Issuu on Google+

nr 8 (371) 10.05.2011

TASUTA

www.yliopilasleht.ee

Tudengi päevik: kuidas valmib lõputöö? LK 5

Suur usutlus Tõnis Lukase ja Jaak Aaviksooga

Uus naiskorporatsioon on sündinud LK 6-7

LK 3


2

J U HTKIRI

Viimane paanika

L

õputööde paanika on käes. Sellest on aru saada, sest raamatukogu kõik nurgad on täitunud punaste silmadega rahutute raamatusülemiga koormatud tudengitega, kes püüavad leida midagigi, mis nende lõputöösse sära ja sisukust toob. Šokolaadi- ja kohviüledoos. Tühjaks joodud energiajoogipudelid. Küllap vältimatu? Nendele tudengitele, kes veel ei lõpeta – minge praktikale, tööle. Olete lõpetades märksa paremas seisus kui teie kursakaaslased, kes suviti midagi ei teinud. Märge CV-sse, ehtsa erialase tööelu maitsmine, akadeemiliste teadmiste rakendamine... Minge praktikale ka siis, kui see kohustuslik ei ole. Praegu käib töörindel võitlus ja võidab paraku see, kellel on paremad tutvused. Seejärel parem CV, säravamad silmad, rohkem töökogemust. Kõige parem – kõik korraga. Niisiis – tööle, tudeng!!! Varsti tühjenevad linnad tudengitest, Tartus on lausa veider olla. Tartusse ei sobi suvi. Ilma tudengiteta Tartu on nagu alasti. Kolm kuud ei ilmu ka Üliõpilasleht. Hoiate käes õppeaasta ja ka minu toimetatud viimast Üliõpilaslehte. Siinkohal kasutaksin võimalust tänada kõiki lugejaid ja kaasaelajaid, aga ka Üliõpilaslehe reportereid, kolumniste, hobikokka, kaastöölisi ja tiimi. See oli minu jaoks kasulik kogemus. Muidugi oleks võinud teha paljut märksa paremini, aga eks tulevad peale uued ja paremad tegijad. Oli vahva.

Laura Mallene peatoimetaja

Metakognitiivne kirjand

A

lgatuseks väidan provokatiivselt, et on mõttetu lasta kirjanikel või muidu tuntud inimestel kirjutada küpsuskirjandit. See ei anna midagi, kuna ainult imiteeritakse kirjandi kirjutamist. Ei ole ei mõtet ega pinget, mis tekib ehtsas keskkooli lõpetamise olukorras. Teater ei ole kunagi elupeegeldus, vaid ikka ainult teater. Alljärgnevat võib nimetada metakognitsiooniks, kuna püüan aru saada, miks ma kirjutan just sellist kirjandit nagu kirjutan. Metakognitsioon eeldab eneseteadvuse (Ego) olemasolu. PROBLEEMI PÜSTITUS Kirjand peab näitama õpilase arutlusoskust. Kirjandi kirjutamine saab alguse teema valiku põhjendusest. Kõigepealt mõtled sellest, milline teema istub sulle endale kõige rohkem, kuid sellega ei tohiks otsustamine piirduda. Edasi peaks mõtlema, mis teemadel TEISED kirjutavad. Ehk on lugeja saanud esimese kummalise mõtte minult: teema valikul tuleb lähtuda nii iseendast kui ka teistest. Tegelikult ei ole see üldse kummaline mõte, kuna kirjand ongi lugemiseks teistele, mitte ainult endale. Niisiis kui valid populaarse teema, siis on oht sulanduda suures massis, oht kaduda, jääda märkamatuks. Arvan, et oma näo säilitamise nimel on parem minna Estonia teatrisse kui Roskilde rokkfestivalile… muda sisse. Õllesummeri-abituriendid valiksid vast sotsiaalmeedia, minu Eesti ja eesmärgi teema, mis annab elule mõtte. Neist teemadest on hea kirjutada, kuna kõigil on kokkupuude Facebooki, Eesti ja elu mõtte otsimisega. Miinuseks on oma erilise vaatenurga leidmine, mis pakuks lugejale huvi. Kordumatuse näitamine on raske. Ma kutsun üles vältima ujumist peavoolus, mitte mõtlema ja olema nagu kõik teised. Mina ise valinuks teema „Igal ajal on oma nägu“, kuna aja ja identiteedi teema meeldib mulle ja pealegi arvan, et seda teemat enamik ei valinud. Teema on hea veel sellepärast, et saab vastanduda enamuse arvamusele. Nimelt kaldub suurem osa arvama, et inimene on inimene ega sõltu ajast. Eestlane jääb alati eestlaseks, mitu tuhat aastat on oldud kindla näoga kangekaelne eestlane. Sama arvatakse ka teiste kohta: venelane jääb venelaseks ka tuhande aasta pärast nagu ameeriklane või hiinlane. Mees on ikka pärit Marsilt nagu naine on Veenuselt, sõltumata ajast. Mees on ikka olemuslikult isane ja naine emane. Üks arheoloogiaprofessor leiab, et muinasaegne Eesti ühiskond oli feminiinselt pehme, mis ei soodustanud riigi teket erinevalt Leedu ühiskonnast, mis oli maskuliinselt sõjakas. Eesti mehed ei olnud nagu pärit Marsilt, vaid redutasid Veenusel. Kirjandis võib küsida, kust tulevad sellised

REPLIIK Väljaandja: SA Üliõpilasleht Toimetuse üldaadress: toimetus@yliopilasleht.ee Koosseis: Laura Mallene, peatoimetaja laura.mallene@yliopilasleht.ee Liisi Moosaar, reklaam- ja tegevjuht liisi@yliopilasleht.ee Väino Õun, küljendaja vaino.oun@gmail.com Kaisa Kaldoja, keele- ja stiilitoimetaja Kadri Tinn, fotograaf

Eesti Üliõpilasleht 10.05.2011

ARVAMUS

Tiraaž: 8 000 Formaat: A3, värviline Maht: 12 lehekülge Trükk: Kroonpress Kontakt: SA Üliõpilasleht, F.R. Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120 Telefon: 640 0422 Faks: 640 0502 Levitaja: DPD Levitaja Tartus: Jaan Jakobson Kodulehekülg: www.yliopilasleht.ee Facebook: www.facebook.com/ Eesti.Uliopilasleht

VOLDEMAR KOLGA Psühholoog jäigalt konservatiivsed ideed, et kas tõesti oleme oma olemuselt sellised nagu aastatuhandeid tagasi. Nutitelefon ei muudagi midagi inimeses olemuses. Kirjutamine muutub huvitavaks, kui on erinevaid arusaamu ja leitakse seoseid erinevate nähtuste vahel. ESSENTSIALISM Arutlemine eeldab teooria tundmist. Arutlus ei saa lähtuda ainult enda kogemusest, vaid uuritav nähtus tuleb panna laiemasse konteksti. Isiklik kogemus on piiratud ja seetõttu ebapiisav, et saada aru toimuvast. Kirjandi teema valikul ma juba aimasin, et essentsialismi mõiste aitab korrastada kirjut maailma. Essentsialism eeldab, et asjadel on olemas sisemine essents (olemus) ja iseloomulikud püsivad omadused. Teaduse ülesanne olekski nagu avastada neid essentse (tuumad). Kirjandi idee tõestuseks tuleks tuua tõendusmaterjali. Eriti hea oleks, kui tõendid oleksid erinevatest valdkondadest pärit. Ma tavatsen tuua kolm näidet tõestamaks essentsialismi levikut meie teadvuses. Esimene essentsialistiliku mõte on tekstis juba läbi läinud. Nii leitakse, et maskuliinsus ja feminiinsus on inimese püsivad omadused, mis tulenevad inimese bioloogiast ja vanadest aegadest. Maskuliinsus avaldub võimus, loogilises mõtlemises, karjääri tegemises, füüsilises tugevuses, innovatiivsuses, agressiivsuses jne. Naiselikkus avaldub tundemaailmas, helluses, soojuses, konservatiivsuses, kommunikatiivsuses, pereorientatsiooni ja lastekasvatamise orientatsioonis jne. Maskuliinsus on isaste omadus, feminiinsus emaste omadus. Isaste ja emaste omadused mõjutavad käitumist väga erinevates valdkondades, alates tööst kuni poodlemiseni. Teise essentsialistiliku mõtte näite toon politoloogiast. Samuel P. Huntington pakkus välja tsivilisatsioonide kokkupõrke teooria, mis sai Eestis populaarseks. Konfliktid tulevad

mitte majanduslikust ebavõrdsusest (vaesed vs rikkad) või ideoloogiast (kommunism vs kapitalism), vaid kultuurist. Kultuur tundub olema püsivam tunnus võrreldes majandusliku rikkuse või ideoloogiaga. Vaestest riikidest, näiteks Araabia Ühendemiraadid, saavad rikkad riigid ja kommunistlikest riikidest kapitalistlikud ja vastupidi. Kultuuri või religiooni ei ole niisama lihtne maha visata nagu ideoloogiat. Kolmas essentsialismi ilming on pärit majandusteadusest. Nimelt olla majandus tsüklilise loodusliku iseloomuga, kus tõusud ja langused vahelduvad. Majandusteooria leiab, et eksisteerivad erineva ajalise pikkusega lained. Rõhutakse lainete regulaarsusele, langusele järgneb kindlasti tõus. Kui nii, siis valitsus ei peagi midagi eriliselt tegema, masule järgneb kindlasti tõus. ANTI-ESSENTSIALISM. Kui on välja toodud teatud teesid, siis on vaja hakata neid kahtluse alla panema. Kirjandis on põnev välja arendada peavoolule vastupidiseid seisukohti. Anti-essentsialism ei leia, et asjadel oleks mingi sõltumatu ürgolemus (bioloogiline või kultuuriline), vaid tähtis on eksistents (Sartre), see, kuidas ollakse ühes või teises olukorras. Väidan, et maskuliinsus ja feminiinsus muutuvad ajas. Nii oli muinaseestlaste ja leedukate maskuliinsus ja feminiinsus hoopis teistsugune kui tänastel eestlastel ja leedukatel. Soorollidele avaldas suurt mõju tööstuse teke, kui mehed hakkasid raha saama ja naised kodus lapsi kasvatama. Olukord komplitseerub veelgi, kuna maskuliinsus ja feminiinsus jaguneb paljudeks erinevateks maskuliinsusteks ja feminiinsusteks. Asi on veelgi hullem, mehed võivad olla naiselikud ja naised mehelikkuse kandjad. Tsivilisatsioonide kokkupõrke asemel võiks tuua positiivseid näiteid tsivilisatsioonide läbiimbumisest. Eesti kultuur on omaks võtnud laulupeod Saksamaalt, laulupeo supi seljanka Venemaalt jne. KOKKUVÕTTEKS Arutleva kirjandi lõpus peaksid olema järeldused. 1) Teema peab kirjutajat ennast huvitama ja arvestama lugejat. Ei soovita valida potentsiaalselt kõige populaarsemat teemat. 2) Kirjand peaks meenutama teaduslikku uuringut: algama probleemi püstitusest, teooriast, hüpoteesidest, tõestamisest ja lõppema järeldustega. 3) Kirjandis peab olema intriig, võitlus erinevate perspektiivide vahel. 4) Peaks määratlema enda suhtumise. Lõpuks esitan isikliku küsimuse: kas teil on üks kindel mina või minasid on kohe mitu. Vastus: kui on üks mina, siis olete essentsialist, kui minasid on palju, siis olete anti-essentsialist.

Kui palju me tegelikult märkame?

KADRI PÕLENDIK reporter Mäletan lapsepõlvest, mis möödus 90ndate esimesel poolel, et linnapildis oli vähe näha inimesi, kes oleks teistmoodi. Tol hetkel ma ei teadvustanud seda, kuid mäletan, et harva jäi keegi selliselt silma, et oleksin järele vaadanud või hiljem mõelnud, miks see või too just niisugune välja nägi. Küll aga, kui vastu juhtus tulema mõni inimene ratastoolis või nägin kedagi vestlemise asemel käsi kiirelt liigutamas, kippusin liiga pikalt vaatama küll. Kellegi käest ei olnud nende teistmoodi käituvate inimeste kohta küsida ning kui ka oli, ei osatud või ei tahetud tihtipeale vastata.

Sellest ajast on möödas 20 aastat ja meie ühiskond on palju muutunud. Avalikult räägitakse inimestest, kellel on elamiseks erilised vajadused, sellised, mida minul ja paljudel teistel ei ole. Et nii-öelda teistsugused inimesed tunneksid ennast tavalistena, peaksime meie, nii-öelda tavalised inimesed teadvustama, et igal sammul kohtame inimesi, kes ei näe, ei kuule, ei saa rääkida, ei saa omil jalul käia. Parim viis selleks on ulatada oma abikäsi. Selleks ei ole vaja hakata mägesid liigutama, piisab vaid abist kõige väiksemates toimingutes, millega erivajadustega inimesel raskusi on. Abistamisega saab alustada juba ülikoolis, hakates tugitudengiks. Selleks ei ole vaja enamat, kui läbida koolitus, kus saab aimu, mida erivajadustega abistamine endast kujutab. Vajadused on igal inimesel ikkagi erinevad ning selguvad siis, kui konkreetne abistatav leitud.


Eesti Üliõpilasleht 10.05.2011

UUDISED

Et sõbrad ei jääks võõraks ... Viis omadust, mida teistel (nais)korporatsioonidel ei ole! 1.Roosa värv

Kuna saksa traditsioonist lähtuvatel korporatsioonidel on kasutuses trikoloor, siis Sororitas Estoniae neiud leidsid, et kindlasti soovivad nad üheks kolmest värvist roosat, sest see on nende meelest kõige naiselikum toon. Seejärel hakati mõtlema, mis sinna juurde sobiksid: ja noh, must ja valge sobivad ju kõigega!

2.Anglitsismid on tabud

Teadmised on ilu: päikeselisel koolipäeval pole “Focuse” mängimine patt.

SIIM SEMISKAR

Kui paljud teist on tundnud, et ülikooli minnes hakkab endine sõprusringkond ära vajuma? Arvatavasti enamik. Kui paljud on mõelnud, et selle vältimiseks võiks asutada korporatsiooni? Tõenäoliselt vähesed. Kui paljud on aga ka tegudeni jõudnud? Nemad igatahes on. SIIM BOIKOV toimetus@yliopilasleht.ee

K

ristin Liiv, Liisa Prits Triin Klaas olid kõige esimesed, kel mõte umbes aasta eest vastavas suunas liikuma hakkas. „Akadeemiline maastik oli meie jaoks antud hetkel väga huvitav. Kahjuks olime me kevadsemestri külalisõhtud muidugi selleks ajaks maha maganud,“ räägib täna seniori ehk esinaise ametit pidav kaasvõitleja (ksv!) Liiv, kolmikust jutukaim. Koos teiste sõpradega hakati akadeemiliselt organiseerunud tuttavatelt ja internetist uurima erinevate korporatsioonide ja seltside kohta. Kuna aktiivgrupp tegutses Tallinnas, siis olnuks ehk loogiline seni ainsa pealinnas tegutseva naiskorporatsiooni Lembelaga liitumine, aga neiud seda ei tahtnud. „Õige tunne peab olema. Lembela seda ei tekitanud,“ lisab ksv! Liiv. Leiti, et vaid uus korporatsioon on see, mille suhtes on kirg selle elu päevast-päevast korraldada ja end pühendada. Akadeemilistel organisatsioonidel on levinud kaks vormi: korporatsioon ja selts. Miks just see esimene? „Võib-olla ma nüüd ütlen valesti, aga „metsikutena“ (korporatsioonisläng – „organiseerumata tudengid“ – S.B.) jäi meile mulje, et seltsid ei ole oma liikmeid nii harivad kui korporatsioonid,“ tõdeb senior. Järgnes tihe töö: vaja oli välja

töötada põhikiri ja registreerida end mittetulundusühinguna, samuti tuli välja töötada akadeemilisele organisatsioonile nii vajalikud põhimõtted. Isegi nime peale ei olnud aega varem mõelda, kui paberimajanduse käigus selle olemasolu vältimatuks muutus. See tuli alles jaanuari keskpaigas, mil oli vaja MTÜ jaoks esitada põhikiri. Lahendus oli üsna lihtne: „Sororitas“, kuna liikmed peavad end omavahel õdedeks ja „Estoniae“, kuna tegemist on eestlastega. „Ja muidugi uurisime me edasi ka teiste organisatsioonide, nii meeste kui naiste kohta, lihtsalt selleks, et teada, et me ei oleks pärast väljatulemist päris puuga pähe saanud.“

Teklid valmisid õigeaegselt Tänavu aasta 16. veebruariks korraldati sõpradele üritus, kus tuldi esimest korda korporatsiooni jaoks nii olulistes värvides välja ja see daatum tähistab ka organisatsiooni ametlikku asutamiskuupäeva. See aga polnud kuni viimse hetkeni üldsegi kindel. „Ta oli plaanitud asutamiseks sellisel juhul, kui me teklid valmis saavad. Ilma tekliteta oleks natuke raske värvides välja tulla.“ Said. Akadeemiliste organisatsioonide maastik on justkui omaette ühiskond. Seal valitsevad omaette kombed ja eemal seisjatele ei ole enamasti kuigi palju näha ja teada. Ja ka vastupidi: pole kuigi tavaline,

et sinna subkultuuri tungitakse väljast sisse. Mis reaktsioone see samm teiste organisatsioonide poolt tekitas? „Eks neid oli seinast seina,“ muheleb ksv! Liiv. „Enamasti siiski positiivsed. Tuldi õlale patsutama, et väga vägeva asjaga olete hakkama saanud. Sellist reaktsiooni oligi tegelikult väga palju,“ on senioril hea meel. Siiski oli kuulda ka mõningaid kahtlevamaid seisukohti. Põhjust võib anda seegi, et mitu viimastel aastakümnetel asutatud korporatsiooni (näiteks korp! Ave ja korp! Syringa) pole pikemas perspektiivis elujõulisteks osutunud. „Tegelikult on see loomulik. Ega me ei ole selle pärast solvunud või pahased, vastupidi, me just üritame neile kõigile näidata, et me ei ole needsamad. Et me oleme midagi muud ja suudame tagada oma jätkusuutlikkuse.“ „Paljud ei osanud ka seda oodata, et me lõpuks saamegi hakkama. Kõik olid väga äraootaval seisukohal,“ täiendab vanadaami ehk rebaste kasvataja ametit pidav ksv! Liisa Prits. Teiste organisatsioonide poolt tunnustamine on korporatsioonidele väga tähtis. Neiud ootavad, et neile antaks võimalus end tõestada. “Just sellega, kui me soovime neile külla minna, siis nad võtavad meid vastu, kuulavad meid ära ja siis teevad otsuse,“ lausub ksv! Liiv. Sororitas Estoniaele praegu külla minna ei saa, aga loodetavasti õige pea see muutub, sest juba lähiajal tahetakse leida igapäevaseks tegutsemiseks sobi-

vad ruumid. Kui mitte varem, siis sügiseks kindlasti. Hetkel on Sororitas Estoniael 21 liiget. Elujõuline korporatsioon vajab aga pidevalt uusi teklikandjaid. Kes on valge-karmiinroosa-musta värvikombinatsiooni austavasse seltskonda oodatud? „Ta peab olema VÄGA aktiivne. Tal peab olema motivatsiooni teha asju. Korbi käimalükkamine ei ole ühe, kahe ega isegi mitte kolme semestri tegevus – see võtab aega. Ilmselt on need, kes astuvad praegu meile liikmeks, need, kes seda edasi viivad, kui meie ülikooli ära lõpetame ja meist vilistlased saavad,“ ütleb senior. Korporatsioon Sororitas Estoniae Asutatud 16. veebruaril 2011 Tallinnas Värvid: valge-karmiinroosa-must Lipukiri: Teadmised on ilu! Kristin Liiv: „Teadmised ei tähenda ainult akadeemilisi teadmisi, vaid kõike, mis on eluks vajalik. Alustades oskusega köögis süüa teha ja lõpetades auto remontimisega. Kõik teadmised, mis vähegi võimalik – need on olulised meie jaoks. Oskus mingites olukordades käituda ja teadmine, mida teha – need teevadki inimese ilusaks.“

Sororitas Estoniae üks põhimõtetest on tegutseda eesti keele ja kultuuri säilitamise nimel. Seetõttu ei ole liikmetel lubatud omavahelises suhtluses kasutada näiteks inglise keelest tulnud väljendeid. Nii et igasuguseid okay’d ja „tänksid“ tuleb ära unustada. „Leiame, et eesti keele hoidmine hakkab pisikestest asjadest peale, tuleb alustada väikestest asjadest ja liikuda järjest suuremate poole,“ ütleb Liiv.

3.Sport! Sport! Sport!

Põhimõte on ka oma liikmete sportlikkuse ja tervislike eluviiside toetamine. Nii on kõikidel KOHUSTUS kehaline liigutamine vähemalt kaks korda nädalas. Sellega tegeleb iga liige individuaalselt ja ausõna peal. „Nii palju, kui ma tean, ei ole keegi ausõna rikkunud,“ lausub ksv! Liiv, kes ise külastab jõusaali. „Kõik tegid trenni juba enne, me ei ole peale sundinud,“ täiendab ujumist harrastav ksv! Prits.

4.Naised rapiiriga

Korporatsiooni üks vanadest traditsioonidest on mõõgakunsti valdamine, mida nimetatakse paucimiseks. Naiskorporatsioonidest on aga Sororitas Estoniae ainus, kes sellega tegeleb. „See on meie jaoks põnev, huvitav, me tahame sellega tegeleda,“ ütleb senior ja lisab, et rituaalidel on sügavam tähendus, kuid avalikkusele sellest ei räägita.

5.Suhtumine meelemürkidesse liberaalne

Kõikide teiste naiskorporatsioonide liikmetele on suitsetamine keelatud. Paljudel on piirangud ka alkoholi pruukimise osas. Sororitas Estoniaes see nii ei ole – iga liikme enda otsus, kui palju ja mida tarbib. Iga estonica vastutab oma käitumise ja selle tagajärgede eest ise. „Meie anname informatsiooni nende kahjulikkuse kohta, kuid lõplik otsus jääb siiski iga liikme enda teha,“ lausub ksv! Liiv.

LÜHIDALT

3

Maris Mälzer: arvamusliidrid peavad noorte tööpuudust pseudoprobleemiks

Tallinnas 5. mail toimunud Eesti Statistikaseltsi konverentsil „Kas Eesti rahvas jääb püsima?” peetud ettekandes rõhutas Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Maris Mälzer vajadust tegeleda hariduse kvaliteedi tõstmisega kõikides haridusastmetes ning tagada kõigile võimekatele hariduse kättesaadavus. „Hea haridus on peamiseid sotsiaalse mobiilsuse ja tööhõive tagajaid. Kahjuks peab tõdema, et valitsuse tasandil pole senini hariduse ligipääsu probleemidega tõsiselt tegeldud,” ütles Maris Mälzer oma sõnavõtus. Mälzeri sõnul on väga tõsine probleem noorte tööpuudus, millega tegelemiseks puudub riigil hetkel konkreetne plaan. “Oma tööealase elu alguses on suurem oht sattuda n.-ö. tööturu mõistes heitunute hulka. Euroopa tasandil räägitakse 5 miljonist töötust noorest kui kadunud põlvkonnast ning riigid on tegemas suuri pingutusi probleemi leevendamiseks. Eestis aga julgeb nii mõnigi arvamusliider noorte tööpuudust pseudoprobleemiks nimetada,” lisas Mälzer.

Tudengid ootavad uue õppetoetuste süsteemi varasemat rakendumist

EÜL tegi haridus- ja teadusministrile Jaak Aaviksoole saadetud avalikus pöördumises ettepaneku rakendada uus õppetoetuste süsteem alates 2013. aasta sügissemestrist, mitte 2015. aastast nagu kirjas valitsusliidu tegevusprogrammis. EÜL leiab, et õppetoetuste süsteemi hilisem rakendumine halvendab meie kõrghariduse kvaliteeti ning ei võimalda üliõpilastel pühenduda õpingutele, ütles EÜL-i juhatuse aseesimees Eimar Veldre.


4

Eesti Üliõpilasleht 10.05.2011

UUDISED L Ü H I D A LT

Rahvusvahelise ISIC kaardi väljastajad kohtusid 2.-4. mail Tallinnas

Eesti Üliõpilaskondade Liit korraldas koostöös rahvusvahelise ISIC keskuse meeskonnaga 2.-4. mail Tallinnas ISIC rahvusvahelise konverentsi „ISIC Event 2011“. 3-päevases formaadis toimus konverents esimest korda ning selle stardikohaks sai käesoleva aasta Euroopa kultuuripealinn Tallinn. Konverentsil osalesid ISIC kaardi väljastajad 82st riigist üle maailma, lisaks ISIC-u rahvusvahelised koostööpartnerid, nende hulgas ka Microsoft ja MasterCard, samuti osavõtjad Euroopa Komisjoni Noorsoopoliitika üksusest ning mitmetest teistest noorsoo, hariduse ja kultuurivahetusprogrammide eest seisvatest rahvusvahelistest organisatsioonidest.

EÜL-i juhatuse esimeheks valiti Eimar Veldre

Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) volikogu valis eile Narva-Jõesuus toimunud istungil liidu juhatuse esimeheks Eimar Veldre Tallinna ülikoolist. “Eesolevatel aastatel on oluline arendada üliõpilasorganisatsioone, et tudengite hääl kostuks tugevamini kõrgkooli õppekvaliteedi kindlustamisel,” ütles Eimar Veldre. “EÜL seisab kindlasti selle eest, et Riigikogu muudaks õppetoetuste süsteemi ja suurendaks tasuta õppekohtade arvu ning lahendaks ka õppelaenude hüvitamise probleemi”. Juhatuse aseesimeheks valiti Monika Maljukov Tallinna ülikoolist. Teine juhatuse aseesimees valitakse ametisse 19. juunil toimuval volikogul. Veldre on varasemalt töötanud Tallinna ülikooli üliõpilaskonna juhatuse aseesimehena, EÜL-i juhatuse esimehena ja aseesimehena, Riigikogu kantselei nõunikuna ning Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika eksperdina. Ametisse valitud juhatuse volitused kestavad 01.07.2011-30.06.2013.

Tartu Ülikooli Kammerkoor tähistas juubelit Sel kevadel täitus Tartu Ülikooli Kammerkooril 40. hooaeg, mida tähistati näitusega koori ajaloost ja aastapäevakontserdiga „Elu on alles uus“. KADRI PÕLENDIK toimetus@yliopilasleht.ee

7. 

mail toimunud kontserdil esitas koor palasid viimase 10 aasta repertuaarist, kuid ka uusi teoseid lauljate lemmikautoritelt. Kammerkoori president Gerda Neito ütles, et lugusid valiti selle järgi, et lauljail oleks neid huvitav esitada: „Päris kõiki kammerkoori tuntumaks lauldud lugusid kontserdil ei kõlanud. Pigem võtsime unustatud vana ja juurde uusi lugusid oma lemmikautoritelt nagu Mart Saar, Ester Mägi, Karl August Hermann ja paljud teised“. Alates 13. aprillist on Tartu ülikooli raamatukogus näitus „TÜKK aega“, kus on üleval kam-

merkoori tegemised peamiselt viimasest kümnest aastast. Näitusel on välja toodud materjale koori erinevatest tegevustest: argipäevast, kontserttegevusest, laulupidudest, koorireisidest ja saavutustest. Aimu kammerkoori algusaastatest saab pildikollaažist, kuhu on pandud ülesvõtted erinevatest koosseisudest ja kõikidest dirigentidest. Koorivanem Ken Ird tõi välja ühe huvitavama eksponaadi – 1988. aasta üliõpilaslaulupeolt Gaudeamus pärit isetehtud Leedu lipp. „See näitab, kuidas eestlased käisid 1988. aastal oma laulvat revolutsiooni Leedus eksponeerimas,“ sõnas Ird. Tema sõnul on huvitavad ka reisipäevikud, kuhu on aastate jooksul oma mõtteid

KAIA KONSAP

kirja pannud pea kõik kooriliikmed. Koori algusaastatest on alles jäänud vaid üks laulja: Jüri Visnapuu, kes liitus kooriga vaid mõned aastat pärast selle loomist. Pikaaegsemad lauljad on koori koosseisus olnud üle kahekümne ja kolmekümne aasta. Tartu Ülikooli Kammerkoor alustas tegevust 1971. aasta märtsis ning on algusest peale olnud osa Tartu ülikoolist. Koori koosseisu kuuluvad peamiselt ülikooli tudengid, vilistlased ja õppejõud, kuid on ka väljaspoolt ülikooli tulnud lauljaid. Koorivanema sõnul on oluline eelkõige laulutahe, mitte kool, kus õpitakse.

Arhitektuuri eriala päästmine tehnikakõrgkoolis? Kommentaariks 11. aprillil 2011 ilmunud artiklile ARVI ALTMÄE TTK rektor aastatel 1992-2010

A

prillikuu Eesti Üliõpilasleht kirjutab Tallinna tehnikakõrgkooli (TTK) arhitektuurieriala päästmisest. Kirjutis edastab TTK rektori E. Lendi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) kõrghariduse osakonna juhataja M. Laidmetsa arusaamisi asjade seisust. Kahjuks ei olnud probleemi käsitlemisel jälgitud head ajakirjandustava – „audiatur et altera pars“, et lugeja oleks saanud ülevaate sellest, miks Tallinna tehnikakõrgkoolis probleemid üldse tõstatusid ja miks tekkis nende lahendamiseks initsiatiivgrupp. Käesolevas kommentaaris püüan avada neid probleeme, mis peaksid andma toimuvast terviklikuma pildi. Alustagem mõistetest. Teatavasti kirjutatakse TTK poolt väljastatud diplomile, et vastav isik on läbinud rakendusarhitektuuri õppekava. Diplomile lisatakse „diploma supplement“, milles mõiste „rakendusarhitektuur“ (Applied Architcture) on arenenud riikides tundmatu. Siit tekkivad takistused TTK rakendusarhitektuuri diplomiga sisenemisel EL töö- ja haridusturule. Seejuures ei ole küsimus ainult TTK arhitektuuriõppes, vaid mõistete väärkasutuses rahvusvahelises kontekstis tervikuna. Haridusliku taseme nimetus „rakenduskõrgharidusõpe“ ei ole Euroopas mõistetav. Lahenduseks oleks, kui Rakenduskõrgkooli seaduses kasutataks mõistet „bakalaureuseõpe“. Sellekohane

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ettepanek on jäänud lahenduseta ja paljud rakenduskõrgkoolide rahvusvahelised probleemid kestavad. Arhitektiõppe kontseptuaalsed seisukohad Euroopas aga vajavad ilmselt üldisemat selgitust. Valdavas osas (üle 80%) koolitatakse arhitekte tehnikaülikoolides tehnilise kompetentsi saavutamiseks. Ainult suurriikides (Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia jt) koolitatakse lisaks tehnikaülikoolidele arhitekte ka kunstiülikoolides. Nii näiteks seisneb Itaalia eripära suhteliselt suures hulgas arhitektide erakoolides, mida ei saa liigitada tehnikaülikoolide ega ka kunstikoolide hulka. Põhjamaade ja Baltikumi regioonis moodustab Eesti erandi, kus arhitektide ettevalmistus toimub Eesti kunstiakadeemias (EKA), pakkudes arhitektuuriõpet kunsti kontekstis. Vähene tehniliste ainete maht EKA õppekavas on tõstatanud probleemi, millele on juba mitmeid aastaid tähelepanu juhtinud Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Kinnisvara Haldajate Liit ja Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Nimetatud probleemi lahendamiseks on TTK rakendusarhitektuuri õppekavas, võrreldavalt EKA õppekavaga, tehniliste ainete mahtu suurendatud kolm korda. 2006. aastal TTK-s toimunud rakendusarhitektuuri õppekava akrediteerimise rahvusvaheline ekspertkomisjon andis õppekavale täisakrediteeringu seitsmeks aastaks ning soovitas avada magistriõppe. 2010. aastal läbi viidud üleminekuhindamine andis õppe-

kavale koolitusloa 2013. aastani, viidates Ülikooliseadusele, mille järgi arhitektiõpe võib toimuda ainult ülikoolis. TTK pingutused avada magistriõpet vajab Ülikooliseaduse muutmist, mis oleks ka võimalik, sest vastav EL direktiiv annab võimaluse arhitektiõpet läbi viia ka ülikoolitüüpi õppeasutuses, mida näiteks Saksamaal ka praktiseeritakse. Kuna Eestis selles küsimuses konsensust ei olnud võimalik saavutada, leiti väljapääs TTK lõpetajate osalemiseks kaheksa EL kõrgkooli vahelises magistriõppe programmis. Kahjuks taganes uus juhtkond allkirjastatud lubadusest jätkata magistriõppega rahvusvahelisel tasandil. Tekkis ummikseis, mille lahendamiseks tekkinud initsiatiivgrupp tuli mõttele taotleda kogu õppekava üleviimist ülikooli, mis lahendaks probleemi seadusandlikkus mõttes, avaks juurdepääsu magistriõppele ning säilitaks õppekava polütehnilise suuna. Sobitumist TTÜ vastavasse õppekava gruppi võimaldab ka TTÜ-le Vabariigi Valitsuse poolt antud koolitusluba. Väide, nagu ei oleks HTM kaasatud probleemi lahendusse, ei vasta tegelikkusele. Minister Lukast informeeriti õppejõudude poolt mais 2010. Detsembris kohtus ministriga vilistlaste ja üliõpilaste delegatsioon, milles osales ka hr Laidmets. Nendel kohtumistel oli teemaks alternatiivne lahend – õppekava viimine TTÜ-sse. TTK uue juhtkonna kaasamine probleemi lahendusse ei olnud võimalik probleemi eitamise tõttu.Küsimuse lahendus ei ole selles, et EKA-s avatakse lisaks

viis kohta aastas magistriõppeks TTK lõpetajatele. See on kindlasti parem kui senine olukord. Probleem aga jääb, sest milline tulevik on ülejäänud lõpetajatel, keda on praeguseks juba ligi 300 ja kellest kolmandik sooviks edasi õppida. Milline on nendele omistatav kvalifikatsioon ja võimalused osaleda EL töö- ja haridusturul? Selles kontekstis jääb probleemiks

mõiste „rakendusarhitekt“ või ka „tehnik-arhitekt“. Küsimus ei ole ka selles, kas kõik peavad saama edasi õppida. Ei pea, kui vastavaid võimeid ei ole, kuid võimalused peavad olema loodud võrdsetel alustel kõigile. Kokkuvõttes, kas siis arhitektuuri eriala päästmine TTK-s on lahendus üliõpilastele ja vilistlastele?

OPTILISED PÄIKESEPRILLIKLAASID

- 25 % !

PÄIKESEPRILLID KUNI

- 50 % !

SOODSAD PRILLIKOMPLEKTID HINNAGA ALATES 32 . EUROST (ÜHEVAATELINE PLASTIKKLAAS + PRILLIRAAM) VALIK PRILLIRAAME HINNAGA 10.KUI TELLID KLAASID ! SÄÄSTUKAARDIGA PÄIKESEPRILLID 20 % SOODSAMALT ! TALLINN: TARTU MNT. 6 (TEL 6612106) AIA 3/VANA-VIRU 10 WW PASSAAZH (TEL 627 1209) PÄRNU: HOMMIKU 13 (TEL 4431369) VILJANDI: TURU 8/10 (TEL 4333593) TARTU: RÜÜTLI 1/RAEKOJA PLATS 8 (TEL 7400900) WWW.OPTI.EE


Eesti Üliõpilasleht 10.05.2011

5

UUDISED

LÕPUTÖÖPAANIKA!!!

Üliõpilaslehe reporterid Eleene Sammler ja Eliisa Matsalu pidasid bakalaureusetöö kirjutamise ajal päevikut. Siin see on. Kes kirjutavad? Eleene Sammler eriala: kirjandus ja kultuuriteadused lõputöö teema: “Kirjad jõuluvanale kui folkloorižanr” tähtaeg: 27.04 (praktiliselt kogu töö peab ettekandeks valmis olema tähtsal laual 23.05) Esmaspäev, 25.04.2011

Eleene:

Kell 00:26: Läksin üle Burn`ilt Juissile. Ma ei ole energiajoogisõber, aga sain sünnipäevaks kasti Burni, mida kohe põletama hakkasin, sest nagu korralik kunstikaltsakas kunagi, suudan luua vaid öösiti. Ei, ma ei ole sõltlane (eitusperiood, ilmselgelt), aga kuna pole nagu varem energiajoogisõber olnud, seega mõjub! Oi, kuidas ma armastan sõnu nagu narratiiv ja diskursus ja ambivalentne! Kõige jubedam asja juures on see, et nüüd, kui olen kolm aastat neid kasutama õppinud ja lihtsalt jonni pärast neid vältinud, siis nüüd ma mõtlen ka nii! Ülikool rikub lineaarse mõtlemisvõime. Selleks siia ju tullaksegi. Kell 6.29: Loodan, et linn on vaikne nagu öösel ja mul päeval põõnata laseb. Ilus hommik. Hea, et mul ikka aega õue minna pole. Kell 15.30: Ärkasin keskpäeval, veidi uimerdamist ja otsustasin hakata oma ülehomme toimuva bakatööteemalise ettekande PowerPointi tegema. Nüüd kolm tundi hiljem olen jõudnud nii kaugele, et kas lendab arvuti kuskile teise toanurka või hammustan ennast nii kõvasti, et tundub, nagu oleksin koeralt pureda saanud. Tahan tavalist normaalsete inimeste programmi, millest minusugune IT-idioot ka aru saaks. Pöördun siis tagasi vana hea Exceli poole, mis absokuradiluutselt ei täida mu käske. Hea, et ma ikka oma oskamatuses programme süüdistan. Öölaulupidu jääb vahele. Not a fun fact. Täna öösel teen midagi revolutsioonilist. Magan. Võib-olla, kui kell 2 magama lähen ja kell 7 ärkan, olen ka loominguvõimeline. Äkki linnulaul inspireerib? Excel ja tabelid ongi põhjus, miks sõpru või kallimat omada – et nad sind raskel hetkel võitluses Exceliga aitaks.

Eliisa:

Hommik: Ärkan üles ja tunnen, et tänasest tuleb edukas päev! Ma suudan, ma TAHAN kirjutada oma bakatööd! Ja ma teen seda rohkelt! Nädala lõpuks saagu töö valmis! Hurraa!

Eliisa Matsalu eriala: semiootika lõputöö teema: “Tähendusloome mitmetasandilisus filmi “Stone” näitel” eelkaitsmise tähtaeg: 04.05.11; lõplik esitamine 23.05.11

Lõuna: Huvitav, mis telekast tarvis „Stone’i“ stseenikirjelduse ära. Davai! tuleb? Õhtu: Kell on üheksa ja ma ta- * * * haksin minna öölaulupeole, aga Lugesin temaatilise kriitika hommikusest tuhinast ei olnud teooriaid. Mida kur....?! lõunaks midagi järgi – seega progress on olnud null. Teha teadust, Kolmapäev, 27.04.2011 või nautida tudengipõlve? Teadus Eleene: võidab. Kell 2.04: Olen iseendaga juba kaks tundi rääkinud. Mu ettekanTeisipäev, 26.05.2011 ne on nii meeldejääv! Eleene: Kell 17.22: Laiakäiseline lipKell 8.11: Lausa tüütavalt suga valge pluus, must valge triienergiline olen, k��ll see vaibub. buga pliiatsseelik, väheklõpsuvad Ei kahetse öölaulupeo vahele jät- kõrged kingad ja päikeseprillidemist. Ju siis tuleb kaotatud lõbu ga mach’iv käekott sõrmede vahel, volbril tagasi teha. Ikkagi peaaegu jõudsin just konverentsilt koju viimased jõupingutused. nagu korralik yuppie-naine kuKella kaheteistkümneks luba- nagi. Ja kõrvus laulis üldise meesin juhendajale ettekande Power- leoluga sobiv Natasha BedingPointi saata. Jäin sellega 20 minu- fieldi „Pocketful of Sunshine“. tit hiljaks, peaaegu akadeemiline Mul läks hästi. Isegi paremini veerandtund? Võin powerpoin- kui lootsin. Küsimustega sain tima jäädagi, mingi kunstiline hakkama. Tundus, nagu minust maksimalism tuleb peale. Eriti targematele inimestele tõesti mõistlik on ideaalset font’i var- pakkuski mu uuritav teema huvi, jutust otsida siis, kui tähtajani et tegelikult ka oli huvitav ja hea, on jäänud 5 minutit ja valmis on mitte huvitav ainult mulle kui verinoorele peaaegu potentsiaalsele kolmeveerand slaididest. Hiljem: Loodan, et mul hom- teadlasehakatisele. Ka ei täitunud me esinedes mingit lavanärvi või mu suurim hirm, et keegi esitab paanikahoogu ei teki. Mulle ju mulle küsimuse, millest ma aru meeldib rääkida. Kardan, et kui ei saa. A`la: Kas see on konstanminult midagi küsitakse, siis ma di atribuut või väljendab objekt ei oska vastata. Tahaks kohe pä- hoopis dünaamilist diapasooni? rast ettekannet minema joosta ja Vabandan asjatundjate (nende, viimasele slaidile kirjutada: „kü- kes mu pakutud lauset tõlkida ossimused ja pretensioonid palun kavad) ees, kui küsimus aloogiline esitada e-postitsi“. on, aga mu loominguline pool läks täna alates 17.22 puhkusele. Eliisa: Tegelikult pean auga tõdema, Mida lähemal töö esitamise et mu paar viimast koolis mitte tähtajale, seda lühemaks jääb käidud nädalat ja plaan 27. apriluneaeg. Seega tuleb hommikuid liks bakalaureusetöö suurem osa alustada ühe hea kange kohviga. valmis saada, õnnestus. Muidugi Ma ei joo kohvi, kuid rohelisest oleks märksa huvitavam kirjutateest on kõriauguni ja energiatee da, kui loll ja lohakas ma olen, ženšenniga paneb kõhu valutama. aga noh, ma ei ole! Ettekande Nii et kohv, küll sa oled rõve jook, jaoks pidin suurema osa tööst ära aga vähemalt ei jää ma tänu sinule tegema ja nii plaan oligi, et prakraamatukogus, ühistranspordis või tiliselt kuu varem saan töö valmis, niisama tänava peal magama, rää- kui see tähtsatele laudadele panna kimata kodus läpaka taga istudes. tuleb. Et jääb aega lihvida ja saMis ma siis täna oma tibukesest mal ajal eksameid teha. No päris bakatööga peale hakkan? Esiteks: lihvimisega ma piirduda ei saa, kirjutan teooria ossa implitsiitse veidi tuleb veel raiuda ka. tähendustasandi konstrueeri- Räägin nagu eliitkooli karmisest, täpsemalt temaatilisest tulikarvajuukseline pikk, aga kriitikast. Seejärel kirjutan refe- kohmakas neiu, kes kunagi rentsiaalsest tähendustasandist, kohtamas käinud pole ja ütleb, selle ikoonilisusest ja denotat- et on karsklane, samas kui ta sioonilisusest, diegeesist ja faa- kunagi ühtki alkoholi maitsnud bulast. Ja siis kirjutan analüüsi ei ole.

Hiina keel või filmiteooria - mis vahet sel on?

MARTIN SAAR

Jah, reaalne. Vähemasti meel- mõtted, kuidas ja millest töös ja meel oli rõõmus. Puhkan end divad mulle kingad. kirjutada. Homme panen kirja... välja ja homme olen asjalik.

Eliisa:

Lugesin suurel hulgal materjali temaatilise kriitika kohta. Uskumatu, kui aeglane ma olen, pidin selle peatükiga juba eile õhtul valmis saama ju? Ega täna õhtune liikumine marsuudil TartuPaide-Tallinn ka ei kiirendanud eriti kirjutamist. Analüüsini – töö tähtsaima osani – pole ikka veel jõudnud, aga vähemalt ma olen mõelnud selle peale. Homme alustangi sellest!

Neljapäev, 28.04.2011

Eleene:

Kell 22.50: Tänasel päeval pole ma bakatööga grammi eestki tegelenud. Täpselt nagu plaanitud. Üritasin magada, nagu juhendaja käskis. Seda üritangi teha, aga kahjuks olen ma halb magaja. Seega pikutasin ja mölutasin, aga peas ketras bakatöö kolmanda peatüki teine pool. Aga kiusupärast ei teinud ma lahti ühtki tarka raamatut. Rohkem kui kella neljani ma siiski niisama olla ei suutnud. Tegin nimekirja raamatutest, mida ma nüüd lugema pean hakkama ja läksin raamatukokku. Õnneks jätsin nimekirja koju. Mul on nüüd korter koristatud, sh isegi põrand pühitud, riidekapp ideaalselt korras, volbririided välja valitud, kõik raamatud, mida järgmisest nädalast taaskasutama hakkan, suuruse järjekorras erinevatesse virnadesse laotud. Aga peale raamatute toomist ma täna ikka muud ei tee. Lihtsalt põhimõtteliselt ei tee ja kõik!

Eliisa:

Mõttetu on teha plaane, mida sa ühe päeva jooksul tahad ära teha, sest siis sa ei jõua neid kunagi teha. Veel sagedamini ei jõua sa nende tegemist isegi alustada. Ehk teisisõnu – ei jõudnud ma analüüsiga kuhugi. See-eest käisin sõbra bakatöö eelkaitsmist kuulamas, mis tekitas minus kõiksuguseid paanikavorme, mida on võimalik ühe päeva jooksul kogeda. Istusin neljani öösel üleval ja lugesin ohtralt filmiteooriat. Sain palju targemaks, peas keerlevad nüüd igasugused

Reede, 29.04.2011

Eliisa:

Kui mind õhtuti paanikahood tabavad, ei mõtle ma sellele, et mida kauem ma üleval olen, seda kauem ma ka järgmisel päeval magan. Sain alles õhtuks end uuesti baka-raja peale sättida, sest mul läks terve päev aega, et end normaalselt funktsioneerima saada. Üha enam hakkab mind närvi ajama, et ma ei ole keskmine inimene, kel piisab väljapuhkamiseks kaheksa tundi magamisest. Kaheksa tundi, kuidas see võimalik on? Mu unenäod on sel ajal kõige põnevamates kohtades pooleli... Muidu olin täna väga tubli. Bordwell, Thompson, Barthes, Metz – kõikide teooriatega olen kursis! Või vähemalt tutvust teinud, mis teeb peaaegu sama välja. Lõpetasin lugemise ja pingsa mõtlemise jälle nii hilja, et võiks koguni öelda, et läksin vara magama.

Laupäev, 30.04.2011

Eliisa:

Nägin unes, kuidas ma kirjutasin oma puuduoleva teooria osa ära ja täiendasin olemasolevat. Nii hästi kirjutasin, et mul oli vist magades nägu väga naerul. Hommikul võtsin kohe bakatöö asjad lahti ja jätsin oma tüüpilise e-mail–facebook–postimees–youtube-facebook ringi ära. Olgem ausad – ega ma midagi olulist ei kaotanudki, lihtsalt võitsin pisut aega. Erilist vahet aga sellest ajavõidust polnud, sest unes nähtud hiilgavad lahendused olid peast pühitud kui paneelmajade katused tormisel ööl. Seega lõppes hommikune tuhin rohke luuserdamisega internetiavarustes. Mulle jõudis kohale, et kolmapäeval pean töö eelkaitsmisele ära esitama, ehk siis esmaspäeval peaksin juhendajale töö mustandi saatma, et ta saaks vajalikke parandusi teha. Mind tabas järjekordne paanikahetk. Turtsusin nii palju, et sõber viis mu öösel Statoili ja käskis korvi head-paremat täis laduda. Ma olen stressisöödik. Ma ei tea, mitu pakki kommi ja mitu tahvlit šokolaadi ma olin enne magamaminekut (nelja aeg öösel) ära söönud, aga süda oli igatahes paha

Pühapäev, 1.05.2011

Eleene:

Kell 21.51: Miskipärast ei üllata vist auk bakatöö kirjutamise päevikus kedagi. Vana hea Tartu volber. Kui olla Tartu ülikooli tudeng, aga mitte kunagi käinud volbriöises Tartus, siis tuleb küll lisa-aasta võtta. Või lihtsalt kohale tulla, ei hakka siin kellelegi halba nõu andma. Aga mina võtsin päikesetõusu vastu EÜSi katusel. Bakatööga viimane ettekanne ei seostu, sest mu ideaalne plaan teha suurt ja julma tööd, et olla vaba ja vallatu volbril, õnnestus täielikult.

Eliisa:

Magada ma igatahes ei saanud, nägin ainult sõnu „implitsiitsed“, „eksplitsiised“, „tähendustasandite konstrueerimine“, „kunstiteose sisemine korrastatus“ ja tont teab, mis sõnu veel silme ees tiirlemas. Ehk siis – paar tundi und, paar rõvedat kohvi (peale selle, et ma kohvi ei joo, on mul oivaline anne teha maailma halvimat kohvi; ausalt, teiste tehtud kohv on kordades joodavam) ja bakatöö kirjutamine alaku! Õigupoolest polegi mul vaja palju teha, ma olen väga tubli olnud. Mul on valmis teooria, sissejuhatus, analüüsi metoodika ja ka pisut analüüsi ennast. Nüüd on vaja vaid see kõik ka paberile kirja saada. Mis see siis ära ei ole?

SOODSA HINNAGA

HOTELL TARTUS

Majutus al. 14,4 eur

Mullivanni- või saunaga tuba al.

22,05 eur

Hommikusöök hinna sees!

Saun ja peoruumid, soolakamber. tel. 7 400 674, mob. 56 203 823 www.starest.ee


6

Eesti Üliõpilasleht 10.05.2011

INTERVJUU

Tõnis Lukas - tipuründaja Demokraatia üheks põhiväärtuseks on pidevalt muutuvad võimukandjad. Võimu vahetusega võib aga muutuda ka kogu poliitika. Et aru saada, kas ja mis on muutunud ja muutub järgmise nelja aasta jooksul hariduspoliitikas, istusime maha eilse ja homse ehk Tõnis Lukase ja Jaak Aaviksooga. BARBARA LEHTNA ANNES AUS

V

iimased viis aastat - pingelised ajad hariduses. Reformid, klassikalised gümnaasiumid ja uued õppekavad. Protestid, õnnestumised ja tihti ka järeleandmised. Vast nii võiks kokku võtta Tõnis Lukase viimase ametiaja Eesti Vabariigi haridusministrina. Kindlakäelisest poliitikast võiks ehk eeldada, et ka inimene selle poliitika taga on napisõnaline, range ja huumorimeeleta. Endise haridusministriga kohtudes juhib ta aga esiteks tähelepanu sellele, et ilmad on külmad ja kui intervjuu väljas teha, võib ajakirjanikel külm hakata... Seejärel tellib kohvi koorega ja lisab muheledes, et see on hea tervislik. Järsku istub meie ees mitte ülikonnastatud minister vaid vabas riietuses ajalooõpetaja ja ausalt öeldes - ajalooõpetaja juttu võiks kuulata kauemgi kui intervjuu lubab.

Barbara Lehtna(BL): Kas oleksite ehk nõus rääkima mõnest eredast mälestusest oma ülikooliajast?

Tegelikult ma ei ole kõige parem mälestusterääkija, sest meeles on ainult murdosa sündmustest. Muidugi neid, mida meenutada, on üksjagu. Kõigepealt, minu ülikooliperiood jaguneb kolmeks: esimene periood, kui ma tulin ülikooli, siis elu käis. 83. aasta alguses toimusid aga kaks olulist sündmust, mis tegelikult viisid kogu fooni muutuseni. Üks - tuli repressioonide laine, kuna vabadust oli liiga palju tekkinud, rahvuslikult meelestatud üliõpilased olid liiga aktiivseks läinud. Siis visati teiste hirmutamiseks üks osa neist välja. Ja teine - noormehi hakati sõjaväkke võtma... ülikoolist. See tähendas, et paar aastat praktiliselt poisse ei olnud. Aga 85. aastast alates hakkas jälle selline väike tõus ja vabanemine, mis viis rahvusliku ärkamisajani ja iseseisvuse taastamiseni. Kolm niisugust täiesti omanäolist perioodi ülikoolis ja eks siis vastavalt ka minuga seotud sündmused olid vastavalt erinevad. Kõigepealt esimesel kursusel ma olin ikka päris “nokk” veel - pärast keskkooli olin läinud tehnikakooli ja meri põvini mentaliteet ja huvi oli muidugi suur, aga ega see

ülikooli vaimsus ei olnud minuni veel päris jõudnud. Aga juba esimesel kursusel kaasati mind nendesse rahvuslikkesse organisatsioonidesse väga aktiivselt. Siis muutusin ma ilmselt ise vastutustundlikumaks ja kogu see vastutus ongi vast see, mis jääb meelde tollasest ajast.

Annes Aus(AA): Te olete haridusminister olnud mitmes valitsuses. Mis on selle aja jooksul jõudnud kõrghariduses muutuda ja areneda?

Juba esimesel ministriperioodil pidin väga aktiivselt tegelema nende madalakvaliteediliste nii-öelda kõrghariduskontorite sulgemisega ja kvaliteedikontrolli tõhustamisega nende üle. Ja muidugi teisel perioodil oli see ka eriti intensiivne tegevus. Me tegime väga olulise sammu sellega, et lõime Sõltumatu Kvaliteedi Agentuuri ja algatasime üleminekuhindamise. Kvaliteedi hindamine on päris mitmele neist andnud negatiivsed hinded ja nüüd neil tuleb oma pillid kotti panna. Lisaks kvaliteedi kindlustamisele teine oluline töö kõrghariduses läbi nende kahe perioodi on olnud üliõpilaste õppetoetuste süsteemi väljaarendamisega seotud. Kui esimesel perioodil me tegelesime koos Eesti Üliõpilaskondade Liiduga sellise õppetoetuste mudeli loomisega, siis tegelikult paradoksaalsel moel oma ameti teisel perioodi umbes kümmekond aastat hiljem tegelesin täpselt samade asjadega. Kusjuures need mudelid on sarnased. See õppetoetuste süsteem on olnud mõlemal perioodil minu üks peamisi tegevusi. Mõlemal perioodil on see välja kukkunud täpselt ühesugune, sest Eesti vajab täpselt sellise mudeli järgi õppetoetuste süsteemi nagu oli välja töötatud, aga see on jäänud jõustumata.

BL: Mika Keränen on öelnud, et Te olete tipuründaja. Mis Te arvate, miks ta nii ütles?

Sest ma olen jalgpallis tipuründaja. See tähendab, et mulle meeldib olla nii-öelda üksinda ees ja ma armastan lüüa ka peaga väravaid.

BL: Kas see tipuründaja konseptsioon kehtib ka ehk poliitikas mingil moel?

Endine haridusminister Tõnis Lukas jätkab nüüd tööd Riigikogus. Kindlasti, sest ma ei ole poliitikas selleks, et olla statist. Ja mulle meeldib võtta asju enda peale ja vastutada nende eest ning ka selle tõttu olen ma olnud erakonna esimees. Selle tõttu otsin ma ka väljundit, et olla mitte lihtsalt nupuvajutaja, vaid otsustaja ja vastutaja.

AA: Me näeme sageli olukorda, kus ministrid valitsuse sees vahetavad ametikohti - näiteks siseministrist saab järgmises valitsuses kultuuriminister jne. Kuivõrd selline pikem kogemus haridusministrina tuleb kasuks?

Hariduse põhiprotsessid on igal ajal sarnased, aga seal on palju järjepidevust. Seetõttu väikese vaheajaga uuesti ametisse minnes sa tuled natuke uuenenud kogemusega selle sama asja juurde. Haridus vajab sellist järjepidevust ja ma ise tunnen, et see toob kaasa teatava kvaliteedi tõusu, sest nii poliitiline ettekujutus sellest, mida oleks vaja teha, on ametisse minnes juba olemas kui ka kontkaktid partnerorganisatsioonidega - Üliõpilaskondade Liiduga, õpetajate ametiühingutega. Ei pea hakkama ennast kurssi viima, vaid saad härjal sarvist haarata ja hakata tegusid tegema. Teiseks on enesetundega seotud küsimus. Kui oled enesekindel ja tunned teemasid detailideni välja, siis ei pea sa laskma nõunikel oma ettekandeid ette valmistada, vaid saad vastavalt vajadusele ja auditooriumile ise kujundada oma sõnumit. See annab väga palju juurde ja teeb igasuguse partnerluse kahepoolselt kasulikuks. See ei ole seega nii-öelda ministri “vingumine” rahvale, kui sa pead

kusagilt kõnetoolist “mäejutluse”, siis vajutad PowerPoint’i kinni ja siis jalutad järgmisele konverentsile.

BL: Te ütlesite Üliõpilaslehele ühes kunagises intervjuus, et “te tegite ülikooli astumisel erialaeksami viiele ja pidu võis alata”. Kui palju neid pidusid siis oli?

Te keskendute sellest lausest ühele sõnale. See kujund oli seotud sellega, et kuivõrd kontrastne oli nõukogude aeg võrreldes praegusega. Kui praegu kutsub Tartu Ülikool oma lippude alla väljaspool konkurentsi neid, kes on saanud ka olümpiaadide medaleid või võitnud üleriigilisi konkursse, siis tollal oli vastupidi. Mina olin keskkooliõpilasena võitnud üle-eestilise ajaloo-olümpiaadi 10. klassi õpilasena - ülejäänud osalejad olid 11. klassi õpilased. Aga kuna ma ei astunud samal aastal ülikooli, siis minul see tulemus justkui kustutati ja ülikooli tulles pidin tegema kõik eksamid. Jäin punktidega natuke künnisest alla - neli kandidaati oli ühele kohale - ja ei saanud esimesel aastal sisse.. Aga siis läksin ma tehnikakooli - ütleme kutsekooli. Autoelektriseadmete lukksepa eriala, lõpetasin kiitusega ja tulin ülikooli. Piisas ainult ühe eksami tegemisest ja olin kohe sees. Nii-öelda proletaarse päritoluga inimesed said eelistatult sisse. (muheleb) Aga muidugi pidusid peeti ikkagi väga hoogsalt ja selles mõttes ma ei olnud viimaste hulgas.

AA: Tuleme sellise teema juurde nagu õppelaenude hüvitamine. Kas on te-

gemist ühe suure arusaamatusega või on valitsus ebaõiglaselt kelleltki raha ära võtnud?

Tegemist oli tõsiasjaga, et eelarve tulud kuivasid väga järsult kokku ja eelarves tuli teha väga ränkasid otsuseid. Täpselt samal põhjusel külmutati palgad ja jäi tegemat õppetoetuste süsteem, mis oli välja töötatud. Valitsuskoalitsioon viis Riigikogus läbi põhimõtte, et kellel tolleks hetkeks oli leping tehtud ja kes juba hakkasid hüvitist saama, nendel see jätkus. Uusi lepinguid ei tehtud ja järgneval aastal seda hüve enam ei saanud. See, kuidas Riigikogu rahanduskomisjon selle lõplikult lahendas, oli üllatus mulle kui haridusministrile, kuna ma ei pidanud seda õigeks. See tehniline lahendus oli minu meelest ebaõiglane haridustöötajate, eelkõige õpetajate suhtes.

BL: Kui mõelda meie lugejate peale, siis tuleb välja, et Te olete üliõpilaste seas võrdlemisi populaarne. Mis te arvate, miks see nii on?

Ma mäletan oma üliõpilaspõlve - võib-olla selles mõttes võtan üliõpilasi tõsiselt, oskan asetada ennast üliõpilase rolli. Lisaks sellele, et ma olin aktiivne üliõpilane erinvates organisatsioonides, olin ma näiteks ka Üliõpilaste Teadusliku Ühingu Tartu Ülikooli üliõpilasesimees kaks aastat. Tegelesin üliõpilasteadusega päris aktiivselt ja tean üliõpilaselu erinevaid tahke, mitte ainult teie poolt nimetatud lõbustusi ja pidustusi, aga ka tõsisemat üliõpilasteadustööd. Ma pean oluliseks üliõpilastega läbi rääkimist, suhtlemist ja olen Eesti Üliõpilasseltsi liige, küll

ANNES AUS vilistlasena, aga erinevatel tähtpäevadel ma liigun ikka, värvimüts peas, ringi. Seda vahet tegevliikmete ja vilistlaste vahel praktiliselt ei eksisteeri. See tähendab, et üliõpilased ja vilistlased, eriti nooremad vilistlased, on sisuliselt ühes suhtlusringis. Mind peetakse suhteliselt omasuguseks.

AA: Nii palju kui te tunnete oma erakonnakaaslast Jaak Aaviksood, Teie hinnangul, missugune haridusminister võiks temast saada?

Jaak Aaviksoo on kindlasti väga veenev haridusminister, nii nagu Mart Laar on väga veenev kaitseminister. Ma arvan, et tegemist on valitsuses ühtede tugevamate ministritega. Ja ma räägin neist paaris, sest pisut on tekkinud selline olukord, et Mart Laar läks kaitseministriks ja kaitseminister läks haridusministriks ning sellega on seostatud minu lahkumist valitsusest. Ma ütlen veelkord mul ei ole sellega seoses mingeid pretensioone, ma pean neid mõlemaid tugevateks ministriteks.

BL: Kas Te olete hea inimene?

Selleks peaks rohkem koerte ja hobustega suhtlema. Sellest tuletatakse ju tihti inimeste headust. Siiamaani, nii vähe, kui mul koerte ja hobustega suhet on olnud, võin öelda, et ma olen alati nendega hästi läbi saanud. Aga nüüd tõsisemalt võttes mul on pedagoogilist vaistu ja nii õpetajana kui hilisema suhtlejana nii õpilaste kui üliõpilastega on mul olnud ainult positiivne tagasiside. Nii et kui lapsed ja noored omaks võtavad, siis järelikult nad usaldavad.


Eesti Üliõpilasleht 10.05.2011

7

INTERVJUU

Jaak Aaviksoo - raudne parandaja A

vaneb uks, ukse tagant ilmub haridusminister Aaviksoo, ülikonnastatult muidugi. Meid juhatatakse kabinetti, kust pressifotodelt oleme harjunud nägema Tõnis Lukast. Istume. Õhus on autoritaarsust, ei teagi miks. Aaviksoo on täpne ja tabav. Teadlase värk. Niisiis, räägime asjast ja vaatamata kavatsustele rääkida ka muust, see ei õnnestu. Ikka asjast ehk haridusest on vaja rääkida. Aga nii ongi ju haridusministrile kohane?

BL: Kas teil on ehk meeles mõni oma üliõpilaspõlve mälestus?

Ma ise elasin kodus, ma olen Tartu poiss. Aga muidugi - füüsikud ja kursusekaaslased elasid toonases vanas Pällis, mis nüüdseks on elumajaks tehtud. Eks me siis korraldasime neid pidusid seal uue ja vana Pelli vahepealt ja vahelduseks käidi muidugi Ülikooli Klubis, mis praeguseks on [korporatsioon] Rotalia käsutuses. Aga detailidesse ma väga ei laskukski tänapäevased üliõpilased kujutavad seda elu sama hästi ette kui mina 40 aastat tagasi.

AA: Räägime nüüd ühel teemal, millest on viimasel ajal ja tegelikult ka varasemalt räägitud. Nimelt kõrghariduse kvaliteet - on öeldud, et on liiga palju kõrgkoole, nende tase on ebaühtlane... Millised on Eestis hetkel põhiprobleemid kõrgharidusega?

Võib-olla need põhiprobleemid ongi seotud sellega, et erinevad ootused kõrgharidusele ei ole kõige paremal moel rahuldatud, ja mul on niisugune tunne, et selle kvantiteedi peale on rohkem tähelepanu läinud kui kvaliteedi peale. Mis see kvaliteet nüüd täpselt on, siin lähevad ka arvamused lahku. Ühed ütlevad, et kvaliteet on üks asi, teised ütlevad, et teine asi, ja see sõltub kõik sellest, missuguses ajalises perspektiivis asju vaadatakse. Ilmselt on probleemiks ka tulemuslikkus. Kui meil ikkagi on 70 000 üliõpilast kõrgharidussüsteemis ja 10 000 suudavad sealt välja tulla, see tähendab, et kümme aastat istub keskmine üliõpilane koolis - seda on natuke paljuvõitu. Ma arvan, et kindlasti on probleemiks õiglane ligipääs. Mul on väga raske uskuda, et nendele praegustele tasuta kohtadele pääsevad üliõpilased mingist väikesest hulgast keskkoolidest ja gümnaasiumitest ja kõikides teistes koolides on rumalamad või laisemad õpilased.

Natuke liiga palju on erinevaid erialasid avatud kommertslikel alustel - kõlav nimetus erialale välja mõeldud ja arvatud, et siis on võimalik sealt nappidest tudengikandidaatidest rohkem kohale meelitada. Mul on väga raske mõista, kuidas Eesti riigis on võimalik hakata õpetama tuumafüüsikat. Tuumafüüsika õpetamiseks on vaja ka mingisugust akadeemilist kompetentsi, rääkimata laboratoorsest baasist, ja selle rajamine Eesti riigis käib ilmselt nii üle jõu kui mõistuse. Niisuguseid katteta ambitsioone on võib-olla liiga palju kõrghariduses.

BL: Te ütlesite, et kümme aastat on natuke palju. Kas kõrgkoolides tuleks kehtestada veidi militaarsem kord?

Ei, ma ei tea, mis sel nüüd militaarsega pistmist on. Ma arvan, et oleks hea, kui inimesed lihtsalt omaksid võimalusi oluliselt suuremal määral pühenduda õpingutele. See on kindlasti üliõpilaste endi huvides ja ka avalikkuse huvides, et seda ressurssi kasutataks efektiivselt. Jääda kümneks aastaks ülikooli seinte vahele ei ole ilmselt kõige otstarbekam moodus hariduse omandamiseks.

AA: Te olete Postimehele öelnud, et Eestis on liiga palju kvaliteedi poolest kahtlasevõitu õppeasutusi. Mida tuleks nendega teha?

Kehva kvaliteediga asutused peaksid oma kvaliteeti oluliselt parandama või siis lõpetama tegevuse. Mis seal ikka teha! Eks neid ole tasapisi vähemaks ka jäänud ja kvaliteedinõuded on olnud üks põhjus nende sulgemiseks või liitumiseks. Aga paraku on ka praegu see arv [liiga kõrge] - see ei ole nüüd minu arvamus, küsige ükskõik missuguse mõistliku inimese käest, kui palju siis 1,3 inimese kohta kõrgkoole tuleb ülal pidada. Meil ei ole nii palju õppejõudusid ega infrastruktuure - osa kõrgkoole siiamaani minu teada töötab lasteaiaruumides. See ei vasta just 21. sajandi arusaamistele kõrgharidusest.

”Jääda kümneks aastaks ülikooli seinte vahele ei ole ilmselt kõige otstarbekam moodus hariduse omandamiseks,” arvab minister. peabki Eesti Vabariigis õpetama. Võib-olla mõnda asja ei suudagi Eesti-sugune riik õpetada. Kui soomlased, rootslased, taanlased ja norrakad jagavad omavahel vastutust kõrghariduse pärast, siis võib-olla Eesti peab ka mõtlema, miks nad nii teevad. Võib-olla sellel on mingi mõte.

ju seda paanikat keegi õhutab, kellel seda mingil põhjusel vaja on. Teie suust sõna “paanika” tuleb minu jaoks esimest korda, ma arvan, et enamus inimesi on selles osas suhteliselt neutraalsed. Eestis ei edene ükski valdkond ministri suva järgi või ei pea ükski valdkond kartma üht või teist lahendit. Igal süsteemil on oma arenguloogika. Kes on oma tegevuses seni mõistlikult tegutsenud, teeb seda rahulikult edasi ja kõige parem oleks, kui ei märgatagi, kui minister vahetub.

AA: Praegune valitsus on oma programmi võtnud tasuta kõrghariduse küsimuse. Praeguste prognooside kohaselt, millal võiks saabuda see hetk, kus valdav osa Võrreldes oma eelkäija Tõnis Lukasega, mille üliõpilasi ei pea oma õpingute eest maksma? poolest Teie haridusmiPraeguste kavade kohaselt ta- nistrina temast erinete?

haks sel aastal vastava seadusandliku baasi tekitada. Kui see baas on olemas, siis ma kujutan ette, et ligipääs tasuta kõrgharidusele peaks juba järgmisest sügisest avarduma. Kas me saame selle nüüd kohe tekitada kõikidele soovijatele või mingisuguste piirangutega, see vajab veel natuke läbimõtlemist. Aga see ei tähenda päris kindlasti mitte seda, et kõik üliõpilased, kes soovivad, võivad ükskõik kui kaua, ükskõik mida õppida. Päris niisugust luksust ei saa BL: Kas kõrgkoolide ükski riik endale lubada. Kui me maastik on pigem džun- räägime tasuta kõrgharidusest, siis eelkõige nende jaoks, kellel gel või hästi rajatud on olemas piisav motivatsioon park? Loomulikult on ta pigem ja suutlikkus täisajaliselt õppida džungel kui park. Seda võssa- eesti keeles. kasvamist on siin veel mitmes muus valdkonnas ka. Ma ei ole BL: Miks Teie arvates selleski veendunud, kas oluliselt see paanika lahti läks, paljunenud õppekavad kõik on kui sai selgeks, et Teist vajalikud, ja meil ei ole kind- saab haridusminister? lasti mõistlikku vastust ka sel- Mina küll kuskil mingit paanilele küsimusele, kas kõiki asju kat näinud ei ole. Ma arvan, et

Mille poolest me erineme, sõltub, kust poolt vaadata või mis see oluline erinevus on. Eks meie professionaalne taust ja elukogemused ole erinevad, tema on olnud nii ülikoolis teise eriala esindaja kui ka tegutsenud teises valdkonnas. Valdav osa minu elust on olnud teaduses, hulk aega sellest hoopis Eestist eemal ja üsna maailma tippteaduse serva peal. Pärast Eestisse tagasitulekut on seda ametimehe või bürokraadi ametitki tulnud pidada erinevatel ametipostidel. See on lihtsalt andnud teatud ettekujutuse ja arusaamise, mis ilmselt erineb Tõnis Lukase kogemusest ja arusaamisest. Aga põhilises osas ma arvan, et ettekujutus, et hariduspoliitika peaks nüüd kuidagi oluliselt teistmoodi välja nägema - seda hirmu ei ole. Eesti haridus on tegelikult päris hea, kuigi me seda kritiseerime ja asja eest, ma arvan.

BL: Teie endine kolleeg Toivo Maimets on öelnud, et kui Te midagi pähe võtate, siis Te selle ka ära teete. Kas see kehtib ka Teie kui haridusministri kohta?

Ma arvan küll, et kui on jõutud mingisuguse otsuseni, et midagi on mõistlik ja otstarbekas teha, siis tuleb seda asja niimoodi teha, et see ka lõpuks teoks saab. Ei ole mõtet lihtsalt niisama proovida, et täna siin ja homme seal, ja siis järele ei jäägi midagi. Väga tihti elus võetakse liiga palju asju ette ja siis päeva lõpuks ei saada millegagi hakkama. Ma arvan, et oskus eristada olulist vähemolulisest ja see oluline asi, olgu neid kasvõi üks või kaks aastas, ära teha. Siis võib päris kindel olla, et aasta pärast on üks või kaks asja tehtud.

KADRI TINN

BL: Kas Te olete enda hinnangul hea inimene?

Ma arvan küll, et hea inimene. Eks me kõik ole head inimesed, vähemasi püüame teha kõik selleks, et olla hea inimene. Vaevalt, et keegi saaks enda kohta kuidagi teisiti arvata. Omaette küsimus on selles, mida selles headuses tegelikult nähakse. Üks asi on niisugune deklaratiivne ja väline headus, teise inimese jaoks on olulisem pikaajalisem perspektiiv, kellelegi seisneb headus ainult nii-öelda takkakiitmises kõigele, mis maailmas sünnib, teise jaoks on headus see, kui öeldakse valusat tõtt ja nii edasi. Aga eks me kõik ole ühed head inimesed - mis me siin maailmas muidu oleme?

NÄITUS

· PORIVESKI KÕRTS ·

TARTU LINNAMUUSEUMIS (Narva mnt. 23)

13.05–11.11.2011


8

Eesti Üliõpilasleht 10.05.2011

TOIT / REKLAAM

HOBIKOKK TAAVI TEGUTSEB: Ahjukana parmesaniga Seekord valmistas hobikokk Taavi midagi sellist, mida võiks pakkuda erilistele inimestele.

M

õnikord toimub lahedaid üritusi, olgu need filmivõi saunaõhtud või midagi muud, mille kõrvale on päris hea võtta natuke suupisteid ja joogipoolist. Mul on tuttavaid, kes käituvad sel puhul täiesti erinevalt. Kõige levinum variant on loomulikult kartulikrõpsud – kõigi oma erinevate, ent samas nii sarnaste maitsetega. Sinna kõrvale ostetakse või tehakse paremal juhul ka mingi kaste, kust need kuivad laastud läbi libistada. Sobib hästi õlle või limonaadiga. Selle järel populaarsuselt on filmiõhtu puhul küpsised, kommid ja muu sarnane poekraam koos tee ja kohviga, saunaõhtu puhul erinevad toored suupisted – porgand, kapsas, jne. On ka inimesi, kes raatsivad ja jõuavad näiteks filmiõhtule küpsetada koogi. Neid inimesi ma armastan. Mina ise olen reeglina seal kusagil vahepeal. Erilistele inimestele olen valmis tegema ja teen erilisemaid asju. Sageli on aga vaja midagi lihtsalt ja kiiresti –

ja nii, et ta selle juures ka hea oleks. Või keele alla viiks. Üheks selliseks kiireks ja lihtsaks toiduks on kaneelirullid. Head, kiired ja lihtsad. Kui aga ka taigen ise teha, siis potentsiaalselt väga head. Kui magusaisu ei ole või on lisaks ka kõht tühi, mida siis teha? Mina olen mitmeid kordi kasutanud erinevaid mugandatud retsepte “ahjukana parmesaniga”, mis põhimõtteliselt tekitab alati olukorra, kus üks tükk on järgi ja kõik tahavad seda haarata. Korraks võivad need komponendid poekorvis muige suule tuua, aga see kuulub ignoreerimisele. Nad sobivad omavahel ideaalselt kokku. Esimese asjana võid sisse lülitada ahju. Temperatuurivahemik 200-250 kraadi on hea. Seejärel võib valida, kas sulatada või ahjus (kuni see soojeneb) või pliidil ning hakata samal ajal ülejäänud asju ette valmistama. Kanafilee võiks hakkida sellisteks piisavalt väikesteks tükkideks, et nad mugavalt korraga

suhu mahuvad – umbes pöidlaotsa suurusteks näiteks. Üldiselt võid ise vaadata, kui suuri tükke hammustada tahad ja keegi ei pahanda tõenäoliselt ei sel juhul, kui ta peab tükist kaks suutäit hammustama ega ka siis, kui peab korraga kaks tükki võtma. Vahepeal kontrolli või olukorda ja kui ta on sulanud, tõsta jahtuma. Järgmisena tuleb peeneks lasta juust. Mina ise kasutan seda riivi, millel ogad püsti seljas on, sest peenem tulemus on parem. Kui endal riivi ei ole, võib osta ka valmis riivitud parmesani. Järgnevalt tuleb riivsai riivjuustuga kokku segada. See käib põhimõtteliselt igaühe oma maitse järgi, aga suhe 1:1 on keskmiselt päris hea – mõlemat saab piisavalt. Maitseained pane samuti riivitud segu hulka. Pipart, soola, midagi rohelist jahvatatud või hakitud kujul (basiilik, tüümian). Alati maitse ise ka, kas sai kõike piisavalt. Küüslauguga võib teha mõlemat moodi – kas pressida ja segada sulavõi hulka või hakkida

Ahjukana parmesaniga ja segada see riivsegusse. Kui kõik need ettevalmistused on tehtud, veendu kõigepealt, kas või on piisavalt jahtunud ning kalla kõik kanatükid sulavõi hulka. Edasi võta need ükshaaval, tõmba ja patsuta riivsegu kausis läbi, nii et võimalikult palju segu külge jääks, ja aseta ahjupannile. Seda nii kaua, kuni kana on otsas. Kui sa tükke otseselt üksteise vastu ei pane, siis saab tulemus

TAAVI HEIN parem ja krõbedam, aga see sõltub otseselt vaid enda eelistustest. Ja põhimõtteliselt ongi kogu lugu. Pane ahju ja võta välja, kui nad ilusad kuldpruunid on. Ja kui pannitäis enam ei särise ning kannatab näpu vahele võtta ja hammustada, siis kehtib reegel – soojalt on veel parem kui külmalt. Head maiustamist.

TAAVI HEIN

0,5-1 kg kanafileed (100-200 g inimese kohta) 1 pakk riivsaia

1 pakk taluvõid

1 klots parmesani või muud kõva laabijuustu küüslauku

pipart, soola

muid maitseaineid

Reklaamtekst

Väärtuslikud kogemused ei tohiks kaotsi minna N

oorte tööpuudus on hirmuäratavalt kõrge ning põhjuseid selleks on mitmeid, kuid tööandjate silmis on üheks suurimaks miinuseks noorte tööle palkamisel varasemate töökogemuste puudumine. Eesti Noorsootöö Keskuse poolt loodud noorteportaal Stardiplats (www.stardiplats.ee) võimaldab noortel oma varasemad õpi-ja töökogemused kokku koguda, neid analüüsida ning tööandjale meelepäraselt CV-s kirjeldada.

JAANIKA PALM / Eesti Noorsootöö Keskus Millega rikastada oma CV-d

23-aastane Britt Zimmermann hindab tööandjate nõudmisi üldiselt põhjendatuks, kuid varasema töökogemuse nõue tekitab ka temale muret. „Üldiselt on töökuulutused tegelikult head, alati leiab midagi kui tahta. Ainult tavaliselt kaheaastase töökogemuse nõue on ülepingutatud, sest noortele peaks ka võimaluse andma ja üldjuhul noortel pole kaheaastast töökogemust. Aga muidu ülejäänud nõuded on tavaliselt põhjendatud, näiteks kõrghariduse omamine ja sotsiaalsete oskuste nõuded (meeskonnatöö-, esinemis- ja suhtlemisoskus),“ sõnab ta. Noorte jaoks on tööturule sisenemine raske ka seetõttu, et oma varasemaid kogemusi ei osata piisaval määral rõhutada ja CV-s välja tuua. . On loomulik, et ülikooli lõpetanud noorel puudub töökogemus, kuid samas võib tal olla kogemusi projektide juhtimisega noortekeskuses, vabatahtliku töö kogemus noorteühingust või rohkelt esinemisvilumust näiteringist, mis kõik on kirjeldatavad kasuliku kogemusena ent noored ise ei oska neid märgata. Samuti ei pea värsked ülikoolilõpetajad tihti oluliseks presenteerida tulevasele tööandjale oma ülikooliaja kogemusi, näiteks üliõpilasorganisatsioonis osalemist, artiklite avaldamist, vabatahtliku tööga tegelemist või ülikoolis projektide koordineerimist. Oma karjääri kujundamisel ja tööotsingutel on aga sellised kogemused plussiks ning loovad konkurentsieelise.

Stardiplats aitab alustada

Eesti Noorsootöö Keskuse koordineerimisel on Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ raames valminud noorteportaal Stardiplats, mis on unikaalseks toeks noorele tööotsijale. Portaalis on võimalik kokku koguda kõikvõimalikud õpi- ja töökogemused, analüüsida oma õpitulemusi ja lisada juurde tunnistused, sertifikaadid, diplomid vms tõendamaks õpitut. Mõne kuuga on juba 1700 noort avastanud Stardiplatsi, avanud seal konto ning alustanud oma väärtuslike kogemuste analüüsimist ja talletamist. Britt Zimmermann avastas Stardiplatsi oma sõbra soovitusel. „Tegin konto just Stardiplatsi, sest sinna on hea ja mugav sisestada erinevaid kogemusi nii, et ära ei unusta midagi. Lisaks õpetab

Stardiplats CV-d täitma,“ selgitab ta oma valikut. Lisaks sisaldab portaal infot eneseanalüüsi teostamise kohta, motivatsioonikirjade ja avalduste vormistamise kohta ning palju muud tööhõivealast kasulikku infot. Portaali kasutusala ei piirdu ainult praktiliste nõuannetega vaid see on ka kohaks, kust noored saavad eneseusku ja innustust mitte töökoha otsimisel alla anda. Noori nõustavad tööotsimisel spetsialistid ning oma kogemusi saavad jagada ka noored, kes on juba soovitud töökoha leidnud.

Kogemustest on kasu kui neid osatakse väärtustada

Stardiplats aitab juhtida noorte, aga ka haridustöötajate ja tööandjate tähelepanu noorte väga arvestatavatele kogemustele, mis on omandatud mitteformaalse õppimise teel formaalse hariduse või töökogemuse kõrval või ka asemel, ning õpetab noori oma väärtuslikke kogemusi hindama ja esitlema. Tagamaks tööandjate teadlikkust noorte varasematest kogemustest on suur roll noortel endil, kes eelkõige ise peavad oma kogemusi väärtustama ning need väärtuslikud kogemused tööturul maksma panema.

GETTER TOOME / Swedbank AS / Värbamisspetsialist Kui palju arvestate noorte töölevõtmisel nende varasemaid väljaspool kooli omndatud kogemusi (osalemine huviringis, õpilasmalevas, vabatahtlik töö jms)?

Swedbanki tööle kandideerimisel arvestame noorte puhul otsese töökogemuse puudumisel ka muid kogemusi. Erinevate organisatsioonide ja huviringide töös osalemine annab infot noore vastutusvõime, organiseerimisoskuse, huvipakkuvate valdkondade, analüüsivõime, suhtlemisoskuse, ajaplaneerimisoskuse ja muu sellise kohta. Soovitan sellest kõigest ka tööandjale rääkida. Noortel on tegelikult väga palju võimalusi, mis annavad kogemusi, asendavad otsest töökogemust ja aitavad end ette valmistada tulevasteks tööotsinguteks.

Kas noored oskavad CV-s erinevate kooliväliste tegevuste kasulikkust tööandjale esitleda?

On noori, kes oskavad erinevaid kogemusi väga hästi välja tuua, aga on ka neid, kes ei tea, et tööandja hindab ka koolivälist tegevust. Soovitan töökogemuse puudumisel noortel veelgi enam taolisi kogemusi kirja panna. Lisaks soovitan ära märkida ka osalemise olümpiaadidel ja erinevates kooli projektides, head õpingutulemused (nt medaliga lõpetamine), kooliürituste korraldamise ja ka näiteks

silmapaistvad saavutused spordis. Kõik need tegevused annavad noore kohta tööle kandideerimisel lisainfot.

Kuidas hindate noorteportaali Stardiplats kasulikkust?

Noortele suunatud portaali loomine on väärt algatus, sest alles oma karjääritee alguses olevatele noortele on soovitused tööturule sisenemise osas kindlasti kasulikud ja aitavad neil paremini oma tugevusi esile tuua.

KADRI-LIIS LUKS / Üliõpilane Miks sa otsustasid Stardiplatsis omale konto teha?

Stardiplats on hea võimalus hoida end kursis tööturu seisuga ja noortele pakutavate enesearendamise võimalustega. Lisaks on see koht, kus koostada endale põhjalik CV.

Kirjelda, missugused eelised on Stardiplatsil võrreldes mõne teise sarnase portaaliga?

Stardiplats on eelkõige mõeldud noortele, kes otsivad võimalusi oma karjääri alustamiseks ja kompetentsi saavutamiseks. Stardiplatsis leiad informatsiooni võimalike rakenduste kohta, nt töötamine välismaal või töökogemuse rakendamine läbi VÕTA programmi. Lisaks on Stardiplatsis rohkesti uudised enesetäienduse võimalustest, nt õppimine välismaal ning vabatahtlik töö. Oluline on, et kõik vajalik informatsioon oleks ühes keskkonnas, mis tagab kiirema ülevaate toimuvast. Lisaks on oluline koondada kõik oma kogemused ühte kohta, et tulevikus CV-d koostama hakates oleksid kogemused kirjas ja saab hakata CV-d lihtsalt saatma.

Kas Stardiplatsis täidetud CV-ga on noorel rohkem võimalik silma paista kui nö tavalise CV-ga? Stardiplatsis saab koostada väga põhjaliku CV, mis paistab kindlasti silma nö tavaliste ja stamp CV-e kõrval.

Kuidas hindad üldiselt noorte tänast olukorda tööturul?

Usun, et noortel on osaliselt raske tööturul alustada. Paljudel puudub töökogemus, kuna on pühendunud hariduse omandamisele. Seetõttu on noortel hiljem tööturule raske siseneda, sest teoreetiliste kogemuste kõrval puuduvad praktilised. Tihtilugu oodatakse töö otsijalt suurt kogemustepagasit, mille osakaal ületab kandideerija teised olulised omadused.


Eesti Üliõpilasleht 10.05.2011

2011 on muusikat täis! Üliõpilasleht on võtnud oma pühaks kohuseks teavitada Eesti tudengkonda selle aasta kõige oodatumatest albumitest. Mõned neist on juba väljas ja saadaval, teisi annab veel oodata, ühed sisaldavad popmuusikat, teised on alternatiivsemad, aga mis on neil kõigil ühist? Kõik need albumid sisaldavad eranditult väga head muusikat! Popi radadel Kõige rohkem oodatakse tõenäoliselt just popartistide uut loomingut, ja mitte sellepärast, et nende muusika kõige parem oleks, vaid ikka seetõttu, et seda muusikat nii ülevoolavalt palju ringlemas on. Pole ilmselt väga harv juhus, kui pähe on jäänud laulu sõnad, mida kuulaja tegelikult üldse ei salli. Millal te viimati päev otsa näiteks „...süte peal sulanud jäää!“ lõõritasite? Just nimelt. Üks kõige oodatumaid (ja sealjuures ootamatuid) uusi albumeid on ilmselt Lady GaGa „Born this way“, mis peaksid GaGa väikeste koletiste puusad liikuma panema küll. GaGarium on rääkinud nii albumil kõlavatest elektroonilistest rütmidest kui ka sügavatest tekstidest. Kui aga tekstidest juttu, ei saa märkimata jätta juba märtsis ilmavalgust näinud albumit „21“, mille sisse laulnud-musitseerinud 22-aastane Adele. Natuke kerget gospelit, raputada üle bluusiga, lisada veel

9

KULTUUR / UUDISED

Lady GaG a-B orn th H ooda ittloo n is wa im y rohketa juba 2 elist alb 3. m umit m e ja kõ vast lektroonail! GaGa on i roh ilist lub Veel kem tea muusika ab rohke traals d m? ust.

Björk

Laika Virgin

Islandi lauljatari plaat peaks ilmavalgust nägema jubab suve hakul! Björk nimeta oma uut plaati projekt 2011-ks.

Kiirelt po kogunud pulaarsust alternatiiv lubab esi kalbumi ilm üksus umisa mai algust . Plaadil tee jaks kaasa ka Marten Ku vad Kene Vernik ningas, ja Sergo Var es jpt.

Dagö Plaan De lta Juba 10 kuulda Sa . aprillil on võim alik atp uue plaad alu mahedat häält i es Muusea itluskontserdil. s on uuen enud bändi ko osseis.

ing

of

bs

Lim

ba d ju ma ntu et o välja is dio n tu st, Ra s o poole , and tsil! e k r on , lle gab mä nd Bä ksi se uta ja a 25. lehte ü tas jub ja a a u ain ikat umi suta adid s la l ta lb u mu uue a eadi k alla ulehe h ali kod dio Ra võim nde ne d hea

-K

Ade le - 2 1 19. tulnu jaanuari l vä d gosp album o lja n e rikast list, blu segu usi a rokit tud kerg st, õmm e eteg te a.

pisut rokki ja valmis ongi Adele’i viimane plaat. Ka popmuusikapeenraid kündev räppar Lil Wayne, kes küll möödunud aastast mõned kuud trellide taga pidi veetma, on lubanud uut muusikat esitleda. Uus album „The Carter IV“ on mõtteline järg eelmisele albumile „The Carter III“.

Alternatiiv, mu arm!? Kui aga Eestis ringi vaadata, siis on uue muusika maastik üldiselt pilves selginemistega. Üheks osaks sinisest taevast on kindlasti kuulajate südametes ja kõrvades kanda kinnitanud Laika Virgin, kes näiteks Tartu Genialistide klubi saali küll puupüsti rahvast täis tiris. Teiseks ansambliks, keda sinise taevaga võrrelda ei saa, on Ultima Thule. Nende „Jälgede Jälgedes“ on üsna sarnane bändi ülejäänud loominguga ja ei, mitte viiside või tekstide poolest. Kvaliteet on see, mis ühendab seda plaati eelmise seitsmega. Kui on koos juba sellised nimed nagu

Tiesto Club Life Volume One

- Las Vegas

Vaieldamatu klubisaalide kuninga järgmine plaat tuleb välja juba aprilli alguses ja lubatud on kõvasti uusi helisid!

Riho „kitarr“ Sibul ja Henno „bass“ Kelp, ei ole enam põhjust kahelda, kas osta see plaat või mitte. Osta. Dagö „Plaan Delta“ esitluskontsert toimub juba aprillis Nokia kontserdimajas. Kuigi Dagö ei ole eriline alternatiivbänd, oleks seda ilmselt narr liigitada popmuusika ridadesse. Plaadil kõlavate tekstide kohta on Saatpalu raadiole Elmar öelnud: “Plaadile tulevad ka pikemad sõnaseletused, kuna meile on pahatihti öeldud, et meie tekstidest ei saada aru. Me seekord seletame need siis plaadil pikemalt lahti“. Välismaistest alternatiivmuusikutest paistab tõenäoliselt enim silma Björk, kelle viimane plaat „Volta“ lõi laineid USA muusikaturgudest UK omadeni. Eestlastele peaks enim meeles olema lugu „Declare your independance“, mille eestikeelset versiooni röökis Eva Klemets presidendi vastuvõtul mõni aasta tagasi.

Muusika massidesse

Lil Wayne - The Carter IV Pärast vangist tulekut Lil Wayne’ist väga ei ole palju kuulda olnu Uus album peak d. s aga tema sõnul tuule alla tegema endisele Carter III-le

Radiohead on aga kollektiiv, kellelt oodatakse juba pikemat aega järgmist sensatsiooni. Pole ju väga kaua mööda läinud sellest ajast, kui bänd oma loomingut põhimõtteliselt tasuta laiali jagas. Hetkel saab plaati nimega „King of Limbs“ ette tellida valitud plaadipoodidest. Tasuta on aga Radiohead’i kodulehelt alla laetav ajaleht, mida bänd ise välja annab. Et mitte klubilapsi ära unustada, võib siia albumite ritta lisada ka Tiesto uue loomingu, mis peaks klubisaalid vallutama juba mai alguses. Hollandi DJ, kes Twitteris albumit hellitavalt my baby’ks kutsub, on albumi nimetanud „Las Vegaseks“. Loo lõpetuseks võiks öelda ka mõned targad sõnad, aga parem minge poodi või tellige mõni album ette ära – ja senikaua, kuni muusika juba üle teie ukseläve jõuab, kuulake lõunamaalt tulevate lindude laulu!

Toimetanud: BARBARA LEHTNA

TUDENGILT TUDENGILE RAAMAT Kurva kohviku ballaad

S

ee on Carson McCullersi romaan väikelinnast, väikekodanlikkusest, naiselikkusest, mehelikkusest, uhkusest – selle kõige taustaks on lugu motiveeriv, ent väljendamata armastus. Õigemini armastus, millele ei vastata. Et pälvida vastuarmastust, avab peategelane, maskuliinne Miss Amelia kohviku. Kohvik on viimast päeva avatud, kui seesama armastatu läheb üle vastase poolele, kes Ameliale kätte maksma on tulnud. Kättemaksu kutsub Amelia ise esile, kuna ta alandas seda armastusest sõgedat meest aastaid tagasi väga mitmel erineval moel. Mehe elu hävitamise eest hävitatakse nüüd tema elu. Kui oodatav lõpp oleks, et Amelia lõpus karistuseks vägistatakse, siis ei, ta jääb alla hoopis kakluses. Mis juba ise on nii paradoksaalne ja raamatu üldist nooti edasiandev moment. Sealjuures mitte ausas kakluses, sest äraandjaks, kes kaklusesse vastaspoolel sekkub, on inimene, keda Miss Amelia armastab – seesama, kelle pärast ta kohviku üldse avabki. Ent kohvik pole selles loos vaid sümbol, mis tähistab armastuse lugu. See kohvik äratab tööstuslinnas elu, see annab tehases töötavatele inimestele uued arusaamad, uhkuse. Nende linna hakatakse just selle kohviku pärast austama, neid hakatakse austama. Samasugust rolli täidab kohvik tänapäevalgi – koht, kus ehk lobisetakse nende samade inimestega, kellega igapäevaselt koos töötatakse, ent seal on need samad inimesed teises ning austusväärses rollis. Kohviku tegevus lõpeb, sest miss Amelia tunded hävitatakse, teda alandatakse. Võiks arvata, et nii tugev naine, nagu Ameliat kirjeldatakse, saab kaotusest üle ja kakluses saadud haavad paranevadki, aga mitte need, mis naise hinge lüüakse. Mu sõbranna ütles hiljuti, et ta ei tunne ennast üldse ära, nii naine on viimasel ajal. Aga naine peabki naiselik olema ja kui sellega mitte võidelda, ei tule ka pettumust. ELEENE SAMMLER

PLAAT Rouge Madame

R

ouge Madame on eesti-prantsuse duo, mis viljeleb eksperimentaalset indie ja roki vahepealset muusikat. Duo koosneb abielupaarist, kellest naine on eestlane ja mees prantslane, ja igaühele, kellele meeldib uudsus ja teistsugusus, mõjub nende koostöö mõnusa vaheldusena muusikasse, mida ollakse harjunud igapäevaselt kuulama. Rouge Madame’i repertuaaris on nii vaikseid kui ka rokilikumaid laule. Eriti magusalt mõjuvad aga lood, kus on sõnadena kasutatud vanu Eesti rahvalaule. Need on samaaegselt nii kodused kui ka võõrad, rahulikud ning samas ka jalga tatsuma panevad. Lembe Lokki ja Jean-Christophe Onno looming on kindlasti väärt avastamist. Kui teile esimene laul ei meeldi, andke neile kindlasti teine võimalus veel – ja kui siis ka veel ei istu, siis teadke, et laul „Laulik“ jääb teid nii või teisiti kummitama.

ELIISA MATSALU

Juuratudengid maksavad õppimise eest kallist hinda

T

artu ülikooli õigusteaduskond küsib riigieelarvevälise koha eest ligi kaks korda kõrgemat õppeteenustasu, võrreldes riigieelarvelise koha maksumusega. Seadusega see aga vastuollu ei lähe. 29. novembril 2010 pani Tartu ülikooli nõukogu paika õppeteenustasude määrad. Eelarvevälisel kohal tudeeriv õigusteaduskonna üliõpilane maksab päevases õppes semestri eest 1440 eurot, mis teeb ühe ainepunkti kohta 57 eurot. Loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas saab füüsikat, geenitehnoloogiat või geograafiat õppida aga 1000 euro eest, mis teeb ühe

ainepunkti kohta 40 eurot. Eesti Üliõpilaskondade Liidu aseesimehe Eimar Veldre hinnangul on see olukord ebaaus, sest loodus- ja tehnoloogiateaduskonna tudengi väljaõpetamine võib kujuneda rahaliselt kulukamaks. „Kui osalt üliõpilastelt küsitakse mingi summa, siis mis eesmärgil küsitakse teistelt teistsugune summa?“ esitas Veldre küsimuse. „Seda, kuidas ülikool õppeteenustasud kehtestab, ei ole kohustuslik siduda riikliku skeemiga,“ selgitas Helen Põllo, haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert. Põllo

kinnitusel on ülikoolidel täielik õigus riigieelarveväliste õppekohtade maksumused ise määrata. Haridus- ja teadusministeerium on esitanud kooskõlastusele kõrghariduse õppekohtade baasmaksumused. Iga õppevaldkonna täpse õppekoha maksumuse leidmiseks korrutatakse baasmaksumused läbi õppevaldkondade koefitsiendiga, mis on kirjas õppevaldkondade koefitsientide määruses. Näiteks sotsiaalteaduse, ärinduse ja õiguse valdkonna koefitsiendiks on 1,1. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna koefitsiendiks on 2,1. Veldre tõi välja, et neid koe-

fitsiente aluseks võttes ei tohiks õigusteaduse bakalaureuseõppes õppeteenustasu olla semestris rohkem kui 11 000 krooni ehk ligikaudu 703 eurot. Õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter selgitas, et kõrgemad õppeteenustasud võrreldes teiste teaduskondadega on põhjendatud sellega, et ka juristide töötasud on kõrgemad. Ta lisas, et seetõttu tuleb ka spetsialistidest õppejõududele tasuda suuremat palka. Tartu ülikooli õigusteaduskonnas bakalaureusekraadi omandav Indrek Raave ütles, et õppekoha maksumus sõltub suuresti turuolukorrast. „Need õppeained, mis

on populaarsemad, on ka kallimad,“ selgitas ta. Raave lisas, et riigieelarvevälise õppekoha maksumus on tulnud jututeemaks ka tudengite vahel ning üks ta sõbranna oli kõrge hinna tõttu sunnitud võtma akadeemilise puhkuse, et saaks hiljem edasi õppida. Raave sõnul on üliõpilaste vahel teemaks tulnud ka küsimus, kas hind ja teenus, mida ülikool pakub, on omavahel võrdelised. Näiteks tõi ta olukorra, kus üliõpilased on pidanud eksamitulemust ootama kaks kuud. „Kui nad küsivad nii palju raha, siis tuleks hoolitseda ka selle eest, et oleks piisavalt inimressurssi, kes suu-

daks kogu seda üliõpilaskarja ja nende toodetut ohjata,“ ütles ta. Raave ütles ka, et kui olla õiguse valdkonnas tugev spetsialist, siis on pärast kooli lõpetamist võimalik teenida üsna kõrget töötasu. „Seega võiks seose luua, et kuna tegemist on kõrgelt tasustatud erialaga, siis võiks ka rohkem õppemaksu küsida,“ lisas ta. „Leian, et see on isegi mõnevõrra põhjendatud, et õigusteaduskonnas on kallim õppida, kuigi ma ise olen riigieelarvevälisel õppekohal.“

SIIM JÕGIS ANNES AUS


10

From: To: Date: Cc: Subject:

Eesti Üliõpilasleht 10.05.2011

KOLUMN Nirti <triin.poldra@yliopilasleht.ee> <toimetus@yliopilasleht.ee> 06.05.2011 16:14:23 AM Ma ei saa aru, kuidas sina aru ei saa...

Ma ei saa aru, kuidas sina aru ei saa... Ü

htegi haritud inimest ei üllata teadmine, et tänapäeva maailm on spetsialiseerumispõhine. Ei ole olemas enam sellist asja nagu “bioloog”, kes noore Gerald Durrelli kombel oma maja täis kuhjaks lindude, loomade ja sisalikega. Meil on ihtüoloogid, kes loomulikult ei uuri kõiki kalu, vaid ainult mingit kitsast valdkonda. Meil on mikrobioloogid, kes võib-olla kogu elu uurivad ainult ühte kindlat amööbiliiki. Meil pole enam “kirjandusteadlast”, vaid näiteks prantsuse kirjanduse professor, kes on keskendunud 19. sajandi teise poole mingile kindlale koolkonnale. Meil pole enam lihtsalt arste (kui perearst, mis sellele sõnale kõige paremini vastab, välja arvata), meil on näiteks nefroloogid. Nefroloog aga ei pruugi suurt midagi teada kopsudest.

Ü

likoolis käies on sellega kõik kokku puutunud. Kui soovid kirjandust õppida, siis sa valid sellest mingi kitsama valdkonna ja mida kaugemale oma

From: To: Date: Cc: Subject:

õpingutes liigud, seda kitsamalt spetsialiseerud. Meie ümber ongi terve rida spetsialiste, kes kujundavad oma teadmiste põhjal maailma, kus me elame. Muuhulgas tähendab see ka seda, et kuigi inimese teadmised võivad mingis vallas olla tohutud, siis teistes valdkondades väga pealiskaudsed, kui mitte lausa valed.

R

eaalne arusaam sellest, mis toimub, on alles viimase paari aastaga minuni igritsenud. Eelmisel aastal võtsin ma ühte loengut noormehega, kes õpib (või vähemalt siis õppis) reklaamindust. Meie koolitee kattus ning mõned korrad jalutasime temaga loengusse. Ta näitas mulle tänaval reklaame ning rääkis, mis ta nendest teab. “Mis on selle reklaami sihtgrupp?” küsis ta mu käest. Jõllitasin reklaami ja püüdsin midagi tarka välja mõelda. “Mm, naised?”. “Ha! Selle reklaami sihtgrupp on naised, kellel on rohkem kui üks laps ning naised alates vanusest 50.” Umbes niimoodi iga reklaami kohta. Pärast seda tekkis minus

reklaamipsühholoogia vastu põgus huvi ning ma lugesin selle kohta päris palju materjale. Me kõik teame, et 14,99 on praktiliselt täpselt sama, mis 15, ometi tuleb hinda 15 eurot tikutulega otsida. Sest visuaalselt on 14,99 ikkagi 14, mitte 15. Aga teadus selle kohta, mismoodi inimene just enda kaupa ostma saada, mis värve ja kujundust reklaamides kasutada, milliseid inimesi, mis näoilmetega, mis sümboleid ja kujundeid... Mina ei tea. Meie ei tea. Aga meie elu mõjutab see iga päev. Huvitav, mitu korda enda teadmata me selle kuu jooksul oleme reklaami ohvriks langenud, nii et me ise arugi ei saa?

P

õhjalike uuringutega igas vallas kaasnevad avastused, aga n.-ö. tavainimese jaoks ei pruugi sellest erilist kasu olla, sest ta ei jaksa end kõigega kurssi viia. Keskmine inimene peaks tegelikult tänapäeva maailmas olema põhjalikult haritud vähemalt tehnika, majanduse, meditsiini, politoloogia

ja psühholoogia vallas. Kui ma kunagi koeraomanik olin, siis söötsin kutsikale mõnda aega südamerahuga poetoitu, enne kui see veterinaariga jutuks tuli ja mul ära keelati, sest poetoit võib põhjustada luude liigkiiret arengut ja muid hädasid. Loeti veel kurjalt sõnad peale ja... Aga ma pole ju süüdi, kust ma oleksingi võinud teada?

A

r vutiomanikuna olen ma pisut pädevam, olen omal käel pisut “asju uurinud” ning oskan vajadusel oma läpakalahti kruttida, tükkideks lammutada, kokku panna ja igasuguseid trikke teha. Ometi olen ma korduvalt aidanud sõbrannadel arvuteid tolmust puhastada või seletanud neile pahavara vastase kaitse algtõdesid. Et ei pea tingimata arvutit 1,5 aastaga sellisesse seisu ruunama, et tuleb ränga raha eest uus osta, arvuti eluiga saab lihtsate nippidega oluliselt pikemaks venitada ja pea surnud rauale uue elu sisse puhuda. Samuti ei pea maksma kümneid

Attatchment:Nirti.jpg

eurosid “patsiga poistele”, kui tolmust puhastamine on tegelikult omal käel lihtne. Iga lihtne teadmine aitab energiat ja raha siin maailmas säästa, aga nagu öeldud, et ole võimalik kõike teada.

suuremast jaost tekstist arugi ei saa? Ja ravimid? Me usaldame siiralt arsti, kes neid välja kirjutab, arst aga ei saa oma teadmisi omades lõplikult mõista seda, et tema ees istuv inimene ei tea meditsiinist võib-olla tuhkagi, ei tee isegi paratsetamoolil ja “Kui palju raha, aega ja tervist ibuprofeenil läheb inimestel raisku selle tõttu, vahet, “üks valuet neil pole enam võimalik vaigisti kõik!”. maailmas toimuvast aru saada?” S p e t s i a l i s t i d lihtsalt ei anna ui palju raha, aega ja tervist endale pahatihti aru, et teised läheb inimestel raisku selle inimesed ei oma nende teadmisi. tõttu, et neil pole enam võimalik maailmas toimuvast aru saada? õuame aga spetsialistideKui inimesele antakse pangas na teistelt palju ja pahanette majandusžargooni ja kant- dame, kui meilt nõutakse asju, seliiti täis pikitud leping, kus on milleks me võimelised pole. Vi10 lehekülge klausleid ja punkte; hastame üksteise peale ja kirume, leping, mille on koostanud in- samal ajal kasvavad müürid meie impsühholoogiat hästi tundvad vahel järjest paksemaks ja keerumajandusteadlased (ma eeldan lisemalt ületatavaks. Kultuuris, vähemalt, et taolisele kirjeldusele tehnoloogias, meditsiinis – igal vastavad isikud tegelevad leping- pool. Ja järjest tihemini kehtib ute koostamisega, naiivselt, võib- lause: “Ma ei saa aru, kuidas tema olla), siis kas saab üldse pidada aru ei saa!”. eetiliseks seda, et lepingule kirjutab alla inimene, kes võib-olla Nirti

K

Alex <amaasik@ut.ee> <toimetus@yliopilasleht.ee> 05.05.2011 14:32:52 PM Minu eesmärk ei ole parandada maailma

Verine inimlikkus M

a kõndisin paar päeva tagasi rahulikult läbi Tartu ülikooli peahoone keldri, kui järsku avastas mu pea, et lagi on liiga madalal ja mina olin pikali maas, pea verine ja silme eest must. Minu esimene mõte ei olnud, mida ma nüüd tegema pean. Ma mõtlesin hoopis, et põrgusse, ma ei taha üleni verise näoga läbi maja või läbi linna kõndida.

vajan abi või mis minuga juhtus. Neil olid kindlasti oma mured, millele keskenduda. Mul tuli meelde, kuidas eelmisel suvel vedeles Tartus Rüütli tänaval Super Alko poe juures üks vanem meesterahvas, tema kõrval poolik Presidendi Pilsneri pudel. Nagu paljud teised, kõndisin minagi tast ringiga mööda ja mõtlesin, et tegu on järjekordse ülejoonud tüübiga. On neid ju õpuks suutsin end kokku Pirogovi platsi pinkidel palju võtta ja vedasin end ki- magamas nähtud. irel sammul WCsse, et suurem jama peast ära puhastada. Maja ärgmisel päeval sain teada, et mees oli infarkti saanud oli täis inimesi, kes mind imelikult vaatasid. Kellelegi neist ja sealsamas surnud. Kui keegi ei tulnud pähe küsida, kas ma oleks teda abistama läinud, oleks

L

N

J

Attatchment: Alexander.jpg

ta siis elus? Kas meile on üldse oluline, et ühiskonna alamkiht siin oleks? See, et nad sellised on ja pudelite korjamisest elavad, on ju kindlasti nende enda süü. Lisamaterjalide leidmiseks soovitan guugeldada terminit „Genovese sündroom“. Samas, kas te teate, kui palju raha hoiab kokku see, et tänavaid ja Piro koristavad need, kellele ei pea eraldi palka maksma? Ma arvan, et keegi ei tahaks enam õhtuti päikese käes murul istuda, kui ta ümber oleks suured taara mäed. Kui teemat vahetada, siis ma jälestan sõna „sõber“, eriti kui seda kasutab minu kohta vastassoost inimene. No tõesti, mul on

hea meel öelda, et mul on juba piisavalt palju sõpru ja see, et ma kellegagi suhtlen ning viisakas ja meeldiv olen, ei tähenda, et ma tahaks sinu BFF olla. Ma otsin midagi muud. Väljapääsu.

M

uide, vahemärkusena soovitan kõigile Tallinnas saada olevat viina „Väljapääs“.

P

ärast eelmise numbri ilmumist sain ma teada, et keegi reaalselt ka loeb seda, mida ma kirjutan. See tundus mulle naljakas ja ebatõenäoline, kuna mu jutus on vähem sisu kui keskmises Elu24 artiklis. Samas on Elu24 Eesti loeta-

vuselt teine lehekülg, nagu ma eile teada sain. Mu elu unistus on nende jaoks kolumnit kirjutada.

ringi vaadates tundus mulle naljakas vaadata, kuidas kohalolijatest vähemalt pooled lihtsalt istusid, jõid ja laulsid kõva häälega samal ajal laule äisin hiljuti iga aasta nagu „Eesti muld ja Eesti süda“. Tudengipäevade raames Iseenesest väga ilus ja pühalik, kuid paneb mõtlema, kas Eesti “Paneb mõtlema, kas Eesti sümbolistliku sümbolistliku tähendusega tähendusega laulud sobivad olukorda, laulud sobivad olukorda, kus kus mõned lauljad rahulikult mõned lauljad viina joovad ja suitsetavad.” rahulikult viina toimuval öölaulupeol, kus oli joovad ja suitsetavad. hinnanguliselt 7000 inimest. See, kuidas kass oksendab, ei Tegu on väga laheda üritusega ole üldsegi ilus vaatepilt. ja ma loodan sinna tulevikus taas jõuda. Aga istudes seal ja Alex.

K


Eesti Üliõpilasleht 10.05.2011

HUUMOR

Väljavõte ajupildist: Kuidas kirjutatakse lõputööd Ma siis kirjutan talle veel: „Ta on nii armas. Täpselt ema ja isa hübriid :D :D :D :D“ ja panen enda postitusele veel likeka. Minu meelest kukkus päris hea teine välja. Uskumatu, ma ei suuda keskenduda. Lülitan interneti välja, siis rahu majas. Nii on hea. Pool tundi hiljem taban end taaskord mõtlemas: „Mis Facebookis huvitav toimub?!“. Lülitan wifi tagasi sisse ja lähen rahuldan oma uudishimu. Like, like, comment, comment, like... Oo, sõbrannal uus staatus „Kellelgi kaktuseväetist, vaja istutada!“. Kommenteerin vastu, et mul sama mure. Jeebus, 15 minti juba möödas ja olen sattunud MSNFacebook ahelreaktsiooni. Üritan anda lõpliku kommentaari ja lõputöö kirjutamisega jätkata, ise samal ajal lehte refresh, et kiiremini uudisvoogu uuendada. Aga LÕPUTÖÖ! Tuletan endale seda pidevalt meelde. No ei ole kohe üldse kutsuv see teadustöö kirjutamine, kui väljas särab päike ja uimane mesilane sumiseb mu kõrva ääres. Kõht ka juba tühi. Lähen teen lõuna ja siis hakkan KINDLASTI kirjutama...

VÄINO ÕUN

O

len Val. Ja nagu sadadel teistelgi, on ka minul hetkel päevakorras lõputöö kirjutamine. Esitamiseni on jäänud mõned nädalad ja ma liigun vihmaussi taktis, aeglaselt ja loiult. Ma usun, et paljud lõpetajad tunnevad sama. Täna on eesmärgiks KINDLASTI üks peatükk valmis saada! Hakkan siis kirjutama, võtan tulemuste peatüki ette... oot, ma ei ole Facebookis täna käinud. Lippan enne sealt ka läbi. Oh, lahe, sõbrannal sündis laps, ma ei teadnudki, et ta rase on. Lapsest on kolme päeva jooksul üles laetud 93 pilti. Oleks patt neid mitte vaadata. Nina-augu pildid ja kõrvalesta pildid ja näpukeste pildid, küll on vahva. Panen ühe kommentaari ja like ning hakkan kirjutama. Fail lahti, analüüsi kodeering ees, juba vajutab näpp klahvile, genereerin teadusmõtteid ... No ei anna rahu, Gmail ju ka vaatamata. Mis siin siis on... karjäärilisti tööpakkumised, Facebooki teade: Facebookis ootab uus kiri. Tagasi Facebooki, oota veel, mu lõputöö, kohe tegelen sinuga! Kiri mu postkastis. Sõber annab teada, et tuleb täna õhtul Tartusse. Pean end nüüd küll kätte võtma ja töö kirjutamisega algust tegema, muidu ei jõuagi midagi tehtud. Mis-mis? Mu silm registreeris just Facebooki lehe vasakul nurgas uue teate. Sõbranna kommenteeris lapse albumis vastu.

11

Kui tudeng kirjutab lõputööd, siis... ... on tähtaeg juba homme.

... on oluline jätta sisse ka lünki ja mõttevääratusi, kontrollimaks retsensendi pädevust neid tabada ja korrigeerida.

... tema füüsiline keha näitab, et ta tegutseb, aga tegelikult vaatab ta altkulmu raamatukogus liikuvaid inimesi ja hindab nende välimust. ... seljaga seina pool istudes on ta rohkem Facebookis ja MSNis kui loeb teadusartikleid.

... WC pauside ajal jääb ta poti peal magama, sest öötunnid venisid pubitades hommikusse. ... hommikust õhtuni sees on promill, elu on lill!

... on ta manustanud kofeiinitablette, kohvišokolaadi, espresso kohvi, cafe latte’, kannukohvi...


12

REKLAAM

Eesti Üliõpilasleht 10.05.2011

KUMU ÖÖ PEATOETAJA:

kUMu ÖÖ On ReEdEL 20. mAIl IsiC-kAArDiGA esIMEsEd SADa pILEtIT PIlEtILEVIsT >> 15 eur! MOUSE ON MArS (Ger) SeEfeEl (uK) ANDREY HUng (fucK buTtONs) (Uk) mUJuicE (Rus) iLlum SPHERE (Uk) THUs:OwlS (SWE) eLeaNOORa rOSenhoLM (fIn) MARSeN juLes (gER) mARIA mIneRvA (Ee) MuLTIpHonIC RODEnT (EE) vÄLjaSõiT ROhElIsSe (eE) imandRA lAKE (ee) laULAN SinulE (EE) >>>> DIGIkUNsTI nÄitUs «GaTEWAYs»

OTSID SUVEKS TÖÖD?

Mai 2011

LiveBändCämp vol 3 Rock Cafe’s 21.mail Peaesineja on Ott Lepland, keda soojendavad Paha Polly, Kristen Kasuk & Band, Merwis ja MID. ISICu erihind 5,5 € www.facebook.com/livebandcamp

Aita meil leida uusi ISIC-u soodustusi ning teeni nii hästi kui jaksad! EELDAME, ET OLED: hea ja viisakas suhtleja korrektne ambitsioonikas Saada oma CV e-posti aadressile rita@isic.ee ning lisa juurde millises linnas või maakonnas sooviksid töötada.

Büroomaailm Elonexi tahvelarvutid ja e-lugerid -5% www.byroomaailm.ee

XXII Roheliste Rattaretk 13.-15.mail Saaremaal. Osalustasu 45 € (55 €) www.rattaretk.ee

Rabarock 17.-18.juunil Järvakandis Festivali pass eelmüügist 39 € (45 €), kohapeal 45 € (50 €) www.rabarock.ee

Cubanita Live Cafe E-N iga kolmas alkoholivaba Mojito tasuta, ülejäänud menüü (v.a.eripakkumised) -5% www.cubanita.ee

Royal Thai Massage -25% kõigilt massaažiteenustelt www.royalthaimassage.eu

Kauplus Hilpharakas -10% kõik kaubad (v.a.kontsertide piletid) www.hilpharakas.ee

Kauplus Kanela -10% kõik kaubad Otsi Facebookist!

Kõik ülaltoodud ja palju teised pakkumised leiad www.facebook.com/isiceesti ja www.isic.ee.


yliopilasleht