikkuse test, kus küsiti päeva jooksul nähtu, tehtu ja kuuldu kohta. Pikale päevale vaatamata oli teravuse kõige paremini säilitanud Põhja II võistkond.

Edu tõi läbimõeldud strateegia Kolmas võistluspäev tähendas meeskondadele viimast pingutust: kombineeritud teatevõistlusel tuli läbida takistusi täis rada. Rajal tuli joosta mitu korda slaalomit nii torbikute, lipumastide kui ka autode vahel, läbi teha tõkkejooks, transportida mitukümmend

kilo kaaluvat nukku ning tulistada lasketiirus märki. Kui lasud tehtud, suunduti tuldud teed mööda tagasi, läbides samad takistused, mis jäid ennegi teele. Paraku oli tagasitee enamikule meeskondadest suurem katsumus kui raja esimene pool: rammestus oli hakanud selleks ajaks võimust võtma. Et rada tegelikult keeruline ei olnud, möönsid teiste seas naised nii Lääne I kui ka Lääne II võistkonnast. „Füüsiliselt ei olnud raske, aga minul tõmbas jalad kinni. Kui oleks enne natuke soojendust teinud, oleks paremini läinud,“ leidis Serle Lindre Lääne I võistkonnast. Kombineeritud teatevõistluses kolmandaks tulnud, kuid üldarvestuses võitnud Põhja II arvates tõi neile viimasel alal edu eelkõige hästi läbi mõeldud strateegia. „Leppisime niimoodi kokku, et võtame alguse rahulikult, ei jookseks ennast kohe kinni ja siis lõpus pingutame nii palju, kui torust tuleb,“ rääkis Steven Rehelem. Oma meeskonna tähtsaks trumbiks pidas ta asjaolu, et kõik rühmaliikmed olid võimetelt võrdsed ning meeskonnatöö sujus. Tuuli Annama PPA pressiesindaja Liisa Suba PPA kommunikatsioonibüroo praktikant

Vana rasva pealt häid tulemusi ei saavuta Oleme aasta-aastalt proovinud seda jõukatsumist muuta üha elulähedasemaks. Paljudel aladel mängitakse võistlejatele ette realistlik situatsioon, millega nad tavaelus kokku puutuda võivad, ning siis hinnatakse kokkulepitud kriteeriumide alusel iga võistkonna sooritust. Peab tunnistama, et säärane hindamine on kohtunikele üsna keerukas, kuid kõigega tuldi hästi toime ja meil ei tulnud lahendada ühtegi protesti. Kuna oleme püüdnud igal aastal võistlusesse lisada uusi elemente, siis olid paljud situatsioonid uued ka võistlejatele endile, mis tähendab, et vana rasva pealt häid tulemusi ei saavuta. Mulle tundus, et nii mõnelgi alal pakkus tegevus kohtunikele ja näitlejatele sama suurt või suurematki naudingut kui võistlejatele endile. Oma rollidesse elati sügavalt sisse ja hoolimata karmist jõukatsumisest oli pärast võistlejate lahkumist kohtunike seas kuulda elavat arutelu situatsiooni

ning rollimängu koomilisuse üle. Meie elukutse on pingeline, kuid pisuke huumor sobival hetkel on paljusid meist aidanud raskustest üle saada ning see ei puudunud ka võistlusolukordades. Tulemusi vaadates olid võistkonnad sel aastal oluliselt tasavägisemad ja pinge püsis kuni viimase võistlusalani. Au tuleb anda ka meie kolleegidele Lätist ning Leedust, kes enda jaoks tavapärasest hoopis erinevas tegevus- ja keelekeskkonnas suutsid paljudel aladel meie tiimidele tõsist konkurentsi pakkuda. Kokku võttes võib võistlustega rahule jääda. Ka järgmiseks aastaks püüame teha uuendusi. Kõigi ettepanekud ning ideed on teretulnud.

Joosep Kaasik PPA korrakaitsepolitseiosakonna koordinatsioonitalituse juht, võistluste peakohtunik

23


VÕTI

FOTO: SHUTTERSTOCK

Noorte Möödunud suvel alustas neli noort meest taskuraha teenimiseks kanepiäri. Noored kauplesid narkootikumidega Tallinnas Kopli tänava kandis, Mustamäel ja Nõmmel ning isegi avalikes parkides ja lastekodu väravas. itali (20), Nikolai (22), Pavel (21) ja Sergei (23) on peamiselt kesk- või põhiharidusega vene keelt kõnelevad lastekodust tulnud noored. Koolis ega tööl nad ei käi. Elukutselt on nad diilerid. Kamba pealik ja varustaja on Nikolai, kogemustega kanepiäritseja, kes paaril korral nädalas oma suurkliente varustab ning teenitud eurod kortsutatult taskusse pistab. Kraami hoiab ta erinevates peidikutes, peamiselt aga Tallinnas Akadeemia teel asuvas garaažis BMW pakiruumis. Vitali, Pavel ja Sergei hoiavad kanepit lisaks elukohale erinevates peidukohtades Tehnikaülikooli lähedal pargis. Kliente jätkub igaks päevaks. Äri õitseb. Nii oli see vähemalt aasta tagasi suvel ja sügisel, enne seda, kui Põhja prefektuuri politseinikud suve esimesel poolel alguse saanud ärile lõpu tegid. „Jälgisime poisse juba ammu. Liigse tähelepanu vältimiseks palusin kolleegil, Lõuna jaoskonna välijuhil Tarmo Poolal veidi taustatööd teha. Tänu tema kaasabile saime poiste isikud kindlaks teha. Edasine oli juba pidev jälitustöö. Meil oli vaja kätte saada varustaja Nikolai,“ teeb loosse sissejuhatuse Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juhtivuurija Margo Kivila. Nikolai on politseile vana tut-

V

24


VÕTI

e meeste kanepiäri tav, ka aasta varem oli teda karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest.

Kanep levib aina nooremate seas Kõik sai alguse mullu suvel, kui Nõmme lastekodu kasvandikud endale taskuraha teenimiseks kanepit hankisid ning seda edasi müüsid. Sergei ja Pavel tegutsesid peamiselt koos, Vitali kord mestis, kord üksi. Nikolai kohtus oma partneritega mitmel korral nädalas ning andis ainet edasi umbes 10 grammi kaupa. Pavel, Sergei ja Vitali müüsid narkootikume peamiselt Kopli tänava kandis, Kaja kultuurikeskuse juures pargis ning Mustamäe ja Nõmme piirkonnas. Uurijatele üllatuseks

Poiste klientide sekka sattus erineva tausta ja vanusega noori, teiste seas alaealisigi. selgus, et poisid tegid tehinguid ka Nõmmel asunud lastekodu väravas. Seda teadsid lastekodu töötajadki, kes nägid küll asjas probleemi, kuid ette võtta ei osanud midagi. Kõik poisid on lastekodu taustaga. Kas katkine perekonnaelu, vähene eeskuju, vale seltskond? „Ma ei tahaks väita, et ainult vanemate hoolitsuseta lastest kasvavad pätid ja sulid, kuid usun, et kindla toe ning piisava tähe-

lepanuta noorel on kergem sattuda õigelt teelt kõrvale, seadusega pahuksisse,“ otsib Kivila noormeeste tegevusele küll selgitust, ent mitte õigustust. Poiste klientide sekka sattus erineva tausta ja vanusega noori, teiste seas alaealisigi. Kauba üleandmine käis väga lihtsalt ja kiiresti: väike tervitus, kiire pilkude vahetus, kott ühele ja raha teisele pihku. Ei midagi kahtlast, ei midagi imelikku ega tähelepanuväärset. Margo Kivila sõnul ei ole selles midagi enneolematut, et suurel osal

Nikolai kinnipidamisel mullu novembris võtsid Põhja prefektuuri politseinikud kahtlusaluselt hulgaliselt minigrip-kotte ja suures koguses kanepit (139 grammi).

FOTO: PÕHJA PREFEKTUURI NARKOKURITEGUDE TALITUS

25


VÕTI

kanepi tarvitajatel ei ole veel valimisõigustki. „See, et kanepi tarvitamine ja keelatud aine käitlemine on probleem, on iseasi, suuremat muret valmistab aga selle laialdane kasutamine noorte seas, kes ei pruugi adekvaatselt mõista selle hukutavat mõju ühelt poolt nende taustale, teiselt poolt tervisele. Siin ei saa kahjuks politsei midagi suurt ära teha, meie tegeleme ju siiski valdavalt tagajärgedega.“

Politsei konfiskeeris üle 8000 euro Terve suvi ja pool sügist tagantjärele õnnestus poistel Tallinna erinevates kohtades kanepisõltlasi toita. Oktoobris, pärast jälgimist ja õige aja äraootamist nabiti kinni Sergei ja Pavel, kuu hiljem peakala Nikolai ning päev edasi Vitali. „Ega poisid ei olnud rumalad. Nad olid korralikult püüdnud asitõendeid varjata. Osa kanepist leidsime esimeselt kahelt kotikestes, mis olid haaknõeladega riiete vahele kinnitatud, kokku 4,14 grammi. 63,3 grammi kanepit võtsime ära nende ühisest elukohast Uus-Maleva tänaval,“ meenutab Kivila. 17. aprillil mõistis Harju Maakohus Sergeile kolmeaastase vangistuse. Kuna ta pani toime kriminaalkuriteo katseajal, tuli Sergeil jääda trellide taha, kus ta pärast kinnipidamist alates eelmise aasta 19. oktoobrist istub. Kuna Pavelil ei olnud kehtivaid karistusi, oli kohtunik 20aastase noormehega leebem. Temal tuleb nüüd kolme aasta katseaja jooksul, millest üks on varsti juba möödas, rangelt seadusi järgida ning pahandustest hoiduda, et mitte sattuda vanglasse. Kui oktoobri lõpus olid Sergei ja Pavel tänavatelt kõrvaldatud, siis nõudis Nikolai vahelevõtmine uurijatelt pisut rohkem aega, kannatust ning jälgimist. Novembri keskpaigas see siiski õnnestus. „Tuli arvestada seda, et Nikolai on küllaltki ettevaatlik, kogemustega narkodiiler, kes iga oma käigu ette mõtleb. Me ei saanud riskida sellega, et ta meid üle mängib ja asitõenditeni ei vii. Loomulikult eitas ta alguses kõike, viskas haarangul

26

Kanep Kanep on enam tarvitatav narkootiline aine eeskätt noorte ja aina rohkem ka alaealiste seas. Üks gramm kanepit maksab tänaval umbes 20 eurot, suures koguses kokkuostmise korral on selle hind märksa odavam. Spetsialistide hinnangul saab 7,5 grammist ainest narkojoobe kuni 10 inimest. Loos kirjeldatud juhtumiga sarnaseid menetleb Põhja prefektuur aastas kolm– neli.

isegi aine laiali, kuid meil oli ju kõik lindi peal. Tema lollimängimisest ei olnud kasu,“ kirjeldab olukorda uurija Kivila.

Kodutöö oli tehtud Keerulise jälitustöö tulemusena pidas politsei Nikolai kinni 14. novembril, kui ta väljus oma garaažist järjekordse tellitud kogusega, mille pidi kliendile üle andma. Kinnipidamise hetkel üritas Nikolai põgeneda ning viskas ära kaasas olnud aine ja võtmed, et varjata garaaži ning oma elamist. „Kuna meil oli kodutöö hästi tehtud ning hoolimata pimedast sügisõhtust leidsime maast üles ka võtmed ja aine, oli Nikolaiga asi ühel pool. Meil oli tema vastu piisavalt palju tõendeid, et tema vahistamist taotleda.“ Politsei konfiskeeris Nikolailt umbes 8300 eurot sularaha ning võttis ära temaga ühes olnud 15 grammi ja ülejäänud 139 grammi, mis oli peidetud Akadeemia tee garaažiboksis seisnud sõiduauto BMW pakiruumi. Kohus karistas meest nelja-aastase ja neljakuise vanglakaristusega. Lisaks

Rae vallas avastati kanepipõld Selle augusti esimestel päevadel teatas möödakäija Põhja prefektuuri narkokuritegude talitusele kanepipõllust. Vihjet uurima läinud politseinikud pidasid kinni Tallinna külje all põllul askeldanud 31aastase Rauno. Mehe elamise läbiotsimisel avastasid uurijad erinevaid kanepi kasvatamisele viitavaid esemeid. 297 taimega põld oli saaki kandnud juba mõnda aega, millest andsid tunnistust taimede erinevad kasvupikkused. Ilmselgelt ei kasvatanud ka varem kriminaalkorras karistatud Rauno kanepit enda tarbeks, vaid müügiks. Kui palju oli narkootilist ainet juba müüki läinud, selgitab uurimine.

tuleb nii temal kui ka ülejäänud süüdimõistetutel kanda riigikassasse kohtukulud. Praegu on Vitali ja Pavel vabad mehed. Kuigi mõlemad kannavad veel veidi üle kahe aasta tingimisi karistust, ei ole politseil nendega kokkupuuteid olnud. „Kui ma ei eksi, siis töötab ja õpib Pavel Pärnumaal. Loodetavasti ei pöördu poisid enam käidud teele tagasi,“ on Margo Kivila lootusrikas. Helen Uldrich Põhja prefektuuri pressiesindaja


TÖÖVAHEND

Lõuna kriminalistid ja nende uus buss Helene

Krimilabor ratastel − FOTOD: AIMAR ALLANDI, KERLY PEITEL, LÕUNA PREFEKTUURI KRIMINALISTIKATALITUS

kiuteibist kirveni Aasta alguses said kriminalistid enda kasutusse tehaselõhnalised neljarattalised iludused – uued kriminalistikabussid. Radar uuris, milliseid töövahendeid spetsiaalselt kriminalistide tööks kohandatud buss endas peidab. õuna prefektuuri peamaja parklas sissekäigule kõige lähemal peesitab kriminalistikabuss Helene. Kõige uhkemale liiklusvahendile politseiparklas on õigustatult antud koht esireas – ta pole vaid väliselt silmapaitav, tal on ka suur sisu. Lõuna prefektuuri kriminalistid Alari ja Toivo avavad lahkelt bussiuksed ning ei pea paljuks kohvreid ning sahtleid täis sõidukit seinast seinani ja laest põrandani üksipulgi esitleda. Kõrvaltvaatajale võib jääda ekslikult mulje, et ons kriminalistidel tõepoolest ühe sündmuskoha uurimiseks sedavõrd palju vahendeid tarvis? Teadagi, filmides tehakse ju kohapealne töö enamasti üksnes pintsli ja pulbriga

L

ning edasised toimingud mööduvad juba laboriseinte vahel. Aga ega ses bussis midagi ülearu ole. Lausa piinliku pedantsusega riiulitesse sätitud sahtlid ja kohvrid peidavad endas hoolikalt pakitud esemeid kiuteibist kirveni ning prožektoritest proovitopsikuteni. Kusjuures bussi on pakitud ainult osa kriminalistide töövahenditest. Nii mõnigi ese, mida töös pisut harvemini kasutatakse, on hoiul politseimajas, kust need vajaduse korral bussi tõstetakse.

Buss on kohal suurematel sündmuskohtadel Kui kriminalistikabuss tehasest prefektuuri õuele jõudis, oli sellele paigal-

datud sireen, vilkurid ja välivalgusti. Kriminalistide tööspetsiifikat arvestades on bussi külge paigaldatud redel, mida mööda saab bussi katusele ronida. Seda on vaja puhkudeks, kui on tarvis maapinnast kõrgemal olles mõne kuriteopaiga olustikku fotografeerida. Peale selle on bussil olemas sisseehitatud varjualune, mille all saavad kriminalistid ilmaoludest segamata tööd teha. Bussi sisse on paigutatud menetluslaud, kus paberitööd teha, ning tagumisse otsa ehitatud riiulid, kuhu kriminalistid oma töövahendeid sättida saavad. Lõuna kriminalistide sõnul kasutatakse kriminalistikabussi suurematel sündmuskohtadel. Politseitöö mõttes tähendab see enamasti kuriteopaika, kus on tarvis uurida palju erinevaid jälgi mitme vahendi abil. Seevastu näiteks sissemurdmise korral, kus jälgede võtmiseks piisab vähematest vahenditest, haaratakse näppu kohver, kus on kõik tarvilik sees. Alari ja Toivo on igati päri, et uus kriminalistikabuss on eriline ja hea töövahend, kuid näiteks kirve, kiuteibi ja keemiakohvri kõrval tegevat selle bussi ennekõike eriliseks need inimesed, kes seda töö asjus kasutavad. Uued kriminalistikabussid saabusid Politsei- ja Piirivalveametisse sel kevadel ning Lõuna prefektuuri kõrval on neljarattalised iludused kasutusel kõigis prefektuurides. Kerly Peitel Lõuna prefektuuri pressiesindaja

27


TÖÖVAHEND ÖÖ ÖVAHEND

VARJUALUNE: Bussi küljelt saab avada varikatuse, et kehvema ilma korral oleks kriminalistidel koht, kus tõenditega töötada.

TÖÖRIISTAKOMPLEKT: Mõnele sündmuskohale ligipääsuks või kuriteojälgede kättesaamiseks on teinekord tarvis kasutada erinevaid tööriistu. Seepärast kuuluvad kriminalistide töövarustuse hulka ka tungraud, ketassaag, kirves, saed ja muud abivahendid.

ASTMEPLAADID: Et sündmuskohal olevaid jälgi mitte rikkuda, laotatakse maha astmeplaadid, mida mööda kriminaalpolitseinikud sündmuskohal liiguvad.

28

KUI SILM EI SELETA: Jälgi, mida teinekord silmaga nähagi ei ole, tuvastatakse elektrostaatilise tõmmisseadme abil. Protseduur näeb ette, et jäljele asetatakse DLK-kile. Hoides ühes käes elektroodi, liigutakse piki kile pinda ning teises käes oleva rullikuga surutakse välja kile ja pinna vahele jäänud õhk. Seejärel saadetakse jäljelt eemaldatud kile juba analüüsida.


TÖÖVAHEND

ILMA MILLETA EI SAA: Põhilised töövahendid on fotoaparaat, taskulamp, kohver erinevate pulbritega, DNA võtmise tikud ja karbid, kuhu DNA-d koguda.

JÄLJED: Erinevatelt pindadelt jälgede võtmiseks kasutatakse fluorestseerivaid värvipulbreid. Jalatsijälgede võtmiseks tarvitatakse peale teibi ka DLK-kilet, väävlit ning kipsi. Kiudusid kogutakse spetsiaalsele teibile ning suurematel pindadel kasutatakse tolmuimejat, mille tarbeks on bussis olemas peotäis vajalikke kogumisfiltreid. SÜNDMUSKOHA NUMBRIKOMPLEKT: Sündmuskohal tähistatakse kuriteojäljed ja asitõendid vastavate numbrimärkidega.

SAAGU VALGUS: Prožektoreid jagub kriminalistide varustuse hulgas nii suuri kui ka pisut väiksemaid.

NN KEEMIAKOHVER: Jälgi saab otsida kahel viisil. Füüsiline meetod hõlmab valdavalt pintsli ja pulbriga jälgede tuvastamist. Keemiline meetod tähendab jälgede tuvastamist erinevate keemiliste ainetega. Viimaseks puhuks on kriminalistidel töös kasutada eraldi keemiakohver vajaminevate ainetega. Näiteks leidub nn keemiakohvris verekahtlaseid jälgi esiletoov komplekt, mis koosneb verekahtlase aine kinnitist ja kontrastainest Amido Black ning märjal pinnal jälgede tuvastamiseks kasutatavast pihustivärvist.

KOHVRID-SAHTLID: Hulk kriminalistide tööks vajalikke vahendeid on bussis komplekteeritud kohvritesse ja sahtlitesse, et vajaduse korral leitaks kiiresti üles asitõendite pakkevahendid: teibid, käärid, paber- ja kilekotid ning muud esemed. Eraldi on olemas põlevvedeliku asitõendite pakkevahendid, et kogutud materjal õhukindlalt püsiks. Bussis on kohver ka jalatsijälgede fikseerimiseks mõeldud kipsi- ja väävlivalu vahenditega, lisaks joodikohver. DNA proovide kogumise sahtlist leiab DNA-tikke, karpe ja eri suurustes proovide kogumise topse. Sahtlis hoitakse sõrmejälgede esiletoomise pulbreid. Kriminalistide eririietus, maskid, kindad, kaitseprillid ja muu seesugune varustus on niisamuti komplekteeritud eraldi.

29


ÕPPUS

FOTOD: NELLI PELLO

Tallinna lahel päästeti elusid 15. augustil korraldas Politsei- ja Piirivalveamet Tallinnas ning Tallinna lahel merepäästeõppuse „Big Boat 2012“, kus harjutati otsingu- ja päästetöid merel ning kannatanute päästmist reisilaevalt. Õppusele olid kaasatud ka Soome ja Vene Föderatsiooni piirivalvelaevad ning -kopterid. ppuse stsenaariumi kohaselt puhkes Tallinna lahel sõitval reisilaeval tulekahju. Laeva kapten andis eetrisse hädaabiteate ning hakkas reisijaid päästepaatidesse evakueerima. PPA mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskus (JRCC) alustas seejärel ulatuslikku otsingu- ning päästeoperatsiooni, kuhu kaasati ka rahvusvahelist abi. PPA kriisireguleerimise büroo juhi Marti Magnuse sõnul oli õppuse puhul kõige tähtsam, et meie ametnikud said praktilise kogemuse, kuidas nii mastaapne merepäästeoperatsioon välja näeb ning kuidas seda lahendada. Õppusel harjutati eelkõige hädapäraseid koordineerimis- ja juhtimistegevusi, kuid reaalne olukord on Magnuse väitel mitu korda pingelisem

Õ

30

ja ajaline press veelgi suurem. Ühe kitsaskohana tõi õppuse juht esile erinevate rollitäitjate vahelise koostöö, mida on vaja rohkem harjutada. Sama lugu on info liikumisega. „Omavaheline kommunikatsioon on võtmeküsimus,“ ütles Magnus. „Operatsiooni juht peab andma reageerijatele väga selged ja üheselt arusaadavad korraldused ning ka tagasisidet. Operatsioonil peab tekkima selge juhtimisstruktuur ja ressurssidest ning tegevustest peab olema selge ülevaade.“ Suurõppusel harjutati esimest korda augusti alguses alustanud PPA vastutava ametniku rolli, kelle ülesanne on koordineerida tegevusi strateegilisel tasandil. „Esimene kogemus näitas, et vastutava ametniku roll strateegilise tasandi juhtimiseks saab toimida efek-

tiivselt siis, kui toimib operatiivse ja strateegilise tasandi vaheline süsteemne infovahetus ja rollide jaotus. Vastutav ametnik võiks võtta veelgi suurema rolli operatiivtasandi toetamiseks ning sellega kergendada operatiivtasandi koormust,“ selgitas Magnus.

Kiidusõnad õhukoordineerijaile Väga head tagasisidet andsid õppusel osalenud õhukoordineerijate kohta, kes planeerisid nelja kopteri liiklust sündmuskohal. „Õhukoordineerijat vajatakse siis, kui sündmusele on kaasatud kolm või enam õhusõidukit või kui nähtavus on halb,“ selgitas lennusalga juht Kalmer Sütt. Õhukoordineerija oli õppusel lennusalga lennu-


ÕPPUS

Tallinki meeskonnaliikmed transportimas kannatanuid kopteritekile

Õppusel osalesid Eesti, Soome ja Vene piirivalve kopterid, kes päästsid võrdlemisi lühikese ajaga laevalt ligi 40 inimest.

kite eskadrilli juhtivoperaator-vaatleja Priit Pajusaar ning tema abi ülesandeid täitis JRCC Tallinna juhtivkoordineerija Janar Müür, kes on mõlemad läbinud asjaomased koolitused. Õppust hindasid mõlemad väga heaks proovikiviks ja jäid saadud kogemusega väga rahule. Õhukoordineerijate ladus tegutsemine jäi silma nii õppusel osalenud õhusõidukite meeskondadele, Search and Rescue Mission Coordinator (SMC) meeskonnale kui ka õppuse korraldajatele. „Soome, Rootsi ja Taani arendavad koolituste ning õppustega väga hoogsalt õhukoordineerija tegevusi. Tänu õppusele „Big Boat 2012“ hakkab välja joonistuma ka Eesti jaoks mõistlik skeem, kuidas võimaliku õnnetuse puhul õhukoordineerijat kasutada,“ ütles Sütt. Merepäästesündmusel mängib olulist rolli prefektuuri operatiivjuht, kes peab tagama kõik, mida päästetu kaldal vajab – esmaabi, haiglasse toimetamise, söögi-joogi jne. Nõnda oli see ka õppusel. Põhja prefektuuri kriisireguleerimisteenistuse kriisireguleerija

Elutruu grimm sai enne õppuse algust viimase lihvi.

Kopteriga saabunud meditsiinitöötajad andsid vigastatuile esmaabi.

31


ÕPPUS

Lisaks rahvusvahelistele kopteritele lõid õppusel kaasa Vene Föderatsiooni kaks laeva ja Soome piirivalve laev.

Strateegiline tasand peab vaatama suurt pilti

Reisijad evakueeriti päästepaatidesse.

Marko Ildi sõnul sai operatiivjuht oma ülesannetega hakkama, kuid väiksemaid vigu oli. Näiteks oleks laevareisijate nimekirja saanud PPA-siseselt. „Operatiivjuhi tasemel võiks see teadmine juba olemas olla,“ märkis Ild. Mõni vajakajäämine oli ka taktikalisel tasandil, täpsemalt kolmel kaldaala sündmuskohal, kus tegevusi juhtisid välijuhid. „Hindajad on nimetanud asjaolu, et kolmest kaldaala punktist toimis vaid ühes sündmuskoha politseiniku roll väga hästi. Kahes ülejäänud punktis ei saanud sündmuskoha politseinik oma rollist aru. Selle asemel, et delegeerida operatiivjuhi antud ülesandeid, üritas sündmuskoha politseinik need ülesanded ise täita,“ selgitas Ild. Miinusena tõi ta taktikalise tasandi puhul esile ka asjaolu, et hoolimata politsei vastutusalas olevast sündmusest ei taha politsei päästelt juhtimist üle võtta, andmata aru, et sündmuse eest vastutab PPA.

Ülesanded on saanud selgemaks Suure panuse õppusesse andis Tallink, kes on selliseid harjutusi varemgi tei-

32

Analoogse mastaabiga sündmuse korral hakkab loomulikult tööle ka sündmuse lahendamise strateegiline tasand, mis koordineerib strateegilisest staabist ühes koostööpartneritega sündmuse lahendamist strateegilisel tasandil. Strateegilise staabi tööd juhib PPA vastutav politseiametnik, kes täidab ühtlasi rahvusvaheliste merepäästealaste regulatsioonide alusel Incident Commanderi funktsiooni. Kui sündmuse lahendamist juhib vahetult operatiivne tasand, peab strateegiline tasand vaatama suuremat pilti, koguma ja analüüsima sündmuse lahendamisega seotud infot (sh kasutades PPA reaalajas toimivat veebipõhist kronoloogia ehk blogi keskkonda), koordineerima vajaduse korral ressursside kaasamist sündmusele üleriigiliselt ja rahvusvaheliselt, kooskõlastama üleriigiliselt sündmuse lahendamisele kaasatud asutuste ning isikute koostööd ja tööjaotust, korraldama sündmuse lahendamise logistilist tuge ning väga olulise ülesandena toetama taktikalist ja operatiivset tasandit meediasuhtluses. Lisaks langeb strateegilise tasandi vastutusvaldkonda ka reisijate nimekirjaga tegelemine, mille peamine eesmärk on teavitada reisijate lähedasi ja avalikkust sellest, kui paljud reisijatest on päästetud, kuhu nad on viidud (haiglaravil, lastud koju jne) ning kui palju inimesi on vaja veel päästa.

Priit Saar PPA korrakaitsepolitseiosakonna kriisireguleerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik

nud. Tallinki tehnika- ja ohutusjuht Tanel Hinno tundis heameelt, et ühisõppustest on saamas iga-aastane tava. „Õppuste vältel harjutatavast on meile võrdselt oluline nii meie meeskonnasiseste võimete ja oskuste proovilepanek kui ka koostöö ning sünergia leidmine välispartneritega,“ ütles Hinno. „Kriitiliselt suhtume korduvatesse küsimustesse, sest tundub, et mõningad juba varasemate õppuste ajal leitud kitsaskohad on jäänud endiselt õhku rippuma. Seega näeks meeleldi, et ka pärast õppust tehtavad kokkuvõtted ning nendest lähtuvad sammud oleksid konkreetsemad ja tegusamad.“ Positiivse arenguna tõi Hinno esile toimiva päästerutiini, mis on merepääste nappide ressursside juures väga oluline. „Ülesanded on saanud palju selgemaks ning koostöö ladusamaks. Edaspidi võiksime vaeva näha, et koostöö oleks paremini liigendatud ning info liiguks,“ tõdes ta. Õppuse juht Marti Magnus tunnistas, et kokku võttes läks õppus korda. „Seadsime endale väga suure eesmärgi ja julgen öelda, et saime sellega hakka-


ÕPPUS

Vabatahtlikud andsid väärtuslikku tagasisidet Õppusel osales kokku ligi 135 vabatahtlikku rollimängijat (esindatud olid nii Kaitseliit, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste, Punane Rist, Päästeamet kui ka eraisikuid). Nii suurt arvu reaalsetest inimestest kannatanuid pole merepäästeõppustes seni veel kasutatud ning see oli omakorda päris suur katsumus ka korraldajatele. Samas andsid kannatanuid imiteerinud inimesed õppusele realistlikuma fooni, kuna igaühel neist oli oma ettemääratud lugu (milline on nende vigastus jne), mida ka päästjatele veenvalt esitati. Andmaks veel paar kraadi realistlikkust juurde, viidi legendi järgi hullemini kannatada saanud rollitäitjad õppuse eel Tallinna Kiirabisse, kus nad said efektse ning elutruu grimmi. Paar tilka kunstverd või põlengutahma jagus kõigile, kuid oli ka neid, kel paistsid riiete alt luumurrud või rasked põletused.

Kannatanuid jätkus nii parvlaevale kui ka päästepaatidesse. Kui enamikul olid vigastused üksnes paberi ning grimmiga küljes, lõi paarimeetrine laine nii mõnegi rollimängija kõhu ka päriselt keerama. Kuna kannatanud nägid kogu protsessi algusest lõpuni pealt, tuli neilt väärtuslikku tagasisidet. Näiteks selgus alles õppuse lõpus, et rollitäitjad pidid organiseerima endale ise transpordi tagasi õppuse alguspunkti, kuhu nad olid hommikul oma riided jätnud. Tervikuna võib öelda, et rollitäitjate tagasiside oli positiivne, kuid korraldajatele esitatud kriitikat tuleb mõistagi tulevaste õppuste korraldamisel arvesse võtta.

Kristo Kotkas PPA piirivalveosakonna mere- ja lennupäästeteenistuse merepääste juhtivpiiriametnik

Kaptenisillalt anti laevameeskonnale evakueerimiseks juhiseid ning peeti sidet PPA mere-ja lennupääste koordinatsioonikeskusega.

ma. Tänan südamest kõiki, kes andsid õppusesse oma panuse! Nüüd tuleb teha õppusest põhjalikud järeldused, likvideerida vead, koostada regulatsioone, korraldada koolitusi ja valmistada oma juhtimisstruktuuride liikmed sellisteks suursündmuste lahendamisteks ette.“ Õppusel „Big Boat 2012“ osales kokku ligi 500 inimest, kellest umbes 200 olid reageerijad. Õppusest võtsid PPA kõrval osa AS Tallink Grupp, Päästeamet, Tallinna Kiirabi, PõhjaEesti Regionaalhaigla, AS Tallinna Sadama Vanasadam, Terviseamet, VTS (Vessel Traffic Service) Tallinn, Tallinna Lennuliiklusteenindus, Kaitseliit ja vabatahtlikud merepäästjad. Rahvusvaheliste jõududena osalesid Vene Föderatsiooni kopter ja kaks laeva, Soome piirivalve kaks kopterit ja laev ning Soome Päästeameti suitsusukeldumise ja päästemeeskond. Nelli Pello Radari peatoimetaja

Vabatahtlikud rollimängijad kaeti põlengutahma ja verega.

33


KORRUPTSIOON

Uurijad FOTO: SHUTTERSTOCK

liiguvad õiges suunas Möödunud aasta 1. septembril loodi kriminaalpolitsei koosseisu korruptsioonikuritegude büroo, millega muutus korruptsioonikuritegude uurimine Politsei- ja Piirivalveametis tsentraalseks. Büroo juhi Mati Ombleri sõnul on esimesed edusammud juba näha. Kuidas on läinud korruptsioonikuritegude büroo esimene aasta?

Arvan, et me oleme väga hästi toime tulnud. Esimesed neli kuud läksid meeskonna loomise tähe all. Minu ülesanne oli leida prefektuuride korruptsiooniteenistuste ja -talituse seast parimad, kellega uuel aastal jätkata, ning värvata vabadele kohtadele uued tublid inimesed (prefektuuride korruptsiooniüksused liitusid bürooga 1. jaanuaril 2012).

34

Värbamise kõrval tuli koostada büroo tegevuskava kuni 2014. aastani ning lahendada palju haldusküsimusi, sh leida igapäevaseid töövahendeid jne. Esimene aasta on läinud tegelikult väga kiiresti. Kas saab juba öelda, et tsentraliseerimine on end õigustanud?

Seda saab täiesti kindlalt väita. Oleme näiteks loonud büroo koosseisu analüüsiteenistuse, mis peale riskianalüüsi ja ohuhinnangu koostamise aitab nõu ja jõuga menetlusüksusi. Analüütilise käsitlusega oleme jõudnud edasiviivate sammudeni. Konkreetseid näiteid on vara tuua, kuna kriminaalasjade menetlused on veel pooleli. Meie valdkonnaga seotud kuritegude lahendamine võtab palju aega. See ei ole paari kuu, tavaliselt ka mitte poole aasta küsimus. Menetlused võivad kesta aasta või enamgi. See paneb menetlejale suure koormuse. Tal peab jätkuma südikust, tahtmist ja leidlikkust, et tulla materjalide sasipuntrast võitjana välja. Tuleb näha kõige olulisemat ja hoida end õigel kursil.

mis raskete juhtumite näol avalikuks ei tule. See tähendab, et peame neid ise otsima. Selleks me koostamegi ohuhinnangut ja riskianalüüsi. Iseenesest võivad menetlusse tulla üksikjuhtumid, mis saavad alguse erinevate huvirühmade konfliktidest. On ka neid, kes on olnud korruptsiooni tunnistajad; neil saab mõõt täis ja nad pöörduvad politseisse. Kas on võimalik esile tuua korruptsiooniga seonduvaid tendentse?

Korruptsioon esineb seal, kus liigub raha. Seal on suur oht, et ametnikud ei suuda jääda ausaks. Kui ametiisik täidab ametiülesandeid ja seab kõrgemale erahuvid, toobki see kaasa ohtlikke momente. Ohumomendid on jätkuvalt seotud peamiselt riigihangete, ehitusvaldkonna ning euroraha kasutamisega. Need on valdkonnad, kus huvid projekti püsima jäämiseks on nii suured, et ollakse valmis ebaausalt käituma. Ametiisik pannakse proovile. Ja kui oled juba sõrme andnud, läheb terve käsi.

Kui keeruline on korruptsioon kuriteoliigina?

Kas altkäemaksu summad on suuremaks läinud?

Väga keeruline. Korruptsiooni saab määratleda peitkuritegevusena,

Seda on raske öelda nende juhtumite pinnalt, mis meie menetluses on.


KORRUPTSIOON

Summad varieeruvad sõltuvalt ametipositsioonist ja projektidest, millega kokku puututakse, ning võivad olla ka väga tühised. Kas saab kirjeldada altkäemaksu võtja profiili?

Väike töötasu, suur elamispind ja laenukohustus, sissetuleku vähenemine, raske majanduslik olukord eraelus, viibimine töökeskkonnas, kus on aktseptitud teatud laadi ebaaus käitumine – need on ainult osa tegureist, mis võivad ebaseadusliku käitumiseni viia. Lisaks suur soov saada materiaalseid hüvesid, andmata endale aru, et palk ja elatustase seda ei võimalda. Kas ühiskonna suhtumine korruptsioonisse on muutunud?

Aastatega on suhtumine muutunud paremaks. Õiguskaitseasutuste hea töö on toonud avalikkuse ette viimastel aastatel erineva raskusastmega korruptsioonijuhtumeid, mis näitavad, et korruptsioon võib olla probleemiks mistahes riigiasutuses või eraettevõttes. Need juhtumid on pannud avalikkust kaasa mõtlema selles suunas, et ebaausat käitumist ei ole õige sallida. Korruptsioonivastases võitluses

Avalikkus peab hakkama suhtuma korruptsioonijuhtumitesse niisama hukkamõistvalt kui vägivallasse või korterivargusesse. ei tohiks kaasa rääkida ainult õiguskaitseasutused. Kõik riiklikud asutused peavad olema oma suhtumise ja käitumisega rahvale heaks eeskujuks. Arvan, et me teeme suure hüppe paremuse poole, kui avalikkus hakkab suhtuma korruptsioonijuhtumitesse niisama hukkamõistvalt kui isiku- või varavastastesse kuritegudesse. Avalikkus tunnetab väga selgelt, et vägivald teise inimese vastu või korterivargus on vale, aga korruptsiooni suhtes ei pruugi suhtumine nii ühene olla. Kindlasti on siin oma roll meedial. Palju oodatakse korruptsioonikuritegude büroolt nagu ka kriminaaltulubüroolt.

tor ootavad meilt tegusid, sest meie üksusesse on panustatud lisaraha. Ka minu soov on, et me suudaksime anda väga head tulemust. Seda saame teha siis, kui meie isikkoosseis, ressurss ja oskusteave on piisavad, et tegelda süvitsi raske valdkonna ning pikaajaliste menetlustega. Olulisel kohal on toimiv riskianalüüs ja koostöö partneritega. Efektiivsuse saavutamine võtab aega. Tähtis on astuda õigeid samme, mis viivad meid selleni, mida meilt oodatakse. Mis mõttega intervjuu lõpetame?

Oleme büroo tegemistes nii head, kui head on meie inimesed. Meie inimesed on tublid ja mul on põhjust nende üle uhke olla. Nad soovivad tegelda väga keerulise valdkonnaga. Teinekord võib olla see tänamatu amet, sest avalikkus ei suhtu alati õiguskaitseasutustesse, sh prokuratuuri, kes korruptsioonijuhtumitega tegelevad, positiivselt. Sellistel puhkudel on tähtis, et me ei lase end välistel mõjudel segada ning teeme sihikindlalt oma tööd edasi.

Jah, Siseministeerium ja peadirek-

Nelli Pello Radari peatoimetaja

ruptsioonikuritegude teenistus liikusid büroo koosseisu ning jäid otsealluvusse korruptsioonikuritegude büroo juhile.

malik saata vihjeid aadressile korruptsioonivihje@politsei.ee või jätta teada automaatvastajale numbril 6123657.

• Korruptsioonikuritegude bürool on talitused Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus.

• LIsalugemist: politsei.ee/et/nouanded/ korruptsioon, korruptsioon.ee, transparency.ee ja huvidekonflikt.just.ee.

Faktid • 1. septembril 2011 loodi kriminaalpolitseiosakonna koosseisu korruptsioonikuritegude büroo. 1. jaanuarist 2012 muutus korruptsioonivaldkonnaga tegelemine tsentraalseks. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude talitus ning Lõuna, Lääne ja Ida prefektuuri kriminaalbüroo kor-

• Korruptsioonikuritegude büroole on või-

35


ÜHENDKORDON

Kordonite liitmine – FOTO: SIIM LÕVI/DELFI

kellele ja milleks?

1. septembrist tööle asunud Tallinna kordon on paljudele piirivalve taustaga inimestele valmistanud meelehärmi ja tekitanud küsimuse: kas kordonite liitmine on vajalik? ui eelmise aasta lõpus oli selge, et eelarve pitsitab ning inimesed Põhja prefektuuri piirivalvebüroost aina lahkuvad, tuli leida võimalusi, kuidas kõige paremini ja võimalikult mobiilselt kaitsta meie kodumaa piiri ja turvalisust. „Otsus liita kolm kordonit ning luua nn emabaas Tallinna ei sündinud üleöö. Tuli kaaluda, kas järjekordne muudatus teeb midagi paremaks. Põhjalik analüüs ning töörühmas esile toodud tegurid, mis toetasid ühendkordoni loomist, andsid minu esialgsele arvamusele kinnitust – ühe kordoni tegutsemine kolme asemel on mõistlik ja kõikidest valikutest otstarbekaim,“ selgitab üks kordonite liitmise idee vedajatest Põhja prefekt Elmar Vaher.

K

Spetsialiseerumine on kasulikum Põhja prefektuuris on alates 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2012. aasta 1. augustini piirivalvebüroo koosseis vä-

36

henenud üle 30 inimese võrra. Peamine põhjus, miks staažikad ametnikud lahkuvad, on kesine sissetulek. „Aina õhenev koosseis oli üks kordonite liitmise motiividest. Me ei ole nii jõukad, et pidada üleval kolme eraldist relvaruumi, korrapidamist ja eluruume. Mõistlikum on inimesed liita, sarnased tööd koondada ühte kohta ning võimaldada igal ametnikul spetsialiseeruda. Ei saa ju iseenesestmõistetavalt võtta seda, et kolmes kordonis teevad kõik kõike, Tallinna kordon koosneb teabeteenistusest, piirikontrolliteenistusest ja merevalveteenistusest. Fotol kordoni juht Toomas Kaarjärv (vasakul) ja merevalveteenistuse vanem Toomas Lindjärv

s.o vajaduse korral tormavad merele inimesi päästma, kontrollivad saabuvaid laevu ning patrullivad piirkonnas. Nii on see seni olnud ja üks põhjus on just selles, et inimesi on igale kindlale alale nappinud,“ jätkab Vaher. Praegu töötab Tallinna kordonis 78 inimest. Piirikontrolliteenistuses on leidnud endale sobiva töö 43 ametnikku, teabeteenistuses koos sinna


ÜHENDKORDON

liikunud RCC ametnikega 20 ning merevalveteenistuses 14 ametnikku. Kuus Paldiski kordoni töötajat, kellele tehti ettepanek jätkata, ei leppinud pakutava tööga ning valisid koondamise. Struktuuris on Tallinna kordonis ette nähtud 101 ametikohta, neist täidetud on hetkeseisuga 77.

Aeg näitab „Iga hea ametniku lahkumine on liiast. Samas mõistan, et mingi osa inimestest ei ole valmis muutustega kaasa minema ega saagi seda teha kas perekondlikel või muudel põhjustel. Kui keegi ütleks mulle täna, et alates järgmisest kuust hakkan käima tööl mitte Tallinnas, vaid hoopis Keilas või Paldiskis, siis tekitab see kindlasti ebamugavust. Usun, et just asukoha muutus on see kõige suurem asi, millega tuleb nüüdsest ümber harjuda. Teine on muidugi töö, mida inimene iga päev tegema hakkab. Siin näen ma rohkem plusse kui miinuseid, sest ühele kindlale alale

Ühendkordon • Muuga, Tallinna ja Paldiski kordoni liitmise teel loodud ühendkordon alustas tööd 1. septembril 2012. Kordonis töötab 78 ametnikku: 20 teabeteenistuses, 43 piirikontrolliteenistuses ja 14 merevalveteenistuses, mis on liidetud nii piirivalvebüroo kui ka korrakaitsebüroo veeliiklusteenistuse ametnikest. • Kordonit juhib seni Tallinna kordonit vedanud Toomas Kaarjärv, kelle

spetsialiseeruda ning selles valdkonnas areneda on inimesele kindlasti meeldivam ja kasulikum kui iga päev mitme tuule poole joosta,“ arvab prefekt. Riina Roosimägi on töötanud Muuga kordonis 17 aastat. Tema uus töökoht Tallinna kordonis on teabeteenistuses, kus ta nagu siianigi täidab korrapidaja töökohustusi. „Kurb, et toimiv struktuur niimoodi kiiresti ja mõtlematult laiali lammutatakse,“ on Riina kordonite liitmise mõtte suhtes skeptiline. „Väga raske on kommenteerida enda tundeid ja emotsioone, kui asi pole veel tööle hakanud. Kui kõik laabub, nii nagu paberil ideaalina kirja on pandud, on tore. Samas on see reaalsus veidi teistsugune. Kui inimesed aina lahkuvad ning ei ole ressurssi, kelle toel uus struktuur toimima hakkaks, ei ole ka lammutamisel ja liitmisel suurt mõtet. Aga eks aeg näitab,“ ütleb Riina. Helen Uldrich Põhja prefektuuri pressiesindaja

meeskonda kuuluvad teabeteenistuse vanem Katriin Pikk, piirikontrolliteenistuse vanem Hannes Rookäär ja merevalveteenistuse vanem Toomas Lindjärv. • Kordonite liitmise peamised põhjused on väheneva ressursi efektiivne kasutamine, ametnike spetsialiseerumise võimaldamine ja seeläbi sarnaste tegevuste koondumine ühtse juhtimise alla, nn mobiilse töökoha tekitamine ning digitaalse, paberita menetluse võimaldamine.

Kommentaar Rahvusvaheline liikumine on Eestis korraldatud piiripunktide kaudu ning seetõttu peab rahvusvaheliseks liikumiseks avatud piiripunktis olema tagatud piirivalveteenus 24/7. Kui näiteks Tallinna ja Paldiski sadamad on reisijatele ja laevadele avatud ööpäeva ringi, siis ootan ma meie ametnikelt Schengeni nõuetele vastavaid protseduure samuti ööpäeva ringi. Olen samal arvamusel Schengeni hindajatega, et välispiiri kontrolli ei saa korraldada väljakutse peale, meil tuleb olla seal, kus piiri ületatakse ja teenust vajatakse. Ühendkordoni loomisel neid nüansse arvestati. Kui ka rakendamine kõike seda võimaldab, siis sammume õiget teed. Samaaegu ei saa ma nõustuda sellega, et piirivalvebüroo töötajad saavad oma teenistust laevade sõidugraafiku järgi planeerida. Piirikontroll ei seisne ainult reisidokumentide tuimas kontrollis, vaid on kompleksne tegevus ehk integreeritud piirihaldus, mis seisneb info kogumises, selle analüüsis ja realiseerimises. Just tervikpildi kadumises näen rakenduse faasis kõige suuremat riski. Siiski soovin tarkust ja loomingulisust uue piirivalvamise formaadi käivitamisel. Tõnu Hunt peadirektori asetäitja piirivalve alal Kordonite liitmine oli minu hinnangul vajalik ja õigustatud samm. Kui kõik plaanide järgi rakendub, oleme teinud riigi sisejulgeolekut arvestades üsna olulise sammukese edasi. Oleme rohkem nähtavad, oleme kohal. Eks iga algus ole raske. Tuleb harjuda ümber, sulanduda uute kolleegidega ning kohaneda töökeskkonnaga. Mõistan siiralt inimeste muret ja pahameelt, sest aastaid on ju tehtud asju ühte moodi, järsk muudatus tekitab alati pingeid ja ebamugavust. Kordoni juhina pean enda ning teenistuste vanemate suurimaks rolliks praegu just pingete ja hirmude maandamist. Teen kõik, et kordoni töötajad tegutseksid ühtse tiimina, et saavutada ühised eesmärgid. Tähtis on tekitada tasakaalukas ja pingevaba sisekliima ning peatada inimeste lahkumine, mis paraku on tänapäeval meie suurim mure. Toomas Kaarjärv Tallinna kordoni juht

37


ANALÜÜS

Küberkuritegude registreerimine on olnud aastaid üsna stabiilne, kuid silma on hakanud arvutikelmuste ning teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise kuritegude kasv, selgus Politsei- ja Piirivalveameti analüüsist „Küberkuriteod 2005–2011 ja politsei tegevus valdkonnas“.

38

Küberkuriteod Küberkuriteod on peamiselt arvuti ja/või arvutisüsteemi vastu või arvu90 80 70 60

60,3 59,2

62,23 61,2 65,24 63,58 66,25 66,21

71,5 71,23

74,59 74,13 76,8 76,5

50 40 30 20 10

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Internetik kasutamine

Arvutikasutamine

Internetik kasutamine

Arvutikasutamine

Internetik kasutamine

Arvutikasutamine

Internetik kasutamine

Arvutikasutamine

Internetik kasutamine

Arvutikasutamine

Internetik kasutamine

0

Arvutikasutamine

T

tivõrkudes toime pandud kuriteod. Küberkuritegude registreerimine on olnud aastati üpris stabiilne, ainsana hakkavad silma arvutikelmuste ning teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise kuritegude kasv. Muudes küberkuritegudes on kuritegude tase olnud üsna ühtlane. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et politsei töötab enamasti avalduste põhjal, s.o nende juhtumitega, mille kohta on politseisse tehtud avaldus; tõenäoliselt lahendavad paljusid IT-probleeme asutuste enda IT-administraatorid või eraisikud ise. Seega on küberkuritegevuses väga palju varjatud kuritegevust. Politsei IT-rühmade ressurss on kaunis kasin, et jõuda peitküberkuritegude avastamiseni. Arvutisüsteemi vastu suunatud kuritegude puhul on tähtis kiirus ja professionaalne olukorra lahendamine, mis eeldab väga head IT pädevust, et hoida ära edasine kahju tekitamine. Politsei teavitamine võtab sageli aega,

sed (M2M) ja sagedane interneti kasutamine mobiiltelefonis.2 Küberkuritegusid analüüsides peab arvestama, et internetikasutajate arv on igal aastal kasvanud (joonis 1), mis muudab ka küberkuritegude ohvriks langemise sagedust; samaaegu sõltub küberkuritegudest politsei teavitamine inimeste teavitamisvalmidusest.

Internetik kasutamine

änavu augustis valmis PPA analüüsitalitusel esimene küberkuritegude analüüs „Küberkuriteod 2005–2011 ja politsei tegevus valdkonnas“, mis selgitab küberkuritegude olemust ning levikut. Analüüs kajastab küberkuritegude hetkeolukorda, annab ülevaate prefektuurides tegutsevate IT-rühmade tööst, koostööst Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi infotehnoloogia osakonna ja RIA infoturbeintsidentide käsitlemise osakonnaga, kes tegutseb Eestis rahvusliku CERTi (Computer Emergency Response Team) ülesannetes ning talitleb rahvusvahelise kontaktpunktina. Analüüsi tulemusena on registreeritud 2005.–2011. aasta küberkuriteod: arvutikuriteod (KarS §-d 206, 207, 208, 213, 2161, 217 ja 284) ning IT-vahendite toel toime pandud kuriteod (KarS §-d 1571, 1572, 2061 ja 2171). 2009. aastal deklareeris 91% Eesti kodanikest oma maksud internetis. Samal aastal hääletasid eestlased isikutunnistuste (ID-kaartide) abil elektrooniliselt nii kohalikel kui ka europarlamendi valimistel. Eesti internetitsensuuri reeglid on lihtsamaid maailmas, on põhjendanud USA organisatsioon Freedom House Eesti kõrget kohta internetivabaduse edetabelis.1 Freedom House’i hinnangul on Eestis mobiiltelefonide kasutajaid 72% elanikkonnast. Populaarsust on kogumas ka seadmelt seadmele teenu-

Arvutikasutamine

FOTOD: SHUTTERSTOCK

Küberkuriteod 2005–2011

2011

Joonis 1. Interneti ja arvuti kasutamine Eestis 2005–2011 (protsent elanikkonnast) (andmed aasta I kvartali kohta). Allikas: Statistikaamet

1 http://www.ekspress.ee/news/kaardid_ja_edetabelid/edetabelid/freedomhouse-eesti-on-internetivabaduselt-esimene-riik-maailmas.d?id=44291435 2 http://www.freedomhouse.org/sites/default/files/FOTN2011.pdf


ANALÜÜS

ning kuigi politsei alustab menetlust, siis peab konkreetse probleemi lahendama ikkagi IT-spetsialist (nt veeblilehe turvaaugu korral IT-administraator või tavakasutaja arvutisse sattunud viirusega tegeleb oskuste korral inimene ise või pöördutakse IT-spetsialisti poole). Küberkuritegudest on arvutikelmused kõige levinumad. Faabulate analüüsist ilmnes, et mitu arvutikelmust oli seotud pangakontodega, peamiselt oli tegemist internetipanga paroolivargustega. Üks põhjus, miks arvutikelmusi on arvuliselt rohkem registreeritud, on see, et nende hulgas on ka võõra või teise isiku poolt pangakaardiga tasumine kaubandusettevõtetes, mida ei tuleks reaalselt arvutikuriteoks liigitada (v.a juhtumid, kus kaardiandmeid on varastatud, vastavate andmetega kaart võltsitud ja raha välja võetud. Säärasel juhul võtavad kurjategijad raha välja otse pangaautomaadist, mitte ei kasuta järeletehtud pangakaarti poes). Näide: 27.12.2004 tehti internetipanga xxx.

Tabel 1. Arvutikuriteod 2005–2011 Arvutikuritegu

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

Kokku

KarS § 206

1

2

5

4

4

4

10

30

KarS § 207

1

0

8

1

4

1

5

20

KarS § 208

3

1

2

3

2

0

1

12

KarS § 213

87

50

181

390

461

444

495

2108

KarS § 2161

0

0

0

0

2

2

1

5

KarS § 217

11

11

9

14

17

36

40

138

Allikas: ALIS. 16.01.2012, eriväljavõte

net keskkonnas Leedu X panga Leedu eraisiku GSi kontolt rahvusvaheline makse Eesti Z pangas asuva eraisiku FB kontole summas 3900 LTL, mis vastab päevakursile 17 620 EEK. Peale raha ülekandmist FB kontole võeti laekunud raha pangaautomaadist sularahas välja. Eesti Z panga esitatud kuriteoteate põhjal GS rahvusvahelist makset ei teinud. Mitme kriminaalasja puhul on olnud korduvust ja nn organiseeritust, nt on üks isik või isikute paar pannud toime sarja arvutikelmuseid. Süsteem

ja meetod on olnud iga juhtumi korral sarnane, nt meelitavad naisterahvad joobes välismaalasi pangakontosid tühjendama. Raha ning pangakontode paroolide väljapetmist on ette tulnud väga erinevates suhtluskeskkondades. Tavaliselt on tegemist olnud mõne täiskasvanute suhtlusportaaliga, kus suheldi seksuaalse alatooniga ning toimepanija lubas endast saata alasti fotosid või teha muul viisil erootilist näitemängu, mille peale kannatanud (tavaliselt meesohvrid) kandsid korduvalt raha üle. IT-rühmade sõnul ei

39


ANALÜÜS

Küberkuritegude menetlemine Küberkuritegude eduka avastamise ja menetlemise eeldused 1. Kiirus. Virtuaalsed kuriteojäljed kaovad mõnel juhul kohe, kuid hiljemalt kuu möödudes. 2. Asjatundlikkus. Edukaks menetlemiseks on vaja hästi koolitatud ja mitmekülgsete kogemustega arvutianalüütikuid, samuti IT-teemadel koolitatud menetlejaid. 3. Korralikud riistvara- ja tarkvaravahendid. Arvestades tänapäeva arvutite andmemahte ja tehnilist taset, on vaja prefektuuride IT-rühmade tehnilist taset tõsta. 4. Koostöö. Kõige olulisem on hea koostöö välispartneritega välisriigis, et aegsasti peamiselt keskkriminaalpolitsei töös infot saada. Riigisiseses menetluses on tähtis hea koostöö nende osalistega, kellelt tahetakse infot saada (pangad, meiliportaalide haldajad jne).

dilt kaks koodi. Kui NS püüdis pangakontole siseneda, selgus, et see oli blokeeritud. Kui pangast konto uuesti avati, ilmnes, et kontolt oli kantud veel 50 eurot GB kontole. Zzz-ga pole NS rohkem ühendust saanud. Kuriteoga põhjustati NSile varalist kahju kokku 90 eurot. (13.10.2011)

IT-vahendite toel toime pandud kuriteod

ole säärased kannatanud eriti altid politseid teavitama, kuna tuntakse häbi. Tihtipeale ongi nii, et hoopis portaalihaldaja teavitab politseid, kui üks kasutaja on niiviisi korduvalt käitunud. Näide: Täiskasvanute suhtlusportaalis www.xxx.ee kasutajanimega zzz esinenud isik andis NSile oma MSNi aadressi zzz@live.ee. MSNi vestluse ajal lubas kasutaja zzz teha veebikaamera

40

vahendusel šõud, mille eest küsis 30 min eest 20 eurot. NS kandis oma pangakontolt GB kontole 20 eurot. Zzz väitis, et pole raha kätte saanud, ning palus kanda uuesti 20 eurot, mida NS ka tegi. Taas väitis zzz, et raha pole üle tulnud, ja küsis NSilt viimase pangakonto andmeid, et ise järele vaadata. NS andis enda internetipanga kasutajatunnuse, püsiparooli ja koodikaar-

Need kuriteod erinevad eelkirjeldatud arvutikuritegudest selle poolest, et siin kasutatakse arvutit ja internetti süüteo toimepanemise vahendina. Kuritegude objektiks ei ole seega otseselt arvuti või arvutisüsteem, vaid nende toel pannakse toime erinevaid süütegusid, nt esinetakse teise isikuna, ostu-müügi korral petetakse müüjalt raha välja kaupa andmata vms. Alates 2010. aastast on kasvanud KarSi § 1572 ehk teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine, muid paragrahve pole aastate jooksul kas üldse registreeritud või on mõni üksik.


ANALÜÜS

Tabel 2. IT-vahendite toel toime pandud kuriteod 2005–2011 Arvutikuritegu

2005

2006

2007

2

1

KarS § 2061

1

KarS § 157 KarS § 157 KarS § 217

2008

2009

2010

2011

Kokku

3

55

65

123

1

2

1

1

5

1

4

5

1

1

2

1

5

Allikas: ALIS. 16.01.2012, eriväljavõte

Eestis on identiteedivargus määratletud karistusseadustikus kui teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine (KarS § 1572), mis jõustus 15.11.2009. Samas on teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise elemente muudeski kuritegudes. KarSi §-s 1572 on enamasti kvalifitseeritud kriminaalasjad, kus ei ole kellegi paroole muudel meetoditel teada saadud. Pigem on loodud täiesti eraldiseisvad meilikontod või suhtlusportaalide kontod, kus on kasutatud osaliselt õigeid andmeid (nt kannatanu telefoninumber, internetist leitud fotod vms). Eesmärk on tavaliselt kannatanule meelehärmi põhjustada ning tema mainet kahjustada, majanduslikku motiivi siin ei ole. Suurem osa sääraseid identiteedivarguseid on seksuaalse alatooniga. Tihtipeale on toimepanija kannatanu tuttav. Politseilt oodatakse eelkõige abi, et kuulutus kõrvaldada ja seejärel ka õigusrikkuja tuvastada. Näide: 21.04.2010 kell 19.20 tuli jaoskonda KJ ning teatas, et seksuaalse alatooniga suhtlusportaali on tehtud tema nimele libakonto ja sinna on laetud fotod, mis on võetud tema enda päris kontost www.yyy.com (suhtlusportaal); www.yyy.com andmetele pääsevad ligi ainult isikud, keda konto omanik on lisanud oma sõbralisti. Täna, 21.04.2010 avastas isik, et libakonto www.xxx.ee on loodud umbes 2 nädalat tagasi, s.o 09.04.2010. (22.04.2010) Politsei IT-üksustega tehtud usutlustest ilmnes, et tänapäeval on enamik kuritegusid vähemal või suuremal määral seotud IT-vahenditega (internet, mobiiltelefonid jm). Prognoositi, et mida rohkem internetti ja tehnikavahendeid inimesed kasutavad, seda tõenäolisem on, et küberkuriteod sagenevad. Arvutit, internetti ja nutitelefoni saab kasutada ja seda tehaksegi tihtipeale enamiku süütegude toimepanemisel. Näiteks suhtlevad isikuvas-

Kommentaar

taste süütegude korral internetis kas kahtlustatavad omavahel või suheldakse kannatanuga, ähvardatakse aga tihtipeale meilide või SMSide kaudu. Seksuaalseid süütegusid tuvastades on internetiajalugu, kirjutatud meilid või SMSid tõendiks hilisemal süüteo tõendamisel. Kuigi igapäevane interneti ja tehnikaseadmete kasutamine on inimesi teinud teadlikumaks arvutit või arvutisüsteemi ohustavatest riskidest, on politsei hinnangul inimeste teadmised turvariskidest siiski üsna vähesed, mis omakorda soodustab küberkuriteo ohvriks langemist. Probleemiks on, et inimesed tajuvad internetikeskkonda anonüümsena, ning oma meilikontode või pangakontode paroole antakse sõpradele, lähedastele ja tuttavatele. Kokku võttes võib öelda, et küberkuritegude menetlemisel on politsei prioriteet eelkõige küberkuriteod, mille taga on organiseeritud kuritegevus, süsteemsus, korduvus, suured kahjud ja alaealised ohvrid. Prefektuuride IT-rühmade hetkeolukord on selline, et IT-analüütikuid on prefektuurides vähe ja nende tööülesanded on väga ajamahukad. Võib öelda, et politsei küberkuritegude menetlemine ning ITrühmade igapäevane töö vajab korrastamist ja lisainvesteeringuid nii personali kui ka tehnilisse ressurssi. Sellest analüüsist kasvas välja ettepanek luua tsentraalne küberkuritegude üksus, millega oleks tagatud küberkuritegude ühetaoline ja efektiivne menetlemine, spetsiifiline kriminaal- ja jälitusmenetlusalane IT tugi ning valdkonna analüüs.

Küberkuritegevusest saadav kriminaalne tulu on juba muutunud või muutumas üheks suuremaks kriminaaltulu allikaks maailmas, mis toob omakorda sellesse valdkonda organiseeritud ja väga rafineeritud kurjategijate grupeeringuid. Sageli on küberkuritegu rahapesu juhtumite korral üks eelkuritegusid, mis tähendab seda, et kui efektiivselt võidelda küberkuritegevuse vastu, siis väheneb ka rahapesu juhtumite arv, mis omakorda tervendab majandust nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Vaadates meie riigi pindala ja rahvaarvu ning võttes arvesse, et enamik IT-kuritegudest on toime pandud internetiavarustes, kus kurjategija füüsiline asukoht on äärmiselt dünaamiline ning tõendeid tuleb koguda üle riigipiiride, on vältimatu viia ka meie asutuse struktuur ja võimekus vastavusse ülemaailmse trendiga. Niisugune kujutlus on olemas, see tuleb veel hoolikalt läbi mõelda ning ellu rakendada. IT on kiiresti arenev valdkond, mida politseil on vaja üha rohkem tundma õppida, et luua koostöös ka küberturvalisust. Koostöö erinevate küberjulgeolekut tagavate asutuste ning finantsasutustega on määrav nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt. Praegu liigume koostöö tõhustamise ning IT-kuritegude menetlusvõimekuse tõhustamise teed. Et võitlus küberkuritegevuse vastu oleks efektiivne, on vaja pädevaid, motiveeritud töötajaid, kes oskavad kasutada kõrgtehnoloogilisi tehnilisi vahendeid.

Raigo Haabu peadirektori asetäitja kriminaalpolitsei alal

Analüüs on kättesaadav ALISe analüüside keskkonnas. Merli Klein PPA analüüsitalituse politseijuhtivanalüütik

41


GALERII

Kindral Kurvits

FOTOD: REELIKA RIIMAND

3. augustil korraldati multifunktsionaalse reostustõrjelaeva Kindral Kurvits pidulik ristimisja vastuvõtutseremoonia.

Laeva üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastasid PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal Tõnu Hunt, siseminister Ken-Marti Vaher ja laevaehitaja Uudenkaupungin Työvene direktor Harry Putro. Proua Evelin Ilves ristis piirivalve lipulaeva Kindral Kurvitsaks.

42


GALERII

Tseremoonia lõppes rühmapildiga. Vasakult laevakomandör Madis Järv, siseminister Ken-Marti Vaher, endine Siseministeeriumi halduse asekantsler Merle Küngas, presidendi abikaasa Evelin Ilves, president Toomas Hendrik Ilves, laeva nimekonkursi võitja Marie Elise Kont, PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal Tõnu Hunt ja laeva ehitamise PPA-poolne projektijuht Tõnu Trubetski

Laevakomandör Madis Järv tutvustas presidendipaarile uut laeva.

Uuele laevale otsiti nime üleriigilise konkursiga, mille võitis Marie Elise Kont.

43


DERKO

FOTOD: MARI RIINA RIST JA ERAKOGU

Metsas ja merel Septembrikuuks on Ida prefektuuri teenistuskoer Dragon Derko saanud üheksakuuseks. Mida suuremaks kasvab koer, seda raskemaks lähevad treeningud, olgu need siis metsas või merel. ugustikuu viimasel esmaspäeval kogunesid Ida prefektuuri koerajuhid ja kolm kõige nooremat teenistuskoera Rakvere politseijaoskonna hoovi, sest algamas oli järjekordne treeningpäev. Koos tehti läbi veel viimased kuulekusharjutused ning siis algas sõit 25 kilomeetri kaugusele metsa, kohta, kus igal aastal käib palju seenelisi, kes kipuvad ka ära kaduma. Metsas arutati üksipulgi läbi päevaks plaanitud tegevused ja harjutused. Koerterühma juht Raul Bamberg jagas nõuandeid ning õpetussõnu koerajuhtidele, kuidas sündmuskohal koeraga ülesannet lahendada. Seejärel asus iga koerajuht esimese inimotsinguharjutuse tarvis kilekottidega sektoreid märgistama. Siiri Kereme seadis harjutuseks valmis Derko, kes pidi maa-alale peidetud inimese ehk figurandi üles otsima. Figurandiks oli koerterühma juht ise, kes lahkus metsasügavusse, näidates enne koerale käes olevat mängupalli. Peale mõningat viivitust anti koerale käsklus otsida inimest ja Derko tormas metsa, kuid mitte sihitult. Ta jooksis kiiresti, kuid samal ajal tegi nina tööd, otsides õhust lõhnasid. Koer leidis peagi „kadunud“ inimese üles ning markeeris

A

44

Derko harjutas metsas inimeste otsimist.

Derkol ja tema kolleegidel on seljataga esimesed õppused merel.


DERKO

Derko (vasakult), Nacho ja Nitro – kohe läheb trenniks.

teda, mis tähendab haukudes objekti leidmise kinnitamist. Siiri sõnul läks ülesanne täielikult korda: „Alles nädal tagasi õppis Derko ära käskluse „Hääl“. Derko on loomult rahulik koer ja avaneb aeglaselt. Käsklusega „Hääl“ pidime kõvasti harjutama. Nüüd saame hakata tegema üha uusi harjutusi, mis nõuavad haukumist. Iga korraga näen, et asi läheb paremaks.“

Õpivad metsas inimesi otsima Raul Bamberg selgitab, et neid harjutusi, mis treeningpäeval läbi tehti, õpetatakse koertele siis, kui nad on juba aastavanused. Koerarühma noorimad liikmed õpivad neid just praegu, sest mida sügise poole, seda aktuaalsemaks muutuvad metsas inimeste otsingud. „Me suurendame koerte valmidusastet. Kui praegu saavad koerad juba hakkama, siis kinnistuvad teadmised ja reaalses olukorras on neil sedavõrd lihtsam,“ lisab Raul Bamberg. Derko käib endiselt Murastes politsei- ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskuses ning nagu varasematel kordadel läbiti ka seekord kahenädalane treeningprogramm, kuid nüüd pandi rõhku peamiselt jälje- ja kuulekusharjutustele. Koju naasnuna tõmmati paar päeva hinge ning siis sõideti edasi Narva-Jõesuusse, kus ootasid ees täiesti uued olukorrad. Tulemas oli hoopis teistsugune treening – sõita tuli erinevate veesõidukitega, kannatada kaatri sireene ja loksumist ning vihmast ilma. Siiri kirjeldaski tagantjärele Nar-

„Tuleb lasta koeral lihtsalt tegutseda ja teda usaldada, siis on näha, kas ta on õigel teel,“ lausus Siiri. va-Jõesuus toimuvat kui ühte siiamaani raskemat ja erilisemat treeningut. „Mis pidi toimuma hakkama, seda sai kohapeal teada. Treener andis ülesande kätte ja minu asi oli see koeraga ära lahendada,“ ütles Siiri. Ta tõi näite, kuidas nad Derkoga istusid kummipaati ning piirivalvur viis nad Narva jõe peal asuvale saarele, kus oli väidetavalt kadunud inimene. „Seisin rannikul ja mõtlesin, kust otsast alustada. Kuna tegemist oli täiesti uue keskkonnaga, siis jäi treeneriga kokkulepe, et jäljerea lähedusse paneb ta märgiks maha „patuka“. Silmad vilasid, kuid ma ei märganud treeningpatja. Mõtlesin, mida edasi teha. Siis andsin koerale võimaluse, kes leidis jälgede sisse pandud söögi üles, mis viis kadunud inimeseni,“ rääkis Siiri. Koer oli tubli, sest ülesanne polnud kerge – rohi oli nabani, vihma sadas, kõik oli märg. „Tuleb lasta koeral lihtsalt tegutseda ja teda usaldada, siis on näha, kas ta on õigel teel,“ lausus Siiri.

Ülesannete kõrgusel Kuid esimese päeva ülesanne oli poisike võrreldes sellega, mida koerajuhid pidid teisel päeval tegema. Juba varahommikul sõideti Narva veehoidlale,

kus tuli kummipaadist ümber istuda mootorpaati. Ilm oli halb. Koos vihmaga puhus tugev tuul, lisaks mootorimürin ja kaatrisireenid. Loksumine tegi olukorra keeruliseks, sest koerajuht pidid võtma oma kasvandiku sülle ja ta ümber tõstma. Siiri ütles, et oli ikka raske küll 35-kilost Derkot vedida, kuid hakkama tuli saada ja pidi jälgima, et koer kahe paadi vahele ei kukuks. Selle ülesande eesmärk oligi ohutuse harjutamine, sest märjaga võis libiseda. Päeva teisel poolel oli üks suuremaid ja omamoodi raskemaid harjutusi, kus tuli hõivata liikuv kaater. See tähendas hommikul tehtud harjutuse kordust, kuid seekord oli vaja erilist tähelepanu, sest liikus nii mootorpaat kui ka kaater. Ka seekord läks kõik hästi ning koerajuht ja koer täitsid kõik ülesanded. Koolitust kokku võttes ütles Siiri, et kõik situatsioonid olid koerale väga harjumatud ja ta isegi pisut kartis, kuidas tuleb Derko vee peal toime. „Ta on veehull ja igal võimalusel kargab vette, et ujuda, kuid õnneks rahunes ta peagi.“ Igapäevase elurütmi juurde käivad jätkuvalt treeningud, korratakse juba varem õpitut ning võetakse arengu järgi juurde uusi harjutusi. Näiteks tehti algust pika jäljega, mis tähendab, et jälge aetakse kilomeetreid. Kõik see suurendab koera vastupidavust. Siiri ütleski, et ükskord sõitsid nad koeraga metsa ja ta märgistas toiduga peagu kilomeetrise raja – ikka jalajäljed ja pisut toitu sisse, vahele ka tühjad lõigud. Siis jalutasid nad koeraga mööda metsa, kus ülesandeks jäigi raja leidmine. Derkole see ülesanne raske ei olnud, kuigi segavaid asjaolusid võinuks rohkem olla. Sestap võetaksegi treeningutele kaasata tuttavaid, kes koera tähelepanu kõrvale tõmbavad. Kõik see suurendab koera keskendumisvõimet, mida läheb vaja näiteks rahvarohketes kohtades, et enesekindlalt töötada. Siiri ütleb, et kuigi trenni tehakse palju, ei tasu üle pingutada: „Koera peab kasvatama järk-järgult, iga asi omal ajal. Ei saa kutsikat panna täitma täiskasvanud koera ülesandeid, sest siis on nurjumised kerged tulema. Kui koer tuleb mingi sooritusega hästi toime, siis peab vahet pidama, et see tal kinnistuks ja jääks positiivne meeleolu.“ Mari Riina Rist Ida prefektuuri pressiesindaja

45


ORKESTER

Orkester FOTO: VIKTOR BURKIVSKI

drillib nagu jalgpallimeeskond

46

Politsei- ja piirivalveorkestri dirigent Hando Põldmäe tutvustab orkestri köögipoolt ning toob paralleele muusiku ja sportlase ameti vahel.

Orkester esineb väga erinevates kohtades alates riiklikest üritustest kuni kontserdisaalideni välja. Kuidas orkester nendeks esinemisteks valmistub? Kuidas üldse sünnib üks esinemine, kontsert?

Orkestri esinemiste ampluaa on tõesti küllalt lai. Osaleme igal aastal kahel riigi tähtsamal tseremoonial: vabariigi aastapäeva ja võidupüha tähistamise paraadil. Hea koostöö on meil Riigikogu, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Sisekaitseakadeemiaga. Paar korda aastas astub orkester üles Estonia kontserdisaalis ning Tartu, Pärnu või Jõhvi kontserdimajas. Aastas on orkestril 80–100 esinemist. Kõik need ülesastumised nõuavad suuremal või vähemal määral ettevalmistamist. Orkestri tegevus koosnebki iga päev proovidest, kus noodipaberile kirjutatu harmooniliselt ja sujuvalt kokku kõlama hakkab, ning kontsertidest erinevas muusikalises võtmes. Kuna kavade raskusaste võib olla väga erinev, on ka kontsertide ettevalmistus varieeruv just ajalises mõttes. Vahel piisab ühest-kahest proovist selleks, et muusikud end nooditekstis turvaliselt tunneksid. Keerukamate teoste ettevalmista-


ORKESTER

mine võib nõuda prooviaega mitme nädala jagu või enamgi. Kontsert või esinemine sünnib meie orkestris põhiliselt kahesugustel põhjustel. Esmalt siis, kui on tegemist riigiasutuse tellimusega sisustada aktust või korraldada tseremoonia muusikalist poolt. Sellisteks puhkudeks on välja kujunenud üsna kindel kord ning meie osaks jääb ette valmistada sisult sobiv muusika. Teine pool, uute kontsertprogrammide või aktuste kontserdiosa ettevalmistamine, on aga vahel vägagi aja- ja energiakulukas. Säärastel puhkudel võib ideest kontserdini jõudmine võtta aega pool aastat või rohkemgi. Üldjuhul tuleb suurem osa meie orkestri esinemistest tellimusena PPA-lt või organisatsioonivälistelt koostööpartneritelt. Hindame ja hoiame väga oma aastatega välja kujunenud häid mõttekaaslasi. Küllap on enamik PPA töötajaid näinud meie orkestrit esinemas, aga orkestri köögipoolest palju ei teata. Räägi natuke lähemalt, mida kujutab endast dirigendi/orkestrandi töö.

Ei ole vist päris vale võrrelda muu-

Orkester soovitab Nagu muudki aastaajad toob sügis Eestisse rohkesti kontserte. Põnevat muusikat leiab igale maitsele, klassikast rokini. Septembri lõpul Viljandis toimuv kitarrifestival pakub 18.–22. septembrini head kitarrimuusikat. Väga hea Soome kitarrist Teemu Viinikainen astub üles 21.09, Eesti kitarrivõlur Ain Varts esineb samal festivalil soolokavaga, lisaks on palju muudki põnevat. Jazzkaare Sügisjazzi raames tasub kindlasti kuulama minna noortest Saaremaa juurtega neidudest koosnevat vokaalansamblit Söörömöö (22.09 Kumus) ning Kadri Vooranna triot (14.10). Rahulikku ja hingelist džässi pakub Oleg Pissarenko ansambel, kes esineb Estonia Talveaias 17.10. Rokisõbrad saavad nautida head eestimaist rokkmuusikat. Näiteks on 28.09 lausa kaks head kontserti – Kolumbus Kris Rock Cafes ja Kosmikud Von Krahli teatris. 16.10 astub samuti Rock Cafes üles vana hea hevibänd W.A.S.P. See on maiuspala inimestele, kes on nooruses kõvad hevimehed olnud. Näiteks mulle.

sikut sportlasega. Pillimäng on tegevus, mis nõuab erinevate lihaste hästi koordineeritud tööd ning väga täpselt arendatud peenmotoorikat. Selle kompleksi heal tasemel käigus hoidmiseks peab pidevalt treenima. Umbes nagu jalgpallimeeskonnas, kus igal mängijal peab olema üldfüüsiline ettevalmistus selleks, et platsil kokku saades meeskonnana koostegemise peent kunsti lihvima hakata. Kui meeskonna liikmetel on individuaalsed oskused heal tasemel, tekib võimalus, et koosmängus vallandub see miski, mis ühiselt pingutavas kollektiivis kõigi oskused ja jõu mitmekordistab. Dirigent on nagu dispetšer. Keerab natuke juurde või vähemaks valjust ja tempot ning üritab hammasrataste sälke kohakuti seada, et masin õlitatult jookseks. Eks meeleolugi tuleb püüda plusspoolel hoida, muidu saab see muusika hirmus sünge ja kurb. Kui kõik vahel hästi kokku klapib, siis võib päris uhke sõit välja tulla. Hea toimimise põhimõte on aga lihtne. Kui tahta mistahes alal olla heal tasemel, tuleb pidevalt treenida ehk orkestris päevast päeva muudkui harjutada ja harjutada.

Enamik orkestri liikmetest lööb orkestri kõrvalt kaasa teisteski koosseisudes. Millega sa ise orkestri kõrvalt tegeled?

Minu muusikaline teenistusleht on üsna kirju. Esimene töökoht oli 1990ndate alguses Eesti Raadio Big Bandis. Mängisin seal basstrombooni. Tol ajal olid seal koos meie parimad jazzmuusikud, dirigent oli Kustas Kikerpuu. Kaks seal töötatud aastat oli algajale muusikule tohutuks kooliks. Eesti Raadio Estraadiorkestrist on tänasesse politsei- ja piirivalveorkestrisse tulnud niisugused suurepärased muusikud nagu Jaak Oserov ja Helge Oserov. Raadio orkestri korüfeed Aavo Joala ja Hendrik Nagla olid aastaid politseiorkestri põhijõud. Edasi tulid töökohad Tallinna Filharmoonias ja Rahvusooper Estonia orkestris, ikka tromboonimängijana. 2003. aastal liitusin politseiorkestriga tollase dirigendi Kaido Kodumäe kutsel. Dirigenditööd alustasin aga hoopiski 1998. aastal Rakveres, kui ellu kutsuti Virumaa noorteorkester ja Virumaa kontsertorkester. Olin nende kollektiivide muusikaline vedaja kaheksa aastat. Selle ajaga said kõik Tal-

Nukuteatris valmib kuuldavasti põnev muusikalilavastus „Kevadine ärkamine“, mis pakatab nooruse energiast ning on muusikali kohta üllatavalt hea muusikaga. Kes tahab oma kõrvu kodus hea muusikaga hellitada, võiks soovitada eestimaist plaadimuusikat ikka enda maitsest lähtudes. Vaiko Epliku uus vinüülplaat on väga hea ka juba seepärast, et vinüülplaadi heli on CD omast palju ehedam ja rikkam. Aga muidugi on ka väga häid CDsid – Meelis Vindi ansambel Vindpower sisaldab head eestimaist ja omanäolist džässi. Eestvedaja klarnetimäng on väga virtuoosne ning kaasahaarav. Folgi ja popi piirimail mängleva energilise ansambli Vägilased uus plaat pakub kuulajale värskust ja elurõõmu. Vanematest plaatidest on minu lemmikud Ultima Thule „Jälgede jälgedes“ (2010) ning Vaiko Epliku ja Kristjan Randalu plaat „Kooskõla“. Need kaks on aegumatud pärlid ning neid soovitan soojalt!

Siim Aimla politsei- ja piirivalveorkestri bigbändi dirigent

47


ORKESTER

linna ja Rakvere vahet sõitvad bussijuhid mulle nägupidi tuttavaks. Virumaa orkestrite algatamisel oli suureks toetajaks tollane Lääne-Viru maavanem Marko Pomerants. Edasi tuli töö Harjumaa keelpilliorkestri ja Harjumaa sümfooniaorkestri dirigendina. Kuus aastat olin Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkestri ja puhkpilliorkestri dirigent. Lühikest aega olin Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri peadirigent. Eriti rohkelt meeleülendust on pakkunud kaasatöötamine Harjumaa laulupeol (2006), Soome-Eesti laulupeol (2007), üldlaulupeol (2009) ja noorte laulupeol (2011). Lähiaastatel on ees töö 2013. aasta Harjumaa laulupeo ning 2014. aasta üldlaulupeo ettevalmistamisel. Siia kõrvale on mahtunud ka igapäevane pedagoogitöö Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Millised orkestri tegemised on jäänud sulle sellest aastast enim meelde?

Selle aasta kontsertidest võiks eral-

di esile tuua ühise esinemise Helsingis koos sealse politseiorkestriga. Repertuaar oli nõudlik ja ühist prooviaega väga napilt. Sellest hoolimata jäi pärast kontserti alles kindel soov alustatud koostööd jätkata. Meeldejäävad on olnud kontserdid koos suurepäraste lauljate Lenna Kuurmaa, Kaire Vilgatsi, Uku Suviste, Gerli Padari, Airi Allvee, Bonzo ja teistega. Üle hulga aja oli orkestril suur heameel esineda koos Tõnis Mägiga. Ere elamus oli ka meie orkestri kontsertmeistri Jaak Oserovi ümmargust sünnipäeva tähistav politsei ja piirivalve bigbändi ning Estonian Dream Big Bandi ühine kontsert Eesti Raadio 1. stuudios. Oktoobri lõpus osaleb orkester suures kontsertprojektis „Eesti film 100“. Mida see projekt endast täpsemalt kujutab?

Oktoobri lõpus on tõesti kolm kontserti, mis on pühendatud Eesti filmi 100. aastapäevale. Kaasatud on hulk suurepäraseid lavajõude, mitu neist ei ole meie orkestriga varem

koostööd teinud. Ettekandele tuleb tuntud ja vähem tuntud muusikat Eesti filmidest. Praegu oleme tõsiselt ametis nende kontsertide ettevalmistamisega. Loodame publikule pakkuda meeldejäävaid elamusi meie parimates kontserdisaalides. Mis on sinu enda lemmikpalad Eesti filmimuusikast?

Eesti filmimuusika on jätkuvalt täis üllatusi. Peast teame ja tunneme sellest pelgalt mingit osa. On ju läbi aegade loonud filmidele heli Arvo Pärt, Veljo Tormis, Olav Ehala, Sven Grünberg, Rene Eespere, Ülo Vinter ja teised. Olen kindel, et osa potentsiaalsetest hittidest ootab alles avastamist. Minu puhul on muusikaga nõnda, et see, millega aktiivselt tegelen, saab omaseks ja hakkab mulle korda minema. Aga küllap on see elus nii iga asjaga, millele tõsiselt pühendutakse. Nelli Pello Radari peatoimetaja

N 18.10 k l 20.3 0

48


SPORT

FOTO: MIL.EE

Teise poolaasta võistluskalender algas jalgrattakrossiga Eesti Politsei Spordiliidu teise poolaasta võistluskalender algas 24. augustil Pärnumaal Jõulumäel, kus selgitati tänavused Eesti politsei jalgrattakrossi meistrid.

PPA võistkond

Jõustruktuuride spordimängud võitis Politsei- ja Piirivalveamet 15.–17.06 peeti Võrus Kuperjanovi jalaväepataljonis jõustruktuuride kolmandad spordimängud, mille võitis 92 punktiga Politsei- ja Piirivalveamet.

Võistkondlikus arvestuses saavutas teise koha kaitsevägi 84 punktiga ning kolmanda koha Vanglateenistus 76 punktiga. „Võistluste tase oli kõrge ja konkurents väga tihe,“ ütles võistluste korraldaja, kaitseväe sporditeenistuse ülem major Heino Märks. „Õnneks soosis meid ka ilm, mistõttu võib võistlust pidada kordaläinuks.“ Jõustruktuuride spordimängudel osales 11 võistkonda 424 võistlejaga. Kokku võisteldi üheksal alal nii individuaal- kui ka võistkondlikus arvestuses. Mõõtu võeti püstoli laskmises, raskejõustikus (meestel sangpommi kahevõistlus, naistel lama-

des surumine), kergejõustikus (100 meetri jooks, naistel 800 ja meestel 1500 meetri jooks, kaugushüpe ning kuulitõuge), suvekahevõistluses (3 x 1 kilomeetri jooks, püsti ja lamades laskmine), rahvatriatlonis (12 kilomeetri jalgrattasõit, 4 kilomeetri jooks, 100 meetri ujumine), orienteerumises, rannavõrkpallis, tänavakorvpallis ning jalgpallis. Politsei- ja Piirivalveameti, kaitseväe ning Vanglateenistuse kõrval olid oma võistkonnad välja pannud Sisekaitseakadeemia, Kaitseliit, Maksu- ja Tolliamet, SMIT, Siseministeerium, Kaitsepolitseiamet, Kaitseministeerium ja Värbamiskeskus. Jõustruktuuride spordimänge korraldatakse kaheaastase intervalliga. Kahel eelmisel aastal korraldas mängud Politsei- ja Piirivalveamet, sel aastal oli kaitseväe kord.

Rakvere võõrustas kergejõustiklasi

FOTO: RAIVO SAARE

31. augustil võõrustas Rakvere taas politsei kergejõustiklasi. Seekord oli 153 võistlejat ning kavas oli nii meestele kui ka naistele neljas vanuseklassis seitse indi-

viduaalset spordiala ning naiste ja meeste 4 x 100 m teatejooksud. Tasavägises võistluses jagati välja 58 komplekti medaleid ning auhindu.

Naiste vanuseklassis kuni 29 aastat pidi läbima 25 km ning politsei meistriks tuli Halan Aart Ida prefektuurist, aeg 1.21.32. Naiste vanuseklass 30–39 aastat läbis samuti 25 km ning kõige kiirem oli Hedvi Valgemäe Kaitsepolitseiametist, aeg 1.23.26. Kahe ülejäänud naiste vanuseklassi võistlejad läbisid 15 km raja ning vanuseklassis 40–49 aastat oli kiireim Tea Lang Lõuna prefektuurist, aeg 47.03, ja üle 50aastaste vanuseklassis Urve Punga Ida prefektuurist, aeg 1.16.19. Meeste kaks nooremat vanuseklassi läbisid 30 km raja ning kaks vanemat vanuseklassi 25 km raja. Võitjad vanuseklassides olid järgmised: kuni 29aastastest Allar Raja Põhja prefektuurist, aeg 1.12.03, 30–39aastastest Argo Ernits samuti Põhja prefektuurist, aeg 1.16.53, 40–49aastastest Aivar Ridamäe Politsei- ja Piirivalveametist, aeg 57.57, ning üle 50aastastest Mart Linnus Lõuna prefektuurist, aeg 1.04.18.

Mõedakul võisteldi laskejooksus 6.-7. septembril peeti Mõedakul Eesti politsei laskejooksu auhinnavõistlused. Osalejaid oli kahjuks vähevõitu, kuid parimad olid kindlasti kohal. Meie enda asutuse võistlejatele pakkus konkurentsi üks võistleja Päästeametist. Võistlused olid pingelised ja kohatine vihmasadu tegi asja ainult raskemaks. Libedal rajal olid kõige kiiremad naistest Helen Aart Ida prefektuurist ja meestest Vjatseslav Všivtsev Lõuna prefektuurist. Teatejooksudes võidutsesid naiskondadest Lääne, PPA ja Ida seganaiskond ning meeskondadest Lõuna prefektuuri meeskond.

49


SPORT

FOTO: RAIVO SAARE

Valmis politseispordi uuring Mis kaal on spordi tegemisel PPA töötajaskonna seas ning mida Eesti Politsei Spordiliidu (EPS) tegemistest teatakse, selgus aasta alguses tehtud uuringust.

ivar Krupp on Sisekaitseakadeemia lõputöös „Eesti politseispordi ajalugu ning spordi harrastamine Politsei- ja Piirivalveametis“ uurinud politseispordi tegemist. Uuringus osales kokku 580 inimest, neist enamik olid PPA töötajad, üksikud osalejad olid ka politsei- ja piirivalvekolledžist. Kaasatud oli seega umbes 9% PPA töötajaskonnast. Kuna vastanutest kuulus politsei spordiklubidesse ainult 21%, ei saa kõiki vastanuid küll aktiivseteks politseisportlasteks pidada, ehkki eelduste kohaselt oli vastajate hulgas rohkem neid, keda sportimise teema puudutab, kui ametnikke, keda see ükskõikseks jätab. Seda näitas uuringus osalenute arv võrreldes PPA töötajate üldarvuga. Valdkonniti jagunesid vastajad järgmiselt: 1/3 korrakaitsest, peaaegu veerand piirivalvest ja pisut alla selle kriminaalpolitseist, vähem oli neid kodakondsuse ja migratsiooni valdkonnast. Vastanute seas oli 38%

A

50

naisi, esindatud olid kõik tööpiirkonnad. Uuringus osalenutest oli enamiku sportimisaktiivsus kõrge – 73% teeb sporti vähemalt kaks korda nädalas, 9% peagu iga päev; 15% vastanuist satub aga sportima harva – pelgalt 1–2 korda kuus või hoopiski mitte. EPSi korraldatud spordiüritustest ei olnud huvitatud 16% vastanuist, kes eelkõige ei leia selleks pere ja töö kõrvalt aega või keda ei huvita massisport, võistlemine ega pakutav alavalik. Nii nagu ka tööajast treenima minekuga toodi spordiüritustele mittejõudmise põhjuseks, et pole kedagi, kes sel ajal töö ära teeks, ning ülemusedki ei soosi sportimist. 42% vastanutest oli siiski leidnud võimaluse EPSi võistlustel osaleda.

Infot on piisavalt Enamik (85%) arvas, et neil on piisavalt infot politsei spordiliidu korraldatavate võistluste kohta. Rohkem

spordialast infot oodatakse siseveebi, samuti on olnud probleemiks spordiprotokollide aeglane jõudmine politsei kodulehele, ürituste kohta võiks leida ka rohkem eelinfot. Kõige rohkem soovitakse värsket spordiinfot saada e-kirjadega. 67% vastanuist ütles, et nad on hästi informeeritud politsei spordiklubide tegevusest, 63% pidas EPSi võistluste loetelu piisavaks ning 19% soovitas lisada uusi alasid. Sagedamini pakuti võitluskunste (judo, ju-jutsu, vabavõitlus, poks, kikkpoks), ent ka triatloni, rulluisutamist, saalihokit ning ergomeetrisõudmist. Kui paluti hinnata enda kolleegide sportimist, arvas 72% vastanuist, et nende töökaaslased on sportlikus mõttes liiga passiivsed. Sellesse, et politseiametnikud üldiselt peaksid rohkem sporti tegema, uskus koguni 85%. Suurim motiveering sporti teha on tervise tugevdamine ja säilitamine, mille tõi esile 90% vastajaist. Viien-


SPORT

17%

1% Joonis 1. Hinnangute jaotus ametnike osalemise kohta võistlustel

14% 68%

68% osaleb vahetevahel 14% osaleb aktiivselt 17% ei osale 1% vastust pole

Joonis 2. Hinnangute jaotus motivatsiooni kohta

21%

52% sport on mõningane motivaator 27% sport on oluline motivaator

52%

27%

21% sport ei ole motivaator

dik arvas, et motiveerib ka parema tulemuse saavutamine kehalistel katsetel, kolmandaks reastus treenimine EPSi võistlusteks. Veel toodi esile näiteks võimalust sportida tööajast ja tööandja spordiruumides, autasu või preemiat heade võistlustulemuste eest, tõusu kõrgemale ametikohale, ent ka spordist saadavat heaolutunnet ja võimet paremini tööülesandeid täita. EPSi võistlustel osalemise põhjendustest reastusid tähtsamaiks pääs treeningule ja enda tulemuste parandamine. Kõrgelt hinnati ka juhtide täiendavat tunnustamist heade sporditulemuste eest ning organisatsiooni või üksuse esindamise vajadust. Kolmandikku vastanuist motiveeris auhindade väljapanek vanuseklasside esikolmikuile, pisut vähem väärtustati loosiauhindu võistlustel osalejaile, rahvusvahelistele võistlustele kandideerimist või töölt vabastust võistluste ajaks. Kommentaaridest võis lugeda, et võistluspäeval tegemata jäänud töö tu-

leb enamasti muul ajal ikka ära teha, seega võiks vahel tavapärase reedese asemel katsetada mõne võistluse korraldamist teistel tööpäevadel või ka nädalavahetusel.

Rahvusvahelisest politseispordist Rahvusvaheliste politsei spordivõistlustega ei olnud paljud kursis. Euroopa Politsei Spordiliidu (USPE), Maailma Politsei Spordiliidu (USIP) või politsei ja tuletõrje maailmamängude (WPFG) kohta on ise infot hankinud viiendik vastajaist. Kuna EPSil puudus võimalus eelmistele maailmamängudele sõitmist rahastada, ei ole paraku tõesti selles vallas palju infot jagatud. Olgu selgituseks öeldud, et maailmamängudel võivad ametnikud osaleda ka omal algatusel ning järgmised mängud on kavas 1.–10. augustil 2013 Põhja-Iirimaal. EPS võiks olla vähemasti infovahendaja, kes abistab

ja nõustab sportlast, kes tahab võistlustest osa võtta. Loodetavasti saab edaspidi EPSi kaudu rohkem teavet ka teiste rahvusvaheliste võistluste kohta. USPE võistlustele saab registreeruda ainult EPSi kaudu ning need on enamasti päris kõrge tasemega võistlused, kus osaleb nii profisportlasi kui ka täiskohaga politseiametnikke. Võistlustele on alati oodatud kõigi Euroopa riikide politseijõudude esindajaid, kuid erinevalt Eesti politsei meistrivõistlustest, kus saavad osaleda ka teenistujad, peab sealses akrediteeringus näitama politseiametniku töötõendit. Euroopa politsei meistrivõistlusi peetakse nelja-aastase tsükliga, igal aastal viiel spordialal. Rahvusvahelisest spordist uuesti Maarjamaa pinnale jõudes peab uuringu kokkuvõtteks tõdema, et üldine spordihuvi ei ole organisatsioonis eriti suur ning spordiüritustel osalejate arv võiks kasvada. Mõningaid probleeme on näha liidetud asutuste puhul. Tundub, et need ei ole kuigi hästi EPSi võistlussüsteemi sulandunud, kuigi ühendamise ajal püüti võistluskalendrisse võtta ka näiteks piirivalve pikkade traditsioonidega võistlusalasid. Kuna aga 75% vastanuist arvas, et sport on mõningane või oluline motiveerija organisatsioonis, tuleb PPA-l politseispordi arendamist ja toetamist jätkata ning hoolitseda selle eest, et osalemisvõimalusi pakutaks nii kõrgemal tasemel treenijaile kui ka oma sporditeed alustavaile töötajaile. Uuringust saadud teave võiks olla politsei spordialaste tegevuste jätkamise või nende muutmise aluseks. Kuna EPS soovib enda tegevusse kaasata võimalikult palju PPA töötajaid, oodatakse spordi hetkeseisu ja tulevikuga seonduvaid arutelusid nii politsei spordiklubide kui ka muudel tasanditel. Ettepanekuid arvestatakse EPSi uue arengukava koostamisel. Uuringu tulemusi ja politseispordi viimase kahe aastakümne ajalugu sisaldava Aivar Krupi lõputööga saab lähemalt tutvuda Sisekaitseakadeemia või PPA raamatukogus. Epp Jalakas Sisekaitseakadeemia spordikeskuse juhataja-õpetaja Aivar Krupp Põhja prefektuuri konvoiteenistuse arestimaja politseinik

51


RISTSÕNA

52


MÄLUMÄNG

Eelmises Radaris küsisime, mis riigi peaminister käis oma riigis asuvas Saksa saatkonnas ametlikult kaastunnet avaldamas Adolf Hitleri enesetapu puhul. Õige vastus on Iirimaa. Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari saunalinad Agur Tehver Põhja prefektuuri korrakaitseteenistusest ning Marika Lausna Põhja prefektuuri majanduskuritegude talitusest. Ristsõna vastuseid ootame samuti aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Ristsõna“ (vastuseid saab saata kuni 3. detsembrini 2012). Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga järjehoidjat. Kui soovid saata mälumängu ja ristsõna vastused koos, kirjuta märgusõnaks „Vastused“. Eelmise Radari ristsõna õige vastus oli „… kukkus mu auto küljest“. Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari logoga järjehoidjad Ülo Küpar Luhamaa maanteepiiripunktist ning Marina Jantson Pärnu keskraamatukogust. Radar soovib võitjatele palju õnne ning võtab nendega auhindade kättesaamiseks ühendust!

Juba mõnda aega on Eestis võimalik ettevõte asutada internetis ühe päevaga. Selleks on vaja vaid isikutunnistust. Eesti ID-kaardi kõrval saab selleks kasutada ka Soome ID-kaarti ja Leedu mobiili ID-d ning veel kahe riigi ID-kaarti. Mis riigid need on?

1

Lõppenud Londoni olümpiamängudest tehti sadu tunde teleülekandeid. Mis olümpiamängud olid aga esimesed, mida sai jälgida televisiooni vahendusel?

2

Väidetavalt pani telefoniautomaatvastajate populaarsusele aluse ühe rahva vajadus täita usukombeid. Mis rahvusest on jutt?

3

Ühele tänini tegutsevale Eesti teatrile kavatseti nimeks panna Juta. Nimi võeti Friedrich Robert Faehlmanni muistendist. Pärast arutelusid langetati otsus siiski ühe teise nime kasuks, mis võeti sama muistendi pealkirja esimesest poolest. Mis nime all me seda teatrit tänapäeval teame?

4

Mis nime all esineb ja naudib maailmakuulsust 1986. aastal sündinud multitalent Stefani Joanne Angelina Germanotta, kes ise loetleb oma suurte mõjutajate hulgas Andy Warholi, David Bowie’t ja ansamblit Queen? Viimati nimetatu on ühtlasi suur vihje.

8

2004. aastal tabas Brad Pitti filmi „Trooja“ võtetel parasjagu irooniline ebaõnn. Nimelt sai ta võtete ajal vigastada. Mis vigastuse ta üle elas? Vastamine ei valmista mingit raskust, kui on teada, keda näitleja filmis kehastab.

9

Nimetage pildil olev nüüdisaegne Ameerika õuduskirjanik, kelle teos ilmus märtsis 2000 esmalt e-raamatuna.

10

Euroopa kultuuriruumis peetakse ebaõnne toovaks arvu 13. Hiinas (ja mujal Ida-Aasias) on samas seisus üks teine arv, mille häda on nimelt see, et ta hääldub samamoodi kui sõna „surm“. Sealkandis on loeteludes sageli just see arv vahele jäetud – puudub näiteks vastav korrus või hotellituba. Mis arv see on?

5

20. sajandi alguses oli Moskva juba üsna moodne linn. Tuletõrjujaile olid kehtestatud reeglid, mis järjekorras asju põlevast majast välja tuua. Mis tuli välja tuua esimesena? Siis ei olnud seda kaugeltki igaühel, praegu on selle nüüdisaegne versioon peagu kõigil.

6

Erinevalt keskmisest eestlasest, kes räägib makaronide või pasta söömisest, on Itaalia köögis igal eri kuju pastatootel oma nimetus. Mis toodet tuntakse farfalle nimetuse all?

7

Küsimused panid kokku PPA õigusbüroo juristid Aare Hõbe ja Tiina Vellet

1. Belgia ja Portugal. 2. Berliin, 1936. 3. Juutidest. Sabati ajal (reede õhtust laupäeva õhtuni) ei tohi juudid tööd teha, seega mitte ka telefonile vastata. Et aga mõni hea äri seetõttu nurja ei läheks, siis võimaldaski automaatvastaja kõik kõned fikseerida nii, et juudid samal ajal oma usukommetega vastuollu ei läinud. 4. Endla, muistendi peakiri on „Endla järv ja Juta“. 5. 4. 6. Telefon, tegemist oli väga hinnalise aparaadiga, mis maksis 200 rubla; leib maksis 2 kopikat. 7. Lipsukesekujulised lehekesed, itaalia keeles tähendab farfalle „liblikad“. 8. Lady Gaga. 9. Rebestas Achilleust mängides oma Achilleuse kõõlust.

Kui tead vastust mälumängu viimasele küsimusele, saada see aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Mälumäng“ (vastuseid saab saata kuni 3. detsembrini 2012). Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga saunalina.

Mälumäng

53


RAAMATUD

Uudiskirjandus raamatukogudes The Trouble with Terror: liberty, security, and the response to terrorism Cambridge: Cambridge University Press, 2008 Asukoht: SKA raamatukogu

Raamatus on arutletud selle üle, mis on terrorism ja kas seda on võimalik üheselt defineerida. Analüüsitud on terrorismi olemust, terrorismivastast võitlust, inimeste põhiõigusi, terrorismi seotust julgeoleku ja riikliku poliitikaga jms.

Policing and Security in Practice: challenges and achievements Toimetaja Tim Prenzler Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2012 Asukoht: SKA raamatukogu

Venemaa piiriga seotud teemasid: territooriumi määratlus, julgeolek piiril, sisseränne, kuritegevus ja salakaubavedu, piirikaitse strateegiad, piirihaldus jms. Lahenduste kohta on tehtud järeldusi ning hinnatud neid.

Counter Terrorism: international law and practice Toimetajad Ana-Maria Salinas De Frías, Katja Samuel, Nigel White Oxford: Oxford University P Press, 2012 Asukoht: SKA raamatukogu

Valitsuste terrorismivastane võitlus seab sageli õhku küsimuse inimõigustest. Selles raamatus on käsitletud terrorismivastase võitluse erinevaid aspekte ning on antud lahenduste leidmiseks soovitusi.

Raamatus on jagatud juhtnööre, kuidas kasutada praktilisi kogemusi politsei ja julgestusasutuste juhtimises kõige paremini.

The European Union and Border Conflicts: the power of integration and association

EU-Russian Border Security: challenges, (mis)perceptions, and responses

Toimetajad Thomas Diez, etter Mathias Albert, Stephan Stetter Cambridge [etc.]: Cambridge University Press, 2008 Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu

Serghei Golunov London, New York: Routledge, c2012 Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu

Raamatus on käsitletud Euroopa Liidu ja

Esimene raamat süstemaatilistest uuringutest, mis uurib Euroopa integratsiooni mõju piirikonfliktidele. Piirkondadest on käsitluse all Küprose, Iirimaa, Kreeka ja Türgi, Iisraeli ja Palestiina ning Euroopa Liidu ja Venemaa piirikonfliktid.

Vaata uudiskirjandust:

The Future of Policing: a practical guide for police managers and leades Joseph Andrew Schafer, Michael E. Buerger, Richard W. Myers, Carl J. III Jensen, Bernard H. Levin Boca Raton, Fla: CRC; London: Taylor & Francis, 2011 Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu

Praktiline raamat politseijuhtidele, milles on rohkete näidetega jagatud kasulikke nõuandeid nii asutuse kui ka personalijuhtimisest ja infotehnoloogilistest võimalustest ning kõneldud, kuidas siduda uusi arengusuundi olemasolevatega.

The Migration Apparatus: security, labor, and policymaking in the European Union Gregory Feldman Stanford, Calif.: Stanford University Press, 2012 Asukoht: SKA raamatukogu

Raamatus on uuritud Euroopa Liidu migratsioonipoliitika ametnike igapäevatööd, kuidas legaalsete vahenditega proovitakse harmoneerida võõrtööliste rännet, et vähendada illegaalset migratsiooni.

Raimo ja Risto Pullat esitlesid Soomes raamatut „Viinameri“ 20. juunil esitlesid Raimo ja Risto Pullat Eesti saatkonnas Helsingis oma kirjastuse Tammi väljaandel ilmunud raamatut „Viinameri“. Esitlusel osalesid Läänemere riikide diplomaadid, mitu nimekat Soome kultuuritegelast ning Soome politsei ja tolli esindajad. Raimo ja Risto Pullat on 2010. aastal kirjastuse Estopol väljaandel ilmunud raamatut oluliselt täiendanud uute andmete ja seni avaldamata foto-

54

dega. Ligi 550-leheküljelise teose tõlkis Jouko Vanhanen. Pullatite soomekeelne raamat „Viinameri“ annab tervikpildi Eesti ja Soome vahelisest piirituse salakaubaveost 1920. ning 1930. aastail. Raamatus on arutletud piirituse salakaubaveo kui nähtuse ja selle kultuuriliste mõjude üle teistelegi Läänemere maadele. Soomes ilmunud raamat on leidnud juba positiivset tagasisidet. Järgmisena ilmub raamat läti keeles ning tuleval aastal loodetavasti poola keeles.


SUMMARY

Summary

KORRU RRUPT UP UPTSIO PTSIOO TSIOO SIO IOO IO OON OO

KORRU KORRUP K KORR O R ORRU ORRUPT RU UP UP UPTS PTSI PTSIOO PT TSIO TSI TS T TSIOO SIOO S SI IOO IIO OO O ON

Uurijad

LUUBI ALL

FOTO: SHUT T TERSTOCK

LUUBI ALL

liiig li iguv vad õiig ges suunass

Möödunud aasta 1. septe ptemb mbril ril loodi kriminaalpolitsei koosseisu korruptsioonikuritegude büroo , millega muutus korruptsioonikuritegude uurimine Politsei- ja Piirivalveametis tsent raalseks. Büroo juhi Mati Ombleri sõnul on esimesed edusammud juba näha.

Olenemata kellaajast, kuupäevast või isegi kuu faasist, peavad juhtimiskeskuse töötajad olema tippvormis.

Kuidas on läinud korrupts ritegude büroo esimene ioonikuaasta?

FOTOD: KAJA VENTSEL

Politsei, tere. Mis juhtus? On reede, augustikuu viimane öö. Kandiliste punaste numbritega kell Põhja prefektuuri juhtimiskeskuse seinal näitab neli minutit üksteist läbi. Väljas helendab läbi pilvede täiskuu.

õhja prefektuuri juhtimiskeskuses on parasjagu vanemkorrapidajana ametis Tõnu Oro. Ta on sõbralik ja ladusa jutuga, tööl alates kella kaheksast õhtul. Tema valve all töötab juhtimiskeskus 12 tundi jutti. Siis tuleb järgmine korrapidaja ja vahetab Tõnu välja. Politsei lühinumbrile 110 on helistatud sel õhtul tavapäraste muredega – peretülid, joobes juhid, kadunud inimesed, narkomaanid, öörahu ja avaliku korra rikkumised. Äsja anti teada tanklast bensiini eest tasumata

P

jätnud sõidukijuhist, kelle auto pealekauba varastatuks osutus. „Veel ei ole tunda. Loodan, et ei ole ka,“ muigab Tõnu täiskuu kohta. On kirjutamata seadus, et täiskuu ajal saab politsei pehmelt öeldes veidra sisuga kõnesid. Juhtimiskeskuse keeles öeldakse selliste kõnede kohta „probleemsed“. Tõlkes tähendab see kõnesid, kus helistaja räägib seosetut juttu ega vaja tegelikult politsei operatiivset abi. „Täiskuuklientide“ kõned on stiilis naaber-laseb-mulle-läbi-radiaatori-

N-ö valekõnedeks on ka aastavahetuse „Ühtegi valemit, kuidas p pulbrit-tuppa. p või jõulude ajal tehtud kõned, kus posääraste helistajatega toime tulla, ei litseile soovitakse häid pühi, rääkimaole,“ nendib Tõnu. „Kuulame nad ära, ta kellaaja ja taksoteenuse küsimisest. ütleme, et kontrollime infot, ja üritalid kes eii asotsiaalid, nõuavad asotsiaalid, Viimast Viimas nõuavad tada.“ rahustada.“ rahus me inimesed maha rahustada arvaa i g arvaning i ik minna j i varjupaika iit i ise viitsi i i i inimesi n inimesi, on l sõltumata i K u seisust Kuu d eest da nende ll peaks seda patrull d et patrull ad vad, vad hjuhju hj õ põhjupõ p g gasuguse ga iigasuguse il valiva 110 ilma kes kes valivad tegema. tegem tegivalekõnede tegi ili maatilised Süstemaatilised eta. Süste seta. se Valekõnede kõrval tuleb hädaabiaga oma tegude eest maksaad peavad TÖÖVAHEND jjad milleks on infokõnesid, palju numbrile kohus mõistis ev varem päev ma. Vaid pä m mõeldud PPA infonumber 612 3000. Margusele 20 päeva ares3 31aastasele Tõnu on nõus, et 2010. aastal alusta84 i, sest ta tegi politsei hädanumbrile tti, küljelt saab avada VARJUALUNE: Bussi infotelefon on 110 koormust tubõnet ja ühe valeväljakutse. kõnet k korral oleksnud i isutühja ssisutühja varikatuse, et kehvema ilma

listi vähendanud, kuid inimeste teadveelg likkus infonumbrist võiks olla veelgi suurem. „Kahjuks on ikka veel inimesi, kes ei saa aru, et 110 on mõeldud terviis või l tervis elu elu, i i k inimese juh d k , kus juhtudeks, õnu õnu. õnu T Tõnu. hk b Tõ s “ ohkab s, ohus,“ ohu vara on o

Arvan, et me oleme väga hästi toime tulnud. Esimesed neli kuud läksid meeskonna loomise tähe all. Minu ülesanne oli leida prefektuu ride korruptsiooniteenistuste ja -talituse seast parimad, kellega uuel aastal jätkata, ning värvata vabadele kohtadele uued tublid inimesed (prefektuuride korruptsiooniüksused liitusid bürooga 1. jaanuaril 2012).

Värbamise kõrval tuli koostada büroo tegevuskava kuni 2014. aastani ning lahendada palju halduskü simusi sh leida simusi, igapäevaseid töövahen deid jne. Esimene aasta on läinud tegelikult väga kiiresti. Kas saab juba öelda, et tsentraliseerimine on end õigustanud?

Seda saab täiesti kindlalt väita. Oleme näiteks loonud büroo koosseisu analüüsiteenistuse, mis peale riskianalüüsi ja ohuhinnangu koostamise aitab nõu ja jõuga menetlus üksusi. Analüütilise käsitlusega oleme jõudnud edasiviivate sammude ni. Konkreetseid näiteid on vara tuua, kuna kriminaalasjade menetlused on veel pooleli. Meie valdkonnaga seotud kuritegude lahendamine võtab palju aega. See ei ole paari kuu, tavaliselt ka mitte poole aasta küsimus. Menetlus ed võivad kesta aasta või enamgi. See paneb menetlejale suure koormus e. Tal peab jätkuma südikust, tahtmist ja leidlikkust, et tulla materjalide sasipuntrast võitjana välja. Tuleb näha kõige olulisemat ja hoida end õigel kursil. Kui keeruline on korruptsioon kuriteoliigina?

Väga keeruline. Korruptsiooni saab määratleda peitkurit egevusena,

34

mis raskete juhtumit e näol avalikuks ei tule. See tähendab , et peame neid ise otsima Selleks me otsima. koostamegi ohuohu hinnangut ja riskianal üüsi. Iseenesest võivad menetlusse tulla üksikjuhtumid, mis saavad alguse erinevate huvirühmade konfliktidest. On ka neid, kes on olnud korrupts iooni tunnistajad; neil saab mõõt täis ja nad pöörduvad politseisse. Kas on võimalik esile tuua korruptsiooniga seonduv aid tendentse?

Korruptsioon esineb seal, kus liigub raha. Seal on suur oht, et ametnikud ei suuda jääda ausaks. Kui ametiisik täidab ametiüles andeid ja seab kõrgemale erahuvid , toobki see kaasa ohtlikke momente. Ohumom jätkuvalt seotud peamiselt endid on riigihangete, ehitusvaldkonna ning euroraha kasutamisega. Need on valdkonnad, kus huvid projekti püsima jäämiseks on nii suured, et ollakse valmis ebaausalt käituma. Ametiisik pannakse proovile. Ja kui oled juba sõrme andnud, läheb terve käsi. Kas altkäemaksu summad on suuremaks läinud?

Seda on raske öelda nende juhtumite pinnalt, mis meie menetluses on.

Reede öösel on Põhja prefektuuri juhtimiskeskuses tööl üheksa inimest, kes istuvad kõik koos ühes suures töösaalis. Seina peal sillerdavad ekraanid,

ei tohiks kaasa rääkida ainult õiguskaitseasutused. Kõik riiklikud asutuasutu sed peavad olema oma suhtumise ja Mis mõttega intervju käitumisega rahvale u lõpetame? heaks eeskujuks. Oleme büroo tegemiste Arvan, et me teeme suure hüppe pas kui head on meie inimesed nii head, remuse poole, kui avalikkus hakkab . Meie inimesed on tublid ja suhtuma korrupts mul on põhjust ioonijuhtumitesse nende üle uhke olla. niisama hukkamõistvalt Nad soovivad tekui isiku- või gelda väga keerulise varavastastesse kuritegud valdkonnaga. Teiesse. Avaliknekord võib olla see kus tunnetab väga tänamatu amet, selgelt, et vägivald sest avalikkus ei suhtu teise inimese vastu alati õiguskaitvõi korterivargus seasutustesse, sh on vale, aga korrupts prokuratuuri, kes iooni suhtes ei korruptsioonijuhtumitega pruugi suhtumine nii ühene olla. Kindtegelevad, positiivselt. Sellistel lasti on siin oma roll puhkudel on tähmeedial. tis, et me ei lase end välistel mõjudel segada ning teeme Palju oodatakse korrupts sihikindlalt oma ioonikuritegude büroolt tööd edasi.

tulubüroolt.

nagu ka kriminaal-

Jah, Siseministeerium ja peadirek-

Nelli Pello Radari peatoimetaja

Faktid • 1. septembril 2011 loodi kriminaalpolitseiosakonna koosseisu korruptsioonikuritegude büroo. 1. jaanuarist 2012 muutus korruptsioonivaldko nnaga tegelemine tsentraals eks. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude talitus ning Lõuna, Lääne ja Ida prefektuuri kriminaalb üroo kor-

ruptsioonikuritegude teenistus liikusid büroo koosseisu ning jäid otsealluvusse korruptsioonikuriteg ude büroo juhile. • Korruptsioonikuriteg ude bürool on talitused Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus. • Korruptsioonikuriteg ude büroole on või-

malik saata vihjeid aadressile korruptsioonivihje@politsei.e e või jätta teada automaatvastajale numbril 6123657. • LIsalugemist: politsei.ee /et/nouanded/ korruptsioon, korruptsio on.ee, transparency.ee ja huvidekon flikt.just.ee.

35

töövaILMA MILLETA EI SAA: Põhilised kohver hendid on fotoaparaat, taskulamp, tikud ja erinevate pulbritega, DNA võtmise karbid, kuhu DNA-d koguda.

7 jälgede JÄLJED: Erinevatelt pindadelt võtmiseks kasutatakse fluorestseerivaid värvipulbreid. Jalatsijälgede teibi ka võtmiseks tarvitatakse peale DLK-kilet, väävlit ning kipsi. Kiudusid ning kogutakse spetsiaalsele teibile suurematel pindadel kasutatakse bussis tolmuimejat, mille tarbeks on olemas peotäis vajalikke kogumisfiltreid.

TÖÖRIISTAKOMPLEKT: Mõnele sündmuskohale ligipääsuks või kuriteojälgede kättesaamiseks on teinekord tarvis kasutada erinevaid tööriistu. Seepärast kuuluvad kriminalistide töövarustuse hulka ka tungraud, ketassaag, kirves, saed ja muud abi-

T: SÜNDMUSKOHA NUMBRIKOMPLEK ja Sündmuskohal tähistatakse kuriteojäljed asitõendid vastavate numbrimärkidega.

jagub SAAGU VALGUS: Prožektoreid nii kriminalistide varustuse hulgas suuri kui ka pisut väiksemaid.

vahendid.

kohal liiguvad.

Kas ühiskonna suhtum sioonisse on muutun ine korruptud?

Aastatega on suhtumin e muutunud paremaks. Õiguskai tseasutuste hea töö on toonud avalikku se ette viimastel aastatel erineva raskusastmega korruptsioonijuhtumeid, mis näitavad, et korruptsioon võib olla probleemiks mistahes riigiasutu ses või eraettevõttes. Need juhtumid on pannud avalikkust kaasa mõtlema selles suunas, et ebaausat käitumis t ei ole õige sallida. Korruptsioonivast ases võitluses

tor to or ootava o t v d meilt te ootav t ggusid, gusid, ses sestt meie i üksusesse üksuses üksusesse suse uses se on panusta panust ttu tud ud lisara ud lisar ha. Ka lisa minu minu u soo so soov oov o on, et m me suudak suudaksi su d me anda väga väga gaa h heead tulemust ulemu . Seda eda saame teha siiis, iis, kui k i meie mei isikkooss isikkoo osseis, eis, ressurss ressurss ja oskust oskustea skusteave ve on piisavad, pi piisav ad, et tegelda teg süvitsi raske valdkonn nnaa ning pikaajali pikaaja ste menetlustega. Olulisel me men kohal on n toimiv toim riiskianalü riskianal iskiana üüs ja koostöö partneritega. Efektiivsuse saavutam ine võtab aega. Tähtis on astuda õigeid samme, mis vviivad meid selleni, mida meilt oodataakse.

Häälte virvarr Häält

kriminalistidel koht, kus tõenditega töötada.

olevaid jälgi ASTMEPLAADID: Et sündmuskohal astmeplaadid, mitte rikkuda, laotatakse maha ikud sündmusmida mööda kriminaalpolitsein

Väike töötasu, asu, su suur elamispin ami d ja laenukohustus, sissetulek ku vähenemik ne, raske majanduslik olu ukord eraelus, viibimine töökeskk onnass, kus on aktonnas, septitud teatud laadi ebaaus käitumine – need on ainult osa tegureist, mis võivad ebaseadusliku käitumiseni viia. viia Lisaks suur soov saada materiaalseid hüvesid, andmata endale aru, et palk ja elatustase seda ei võimalda.

Avalikk Avalik vali v likk ikk kus us peab eab hakka kkam kk ma a suht suhtu suh h uma korru kor uptsio korr ptsioo ioo onijuhonijuh nij ijuhhtumite tumit mites itesssse niis n ama ma hukkamõist m valt l kui uii vägivallass lasse e või või k kort korter eriierivargusesse.

TÖÖVAHEND

6

The front story of the Radar of this fall - „Hello, this is the police. What happened?“ - introduces the routine work of the control and command centre of the North Prefecture. On the last night of August Tõnu Oro is working as senior duty officer of the command and control centre. He is friendly and loquacious, his shift started at eight in the evening. Under his command the centre operates 12 hours in succession. After that the next duty officer will relieve Tõnu. On that particular evening the police short number 110 has received calls with regular problems – household disagreements, drunk drivers, missing persons, drug addicts, disturbances of night-time peace and quiet, public nuisances. Recently a driver was reported to have left a fuel station without paying for petrol, in addition, the car involved in this incident appeared to be stolen. On Friday night there are nine persons working in the control and command centre, they are all sitting in one large office hall. On the wall there are iridescent screens, which provide live pictures from the security cameras of Tallinn, the computer screens display police information systems and maps. In the dimmed room, the dimness is preferable for monitoring computer screens, dominates irregular buzz. One moment there is total silence for a few seconds, then the mess of voices starts again. The operators pick up one call after another and exchange information between themselves. Incomplete pieces of sentences clash with each other in the hall: „Hello, this is the police. What happened?“, „We will certainly contact

SSummad varieeruvad Sum Summ sõl õltuvalt ametipositsioo positsio ositsioo ositsio sitsio nist ja projekti idest, millega kokku ku u puut puu u puutu utakse, takse, ningg vvõiva võiv võivad õiva olla ka õivad õiva vääg tü väga tühised. Kas saab kirjeldad da al da altk tkä tkäema tk k maksu võtja profiili?

KUI SILM EI SELETA: Jälgi, mida teinekord silmaga nähagi ei ole, tuvastatakse elektrostaatilise tõmmisseadme abil. Protseduur näeb ette, et jäljele asetatakse DLK-kile. Hoides ühes käes elektroodi, liigutakse piki kile pinda ning teises käes oleva rullikuga surutakse välja kile ja pinna vahele jäänud õhk. Seejärel saadetakse jäljelt eemaldatud kile juba analüüsida.

otsida kahel NN KEEMIAKOHVER: Jälgi saab valdavalt viisil. Füüsiline meetod hõlmab pintsli ja pulbriga jälgede tuvastamist. tuKeemiline meetod tähendab jälgede ainetega. vastamist erinevate keemiliste töös Viimaseks puhuks on kriminalistidel vajaminevate kasutada eraldi keemiakohver ainetega. Näiteks leidub nn keemiakohvris komplekt, esiletoov verekahtlaseid jälgi kinnitist mis koosneb verekahtlase aine märjal ning Black Amido ja kontrastainest kasutatavast pinnal jälgede tuvastamiseks pihustivärvist.

bussis komplekteetööks vajalikke vahendeid on KOHVRID-SAHTLID: Hulk kriminalistide üles asitõendite pakkevaet vajaduse korral leitaks kiiresti ritud kohvritesse ja sahtlitesse, Eraldi on olemas põlevvedeliku ja kilekotid ning muud esemed. hendid: teibid, käärid, paberpüsiks. Bussis on kohver ka kogutud materjal õhukindlalt lisaks joodikohver. asitõendite pakkevahendid, et mõeldud kipsi- ja väävlivalu vahenditega, proovide kogumise jalatsijälgede fikseerimiseks leiab DNA-tikke, karpe ja eri suurustes DNA proovide kogumise sahtlist Kriminalistide eririietus, maskid, pulbreid. esiletoomise eraldi. topse. Sahtlis hoitakse sõrmejälgede varustus on niisamuti komplekteeritud kindad, kaitseprillid ja muu seesugune

items from fibre tape up to axe and from searchlights up to test cups. Besides, only a part of the instruments of the crime scene investigators is packed in the bus. Several items, which are not so frequently used, are stored in the police building, from where they will be picked up and loaded into the bus upon necessity.

The story „Investigators have taken the right course“ speaks about the corruption crime bureau, which was established on 1st of September last year within the staff of the criminal police, by which alteration the investigation of corruption crimes became centralized in the Police and Border Guard Board. The head of the bureau Mati Ombler says, that the first achievements are visible already. „It can be stated with absolute certainty, that the centralisation has justified itself. For example, we have established within the staff of the bureau the analysis service, which, apart from risk analysis and preparation of threat assessments, also assists procedural units with advice and by force. In analytical approach we have reached constructive steps. It is a bit early to provide certain examples, as proceedings of criminal matters are still pending,“ explains the head of the bureau Mati Ombler. 29

28

you“, „The police does not pick sides“, „We will pass the information to the local constable“, „I registered for you a household violence“, „All the possibilities must be tried“, „A bunch of youngsters at the fountain“, „Are you sober?“ In the beginning of this year the crime scene investigators of Estonian police received brand-new four-wheel beauties – new crime scene investigation buses, which are furnished with special equipment adjusted for the work of the crime scene investigators. What exactly can be found in these crime scene investigation buses, you can read from the story „Crime lab on wheels – from fibre tape up to axe“. A bystander may delusively get an impression, do the crime scene investigators actually need so much means for investigating one scene? Naturally, in the movies we can see that the work on the spot is done mostly by brush and powder and the subsequent actions are carried out in labs. Still, these buses do not contain any excessive items. The drawers and suitcases, which have been set on the shelves with absolutely embarrassing pedantry, are hiding carefully packed

These are only a few topics from the present Police and Boarder Guard Board magazine Radar. If you notice any article, which you would wish to learn more about, please do not hesitate to contact us by e-mail radar@politsei.ee.

55


RADAR 13  

Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri juuli-august-september 2012

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you