DERKO
Derko proovib jõudu kutsikas Nitroga, kes on samuti Ida prefektuuri uus kasvandik.
Esimene päev uues kodus ajab kõrvad kikki.
kohe näha, et oli iseseisvam,“ selgitab Siiri oma valikut. Tema valikuga nõustus ka Ida prefektuuri koerterühma juht Raul Bamberg ning kolleeg Tarmo Nukka. Seejärel vormistati dokumendid ning koerapass anti üle uuele omanikule. Algas sõit Rakvere poole, kuid enne seda pani vana perenaine emmeigatsuse leevendamiseks kaasa ühe pesast pärit teki ja mängupõrsa. Sõit läks rahulikult ja Rakvere politseijaoskonda jõuti keset tööpäeva. Uudis levis koridoris välgukiirusel ning uut kutsikat tuldi uudistama kõigist kabinettidest. Peale nunnutamist jätkus Siiril patrullipäev, mis kestis õhtul kella kaheksani. Patrullis alustas tööd ka väike Derko, olles täpselt 6nädalane.
Emalõhnaline tekk ja põrsas Kohanemine uue koduga läks hõlpsalt. Enne oli soetatud matt, sööginõud ja kutsikate kuivtoit. Siiri, kes elab vanematega talus, võttis koera enda tuppa hoolsa valve alla. Pesa tehti perenaise voodi kõrvale matile, lisaks emalõhnaline tekk ja põrsas. Toas oli igaks juhuks valmis pandud koht pissimiseks, kuid alates esimesest ööst harjutas Siiri kutsikat õues käima. Ka perekoertega tekkis Derkol hea läbisaamine. Toakoer, neljaaastane pikakarvaline taks, võttis ta omaks, kuid pani kohe paika, kes on majas peremees. Koos mängides annab taks siiani märku, kui käitumisega on üle piiri mindud. Teise koeraga, kes on ketis suurt kasvu valvekoer, anti kohanemiseks aega. Koerte reaktsioonid on ettearvamatud ja nii arvas Siiri, et las suur koer jälgib esmalt kutsikat eemalt ning
Derkol on kolleegist narkokoeralt Arguselt palju õppida
mõistab, et peres on uus liige. Ükskord juhtus aga nii, et õues mängides jooksis Derko ketikoera juurde, ja nii loodigi sõbralikult tutvust, ninad vastakuti. Peale nädalast kodusolekut, 6. veebruaril tuli sõita juba Murastesse politsei- ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskusesse, kus algas põhikoolitus. Ajal, mil Siiri oli loengul, istus Derko kannatlikult koertemajas ja ootas oma treeninguaega. Esialgu käidi vanemate koertega koolitusel kaasas ning jälgiti, kuidas neid õpetati. Sealt saadi ka esimene kogemus, kuidas teha jäljeõpet ja otsida inimesi. Jäljeõpet alustati Derkoga nn ruuduga, mida tehakse siis, kui käes on toitmisaeg. Siiri tallab oma jalanõudega pinnasele ruudukujutise, millesse jaotab laiali krõbinad. Rihma otsas kutsikas tõstetakse keset ruutu ning nuuskides lubatakse ära süüa enamik krõbinaid. Selle harjutusega peab koeral tekkima seos jälje ja söögi vahel, st kus on jälg, seal on ka toit. Ka politseitöös premeeritakse koera siis, kui ta on oma töö ära teinud. Kui alguses tundus, et nädal aega õpet eemal võõras kohas võib väikesele kutsikale tunduda stressirohke, siis tegelikult läks kõik hästi. Siiri ütles, et tal oli võimalus kutsikat enda juures toas hoida ning loom harjus olukorraga ruttu.
Harjub maast madalast autosõiduga Kui igapäevasest patrullipäevast rääkida, siis on see täis tegutsemist. Patrulligraafiku järgi peab peale Rakvere aeg-ajalt käima mujalgi Ida-Virumaa linnades ja teenindama väljakutseid, milles vajatakse koera abi. „Oluline
ongi harjutada maast madalast koera autosõidu, võõraste inimeste, uute kohtade ja huvitavate lõhnadega, sest need aitavad kohaneda tööga ja olukordadega, mis teda tulevikus iga päev ees ootavad,“ ütleb Siiri. Lisaks autoga ringisõitmisele käiakse juba jalgsipatrullis, enamikus Rakvere parkides ja puhkealadel ning linna muudes kohtades, kus praegusel aastaajal rahvarohke pole, kuid puututakse siiski kokku inimestega. Esimese politseioperatsioonil osalemise kogemuse sai Derko kätte veebruari lõpus. Kiviõli keskkoolis kontrolliti õpilastel narkootiliste ainete olemasolu või nende tarbimist. Põhitöö tegid siiski kolm narkokoera. Palju lapsi, kõva lärm ning liigne tähelepanu ehmatasid algul kutsika ära. Üks koerakasvatuse osi on harjutamine erinevate olukordadega, et ta sotsialiseeruks ümbritsevaga. Igapäevaelu juurde käivad pidevad treeningud. Koer peab alluma käsklustele ning selleks on vaja teha kuulekusharjutusi. Üllatavalt ruttu hakkas kutsikas aru saama istumise ja lamamise käsklusest, kuid perenaise sõnul tuleb kõrvalkõnd raskelt ja on üsna algeline. Lemmikasi on Derko arust kotike Siiri puusal, mille luku avamise heli peale ta kõrva teritab. Seal kotikeses leidub head maiust, kas juustu, viinerit või krõbinat, ning koer teab, et selle nimel tasub pingutada. „Me õpime iga päev midagi uut – mina koerajuhina, Derko koerana. Iga päev toob kaasa üllatusi. Praegu ootame kevadet, et saaks juba jooksmas käia.“ Mari Riina Rist Ida prefektuuri pressiesindaja
21