Issuu

SUMMARY

Summary Dear readers abroad, The Estonian Police and Border Guard Board, which was created by combining the former Police Board, Border Guard Board and Citizenship and Migration Board, started its operations on 1 January 2010. The new organisation also has a new magazine – in your hands is the first issue of the Police and Board Guard Board’s magazine Radar, which continues the traditions of the Police Newsletter Politseileht and the From Border to Border Magazine. Radar is published mainly for the employees of the Police and Border Guard Board, but also offers something to our colleagues and foreign partners. This is why the last page of Radar contains a brief overview in English about the most important subjects discussed in the magazine.

VÕTI FOTOD: KRIMINAALPOLI

TSEIOSAKONNA ARHIIV

VÕTI

20aastane üliõpilan e Vitalij Gaišun (vasakul) das Jankauskas ja temast 21 aastat küsisid vanema Vla„lapselapse“ päästmis tundide kuludes üha suurema id summasid „poja“ eks. või

who deserve nothing but praise and good words.

“The Second Attack Kelmusi juhitakse Leedu vanglatest of Fake Policemen from Lithuania” is an exciting story about two Lithuanian criminals who conned more than a million kroons out of people in Northern Estonia and Virumaa two years ago. Last spring they tried to repeat the same scheme in Western and Southern Estonia. The criminals mainly chose elderly people as their targets – they called them and told them in Russian that a family member had been involved in a serious traffic accident and a large amount of money has to be paid to get the situation ‘sorted out’ fast. Even though the Estonian media warned people about the scheme after the first time it was used, there Annika Pärna were again many peopuuenduste tuules le who fell victim to the L crooks and paid the money.

Pettusi koordineeritakse Leedust, kus niisugused kuriteod algasid juba viis aastat tagasi. Organiseerija ja helistaja on tõenäoliselt mõnes vanglas karistust kandev mees, kes kasutab selleks ebaseaduslikku mobiiltelefoni. Enne leitakse rahale kõnetab ta kohe teda järele minevad isinimepidi. Nii on kelkud, kelleks on tavaliselt midel esimene info keegi tuttav krikäes ning ohver ise ei minaalkurjategija, ning saa arugi, et mängis siis mõni noorem neile trumbid kätte. mees, kes otsib kerget Edasi käib kõik väga teenimisvõimalust. kiiresti ja ohvriNeile antakse bensiinirah le antakse mõtlemise a ja öeldakse ks võimalikult vähe koht, kuhu sõitma aega. Teda üritatakse peab. Kui ohver kõne hoida telefonitoru otsaab, käib kõik väga sas niikaua, kuni kuller kiiresti. Inimesele öelukse taga juba kella dakse näiteks, et tema annab. Näiteks pannakse ohver juhendapoeg tegi avarii, ja antakse telefon kõrvalseis mise järgi kirjutama kirja, vale vangile rääkuhu ta peab usukimiseks üle. Kui ohvril tavuse mõttes kõik juhtub poeg olema, üleantavad kupüüride numbrid ükshaaval kirja panema.

gon Kollo on kohusetundlik, abivalmis ja kartmatu. Nii iseloomustab Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaablit ja välijuhti Jõhvi politseijaoskonna Iisaku piirkonna vanemkomissar Kalle Kuusik. Küllap tema juba teab, sest mehed on kabinetti jaganud ning koos mitu puuda soola ära söönud. Egoni töössesuhtumisest anti räägib seegi, et möödunud aastal talle Jõhvi politseiosakonna parima korrakaitsja tiitel. Ida Prefektuuri spordielu koordineerija Viiu Normaku täisõnul on Egon väga hea laskur – ta tis 2006. aastal meisterlaskuri normi lasteenistuspüstolist laskmises. Koos keinstruktor Tarmo Kütiga on Egoni õlul Jõhvi piirkonna politseiametnike laskealane koolitamine. Lapsepõlves tahtis Egon saada auja tojuhiks, sest tema isa oli autojuht Egonil väetist. 130ga Zil suure vedas on selgelt meeles esimene seos miilitsa alati ja korrakaitsega. Nimelt pidi ta tuunaabermaja eest läbi sõites võrril elas rid maha võtma, sest tolles majas tulnud ei minek Õunaraksu miilits. pokõne allagi. Nüüdseks 23 aastat litseis töötanud Egon sattus politseisse nagu tööle suuresti tänu juhusele, ja

sageli juhtub, jäi teda miilitsakooli kutsunud sõber esimesel korral ukse taha, aga tema sai sisse. Egon kinnitab, et kui ta seisaks uuesti ametivaliku ees, teeks ta kõike samamoodi, sest töö on huvitav. Rutiini oleks tal raske taluda. Välijuhi töö kõrvalt juhendab Egon praktulnud tikale kadette, sest ta peab väga oluliseks töökogemust ja elust enesest õppimist. Liiga hästi mäletab Egon, kuidas teda šokeeris korrakaitsesse tööle asumisel õpitu ja tegelikkuse vahe. „See on hea, et tänapäeval näevad õppekavad ette rohkelt praktikatunde, sest just praktikal saavad kadetid selgeks,

litusest. Politseitöös paelub Egonit vaheldus ja pidev valmisolek lahendada kui erinevaid olukordi. Ta loodab, et inimesed tunnevad end Ida-Virumaal teturvaliselt, siis on selles oma osa malgi. Egon mäletab siiani korrakaitshija töö algusaastatest seda hasarti ja valdas, lisemat uhkustunnet, mis teda kui ta esimest korda inimese ründamitaga ses ja vigastamises kahtlustatavat peale käerauad ja sai kätte selle ajas, pani, ning sedagi, et ta sai siis oma ka on elu esimese preemia. Meeles kannatanu, kes arstide abiga ellu jäi, ema pilk ja käepigistus … Egon ei kujuta oma elu ilma politseitööta ettegi. Oma kõige lähedasema inimesega Annika Elmiga tutvus Egon just tänu tööle – Annika töötab politseijaoskonnas Jõhvi Jõhvi konstaablijaoskonna piirkonna vanemana. „Kodu, kus mind oodatakse, on minu jaoks väga oluline,“ tunnistab Egon. „Mul on vedanud, et meil on Annikaga palju ühist, kuid töö ja eraelu üritame lahus hoida. Olen uhke oma esimesest kooselust sündinud tütre Irene üle, kes on minult pärinud suure osa kangekaelsusest.“ Liivi Maalmann Ida Prefektuuri sisekommunikatsiooni vanemspetsialist

As the Police and Border Guard Board employs almost 7000 people, the cover story of Radar is dedicated to our people and it aims to increase our feeling of togetherness. The title of the story is “Our People” and it describes four people who work in our main areas of activity: Aimar Allandi is a forensic specialist who sees things at crime scenes that others tend to miss and that don’t even seem to exist; Annika Pärna is a service counsellor of the Citizenship and Migration Bureau, who bravely accepts all challenges and enjoys the opportunity to make her own contribution to the changes; Egon Kollo is a leading constable committed to training young cadets and Senior Warrant Officer Denis Maisuradze acts as a diplomat on the border between Estonia and Russia. All these people are specialists in their relevant areas with years of experience and

Risto Berendson Postimehe ajakirjanik

Politsei ootas leeduk aid nädal aega kaubanduskeskus e parklas

Ajaks, kui kelmid meie kandi inimestele helistam a hakkasid, olime oma inimesi toimuva st võimaluste piires juba hoiatanu d.

Kui vaadata 2009. aasta kuritegude autoreid, siis on huvitav see, peetud peale ühe (Bajoras et kõik kinni– toim) on pärit PanevÐžyse ümbruses t.

Nii sai politseiniku ema, kellele helistati, kohe aru, mis toimub. Kuna talle kokkusaamiseks antud aeg oli väga lühike – veerand tundi –, polnud oodata midagi. Ajasin keskööl kodus organiseerisime raudteejaa riided selga, ma kaks eravärvides politseiaut ümbrusse ot ning jäime Leedu numbriga autot ootama. Valga dispetšer nägi valvekaam erast, et Leedu numbriga must BMW keeras 200 meetrit enne vaksalit ühe asutuse parklasse. Siis

Ivo Kolk kriminaalpolitseiosa konna menetlusbüroo juht Alarich Tombak kriminaalpolitsei menetlusbüroo erimenetl eja

polnud enam midagi mõelda, tuli tegutseda. Viisime mehed jaoskonda küsitlusele, kus nad ei suutnud selgelt oma Eestis olekut põhjendada. Et nad olid eelmisel päeval kahelt kannatanu lt raha kätte saanud, kutsusime kohale ühe ohvri, kes ühe mehe ära tundis. Sellega oli jäme ots meie käes. Auto läbiotsmisel leidsime üles 10 000 krooni Võrust saadud raha. Seejärel andsime järgmine päev kelmide tegevusest teada juba meedia kaudu. Selgus, et säärased kõned jätkusid. Arvestasim e siis leedulaste koduarma stusega ja panime ühe auto politseinik ega Valga Maxima parklasse Leedu autosid ootama.

Sealt me neid noppima gi. Tulid noored 17–22aas hakkasimetased mehed, Coca-Cola pudel käes. Kutsusime nad vestlusele, kus nende Eesti külastamise eesmärgid segaseks jäid. Raha neil kaasas polnud, autos oli 15 liitrit väitsid, et lähevad Tallinnass kütust ja nad e. Mõnel neist ei olnud isikutunnis tust kaasas, neile tegi piirivalve trahvi. Teistele tegime selgeks, et hoiame neil silma peal. Nii töötasime terve nädala ja lõpuks said leedukad aru, et pole mõtet siinkandis oma asju ajada.

Andres Saaron Valga kriminaalpolitsei ülem

autumn. Illegal spirits were actively shipped across the Baltic Sea in the 1920s and 30s with the involvement of Estonian and Finnish statesmen. The spirits war claimed many victims among border guards and smugglers. Shipping of illegal spirits during the war certainly looked like organised crime aimed primarily at economic gain. Many spirits kings stood out as the people who collected the lion’s share of profits from smuggling illegal spirits between Estonia and Finland. The article is illustrated with historical photos, some of which are held in the archives of the Finnish police. These are only some of the subjects of Radar. If an interesting article catches your eye and you want to read more about it in English, then do not hesitate to contact us by sending an e-mail to radar@ politsei.ee.

See näitab, et kollektiiv on stabiilne, ääne Prefektuuri kodakondmis on töö puhul suur pluss. sus- ja migratsioonibüroo Kuidas aga Pärnu-Jaagupist pärit Pärnu teeninduse teenindustüdruk n-ö passilauda sattus? Pärast nõunikul Annika Pärnal on hoolikui kooli lõppu polnudki muud, mata oma vanusest ette näidata väga tuli ise hakkaja olla. Nii helistaski muljetavaldav töökogemus – oma Passi18 verinoor Annika toonasesse valdkonnas teeb see kokku tervelt kas ameti Pärnu büroosse ja küsis, aastat. tööjõudu on vaja. Nõnda sai alguse Lõpetanud aastal 1992 asjaajaon nähtud nii jooksul mille karjäär, ta mise ja arhiivinduse eriala, ongi asutuse muutumist kui ka tehnolootöötanud just oma valdkonna asutöö gia arengut. Annikat ongi see tustes, mis on läbi aegade kandnud juures köitnud – tal on võimalus olla lõpuks mis ning nimesid erinevaid alati millegi uue sünni juures, panna on teinud temast oma ala spetsiapanus ega end proovile ja kõiges ka oma listi. Muidugi tuleb märkida, et anda. Egas Annika hariduski tehniAnnika kolleegidki oma valdkonnas naine Usin kumi omaga piirdunud. töötamise aastatega palju alla ei jää.

19aastasele Lukas Burmonasele sai saatuslikuks kõne politseiniku emale.

ku saamas käinud Lukas Burmonas hiljem süüdi mõista. Temaga koos olnud autojuhile polnud seaduse silmis aga midagi ette heita. Burmonasele mõistis kohus karistuseks kaks aastat vangistust kohustusega sellest reaalselt ära kanda viis kuud. Lisaks pidi mees hüvitama kannatanutele tekitatud materiaalse kahju ligi 43 000 krooni ning umbes 10 000 krooni ulatuses menetlusk ulusid.

The article “Illegal Spirits on the Baltic Sea” takes an interesting look back in history and introduces the subject of a book that will be published in 7

Further information about the Police and Border Guard Board is available on our website at www.politsei.ee.

UURIMUS

Salapiiritus Läänemerel

Piirivalve Sorgu saarel tabatud piirituselastiga.

FOTO: RAIMO PULLAT

Egon Kollo: eeskujulik korrakaitsja E

neilt mis omadusi politseiniku amet nõuab, ning paljusid asju saabki õppida ainult töö käigus,“ ütleb ta. „Egon on väga hea juhendaja, sest ta võtab algajale tööülesanded ja tööspetsiifiraka üksipulgi lahti ning teeb need hulikult selgeks,“ lisab Egoni endine Prepraktikant Maksim Alteberg Ida fektuuri kriminaalbüroo kriminaalta-

sai noormees uue telefonikõne, kus juhtumisi politseini talle öeldi, et on vaja kuna töötab. Et kiiresti Eestisse naine mõistis kohe, naasta. Ilmselt mõistsid mis toimub, mänkelmid, et olugis ta helistajaga korda, kus petukõne kaasa. Lepiti kokde ohvriks minku, et naine toob küsitud nakse, peab Võrumaa 3000 eurot l maksimaalselt Valga raudteejaama ära kasutama. Burmona vaksali parklasse. se tõi Eestisse Kokkusaamine lepiti uus autojuht. Algatusek kokku veerand s saadi Võtunni pärast. Helistaja rust ühelt ohvrilt kätte sõnul pidid nad 10 000 krooni naise parklast ise üles ja 250 eurot, mida otsima. viimane oli nõus Naisterahva asemel tuttava päästmiseks ootasid veidi temalt küsitud pärast keskööd parklas 10 000 eurost maksma. leedukaid aga erariietes politseini Mõne tunni jooksul kud, kes vaksali proovisid leelähedusse keeranud dukad tulutult õnne Leedu numbriga veel paari inimeBMW 325 kinni pidasid. sega, kuni veidi enne keskööd helistati Auto katuseakna vahelt leitud Valgas vanemale naisele, umbes kelle poeg kroonist piisas, et kannatan 14 000 utega kok-

FOTO: SULEV KASVANDIKU FOTOKOGU

etis ligi 7000 Igaühel meist on Politsei- ja Piirivalveam veidi üksteisele kolleegi – seda on maru palju. Et meid nelja inimest, kes eslähemale tuua, tutvustab Radar need oma ala spetindavad põhitöö valdkondi. Kes on s? Saagem sialistid, kellel aastatepikkune töökogemu tuttavaks.

Õigusteaduste doktor Risto Pullat t, tutvustab sügisel ilmuvat raamatu kus on kirjeldatud salapiiritusevedu Läänemerel kahe maailmasõja vahel. ka Eesti Piiritusesõda, kuhu olid segatud urite ja ja Soome riigimehed, nõudis piirivalv smugeldajate seas mitmeid ohvreid.

ilmingu sarnasusi ja paralleele kahel et erineval ajalooperioodil. Loodame, ühine uurimus annab uut teavet selles kui olulises valdkonnas nii teadlastele ka sisejulgeoleku valdkonna, sh Politning töötajatele ti sei- ja Piirivalveame meie tavalugejale, kellele pole ükskõik rahvaste ühine tulevik ja saatus. Meenutame, et organiseeritud kuritegevuse juured ulatuvad Soome keeluseaBalticumi Mare kogu duse algusaega regioonis. Tuntud Soome ajaloolane et Heikki Ylikangas on näidanud, Soome keeluseaduse aeg 1919–1932 täitis vanglad salapiiritusevedajate, ning puskariajajate, viinakaupmeeste ta purjus vägivallatsejatega. Samuti on seisukohal, et tänapäeva organiseerivõrtud kuritegevus on teatud mõttes eo reldav ennesõjaaegse salapiiritusev Emotsionaalne side Läänemere korralduse ja süsteemiga maades. Romantilisest sõbrakauban Püüame isaga ületada seniste Eestie dusest hoogu saanud rahvusvahelin Soome salapiirituseveole pühendatud salapiiritusevedu võttis selgelt orgakäsitluste teatud piiratust, rahvusromantilist varjundit, mis on seni randlaste vahetus- ja sõbrakaubandusest saüle kandunud ka keeluseadusaegse ning lapiirituseveo senistele tekstidele on hinnangutele. Salapiirituseveoga side, meil autoritena ka emotsionaalne tubkuna vanaisa Nikolai Pullat teenis mis lilt piirivalvurina aega Randveres, akteadaolevalt oli põhjaranniku üks tiivsemaid salaveopiirkondi. ka Teoses on analüüsitud nii Eesti kui alSoome seni kasutamata rikkalikke likaid ning otsitud selle ebaseadusliku

Salapiirituse emalaev täies lastis

hine uurimus isa Raimo Pullatiga Läänemere salapiirituseveost on jätkuks isa 1993. aastal avaldatud eestikeelsele monograafiale „Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919–1939“. Käesolev raamat on ümber töötatud ja toetub suures osas uutele, seni kasutamata allikatele. See ajaloolis-kriminoloogiline teema on on endiselt aktuaalne, kuna see vahetult seotud organiseeritud kuritegevusega, mis on teatavasti tänapäeva Eriti keerukamaid globaalprobleeme. on masendav ning sootsiume lõhkuv uimastikaubandus, mille juured ulatuvad kahtlemata alkoholi keeluseaduste lähikäes vaevelnud riikide suhtelisse minevikku.

FOTO: RAIMO PULLATI FOTOKOGU

Meie inimesed

25aastane töötu üliõpilane Arnoldas Bajoras (paremal Leedu kriminaa lses maailmas tuntud ) ja tema kaasosal ine, libakõnedega valdavalt Andrius vanemas eas inimesi. Pliksnits pommitasid Pärnus

seid seletusi anda. Et Jankauskase hintemalgi oli juba varasema nangul polnud nad Eestis ühtegi kurist kodumaal Algus oli paljuluba seadusega väikseid tegu toime pannud, v. Juba esimesel pahandusi. mainis ta ülbelt, päeval peteti Võrumaa Kuna meeste süü oli et tema jaoks pole l ära kannataväike, tunnisprobleem pikemat nu, kes nõustus tuttava tasid nad oma süüd aega kinnipidamisasutus hädast päästja pääsesid mõlees olla. miseks maksma kuni mad aastapikkuse vangistus Jutukam oli tema 4000 latti. Ohvri ega. Sellest noorem kaaslaukse taha sõitis 19aastan reaalselt pidi kantama ne, kellele tegi muret, e Lukas Burviis kuud. Kõiet oli Eestisse monas, kes esines ge kulukamaks osutus sõiduks laenanud auto avariis viga saareis wGaišunioma isalt. Isale nud ohvri vennana le, kes pidi kinni maksma oli nooruk rääkinud ning lahkus sealt , et vana Opelit varastatud 35 000 krooni, 300 kampsuni ja sundraha on vaja vaid lühikesek USA dollari ja 120 ning õigusabis sõiduks. Kui euro võrra rikkama. kuludena umbes 10 nooruk mõistis, et Kokku teeb see 000 krooni. eeluurimise ajaks üle 40 000 krooni. isa oma autot kätte ei saa, muutus ta Kohe pärast seda Ohvriks politseiniku palju kidakeelsemaks. sõitis BurmoNii asus ta väitema nas koos teda Eestis ma, et tuli Eestisse saatnud vanema vaid selleks, et siin ja eeluurimisel tuvastam 1. mail olid Leedust reklaami pakkuda. ata jäänud kelmid taas koHiljem selgus, et Mindauskasega Leedusse hal, sedakorda Valgatagasi. Jõudja Võrumaal. nud kodus vaid viis tundi magada,

LUUBI ALL

Naisterahva asemel ootasid veidi pärast keskööd parkla s leedukaid aga erariietes politseinikud, kes vaksali lähedusse keeranud Leedu numb riga BMW 325 kinni pidasi d.

niseeritud kuritegevuse ilme, mis oli suunatud eelkõige majandusliku kasu saamisele. Organiseeritud kuritegelikele gruppidele võib kuuluda monopol kohaliku tasandi illegaalsel turul, sageli on nad sõlminud sellel territooriumil või selles valdkonnas tegutsemise ainuõiguse suhtes omavahel kokkuleppe. Läänemere piirkonnas on illegaalsete toodete turu monopol harv nähtus. Erandiks on Soome uimastiturul domineeriv Eesti organiseerit ud kuritegevus (lõSoome viosa smugeldatavatest sünteetilistest uimastitest on pärit Eestist) ning peaasjalikult Eestist pärit piiritusekuningad, kes Põhjala Eesti või Saksa päritolu piiritusega vallutasid. Subkultuuril põhinevad kuritegelikud võrgustikud võimaldavad kurjategijatel toetuda ühiskonnast ja selle institutsiooni Salapiirituse vedaja on Soome reisiks valmis. Rekonstruktsioon

Rahvusvaheline salapiiritusevedu võttis selgelt organiseeritud kuritegevuse ilme. tudest eraldi seisvatele sotsiaalsetele kui gistruktuuridele, mis on laiemad nende vahetu kuritegelik keskkond. Soome lahe põhjakaldal asuva ainsa eesti küla Kabböle kogukond osales keeluseaduse ajal aktiivselt salapiirituseveos. Tänapäeval on selliseks näiteks koSoome, Rootsi ja Norra muulaste gukondadele tuginevad uimastisalakaubanduse võrgustikud. Kurjategijad kasutavad oma kuritegeliku tegevuse varjamiseks ära etnilise vähemuse ajal suhtelist isolatsiooni ning samal tunnevad hästi kohalikku infrastruklaiu tuuri. Salapiiritusevedu haaras rahvakihte. Piiritusekuningas Algoth Niska arvates kuulus keeluseaduse aegu Kemist Terijoeni salapiirituseveo ja -kaubanduse võrgustikku 160 000 inimest. Nii uimastikaubandust kui ka salapiiritusevedu iseloomustab keerukas modus operandi. Sageli olid salapiiriEesti tuse smugeldamisse segatud isegi ja Soome riigimehed, toll ning politsei. Iselaadi rekordi püstitasid näiteks 1929. aasta sügisel Porvoo lähistel üks kolm kriminaalpolitseinikku ja

konstaabel, „saates“ sisemaale suunduvat üheksast veoautost koosnevat salapiirituse voori.

Salaveo põhjused Rahvusvaheliselt põhjustasid salapiirituseveo Läänemere riikide alkoholitoodangu suur maht, suured alkoholilaod , tuPõhja- ja Läänemere vabasadamais kaugevad ning aktiivsed alkoholihulgi ärid. bandusfirmad ning laevavarustus ka Piiritusekonterbanti soodustasid vaheltkauplemise kogemustega saareja rannarahva olemasolu ning rohke alkoholitarbimise harjumus Läänemesajandisse. 19. re kaldail, mis ulatus Peale selle olid Eesti ja Läti kaotanud piiri20. aastaiks varasema loomuliku eo tusturu Venemaa näol. Salapiiritusev intensiivsuselt paistsid silma eelkõige Tallinn ja selle lähiümbruse rannaküKäsmu, Viinistu, Loksa, tulid Edasi lad. ning Võsu, Vergi, Eisma, Kunda, Mahu lääne pool Jägala jõe suue ja Paldiski kant. Silmapaistval kohal piiritusekonSalterbandis oli suur Kolga laht koos mistu lahega. Sagedased Soome-reiside lähtekohad olid Juminda ja Pärispea Eesti neem. Pärispea tipp Purekari on Eesmandri põhjapoolseim punkt, kust ti kartuli- ja piiritusekaupmehed sõitsid sateispoole lahte. Läänerannikul oli Ikla– lapiiritusevedu kõige aktiivsem Pärnu–Tõstamaa ümbruses. Tuntud oli veel Narva-Jõesuu; olid ju Narval selle sajandeid otsesidemed Viiburi ja