VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI AJALEHT
Kooli Leht
HIND 0.50€
VEEBRUAR 2013 7. aastakäik nr 4
Kas kutseharidus on “ääremaa, kuhu satutakse” või regionaalpolii ka sisuline elluviija? „Hea koolipere! Oleme VÜKK-i lõpetajad aastast 2008. Soovime teile õnne uue õppehoone valmimise puhul ning kirjutame mõne sõnaga oma tänastest tegemistest...” On 1. veebruar 2013. aasta. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli direktori Tarmo Looduse laual lebab kiri, mis jõudis temani vahetult enne kooli selleõppeaastast tipphetke – uue õppehoone avamistseremooniat. Selliseid kirju ei saada just igapäev, tegu on südantsoojendava asjaoluga: meie vilistlased hoiavad end meie käekäiguga kursis. Ametikool on ju see koht, kust saadud teadmiste- ja kogemustepagasiga ehitatakse üles oma tulevik. Iga koolijuhi unistus on luua õppimisvõimalused, keskkond, mis aitaks kaasa
lk 3-6
oma ala meistriks saamisel, kiirelt arenevas ühiskonnas hakkama saamisel. Uue maja avab minister Jaak Aaviksoo, kelle sõnavõtust jääb kumama mõte: kutseharidusse on suhtutud nagu ääremaasse, kuhu ei tulda, vaid sinna satutakse. Tõepoolest on kutseharidusse suhtutud kui valdkonda, millega õpilanegi seob end vaid siis, kui gümnaasiumis läbi ei löö. Kindlasti on paljudes peades küsimus, kas sellistele suurtele õppehoonetele kulutamine on ikka mõistlik – elanikkond väheneb ja ettevõtted saaks väljaõpet ka kohapeal korraldada. (Jätkub järgmisel lehel).
lk 8
lk 7
Eriväljaanne: Lõpetajate
Leht
Esseekonkursi tulemused
Õpilaste koomiksid
2 Kooli Leht
VEEBRUAR 2013 seda ikka olemasoleva õppebaasi parimal ärakasutamisel. Täiskasvanute koolitusosakond pakub tasulisi ja tasuta kursusi laiale ringile. Aastas õpib meil täiendkoolituses üle tuhande õppuri.
Vükk kirjutas alla kaks koostöölepet: edaspidi toimetatakse ühiselt õpilaste konkurentsivõime tõstmise nimel ettevõtetega OÜ Värvifoorum ja Honda Motor Europe LTD
Vastab Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli direktor Tarmo Loodus: Kas uut õppehoonet ikka oli vaja? Tarmo Loodus: Uut õppehoonet oli hädasti vaja. Meil kasvab ju kaugemalt õppijate ja elukestvas õppes osalejate arv ja nii jätkub õpilasi nii kutsekoolile kui ka uuele gümnaasiumile. Ja lisaks – meil on juba hea koostöö gümnaasiumiga. See kuus miljonit eurot annab Viljandimaale uue võimaluse. Saksamaal õpitakse kõiki töid ettevõtetes, kus on kõige uuemad seadmed - kool ei pea neid endale ostma. Eestis on vastupidi – paljud ettevõtted ei suuda haridusse investeerida. Meil on koolid kaasaegse sisustusega, seda tänu Eesti riigile ja Euroopa Liidu tõukefondidele. Kuidas hakkab toimuma koostöö Viljandi gümnaasiumiga? Suur osa gümnasistide tehnikasuuna õppest hakkab toimuma meil VanaVõidus elektroonika, mehhatroonika, pneumaatika ja hüdraulika laboris. Oleme koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooliga edendamas modelleerimistarkvara BIM nii Viljandi uue gümnaasiumi kui meie oma kooli õpilastele. Mis kasu on uuest õppehoonest Viljandi linna ja piirkonna ettevõtjatele? Ettevõtjad ootavad meie koolilt kolme tegu: haritud töötajaid, kooli kaasalöömist täiend- ja ümberõppe
korraldamisel, lisaks ootavad omavalitsused koostöös ettevõtetega uute ettevõtjate tekkimist. On ju kutseõppeasutus üks vähestest tegelikku regionaalpoliitikat tegev asutus Eestis. Kui on koolitatud töökäsi, on võimalik ka ettevõtlust edendada. Meil lõpetab aastas ligi 200 noort, kellest enamik asub tööle kodukandis. Ettevõtjatele pakume koolitusi ka ettevõttes kohapeal. Oleme programmi „Kutse 25+“ tublid koolitajad Lõuna-Eestis. Kuidas hakkavad uut õppehoonet kasutama Lõuna- ja ka Kesk-Eesti teised kutsekoolid? Lõuna- ja Kesk-Eesti kutsekoolidega püüame välja arendada selget tööjaotust, et vähendada dubleerimist ja kasutada paremini tehtud investeeringuid. Kaksteist kutsekooli, nn Liivimaa grupp, on seda ühistegevust pikalt planeerinud ja nüüd, kui enamusel investeeringud selleks korraks tehtud, saab koostöö uue hingamise. Kuidas hakkavad kasutama uut õppehoonet täiskasvanud õppijad? Täiskasvanute koolitus saab kindlalt hoogu juurde. Juba sel aastal tulevad uued õppekavad, mis kutsuvad meile end täiendama iseõppinud meistreid autotehniku, automaalri, ehituse, keskkonnatehnika, sadulsepa erialal. Uus on ka õppimisvõimalus tööjuhtidele, nn brigadiridele või kümnikutele. Kõike
Kas selleks kõigeks jätkub raha? Raha muidugi napib. Masu ajal vähendati kutsekoolide eelarveid 22% ja nii on jäänud tänaseni. Teiseks eraldab riik kutsekoolile vähem pearaha kui üldhariduskoolile, samal ajal kui teistes riikides saab kutsekool üldhariduskoolist poole rohkem. Lisaks soosib meie rahastamissüsteem suuri linnakoole. Enamik maakoole, kus õpilasi heal juhul 500 – 800, ei tule hästi toime. Näiteks õpetajate palgatõusu tagamine on meile suur probleem – kui palgafondi paisutame, siis tuleb see kooli ülalpidamise arvelt. Lahendus on kutsehariduse edendamise ühingu ja ministeeriumi ühise töörühma poolt välja pakutud, aga … vastus on, et raha pole ega tule. Meid päästab endale ise raha juurde teenimine. Anname toodangut, osutame teenuseid, teeme koolitusi, korraldame suve- ja treeninglaagreid jne. Kui kuldkalake saaks täita Tarmo Looduse kolm soovi, mida siis sooviksite? Esiteks sooviksin, et kuldkalake lõpetaks poliitikute hirmpikad viljatud arutelud. Näiteks lõputu venitamine koolivõrgu ümberkorraldamisega on olnud kuritegu meie noorte vastu. Teine soov – kergenda, kuldkalake, meie õpetaja tööd, anna neile korralikud õpikud, töövihikud, tunnikontrollide ja kontrolltööde kogumikud. Kolmas soov – tee nii, et õpetaja jõuaks 35 tunniga nädalas oma töö ära teha ja saaks selle eest väärilise tasu. Kuldkalake – lase ometi õpetajal inimene olla ja oma tööd nautida. Siis on ka õpilased õnnelikumad. Epp Välba
Lõpetajate Leht Lõpp on algus Elus on ikka igal asjal algus ja lõpp. Tihti ka vastupidi: lõpp on millegi uue algus. Eesti Vabariigi 95. Aastapäeva eel on mul hea meel soovida meie värsketele lõpetajatele õnnelikku lõppu ja ilusat uut algust. Kool on läbi, ees ootavad ahvatlevad tööpakkumised kodu- või välismaal. Usun, et edukaks alguseks on lõpetajad koolis kõik võimaliku ära õppinud, selgeks saanud. Nii on
kooli lõpp teile uueks alguseks.Meie koolilgi on sel aastal õpetamises vana lõpp ja uue algus. 1. Veebruaril õnnistas Viljandimaa praost Marko Tiitus sisse meie tehnomaja. Maha jätame vana automaja. Mis sellest saab, on täna veel lahtine. Ehk on õppetöö lõpetamine selles hoones ka uue alguseks. Tahame ju automaja taha suure autodroomi rajada. Siis saab automajast selle keskus! Uus kaasaegne õppehoone ja õppevahendid annavad võimaluse paremaks õppimiseks, võimaluse saada meistriks. Samas - see kõik
võib olla väga kaasaegne, aga lõpptulemus sõltub ikka õppijast. Soovin kõigile õppijatele innukust ja usinust uute teadmiste ja oskuste omandamisel ja õpetajatele õppimist, et kõike kaasaegset oskuslikult õpppetöös ära kasutada. Ilusat Eesti sünnipäeva kõigile!
Hea koolipere... Vilistlaste kiri koolile. Oleme VÜKK-i lõpetajad aastast 2008. Soovime teile õnne uue õppehoone valmimise puhul ning kirjutame mõne sõnaga oma tänastest tegemistest. Töötame projektijuhtidena firmas LCL ENGINEERING. Riigid, kus töötanud oleme: USA, Kanada, Mehhiko, Austraalia, Lõuna-Korea, Hiina, Jaapan, Bahama, Singapur, Alaska, Jamaika, Haiti, Fidži saared, Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaa, Kreeka, Portugal, Itaalia. Töö seisneb kruiisilaevade korrapäraste uuenduste läbiviimisel. Põhiliselt elektrisüsteemide uuendamine ning show-valguse ning helilahenduste paigaldamine. Projektijuhtidena tuleb juhtida (anda tööülesandeid, planeerida ning juhendada) 15-30 meest ning kindlustada projekti õnnestumine. Projekti maksumus, mille eest tuleb vastutav olla, on keskmiselt 1,2 miljonit eurot.
Mõtteid kooliajast Positiivne oli, et koolitunnid toimusid erinevates majades, mis pakkus vaheldust pikaks koolipäevaks. Isegi kui tund toimus automajas, kus klassiruumis oli 5 kraadi sooja. Väga palju toredaid õpetajaid. Üks nimi, kes vääriks mainimist on Raimund Talts, kes oli meie E05 kursuse juhataja. Raimundi lemmiklause, kui keegi tunni ajal rääkis oli: "Mis pudin seal tagapingis käib?" NB! Seda lauset pidi Raimund siiamaani kasutama. Koolipäeval ootasime kindlasti lõunapausi ehitusmajas, kus tädi Astrid pakkus Viljandimaa parimat hamburgerit. Tulevatele õpilastele ei oska muud soovitada, kui ainult, et õppimine, kuulamine ning konspekti täitmine võib kooli ajal tunduda mõttetu ja igav, kuid kooli lõpetamise järel, töökohas, võib see muuta su elukäiku ning elus hakkama saamist vägagi palju. Parimate tervitustega, Siim Hüva ja Taavi Vahtramäe
4 Kooli Leht
Lõpetajate eri
VEEBRUAR 2013
Intervjuu lõpetajatega Koolileht küsitles lõpetajaid. Uurisime, milliste mälestustega nad meie koolist lahkuvad ning millest nad kõige rohkem puudust hakkavad tundma. Küsimustele vastasid Eve Link (AT09), Kermo Anijärv (K09), Sander Roosimaa (AUT09) ja Arvi Laarman (AUT09).
VÜKK-is oli hea... EVE: VÜKK-is oli hea see, et õpilased on siin väga ägedad. Kõik saavad kõigiga hästi läbi ja koos on nii mõndagi põnevat ette võetud ja korda saadetud. KERMO: Ei oskagi kohe kõiki asju välja tuua, sest positiivseid asju oli palju. Esiteks mainiksin ära seltskonna. Sellle aja jooksul, mis ma VÜKK-is veetsin, on tekkinud väga palju häid tuttavaid, kellega on ikka vägagi palju nalja saanud. Samas ka õpetajatega on täitsa hea läbisaamine tekkinud ning mõnes mõttes on isegi kahju, et see tee nüüd lõppeb. Kuid lõpp on paratamatus ning vahel tagasi vaadates on nende aastate jooksul kogetud küll vägagi erinevaid emotsioone, rõõmu, nalja, õnne, samas ka viha, tüdimust jms. Minu arvates olid kõik need aastad üks positiivne etapp mu elus. ARVI: Kool nagu kool ikka. Hea asi oli kindlasti see, et õpetajad olid vastutulelikud. Nt oma erialaga seoses sain õpetajalt rakiseid laenata, mida mul oli endal kodus auto juures vaja. Koolitoidud olid samuti head. SANDER: VÜKK-is olid kindlasti head söögid, samuti ka õpetajad. Ja nüüd, kui meie lõpetame, siis sai alles uus koolimaja valmis. See oleks võinud ka meil olla, oleks poole targemaks saanud.
uste päevale. Eestlasliku passiivsuse tõttu nägime me ainult ehituspolügoni ning kuna ma olin juba varem tulevase eriala tegelikult valmis mõelnud, siis ei olnud ma sel päeval ka kõige tähelepanelikum. Mäletan vaid seda, et polügonil me olime, kuid mida tegime, ei suuda meenutada. Esimene vähe asjalikum mälestus on seotud avalduse esitamisega sisseastumiseks. Nimelt esimese asjana oli mingisugune jama arvutiga ning seejärel veel ka paberitega. Määratud vestluse asemel helistati mulle kaks päeva hiljem ning sain teada, et olen vastu võetud. Sellega algas mu haridustee VÜKK-is. ARVI: Esimene mälestus VÜKK-ist oli see, kui ma nägin esimest korda oma klassikaaslasi. Alguses ei osanud arvatagi, et meist nii head sõbrad saavad. Kõik saavad läbi väga hästi, aga samas leidub ka nn “musti lambaid”. SANDER: Toidud. Sain ka välispraktikal ära käidud, mis oli minuj aoks super.
VÜKK-ist pärit teadmine, mis ei unune kunagi. EVE: Terve klass võis klassijuhatajalt tagasi saadud mappidest leida enda esimesel kursusel kirjutatud kuldse lause "koolis ei tohi paberit varastada, ega ära peita." KERMO: Ei meenugi kohe, mida võiks välja tuua. Pigem on tänu VÜKK-ile suurenenud mu enda huvi maailmas toimuva vastu. Koolis õpitule lisaks uurisin tihti lisainfot internetist ning täiendasin ennast kooliväliselt. Samas peaaegu kõik kokandusalased teadmised sain ma koolist. Tuleb tunnistada, et enne VÜKK-i oli minu kokandusoskus ning teadmistepagas üks suur null. Eve teab, et koolist ei tohi paberit varastada ning seda ka ARVI: Koolist pärit teadmine, mis ei unune iialgi, on ikka erialaga seotud, neid kogemusi ja teadmisi on terve elu ära peita. vaja. Kui mitte tööks siis näiteks minu puhul ka hobi Esimene mälestus VÜKK-ist. jaoks. EVE: Alati ajab naerma, kui mõelda esimesele kursusele, SANDER: Autotehnikuna võin öelda, et hästi palju sai millised me siis olime ja kuidas mõni klassikaaslane keset uusi töövõtteid. kooli parki jumpstyle'i tantsis ja ainult oma võrrist rääkis, VÜKK-i plussid ja miinused. ning klassiõde, kes üritas mingil põhjusel arvutimajja sisse tulla aknast ning siis kukkus ja aknalaud oli lömmis EVE: Plussid on need, et iga päev saab kõhutäie naerda, seni kuni väljas remont tehti. Mõned õpetajad ajavad õpetajad on nooruslikud ja mõistvad, söögid on enamasti naerma, kes meid siis veel ei tundnud ja keda meie ka ei head. Miinusteks on, et kõik tunnid võiksid olla samas majas, et ei peaks libeda ja külmaga mitme maja vahelt tundnud veel. kõndima. KERMO: Esimesene mälupilt VÜKK-ist on aasta 2007 kevadest. Põhikooli lõpuklassina olime tulnud lahtiste KERMO: Positiivse poole pealt olen juba ära maininud
5 Kooli Leht
VEEBRUAR 2013
Lõpetajate eri
suurepärase seltskonna, kes on kooliaja huvitavamaks muutnud, ning õpetajad, tänu kellele ma üldse nii kaugele jõudnud olen. Koos on veedetud nii mõnedki aastad ja seetõttu on ka päris kurb lõpetada. Samuti ei oska ma halbu sõnu öelda õppeainete või pigem üldse tundide kohta. Olid need mõnikord vähe igavad, teinekord jällegi huvitavamad, kuid edaspidises elus kasuks tulevad
Sandril on kahju, et uus koolimaja alles nüüd valmis sai.
teadmised sain neist kätte. Ilmselt ainsaks miinuseks võiks lugeda õppeköökide seisukorda, kuid ka nende üle ma ei nuriseks. Süüa sai nende aastate jooksul väga palju teha ning saime kõik nendes tingimustes hakkama. On ju meil olemas ka vanasõna „raske õppustel, kerge lahingus!“ ARVI: VÜKK-i plusse ja miinuseid on palju. Plussideks loeksin seda, et kooli asukoht on hea. Õpetajad on enamik toredad, nüüd see uus koolimaja, mis on väga vinge. Miinusteks oleks tunniplaan, mis vahepeal oli segane ja lihtsalt natukene valesti üles ehitatud, samuti oli ka külmade ilmadega ruumide asi, kui klassis pidi põhimõtteliselt istuma jopega. Aga nüüd ei tohiks uues majas vähemalt seda probleemi olla. Ja siis veel oleks üks suur miinus see, et vahetusjalanõusid ei saa kasutada, terve päev klassis istuda ei ole hea nt talvesaabastega, uues majas saab see võimalus äkki teoks, sest need ikka tapavad jalad ära. SANDER: VÜKK-i pluss on uus koolimaja, lõuna tasuta, bussisõit tasuta. Miinused on teatud õpetajad, kes võiksid pensionile ära minna ning see, et kool asub linnast väljas. Samuti on talvel halb söömas käia, kui asud teises majas. Garderoob võiks olla, kus saaksid
oma jalanõud ära vahetada, saabastega siseruumides olema.
et
ei
peaks
talvel
Millise õpetajaga läheksid luurele? EVE: Luurele läheks õpetaja Ruudiga. KERMO: VÜKK-is veedetud aastatega on saanud nii mõnestki õpetajast täitsa hea tuttav, kellega vahel ka kooliväliseid asju on arutatud. Aga, keda ma usaldaksin nii palju, et minna temaga luurele. No kindlasti oma eriala, koka, õpetajatega. Samas on ka kursusejuhataja Karin näidanud ennast sellisena, kellega võiks minna ning viimasel aastal tänu õpilasesindusse kuulumisele on ka huvijuht Margest kujunenud üks väga hea tuttav, kellega julgeks vabalt luurele minna. ARVI: See on hea küsimus. Mina valiksin kas Elari Ibruse või siis Juhan Altsaare, sest nendega olen suhelnud kõige rohkem ja tunnen neid. SANDER: Karin Saarega, Elari Ibrusega ja Juhan Altsaarega.
Millest hakkad kõige rohkem puudust tundma? EVE: Kõige rohkem hakkangi puudust tundma klassist ja teistest koolikaaslastest, kellega alati lõbus ja tore on. KERMO: Tuleb tunnistada, et ei oska ühtegi asja eraldi välja tuua. Siin veedetud viie ja poole aasta jooksul on saanud kool päris armsaks ning on kahju ära minna. Samas on alati võimalus tulla tagasi, kas siis lihtsalt külla või miks mitte ka uut eriala omandama. Kahjuks saab üks eluperiood hetkel läbi ning tuleb liikuda edasi uutele jahimaadele. ARVI: Puudust hakkan kindlasti tundma klassivendadest, neid ei näe enam nii tihti ja kõik hakkavad oma elu peale sättima. Meil oli alati lõbus, ükskõik mis olukord oli, alati sai nalja. Võib-olla ka koolis käimisest hakkan puudust tundma, mine tea. Praegu on küll soov leida töö ja tööle minna. Aga võib-olla veel tulen siia kooli tagasi. Elu on ju ettearvamatu! SANDER: Tasuta lõunast ja klassikaaslaste melust ja hõngust.
Kertu Noodla
lõpetajad VAKP12
Veoautojuhid, kes lõpetasid programmi „Kutse“ raames. Õppegrupis õppisid inimesed, kes töötavad päästeametis ja on vanemad kui 25 aastat. Nende õpinguid rahastati ESF programmist KUTSE. Õpingute lõppedes said nad õiguse töötada veoautojuhina. Kellel oli huvi, sellel oli võimalus õpingute käigus läbida ka alarmsõidukijuhi koolitus.
Golov Kristo
Kallas Birko
Link Rein
Poom Joonas
Grasberg Jaanus
Kolsar Meelis
Martin Rene
Priilinn Markel
Hanson Ako
Koppel Ilmar
Mattus Andrus
Päev Urmas
Ibrus Anti
Korka Meelis
Murakas Tanel
Rei Margus
Ilves Hendrik
Krönkvist Tarvo
Panarin Dmitri
Rüütli Arvi
Juhanson Kalev
Kukk Siim
Peepson Aimar
Sõlg Tarvo
Kalder Kaupo
Liivrand Heikki
Plaado Mari
Vaarend Alar
6 Kooli Leht
Lõpetajate eri
AT09 Kerdo Junolainen Enelin Laansoo Eve Link Eva Männigo Tanel Peep Taavi Puude Ragnar Ratas Kalev Rikkinen Rando Rooberg Taavi Saarem Raul Suurkask Steven Uuspalu Rauno Vaher
K09 Kermo Anijärv Edle Eha Epp Elias Anu Hark Sirli Kitsing Oskar Kivilaan Mari Kuljus Indrek Kõiv Kaimo Lorents Diana Mogiš Laura Naber
Jaanika Pall Merilin Pool Annika Pukk Rait Pärna Marilyn Roog Signe Sangernebo Caty Savi
AUT09 Sander Einling Randy Elias Priidu Joosing Martin Kartau Gert Krehov Juss Kuur Arvi Laarman Valdur Leilop Tairo Mikk Martin Peips Sander Pihlak Jaan Pärgma Silver Raudmägi Sander Roosimaa
Aivo Saar Madis Salu Meelis Salumaa
VEEBRUAR 2013
7 Kooli Leht
VEEBRUAR 2012
Esseekonkurss ”Ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, küsi, mida saad teha riigi jaoks!” (J. F. Kennedy) Neid Ameerika Ühendriikide endise presidendi sõnu peaks aegajalt meelde tuletama kõikide vabade ja demokraatlike riikide kodanikele. Seda väga lihtsal põhjusel – kui inimesi ei sunnita oma kohustusi käsukorras täitma, kipuvad nad kohustusi unustama ja keskenduma vaid oma õiguste taganõudmisele. Tänapäevase riigi sujuvaks toimimiseks on tarvis, et tema kodanikud oleksid võimalikult produktiivsed. Kui riigi elanikud on oma töös ja tegemistes hakkajad ning edukad, kajastub see otseselt riigi eelarves. Seda aga on tarvis, et riik saaks täita oma finantskohustusi, kohustusi oma elanikkonna (kodanike) ees ning panustada edasisse arengusse uute teotahteliste ja – võimeliste kodanike kasvatamise teel. See kõik tundub lugedes selge ja iseenesestmõistetav. Paraku on reaalsus pisut teistsugune. Heaoluühiskonnas kasvanud inimene pole sageli piisavalt motiveeritud. Ta on üles kasvanud teadmisega, et kui tal juhtub kehvasti minema, seisab riik tema eest. Paljud inimesed ei soovi/viitsi seetõttu enda elujärje parandamiseks vaeva näha – oodatakse, et riigil läheb aina paremini ja küll siis hakkab riigi toel ka endal paremini minema. Paraku unustavad inimesed ära, et mida enam nad selliselt mõtlevad ja ise vaeva ei viitsi näha, seda vähem suudab riik nende nimel midagi teha. Seda näeb väga palju ka tänases Eesti Vabariigis. Väga palju on rahvast, kes on pigem töötukassas arvel, kui et näeks vaeva enda harimise ning aktiivselt töö otsimisega. Lisaks sõidavad paljud välismaale tööle, kiruvad meie riigi vaesust ja on pimedad selle suhtes, et nad ise seda vaesust süvendavad. Näiteks oma ettevõtte (ja riigi) arendamise asemel elatakse lihtsamalt ära rikkama naabri sulasena. Paraku saab riik neist, kelle ta on üles kasvatanud, niimoodi kasu ainult selle raha näol, mis vahel oma kodumaad külastades siin kulutatakse. See pole aga kuigi jätkusuutlik. J. F. Kennedy surematu lause mõtte võtan kokku nii: aita riiki, lase riigil end aidata ja elu läheb paremaks. Riik vajab oma kodanikke rohkem kui kodanikud sageli oma riiki. Madis Lillipuu ESSEEKONKURSI ESIKÜMME Madis Lillipuu
45p
I
Elis Tammberg
33p
VI
Eve Link
38p
II
Tõnis Soa
32p
VII
Eduard Boldõr
37p
III
Valdo Müllär
27p
VIII
Riin Joosing
35p
IV-V
Kayrot Martma
26p
IX
Karl Jegi
35p
IV-V
Norman Peks
24p
X
Kodanikupäeval 26. novembril, kuulutati välja esseekonkurss "Väärikalt läbi elu", kuhu laekus umbes 30 tööd. Teemadeks olid: "Väärikalt läbi elu" "Kodanikuks olemine - minu õigus ja kohustus" "Mida tähendab olla Eesti kodanik?" "Ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, küsi, mida saad sina teha riigi jaoks (J. F. Kennedy)" "Ma ei ole vaid tulevik, minu hääl on tähtis juba täna!” Žürii koosseisu kuulusid Epp Välba, Marge Hein, Maire Tars, Kertu Noodla, Kermo Anijärv ja kaitseväe esindaja Ott Tuuling. Konkursi võitjaks osutus Madis Lillipuu, teise koha sai Eve Link ja kolmanda koha Eduard Boldõr.
Tartu rahu viktoriin Esmaspäeval, 4. veebruaril toimus Tartu rahu aastapäevale pühendatud ajalooviktoriin, mille küsimused koostas ajalooõpetaja Olev Teder. Viktoriinil osalesid järgmised õpilased: AV11 - Kertu Noodla, Roger Ote – võistkond TORRENT – 15 punkti – 1. koht AV10 - Valdo Müllär, Sander Juurik, Kevin Lee – võistkond 1337 – 9 punkti – 2.-5. koht K09 - Kermo Anijärv, Caty Savi, Signe Sangernebo – võistkond KUKERPALL – 9. Punkti - 2.-5. koht AV12 - Andreas Siimon, Lauri Pendonen, KarlSiim Priks – võistkond SOOTS – 9. Punkti - 2.5. koht EV12 Kristiina Radtšenko, Kenno Friedrichson, Gettry Vill – võistkond KKG - 9. Punkti - 2.-5. koht VA 11 - Rait Press, Kristo Must, Keido Luik – võistkond VÕITJAD – 8 punkti K12 - Riin Joosing, Andrea Lainela, Marily Välk – võistkond K12 – 7 punkti EV10 - Kaido Kangur, Reimo Kuik, Renee Neemsalu – võistkond MOLEV – 7 punkti Need kaheksa võistkonda esindasid oma gruppe väärikalt. Kiidame õpilasi ning täname õpetajaid, kes suunasid õpilasi osalema.
8 Kooli Leht
VEEBRUAR 2013 17. jaanuaril 2013 toimus MTÜ Mondo koomiksijoonistamise töötuba tugiõpilastele.
Autor Tõnis Soa
Lahtiste uste nädal 18.-21. veebruaril.
Vajalikud numbrid: Peamaja administraator Ehitusmaja administrator Kooli sekretär, direktor Ehitusosakonna juht Teenindusosakonna juht IT eriala juht
4351038 4351036 4351020 4351036 4351031 4351033
Autoeriala juht Õpilaskodu Täiskasvanute koolitusosakond Huvijuht Kantselei Gruppide juhendaja
4351027 4351034 4333095 4351025 4351023 5033780
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Vana - Võidu, 70108 Viljandimaa www.vykk.vil.ee, tel 4351020