Issuu on Google+

NÕMME JA NÕMMELIKKUS URBAANSUS TALLINNA NÕMME LINNAOSAS URBAN IDENTITY OF NÕMME DISTRICT IN TALLINN URBAN STUDIES 2012 HOUSING DISTRICT ANALYSIS COURSE


SISUKORD CONTENTS 1 SISUKORD

1 CONTENTS

2 SISSEJUHATUST

2 INTRODUCTION

3 NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE

3 URBAN SPACE OF NÕMME & LOCAL HABITANT

7 11 20 25

Nõmmelane Nõmme avalik ruum Ettepanekud Kokkuvõte

26 MAJAD JA MILJÖÖ 27 37 47

Majad Miljööväärtuslikkus Kokkuvõte

52 VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS 53 54 56 58 60 61 63 68

Kõnniteed Ühenduvus Space Syntax Asutused ja ettevõtlus Rohealad Aktiivsus ja ohutus Ettepanekud Kokkuvõte

69 BIBLIOGRAAFIA

7 11 20 25

Nõmme habitant Nõmme public sapce Proposals Summary

26 HOUSES AND MILIEU 27 37 47

Houses Milieu-value Summary

52 NETWORK AND MOBILITY 53 54 56 58 60 61 63 68

Sidewalks Connection Space syntax Institutions and business activity Greenery Activity and safety Proposals Conclusion

KOOSTAJAD

FURTHER INFORMATION: Chair of Urban Studies Faculty of Architecture Estonian Academy of Arts -372 642 0070 urban@artun.ee www.artun.ee www.urbanistika.ee

AUTHORS

JUHENDAJA

SUPERVISOR

Indrek Rünkla

Copyright Estonian Academy of Arts 2012

MAGISTRANDID STUDENTS

Maria Derlõš Iie-Mall Püüa Raina Lillepõld Johanna Rannula Pille Koppel Jaak Sova TÄNAME

WE WOULD LIKE TO THANK

Riin Alatalu Ene Tomson Paul Strohmeier MTÜ Loov Nõmme Damiano Cerrone Küsimustikule vastajad

69 BIBLIOGRAPHY

NNÕMME ÕMMEAVALIK JA NÕMMELIKKUS RUUM JA NÕMMELANE . URBAANSUS TALLINNA NÕMME LINNAOSAS

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

11


SISSEJUHATUS INTRODUCTION Käesolev raport esitleb stuudio ‘Elamuehitus ja linnaosad’ raames tehtud üliõpilaste tööd. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna urbanistika magistriprogrammi esimese aasta üliõpilased tegelesid 2012 aasta sügissemestril Tallinna Nõmme linnaosaga. Aine üldiseks eesmärgiks on tutvuda linna analüüsimise meetoditega, katsuda neid rakendada, kohandada ja paiguti leida uusi kohaseid viise asjade vaatamiseks. Seadnud suuremaks sihiks linna ja temas toimuvate protsesside modelleerimise, oleme me aastast aastasse seisnud didaktilise valiku ees – ühelt poolt peame me oskama ja teadma väljatöötatud eritlemise viise, mõistma nende rakendusala ja isepärasid; teiselt poolt tuleb meil alati lähtuda uuritava objekti poolt määratud asjade koosseisust, mis ei pruugi konventsionaalsetele meetoditele avaneda. Selle aasta töö eripäraks oli minevastest aastatest pisem grupp – töös on varem osalenud ka arhitektuuri ja linnamaastike eriala tudengid. Rohkemate inimestega on lihtsam püüda katta kogu välja mingist ettelaotatud kategooriate nimistust. Tänavu osales töös 6 üliõpilast. Sellest lähtuvalt oleme me liikunud spetsiifilistes teemades, mis kulgevad oma enese määratud radu ning ei moodusta kokku koherentset terviklikku üldpilti linnaosast. Samas on ettepanekute osas jõutud kaunis erinevaid teid mööda samalaadsete tulemusteni.

Me seadsime omale uurimisteemadeks linlikkuse ja nõmmelikkuse. Me küsisime, kas Nõmme on linlik keskkond. Me alustasime linlikkuse määratlemisest ja püüdsime seada uurimisteemad selle linlikkuse sees. Meil moodustus 3 gruppi, igas 2 üliõpilast, kes tegelesid erinevate teemadega. Me püüdsime iga teema puhul otsida spetsiifilist uurimisainest, materjali ja meetodeid, millega sellele ainesele läheneda. Stuudio toimus kord nädalas ja iga kord kõik grupid esitlesid oma nädala tööd. Esitlemise käigus toimus arutelu ja järgmiste sammude kavandamine. Selles mõttes oli liikumine intuitiivne ja dünaamiline, kõik grupid läksid omas tempos, neil oli õigus teha omi vigu ja avastada omi asju. Tööd on esitatud grupiti – ühised järeldused jäid sedapuhku formuleerimata. Samas on stuudio mul isiklikult aidanud mõtestada, mida urbanistika kui valdkond hõlmata võib ja millised piirid teda ümbritsevad. Varemate aastate praktikas arhitektuuri-eriala üliõpilaste osalusel on töö tulemused sageli sihtinud ligemale planeerimuslikele ettepanekutele. Antud juhul oleme me püüdnud sõnastada pisut teistsuguseid järeldusi. Indrek Rünkla arhitekt stuudio juhendaja

NÕMME JA NÕMMELIKKUS. URBAANSUS TALLINNA NÕMME LINNAOSAS.

This paper reports research process conducted at Estonian Academy of Arts Department of Architecture and City Planning by 1st year MA students of urbanistics. The study is undergone as a semester work in the studio of Housing District Analysis in autumn 2012.

group presented their work. The discussions by the presentations were meant to set an agenda for further study. The progress was intuitive and dynamic, not only students’ side but also in terms of supervision. Each group had its own pace, a licence to make their own mistakes and revelations.

The general goal of the studio is to get acquainted with the methods of analysis for urban environment, to apply them on a real-life object, to modify them and sometimes create new appropriate tools for investigating something. As our overall goal is to model the structure of the city and the processes within, we have each year had the same dilemma – firstly, we should know the traditional methods of analysing, to understand their domain of application and specificities; on the other hand we must always let ourselves be influenced by the consistency of the object of study as it might otherwise not let itself be analysed by conventional methods.

The works are presented by groups – there is no concise section of conclusions. However, the studio has helped me greatly to specify for myself the domain of urbanistics and the borders around it. As the former practice has usually lead to planning proposals, this year the concluding and proposing statements are disposed differently.

We had a smaller group of students this year – formerly there has been participation by students of architecture and those of urban landscape. It is much easier to try to cover an entire field of pre-configured categories with a larger number of students. This year we had 6 students. For this reason we chose to move within specific topics that determine their own path and do not form a coherent image of entire city district. At the same time the proposals of the different groups do coincide partly.

The studio was conducted in Estonian as all of the participants shared it as their native language. This report has each section summarized in English. Indrek Rünkla architect studio supervisor

We set our topics of research urbanity and Nõmmelikeness. We asked whether Nõmme is an urban environment. We started with defining urbanity and tried to constitute sub-topics within that concept of urbanity. We formed 3 groups of 2 students investigating different fields. We tried to find the specific matter in each topic, tried to set appropriate way of approaching each kind of material. In our weekly studio each

2


NÕMME AVALIK RUUM JA NÕMMELANE

PUBLIC SPACE OF NÕMME DISTRICT AND ITS LOCAL HABITANTNT

Uurimustöö lähtub linlikkuse defineerimise viisidest ning eeldusest, et ka Nõmme on omal moel linlik. Nõmmel avalduvad teistsugused omadused kui kesklinnas või muudes Tallinna äärealades. Nõmme linnaosale ei ole iseloomulik tihe asustus, funktsioonide mitmekesisus, üritusterohkus, mida peetakse linlikule keskkonnale omaseks. Seejuures ei saa aga väita, et Nõmme ei ole linlik - iga linnaosa olemus ja välisilme defineerivad linlikkust omal moel. See on atraktiivne mõiste, kuid selle peale surumine või innustatud arendamine ei pruugi soovitud tulemust anda ega uut väärtust toota. Sel põhjusel on ka Nõmme puhul asjakohane eristada linnajaole iseloomulikku urbaansust, mida ilmestavad perekesksus, privaatsus ja sportimisvõimaluste rohkus. Kesklinna suhtes on Nõmme käsiteldav äärelinnana, kuhu sattutakse harva, kuid mille üleüldisest ilmest on kindel ettekujutus olemas. Uurimisprojektis käsitletakse Nõmme avalikku ruumi struktuurseid eripärasid, mudeldatakse kohalikku inimest ja tema vajadusi ning pakutakse välja ideid funktsioneeriva avaliku ruumi ning kogukondlikkuse teket toetavaks arenguks. Eesmärk pole niivõrd pakkuda põhjapanevat analüüsi, kui arutlust selle üle, mis on avalik ruum, kuidas see Nõmmel avaldub ning mil viisil ja määral nõmmelane seda kasutab. Selle taustal esitame ettepanekuid, kuidas Nõmme iseloomulikku metslinlikku

miljööd rikkumata oleks võimalik arendada kogukondlikkust ning tõsta teadlikkust ümbritseva linnakeskkonna ja selle võimaluste kohta.

a discussion of what can be regarded public space and how it represents itself in Nõmme and also how the local inhabitant uses or could use it. The research concludes in a set of propositions, how to enhance the conditions of public space and community life without making major spatial alterations, since the milieu of Nõmme is under protection, and how to raise awareness about the possibilities that urban public space has to offer.

This research is based on possible ways to define urbanity and also on an assumption that Nõmme as a subject can be considered urban. The characteristics of Nõmme are different from other parts of Tallinn. Even though the density of population is low, local events are scarce and the area is largely monofunctional, it cannot be denied that Nõmme is urban in its own particular way. As in every urban district, their appearance as well as their immanent notions tend to shape urbanity differently. Urbanity is regarded as an attractive trait, however its forceful implementation in parts of the city where it has been consciously avoided, would probably not give desired results. Thus it is vital to recognize the location specific urbanity in the case of Nõmme, where private family centered and a physically active lifestyle is popular. Viewed from the city center, the district is located in the periphery and is thus an unknown area for many, but it cannot be denied, that Tallinners are aware of its general characteristics. This research approaches the the topics of the structure of public space, the local dwellers and their demands to public space. Public space and the values that it produces are considered ambiguous and often present some controversies. Also, the urban dwellers’ relationship with urban space, and what yhey values in it, are not finite, but changing and maturing notions. As the research approaches phenomena that cannot be quantitatively measured, it offers an essayistic interpretation of observations. The aim is not to provide a groundbreaking analysis, but to offer

NÕMME AVALIK RUUM JA NÕMMELANE

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

3


TÖÖ METOODIKA & ÜLESEHITUS

METHODOLOGY & LAYOUT OF THE WORK 3 SISSEJUHATUS INTRODUCTION

4 TÖÖ METOODIKA & ÜLESEHITUS METHODOLOGY & LAYOUT OF THE WORK

5 TÖÖ KULG PROGRESS OF THE RESEARCH 6 NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE 7 8 10 11 12 13 14 15 16 18

URBAN SPACE OF NÕMME & LOCAL HABITANT

Nõmmelane Nõmme habitant

Küsitlus Kogukondlikkus ja Nõmme areng Nõmme avalik ruum Nõmme public sapce

Nõmme piiritlemine Nõmme liigendamine Asumikeskused ruumi määrajatena Laagri asum Pääsküla asum Kivimäe asum

20 ETTEPANEKUD 21 22 23 24

PROPOSALS

Sportliik urbaansus Avatud koduaiad Avalik foorum Rattaliikluse populariseerimine

25 KOKKUVÕTE CONCLUSION

Kõigi uurimuses osalejate jaoks algas projekt arutlusest, mis on urbanistika ülesanne ja kuidas see peaks linnaruumile ja sellega seonduvale lähenema. Seda küsimust silmas pidades asuti stuudios defineerima linlikkuse mõistet. Vasteid otsides jõudsime järeldusele, et linlikkuse mõistmiseks tuleb see tükkideks võtta. Saadud fragmentide abiga hakati Nõmmet n.ö taas üles ehitama. Seejuures tuleb märkida, et Nõmme modelleerimine nimetatud viisil on erapoolik, kuna see kajastab autorite tõlgendust selle kohta, mis on Nõmme ja kes on nõmmelane, mitte nende osiste üksühest representatsiooni. Antud osa uurimusest tegeleb lähemalt avaliku ruumi, kohaliku inimese ja nende omavahelise suhtega. Esmalt tutvustatakse uurimuses üksikasjalikult töökulgu, tuues välja teekonna, mille autorid läbisid alates ülesande püstitusest kuni linnaruumi ja kogukonda puudutavate ettepanekute ning järelduste sõnastamiseni. Uurimuse põhilised osad on Nõmme avalik ruum ja nõmmelane. Ülejäänud arutluse struktuursed osised toetavad neid keskseid teemasid. Põhilisi osi käsitletakse seejuures teineteisega seotuna, mistõttu moodustavad nad töö struktuuris võrdsed alapeatükid. Kuna uurimuse läbiviimise periood ei võimaldanud korraldada põhjalikke intervjuusid, tugineti kohalike elanike kohta info saamisel internetiküsimustikule ning vestlusele MTÜ Loov Nõmme

NÕMME AVALIK RUUM JA NÕMMELANE

ja linnaosa arhitekti Ene Tomsoniga. Küsimustiku valimi moodustavad küll ainult 116 vastanut, kuid seda käsitletakse siin kui läbilõiget Nõmme elanike tervikust. Küsimustiku tulemused ja tõlgendused moodustavad seetõttu kohalikke elanikke puudutavas alateemas suure osa. Nõmmelast käsitleva alateema alla kuulub ka kogukondlikkuse küsimus, mis ühendab endas nii kohaliku elaniku ja avaliku ruumi olukorda ning arengupotentsiaali. Ruumi alateemas käsitletakse Nõmme linnaruumi eripärasid ning arutletakse avaliku ruumi loomise viiside üle. Ühe moodusena vaadeldakse kogukondlikkuse edendamist, mille raames oleks suhtlusvõrgustikel inimeste kokkutoojana linnaruumis oluline roll. Teise variandina lahatakse asumikeskusi ning kohalikku ettevõtlust kui võimalike linnaruumi struktuuri ja ka kogukondlikkust kujundavate elementidena. Ruumi teema all käsitletakse erinevaid linnaruumi liigendamisviise ning tuuakse skeemidena näiteks Nõmme asumite ülesehitused. Viimase teema moodustavad vähem või rohkem avalikku ruumi ja kohalike igapäevaellu sekkuvad ettepanekud, mille abil oleks võimalik Nõmmel kogukondlikkust ja linnaruumialast teadlikkust edendada. For all the participants, this project began with the attempts to define the main object of urban studies and how this discipline should approach urban space

and the problems that arise in it. Keeping this problem in mind, we tackled the term of urbanity and concluded that for a better understanding this term should be extracted into smaller pieces and put together again. In this manner, we dismantled the urban district of Nõmme and started reconstructing it. However, it has to be stressed that this kind of method is subjective. This section of the project concentrates on the observations of public space, the local dwellers and how they interrelate. The first part of this section introduces the progress of the research. The main parts of the research are the topic of public space and the residents of Nõmme, and are regarded as closely tied together. The short period separated for the research did not allow us to organize thorough interviews, we limited ourselves to circulating a short questionnaire on the internet. Although, we received only 116 answers, we regarded this as a representation of the whole body of the local residents. This is why the overview of the results and interpretations of the questionnaire form a longer paragraph under the section of the local inhabitant. In addition, this section discusses the problem of community development, that conjoins the topic of the local resident and public space’s current situation as well as the potential of growth. The section of public space approaches the characteristics and ways of creating of public space. Community development is here regarded as a method for enhancing public space with minimal intervention in the actual physical space. Developing local centers and small businesses is considered another way to restructure the public space of Nõmme and also to involve the local people. The section of public space also addresses different strategies of producing urban space. The last section offers some proposals that could possibly contribute to developing public space in Nõmme and to socializing local residents.

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

4


TÖÖ KULG

PROGRESS OF THE RESEARCH NÕMME PIIRID Meie ülesanne algas Nõmme linnaosa piiride tõmbamisega. Me ei lähtunud seejuures administatiivsest kaardist, vaid alustasime sellest, mida me ise nõmmelikuks peame. Seetõttu põhinevad uurimuses käsitletavad Nõmme piirid autorite konstrueeritud nõmmelikkusel ning isiklikel arvamustel. Nõmme administratiivsed piirid on tegelikkuses laiemad, kui antud käsitluses modelleeritaval Nõmmel. KÜSITLUS Kuna analüüsime Nõmme linnaosa avalikku ruumi ning kohalike suhestumist sellega, pidasime vajalikuks küsitluse koostamist. Levitasime Interneti vahendusel küsimustikku, mille abil püüdsime teada saada, kes on Nõmme elanik, mis tüüpi hoones elab ning kui suure osa oma ajast ning mil viisil kodukandis veedab. Peale selle uurisime, mil määral on nõmmelane sõltuv kohalikest väikeäridest ja esmatarbekaupu pakkuvatest kauplustest. Üldise info kogumise kõrval oli eesmärk selgitada, kas nõmmelase kodupaik on eneseküllane või on Nõmmel pakutav puudulik. KOHTUMINE MTÜ LOOV NÕMMEGA Küsitlus köitis MTÜ Loov Nõmme huvi, mistõttu saime kokku ning arutasime kohalike elanikke ning kogukondlikkuse loomise teemadel. Loov Nõmme liikmed olid tolles staadiumis meie jaoks pigem

informandid, mistõttu võtsime nende arvamusi ning vaateid arvesse. Loov Nõmme on mittetulunduslik ühing, mis tegeleb laiemalt kohaliku elu edendamisega nõmmelaste vajadusi ja soove kaardistades ning väikeettevõtluse elavdamise nimel tegutsedes. MTÜ on vastutav laadaürituse Roheliste väravate tänav korraldamise eest. VÄLITÖÖ JALGRATASTEL NING EKSPERIMENDID LINNAJAO KAARTIDEGA Kohtumine Loov Nõmme liikmetega toimus koos välitööga linnaruumis, mille raames sõitsime rongiga Balti jaamast Pääskülla ning tutvusime jalgratastel erinevate paikade ja ühendusteedega ning kogusime fotomaterjali. Teekond kulges Pääsküla jaamast Vana-Pääsküla kaudu Nõmme keskusesse. Välitöö kujutas endast osalevat vaatlust, mille käigus mõtestasime Nõmme tänavate struktuuri ja inimeste liikumisteid. Avastasime ka paiku, mis olenemata Nõmme tuumikalas paiknemisest ei ole nõmmelikud. Edasi üritasime genereeritud ja kogutud materjalist järeldusi teha, mis viis meid avaliku ruumi kui sellise olemuse piiritlemise püüdlusteni ning katsetusteni luua alternatiivseid linnajao kaarte ja plaane, et ühel või teisel alusel mõtestada linnaruumi struktuuri, aga ka avaliku ruumi praegust seisu ja kasutatavuse tõstmise võimalusi.

NÕMME AVALIK RUUM JA NÕMMELANE

KOHTUMINE LINNAOSA ARHITEKTIGA. Juhendaja Indrek Rünkla korraldas kohtumise Nõmme linnaosa arhitekti Ene Tomsoniga, kellega rääkisime Nõmme identiteedist ja muutumisest, mis tõi uue dimensiooni seni tehtud järeldustesse. Jutuajamine puudutas Nõmmet eri nurkade alt. Kohtumine tõestas, et linnaruumi analüüsil on ka kohalikega kõnelemise kõrval oluline suhelda omavalitsuse esindajatega.

NÕMME’S BORDERS Our tasks begun with defining the borders of Nõmme. Our borders are not based on the administrative map, they are considerate of what is generally characteristic to Nõmme. Thus Nõmme’s borders are related to how Nõmme is modelled in this research. The official borders of Nõmme are wider than in this interpretation

our meeting we discussed how the local resident is perceived and what should be done to create communities.

FIELD WORK OF BICYCLES The meeting with the aforementioned NGO was coupled with field work, where we rode around Nõmme’s neighborhoods on bicycles for a better understanding of the structure of Nõmme’s urban space, routes and the notion of Nõmme. This became the basis of constructing alternative maps and different strategies of development. MEETING WITH THE DISTRICT’S ARCHITECT Our instructor arranged a meeting with Ene Tomson, who is Nõmme district’s architect. During our meeting we discussed Nõmme’s identity and the changes that have occurred in urban space. The meeting proved that discussion with the locals and also the representatives of the municipality is vital in this sort of research.

THE QUESTIONNAIRE The aim of the questionnaire was to gather information about who live in Nõmme, the types of housing and how much of their free time the local residents spend in Nõmme. Other questions inquired how the local identified themselves, if they got their everyday supplies form their neighborhoods, and how much they used urban public places in their neighborhoods. The general goal was to clarify if Nõmme can be considered self-contained. MEETING WITH NGO LOOV NÕMME The questionnaire drew the attention of a local NGO Loov Nõmme, which is involved in developing the community life and enlivening local businesses. On

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

5


NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE

URBAN SPACE OF NÕMME & ITS LOCAL HABITANT Uurimises jõudsime järelduseni, et avalikku ruumi ja inimest tuleb käsitleda koos. Avalik ruum eeldab inimeste kohalolu, ent teiselt poolt ei saa kindlalt väita, et inimene pole võimeline eksisteerima avaliku ruumita. Siin mängib mõistagi rolli, kuidas avalikku ruumi defineeritakse ning mida peaks ruum inimesele pakkuma. Oma uurimisprojektis mõistame avaliku ruumina võimalusi ja paiku, kus kohalikel on võimalik kokku tulla ning lõimumisega oma ümbrusele lisaväärtust luua. Kuna Nõmme linnaosa defineerib teatud eluviisi kõrval ka miljöö, mida üldplaneeringu seletuskiri[1] hoidma kohustab, saab väita, et Nõmmele ei saa uusi ja mastaapseid hooneid või väljakuid tekkida. Eluviisi iseloomustab privaatsus ning eneseküllus, mille loovad Nõmme elumajade kruntide piirded. Aed justkui kehtestab nõmmelase isikliku kuningriigi piiri. Selle taha jääv on nagu tundmatu maa, millega kokkupuuted on põgusad. Võõra alana võib käsitleda avalikku ruumi, mis näib Nõmmel olevat alakasutatud, kuna isikliku ruumi hüved kaaluvad selle võimalikud väärtused üle. Seetõttu võiks väita, et privaatse ja avaliku eristus Nõmmel on terav.

During our research, we reached a conclusion that public space and the local people should be discussed together. Public space requires the presence of people, however it is questionable if people cannot exist without public space. In this paradigm, it is vital how we define public space and what it should provide to the people. Our project describes public space as places or a set of opportunities that have the power to bring people together and by this add new dimensions to the urban space around them. Since Nõmme is defined by its specific milieu, the general plan restricts spatial alterations, which means that new projects are kept to a minimum. Nõmme’s lifestyle can be considered private and self-contained. Fences are a prominent feature and symbolic to this notion. They can be viewed as borders of a private kingdom, everything that is behind it can be considered unfamiliar and strange. Thus public space can be also characterized with these words, as the benefits of private space seems to outweigh the possible good qualities of the underused public space. It can be said that the opposition between private and public in Nõmme is sharp.

NÕMME AVALIK RUUM JA NÕMMELANE

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

6


NÕMMELANE

NÕMME HABITANT Nõmme linnaosa hoonestus ja avaliku ruumi struktuur peegeldavad kohalikku elanikku ja tema eluviisi. Elamukruntide eneseküllasus ja eluviisi sissepoole suunatus kujundavad tugevat identiteeti. Eraldi linnana kujunemine ning kohalik mütoloogia Nõmme asutaja Nikolai von Glehni näol ning sümboolika, mida metslinlikus keskkonnas esindavad kohalikud männid on eneseteadvuse alused. Ruumilist eraldatust ülejäänud Tallinnast võib samuti pidada eneseteadlikkuse lätteks. Nõmme on elurajoon ning seetõttu kohaliku jaoks eelkõige kodu ja puhkepaik, mis erineb näiteks kesklinlasest, kelle n.ö. koduõuele on koondunud rohkem funktsioone ja seega on võimalik kokku puutuda rohkemate inimestega. Kontaktid võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Nõmme puhul avaneb võimalus kohtuda võõra, aga ka naabriga kodutänaval või kohalikus asumikeskuses. Paraku on tegemist paikadega, kust pigem käiakse läbi kui pikemalt peatutakse, mistõttu ei pruugi kontakte tekkida. Kuna puuduvad nurgapealsed kodupoed, kus näiteks sõbralik poemüüja võiks kliendi tuju tõstmiseks anekdoodi rääkida, on muutunud nii atmosfäär kui ka kahanenud võimalus võõrastega kontakte luua. Sageli käsitletakse ärifunktsiooniga piirkondi kohalike keskustena, kuid see ei peaks olema reegel, kuna tõmbenumbriks võib olla ka muu sihtotstarbega ruumielement. Nõmme

üldplaneeringu seletuskirja järgi määratletakse praeguste ja ka võimalike keskustena, teisisõnu inimeste võimalike kohtumispaigatena just ärifunktsiooniga alasid. Suuremate teede äärde koondunud poodide ja nende esiste parklate näol pole tegemist sihtpunktide, vaid läbikäimiskohtadega. Sellest võib järeldada, et nõmmelastel napib kohti, kus kontakte luua ja teineteisega kohtuda. Mõnevõrra parandavad seda olukorda Nõmmel korraldatavad üritused, näiteks laadad, kirbuturud, muusikaja spordiüritused, mis võivad kohale meelitada inimesi ka väljapoolt. Nõmme kogukondlikkuse kasvuvõimalusi määrab kohalike huvi Nõmme hetkeseisu ja arengu vastu. Kui huvi puudub, pole tõenäoline, et nõmmelane kodusest sfäärist välja tuleks. See ei kehti ainult Nõmme, vaid mis tahes Tallinna linnaosa elanike kohta. Huvi kogukonna tegevuse vastu ning motivatsioon otsustamises kaasa lüüa on mõistagi individuaalne, kuid isiklikku suhet oma ümbrusega võiks pidada universaalseks. Huvi puudus ja madal motivatsioon on kinni teadmatuses või oskamatuses kitsaskohti defineerida ja neile läheneda. Ka siinkohal on tegemist küsimusega, mis kimbutab ka teisi Tallinna asumeid ja linnaosi – kuidas luua kohalikku ühtekuuluvustunnet. Kuigi võiks arvata, et eksisteerib tugev kohapõhine identiteet, ei manifesteeru see mingil erilisel moel. Kogukondlikkuse edendamine

NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE. NÕMMELANE

võib teisest küljest olla üks järjekordne urbanistlik trend. Ühte hoidev ning elupaika väärtustav kogukond on kaunis ideaal, mille populaarsus on põhjendatav Uue Maailma asumiseltsi püüdluste dokumentaalfilmina jäädvustamisega. Kogukondlikkuse olemus ja ka selle hüved on siiski abstraktsed ning individualiseerunud linnaelaniku jaoks võivad selleks tehtavad ponnistused olla väheveenvad.

As Nõmme’s habitants can be perceived as people who appreciate their privacy and the sphere of their own home, their lifestyle is reflected in public space. In a wider sense, it is possible to attach this tendency to other parts of Tallinn as well. However, as some other housing districts have a high concentration of various of functions in their area, Nõmme seems to be monofunctional. Thus Nõmme lacks spaces where people could gather, communicate and make lasting acquaintances. It is generally thought that areas with business functions are suitable for creating community centers, but that should not be a rule. Nõmme has such centers but they can hardly be described as places for gathering, rather they are made for passing by. However, it can be said that fairs, music and sports events organized in Nõmme have the potential to bring people together and function as temporary urban centers.

gains of this project have to be convincing for the individualized local inhabitants. Loov Nõmme is a local NGO that aims to redefine the identity of the Nõmme’s inhabitants and create a suitable ground for creative industries in Nõmme. Although the NGOs program is not yet thought through, their objective is to unite the local people through social networks. This means that open public spaces should be made attractive to lure Nõmme’s people out of their private gardens and houses. The questionnaire revealed that a large portion of the locals are not aware of the local events or the activities of the local community developers. Results showed that even though most of the locals spend about half of their spare and most of their work or school time outside of Nõmme, their attachment to Nõmme is strong, as most of them identify themselves firstly with Nõmme and secondly with Tallinn. In conclusion, it can be said that Nõmme is mostly associated with families, one’s home and physically active pastimes. The results of the questionnaire support our hypothesis, that most locals work or go to school outside their area of residence which proves that Nõmme is dependent on other urban districts. This can be considered characteristic to urbanity.

The self-contained lifestyle and seeming lack of interest in public space may imply that the locals are unaware of the values of public urban spaces. Nevertheless, it can be said that people feel attachment to their neighborhoods, even though it does not manifest itself. Community development and the sense of togetherness could be the source of functioning city districts, but to accomplish it, the

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

7


KÜSITLUS Nõmme inimeste ja avaliku ruumi kohta koostatud internetiküsitlusega püüdsime luua pilti sellest, kes seal elab, kuidas avalikku ruumi ja kohalikke ühendusteid kasutab ning kui teadlikud ollakse oma kodukohas toimuvast. Küsitluse ringlusesse saatmise eel püstitasime omad hüpoteesid, millele lootsime nii kinnitavaid kui ka ümberlükkavaid vastuseid saada. Kogutud 116 vastuste põhjal saime teada, et end peetakse esmalt nõmmelaseks ning seejärel tallinlaseks ega plaanita Nõmmelt ära kolimist. See võib viidata kiindumusele oma linnajaosse, millel on identiteeti kujundav roll. Suur osa vastajatest veedab poole vabast ajast kodukohas, poole mujal, kusjuures Nõmmel toimuvaid üritusi väisatakse vähe. Kuigi eesmärk oli teada saada, milline on aktiivse vabaaja veetmise osakaal Nõmmel, võidi küsimustele läheneda üldiselt. Seetõttu võib olla, et vastajad pidasid Nõmmel vabaaja veetmise all silmas ka kodus viibitud aega. Ürituste ebapopulaarsus võib olla

põhjendatav tõsiasjaga, et neid toimub Nõmmel harva. Nõmme sportimisvõimalusi kasutatakse 2-3 korda kuus või vähem, sama sagedus kehtib Nõmme haljasalade kohta. Vastused kajastavad kohalike harjumusi, kuid ei anna terviklikku pilti nõmmelaste liikuvuse kohta. Nõmmel sportimine võib olla lisaks näiteks mõnes teises linnajaos spordiklubis käimisele. Lisaks ei saa määrata, kas aktiivselt sportijad liidavad haljasalade kasutamise ja spordi või on need eraldi. Meie hüpoteesi kohaselt kasutatakse haljasalasid harva, kuna oma aed evib sarnast väärtust. Enamus käib tööl või koolis väljaspool linnaosa, ka esmatarbeid hangitakse valdavalt mujalt. See peegeldab, et Nõmme linnaosa tervikuna ei ole eneseküllane ning sõltub töö, hariduse ja tarbimise osas ülejäänud Tallinna linnast. See võib olla kaudselt üks linlikuse ilming, kui vaatleme linna kui suuremat struktuuri, mille omavahelised osad on teineteisega eri trajektoore ning suhteid pidi seotud.

NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE. NÕMMELANE

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

8


Nõmmesiseseid ühendusteid hinnatakse rahuldavaks ning liikumiseks kasutakse autot, kuid levinumad vastused on jalgsi käimine ja jalgrattaga sõitmine. Oluline roll ühendajana on ka ühistranspordil eriti bussil, rongiga sõidetakse pigem vähe.

erakondlikuks häälekandjaks. Levinud vastusevariandid olid ka internetiallikad ning suusõnaliselt leviv informatsioon. Viimane indikeerib, et nõmmelastel on kodukohas sotsiaalsed võrgustikud ning et kohalikul tasandil toimuv leiab nendes ringides arutamist.

Vastuste interpreteerimist raskendab asjaolu, et paljud vastajad on märkinud, et kasutavad mitut erinevat transpordivahendit, mis võib mõjutada hinnangut ühendusteedele. Teisest küljest võidi ühendusteid esmalt seostada Tallinna linnaosade vaheliste ühendustega, kuna nõmmelase igapäevaelu viib teda palju Nõmmelt välja.

Kokkuvõttes leiab kinnitust hüpotees, et kohalik elanik seostab Nõmmet koduse miljöö ning sportlike vabaajaveetmise võimalustega. Ühtlasi toetavad tulemused meie hüpoteesi, et nõmmelase töökoht või kool asuvad väljapool linnaosa ja ka aimdust, et vaba aeg veedetakse võrdselt Nõmmel ja mujal. Mõistagi kehtivad küsitlustest tehtud järeldused vaid väikese hulga nõmmelaste kohta, kuid neid võib vaadelda kui kõigi kohalike peegeldust. Tuleb tõdeda, et küsimustikku ei saa puhta kullana võtta, kuna juba esimeste vastuste saamise järel ilmnesid puudujäägid, siiski käsitleme seda uurimisprotsessi osana.

Peamise infoallikana märgiti väljaanne Nõmme Sõnumid, millel pruugib olla ühelt poolt kohaliku identiteedi tugevdaja või kogukondlikkuse tekitaja roll, teisest küljest võib selle taandada

NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE. NÕMMELANE

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

9


KOGUKONDLIKKUS & NÕMME ARENG Kodukesksus ning kohalike ürituste vähene arv ning kasin külastavus peegeldavad avaliku ruumi alakasutatust ning asjaolu, et seda pole sihipäraselt arendatud. Nõmme elanikud elavad järelikult rohkem sissepoole, omas ruumis ja omas koduaias kui kogukondlikult, kuigi nõmmelasi ühendavaid seltse on tegutsenud ajalooliselt ja ka tänapäeval mitmeid. Kodukesksus ei tähenda, et üritusi ja kogukondlikkust ei vajata, pigem pole selle jaoks leitud sobivaks väljundit ning võimalusi, vaid esialgu kombatakse, kuidas neid asju tõhusalt luua. MTÜ Loov Nõmme on seesugune kohalikke kodanikke ühendav selts, mis püüab ümber sõnastada nõmmelase identiteeti, kujundada keskkonda ühistegevuse ning loomemamajanduse edendamise abil. Loov Nõmme esindajate sõnul loob nõmmelase kuvandit keskmisest jõukam kodanik, kel seisavad kallid sõiduautod uhke eramaja ees reas. Loov Nõmme põhiline missioon on Nõmme elanikke koostegutsemise ja ürituste kaudu kokku tuua, et Nõmme kujuneks kohast sotsiaalseks võrgustikuks. Lisaks püüavad loovnõmmelased propageerida oma linnajagu kui loomemajandusega tegelemiseks sobivat keskkonda. Eramajade alumiseks korrused sobiksid hästi tööpindadeks ja poekesteksgaleriideks ning ülakorrused elamiseks. See eeldaks, et ka kohalikel oleks huvi loomemajanduse teenuseid kasutada. Eesmärgi saavutamisel võiks Nõmmest kujuneda ka ülelinnaline tõmbepunkt.

Paraku eksisteerib loovnõmmelaste loomemajandusestrateegia idee tasandil - ülevaade Nõmmel elavatest kunstnikest-käsitöölistest on, kuid see ei pruugi olla terviklik, ja tegevusplaan loomemajanduse soodustamiseks paistab olevat alles väljatöötamisel. Seni on selts piirdunud ürituste korraldamisega, mis on siiski tervitatav. Kogukondlikkuse arendamine tooks nõmmelased eneseküllasest kodusfäärist välja ning juhiks rohkem tähelepanu sellele, mis tänavail ja muudes Nõmme avalikes kohtades toimub, ning paneks märkama ka teisi nõmmelasi. Mõistagi peaks nõmmelase privaatsest ja tuttavlikust keskkonnast välja meelitamine mõjuma veenvalt. See aga eeldab, et kogukondlikkuse head küljed ning selle loomise eesmärgid peaksid olema küllaltki selgelt sõnastatud ja keskmisele nõmmekale atraktiivsed.

NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE. NÕMMELANE

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

10


NÕMME AVALIK RUUM PUBLIC SPACE OF NÕMME Nõmme monofunktsionaalsus ja eneseküllasus on jooned, mis linnajagu kõige paremini iseloomustavad. Nõmme puhul saaks väita, et avalik ruum on inimesest eraldatud, kuna inimesel on oma ruum krundi ja maja näol. See omakorda tekitab tugevat identiteeti, mis vastandub sellega, mis asub aia või piirde taga. Siin toimib ka kodu ja töökoha vastandus - Nõmmele omistatakse kodukandi väärtusi, mille sees on võimalik end vabaks lasta, mitte mõelda töövõi koolisfäärile ja muule, mis asetub kodusest linnajaost väljapoole. Lühidalt on Nõmme kodukruntide ja vähemal määral anonüümsete kortermajade kapseldunud kuningriik, kus kõnniteedeta tänavail liigub vähe inimesi. Sõltumatus oma elukeskkonnas on atraktiivne omadus, kuid mingil hetkel võib sellest väheks jääda, kuid kogukondlikkus võib olla idee võõrliik, mis püütakse sisse tuua kohta, kus seda tahta ei osata. Pargid ja puiestikud, mis asuvad elamurajoonide vahel, esindavad avalikku ruumi, kuid nende kasutatavus paistab olevat väike, kuna majade juurde kuuluvad aiad evivad teatud määral sama väärtust. Ometi võib öelda, et pargid ja puiestikud on olenemata külastatavusest vaikimisi väärtuslikud. See kehtib ka muud laadi avaliku ruumi kohta.

Monofunctionality and self-containedness are the key characteristics of Nõmme, that also guided us in understanding the notion of Nõmme, and also in redrawing Nõmme’s borders. Compared to the official map of the area, our alternative interpretations include mostly the parts where housing stands out by its cultural and historic value. This is the reason why a large part of the district of Liiva and Raudalu are left outside of the borders. The attempts to restructure Nõmme are based on the main traffic flows that cut through the urban area. In the current structure which is based on the railway connection, smaller districts stretch out vertically to traffic flows. As the train is not a popular mean of transportation, this division could be regarded outdated. If we were to redivide the current districts based on major car traffic roads, we would get a map of smaller districts, where borders stretch parallel to roads and where spatial coherence could be found in areas between the bigger roads. In either cases, the position of the local centers should be reconsidered, as their location could turn a large part of the smaller districts into periphery. This also applies to Nõmme as a a whole.

Regarding the size of Nõmme area and its population, it seems unwise to introduce a huge number of alternative local district centers. Then again, concentrating everything to a single multifunctional center would turn a large part of the area into a periphery, which should be avoided for the sake of a wholesome urban district. It can be concluded, that it is necessary to find a balance in positioning possible centers and to find a way to establishing some level of multifunctionality in them.

As the usage of transportation has experienced a shift, so have the local district centers. With the establishment of the railroad, the centers concentrated around train stations, but when car traffic prospered, alternative centers developed near the larger roads. Thus some historical local centers have lost their importance to areas that have shops which are accessible by car. It is however disputable if the latter is the most suitable place for centers and if it fulfills the needs of the community. Local centers could have other attractions besides commerce. They could be regarded as multifunctional centers, also smaller businesses could be scattered around the district. Unfortunately, in the current economic situation small companies are likely to face hardship to keep themselves afloat.

NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE. NÕMME AVALIK RUUM

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

11


NÕMME PIIRITLEMINE Antud uurimuses lähtub Nõmme piiritlemine nõmmelikkusest, mitte linnaosa administratiivsest kaardist. Nõmmelikkuse defineerimise katsetel tõmbasime piirid asumite vahelt, kus paistis silma metslinlik miljöö ning elamuhoonestuse, kaupluste, tervishoiu-, spordi- ja haridusasutuste rohkus. Sel põhjusel jäid koostatud Nõmme kaardilt välja Raudalu ja suur osa Liivast, mis võrreldes ülejäänuga olid eriilmelisemad ning kus leidus miljööväärtuslikuna määratletavat hoonestust vähem. Raudalu väljaarvamise

põhjus on asumi geograafiline eraldatus ülejäänud Nõmmest. Nimetatud asumites prevaleeris tööstus- ja laohoonete osakaal, mis muudes Nõmme osades on väiksem. Männiku sarnaneb selles mõttes Liivale ja Raudalule, kuid suhteline lähedus Nõmme tuumikaladele ja elamuhoonestuse osakaal loovad erinevuse. Kuna uurimuse teemaks on Nõmme elamurajoonina, arvasime suure tööstusfunktsiooniga alad välja. Nõmme piiripunktidena käsitleme tähtsamaid sissesõidukohti, mis ühendavad Nõmmet teiste linnaosade ning Tallinna piiri taha jäävaga.

Sissesõit lõuna poolt Vana-Mustamäe asumisse Kadaka pst-d mööda Southern entry to Vana-Mustamäe subdistrict from Kadaka highway

Sissesõit lõuna poolt Nõmme asumisse Southern entry to Nõmme subdistrict

ÜLEMISTE JÄRV

Järve Selver. Sissesõit kesklinna poolt mööda Pärnu mnt-d Järve Selver. Entry from city center on Pärnu highway

Sissesõit põhja poolt Pärnu suunast Laagri ja Pääsküla asumisse Vabaduse pst-d mööda Northern entry from Pärnu direction to Laagri and Pääsküla subdistrict from Vabaduse highway

PÄÄSKÜLA JÕGI

Põhilised sissesõidud Nõmme linnaossa Main entries into Nõmme district

NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE. NÕMME AVALIK RUUM

Sissesõit põhja poolt Männiku asumisse Northern entry to Männiku subdistrict

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

12


NÕMME LIIGENDAMINE Esmapilgul tundub, et Nõmme linnajao asumid on jaotatud enam-vähem võrdseteks territoriaalseteks ühikuteks iseloomulike piirkondade loomisele mõtlemata. Uurimuse üheks eesmärgiks on liigendamisviise vaadeldes katsetada, mille alusel võiks Nõmmet kui pisemate asumite kogumit lahti võtta ja uuesti kokku panna. Praeguse rongijaamadekeskse asumijaotuse kõrval on ka alternatiivseid mooduseid Nõmme liigendamiseks. Põhilisi liiklusteid silmas pidades on võimalik Nõmme asumeid liigendada rongi- ja autoliikluse alusel. Suuremad autoliiklusteed lõikavad läbi Nõmme ning loovad seeläbi piire, mis erinevalt rongijaamade põhisest asumijaotusest asetuvad teede ja rongirööbastega paralleelselt. Seejuures tundub, et vertikaalsetel piiridel, mis kulgevad enamasti mööda pisemaid tänavaid, puudub läbipaistev põhjus, miks need kulgevad just sealt. Jääb mulje nagu need oleks tõmmatud Nõmme ruumilisse struktuuri süvenemata. Rongijaamadel baseeruv administratiivne jaotus tuleneb Nõmme ajaloolisest kujunemisest. Kuna algselt oli Nõmmet sisemiselt ja Tallinnaga ühendav transpordivahend rong, koondus asustus rongijaamade ümber, peatuste nimedest on tulenenud praegused asumite nimed. Kuna rongiliikluse kasutatavus on madal, siis tundub autoliiklusel rajanev jaotamine põhjendatum, sama arvamust jagas ka Ene Tomson meie kohtumisel. Vabaduse ja Kadaka puiestee ning Pärnu maantee moodustavad alad, mida kasutatakse peamiselt ühendustena teiste Nõmme asumite ja ka muude Tallinna linnaosade vahel. Lisaks on nende liiklusteede äärde

koondunud linnajao sekundaarsed keskused. Ühtsus võib valitseda pigem nendes osades, mis jäävad liiklusühenduste vahele. Ka Nõmme miljööväärtuslikkuse põhine asumijaotus järgib miljööde kõrval autoliikluse loogikat. Teisest küljest pole välistatud, et uute rongide sisseseadmisel paraneb ka sõiduplaan, millel on potentsiaal tõsta rongide kasutatavust. Rongiliikluse populaarsuse kasvades oleks loogiline, et senine jaamade põhine asumijaotus edasi kehtiks, kuigi keskust kujundavad elemendid on kohati rongijaamadest kaugenenud. Lisaks eespool nimetatud kahele liigendusele, mille eesmärk on mõlemal puhul paremini hoomata Nõmme elamupiirkonda, on kasutatud hoopis kolmandat tüüpi liigendamist. 2004. aasta ehitusmääruses [2] on Nõmme jaotatud kuueks ehituspiirkonnaks, mis kujutavad endast kuut jaotustüüpi, jaotusi endid on aga palju rohkem. Jaotustüüpid on näiteks “Nõmme keskus”, “põhiline eramute maa”, “linnapargid ja haiglate metsad” ja muud. Seega on jaotuste loogika võrreldes eelnevatega teine: Nõmme tükeldamise asemel toob jaotus hoopiski esile ja piiritleb Nõmmele eriomaseid ja iseloomulikke alasid. Nõmme linnaruumi liigendamisel tuleb silmas pidada ka asumi sees tekkivaid keskuse ja perifeeria suhteid. Olenevalt asumikeskuse asetusest võib halvemal juhul kujuneda valdav osa asumist äärealaks, mille kontakt keskusega on puudulik.

NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE. NÕMME AVALIK RUUM

ÜLEMISTE JÄRV

6 5

7

3

4

1

2

PÄÄSKÜLA JÕGI

Nõmme miljööväärtuslik liigendus autoteede põhjal Nõmme milieu-value division according based on car traffic

G

E

ÜLEMISTE JÄRV

D F

C

H

A

B J

A = Pääsküla B = Mäniku C = LIiiva D = Hiiu E = Rahumäe F = Kivimäe G = Vana-Mustamäe H = Nõmme I = Laagri (Veskimöldre) J = Raudalu (Raku)

I Nõmme administratiivne liigendus asumite järgi Nõmme administrative division according to subdivisions

I Nõmme keskus II põhiline eramute ala III avatud arengualad IV arengualad rohealadel V rohealad VI linnapargid ja haiglate metsad

Nõmme ehitusmääruse liigendus ehituspiirkondade kaupa Nõmme building regulation division into construction or built areas

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

13


ASUMIKESKUSED RUUMI MÄÄRAJATENA Nõmme linnaosas liikumine ja vaatlus kinnitasid, et Nõmme on ühel ajal homogeenne ja heterogeenne. Homogeensust loob hägus “nõmmelikkus” ja monofunktsionaalsus, kuna tegemist on suures osas elamurajooniga. Heterogeensus ilmneb mõnevõrra hoonestuse, asumikeskuste nihetes ja kohati funktsioonide erinevustes. Liiva, Männiku ja Raudalu on funktsioonide ja hoonestuse poolest hoopis teistsugused võrreldes nt Laagri, Kivimäe ja Pääskülaga. Kuna raudteel oli Nõmme tekkes oluline roll, kujunesid keskused jaamade ümber. Praegu on rong vähe kasutatud ühistranspordiliik (mis aga pruugib lähitulevikus muutuda), mistõttu on kohati liikunud keskused mujale, eelkõige suuremate magistraalide nagu Pärnu maantee ja Vabaduse puiestee äärde. Viimaste ääres tundub kogukondliku keskuse loomine problemaatiline, kuna tihe liiklus killustab linnaruumi. Kaupluse esist parklat ning poodi nõmmelasi ühendavaks keskuseks pidada oleks narr, kuigi tarbimisvõimaluste loomine on viis, kuidas inimesi kodudest välja tuua. Ettevõtlusel on potentsiaali avalikku ruumi ilmestada ning liigendada, kuid on vaieldav, kas see funktsioon peaks tingimata koonduma kohalikesse keskustesse või on otstarbekam väikeettevõtted linnaosa peale hajutada. Ettevõtluse arendamisel üldiselt, aga ka Nõmme-suguses linnajaos tuleb silmas pidada üldist turu olukorda, kuna kohalikkuse loomise kõrval on primaarne kasumi tootmine.

JÄRVE KESKUS

ÜLEMISTE JÄRV

ÜLEMISTE JÄRV

NÕMME KESKUS

PÄÄSKÜLA KESKUS JANNSENI KESKUS

LAAGRI KESKUS

PÄÄSKÜLA JÕGI

Raudteepeatuste põhised keskused Centers following the railway

PÄÄSKÜLA JÕGI

Autoteede põhised keskused Centers following the carstreets

Kuigi mitmefunktsionaalsetel asumikeskustel oleks potentsiaali avalikkust luua, on Nõmme piisavalt hõreda asustusega, et selle sekundaarsete või alternatiivsete keskustega läbi pikkimine ei tundu jätkusuutlik. Täisväärtusliku keskusena toimib Nõmme keskus Nõmme jaama läheduses, mis ei asu paraku linnajao topograafilises tsentris, vaid äärealal. Funktsionaalse keskuse eeldus on võrdne ligipääs ja mugavad ühendusteed. Seetõttu paistab alternatiivne keskus olevat vajalik, kuna Nõmme keskuse praegune paiknemine muudab suure osa Nõmmest perifeerseks. Järgnevalt vaatleme Laagri, Pääsküla ja Kivimäe sisemist struktuuri ning asumikeskuste ja asutuste paiknemist.

NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE. NÕMME AVALIK RUUM

Pääsküla asumi raudteejaam ja keskus Pääsküla

Nõmme asumi raudteejaam ja keskus Nõmme

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

14


LAAGRI ASUM Äärmiselt perifeerne asend, Nõmme lõunapoolseim asum, kohe Tallinna piiril. Peamiselt elumajad ning sportimis-ja puhkevõimalused. Kehv ühistranspordiühendus ülejäänud Nõmmega, mis on leidnud kajastust ka Postimehes. [3] Asumil on oma keskus, kuid Nõmme üldplaneeringu järgi tundub see juhuslikult moodustunud olevat Paplite puiestee äärde. Üldplaneeringu järgi pakutakse võimaliku keskuse loomist

Pääskülaga ühiselt Laagri raudteejaama ümber. [1] Erinevalt kõigist teistest Nõmme asumitest, puuduvad Laagris miljööväärtuslikud hoonestusalad. Väärtusi loob küll rekreatsiooniala Harku parkmetsa lähedus, paraku puuduvad asumis rohealad, kuigi lähedal asub Pääsküla jõgi, ning ülejäänud Nõmmet defineerivad miljööväärtuslikud elamualad. Pääsküla jõe kaldad on samuti perspektiivsed arendamaks kaldaäärset rekreatsiooniala.

PÄÄSKÜLA JÕGI

Keskusalad: #1 Pääsküla asumiga ühiselt laagri raudteejaama ümbrus Väärtused: Pääsküla jõe lähedus sportimis- ja puhkamisvõimaluse lähedus Harku parkmetsa näol rahulik väikeelamute rajoon HALJASALAD

LASTEASUTUSED

KORTERELAMUD

ÕPPEASUTUSED

MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUS

EAKATE ASUTUSED

KESKUSALAD

ÄRIASUTUSED

PINDALA: 0,55 KM² ELANIKKE: 929

NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE. NÕMME AVALIK RUUM

Puudused: asumisesed haljasalad puuduvad monofunktsionaalne eraldatus ülejäänud Nõmme asumitest

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

15


PÄÄSKÜLA ASUM Teated Pääskülast pärinevad juba 13. sajandist. Pääsküla liideti Nõmmega 1923, kuid alates 1920 muutus ehitustegevuks intensiivsemaks, mistõttu sulandus piirkond aina enam Nõmmesse. Kaugus Nõmme keskusest muutis Pääsküla aga eraklikuks. Väärtuseks võib pidada sportimisvõimaluste (Pääsküla raba, Harku parkmets) lähedust ning Pääsküla jõe ja vana jäätmejaama kui potentsiaalsete rekreatsioonialade kasutuselevõtt. Ühtlasi loob asumi nägu kõrge väärtusega arhitektuuriline miljöö. Sotsiaalset väärtust loovad noortekeskus, koolid ning raamatukogu. Ajalooliselt väljakujunenud keskus Pääsküla raudteejaama ümbruses toimib

tänaseni, muid keskuse funktsiooniga ehitisi Vabaduse pst ja Pärnu mnt vahel. Seega on otstarbekas edasi arendada raudteepeatuse ümbruse ala kuni Pärnu maanteeni. Teine külgnev ja toimiv keskus on Laagri raudteejaama ja Pärnu maantee vahelisel alal, millel eespool sai mainitud, on mõtekas välja arendada Pääskülaga ühiselt. Üldplaneering pakub välja urbaansuse loomiseks arendada siin rongi ja bussiterminal kohalike ja kaugliinide sidumiseks. [1] Pääsküla kui elukeskkonna väärtust kahandavad tiheda liiklusega tänavate piirnemine ning eraldatus ülejäänud Nõmme linnajao asumitest. Üldplaneeringu järgi pakutakse välja rajada Pääsküla möödasõiduteed. et jagada intensiivsus mitme tee vahel, kuna Kadaka pst sellisena nagu ta on, ei ole mõeldud transiitteeks.

Tähelepanuväärsed objektid: Nõmme ujula end. kino Koit Pääsküla noortekeskus ja raamatukogu Keskusalad: #1 Pääsküla raudteejaama ümbrus #2 Laagri asumiga ühiselt Laagri raudteejaama ümrus #3 Tihniku ja Kalda tn vaheliste äripindade rekonstrueerimine PÄÄSKÜLA JÕGI

HALJASALAD

LASTEASUTUSED

KORTERELAMUD

ÕPPEASUTUSED

MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUS

EAKATE ASUTUSED

KESKUSALAD

ÄRIASUTUSED

PINDALA: 5,95 KM² ELANIKKE: 9843

NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE. NÕMME AVALIK RUUM

Väärtused: sportimisvõimaluste kättesaadavus asumisisesed puistud rohkelt miljööväärtuslikku hoonestust potentsiaalne keskusala Puudused: piirneb tiheda liiklusega tänavatega eraldatus teistest linnaosadest ja ka ülejäänud Nõmme asumitest MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

16


NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE. NÕMME AVALIK RUUM

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

17


KIVIMÄE ASUM Kivimäe on nime saanud Tallinn-Paldiski maantee rajamisel tekkinud suurest kivikünnisest. Pikka aega hõredalt asustatud, kuni hakati sekkumata alale rajama sanatooriume ning rinnalastekodu. 1920ndate keskpaigaks kujunes välja tänavavõrk, 1924 rajati raudteepeatus. Asumis paiknevad Kivimäe põhikool ja Nõmme gümnaasium. 1940. aastal rajati apteek, 1960ndatel avalik saun. Tegevad kodanikeühendused koondasid kokku majaomanikke, pritsimehi ja kodukaunistajaid.

ülejäänud Nõmme asumitega ning miljööväärtusliku elamuala suur protsent. Jannseni kauplust peetakse küll Kivimäe keskuseks, kuid nagu Loov Nõmme liikmetelt kuuldud, pole keskus toimiv. Vana keskus raudteepeatuse ümbruses suri välja, kui äripinnad elamutega asendati. Sekundaarseid keskusi on võimalik rajada Pärnu mnt ja Laane tn nurgale või Pärnu mnt ja Kivimäe nurgale. Potentsiaalse elamu- ja ärimaana käsitletakse ka Tallinna Muusikakeskkooli, millel olevat plaan kolida. [1]

Kivimäe väärtus on hea ühendatus

Sotsiaalset ja ka tervislikku väärtust loob ajalooline Kivimäe saun ja Kivimäe haigla, mis mõlemad vajavad korrastamist.

Tähelepanuväärsed objektid: Kivimäe saun Kivimäe haigla Keskusalad: #1 Jannseni tn ristmiku piirkond = nn Jannseni keskus #2 Pärnu mnt & Laane tn nurk #3 Pärnu mnt & Kivimäe tn nurk Väärtused: suur osakaal parkmetsa tüüpi miljööväärtuslikku hoonestust mitmed ajaloolised rajatised hea ühendatus Puudused: Kivimäe sauna ja haigla kehv seis Jannseni keskuse puudulik funktsioneerimine HALJASALAD

LASTEASUTUSED

KORTERELAMUD

ÕPPEASUTUSED

MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUS

EAKATE ASUTUSED

KESKUSALAD

ÄRIASUTUSED

PINDALA: 2,20 KM² ELANIKKE: 4784

NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE. NÕMME AVALIK RUUM

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

18


NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE. NÕMME AVALIK RUUM

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

19


ETTEPANEKUD

PROPOSALS

Üks kogukondlikkuse loomise universaalseimaid viise on erinevaid vanuse- ja huvigruppe kokku toovate ürituste korraldamine. Ürituste käigus on võimalik laiendada suhtlusvõrgustikke ning näha oma kodukohta teistsuguse nurga alt. Linnadeuurija Richard Sennett defineerib linna kui paika, kus võõrastel on tõenäoline teineteisega kohtuda. Ka üritused loovad seesugust avalikkust, milles avaneb võimalus näha tundmatuid ning nendega kontakti astuda. Mõistagi soov ja valmidus uusi tutvusi sobitada on inimeseti erinev, kuid kui selleks sobiv pinnas luua, pole suhtlusvõrgustike laiendamine ja lõimumine välistatud.

The previous discussion and experiments in redrawing the composition of the urban space found a conclusion in propositions. At its current state, Nõmme is already defined by its architecture, thus these ideas are more concerned with developing the community. Their essence utilizes the positive traits of Nõmme that are already present, and proposes some new ways to approach them through organizing events.

Uurimuses toodud kirjeldused, arutlused ning katsetused linnaruumi alternatiivses liigendamises päädisid ettepanekutega. Kuna Nõmme linnaruum on suurel määral olemas oleva hoonestuse poolt defineeritud, puudutavad need mõtted rohkem kogukondlikku arengut. Ideed rõhutavad neile omadustele, mis on Nõmmel juba olemas, kuid pakuvad uusi lähenemisi. Ettepanekute väljatöötamisel oli juhtidee, et kogukondlikkuse väärtuste kunstlikku sissetoomist tuleb vältida. Selle asemel on otstarbekas ära kasutada juba olemas olevat olukorda, et võimendada Nõmme väärtusi.

Secondly, we suggest an open gardens festival. We assumed that Nõmme has people who are enthusiastic about their gardens, so we thought that there could be a garden tour that would introduce these people to each other and educate them in gardening. The festival could start from a smaller location and could grow to involve larger regions of Nõmme.

Events could include urban sports events, such as street marathons. So far sports events have taken place in designated sports tracks or green areas. Our suggestion is to organize marathons or orienteering events on the streets to offer a different perception of Nõmme’s urban fabric. Marathon tracks could be used as strolling paths for locals and could lead through a variety of places that are characteristic to Nõmme and locations that represent a different side of Nõmme.

Thirdly, we suggest an open forum that could bring the local NGOs and neighborhood societies together. The forum should be open also to people who are not active members of these organizations but are concerned with local development. The forum could be held in different places of Nõmme each time, to give locals of different areas a chance to attend. The last proposal suggest to promote green thinking by using bicycles as a mean of transportation not just as sports equipment. Nõmme itself is small and connected enough to easily reach from one end to another. Bikes can be used to commute between the train station and home, thus it is necessary that local train stations had sheltered bicycle parking.

NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE. ETTEPANEKUD

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

20


URBAANE SPORT Ülekohtune oleks väita, et Nõmmel ei organiseerita üritusi, mis tooks inimesi kokku. Nõmme paistab silma spordi- ja laadaürituste poolest. Kui laadad ja turud toimuvad tüüpiliselt linnakeskkonnas, ettenähtud turuplatsil või tänavail, on spordiüritused surutud rohkem mändide kui majade vahele. Jooksu- ja rattamaratonid on urbaansed spordialad, mida võiks katsetada ka Nõmmel. Maratonitrajektoori tänavatele toomine loob linnaruumi mõistmisesse ja läbitavusse uue perspektiivi, kuna tunnetus on teine. Siinkohal saaks liikumise ühendada ka õppimise protsessiga, näiteks linnaorienteerumises. Orienteerumisrajal võiksid olla ühendatud huvitavad punktid Nõmmel nii et see hariks osalejaid. Ürituse saaks liita näiteks kohalike üldhariduslike koolide spordipäevaga.

ÜLEMISTE JÄRV H

F

I

G D

E C

B

Linnaspordiradu võiks kasutada ka statsionaarse märgistatud jalutusmarsruudina, millesse võiks integreerida näiteks kohalikke maamärke alates miljööväärtluslikest objektidest eripäraste maastikuarhitektuuriliste rudimentideni nagu garaažilinnakud, veetornid, soojusjaamad jms, et osutada Nõmme linnaosa mitmekesisusele.

A PÄÄSKÜLA JÕGI

ÜLEMISTE JÄRV

PÄÄSKÜLA JÕGI

Konseptsiooni skeem Concept scheme

NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE. ETTEPANEKUD

A B C D E F G H I

Laagri homogeenne asumi eriilmelisus, kohvik TiPo mitte-Nõmmelikud korterelamud, rabad, mahajäetud datšad Pääsküla rauteejaam Pääsküla asumi miljööväärtuslikkus mahajäetud garaažilinnak Glehni park mahajäetud massiivne Kivimäe haiglahoone Nõmme keskus, raudteejaam Õie tänava miljööväärtuslikkus eeldatav rada jätkumine Männiku poole

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

21


AVATUD KODUAIAD Kuigi Nõmmet defineeritakse metslinnana, on aiandus koduhoovides levinud. Olenevalt, kuidas pinnas ja valgustingimused lubavad, võib Nõmme aedades ja hoovides leiduda huvitavaid istikuid ja ka aiakujunduslikke elemente. Aiad on küll osa kohalikust privaatsfäärist, kuid ürituse korras võiks selle avada ka teistele, kelle aiandushuvi on suur. Selle raames võiks luua näiteks ajutised tänavatähised, mis juhataksid avatud aedadesse ning kujundada temaatilised kaardid. Huvilistele võiks korraldada ka loengu või workshopi aiapidamisest Nõmmel.

Antud ettepanekut puhul tuleks alustada asumitest või väiksematest piirkondadest, kus on rohkelt eramuid ja aedu ning vastuvõtlik pinnas kogukondlikkuse juurutamiseks. Seega keskenduks selline üritus esmalt pisemate kogukondade arendamisele ning edu korral laieneks asumi ning miks mitte terve linnajao tasandile.

ÜLEMISTE JÄRV

PÄÄSKÜLA JÕGI

Nõmme homogeensed piirkonnad. Kollasega märgitud miljööväärtuslikkuse tuumikalad, mis on samas ka kõige homogeensemad eramute piirkonnad Nõmme homogenic areas. Yellow marks the coreareas on milieu-value, that at the same time show the most homogenic private housing areas

Nõmme homogeensed piirkonnad. Ehitusmääruse järgi II Ehituspiirkond märgib põhilist eramute ala [2] Nõmme homogenic areas. According to Nõmme building regulation building division II marks the main private housing area

NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE. ETTEPANEKUD

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

22


NÕMME FOORUM Nõmme on ajalooliselt silma paistnud kohalike seltside rohkusega. Paljude nende südameasjaks on kohalik areng. Kuna ühtsuses peitub jõud, siis võiks korraldada Nõmme foorumi, kuhu tegevate seltside ja mittetulundusühingute liikmed või esindajad võiksid koonduda. Foorum võiks olla avalik - osavõtt võiks olla vaba ka kohalikele, kes ei kuulu kodanikuühendusse, kuid on siiski huvitatud nende tegevusest ja arutlusteemadest. Kokkusaamised võiksid tulemuslikkuse huvides olla regulaarsed, kuid see sõltub linnaosa vajadustest. Kui eelmisi ideesid saaks realiseerida suuremalt jaolt välistingimustes, siis siinne vajab siseruume. Potentsiaalsete kohtumispaikadena saaks kasutada Nõmme kultuurimaja ja ehk endise kino Võit ruume, aga kohalike koolide aulaid või spordisaale. Paik võikski linnaosa sees ringelda, et panna Nõmme elust ja arengust huvitatud kohalikud liikuma ja ümbrust märkama, mitte jääma näiteks Nõmme keskusesse pidama.

NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE. ETTEPANEKUD

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

23


RATTALIIKLUSE POPULARISEERIMINE Nõmme paistab silma sportimisvõimaluste rohkuse poolest. Seetõttu peetakse jalgratast kõigepealt treening- ja alles seejärel liiklusvahendiks. Ülelinnalises plaanis hoiab ratta kui liikluvahendi kasutamist tagasi Eesti kliima, aga ka korralike jalgrattaradade puudumine ja madal liikluskultuur. Kuna Nõmmel pisematel tänaval on kiiruspiirang madal ning liiklus hõre, on see kergliikluseks sobiv, ent see ei tähenda, et ei peaks tänavatel ettevaatlik olema.

mõtteviisile üles kutsuvas stsenaariumis oleks otstarbekas jaamades sisse seada varjualusega jalgrattaparklad ning kohalike seas jalgrattaga liiklemist populariseerida. Teisest küljest sõltub seesuguse projekti edu ka kogu Tallinna rattasõbralikkusest.

Pole välistatud, et uute rongide sisseseadmisel paraneb ka sõiduplaan, millel on potentsiaal tõsta rongide kasutatavust. Erinevalt bussist on rongile võimalik kaasa võtta jalgrattaid, mis hooajaliselt sobiksid nii jaama ja kodu kui ka sihtpunktis liiklemiseks. Erinevalt autost on jalgrataste parkimine kergem ja odavam ning saastab oluliselt vähem keskkonda. Sellises rohelisele

NÕMME AVALIK RUUM & NÕMMELANE. ETTEPANEKUD

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

24


KOKKUVÕTE

SUMMARY

Nõmme puhul võib öelda, et avaliku ruumi praegune seis peegeldab nõmmelase eluviisi ning vastupidi. Kodune ruumisfäär ja tänavad on justkui kaks eraldiseisvat maailma. Esimene neist paistab silma enesekülluse poolest ning teise kasutusviisid piirduvad vaid läbiliikumisega. Mõlemad on seega oma olemuselt ühe funktsiooniga. Funktsioneeriva avaliku ruumi korral võiks tänavaile omistada rohkem funktsioone. Nõmme puhul justkui ei tunta selle väärtust, mistõttu ei osata sellest ka puudust tunda. Laiemas plaanis võib olla tegemist puuduliku probleemipüstitusega. Avaliku ruumi mõiste ja ka kogukondlikkuse hüved on teatud mõttes tühjad tähistajad: nad hõljuvad mitmekesises tähendusväljas, kuid ei viita otseselt millelegi. Teisest küljest on mõlemad punktid aktuaalsed, kuna avaliku ruumi alakasutus ja kasin kogukondlikkus pole ainult kõnealuse linnajao mure, vaid on läbivad ka teistes linnaosa- ja asumiseltsides. Tegemist on raskesti sõnastatava ideaalidega, mille poole pimesi püüeldakse. Sellegipoolest oleks ebaõiglane väita, et see on vale või mõttetu. Pigem on suuremat sorti projekti alustatud mitte isegi lõpust, aga keskelt, kus teooria ja praktika võiksid kohtuda. Avalik ruum ja kogukondlikkus on ühelt poolt mõisted, teiselt poolt aga kogetavad nähtused. Sisu ja vormi ning kogemuste mõtestamisel on ehk abiks urbanistika lähenemine, mis omal moel rullub käesoleva uurimustööga lahti. Kuna uurimust läbivaid mõisteid on hägusad,

on neile otstarbekaim läheneda tõlgenduste, mõttemängude ja kaardiharjutustega, aga ka linnaruumis liikumise ning kohalikega arutlemisega, et tuua nähtavale, mis on ühele või teisele piirkonnale omane. Kui rakendada sama metoodikat mõne teise linnaosa puhul, võib ilmsiks tulla mõnevõrra teist laadi urbaansus või kohalikku kogukonda puudutav küsimus. Paraku ei pruugi arutelud ja tõlgendused alati kätte anda kindlapiirilist tegevusjuhist. See pruugib oma korda olla märk sellest, et õigeid ja valesid vastuseid ei ole olemas ning tõhusaim lähenemine on katse-eksituse meetod. Kuna Nõmme linnaruumi ei saa üldplaneeringus kehtestatu tõttu eriti muuta, on kõige enam potentsiaali kogukondlikul tegevusel, et linnaosa sisekliimat parandada ja atraktiivsust tõsta. Nõmmel leidub kohalikust elust huvitatud kodanikuühendusi, kuid puudub ühistegevus, mida võib pidada nõrkuseks. Seejuures ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et vilka seltside ühistegevusega sünniks tugev ülenõmmeline suhtlusvõrgustik ning tugevneks kogukondlikkus. Seetõttu nõuab sellise strateegia arendamine, et eesmärgid oleksid veenvad - see meelitaks nõmmelased oma aiaga piiratud kuningriikidest välja.

NÕMME AVALIK RUUM JA NÕMMELANE

The current state of Nõmme’s public space and the lifestyle of the locals reflect one another. The domestic sphere and the streets represent two separate worlds. First of them is self-contained, while the other is used only for passing through, which makes them both monofunctional. Properly functioning public space is generally thought to have more than one function. In Nõmme’s case, it could be concluded that the locals are not aware of the values that lie in public spaces, which is why they do not know what they are missing. However, in a wider disposition, this could be a problem of insufficient definitions for public space and community. These terms can be regarded as empty signifiers that float in a diverse field of meanings without really implying to anything. On the other hand, they are regarded important features in the urban discourse. Nõmme is not the only urban area that is struggling with underused public spaces and the lack of sense of community. These can be regarded idealistic categories that cannot be easily termed, but are nonetheless pursued. However, it would be unfair to claim that this pursuit is wrong or futile. Rather, the situation could perceived as a larger project that is being approached from the point where theory and practice should meet.

As no major spatial changes can be made in Nõmme, community development possesses the most potential in bettering local conditions and making them attractive. There are local organizations that are concerned with the daily life in Nõmme, but there is no coordination in their activities, which can be regarded a weakness. However, it cannot be said for sure, if cooperation were able result in a social network that covered whole Nõmme and strengthened the sense of community. Thus, these strategies demand for clear cut and convincing objectives. This could be the secret to luring the locals out of their fenced little kingdoms.

Public space and community are on the one hand terms, and on the other notions. The approach of urban studies is able to provide some meaning in their content, form and in the way they are experienced. This is what the current research attempts. The main concepts are vague, which is why it can be considered productive to approach them through interpretations, thinking and mapping exercises, as well as through field work and discussions with the locals. If the same method was to be used in some other urban district, it could reveal a different kind of urbanity or problems that are characteristic to a specific community. Unfortunately, discussions and interpretations may not provide definite instructions to treating urban problems, which in its turn, implies that there are no wrong or right answers, and the most productive method is experimenting.

MARIA DERLÕŠ

IIE-MALL PÜÜA

25


MAJAD JA MILJÖÖ

HOUSES AND MILIEU

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

Järgnev osa uurimistööst uurib Nõmmet kui elamurajooni eelkõige hoonestuse seisukohalt. Meie mõtted jaotusid kolme suuremasse kategooriasse – majad ja miljööväärtuslikkus ja metsalinlikkus. Viimased kaks aga ühendasime nende suure kokkulangevuse tõttu. Püüdes leida uust võimalusi eelmainitud teemade analüüsimiseks (selliseid, mida pole veel tehtud), koorus mitmeid nendevahelisi seoseid. Tuleb tõdeda, et need kaks teemat on omavahel äärmiselt tihedalt seotud ning suur osa materjalist kõnetab mõlemat.

The following chapter focuses on the topic of housing in analyzing Nõmme. We have divided the theme into two sub-themes - houses and milieu-value - which we will tackle one by one, although it must be mentioned that there are many overlapping aspects. Our aim was to find new ways of analysis and also discover the connections between our sub-themes. We used various methods such as questionnaires, maps, photo analysis and generating graphs from the 2008 Nõmme inventory data.

27 28 30 32 34 36 37 38 41 42 43 45 46 47 48 49 50 51

Majad Nõmme ehitamine Asumite tekkimine Nõmme arhitektuur Kolm ringkäiku Inglisekeelne kokkuvõte Miljööväärtuslikkus Miljööväärtuslikkuse määratlemine Miljööväärtuslikud alad ja keskused Metslinklikkus Haljastuse suhe majadega Inglisekeelne kokkuvõte Teostamata mõtted Kokkuvõte Lisad 1. Asumite tekkimine 2. Miljööväärtuslikkuse määratlemine fotod 3. Mijööväärtuslikkuse määratlemine küsitlus 4. Haljastuse suhe majadega

27 28 30 32 34 36 37 38 41 42 43 45 46 47 48 49 50 51

Houses Construction of Nõmme Forming of Sub-districts Architecture of Nõmme Three tours English Summary Milieu-value Defining Milieu-value Milieu Areas and Centers of Nõmme Forest City Ratios of Greenery and Houses English Summary Unrealized Ideas Conclusion Appendices 1. Forming of Sub-districts 2. Defining Milieu-value photos 3. Defining Milieu-value questionnaire 4. Ratios of Greenery and Houses

Täpsemad uurimismeetodid ja –küsimused on lahti seletatud just alateemade alguses ja käigus. Kuid välja võib tuua näiteks meie püüdlused leidmaks vastuseid küsimustele nagu mis on (Nõmme) miljööväärtuslikkus ja kuidas jaotub majadele antud väärtuslikkus ehitusaastate, asumite ning stiilide järgi. Uuringu käigus kasutasime Nõmme hoonete inventuuri andmeid[1] ja andmebaasi[2], vis-à-vis küsitlusi, fotoanalüüsi, kaardianalüüsi etc.

MAJAD JA MILJÖÖ

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

26


MAJAD

HOUSES

JÄRGNEV OSA KATAB ÜSNA LAIA TEEMA - NÕMME MAJAD. OTSISIME VASTUSEID KAHELE SUUREMALE KÜSIMUSELE: MILLAL EHITATI NÕMME NING MILLINE ON NÕMME ARHITEKTUURNE KOOSLUS. NENDELE VASTASIMISEKS KASUTASIME RIIN ALATALU KOOSTATUD NÕMME MAJADE INVENTUURI ANDMEBAASI[2], MILLE PÕHJAL KOOSTASIME KÕIK JÄRGNEVAD DIAGRAMMID. TEEMA VIIMANE OSA ON AGA TEISTMOODI SUUNITLUSEGA – KOOSTASIME ETTEPANEKU VORMIS KOLM JALUTUSKÄIKU, MIS LÄHTUVAD NÕMME ARHITEKTUURILISTEST ERIPÄRADEST.

mälestis väga väärtuslik hoone väärtuslik hoone miljööväärtuslik hoone miljööliselt vähemväärtuslik hoone väärtusetu hoone uushoone uusehitis (väärtuslik) uusehitis (vähemväärtuslik)

8%

2% 13%

2008. aastal viidi läbi Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Linnaplaneerimise Ameti tellimusel Nõmme majade inventuur[1], mis hõlmas rohkem kui 5000 maja. Seega oli tegemist seni suurima omataolise uuringuga Eestis. Riin Alatalu, kes koordineeris eelnimetatud inventuuri, koostas kogutud andmetest andmebaasi, mida ta meiega lahkelt jagas, öeldes, et tabelis on kindlasti teatud hulk inimlikke vigu. Kuna aga on tegemist äärmiselt suure andmete hulgaga, võib loota, et vead ei mõjuta üldisi tulemusi ning uurimistööd. Autori hinnangul on andmebaas “esialgset süstematiseerimisvõimalust pakkuv töödokument, mis on lõpetamata ja ebatäpne, ning seega ei saa olla aluseks täpsele statistikale.” Esimesena võtsime käsile inventuuri ühe olulisima aspekti - majadele väärtushinnangute andmise. Inventuuri tegemisel lähtuti järgmisest mõistetest:

29%

44%

Nõmme hoonete väärtuslikkuse jaotuvus 2008. aastal koostatud inventuuri järgi. Values given to buildings in Nõmme according to the 2008 inventory.

MAJAD JA MILJÖÖ. MAJAD

1. mälestis on riigi kaitse all olev arhitektuurimälestis, millel on arhitektuurne, ajalooline või linnaehituslik väärtus ning mille tõttu on see muinsuskaitseseaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks; 2. väga väärtuslik hoone on hoone, mis on linnaehituslikult ja arhitektuuriajalooliselt hinnatud väga väärtuslikuks ning on säilitamist vääriv kui piirkonna, ajastu, stiili, arhitekti loomingu või ehitise tüübi silmapaistev näide; 3. väärtuslik hoone on ka miljööst eraldiseisvana märkimisväärne arhitektuurinäide, mis võib olla nii ilmekas miljööline hoone kui ka miljööst erinev, kuid siiski arhitektuurselt silmapaistev ehitis. 4. miljööväärtuslik hoone on asumile (piirkonnale) tüüpiline hoone, mille väärtus väljendub miljöö edasikandjana hoonete grupis;

5. miljööliselt vähemväärtuslik hoone on arhitektuurselt vähemväärtuslik ümberehitustega moonutatud, autentse välimuse kaotanud või tehniliselt väga halvas seisundis hoone; 6. väärtusetu või arhitektuurselt väheväärtuslik hoone on ala struktuuri mitte sobiv ehitis, tänavaseina, kvartali või ansambli valdavast mastaabist erinev või arhitektuurselt väärtusetu ehitis. 7. uusehitis on alale peale 1991. aastat püstitatud ehitis.

Viimasele kategooriale lisanduvad ka peale 1991. aastat ümberehitatud hooned, peale 1956. aastat ehitatud korruselamud ning avalikud hooned. Neid andmeid kasutasime oma uurimuse pea kõigis osades. Esimene analüüs on juba sellel lehel. Vasakul asuv sektordiagramm ehk ’pirukas’ väljendab kui palju on ühe või teise väärtuslikkusega hoonet Nõmmel terviku suhtes. Teisisõnu on see diagramm tehtud näitamaks, kui suur osa on näiteks miljöövääruslikel hoonetel Nõmme kogu hoonestuse suhtes. Vastus on lihtne - miljööväärtuslikke hooneid on Nõmmel kõige rohkem. Lisaks eelmainitutele on diagrammil veel kaks kategooriat- uusehitis (väärtuslik) ning uusehitis (vähemväärtuslik). Olgugi, et neid polnud inventuuri seletuskirjades ega miljööväärtuslike alade kaardil, olid Riin Alatalu koostatud andembaasis[2] need eraldi välja toodud. Kui muidu on erinevaid väärtuslikke kategooriaid esindatud samade värvidega, mis on miljööväärtuslike alade kaardil, siis juurde lisatud kategooriad said endale uued värvid. Samuti muutsime mälestisi esindavat värvi.

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

27


NÕMME EHITAMINE

CONSTRUCTION OF NÕMME

Nõmme hoonetele antud väärtushinnangute sagedus ehitusaastate järgi (1). The amount of buildings built by year of construction and according to the value given in 2008 inventory (1).

mälestis

väga väärtuslik hoone

väärtuslik hoone

miljööväärtuslik hoone

miljööliselt vähemväärtuslik hoone

väärtusetu hoone

uushoone uusehitis (väärtuslik) uusehitis (vähemväärtuslik)

MAJAD JA MILJÖÖ. MAJAD

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

28


siit - http://fkeel.blogspot.com/2012/10/ some-data-visualization.html. Sellel leheküljel paiknev diagramm põhineb täpselt samadel andmetel, kuid väljendab seda informatsiooni veidi teisel kujul. Selle X-teljel on aeg aastakümnete kaupa (pikem ajavahe on diagrammi alguses – 1854-1900 – kuna siis on ehitustegevus Nõmmel veel väga hõre ning kõikide nende aastakümnete eraldi kujutamine oleks diagrammi liigselt pikaks venitanud). Y-teljel on välja toodud hoonete hulk. Igas tulbas on eraldatud erinevate väärtustega hoonete hulk. Kokku aga näitab tulba kõrgus kõigi Nõmmel ehitatud majade hulka.

1600

1400

1200

1000

800

600

400

200

0

Nõmme hoonetele antud väärtushinnangute sagedus ehitusaastate järgi (2) . The amount of buildings built by year of construction and according to the value given in 2008 inventory (1).

mälestis väga väärtuslik hoone väärtuslik hoone miljööväärtuslik hoone miljööliselt vähemväärtuslik hoone väärtusetu hoone uushoone uusehitis (väärtuslik) uusehitis (vähemväärtuslik)

Eesmärk Küsimuse, millal ehitati Nõmme, kõige lihtsam interpretatsioon oleks - millistel kümnenditel oli ehitustegevus kõige intensiivsem. Meid huvitas, et kuidas oleks võimalik seda informatsiooni visualiseerida. Lisaks soovisime ühendada selle küsimuse ka hoonetele omistatud väärtustega, et teada saada, kas näiteks mingil kindlal aastakümnendil ehitatud majadele 2008. aastal antud väärtus on mõnest teisest suurem või väiksem. See annaks võimaluse teha üldistusi selle kohta, et kas mingi aastakümne majad on väärtuslikumad kui mõnel teisel ehitatud. Metoodika Juba eelmainitud Riin Alatalu koostatud andmebaasist[2] võtsime kasutusele

MAJAD JA MILJÖÖ. MAJAD

kahed andmed - hoonete ehitusaastad ning inventuuri käigus hoonetele antud väärtused. Nende abil oli võimalik väljendada, millistel aasta(kümne)tel on kui palju maju Nõmmele ehitatud ning nende jaotuvust 2008. aastal antud väärtushinnangute järgi. Ühendasime andmed kahel viisil. Esimene diagramm oli juba eelmisel leheküljel. Ühe siinkirjutaja hea tuttav, Paul Strohmeier, lõi andemete visualiseerimiseks uue programmi, mis võttis tabelist arvud ja tekitas neist diagrammi, mis näitab kogu Nõmme elulugu aastate kaupa, mitte kümnendite kaupa. Erinevad väärtused on eraldi ridadel, mis võimaldab nende täpse võrdluse. Hoonete hulka näitab iga rea laius. Selle diagrammi loomisloo kohta on täpsemalt võimalik lugeda

Kokkuvõtted Nende kahe arvjoonise põhjal võiks teha lõpmatul hulgal järeldusi ja kokkuvõtteid. Eriti oleneb see, kus seda informatsiooni soovitakse rakendada. Kuid sellegipoolest tõime välja mõned ilmsemad resultaadid. Näiteks selgub diagramme vaadates, et ehitustegevus seiskus Teise Maailmasõja ajal peaaegu täielikult ning kõige rohkem ehitati Nõmmele just sõjajärgsetel aastatel. Samuti ilmneb, et kõige rohkem on Nõmme majadele omistatud väärtust ’miljööväärtuslik’. Kui tekib küsimus, et miks on mõni 1930ndatel ehitatud maja ’uushoone’, siis vastuse saab selle hoonetüübi definitsioonist, kuhu nähtavasti kuuluvad lisaks peale 1991. aastat ehitatud majadele ka need hooned, mida on oluliselt ümber ehitatud pärast seda aastanumbrit.

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

29


ASUMITE TEKKIMINE

FORMING OF SUB-DISTRICTS Asumite tekkimise uurimisel oli eesmärgiks analüüsida, millal ja mis järjekorras mingi asum Nõmmele tekkis ja kas see mõjutas asumite homogeensust/eristumist üksteisest. Kasutasime allikana Nõmme majade inventuuri andmebaasi[2], mis jagab Nõmme tinglikult seitsmeks asumiks: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7.

1400

1307

Männiku (962 maja) Hiiu (599) Rahumäe (611) Nõmme (696) Kivimäe (395) Vana-Mustamäe (751) Pääsküla (1299)

Andmebaas annab küllaltki hea ülevaate hoonete tekkimise ajalise jaotavuse ja tiheduse kohta, mida allpool refereerime. Tekstis toodud arvud ei näita Nõmme hoonestuse absoluutseid koguarve vaid eelpoolnimetatud andmebaasis märgitud majade omavahelisi suhtarve.

1200

1000

Nõmme asumite kaart 2008. aasta inventuuri järgi. Nõmme’s sub-districts by the 2008 inventory.

Kõige esimese asumina arenes Nõmmel välja Vana-Mustamäe piirkond, seal paikneb ka Nõmme asutaja Jälgimäe mõisnik Nikolai von Glehni enda projekteeritud loss, mis valmis 1880. aastal. Põhiliselt tekkisidki Nõmme esimesed hooned samasse VanaMustamäe piirkonda. Samal perioodil (kuni aastani 1900) olid Männiku ja Hiiu asumid pea täielikult hoonestamata.

962

757

800

699 599

619

600 396

400

200

0 1

2

3

4

Hoonete hulk Nõmme erinevaiasumeis. Quantity of buildings in different sub-districts of Nõmme.

MAJAD JA MILJÖÖ. MAJAD

5

6

7

Eelmise sajandi esimesel kümnendil (1900 - 1910) arenes Nõmme hoonestus

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

30


450

Ehitustegevus Nõmmel aastakümnete järgi ning asumite kaupa. Construction activity in Nõmme in different decades by sub-districts.

400 350 300 250 200 150 100 50 0

Nõmme ja Vana-Mustamäe aladel võrdses tempos (vastavalt 26 ja 27 hoonet) kuid juba hakkas tekkima maju ka Rahumäe asumisse. Teisel kümnendil üldiselt sama trend jätkus, kuid võrreldes muude asumitega ehitati Nõmme ja Vana-Mustamäe piirkonda kordades rohkem maju, samas kui Hiiule ja Kivimäele ehitati vaid üksikuid hooneid. Kokku ehitati perioodil 1910 1920 ca 305 maja. 1920ndad aastad tähendasid ehitustegevuse olulist hoogustumist (kokku ehitati 1104 hoonet), vaid kolmekümnendatel ja sõjajärgsel dekaadil ehitati mõnevõrra rohkem hooneid. Kui varem oli enim ehitatud nn Nõmme keskuse piirkonda, siis sel perioodil ehitati hoopis arvukalt hooneid Pääsküla asumisse (251), teisel kohal Nõmme (224 hoonet) ja kolmandal kohal Rahumäe asum (195). Pea võrdselt ehitati hooneid Männikule ja Vana-Mustamäele (vastavalt 142 ja 146) ja umbes poole vähem Hiiule ja Kivimäele (69 ja 77). Selle kümnendi

MAJAD JA MILJÖÖ. MAJAD

iseloomustamiseks võib öelda, et Männiku ja Pääsküla asumid tekkisid ulatuslikumalt just sel perioodil ning samuti nii Hiiule kui Kivimäele oli selleks ajaks tekkinud juba üle 70 maja. 1930ndad olid nn ehitusbuumi aastad, kus kõikidesse asumitesse tekkis palju uusi maju. Endiselt arenesid kõige hoogsamalt eelmisel kümnendil tekkinud Männiku ja Pääsküla asumid, kuhu mõlemasse kerkis ca 280 uut maja. Kõik ülejäänud asumid arenesid enam-vähem ühtlases tempos (110 - 170 uut hoonet), teistest natuke enam ehitati Rahumäle (172). 1940ndatel sõjategevuse ja selle tagajärgede tõttu ehitustegevus loomulikult aeglustus, vaid Pääsküla asumis ehitati ca 100 uut hoonet, pea sama palju (80) ehitati Männikule, kuid teistes asumites jäid arvud valdavalt alla 50 (20 - 40 maja). 1950ndatel tekkis uus tõusulaine ehitustegevuses, mille tingis ulatuslik maainimeste juurdevool Tallinna

ning sel kümnendil ehitati Nõmmele kõige rohkeim uusi hooneid (kokku 1401). Kõige rohkem uusi maju ehitati hüppeliselt Pääskülla (ligi 400 uut hoonet). Teistest tunduvalt rohkem arenesid Männiku (sama tendents ka eelmisel kümnendil) ja Hiiu asumid, vastavalt 290 ja 255 uut maja ning kõige vähem ehitati Rahumäele ja nn Nõmme keskuse piirkonda. See on seletatav asjaoluga, et viimati nimetatud asumites oli ehitustihedus juba sõja-eelsel ajal oma potentsiaali saavutanud. 1960ndatel langes ehitustegevus järsult, maju ehitati 10 korda vähem kui eelmisel kümnendil, langus jätkus ka 1970ndail, millal Nõmmele kokku ehitati ainult 69 uut maja. 1980ndail, 1990ndail ja käesoleva sajandi alguses ehitustegevus elavnes, sel perioodil ehitati aastas ca 220-230 uut maja. Asumite lõikes oli ehitustegevus ühtlane, va Kivimäe asumis, kus ehitati võrreldes teiste asumitega peaaegu poole vähem.

Kokkuvõtvalt võib väita, et kuna peamine ehitustegevus Nõmmel ja Rahumäel langes ennesõjaeelsesse aega, siis võiks nad arhitektuurselt stiililt olla homogeensemad ja sarnasemad kui teised asumid. Samas, kuigi Männikule ja eriti Hiiule ehitati pärast sõda rohkem hooneid kui eelnevatel aastakümnetel, tehti seda siiski eeskuju võttes Nõmme traditsionalistlikust stiilist (kõrge viilkatusega majad või funkilikud eramud ja kortermajad), seega uutel aastakümnetel ehitatud hooned sulandusid üldisesse arhitektuursesse pilti. Männikul annavad küll tooni ka hilisemad nn tüüpkortermajad, millesarnaseid leidub ka teisteski Tallinna linnaosades. Hoonete arvult kõige suuremasse asumisse – Pääskülla, ehitati eelmise sajandi esimesel poolel pea sama palju kui teisel, seega võiks just see asum olla Nõmme ehitusstiilide ja hoonetüüpide parim läbilõige.

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

31


NÕMME ARHITEKTUUR

ARCHITECTURE IN NÕMME NÕMME MAJA[1]

FUNKSIONALISTLIK [1]

VABADUSE PST

4%

TRADISTIONALISTLIK [1]

19

NURME

5%

47

KADAKA PST

3% 3% 14%

VIILKATUSEGA [1]

120

VANA PÄRNU MNT

4% 16%

15

8%

16% 26%

30%

43% 48%

60%

51% 63% KOGUS: 124

KOGUS: 876

KOGUS: 894

KOGUS: 1282

Erinevate väärtuse suurusprotsent erinevate arhitektuursete stiilidega majadele Nõmmel. The percentage of different ‘values’ given to buildings in Nõmme by architectural styles.

mälestis

väärtusetu hoone

väga väärtuslik hoone

uushoone

väärtuslik hoone

uusehitis (väärtuslik)

miljööväärtuslik hoone

uusehitis (vähemväärtuslik)

miljööliselt vähemväärtuslik hoone

MAJAD JA MILJÖÖ. MAJAD

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

32


160 nõmme maja

140

funkionalistlik traditsionalistlik

120

viilkatusega

100 80 60 40 20 0

Erinevate arhitektuursete stiilide ehitussagedus Nõmmel aastate kaupa. The quantity of buildings built in different architectural style by year of construction.

Uurimuses kasutatud hoonetüübid on võetud vastavalt Nõmme majade inventuurist[1], kus need jagunevad ehitusperioodide ja arhitektuursete stiilide kaupa järgnevalt: 1. 1870 - 1918 aastal ehitatud hooned (tsaariaegse poolvernakulaarse arhitektuuriga väikesuvilad, villa-tüüpi romantilis-historitsistlikud puitsuvilad, raudteega seotud hooned ja suuremad üürimajad). Mitmed varasemad hooned on ehitatud linlikult fassaadiga tänava äärde, luksuslikumad suvilad nihutati krundi keskele - nn suure tagasiastega majad. 2. 1918-1940 aastal erinevatest moes olnud stiilidest (heimat, juugend, art deco, historitsism) mõjutatud poolvernakulaarsed, traditsionalistlikud ja funktsionalistlikud eramud ja kortermajad, esinduslikud ühiskondlikud hooned. 3. 1941-1955 aastal tüüpprojektide järgi ehitatud traditsionalistlikud individuaalelamud (ehitati veel 1960 alguses) ja üksikud suured stalinistlikud kortermajad või ühiskondlikud hooned (ehitati kuni

MAJAD JA MILJÖÖ. MAJAD

1955). Ehitati ohtralt ka funktsionalismist mõjustatud eramuid ja kortermaju. 4. 1956-1980 aastal traditsioonilised ja modernistlikud individuaalelamud, kaksik- ja ridamajad. Eraldi tuleks mainida Soome karniisiarhitektuurist mõjustatud hoonetüüpi. 5. 1980-1990 aastal postmodernistlikus ning eklektilises arhitektuuristiilis suured eramud. Suured moodul-kortermajad. 6. 1991-…. aastatel ehitatud uushooned, millede hulgas leidub ühiskondlikke hooneid, eramuid ja kortermaju.

Järeldused Kuna Nõmme hoonete inventuuri põhjal koostatud andmebaasi[2] autori Riin Alatalu sõnul on tegemist veel poolelioleva tööversiooniga, siis vaatamata andmete rohkusele, ei saanud me käesolevas uurimistöös

lõplikku, paikapanevat andmete analüüsi rakendada. Enimkasutatud arhitektuursete ehitusstiilide analüüs näitab ennekõike võimalusi, mida nimetatud tabeli põhjal oleks andmete täpsustamisel võimalik teostada, kui lõplikku statistikat. Andmebaasist lähtuvalt selgus, et Nõmmel on määratletud kõige sagedamini 4 järgnevat arhitektuurset stiili või hoonetüüpi: „nõmme maja”, funktsionalistlik, traditsionalistlik ja viilkatusega (sõjajärgne). Nõmme maja on ebakorrapärase põhiplaaniga, kahe üksteise kohal asetseva vaba planeeringuga korteriga maja, kus sissepääs ei paikne hoone keskteljel. Samuti on fassaadilahendus tihti astmeliselt liigendatud ja

ebasümmeetriline. Funktsionalism esineb Nõmmel nii esindusvillade näol kui ka väiksemate ja tagasihoidlikumate elamute ja kortermajade näol. Tihtipeale on Nõmme funktsionalistlikud hooned krohvviimistlusega puitehitised (püstpalk), kuid on ka palju puitfunktsionalismi. Traditsionalistlikud Nõmme elamud on tihtipeale tüüpprojektid, poolkelpkatusega, vernakulaarsed hooned. Viilkatusega majade alla kuuluvad suures osas päras II Maailmasõda ehitatud kõrge viiluga arhitekt Velbri käekirjaga eramud.

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

33


KOLM RINGKÄIKU

THREE TOURS

Nõmme miljööväärtuslike hoonestusalade kaardil[3] põhineval alusel kolme ringkäigu liikumisteed. Three walking tours on Nõmme’s master plan’s map of milieu areas.

VABAAJA VEETMINE (MÄNGUVÄLJAKUD) NÕMME ARHITEKTUURSED VAATAMISVÄÄRSUSED

NÕMME ARHITEKTUURSED VAATAMISVÄÄRSUSED Raudtee 56 Jaama 14 Jaamahoone Mai 2 Mai 4 Roheline 17 Valdeku 9 Õie 10 Valdeku 3 Kiige 10 Kiige 12 (park) Õie 21 Sihi 88 Nurme 47 Nurme 40 Lõuna 41 (haljastatud krunt) Põllu 11 Põllu 12 Raudtee 27

MAJAD JA MILJÖÖ. MAJAD

VABAAJA VEETMINE (MÄNGUVÄLJAKUD) Trepi 48 (Glehni loss) Torni 4 (haljasala + mänguväljak) Harku 62 (staadion + mänguväljak) Leina tn (surnuaed) Sõlme tn (kergliiklustee)

KAASAEGNE ARHITEKTUUR Valguse 17/ Metsanurga 8 Valguse 17b Mait Metsnurga 8A Lootuse pst. 62 hoone 2 Lootuse pst. 64A Mait Metsnurga 34 Lootuse pst. 78 Lootuse pst. 81A Mait Metsanurga 6 / Valguse 14, hoone 2

KAASAEGNE ARHITEKTUUR

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

34


Selleks, et Nõmme eriilmelisusest ülevaadet anda, tegime ettepanekud kolme võimaliku ringkäigu kohta kolmes erinevas Nõmme asumis. Üks teekondadest asub Vana-Mustamäe asumis ja sobib neile, kes otsivad Nõmmelt vabaajaveetmisvõimalusi ja mänguväljakuid, teine paikneb Nõmme asumis ja annab ülevaate Nõmme traditsioonilistest arhitektuuristiilidest ning kolmas ringkäik on planeeritud Hiiu asumisse, kus asub palju kaasaegseid, viimasel paaril kümnendil ehitatud maju. Loomulikult ei tähenda see, et vastavad teemad oleks koondunud vaid eelpoolnimetatud asumeisse, on selge, et nii mänguväljakuid, kaasaegset kui ka traditsioonilist arhitektuuri leidub muudeski Nõmme asumeis, küll aga on nimetatud ringkäikude teekonnal vastavate teemade kontsentratsioon üpriski suur. Vana-Mustamäe asumis paiknevale ringkäigule, mis võiks kulgeda mööda Trepi, Torni, Harku, Leina ja Sõlme tänavat, jäävad Torni ja Harku tänava haljasalad ja mänguväljakud ning Sõlme tänava kergliiklustee. See endisele raudteetammile rajatud tee viib otse Vana-Mustamäe tänavale, kus asuvad suusahüppetorn, Nõmme lumepark ja terviserajad. Harku tänava ääres asub ka Hiiu staadion ning tänava lõpust pääseb Glehni parki. Leina tänava äärde jääb HiiuRahu kalmistu. Nõmme asumis paiknevat ringkäiku iseloomustab villalikus ja nõmmelik aiakujundus ning see hõlmab enda alla

MAJAD JA MILJÖÖ. MAJAD

järgmised tänavad: Raudtee, Jaama, Mai, Roheline, Valdeku, Õie, Kiige, Sihi, Nurme, Lõuna ja Põllu. Nende tänavate äärde jäävad eelmise sajandi esimestel kümnenditel eesti tuntud arhitektide poolt projekteeritud arhitektuursed pärlid, paljud neist hoonetest on arhitektuurimälestised ja seega muinsuskaitse all. Nõmme jaamahoone vastas on 1912. aastal Nikolai von Glehni poolt ehitatud hoone, mille esialgne funkstioon oli postimaja. Hoone on tuntud kui „torniga maja”. Üle raudtee, Mai tänavale jäävad insener Toomas Gutmanni poolt projekteeritud puitehitised, nendest Mai 4 on Nõmme vanima siiani tegutseva apteegina ajaloomälestis. Õie tänaval asuvad arhitekt Robert Natuse projekteeritud kirik, milles väljendub teatavat art deco’likku vormikeelt ja pastoraat (valmisid vastavalt 1932 ja 1928). Sellel ringkäigul on võimalik näha ka mitmeid eestiaegseid esinduselamuid. Liiva ja Õie tänava nurgal, Kiige pargi kõrval paikneb arhitekt Karl Burmani projekteeritud, 1923. aastal valminud traditsionalistlikus siilis kunagise riigivanema J. Kuke elamu, millel ka nõmmelik aiakujundus veesilmaga. Nurme ja Lõuna tänava nurgal asub arhitekt Edgar Kuusiku poolt tööstur Kersonile projekteeritud hilisfunktsionalistlikus stiilis villa (valmis1936), millele tollal kujundati ka esinduslik aed basseini ja purskkaevuga. Kahjuks on hilisematel aastatel nii hoone välisilmet kui aiakujundust suurel määrel muudetud. Praegu on hoonel ühiskondlik funktsioon (Nõmme Noortemaja). Kersoni villa vastas asub arhitekt Fr. Wendachi

projekteeritud, mõned aastad varem valminud, samuti funktsionialistlikus stiilis eramu, kus on osaliselt säilinud Berliini maastikuarhitektuuribüroost 1930ndail tellitud projekti järgi teostatud aiakujundus. Hiiu asumis paiknevale teekonnale oleme märkinud mitmeid viimasel paaril aastakümnel kerkinud eesti kaasaegse arhitektuuri näited. Valguse ja Mait Metsanurga tänava nurgale on koondunud valgete betoonmajade ansambel: seal asub arhitekt Illka Salo 2006. aastal valminud neofunkilik elamu, samuti samal aastal valminud arhitekt Martin Aunini projekteeritud valge villa. M. Metsanurga tänaval on ka aastatuhandevahetusel valminud moderne elamu, arhitektideks Laur Pihel ja Tauno Aadma. Lootuse puiesteel on ridamisi modernses arhitektuurikeeles projekteerituid eramuid, nt arhitektide Raul Kõllamaa ja Aune Aruse hoone, arhitektide Meeli Truu 2005. aastal ning Tõnu Laigu 2003. aastal valminud „valged kastid”. Teekonnal asub ka mitmeid 1990ndail valminud postmodernistlikke hooneid.

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

35


INGLISEKEELNE KOKKUVÕTE

ENGLISH SUMMARY

The following sub-topic is a rather broad one – houses in Nõmme. In that, we try to answer the questions - when was Nõmme built and what kind of architectural make-up it has. We extensively used the database of Nõmme house inventory to generate various graph to answer these. The last part is a proposal for three walking tours in Nõmme demonstrating its architectural features. The first aspect of the inventory that we research, and probably the most important one, is the different values given to houses in Nõmme. There are seven categories: architectural monument, very valuable building, valuable building, milieu-valued building, less milieu-valued building, building of little value and new building (the last category has two subdivisions in some versions - valued and less-valued, it also includes some multistorey buildings and public buildings). We use this data throughout our research. The first analysis puts this data into a pie graph that shows how much of which kind of buildings there are in Nõmme. Construction of Nõmme This part refers loosely to the question „when was Nõmme built?“ We used two types on data from the database of Nõmme house inventory – the year of construction and the value given to the building (such as monument, very valuable, valuable building, milieuvalued building etc). We visualized the data in two different graphs. The first one

MAJAD JA MILJÖÖ. MAJAD

was generated by a friend of one of the authors who created a small program for it. And the second one shows the time data grouped into decades and stacks the different values given to building on top of each other so that we can make conclusion about when there was a lot of construction in Nõmme and when not so much. It’s obvious that the construction basically stopped during WW II and was the most intensive in the decades prior and following it.

built in that decade (total 1401). Mostly Männiku and Hiiu got developed. The least amount of new buildings were erected in Nõmme and Rahumäe sub-districts and this could perhaps in our opinion be explained by the fact that these districts had reached their capacity already during the pre-war period.

Forming of Sub-districts We have analysed how and when these sub-districts have formed and has the development influenced homogeneity.

Architecture of Nõmme The database of Nõmme house inventory explaines the different architectural styles as well as types of houses built in Nõmme. As the database is still work in progress, our conclusions are not final but mostly here to give an idea to what extent the database can be used.

As Nõmme founder Nikolai von Glehn’s castle (built in 1880) is situated in Vana-Mustamäe sub-district it was only predictable that around the change of 19th and 20th century first plots were formed and houses were built nearby. The Hiiu and Männiku sub-district were almost entirely unformed till 1920s. Then the two decades before WW II saw a building boom in most of the subdistricts – houses were built in Nõmme, Rahumäe, but mostly in Pääsküla subdistrict. The latter is also the biggest by house-count, almost equal number of houses built before war and after, giving it perhaps the widest range of architectural styles and house-types. At 1950s there was another boom and actually most of Nõmme’s houses were

During last 3-5 decades the construction has been quite uniform in all the subdistricts except in Kivimäe sub-district.

There are four more frequently used architectural styles or types of houses in Nõmme. These are: “Nõmme” house – a 2-story apartment building with asymmetrical façade, entrance usually not placed at central axis. Modern, international style i.e. Scandinavian functionalism – present with elegant villas or in more modest private houses

High cabled roof - so called Velbri - houses (E. Velbri was well-known Estonian architect), built mostly after WW II, influenced by Estonian rural architecture. Three tours To be better acquainted with different scenes that Nõmme has to offer we have devised three tours of exploring. First route in Vana-Mustamäe sub-district gives you an idea of Nõmme’s public green places, play-grounds and walkways as well as sports facilities tracing along the streets of Trepi, Torni, Harku, Leina and Sõlme. Close by is Nõmme’s snow-park and ski-jump, also Hiiu stadium and Glehn’s park. Second one is a scenic tour through streets that give an overview of Estonian traditional architecture, predominantly of the first decades of the last century designed by very well-known Estonian architects. Most of these houses are under heritage protection as architectural monuments. Third tour is meant to introduce contemporary Estonian architecture, built during last two decades, including “white concrete” neo-modern styles.

Traditional houses – mostly standardised projects, often with hipped roof, representing vernacular architecture

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

36


MILJÖÖVÄÄRTUSLIKKUS

MILIEU-VALUE

Nõmme miljööväärtuslike hoonestusalade kaart[3. Nõmme’s master plan’s milieu areas’ map.

MEIE UURIMUSE TEISE OSA VÕTAB KOKKU PEALKIRI MILJÖÖVÄÄRTUSLIKKUS. KUIGI SEE MÕISTE ON IGAPÄEVASELT KASUTATAV, POLE SELGE, MIDA KEEGI SELLE ALL MÕISTAB NING MISPÄRAST. DEFINITSIOONIDE LEIDMINE OLIGI ÜKS UURIMISKÜSIMUSTEST. VÕRDLESIME AMETLIKE SELETUSI, EHK SPETSIALISTIDE ARVAMUST, LINNAKODANIKE OMAGA, MILLE TARBEKS VIISIME LÄBI KÜSITLUSE KOLME ERINEVA SIHTGRUPIGA. SUUNASIME OMA TÄHELEPANU EELKÕIGE SELLELE,

SELLE ALATEEMA TEINE OSA ON KAARDIANALÜÜS, KUS PROOVISIME ISELOOMUSTADA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKKUST LÄBI TEMA SUHTE LINNALIKKUSEGA. VÕRDLESIME MILJÖÖVÄÄRTUSLIKKE ALASID

NÕMME KESKUSTEGA,

LEIDMAKS UUSI VAATENURKI SELLE MÕISTE PÕHJALIKUMAKS AVAMISEKS. VIIMASENA PÖÖRASIME

MILJÖÖ (PR. MILIEU) – KESKKOND; KOGUM VÄLISEID ELUTINGIMUSI, MILLES ASUB ÜHIKONNALIIGE VÕI ELAB MINGI ORGANISM JA MIS TEDA OTSESELT VÕI KAUDSELT MÕJUTAVAD; ÜMBRUSKOND.

VÕÕRSÕNADE LEKSIKON[4]

OMA TÄHELEPANU METSLINLIKKUSE MÕISTELE JA ANALÜÜSIMISELE.

KUIDAS MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE ALASID PIIRITLETAKSE JA ISELOOMUSTATAKSE.

MAJAD JA MILJÖÖ. MILJÖÖVÄÄRTUSLIKKUS

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

37


MILJÖÖVÄÄRTUSLIKKUSE MÄÄRATLEMINE

DEFINING MILIEU-VALUE Üldiselt

Nõmmest

Tallinna üldplaneering[5]: “Miljööväärtuslik piirkond on ala, kus on ajalooliselt välja kujunenud ühtne, kindlatele kriteeriumitele vastav hoonestus, tänavatevõrk ja haljastus, mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist.”

Nõmme linnosa üldplaneeringu tööversioon: “Miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramisel lähtuti väga väärtuslike, väärtuslike, miljööväärtuslike ja mälestiste paiknemise tihedusest (kontsentratsioonist).”

Nõmme linnaosa üldplaneeringu tööversioon[6]: “Miljööväärtuslik hoonestusala on ala, mis koosneb eriti väärtuslikest hoonete kooslusest, millele on iseloomulikud linnaehituslikud tunnused (ajalooliselt välja kujunenud hoonestusstruktuur ja linnaruumi elemendid – tänavaruum, väljakud, läbikäigud, pargid jms, krundistruktuur, s.o. eesaia ulatus, abi- või hoovihoone olemasolu või puudumine, hoonestatuse %, õued, piirded ning arhitektuur-kujunduslikud elemendid, vormikäsitlus, ehitus- ja viimistlusmaterjalid jms) ja hoonestus (väga väärtuslikud, väärtuslikud ja miljööväärtusl kud hooned) peab üldjuhul säilima.” “Miljööväärtusliku hoonestusala mõjuvöönd on ala, kus arendustegevusele on seatud piirangud, mille eesmärgiks on säilitada olemasolevale keskkonnale iseloomulikud tunnused ning ehitustegevus peab tagama külgneva miljööväärtusliku hoonestusala säilimise maksimaalselt autentsel kujul, samuti ala enda iseloomu säilimise.”

Nõmmele on iseloomulik metsalinnasus, millest tulenevalt on määratud kruntide metsaindeks, mida arvutatakse puurinde liituse ja krundi pindala kaudu. “Nõmme on tekkelooliselt aedlinn, kus aga suuremat tähelepanu pöörati metsapuude, eelkõige mändide säilitamisele krundil. Noorde männikusse kerkinud linn omandas metsalinnale omase iseloomu, milleks vajaliku ruumiressursi tagasid piisavalt suured krundid, mille säilitamist nõutakse ka käesoleva planeeringuga.” Tallinna Kultuuriväärtuste Amet[7]: “Nõmme miljööväärtus on hoopis mitmetahulisem kui kesklinna ümbritsevatel puiteeslinnadel. Olles arhitektuurilt küll märksa ebaühtlasem, moodustab Nõmme terviku eelkõige metsalinnana. Selle juures leidub Nõmmel terveid tänavaid ja kvartaleid, mis on säilitanud oma rajamiseaegse terviklikkuse – seda nii arhitektuurselt ilmelt kui ruumijaotuselt tervikuna.”

MAJAD JA MILJÖÖ. MILJÖÖVÄÄRTUSLIKKUS

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

38


7BOB.VTUBNĂŠF

-ĂŠĂŠOFLBBSF

)BSLV

BOU NB V O 1ĂŠS

FF

mälestis

miljÜÜväärtuslik hoonestusala

väga väärtuslik hoone

miljÜÜväästusliku hoonestusala mþjuvÜÜnd

väärtuslik hoone

määretlemata ala

miljÜÜväärtuslik hoone /¿..&,&4,64

U FF 3BVE

miljÜÜliselt vähemväärtuslik hoone väärtusetu hoone uushoone

Harku tänav - miljÜÜväärtuslik hoonestusala

Läänekaare tänav - miljÜÜväärtusliku hoonestusala mþjuvÜÜnd

Vana-Mustamäe tänav - määratlemata hoonestusala

NĂľmme elanikud

Tallinna elanikud

EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid

Kus need majad asuvad?

KĂľik pakkusid NĂľmmet ning ka konkreetsemalt Hiiut vĂľi muud NĂľmme piirkonda

Umbes pooled pakkusid NĂľmmet, osad ei teadnud, pakuti ka LillekĂźla ja PĂľhja-Tallinna

Ăœhe erandina, kes pakkus Pirita-Koset, arvasid kĂľik, et tegemist on NĂľmmega

Milline nendest tänavatest on kþige nþmmelikum/kþige vähem nþmmelikum?

Kþige nþmmelikumaks peeti Läänekaare tänavat, kord pakuti Harkut ja kord VanaMustamäe tänavat, kþige vähem nþmmelikuks peeti Vana-Mustamäe tänavat

Enamus pidasid nþmmelikuks Läänekaare tänavat, kþige vähem nþmmelikuks VanaMustamäe tänavat

Valdavalt peeti Läänekaare tänavat kþige nþmmelikumaks, kþige vähem oli nþmmelik Vana-Mustamäe tänav

Milline on miljÜÜväärtuslik ala? Milline mitte?

Enamike meelest oli miljÜÜväärtuslik Harku tänav, kþik nþmmekad pidasid kþige vähem miljÜÜväärtuslikuks Vana-Mustamäe tänavat

Enamike meelest oli miljÜÜväärtuslik Harku tänav aga ka Läänekaare, mittemiljÜÜväärtuslik Vana-Mustamäe tänav

Valdav enamus pidas Läänekaare tänavat miljÜÜväärtuslikuks, kþige vähem miljÜÜväärtuslikuks peeti Vana-Mustamäe tänavat aga ka Harku tänavat

Milles seisneb Nþmme miljÜÜväärtuslikkus?

KĂľrghaljastus, vanad renoveeritud majad, hĂľre asustus ja liiklus, palju ruumi

Männid, madalad majad, privaatsus, looduse sees, aedlinn, puitehitised

KĂľrghaljastus, traditsiooniline arhitektuur (juugend, funk), pole suuri paneelmaju, hooned eraldi, villalikkus

MAJAD JA MILJĂ–Ă–. MILJĂ–Ă–VĂ„Ă„RTUSLIKKUS

RAINA LILLEPĂ•LD

JOHANNA RANNULA

39


Eesmärk Miljööväärtuslikkus hõlmab enda alla mitmeid mõisted - miljöö, miljööväärtus, miljööväärtuslik ala jne. Küsisime endilt kõigepealt, et mis on miljöö ja milles seisneb selle väärtuslikkus. Pakkusime, et tegu on teadmisega, et mingi piirkond on näiteks arhitektuurselt tähelepanuväärne või hoopiski, et miljöö on pigem tunnetuslik. Kuna juba grupisiseselt mõtestasime üht mõistet erinevalt, siis leidsime, et miljööväärtuslikkuse mõistet tuleks täpsemalt selgitada. Nõmme miljööväärtuslike hoonestusalade kaardil[3] on Nõmme hoonestusalad jaotatud piirkonniti miljööväärtuslikuks, miljööväärtusliku hoonestusala mõjuvööndiks või jäetud üldse määratlemata. Meid huvitas, kuidas seostub eespool käsitletud niiöelda ametlik definitsioon teiste definitsioonidega. Selleks viisime läbi küsitluse (Lisa 2 ja 3), et selgitada, kas erinevalt määratletud alasid ka tajutakse erinevalt näiteks nõmmelaste, Tallinna elanike ja EKA arhitektuuriosakonna üliõpilaste seas. Metoodika See osa uurimistööst koosneb omakorda kahest osast: esimeses uurisime niiöelda ametliku definitsioone erinevatest kirjalikest allikatest. Leidsime üles miljöö sõnaseletuse võõrsõnade leksikonist, seejärel pöördusime ka teiste kirjalike allikate juurde. Töösolev Nõmme üldplaneering[6] ning ka Nõmme ehitusmäärus[8] (2004) andsid miljööväärtusliku ala definitsioonid. Lisaks oli siin-seal ka mainitud, milles siis seisneb Nõmme spetsiifiline miljööväärtuslikkus - tema metsasuses. Kahjuks ei andnud

eelmainitud dokumendid pikemat seletust. Tervikliku ülevaate saime aga Tallinna Kultuurivärtuste Ametist. Sellest koos miljööväärtuslike alade kaardiga tekkis kokkuvõtlik ülevaade, millest lähtusime uurimuse järgmise osa analüüsis võrreldes niiöelda ametlikku definitsiooni teistega. Vis-à-vis vormis läbiviidud küsitluses uurisime kolme erinevat sihtgruppi: Nõmme elanikke, Tallinna teiste linnaosade elanikke ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna tudengeid. Küsitluse käigus näitasime erinevalt määratletud piirkondades tehtud valikut majade fotodelt. Miljööväärtuslikust alast oli valimis Harku tänav, miljööväärtusliku hoonestusala mõjuvööndist Läänekaare tänav ja määratlemata alast Vana-Mustamäe tänav. Tulemused Küsimusele, kus need majad asuvad, pakkusid Nõmme elanikud kõik Nõmmet ning ka konkreetsemalt Hiiut või muud Nõmme piirkonda, Tallinna teiste linnaosade elanikest umbes pooled pakkusid Nõmmet, osad ei osanud midagi pakkuda, lisaks pakuti ka Lilleküla ja PõhjaTallinna. EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid pakkusid vaid ühe erandiga (Pirita-Kose), et tegmist on Nõmmega. Kõige nõmmelikumaks pidasid nõmmelased ise valimist Läänekaare tänavat, kord pakuti Harkut ja kord Vana-Mustamäe tänavat, kõige vähem nõmmelikuks peeti siiski kokkuvõtteks Vana-Mustamäe tänavat. Tallinna teiste linnaosade elanikud pidasid nõmmelikuks

MAJAD JA MILJÖÖ. MILJÖÖVÄÄRTUSLIKKUS

samuti Läänekaare tänavat ja kõige vähem nõmmelikuks Vana-Mustamäe tänavat. Tudengite arvamused kattusid eelnevatega, lisaks peeti nõmmelikuks ka Harku tänavat. Miljööväärtuslikuks pidasid enamik nõmmekatest Harku tänavat, mõned ka Läänekaare tänavat ning kõik nõmmekad pidasid kõige vähem miljööväärtuslikuks Vana-Mustamäe tänavat. Tallinna teiste linnaosade elanike arvamus ühtis nõmmekate arvamusega. Tudengite nägemus siinkohal erines, sest valdav enamus pidas miljööväärtuslikuks Läänekaare tänavat, kõige vähem miljööväärtuslikuks peeti Vana-Mustamäe tänavat aga ka Harku tänavat.

arvamus miljööväärtuslikkuse kohta Nõmme miljööväärtuslike hoonestusalade kaardil tooduga. Linnaosa aitas ära tunda konkreetsete majade äratundmine, seda ka arhitektuuritudengite hulgas. Lisaks väärtustavad nõmmekad ise rohkem üldist (vaba)ruumi oma linnaosas, samas kui teistel sihtgruppidel seostus Nõmme rohkem hoonete ja nendega seonduvaga.

Nõmme miljööväärtuslikkus avaldub nõmmelaste seas eelkõige järgnevates märksõnades: kõrghaljastus, vanad renoveeritud majad, hõre asustus ja -liiklus, palju ruumi, puitaiad, omaaegsed villad, vabaajaveetmisvõimalus otse aia tagant, peenramaade puudumine. Tallinna teiste linnaosade elanike seas seostus Nõmme eelkõige mändidega, madalate majadega, privaatsusega. Lisaks mainiti, et Nõmme pole üle pingutatud, on kodune, looduse sees, aedlinn, puitehitistega, palju rohelust, pole kõrgehitisi. Arhitektuuriteaduskonna tudengid mainisid erinevaid 20ndate, 30ndate aastate arhitektuurseid stiile (funki, juugendit), samuti mände, kõrghaljastust, seda, et hooned on eraldi, villalikkust (elitaarsust), looduslikku keskkonda ja – atmosfääri. Järeldused Nõmmekad ise tunnevad oma linnaosa kõige paremini, samuti ühtis nende

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

40


MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD JA KESKUSED

MILIEU AREAS AND CENTRES

Nõmme miljööväärtuslike alad ning (potensiaalsed) asumikeskused (Nõmme miljööväärtuslike hoonestusalade kaart ). Nõmme’s milieu areas and its (potential) district centres (from the pendent Nõmme’s master plan’s milieu areas’ map).

+­37&,&4,64 /¿..&,&4,64

Just neid Nõmme (võimalikke) keskusi võiks pidada Nõmme linnalikeimaks paikadeks oma funktsionaalse mitmekesisusega. Võib järeldada, et urbaansus pole Nõmme miljööväärtuslikkuse poolest hinnatud.

)**6,&4,64

,*7*.­&,&4,64

1­­4,Ã-",&4,64 Eesmärk ja metoodika Uurimaks miljööväärtuslikke alasid veidi sügavamalt, otsisime väljendust nende suhtele linnakeskustega. Kõrvutasime töösoleva Nõmme üldplaneeringu[6] kahte kaarti – Nõmme maakasutus[9] ning Nõmme miljööväärtuslikud

Keskuslikele segahoonestusega aladele pole omistatud ei miljööväärtuslikkust ega selle mõjuvööndi nimetust. Arvestades sellega, et Nõmme miljööväärtuslikkus on väga lähedalt seotud metslinlikkuse mõistega ning, et selles peitub ka ’nõmmelikkus’, tuleb välja, et Nõmme (võimalikud) keskused ei ole nö ’nõmmelikud’.

hoonestusalad[3]. Kandsime maakasutuse kaardil näidatud Nõmme keskused ning segahoonestusega alad, mida samas peetakse ka potensiaalseteks piirkondlikeks keskusteks, miljööväärtuslikkuse kaardile. Sellest tekkis visuaalne analüüs, millest tulenevad

MAJAD JA MILJÖÖ. MILJÖÖVÄÄRTUSLIKKUS

mitmed huvitavad järeldused. Järeldused (Võimalikud) keskusalad Nõmmel on peaaegu täielikult niiöelda määratlemata aladel.

Mitmed kaardile kantud nn keskused ei anna veel tegelikult seda mõõtu välja, kuid neile on omistatud just selline potentsiaal. Teisisõnu tähendab see võimalikku arendustegevust, mida linn sinna ette näeb ja soosib. Seda illustreerib Hiiu keskuse ala, mis on hetkel veel välja arendamata. Kui aga tulla tagasi selle juurde, et mainitud alad on peaaegu täielikult miljööliselt mitteolulised, siis võib järeldada, et linnavalitsus soosib arendustegevust just sellistel aladel. Loomulikult on see järeldus üsna loogiline, kuid sellegipoolest on huvitav, kuidas need kaks kaarti toovad esile hoopis kolmandaid teemasid.

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

41


METSLINLIKKUS

FOREST CITY

looduslähedane metsamaastiku miljöö.” “Meie vanima metsalinnana käsitletavat Nõmme linnaosa võib tekkeloo alusel määratleda aedlinnana. 1920-datel aastatel kavandatud piirkondade krundikasutus on olnud algselt aedlinnale omane, kuid tavalisest suuremat tähelepanu pöörati puude säilitamisele kruntidel. Tasapisi on valdavalt noorde männikusse kerkinud linn omandanud metsalinnale omase iseloomu, milleks vajaliku ruumiressursi tagasid piisavalt suured krundid. Nõmme metsalinn valdavas osas on planeeringuga määratud miljööväärtuslik ala ning sellele on koostatud ehitusmäärus[8]. Näiteks on Nõmme linnaosa ehitusmääruses (2004) metsase iseloomu tagamiseks vajalikku metsapuude määra selgitatud krundi metsaindeksi kaudu. Krundi metsaindeks on krundil paikneva ehitusõiguseta metsaala suhe krundipinda ehk krundi kaetus metsaga.”

Nõmme ortofoto[10] Aerial photo of Nõmme

Tallinna rohealade teemaplaneering[11]: “Metslinn - metsase iseloomuga alade hoonestamisel tekkinud asumid, kus looduslikule metsakasvukohale omaseid puid on suudetud hoonestamisel säilitada sellisel määral, et asum mõjub õhust

metsana ja kus tänavatel liikudes valdab metsane iseloom. Haljastusega alade osakaal asumis ja krundil peab olema vähemalt 50%. Kortermajadega hoonestamisel uutes asumites kruntidele mitte kavandada piirdeid vaid võimaldada

MAJAD JA MILJÖÖ. MILJÖÖVÄÄRTUSLIKKUS

neis vaba liikumist.”

“Nõmme metsalinnale on iseloomulik valdavalt männipuistuga kaetud lahtine hoonestusviis kuni 7 elamuga hektaril ja keskmise tihedusega 30 inimest/ha, väikeelamute ala 40 inimest/ha. Krundi männimetsaga kaetusega vähemalt 25%.”

Nõmme linnosa üldplaneeringu tööversioon[6]: “Metsalinn on valdavas osas parkmetsas paiknev linn või linna osa, kus säilitatakse

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

42


HALJASTUSE SUHE MAJADEGA

RATIOS OF GREENERY AND HOUSES KATEGOORIA

KRUNDID/MAJAD

KÕRGHALJASTUS

MADALHALJASTUS

HALJASTUS (KOKKU)

KRUNTIDE PINDALAD

ELAMUTE MAHT

A

B

C

D

E

F

G

H

I

J

K

L

uushoone

5

26

7

33

5717

4672

1143,4

934,4

1,2

5,2

6,6

219,9

816,7

173,2

3,7

141,6

179,7

21,2

miljööliselt vähemväärtuslik

14

37

37

74

10671

5166

762,2

369,0

2,1

2,6

5,3

288,4

288,4

144,2

1

69,8

139,6

17,9

miljööväärtuslik

15

45

40

85

13333

8341

888,9

556,1

1,6

3

5,7

296,3

333,3

156,9

1,13

98,1

185,4

28,2

väärtuslik

12

91

16

107

13207

8926

1100,6

743,8

1,5

7,6

8,9

145,1

825,4

123,4

5,7

83,4

98,1

61,5

väga väärtuslik

2

16

5

21

2129

1320

1064,5

660,0

1,6

8

10,5

133,1

425,8

101,3

3,2

62,9

82,5

9,9

Vana-Mustamäe

16

47

35

82

11480

6557

717,5

409,8

1,7

2,9

5,1

244,3

328

140

1,3

80, 0

139,5

26,8

Läänekaare

16

115

46

161

17163

9840

1072,7

615

1,7

7,2

10,1

149,2

373,1

106,6

2,5

61,1

85,6

65,9

Harku

16

53

24

67

16414

12028

1025,9

751,8

1,3

3,3

4,2

309,7

683,9

245,0

2,2

179,5

226,9

38,8

A – väljendab kruntide keskmist pindala. Võiks eeldada, et väärtuslikematel majadel on suurem krunt ning miljööväärtuslikul alal olevad krundid on samuti suuremad, kuna algselt olid Nõmmel välja jagatud maatükid pigem suured ja alles aja jooksul on neid tükeldatud. Viimane aga soodustab hoonestuse tihenemist ja võib panna nõmme kui metslinna ohtu. B – väljendab elamute keskmist mahtu. Seda suhtarvu võib kasutada näiteks selleks, et analüüsida mõttetera “Nõmmel on majad puude vahel, mitte puud majade vahel”[12], kui seda arvu kõrvutada haljastuse näitajaga [J], sest siin on väljendatud ka nn kõrguse dimensioon. C - väljendab krundi pindala ja elamute mahu suhet. See võib olla potentsiaalne alternatiiv ehitise aluse maa ja krundipindala suhte protsendile (krundi täisehitatus). Kui võrrelda miljööala mõjuvööndi ning määratlemata ala kruntide liidetud pindalasid ja elamute mahtu, pole see koheselt ilmne, et tegelikult on tegemist võrdselt “täisehitatud” kruntidega, kuna tulbas C olevad arvud on mõlemad ümardatult 1.7. Miljööalas on aga see suhtarv 1.3, mis viitab sellele, et meie valimis on seal täisehitatus suurem kui teisel

kahel alal. D – väljendeb keskmist kõrghaljastuse hulka (ehk kõrgete puude arvu) ühel krundil. Võiks eeldada, et mida väärtuslikum (ehk nõmmelikum) maja, seda rohkem metsa on ka sellel krundil. E – väljendab keskmist puude (ehk haljastuse) hulka ühel krundil. F – väljendab krundi pindala ja kõrghaljastuse suhet (ehk ruutmeetreid ühe kõrge puu kohta). See suhtarv väljendab kõrghaljastuse tihedust. Ehk mida väiksem arv, sest tihedam on kõrghaljastus. Majade väärtuslikkuse raames tundub, et meie andmed kinnitavad, mida väärtuslikum maja, seda tihedam on kõrghaljastus selle juurde kuuluval krundil. Erinevate alade kohta see oletus ei kehti. G – väljendab krundi pindala ja madalhaljastuse suhet (ehk ruutmeetreid ühe madala puu kohta). Vt F kommentaari. H – väljendab krundi pindala ja kogu haljastuse suhet (ehk ruutmeetreid ühe puu kohta). Vt F kommentaari.

MAJAD JA MILJÖÖ. MILJÖÖVÄÄRTUSLIKKUS

I – väljendab kõrghaljastuse ja madalhaljastuse omavahelist suhet. Suhtarv võiks olla kasutusel metslinlikkuse (ning ka seepärast Nõmme miljööväärtuslikkuse) iseloomustamiseks. Teoreetiliseks võiks selline suhtarv olla mingi (ehitus)määruse osa (nagu makõni teine siin välja toodud indeks) dikteerimaks kui suur peab olema ühel krundil kõrghaljastuse osakaal, või selle miinimum. Meie andmete järgi on kõige väiksem kõrghaljastuse osakaal miljööliselt vähemväärtuslike majade juures, kõige suurem aga väärtuslike majade juures. J – väljendab elamute mahu ja haljastuse suhet (ehk kuupmeetreid ühe puu kohta). Kui iseloomustada Nõmmet kui paika, kus majad asuvad puude vahel, mitte puud majade vahel, siis see suhtarv on just selle iseloomustamiseks sobiv. Mida väiksem see arv on, seda suurem on haljastuse koefitsent maja suuruse kohta. Nõmmel võiks ju olla nii, et mida suurem maja, seda rohkem puid maja ümber, et kehtiks eelmainitud Nõmmet iseloomustav mõttetera. Niisiis võiks öelda, et mida madalam on see suhtarv, seda metsasem ja nõmmelikum on antud krunt. K – väljendab elamute mahu ja kõrghaljastuse suhet (ehk kuupmeetreid

ühe kõrge puu kohta). Vt J kommentaari. Kuna Nõmmel mängib olulisemat rolli just kõrghaljastus, siis võib-olla just see suhtarv on parim väljendusviis määramaks kõrgahaljastuse osakaalu elamu suuruse kohta. L – väljendab kõrghaljastuse, krundi pindala ja elamute mahu suhet. See suhtarv on mingil määral võrreldav K’ga, kuid lisab juurde kruntide pindala. Kui vaadelda tabelit, siis on selge, et K ning L annavad täiesti erinevaid tulemusi. Kuid milline on parem suhtarv näitamaks puude ja maja suhet ühel krundil? Selgitust annab miljööväärtuslike ja väga väärtuslike hoonete suhtarvude võrdlus. Kui miljööväärtuslike ja väga väärtuslike majade valimis on C peaaegu võrdne, ehk nende täisehitatus on sarnane, siis lisades suhtarvule kõrghaljastuse koondarvu, muutub nende suhe kardinaalselt. Miljööväärtuslike majade L on 28 ning väga väärtuslike majade L on peaaegu 10. St, et krundi täisehitatuse kohta on miljööväärtuslike majade juures kõrghaljastuse koefitsent peaaegu 3 korda suurem. See ütleb meile seda, et selles valimis on miljööväärtuslike majade juures olev haljastus nö paremas olukorras kui väga väärtuslike majade juures.

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

43


Eesmärk Nõmme ehitusmääruses[8] on kindlaks määratud elamukrundi metsaindeksi suurus, mis on 25%, milles kasutatakse metsasuse määramiseks nö puurinde liitust, ehk pinnalist ühikut. Kuid selline määratlemine tundub üsnagi ebamäärane. Seepärast tahtsime leida võimalusi kuidas iseloomustada elamukrundi metsasust teisiti, st konkreetselt puude arvu põhjal. Metoodika Teades, et miljööväärtuslikkus Nõmmel tähendab iseendast metslinlikkust, tahtsime leida spetsiifilisi võimalusi selle mõiste uurimiseks. Kahjuks ei leidnud me peale lühidate kirjelduste muud informatsiooni, nagu andmeid Nõmme puude ja roheluse kohta, dendroprojekti vms, mille kallal töötada. Selliste andmetega oleks meil olnud võimalik koostada kogu Nõmmet hõlmavat analüüsi. Resursside puuduse tõttu ei olnud võimalik ka meil endil sellist andmebaasi koostada. Otsustasime luua uurimismeetodi näidise põhjal, mida hiljem saaks kasutada kas siis kogu Nõmme või mõne osa analüüsimisel põhjalikumalt. Meil oli võimalik seega väga väikese ala uurimine, mis kohe kindlasti ei anna adekvaatseid tulemusi ega ülevaadet, kuid sellegipoolest loob näite, kuidas oleks sellist analüüsi võimalik läbi viia. Võtsime aluseks meil juba eelnevalt kasutuses olnud kolm piirkonda Vana-Mustamäe, Harku ja Läänekaare tänavatelt, mis esindavad kolme erineva miljööväärtuslikkusega ala. Lõime Mircosoft Exceli faili, kuhu hakkasime järjest lisama järgmisi andmeid. Esiteks

lugesime üle 3x16 krundil oleva haljastuse, nii madal-haljastuse (enamasti viljapuud) kui ka kõrghaljastuse (rohkem kui krundil oleva elamu katuseharja kõrgus). Need said ka omavahel liidetud, mis andis andmehulga “haljastus kokku”. Tähelepanu võib pöörata just kõrghaljastusele, sest vaid see on spetsiifiliselt iseloomulik Nõmmele. Teiseks otsisime välja krundi pindalad Maa-ameti Geoportaalist[10] ja hoonete kubatuuri Ehitisregistrist[13]. Lõpuks lisasime Nõmme majade inventuuri[1] käigus majadele antud väärtuslikkuse. Sellest informatsioonist tekkis andmebaas, mille põhjal oli võimalik mitmete koondja suhtarvude leidmine. Kõigepealt leidsime suhtarve erinevate väärtustega majade põhjal. Meie valimis olid esindatud 5 erinevat väärtust. Lugesime kokku mitu maja nendesse kategooriatesse kuulub, kui palju haljastust iga kategooria alla jääb ja kui palju ruutmeetreid krundipindala ning kuupmeetreid hoonemahtu iga väärtusastme kategooriasse jääb. Nüüd leidsime leitud arvude omavahelised suhtarvud, mida saab täpsemalt vaadata Lisa 4 . Samasugused koondarvud ja suhtarvud leidsime ka eelpoolmainitud kolme ala kohta. Ehk kokkuvõttes on meil kaks suhtarvude gruppi – üks majade väärtuslikkusest lähtuvalt ja teine alade miljööväärtuslikkusest lähtuvalt. Samas peab mainima, et suhtarvud, mis me nende andmete põhjal leidsime, ei ole kindasti kõik, mida on võimalik luua. Tulemused ja järeldused Meie andmekogumi põhjal on “ohtlik” järeldusi teha, kuna tegemist on väga väikse osaga Nõmme majadest

MAJAD JA MILJÖÖ. MILJÖÖVÄÄRTUSLIKKUS

(eriti erinevate väärtusega majade kategooriates, kus näiteks väga väärtuslikke maju on vaid 2). Võiks eeldada, et suurema väärtusega majade juures on rohkem haljastust ja ka miljööväärtuslikul alal (Harku tn) on suurem haljastuse osakaal kui selle mõjuvööndis (Läänekaare tn) või üldse määratlemata alal (VanaMustamäe tn). Paljud tulemused aga ei ühti meie algse arvamusega, nagu näiteks see, et miljööväärtuslikul ala mõjuvööndis on haljastust (ehk meie mõistes puude hulk) kordi rohkem [161] kui miljööväärtuslikul alal [67]. (Sellegipoolest on majade väärtuslikkuse jaotuvus suhteliselt sarnane Nõmme üldise jaotuvusega (vt Nõmme hoonete väärtuslikkuse jaotuvuse diagrammi 2008. aastal koostatud inventuuri järgi), mis annab lootust, et mõni suhtarv on lähedane tegelikkusele. Kuid see on arvatavasti juhuslik kokkusattumus. Lisaks sellele tundub, et ka meie kolmel alal on majade väärtused jaotunud “õigesti”, st et majade väärtuslikkus tõuseb koos ala miljööväärtusega (vt Lisa 4 diagramme). Samas on selge, et ei ole ka mõtet teha meie tulemustest väga põhjalikku ülevaadet, ega sügavaid järeldusi andmebaasi väiksuse tõttu. Pigem kasutasime seda analüüsi leidmaks uusi võimalusi haljastuse ja miljööväärtuse/arhitektuurilise väärtuse suhte kirjeldamiseks. Paljud leitud arvud on kindlasti kasutud, need on vaid katsetused, kuid neist mõned on ehk tõesti võimelised olema adekvaatsed indikaatorid haljastuse olukorra kohta.

haljastust ja hoonestust, kuid ei pruugi alati anda kõige objektiivsemat ülevaadet. Näiteks kolme tänava võrdluses on kokku liidetud haljastuse hulk. Kui aga teha järeldusi ainult selle arvu põhjal, siis võib tekkida valearvestusi. Öeldes, et kui 16 krundil on 161 puud (Läänekaare tn), ja see on suurem hulk kui 82 puud (Vana-Mustamäe tn), siis tegelikult jääb arvestamata üks oluline faktor – kruntide alla mahtuv ala suurus on neil kahel juhul erinev [11480 ja 17163]. Vana-Mustamäe tänaval on füüsiliselt vähem ruumi puude jaoks kui Läänekaare tänava kogumis. Me ei väida, et leitud koondarvud on täielikult eksitavad, kuid nende põhjal järelduste tegemine võib olla problemaatiline. Just selliste probleemide vältimiseks on vaja suhtarve, mitte absoluutseid arve. Eelmisel lehel olev analüüs näitab, et selliste andmete põhjal on võimalik leida väga huvitavaid ja väljendusrikkaid näitajaid metslinlikkuse iseloomustamiseks. Kuid samas peab meeles pidama, et tegemist ei ole lõpliku uurimisega, ning seda teemat võiks ja peaks kindlast edasi arendama tema praegusest hetkeseisust, et saada veelgi objektiivsemaid ja läbimõeldumaid resultaate. Samas võime ka väita, et algust on tehtud uurimisega, millest võiks potentsiaalselt võrsuda kasulikke info menetlemise tööriistu, kui sellele pühenduks oma ala eksperdid ja statistikud.

Analüüsi esimeses osas välja toodud andmetest tulenevad koondarvud, mis küll võivad olla kasulikud kirjeldamaks

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

44


INGLISEKEELNE KOKKUVÕTE

ENGLISH SUMMARY

The second chapter analyses different aspects of milieu-value. It is a term that many use and know but defining it is not as easy as one might think at first. Thus, our aim was to investigate the definitions of milieu value. Further we compared milieu-valued areas to so-called centers, the most urban settings of the area. And lastly, we looked into the term of forest city as this is the essence of Nõmme’s milieu-value. Defining Milieu-value In order to understand how different groups see the milieu-value, we decided to carry out two different analyses. One was to take the official definitions and analyze what is the discourse on milieu-value. The other approach was to carry out visà-vis interviews with 3 target groups: architecture students of Estonia Art Academy, as well as interviewing randomly Tallinn’s and Nõmme’s inhabitants. With the interview we also showed photos taken on three different streets that are officially defined as milieu-value area (Harku street), milieu-value influence area (Läänekaare street) and non-defined area (VanaMustamäe street). The results are following: Nõmme’s inhabitants all recognised Nõmme very well from photos. They were also mentioning Nõmme´’s sub-districts unlike other groups. Students knew Nõmme too, but mostly recognised individual buildings. People from other districts of Tallinn’s mentioned other areas besides Nõmme as well (about 50%). Target groups thought that most Nõmmelike was Läänekaare street (the milieu-value influenced area) and least Nõmme-like was

Vana-Mustamäe street (officially undefined). Nõmme inhabitants thought that Harku street was most milieu-value and least milieuvalued was Vana-Mustamäe street, Tallinn’s inhabitants gave same results. Students responses were different in that matter, as most of them thought that Läänekaare street was most milieu-valued, also Harku street was several times said to be least milieu-valued. People living in Nõmme thought that milieuvalue represents itself in Nõmme’s mature trees, old renovated houses, sparse housing and traffic and recreational activities. People not living in Nõmme mentioned pine-trees, no high-rise buildings and privacy. For them Nõmme is homely, within nature, garden-city. Students pointed out architectural styles of 1920-s and 1930-s as well as pine-trees, single houses, natural environment and dashing villas. As conclusion we can say that naturally people living in Nõmme know their area very well, also their opinion was the closest to milieu-valued areas that are defined at general plan. Individual houses were recognized on photos by students as well as by people living in Nõmme. The latter value more the general (public) space in their district as two other target-groups define Nõmme more by houses and related subjects. Forest City It appeared from the previous research of ours that a key concept when talking about Nõmme’s milieu-value is forest city. We started our research similarly as with the concept of milieu-value – by looking into official records and account that (try to) define this notion. The general opinion seems

MAJAD JA MILJÖÖ. MILJÖÖVÄÄRTUSLIKKUS

to be that a forest city is an urban area that was built on a forest area and where the forest atmosphere and milieu have been preserved, to an extent of course. Some sources say that Nõmme, as a forest city, should have at least 50% of forest land, others say that it should be around 25%. In addition, what helped Nõmme to maintain the forestlike appearance is the relatively large size of plots which meant that the development of housing was limited in density. Ratios of Greenery and Houses While there is a coefficient that is used in the building regulation of Nõmme to manage the ratio of ’forest’ in the district, we wanted to look for further measures to describe the greenery in Nõmme that took into account the exact number of trees. For that we took a sample of three sets of plots (which we had used in the photo analysis) and counted the trees on altogether 48 plots, tall and low trees separately. In addition, we looked up data about the plot size, building cubature, and the value of the building according to the 2008 inventory. It is obvious that this sample is very small and cannot describe the overall greenery of Nõmme, but it can set an example how it can be done if there was data about a bigger area. We created two kinds of categories – differently valued buildings and three differently valued areas (milieu-valued area, milieu-value influence area, undefined area). Our first step was to find the total sums for each dataset we had, the second step was to generate different kinds of ratios between the numeric data of our database. As said before, our dataset could not give any objective outcomes

or results that would correspond to our expectations (for example, that there is more greenery around more valuable building and in more valued areas). We found a wide range of ratios (12), some more useful than others. But it is safe to say that this could be a start for a very useful measurement tools and methodology to describe greenery in forest cities like Nõmme, if it was studied more in depth. Nevertheless, the ratios that we would highlight are the following: C is the ratio between plot size and building cubature and can describe how much of the place is built up while taking into account the vertical measure (the latter is important when we are talking about the forest like greenery in Nõmme, i.e. tall pine trees). E is a ratio between the total amount of trees and divided by the number of plots. A slightly more objective ratio for that is H, which measured the number of trees against plot size, the outcome is the number of square meters there are per tree in the area or when talking about a specific value houses. I is the ratio between tall trees and low trees, which can be used for describing the proportion between these two (again, as Nõmme is a forest city, there should be a higher proportion of tall trees or some kind of a regulation of a minimum). L is a ration between tall greenery, plot size and building cubature. The larger the outcome the more greenery there is to the relative amount of built structure on the plot. In conclusion, the analysis showed that such method can potentially be effective in characterizing the relationship of greenery and housing in Nõmme.

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

45


TEOSTAMATA MÕTTED

UNREALISED IDEAS Antud uurimistöö käigus tekkis mitmeid erinevaid mõtteid või uurimissuundi, mis mingil põhjusel jäid teostamata. 1. Miljöö kui mõiste etümoloogiline ja erinevate huvitunute arvamuste analüüs. Selleks, et selgitada välja Nõmme miljööväärtuslikkus, arvasime, et võiks eelnevalt uurida, milles miljöö ja/ või miljööväärtuslikkus üldse seisneb. Plaanisime sellekohast küsitlust ja analüüsi aga ei viinud läbi kuna leidsime, et Nõmme miljööväärtuslikkus on tõenäoliselt midagi ainuomast Nõmmele ja mõiste üldine analüüs ei aitaks kaasa Nõmme miljööväärtuslikkuse paremale lahtiselgitamisele. 2. Erinevated asumites asuvate majade väärtuslikkuse jagunemine. Nõmme inventuuri andmebaasist lähtuvalt oli võimalik analüüsida ka seda, kas mõne asumi majad on teise omast väärtuslikumad. Seda me ka tegime, koostades igale asumile ‘piruka’, mis näitas kui palju on selles asumis ühe või teise väärtuslikkusega maju. Sellest oleks võinud järeldada, et näiteks VanaMustamäe asumisse on koondunud kõige väärtuslikum majade kooslus. Kuid see polnud võimalik, kuna kõik ‘pirukad’ nägid välja laiastlaastus samasugused. Sellest võib aga loomulikult teha järelduse, et majade väärtuslikkus on jaotunud kogu Nõmme peale ühtlaselt. 3. Uue perspektiivi loomine -

MAJAD JA MILJÖÖ

lasteaia laste arvamus Nõmme miljööväärtuslikkusest. Kuna soovisime, et lisaks meie arvamusele, oleks meil mõne teise (vägagi erineva) sihtgrupi nägemus, siis plaanisime lasteaialastega läbi viia eksursiooni, arutelu, joonistused. Idee jäi teostamata kuna oleks olnud liiga ajamahukas ja logistiliselt keeruline. 4. Erinevate hoonestiilide kaardistus fotodega, nt nõmme maja, Art Deco, heimat jne koos stiili lühida kirjeldusega. Ei pidanud sellist kaardistust tegema, kuna Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti tellimusel tehtud Nõmme majade inventuuri andmebaas (2008) sisaldab analoogset informatsiooni. 5. Metslinlikkuse uurimine. Soovisime leida vastuseid küsimustele, mis on metslinlikkuse näitajad, kuidas on Nõmme kui metslinn aja jooksul muutunud, ning kas ta on ikka veel metslinn? Meetodina mõtlesime kasutada puude ja hoonete suhte arvutamist ja võrdlemist nt leibkondade suurusega. Ei viinud läbi kuna ei leidnud ühilduvaid andmebaase, seega osutunuks analüüsi tegemine liiga ajamahukaks. Osaliselt teostasime kolme tänava - VanaMustamäe, Lääne-Kaare ja Harku valimi raames (kokku 48 krundi kohta). 6. Kasutada inimeste tervisejooksude digiteavet (jooksuradade marsuutide märgistused kaardil), et määratleda,

kus asuvad Nõmmel jooksmise (jalutamise) teekonnad. Loobusime ideest, kuna osalejaid laekus vähe ning lisaks leidsime, et saadav informastioon poleks haakunud majade ja miljöö teemaga. 7. Ettepanekuna plaanisime esitada väärtuslike alade ja hoonete märgistamise (sildid vms), selleks, et välja tuua Nõmme väärtuslikke hooneid. Loobusime, kuna tegemist on ajas muutuvate mõistetega ja liigse sekkumisega eraomandisse. Asendasime ettepanekuga Nõmme kolme erineva atmosfääriga ringkäikude kohta. 8. Nõmme majade inventuuri andmebaas annaks veel mitmeid võimalusi erinevate analüüside teostamiseks aga kuna tegemist on hetkel veel lõpetamata tööversiooniga, siis piirdusime antud uurimistöös väljatoodud näitajate analüüsiga.

During the process of analysis we came up with ideas that for various reasons were not realised. 1. We wanted to study the notion of milieu for better background understanding through analysis of the concept and questionnaire within expert-groups. Did not pursue the idea as we thought Nõmme’s milieu is quite unique and the results would

not be adding to overall project. 2. We wanted to see iftehre was any correltaion between some sib-district and more valuable houses, but it appeared that the different values are divided quite euallly between the sub-districts. 3. We wanted to research the opinion of very different target group – kindergarten children but found that organising trip or focus-group (drawings) would have been logistically quite difficult and time consuming. 4. We wanted to map different styles of houses but found out that there already was similar study commissioned by Tallinn Culture and Heritage Department that we could use. 5. We wanted to study the concept of forest city by comparing the data of trees with size of households but did not find compatible databases. Partly realised within VanaMustamäe sub-district (48 plots) 6. We planned to use runner’s digital maps to define the routes but did not eventually find it relevant to research topic. 7. As a proposal we wanted somehow to mark the milieu-value areas or buildings but did not follow through as too invasive. 8. The database of Nõmme inventory we used in our research allows for even more revision but as the data is not yet conclusive

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

46


KOKKUVÕTE

CONCLUSION

Nõmme on Tallinnas aga ehk ka suuremas plaanis väga omanäoline linnaosa. Seda iseloomustavad hästi tema väljapaistev majade kooslus ning miljööväärtuslik keskkond. Analüüsimaks Nõmmet kui elamurajooni võtsime just need mõisted oma uurimise alustaladeks. Kummagi analüüsimiseks kasutasime terve rida erinevaid meetodeid. Käesolev uurimistöö kirjeldas meie analüüsikäiku sammhaaval, peatudes igal alateemal ning kirjeldades selle spetsiifilisi eesmärke, metoodikat ning järeldusi, milleni jõudsime.

Nõmme miljöö lahutamatu osa. Kuna me ei leidnud puude kohta vajalikke andmeid, tekitasime ise väikese näitliku andmebaasi, mille põhjalt genereerisime uusi võimalusi metslinlikkuse mõõtmiseks ja iseloomustamiseks. Kui eespool kirjeldatu on materjal, millega jõudsime niiöelda lõpuni, siis tööprotsessi käigus tekkis palju muid ideid ja mõtteid meie teema uurimiseks, mis jäid ühel või teisel põhjusel teostamata. Kuna seegi on informatiivne ning mõni asi võiks olla teostatav tulevaste huvitatute poolt, siis pühendasime ühe lehe ka sellele teemale.

Töö esimene osa lahkas Nõmme majade statistilisi näitajaid, mille jaoks kasutasime enamjaolt 2008. aasta Nõmme 6000 maja inventuuri andmeid. Fookuses olid Nõmme linnaosa tekkimine läbi aastakümnete, Nõmme asumite tekkimine, ning Nõmme arhitektuuri eripärad. Lisaks koostasime väikese ettepaneku ringkäikudest, mis iseloomustaksid Nõmme elukeskkonda kolmel erineval viisil. Töö teine osa keskendus miljööväärtuslikkuse mõistele. Kuna selgus, et see mõiste vajas sügavamat selgitust, algas meie analüüs just sealt. Kasutasime miljööväärtuslikkuse ja miljööväärtuslike alade defineerimiseks kirjalikke allikaid ning fotodel põhinevat küsitlust linnakodanike seas. Peale selle võrdlesime miljööväärtuslikke alasid Nõmme (potentsiaalsete) keskustega, millest ilmnesid mitmed huvitavad tähelepanekud. Viimasena võtsime käsile metslinlikkuse mõiste, mis on

Tehtud uuringute kokkuvõtteks järeldame, et Nõmme majad ja Nõmme miljöö on omavahel äärmiselt tihedalt seotud. Nende sümbioosist kasvab välja mõtteline arusaam nõmmelikkusest ja Nõmmest kui Tallinna linnajaost. Nõmmelikkust karakteriseerib siinkohal väga omanäoline miljöö, mida iseloomustavad (1) esiteks Nõmme majade kooslus, mille moodustavad 1920ndatel, 30ndatel ja 50ndtel ehitatud eramajad, ning (2) teiseks metslinlikkus, mis tuleneb ajalooliselt väljakujunenud kruntide suhteliselt suurest pindalast ning nendel asuvast tihedast kõrghaljastusest. Nõmmet kui linnajagu ei iseloomusta mitte klassikaline (suur)linnalik urbaansus vaid Nõmme oma urbaansus/ linnalikkus. Nõmme urbaanusus väljendub metsasuses, eramajade ja väikeste kortermajade koosluses, männimetsatukkade ja linnaosa katvas üldises roheluses.

MAJAD JA MILJÖÖ

Nõmme is very unique district of Tallinn. It is well presented by its outstanding ensemble of houses and milieu-valued environment. In order to analyse Nõmme as housing district we focused on these two subjects. For both topics we used several methods. Present study is covering our analysis step-by-step through sub-topics using objectives, methodology and conclusion as working tools. The first part of the study examines the statistics based on the database of Nõmme house inventory of 2008. We focused on how Nõmme was formed through decades of last century, how Nõmme’s sub-districts were developed as well as looking into Nõmme’s architectural styles. As a suggestion we proposed three separate tours in order to show Nõmme’s different qualities.

the topic. As a conclusion we can say that Nõmme’s houses and Nõmme’s milieu are deeply interlinked. Their symbiosis creates the understanding of notion of Nõmme as Tallinn’s district. Nõmme is characterised by its very unique milieu, made up firstly by houses in Nõmme (mostly built at 1920-s, 1930-s, 1950-s) and secondly by forest city with historically large plots and mature trees. Nõmme as a district is therefore represented not by classical urbanity of large cities but by Nõmme’s own urbanity combined by forest, private housing and small apartment buildings, pine-trees and overall greenery.

Second part of the researchfocused to the definition of milieu-value. As it became apparent that the description needed better explanation, we used written sources as well as vis-à-vis interviews amongst Tallinn’s inhabitants. We also compared Nõmme’s milieu-valued areas with Nõmme’s (potential) centres. Finally we concentrated on the definition of forest city. As we did not find necessary data regarding the trees or greenery of Nõmme, we made our own little database in order to measure and characterise forest city. In the process of analysis we had also many ideas that did not bear fruit but nevertheless we have pointed those out in the study in case these could be interesting for future researchers of

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

47


LISA 1

APPENDIX 1 5 450 400 350 300 250 200 150 100 50 0

450 400 350 300 250 200 150 100 50 0

450 400 350 300 250 200 150 100 50 0

450 400 350 300 250 200 150 100 50 0

4

2 450 400 350 300 250 200 150 100 50 0

6

3

1

450 400 350 300 250 200 150 100 50 0

7 450 400 350 300 250 200 150 100 50 0

Nõmme eri asumites toimunud ehitustegevus aastakümnete kaupa. The quantity of buildings built in different quarters of Nõmme by decades.

MAJAD JA MILJÖÖ

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

48


LISA 2 | APPENDIX 2 Harku tänav - miljööväärtuslik hoonestusala

Läänekaare tänav - miljööväärtusliku hoonestusala mõjuvöönd

Vana-Mustamäe tänav - määratlemata hoonestusala

MAJAD JA MILJÖÖ

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

49


LISA 3

APPENDIX 3 Küsimused

arh tudengid

nõmme tänavaküs

kesklinna tänavaküs.

Küsimused

arh tudengid

nõmme tänavaküs

kesklinna tänavaküs.

Kus need majad asuvad?

Kadri: Nõmme

Tiia: Nõmme

Vilve (Pelgulinn): ei tea

Vilve (Pelgulinn): tea Are (Õismäe): MV,eiMVMA, M-ta

Virve: Nõmme

Evelin (Uus-Maailm): Nõmme

Virve: Nõmme

Evelin (Uus-Maailm): Nõmme Mati (Mustamäe): MVMA, MV, M-ta

Kristin: Nõmme

Meeli: Nõmme

Heleri (Mustamäe): Pääsküla

Meeli: Nõmme

Heleri (Mustamäe): Pääsküla

Alina: Nõmme

Kai: Hiiu

Aili (Rocca al Mare): Lilleküla

Kadri: Heleri: Nõmme MV,MVMA,Mta Karin: Nõmme Liza: MVMA,MV,M-ta Kristin: Nõmme Margit: MVMA,MV,MAlina: Nõmme ta

Tiia: Nõmme

Karin: Nõmme

Kus need majad asuvad?

Kai: Hiiu

Aili (Rocca al Mare): Lilleküla

Kaarin: Nõmme

Kristofer: Nõmme

Vello (Rocca al Mare): Kadaka pst (Nõmme)

Kaarin: Nõmme Tuuli: MV,MVMA,M-ta

Kristofer: Nõmme

Vello (Rocca al Mare): Kadaka pst (Nõmme)

Heleri: Nõmme

Kristjan: Nõmme

Kaisa: Nõmme

Heleri: Õnnela: Nõmme MVMA,MV,Mta Liza: Nõmme Kaiko: MVMA,MV,M-ta Margit: Nõmme Elina: MVMA,M-ta,MV Tuuli: Nõmme

Kristjan: Nõmme

Kaisa: Nõmme

Liza: Nõmme

Are (Õismäe): Põhja-Tallinn

Margit: Nõmme

Mati (Mustamäe): ei tea

Tuuli: Nõmme Õnnela: Nõmme Kaiko: Pirita-Kose Elina: Nõmme Milline neist on kõige nõmmelikum? Reasta.

Kadri: MVMA,MV,M-ta

Tiia: kõik on nõmmelikud

Vilve (Pelgulinn): MVMA, MV, M-ta

Karin: MVMA,MV,M-ta

Virve: MVMA,MV, M-ta

Evelin (Uus-Maailm): MVMA, MV,M-ta

Kristin: MVMA,MV,Mta

Meeli: M-ta, MVMA, MV

Heleri (Mustamäe):MV,M-ta, MVMA

Kai: MV, M-ta, MVMA

Aili (Rocca al Mare):MV,M-ta, MVMA

Alina: MVMA,MV,M-ta Kaarin: MVMA,MV,Mta

Elina: Karin: Nõmme männid, haljastus, puidu kasutus Kadri: MVMA,MV,M-ta Kristin: villalikkus Karin: MVMA,MV,M-ta Alina: traditsioonilised Kristin: MVMA,MV,Mjuugend-tüüpi majad, ta suured majad (elitaarsus)

ta Heleri: kõrghaljastus

Kristjan: hästi palju loodust, ruumi

Kaisa: MVMA, M-ta, MV

Õnnela: MV Kaiko: MV

Tuuli: keskkond Kaiko: MV

Elina: MVMA,M-ta,MV

Õnnela: nõustub Elina: MVMA,M-ta,MV eelkõnelejatega Kadri: MVMA,M-ta,MV Kaiko: sellepärast, et pole suuri paneelikaid Karin: MVMA,M-ta,MV

Tuuli: MV

Kadri: MVMA,M-ta,MV

Tiia: MV, MVMA, M-ta

Vilve (Pelgulinn): MVMA,MV,M-ta

Karin: MVMA,M-ta,MV

Virve: MV, MVMA, M-ta

Evelin (Uus-Maailm):MV,MVMA, M-ta

Kristin: MVMA,Mta,MV

Meeli: MV, MVMA, M-ta

Heleri (Mustamäe):MV,MVMA, M-ta

Kai: MV, MVMA, M-ta

Aili (Rocca al Mare):MV,M-ta,MVMA

Kristofer: MVMA, MV, M-ta

Vello (Rocca al Mare):MV,MVMA, M-ta

Kristjan: MVMA, MV, M-ta

Kaisa: MVMA, M-ta, MV

MAJAD JA MILJÖÖ

Meeli: haljastus, inimestel on õhku Meeli: M-ta, MVMA, MV elamiseks, ei näe naabreid

Mati (Mustamäe): MVMA, MV, M-ta

Kristjan: MVMA, MV, M-ta

Margit: kõik on nõmmelikud

Kaarin: MVMA,MV,Mta

Virve: vabaajaveetmise võimalus, suustamine, rattasõit (kõik need otse koduõuest). Liiklust, va Tiia: kõik on Vabaduse pst nõmmelikud ääres on väga vähe. Kruntide suurus Virve: MVMA,MV, M-ta

Are (Õismäe): M-ta, MVMA, MV

Vello (Rocca al Mare):MVMA,MV, M-ta

Liza: MV,M-ta,MVMA Liza: seostub 30ndate modernism, Margit: kõiklooduslik on keskkond, suur park, nõmmelikud eriline atmosfäär Tuuli: MV Margit: hooned, krundid, järjepidevus Õnnela: MV

Alina: MVMA,M-ta,MV

Tiia: vanad majad, puitaiad

Kai: MV, M-ta, MVMA Kai: kõrged puud, ei saa teha peenramaad, omaaegsed villad, Kristofer: MVMA, MV, M-ta hõre asustus Kristjan: MVMA, MV, M-ta Kristofer: vanad renoveeritud majad

Liza: MV,M-ta,MVMA

Milline on MVA, MVAMV, määratlemata ?

Õnnela: Nõmme Kadri: arhitektuuris, Kaiko: Pirita-Kose kõrghaljastuses

Mati (Mustamäe): ei tea

Alina: Kaarin:MVMA,MV,M-ta roheline, kõrghaljastus, hooned on Kaarin: MVMA,MV,Meraldi (liiklusest kaugel), ta väiksed eramajad, pole suuri lahmakaid Heleri: MVMA,MV,M-

Kristofer: MVMA, MV, M-ta

Heleri: MVMA,MV,Mta

Milles seisneb/avaldub nõmme miljööväärtusli kkus? Milline neist on kõige nõmmelikum? Reasta.

Are (Õismäe): Põhja-Tallinn

Milline on MVA, MVAMV, määratlemata ?

Elina: eestiagsed majad Kristin: MVMA,M(20ndad, 30ndad) ta,MV Nõmme=Funk vs Alina: MVMA,M-ta,MV Kadriorus traditsionilism Kaarin: MVMA,MV,Mta

Vilve (Pelgulinn): seal pole kõrgeid maju, enamus on MV-pere majad Evelin (Uus-Maailm): vanad majad, mis on korrektsed ja ilusad, kunid detailid, lossilikud Vilve (Pelgulinn): MVMA, MV, M-ta Heleri (Mustamäe):majade korrashoid, mitte Evelin MV,M-ta ehitada(Uus-Maailm): uusi, vaid vanuMVMA, korras hoida

Heleri (Mustamäe):MV,M-ta, Aili (Rocca al Mare):majad onMVMA keset suuri aedu, palju rohelust, aedlinna efekt Aili (Rocca al Mare):MV,M-ta, MVMA Vello (Rocca al Mare): peale kõrghaljastuse on Vello (Rocca al Mare):MVMA,MV, M-ta krundid suhteliselt suured, hoonestus pole väga tihe, väljapeetud korruselisus, meie kliimale Kaisa: MVMA, M-ta, MV tavapärased katusekalded; puitehitised, ehitusalune pind kruntidel poleMV suur, hõre liiklus Are (Õismäe): M-ta, MVMA, Kaisa:(Mustamäe): männid, majad mändide Mati MVMA, MV,allM-ta Are (Õismäe): pole üle pingutatud, kodune, pole kokku pressitud, privaatne Mati (Mustamäe): pole palju kõrgehitisi, looduse sees

Tiia: MV, MVMA, M-ta

Vilve (Pelgulinn): MVMA,MV,M-ta

Virve: MV, MVMA, M-ta

Evelin (Uus-Maailm):MV,MVMA, M-ta

Meeli: MV, MVMA, M-ta

Heleri (Mustamäe):MV,MVMA, M-ta

Kai: MV, MVMA, M-ta

Aili (Rocca al Mare):MV,M-ta,MVMA

Kristofer: MVMA, MV, M-ta

Vello (Rocca al Mare):MV,MVMA, M-ta

Kristjan: MVMA, MV, M-ta

Kaisa: MVMA, M-ta, MV

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

50


LISA 4

APPENDIX 4 krundid(majad) KH 5 14 15 12 2

uushoone

MH 26 37 45 91 16

7 37 40 16 5

47 115 53

35 46 24

haljastus kokku Krundi pindala Elamute maht m3 33 5717 4672 74 10671 5166 85 13333 8341 107 13207 8926 21 2129 1320

krundi pindala/krundid elamute maht/ krundid krundi pindala/elamute maht KH / krundid H/krundid krundi pindala/KH 1143,4 934,4 1,223672945 5,2 6,6 219,8846154 762,2142857 369,0 2,06562137 2,642857143 5,3 288,4054054 888,8666667 556,1 1,59848939 3 5,7 296,2888889 1100,583333 743,8 1,479610128 7,583333333 8,9 145,1318681 1064,5 660,0 1,612878788 8 10,5 133,0625 uushoone

16 16 16

Harku

82 161 67

11480 17163 16414

6557 9840 12028

2 2 1

8 3 3

5 6 4

1 4 7

0 1 1

krundi pindala/MH krundi pindala/H kh/mh elamute maht/ H elamute maht/ KH KH/krundi pindala/elamute maht 816,7142857 173,2424242 3,714285714 141,5757576 179,6923077 21,24750743 288,4054054 144,2027027 1 69,81081081 139,6216216 17,91228563 333,325 156,8588235 1,125 98,12941176 185,3555556 28,15157879 825,4375 123,4299065 5,6875 83,42056075 98,08791209 61,50268797 425,8 101,3809524 3,2 62,85714286 82,5 9,920150305 328 373,1086957 683,9166667

A 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56

Vahtra

Harku Harku Harku Harku Harku Harku Harku Harku Harku Harku Harku Harku Harku Harku Harku

140 106,6024845 244,9850746

B Maja number KH 19 21 23 25 27 29 31 7 33 35 37 39 41 43 45 47

5 5a 9 7 8 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 22

10 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 25

MAJAD JA MILJÖÖ

1,342857143 2,5 2,208333333

C

79,96341463 61,11801242 179,5223881

D

3 2 4 4 4 3 2 6 2 47

11 1 3 12 1 6 2 2 1 3 17 8 2 38 8 115

4 3 5 5 7 5 8 1 3 1

F Krundi pindala 1334 650 650 486 447 709 823 295 300 929 1019 600 728 944 748 818 11480

G Elamute maht m3 354 195 393 357 681 225 354 529 213 456 170 185 155 387 423 1480 6557

5 4 1 4 5 2

18 1 3 12 6 10 3 6 6 5

3 9 3 3 46

17 11 11 41 11 161

1618 473 1038 1439 597 457 923 1018 887 1182 694 1989 1114 1436 1479 819 17163

765 367 730 382 642 437 702 242 591 1850 945 594 622 425 123 423 9840

6 4 7 7 7 5 10 6 3 1 2 2 2 7 7 1 67

653 928 1360 910 901 1393 1015 1376 1241 1425 394 741 946 855 1349 927 16414

197 1105 924 508 1048 997 698 793 946 803 83 1178 644 414 504 1186 12028

4 1 1 3 6 2 2 3 2 2 6 2 1 35

7

2 1 2 2

2 5

2 2 4 5 53

26,84486063 65,93252928 38,83782137

E haljastus kokku 7 3 8 2 3 3 9 2 2 6 7 6 5 8 8 3 82

MH 7 3 4 1 2

139,5106383 85,56521739 226,9433962

2 3 2 1 24

H

I

J

K uushoone

717,5 1072,6875 1025,875

9 8 7 6 5 L N 4M Maju KH MH 3 5 26 14 2 37 15 45 12 1 91 2 16 0

409,8125 615 751,75

1,750800671 1,744207317 1,364649152

2,9375 7,1875 3,3125

5,125 10,0625 4,1875

244,2553191 149,2434783 309,6981132

Vana-Mustamäe Läänekaare 7 37 40 16 5

O haljastus kokku 33 74 85 107 21

Harku

KESKMISED uushoone Harku

16 16 16

47 115 53

35 46 24

82 161 67

uushoone

Nõmme majade väärtuslikkuse jaotumine kolme erineva miljööväärtuslikkusega näidisalade järgi. The amount of different values given to houses by different kinds of areas’ exsamples. uushoone

4%

11%

uushoone

25% väga väärtuslik hoone väärtuslik hoone 29%

miljööväärtuslik hoone miljööliselt vähemväärtuslik hoone uushoone

31% uushoone

Majade väärtulikkuse jaotumine autorite poolt valitud näidisalade valimis. The values given to houses in the example areas picked byt he authors.

RAINA LILLEPÕLD

JOHANNA RANNULA

51


VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS NETWORK AND MOBILITY Järgnevas uurimistöö osas püütakse leida vastuseid, kuidas Nõmme urbaansus väljendub selle linnaosa tänavavõrgustikus. Kas Nõmme on kohalikele ja külalistele kättesaadav läbi liikuvuse. Milliseid urbaanseid probleeme ja eripärasid võib leida Nõmme tänavatelt ning kuidas analüüsist tulenevaid tulemusi produktiivselt lahendada. Uurimisprojektis käsitletkse Nõmme tänavavõrgustikule omapäraseid struktuure, analüüsitakse erinevaid liikuvusviise, analüüstikse ühenduvust Tallinnaga üldiselt. Eesmärk ei ole leida absoluutseid tõdesid analüüsist, vaid pigem leida alternatiivseid lähenemisi, kuidas uurida teatud linnaosa mobiilsust põhjalikumalt.

Uurimismeetodid on lahti seletatud igas alateemas täpsemalt, kus need asetsevad täpselt samasuguses hallis kastis.

Oma uurimuses otsisime alternatiivseid võimalusi analüüsida Nõmme tänavavõrgustikku ja liikuvust. Võib öelda, et me kasutasime nii objektiivseid kaardi ja tekstiuuringuid kuid samas andsime Nõmmele ka subjektiivseid hinnanguid koostades välitöö raporteid. Hinnates Nõmme võrgustikku ja liikuvust kasutasime erinevaid internetiportaale, et virtuaalselt liikuda ja hinnata (Google Earth street view) Nõmme kõnniteid. Samas lõime ka fiktiivseid olukordi, et uurida keskmise nõmmelase objektiivseid transpordi- ja liikumisvõimalusi ja kiirusi, nii Nõmme siseselt kui ka ühendusi ümberkaudsete piirkondadega. Ühendasime ka erinevaid loengukursusi, et rakendada omavahel uusi teadmisi ja Nõmme uuringuid (space syntax) ning analüüsisime tulemusi oma uurimisküsimuse piirides. Samas viisime ennast kurssi erinevate Nõmme arenguplaanidega, mille ideid kasutasime nii oma analüüsides kui ka ettepanekutes.

VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS

Tulemustest lähtuvalt, pakume välja erinaid võimalusi kuidas Nõmmet muuta akupunktuurselt elavamaks. Nõmmele on omapärane ortogonaalne (grid) tänavasüsteem, mis on sümmeetriline oma kesktelje suhtes (Hiiu tänava ja Vabaduse pst rist) ning mis on tugevalt rõhutatud dominantsete magistraaltänavatega (Vabduse pst, Pärnu mnt, Kadaka pst) mille ümber sageli koondunud geomeetriline tänavavõrk. Tavapärast Nõmme ortogonaalset tänavasüsteemi täiendavad ühte punkti koonduvad diagonaalsed magistraaltänavad, mis on teistest tunduvalt laiemad ning mille koondpunktides asetsevad suuremad keskused (v.a. Nõmme keskus). Ortogonaalne tänavavõrk moodustab ristkülikukujulisi elamukvartaleid ning Nõmmel leidub siiani terveid tänavaid ja kvartaleid, mis on säilitanud oma rajamisaegse terviklikkuse – seda nii arhitektuurselt kui ruumijaotuselt tervikuna [1].

This research is based on alternative ways to analyse how Nõmme urbanity is expressed in its street network. We have tried to find answers to question how mobile is Nõmme for its inhabitants and visitors. What kind of peculiar qualities can be found while analysing Nõmme street network and how to productively solve the outcomes. Our aim was not to find absolute truths about Nõmme, but rather to research and study Nõmme from different perspectives, which common ground lies in its network and mobility. According to the result of the analysis, we offer our own solution how to make Nõmme acupuncturely more alive.

Sisukord: 53 54 54 55 56 56 57 58 60 61 61 62 63 65 66 68

Kõnniteed Ühenduvus Sisene Kesklinnaga Space Syntax Lokaalne Globaalne Asutused ja Ettevõtlus Rohealad Aktiivsus ja Ohutus Nõmme Keskus (Pille) Hiiu (Jaak) Ettepanekud Kõnni- ja Kergliiklusteed Keskused Kokkuvõte

Our overall research methods consisted both objective map and graph based analysis, readings from differnet theories and master plans. But also subjective fieldwork reports were we evalueted Nõmme streets as a visitor. We also travelled around Nõmme virtually (Google Earth street view) and in reality. By creating fictive situations, we analysed mobilty of Nõmme and also used mathematical programs to analyse how integrated and connected Nõmme is for inhabitants and visitors.

Table of Contents: 53 54 54 55 56 56 57 58 60 61 61 62 63 65 66 68

Sidewalks Connection Internal City Center Space Syntax Local Global Institutions and Business Activity Greenery Activity and Safety Nõmme Center (Pille) Hiiu (Jaak) Proposals Sidewalks and Pathways Centers Conclusion

Nõmme streets are mostly built in a grid street plan, which are symmetrical regarding to its central axis (the crossing of Hiiu pst and Vabaduse pst), which is strongly emphasized with dominant main roads of Nõmme ( (Vabduse pst, Pärnu mnt, Kadaka pst). The smaller geometric streets are often concentrated around the main roads which are much broader and also most of the important businesses and institutions are concentrated along the districts main arteries. The gridian street plan of Nõmme have retained its unique historical integrity.

JAAK SOVA

PILLE KOPPEL

52


KÕNNITEED SIDEWALKS

Nõmme paistab olevat peamiselt autokeskne linnaosa. Kaartidelt võib näha kuidas ainult suuremate liikuvuste teedel on olemas kõnniteed. Kõnnitee asub kahel pool tänavat ainult suuremate liikluskoormustega teedel. Puuduva sadevete kanalisatsiooni tõttu on enamikul väikestel tänavatel välja ehitamata kõnnitee. Nõmme hoonestusstruktuur tingib ka ulatusliku väiketänavate võrgustiku - 01.01.2005 seisuga oli linnaosas kokku 305 tänavat kogupikkusega 181 km [2]. Kergliiklusteid on Nõmmel vähe ning needki asuvad peamiselt suuremate liikluskoormustega teedel. Kuigi mõndade elamurajoonide vahel on üksikuid ühepoolse kõnniteedega tänavaid, on need juhuslikud ja mitte omavahel ühendatud. Jalakäijad on praktiliselt ära kasutanud kõik teeäärsed haljasalaribad. Kõnniteede vähesus põhjustab tihti jalakäijal Nõmmel raskusi, eriti talvel, kui lumevallid on ummistanud väiketänavate kõnniteed. Väiketänavad on küll rahulikud ning liikluskiirus on madal, on muret tekitavateks probleemideks kõnniteede võrgustiku puudumise tõttu halb liikuvus jalakäijatele ning ristumiste pimedad nurgad. Analüüsi aluseks võtsime Nõmme tänavakaardi, kuhu kaardistasime Google Earth street view ja kohapealse vaatluse tulemuse abil kõnniteede olemasolu. Eristasime nii kergliiklusteed, kõnniteede puudumise ning eraldasime ühepoolsed- ja kahepoolsed kõnniteed. Meetod oli suhteliselt mahukas kuna „reisides“ kõikidel Nõmme tänavatel kasutades Google Earth street view abi võttis kaardistamine aega. Põhjus miks kasutasime street view abi seisnes selle hiljutises ülesvõttes, mis representeerib suhteliselt käesoleva hetke kõnniteede olukorda. Samas oli ka meetod kasulik kuna tänu street view’le saime lähivaate Nõmme tänavavõrgustikule.

VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS

Tänavad ilma kõnniteedeta. Streets with no sidewalks

Tänavad ühepoolse kõnniteega. Sidewalk on one side of street

KÕNNITEID POLE KÕNNITEE ON ÜHEL POOL TÄNAVAT KÕNNITEED ON MÕLEMAL POOL TÄNAVAT KERGLIIKLUSTEED

Kõnniteede olemasolu näitav koondkaart / Representing the existing sidewalks on streets

Tänavad kahepoolsete kõnniteedega. Sidewalks on both sides

By looking from Google Earth street view and mapping all the existing and non existing sidewalks, we found out that Nõmme seems to be very car oriented district. Almost all the sidewalks are gathered next to the main roads, which produces quite bad accessibility for the pedestrians. Although Nõmme has very many small streets, which are quite quiet and with light traffic there is still missing a overall system of sidewalks. Therefore, pedestrians use all the green belts next to the roads. It is also very dangerous to walk around on winter time, because all the sidewalks are covered with snow.

Kõnniteed Vabaduse pst-l. Pavements on Vabaduse pst

Puud kõnniteel Saha tänaval. Trees on pavement on Saha street

As few pathways as there are in Nõmme, all of them are mainly next to the main roads, therefore it is very tricky to cycle around Nõmme.

JAAK SOVA

PILLE KOPPEL

53


SISENE ÜHENDUVUS

BUSS Kodust jalgsi bussipaetusesse 210 m

INTERNAL CONNECTIVITY

1 km / 2-3 min

1 km / 5 min

1km / 12 min

3.4 km / 9 min

3.4 km / 13 min

3.2 km 40 min

2.8 km / 4-10 min

2.7 km / 14-16 min

2.7 km / 34 min

3.6 km / 4-10 min

3.4 km / 18 min

3.4 km / 41 min

JALGSI

Nõmme – turg jalgsi 40 min Kestus 12-15 min

PIHLAKA 6

OLEVI 47

Hõimu – Kaare 5min Oota 5 min Kaare – Nõmme 9 min Kestus 19 min

Kodust jalgsi Kraavi peatuseni 180m Kraavi – Nõmme 14 min (NB! Buss sõidab 15-20 min vahedega) Nõmme peatusest jalgsi turule 40m Kestus 20-30 min Kodust jalgsi Värsi peatuseni 400m

Analüüsiks kasutatud neli fiktiivset teekonda. Four different fictive routes used for the analysis

Värsi – Nõmme 7 min (NB! Buss sõidab kuni 3 korda tunnis) Nõmme peatusest jalgsi turule 40m

Kestus 15min - 1h

Although there are 128 bus stops in Nõmme, all the bus lines are mainly concentrated on main roads. Which means that there are good public transport connectivity with other districts, but there are no bus lines that runs only inside of Nõmme.

Analüüsi aluseks võtsime Nõmmel 4 erinevat aadressi eri piirkondadest ning kaardistasime kõige kiiremad teekonnad Nõmme turuni. Antud aadresid valisime subjektiivselt eesmärgiga, et need asuksid üksteisest suhteliselt kaugel ning asetseksid erinevates Nõmme piirkondades. Liikumisviisideks valisime bussi, auto, jalgratta ja jalutamise. Kaardistamise aluseks võtsime erinevad kaardirakendused internetist (näiteks: Google destination, Delfi, Tallinn.ee veebikaart, TAK) mis näitaksid kiiremaid viise ja marsuute kuidas „keskmine nõmmelane“ jõuaks oma kodust Nõmme turuni. Uus kergliiklustee Hiiul. A new pathway in Hiiu

VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS

RATAS

Rahumäe – Nõmme 4 min (NB! Buss sõidab 3 - 5 korda tunnis)

Kodust jalgsi Hõimu peatuseni 600m

SIRELI 8

Analüüsides ühistransporti, kasutamise kiirust Nõmme siseseselt võrreldes teiste liiklemisvõimalustega selgus, et tihti jõuab jalgrattaga poole kiiremini sihtpunkti kui ühistranspordiga. Huvitav on aga, et jalgsi liikudes on kestvus umbes sama või siis mitte märgatavalt suurem kui bussiga liikudes. Loomulikult olenes see suurel määral sihtpunkti kaugusest ning bussipeatuse lähedusest või sõiduplaanist. Seega võib järeldada, et Nõmme sisene bussiliin ei olegi mõistlik kuna Nõmme tihe tänavavõrgustik pakub erinevaid variatsioone kuidas jõuda teatud sihtpunkti kasutades ka muid liiklemisviise ning mille puhul ei ole ajakadu märgatavalt suurem vaid tihti isegi väiksem.

MURU 2

Nõmme linnaosas asub kokku 128 autobussipeatust [2]. Kuid bussiliinide marsuudid on peamselt koondunud suuremate liikluskoormustega tänavatele, mis tähendab et bussiliinide marsuudid on peamiselt keskendunud ühenduvusele teiste Tallinna linnaosadega ning puudub bussiliin, mis sõidaks ainult Nõmme siseselt. Hea ühenduvuse Tallinna ja teiste asulatega annab ka rongiliiklus, mis jookseb läbi Nõmme.

AUTO

Nõmme turu bussipeatus. The bus stop of Nõmme market

By creating 4 fictive routes, from different areas of Nõmme to Nõmme market, we analysed which are the fastest ways to move around Nõmme. After gathering the information from different websites (Google destination, Delfi, Tallinn.ee, etc), it came out that by bycycle an average inhabitant could reach to the destination twice as fast then by bus. Also, it was interesting to see how from several areas the time that were spent by bus and walking were almost the same to reach to the destination.

JAAK SOVA

PILLE KOPPEL

54


ÜHENDUVUS KESKLINNAGA CONNECTION WITH CITY CENTER Nõmme asub Tallinna lõunapiiril, mistõttu Nõmmet läbivad kõik Tallinnast selles suunas kulgevad ülelinnalise tähtsusega suured magistraaltänavad (Viljandi mnt, Männiku tee, Pärnu mnt, Vabaduse pst ja Kadaka pst). Nimetatud tänavate liiklustihedus on suurendanud nii autostumine kui transiitliiklus [2]. Nõmme liiklusele on mõju avaldanud ka Tallinna valglinnastumine Kiili, Saku ja Saue valdadesse. Lisaks eelpoole mainitud t��navatele on suure liikluskoormuse tänavalõikudeks Nõmme Keskust läbivad tänavad nagu Ehitajate tee ja Pärnu mnt. Linnaosadevaheliseks ühistranspordi liikideks on bussid, väikebussid ja elektriraudtee. Ühistranspordi korraldust ei saa ainult vaadelda linnaosas isoleeritult, sest see on Tallinna ühistranspordi osa ja selle arengusuunad lahendatakse linnas tervikuna. Üldiselt võib öelda, et ühistranspordiga on Nõmme ühenduvus kesklinnaga hea. Suureks eeliseks nõmmelastele on elektriraudtee, mis küll sobib vaid inimestele, kes elavad raudtee vahetusläheduses ja mitte kõigile. Rongiga saab Nõmmelt kesklinna vaid 15 minutiga.

MUSTAMÄE

ÜLEMISTE JÄRV

Tabelist võib välja lugeda, et kui luua fiktiivsed marsuudid Nõmme Keskuse ja kesklinnaga siis enamikul juhul jõuab autoga 3 korda kiiremini sihtpunkti kui bussi kasutades. Siit võib lugeda ka ühe põhjuse Nõmme autostumisel. Samas näitab tabeli analüüs, et ka rattaga jõuab kiiremini kohale kui bussiga, kuid võib öelda, et see tulemus on perspektiivne ja antud analüüs ei vasta praegusele olukorrale, kuna isikliku kogemusele põhinedes on kergliiklusteede ühenduvus kesklinna ja Nõmme vahel problemaatiline ning tihti ohtlik. Tulemus näitab potensiaali luua rohkem ühenduvaid kergliiklusteid kuna ajakulu oleks märgatavalt väiksem kui ühistransporti kasutades.

KADAKA PST PÄRNU MNT VABADUSE PST MÄNNIKU TEE VILJANDI MNT

BUSSITEED RAUDTEE

Analüüs ei vaadelnud Vabaduse pst ühendust kesklinnaga, kus on bussiühendus hea. Samuti on Vabaduse pst ka hea auto magistralina, mis vaatamata sellele, et seda kasutatakse läbisõiduks äärelinnadest kesklinna, pole seal suuremaid ummikuid ka tipptundidel, seda vastavalt omadele kogemustele. Vabaduse pst-l on ka kergliiklusteed, mida võiks küll paremini eristada muust liiklusest. Nõmme is located on the southern border of Tallinn, therefore there are going thru some main roads of Tallinn. The traffic of Nõmme is influenced by suburbanization of municipalities like Saue, Saku and Kiili.

Analüüsi aluseks lõime kaardi mis kujutaks nii, bussi- rongi-, kui ka autoliiklust. Samuti uurisime erinevaid arenguplaane ja internetiportaale, mis kirjeldasid hetke olukorda Nõmme ühenduvusest kesklinna ja teiste Tallinna piirkondadega. Samuti moodustasime fiktiivseid marsuute, et analüüsida kui kiiresti erinevate transpordiviisidega saab Nõmme ja kesklinna vahel liigelda. Liikumisviisideks valisime bussi, auto ja jalgratta. Kaardistamise aluseks võtsime erinevad kaardirakendused internetist (näiteks: Google destination, Delfi, Tallinn.ee veebikaart, TAK) mis näitaksid kiiremaid viise ja marssuute kuidas „keskmine nõmmelane“ jõuaks oma Nõmme Keskusest Tallinna Bussijaama ja sadamasse. Nõmme turu bussipeatus. The bus stop of Nõmme market

VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS

TALLINNA KESKLINN

Uued rongipetused. New railway stations

For the analysis we were mapping the main public transport roads and also creating fictive routes, from Nõmme market to the the center. The main outcome was that there is a quite great potential for bikes to be the fastest way of moving to the center after cars, but there are lots of problems to solve with pathways. The public transport that connects Nõmme with the center of Tallinn is satisfying. There are buses, mini buses and trains for this. One of the fastest way to go to the center is use the train, but this is not suiteable for everybody due to the location.

JAAK SOVA

PILLE KOPPEL

55


LOKAALNE SPACE SYNTAX LOCAL SPACE SYNTAX Lokaalne space syntaxi analüüs arvestab ainult Nõmme siseste tänavate ruumilist konfiguratsiooni, ehk kuidas on Nõmme tänavad omavahel ühenduvuses. Ühesõnaga analüüs keskendub ainult nõmmesisesele liikuvusele, mitte arvestades ühenduvust teiste linnaosadega. Lokaalne space syntax keskendub suurel määral ainult jalakäijate integreeritusele, eraldades selle teistest transpordiviisidest [3]. Lokaalse space syntaxi kaardid, näitavad kuidas Nõmme on lokaalselt väga integreeritud ning tänavad on omavahel heas ühenduvuses, mis tuleneb ortogonaalsest tänavasüsteemist. Põhinedes analüüsile on Nõmme põhimagistraalid (Vabaduse pst, Kadaka pst, Pärnu mnt ja Hiiu tänav) ka kõige paremini ühenduvuses teiste tänavatega. Samas on huvitav kuidas ühenduvuse kaart näitab kuidas Nõmme keskus ei oma head ühenduvust ülejäänud Nõmmega. Seega saab analüüsist järeldada probleemi Keskuse kättesaadavusega nõmmelastele. Integreerituse kaardilt võib välja lugeda et nõmmelased ei ole omavahael segregeeritud. Samuti on näha kuidas kõik naabruskonnad on omavahel heas ühenduvuses ning Nõmme siseste suuremate tänavate ääres on ka rohkem jalakäijaid, mida kinnitab meie subjektiivne Nõmme aktiivsuse ja ohutuse uuring (LK 61-62). Integreerituse kohta võib kokkuvõtlikult öelda, et mida pikem on Nõmmel tänav seda paremini integreeritud see on.

VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS

Ühenduvus. Connectivity

SEGREGEERITUD

Kontroll. Control

VÄGA INTEGREERITUD

Lokaalne integratsioon. Local integration

Kontrolli kaart näitab kuidas Nõmmel on väga hea kontroll. Mis tähendab et kohalikel elanikel on erinevaid alternatiivseid ühenduvusi oma naabritega, ehk Nõmme on väga turvaline koht kus elada.

Lokaalne sügavus. Local depth

Sügavuste kaardi analüüs näitab, et Nõmme on jalakäijatele väga avatud ja hea ühenduvusega linnaosa. Kuid see ei vasta tegelikule situatsioonile kuna peamised kõnniteed on koondunud magistraalide äärde ning paljud teed ja asumid pole kõnniteedega omavahel ühenduvuses.

Samas näitab analüüs suurt potensiaali muuta Nõmme rohkem jalakäijatele kättesaadavamaks ning väga sõbralikuks piirkonnaks kui kõnniteede süsteem oleks tihedamalt väljaehitatud. Sügavuste kaardiabil saab ka mõista, et kohalikel on Nõmmel väga raske ära eksida kuna igal tänaval on mitu erinevat väljapääsu, mis lõpuks suunduvad põhimagistraalidele. JAAK SOVA

PILLE KOPPEL

56


GLOBAALNE SPACE SYNTAX GLOBAL SPACE SYNTAX Kui lokaalsed space syntaxi kaardid analüüsivad ainult Nõmme sisest olukorda siis Nõmmet saab analüüsida ka globaalselt, mis tähendab et kuidas Nõmme on ühendatud teiste linnaosade ja piirkondadega. Võrdluses on 2 aspekti mida võrrelda: kuidas globaalne integratsioon ja sügavus on analüüsitud Nõmme siseste tänavakaartidega (ülemised) ning kui arvesse on võetud ka tänavad ja teed, mis ühenduvad Nõmmega. Integratsioonide kaartide erinevus seisneb peamisealt selles, et kui Nõmme sisene globaalne analüüs näitab suhteliselt nõrka intergreeritust teiste linnaosadega siis üldine globaalne kaart näitab tegelikult et Nõmme on väga hästi teiste linnaosadega integreeritud. Seega võtab Nõmmelt läbisõit vähe aega. Kuid kui mitte-nõmmelane jõuab Nõmme väiketänavatele on integreeritus palju väiksem kui Nõmme sisene globaalne kaart näitab. Samas näitavad mõlemad kaardid, et Nõmme Keskuse lähedane piirkond ei ole nii hästi integreeritud kui näiteks Vabaduse pst läheduses olev piirkond. Globaalsete sügavuste kaardid näitavad kuivõrd kättesaadav on Nõmme tänavad kõikidele transpordivahenditele. Mõlemad kaardid näitavad, kuidas Nõmme äärealad on vähem läbisõidetavad kui Nõmme sisesed piirkonnad. Mis tähendab, et kõik Nõmme keskel olevad tänavad omavad tihedamat võrgustikku kui äärealad.

VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS

SEGREGEERITUD

Sisene globaalne integratsioon. Internal global integration

VÄGA INTEGREERITUD

SEGREGEERITUD

Sisene globaalne sügavus. Internal global depth

VÄGA INTEGREERITUD

Globaalne integratsioon. Global integration [4] Space syntax on teooria ja meetod mille abil saab analüüsida erinevaid ruumilisi konfiguratsioone. Eriti, kui ruumiline konfiguratsioon on oluline aspekt inimeste liikuvuses. Space syntax analüüsib tänavõrgustiku matemaatiliste näitajate abil, arvestades kõige pikemaid jooni ehk samme mida omavahelises seoses olevad tänavad objektiivselt omavad [3]. Analüüs toimus loengusarja Space Syntax Essentials raames, mida viis läbi Damiano Cerrone. Loengus joonistasime üles kõik Nõmme tänavad mille järrel analüüsis programm Nõmme tänavate ühenduvust, integratsiooni ja turvalisust nii lokaalsest kui globaalsest aspektist. Analüüsi tulemusel valmisid erinevad kaardid, millest sai välja lugeda erinevaid aspekte, kuidas Nõmme on integreeritud nii siseselt kui ka teiste linnaosadega.

Space syntax is a theory and set of methods for the analysis of spatial configurations of all kinds, especially where spatial configuration seems to be a significant aspect of human affairs and movements. The local space syntax analysis of Nõmme, shows how the district are very integrated. Nõmme streets are mostly built in a grid street plan, which gives a good connectivity and integration. According to the analysis the main roads of Nõmme (Vabaduse pst, Kadaka pst, Pärnu mnt and Hiiu street) have the best connectivity. But it is interesting how the connectivity map shows that the Nõmme Center, where many retails, restaurants and market is situated, does not have a good connectivity with the rest of the Nõmme.

Globaalne sügavus. Global depth [4] Therefore the analysis brings out a problem of accessibility for the inhabitants. The map of integration shows how Nõmme does not have any big segregated areas and because of the gridian plan it has a very good control. Which means that neighbourhoods have many alternative connections and it is a safe district to live. From the global perspective, the graphs show how Nõmme is very well integrated for all the people who is not living in Nõmme. Also how Nõmme Center have better accessibility with other districts then with other Nõmme areas.

JAAK SOVA

PILLE KOPPEL

57


ASUTUSED JA ETTEVÕTLUS

INSTITUTIONS AND BUSINESS ACTIVITY Ettevõtlusaktiivsuse näitaja Nõmme linnaosas on 30 ettevõtet 1000 elaniku kohta mis on ka Eesti keskmine, kuid tunduvalt madalam Tallinna keskmisest (53 ettevõtet 1000 elaniku kohta) [2]. Võrreldes teiste Tallinna linnaosadega, on Nõmme linnaosa oma ettevõtlusaktiivsuse näitaja poolest kuuendal kohal.

ÜLEMISTE JÄRV

SURNUAED

Tänu ortogonaalsele tänavasüsteemile on peamised teenused koondunud põhimagistraalide äärde, mis põhjustab mingil määral kättesaadavuse probleeme nõmmelasele ning soodustab autostumist.’

SURNUAED

Nõmme ettevõtluskeskkonna eeliseks võib lugeda head logilistilist asukohta ning rohelist elukeskkonda aga näiteks uute tööstusettevõtete rajamine pole linnaosale eesmärgiks, sest see tooks kaasa suureneva transpordikoormuse ning keskkonnasaaste [5]. Nõmmet võib pidada sobivaks keskkonnaks loomemajanduse, terviseettevõtluse ja kultuuriga tegutsevate ettevõtete loomiseks, kuid linnaosas ettevõtluseks sobiv ja linnale kuuluv vaba maa puudub. Küll on pakutud potentsiaali Tallinna jaoks eeldusel, et linn saab munitsipaliseerida tootmiseks sobiva maa-ala Nõmmel Männiku tee lõpus, kuid selline ettepanek allub jälle ortogonaalsele võrgustikule kuna ettevõtlus koguneks äärealadele. Kategoriseerisime erinevad asutused ja ettevõtted eraldi kihtidesse, mille järel analüüsisime antud kategooriaid koos ja eraldi, leides plusse ja miinuseid. Näiteks millised piirkonnad Nõmmel jäid teenustest välja ning milliste kategooriate hajutustega võib rahule jääda. Võttes aluseks Nõmme tänavõrgustiku ning analüüsides erinevate asutuste asukohti, saime aru nõmmelase igapäevaste teenuste kättesaadavusest. Samuti uurisime erinevaid arenguplaane, et mõista potensiaalseid ettevõtlus võimalusi Nõmmel.

VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS

POED SÖÖGIKOHAD POSTKONTORID TANKLAD

TÖÖSTUSALA

KOOLID

TERVISHOIU ASUTUSED

LASTEAIAD

POED HUVIRINGID APTEEGID SÖÖGIKOHAD HOTELLID SPORDIVÄLJAKUD POSTKONTORID VAATAMISVÄÄRSUSED SPORDIKESKUSED TANKLAD

Due to the grid plan street network the main services are concentrated near to the main roads, causing some degree of accesibility problems, and promoting car oriented lifestyles. For advantages of Nõmme as a business environment can be considered a good location and a green environment. Nõmme can be considered as a suitable district for the creative industries, health, business and cultural activities, but there are no city-owned vacant land available for this.

Ostukeskus Järve Selver. Shopping center Järve Selver

Nõmme Turg. Nõmme Market

For analysis we were gathering the information from different websites and mapped the locations to see the areas where the main business areas are concentrated.

JAAK SOVA

PILLE KOPPEL

58


ASUTUSED JA ETTEVÕTLUS

INSTITUTIONS AND BUSINESS ACTIVITY Nõmme asutusi ja ettevõteid valdkonnati eraldi vaadeldes, selgub et geograafiliselt asetsevad näiteks koolid, lasteaiad ja huvikoolid küllaltki ühtlaselt üle Nõmme linnaosa, mis võiks tagada lastele jalutuskäigu kaugusel asetsevat haridusasutust, kuid siin peab möönma ka probleeme lasteaiakohtade arvu ja haridussüsteemi eripära(vt kaart 1).

ÜLEMISTE JÄRV

Suuremate liikluskoormustega teede sõlmpunktidesse on koondunud peamised keskused(vt kaart 2), mille tõttu on mitu piirkonda, mis jäävad suurematest toidukauplusest suhteliselt kaugele (Kadaka pst piirkond Pääskülas, Kivimäe, Raku ja Raudalu).

KOOLID LASTEAIAD HUVIRINGID

POED SÖÖGIKOHAD

VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS

ÜLEMISTE JÄRV

SURNUAED

VAATAMISVÄÄRSUSED HOTELLID

Külastaja jaoks asuvad Nõmmel üksikud hotellid ja vaatamisväärsused(nt kirikud ja Glehni park), mis asuvad peamiselt Nõmme Keskuse läheduses. See näitab Nõmme tendetsi olla pigem magala mitte pakkudes suuremaid teenuseid külastajaile, erandina saame siin aga välja tuua Nõmme turu(vt kaart 4). <---------Vaata meetodit eelmiselt lehelt.

POSTKONTORID TANKLAD

ÜLEMISTE JÄRV

SURNUAED

Nõmmel on palju rohealasid, mis pakuvad mitmeid sportimisvõimalusi metsaradade ning väiksemate mänguväljakute näol, kuid on vaid kaks spordikeskust, mis võimaldaksid sisespordialadega tegelemist või näiteks baasi välispordialade tegelemiseks(vt kaart 3). Kaartidelt tuleb välja Nõmme lääne piirkond, Pääsküla, kus asutusi ja ettevõtlust ei ole.

ÜLEMISTE JÄRV

TERVISEASUTUSED APTEEGID

SPORDIKESKUSED SPORDI VÄLJAKUD

Looking the results layer by layer it came out some of the strengths and weaknesses of the present situation. From the analysis came out the fact that main centers of Nõmme are situated on the edges of district. Due to this there are number of areas, which are far from the major centers. There are not much business activity based on visitors in Nõmme, although the market of Nõmme is popular for nonresidents of Nõmme and there are potential of being more popular among tourist beacuse of the green environment. There are only two sportcenters in Nõmme, although there are many outdoor opportunities to do sport. Jannseni pood. Grocery store Jannseni

Nõmme Gümnaasium. Highschool of Nõmme

JAAK SOVA

PILLE KOPPEL

59


ROHEALAD GREENERY

Nõmme on Tallinna üks rohelisemaid linnaosasid [5]. Nõmme on metsalinn, kus majad on ehitatud metsa, seal asub mitmeid parke ja puistike ning linnaosa ise on ümbritsetud metsadevöönditest. Lõunas piirneb Nõmme Pääsküla rabaga, idas Männiku, Raudalu ja Järve metsadega, põhjas Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala metsadega ja läänes Harku rabametsaga. Nõmme rohealadel on juba mitmeid mänguväljakuid ning need pakuvad ka erinevaid sportimisvõimalusi, mis kõik on heaks eelduseks inimsõbraliku elukeskkonna jätkusuutlikuks arenemiseks Nõmmel. Nõmmelgi aga on probleeme haljastuse säilitamise ja jätkusuutlikkusega: viimase kümne aasta jooksul elamuehituse käigus kadunud mitmed rohealad ja samuti on problemaatiline ka olemasolevate suurte kinnistute tükeldamine. Nõmme elanike initsiatiivil on sealseid rohealasid järgemööda riikliku looduskaitse alla võetud, mis näitab, et rohealasid osatakse Nõmmel kohalike poolt hinnata [1;2]

JÄRVE METS NÕMME.MUSTAMÄE MAASTIKUKAITSEALA

HARKU PARKMETS

GLEHNI PARK 5

VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS

6 7

4 2

3

8

1

IK

EST

UI UP

K

NA

RÄN

PÄÄSKÜLA RABA

ENDINE PRÜGILA 1. JANNSENI PUIESTIK 2. SANATOORIUMI PARK 3. HIIU PUIESTIK 4. VABADUSE PARK

Nõmme äärealadel asuvad suured rohealad, linnaosas sees asub tihe rohevõrgustik, mis pole aga aktiivses kasutuses. Positiivsena näeme, et neile on rajatud mängu- ja spordiväljakuid puudulik on ka nende ühenduvus kõnniteede puudumisel. Analüüsi aluseks võtsime Nõmme tänavakaardi, kuhu kandsime Nõmme linnaosa rohealad erinevate allikate järgi, nagu www. tallinn.ee interneti kaart ja Nõmme linnaosa üldplaneeringu rohealade plaan. Eraldades kaardil rohealade kihi kõikidest teistest kaardi infokihtidest, saame hinnata rohealade rohkust ja jaotust Nõmme linnaosas ning samuti aitab see hinnata vajalikke linnaosa siseseid ühendusi.

ÜLEMISTE JÄ

RAHUMÄE KALMISTU

NÕMME.MUSTAMÄE MAASTIKUKAITSEALA

5. ÕIE PUIESTIK 6. VÕIDU PUIESTIK 7. LOOTUSE PUIESTIK 8. VALDEKU PARK

Nõmme is one of the greenest district in Tallinn. Nõmme is a so-called forest town, where the houses are built in the forest, there are also number of parks and Nõmme itself is surrounded by forests. There are many playgrounds and variety of sports facilities in Nõmme greenfields. All of this provides a great environment for residents of Nõmme and it is also a pleasant place to visit for nonresidents.

Vaateplatvorm Pääsküla rabas. Observation platform

Mänguväljak Jannseni puiestikus. Playground in Jannseni park

There are also problems in preservation and sustainability of Nõmme greenery. Residents of Nõmme have to took initiative to protect greenery in Nõmme on national level, that show how much the locals appreciate their surrounding. There are some playgrounds in the parks but we see that there should be more activity going on in the greenery of Nõmme.

JAAK SOVA

PILLE KOPPEL

60


AKTIIVSUS JA OHUTUS. NÕMME KESKUS (PILLE)

Aktiivsus. 1. tsüaan. - mitte aktiivne. 2. roheline 3. kollane 4. punane - väga aktiivne.

ACTIVITY AND SAFETY

Activity cyan - not active green yellow red - very active

Ohutus. 1. säritus -4 - väga ohtlik. 2. säritus -2 3. säritus 0 4. säritus +1 - ohutu.

Safety exposure -4 - not safe exposure -2 exposure 0 exposure +1- really safe

Skaala. Scale

Nõmmet pean üldiselt turvaliseks linnaosaks, kus on hea elada, vaadeldavat ala sain aga hinnata vaid kui võõras, mis kindlasti avaldas tulemusele mõju, ka küllaltki hiline ja pime vaatluse kellaaeg, mis omakorda tähtsustas tänavavalgustuse kvaliteeti.

Nõmme Keskuse kõige aktiivsemad tänavad jalakäijate alaga jätsid ka kõige ohutuma tunde. Nendeks olid: Turuplats, Pärnu mnt ja Ehitajate tee ristumisala ning Jaama jalakäijate tänav. Elamute piirkond vaadeldud ala kirdeosas ei tekitanud väga turvalist tunnet, kuna see tekitas kutsumata ja üksiku tunde inimesteta tänaval. Samas olid tänavad kitsad ja autodega koos ei mahtunud tänavale hästi ära, samas polnud ühtegi maamärki ja kadus orientiir.

1. Jaama 4 (Aktiivsus. Activity)/4 (Ohutus. Safety)

2. Pärnu mnt (lääs) 4/4

3. Turuplats 4/3

4. Raudtee 3/3

5. Raudtee 3/2

6. Idakaare 3/1

7. Kuiv 3/1

8. Vana Pärnu mnt põik 2/3

9. Glehni põik 2/1

10. Vana Pärnu mnt 1/1

11. Kõver 1/1

12. Pärnu mnt (ida) 1/4

Kuna tänavad on Nõmmel kitsad, siis muljele avaldas küllalt palju mõju ka arhitektuur. Näiteks ühe ohtlikeima mulje jätnud Kõver tänav jättis ebaturvalise tunde läbipaistmatu aia ja tänava äärel paikneva akendeta hoone fassaadi tõttu, mis tekitas pimeda nurgataguse paiga.

Kui eelnevalt analüüsisime Nõmmet peamiselt kaardi ja tekstipõhiliselt siis üheks analüüsimeetodiks valisime ka subjektiivse välitöö, kus otsustasime analüüsida tänavaid niiöelda mittenõmmelase vaatepunktist. Ühel neljapäevasel päeval, valisime välja 2 erinevat marsuuti, mis hõlmaks umbes 15 tänavat ning mida oleks võimalik läbida umbes tunniajase kõnnakuga. Ajaks valisime pealelõunase tipptunni (umbes kella 17.00 paiku). Jaak valis oma piirkonnas Vabaduse puiestee läheduses olevad tänavad ning Pille Nõmme Keskuse ümbruse. Oma kõnnakul pildistasime ja analüüsisime teekonnale jäävaid tänavaid kahest aspektist: aktiivsus ja ohutus. Aktiivsuse all pidasime silmas faktoreid mis hõlmasid nii raske- ja kergliikluse tihedust; ümberkaudseid poode ja teisi ettevõtteid ehk kui suurel määral inimesed kasutavad teatud tänavaid. Ohutuse all pidasime silmas kas me tundsime ennast seal tänavalt ohutult või mitte, mis olenes näiteks kõnnitee olemasolust, tänavavalgustusest, ümbruskonna mõjust ja olustikust tekkivatest emotsioonidest. Peale kõnnakuid järjestasime tänavad üles 4 punktiliselt skaalal mille igale punktile andsime oma värvigamma (aktiivsus) ja särituse (ohutus).

VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS

ÜLEMISTE JÄRV

10 8

7

3

6

2 10

9 11

1 4

Vaatluse ala nr 1 asukoht Nõmmel / Survey area 1 in Nõmme

While previous topics we have analysed Nõmme by help of graphs and text based plans, but we also planned to make a small fieldwork. We observed and analysed around 15 streets on 4 point scale, which meant that we were looking for how active (traffic, pedestrians, retails etc) and safe the streets felt for us. So the analysis were very subjective, but from the perspective of people who is not living in Nõmme.

5

Vaadeldud tänavad alal nr 1 / Observed streets on area no 1

Pille consider Nõmme as one of the safest area in Tallinn, but to explore the area as a stranger it made her notice several issues. She felt safest in the busy area made for pedestrians, but lost and unwelcomed in the middele of housing districts, where were no pavements and landmarks to orient my self. Because the streets were narrow, the architectural choices, like height of fences etc, played quite important role for her valuation too.

JAAK SOVA

PILLE KOPPEL

61


AKTIIVSUS JA OHUTUS. HIIU (JAAK)

Aktiivsus. 1. tsüaan. - mitte aktiivne. 2. roheline 3. kollane 4. punane - väga aktiivne.

ACTIVITY AND SAFETY Oma uurimispiirkonnaks valisin Vabaduse pst ja selle ümbruses olevad paralleelja ristuvad tänavad, et analüüsida kontrastust magistraal- ja väiketänavate vahel. Minu analüüsi tulemusele avaldas suurt mõju ka õhtune pimedus ning lumised tänavad, kuna mitmel tänaval pidin kõndima keset teed, kuna kõnniteed kas puudusid või olid need jalutamiseks liiga lumised. Kõige aktiivsem tänav oli loomulikult Vabaduse pst (pilt 5 & 6), mis on Nõmme üks põhilisi liiklusartereid, kuhu põhiline aktiivsus on koondunud. Kuigi Vabaduse puiesteel on head kõnniteed, põhjustas liigne liiklussumin minus väikest ohuallikat ning püüdsin ennast hoida autoteest ohutus kauguses. Vabaduse pst oli ka kõige rohkem inimesi, eriti just bussipeatustes, mis ei olnud kunagi tühjad.

Väiksematel tänavad olid tunduvalt vähem aktiivsed kuid ohutusaspekt kõikus vägagi. Näiteks J. W. Jannseni (pilt 12) tänaval oli liiklus palju suurem kui teistel väiksematel tänavatel, kuid kuna lumetõttu oli võimatu kõnniteid kasutada siis pidin tihti vaatama seljataha, et autod minust mööda pääseks. Huvitavaks kujunesid ka tänavad mille ühes otsas tundsin ma ennast palju ohutumalt kui teises. Näiteks Taara tänaval mille läänapoole ala (pilt 2) oli väga ohutu ning aktiivsus puudus, samas idapoolne ala (pilt 10) oli lähedal asuva lasteaia tõttu kitsam, aktiivsem ning ka ohtlikum, kuna liiklus oli märgatavalt suurem ja kõnniteel oli pargitud autod. <---------Vaata meetodit eelmiselt lehelt.

VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS

Activity cyan - not active green yellow red - very active

Ohutus. 1. säritus -4 - väga ohtlik. 2. säritus -2 3. säritus 0 4. säritus +1 - ohutu.

Safety exposure -4 - not safe exposure -2 exposure 0 exposure +1- really safe

Skaala. Scale

1. Sanatooriumi (lõuna) 1/4

2. Taara (lääs) 1/4

3. Kõla 2/4

5. Vabaduse pst (ida) 4/3

6. Vabaduse pst (lääs) 4/3

9. Pargi 2/3

10. Taara (ida) 3/2

7. Pargi (lõuna) 3/3

8. Ugala 1/3

11. Sanatooriumi 2/1 9

11

ÜLEMISTE JÄRV

5

1

3

7 12

6

8

10

4

2 Vaatluse ala nr 2 asukoht Nõmmel / Survey area no 2 in Nõmme

4. Laulu 2/4

Vaadeldud tänavad alal nr 2 / Observed streets on area no 2

12. J. W. Jannseni 3/1 While previous topics we have analysed Nõmme by help of graphs and text based plans then in activity and safety we made a small fieldwork. We observed and analysed around 15 streets on 4 point scale, which meant that we were looking for how active (traffic, pedestrians, retails etc) and safe the streets felt for us as people who are not from Nõmme The chosen area in Nõmme were quite peaceful, except Vabaduse pst, where all the activity is concentrated around and because of the heavy traffic Jaak sometimes did not feel so safe walking in there. Smaller streets were usually safer, except the streets which did not have any sidewalks. It was also interesting how on some smaller streets Jaak had mixed feelings, which means that in one side he felt much more safer then other side of the street

JAAK SOVA

PILLE KOPPEL

62


ETTEPANEKUD PROPOSALS

Lähtudes eelpoolsetest analüüsidest ja vaadeldes lisaks ka mikro-urbanistika ja urbanakupunktuuri teooriaid (vt meetodite kast) leidsime, et kuigi Nõmme on hea elukeskkond ja roheline linnaosa, on siiski Nõmmel ka probleeme, mida lahendada. Tegime omapoolsed ettepankud, mis lähtuvad sellise Nõmme karakteri hoidmisest ja edasi arendamisest ning seega pöörasime enim tähelepanu just rohelisele mõtteviisilise elustiili toetamisele ja kogukonna elu soodustavale keskkonna loomisele. Põhilised analüüsist välja tulnud probleemid olid keskuste koondumine peamagistralide sõlmpunktidesse ja kõnni- ja kergliiklusteede võrgustiku puudumine. Samad probleemid kajastusid ka mikrourbanismi ja urbanakupunktuuri teooriast lähtuvate kaartide koostamisel.

RAUDTEE JA RONGIPEATUS PÕIHIMAGISTRALID PEAMISED OL.OL KESKUSED ASUTUS VÕI ETTEVÕTE

RAUDTEE JA RONGIPEATUS KÕNNITEEGA TÄNAVAD KERGLIIKLUSTEEGA TÄNAVAD

Mõlemad probleemid pigem toetavad autokeskset eluviisi, kus ei tunta oma naabreidki ning ei toeta Nõmme sisese kogukonna teket, kuna Nõmme sisene liikuvus, mis võiks toimuda väikeseid vahemaid silmaspidades pigem jalgsi või kergliiklus vahenditega, on puudulik. Eelpool toodust lähtuvalt arendasime välja ka kaks põhi suunda ettepanekutele: - Keskuste loomine Nõmme geograafilisele keskmiku alale - Kõnni- ja kergliiklusteede võrgustiku loomine. ----------

PLANEERITAV SIDUV TELG PLANEERITAVAD KESKUSED

Olemasolevad (üleval) ja planeeritavad (all) keskused. Existing(up) and propsed(down) centres

KÕNNITEEGA TÄNAVAD KÕNNITEE JA KERGLIIKLUSTEEGA TÄNAVAD KERGLIIKLUSTEEGATÄNAVAD

Olemasolevad (üleval) ja planeeritavad (all) kõnniteed. Existing(up) and propsed(down) pavements

Vaata meetodit järgmiselt lehelt.

VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS

JAAK SOVA

PILLE KOPPEL

63


ETTEPANEKUD

Based on the analysis and also looking additionaly theories of micro-urbanism and urban acupuncture, we found that although Nõmme is a good living environment and a nice green district, there are still problems to solve and things to improve.

PROPOSALS

Eelnevatest analüüsidest ning urbanakupunktuurist ja mikro-urbanismist lähtuvad kõrval olevad kaardid illustreerivad puudujääke Nõmme siseses liikuvuses ja keskustes, mis on kõik koondunud Nõmme äärtesse.

The proposals were made to support the idea of green and friendly character of Nõmme, therefore we paid lot of attention to improve an ecological awareness and a lifestyle that is strengthening community bonds in Nõmme. The basic problems that the previous analysis and illustrations, based on micro-urbanism and urban acupuncture, represented were: lack of sidewalks and pathways that is not supporting alternative ways for cars of moving around in Nõmme; also the location of the existing centers are located geographically on the edges of Nõmme, where are concentrated the main roads.

Väljapakutud lahendused toetavad ja täiustavad teineteist - kergliiklusteed ümbritesevad ja seovad Nõmmet, ning väljapakutud kohad uuteks keskusteks toetavad seda kõike oma asukohaga. Ettepanekute tegemiseks uurisime mikro-urbanismi ja urbanakupunktuuri, millede meetodeid kasutasime meie eelnevat analüüsi silmaspidades ja oma poolse tõlgenduse ja täiendusega. Mikro-urbanismi ja urbanakupunktuuri käsitletakse tihti ka koos, kuna mikrourbanism tuleneb urbanakupunktuurist ja need omavad samu algeid. Urbanakupunktuur on linna keskkonnateadus teooria, mis ühendab urbanistika ja traditsioonilise hiina meditsiini teooria akupunktuuri ehk nõelraviga. Kõnealune strateegia käsitleb linnu elusorganismidena. Perspektiiv läbi mille akupunkturist näeb tervist ja haigusi on kontseptsioonid “vitaalne energia“, „energia tasakaal“, „energia tasakaalutus“. Justkui Lääne meditsiini doktor uurib kuidas veri ringleb ja kuidas sõnumeid antakse läbi nävisüsteemi nii hindab akupunkturist vitaalse energia liikumist ja jaotumist läbi meridiaaanide ja kanalite ringluse. Urbanakupunktuur vaateleb teid ja nende sõlmpunkte ülekantud tähenduses [6]. Urban akupunktuuriga on muuhulgas tegelenud ka soome arhitekt ja sotsiaalteoreetik Marco Casagrande. Casagrande näeb linna keerulise energeetilise organismina, kus kattuvad erinevad kihtidena ja energiavoodena linnakodanike tegevus ja linna areng. Segades keskkonna ja linnaehituse Casagrande arendab meetodit,millega manipuleerida linna energiavooge, et liikuda ökoloogiliselt säästva linnaarengu poole nn 3. põlvkonna linna (postindustriaalne linn) [7]. Mikro-urbanismi oleme vaadelnud Taiwani arhitekti ja arhitektuuri professori Chi Ti-Nani käsitluses. Samuti kui urbanakupunktuur väidab ka mikro-urabanism, et eksisteerivat reaalsust võib näha kui tihedalt seotud energiatsoonide meridiaansüsteemi linna makrostruktuuri sees. Nii nagu peale diagnostilist kaardistamist võib näidata ravipunkte piki oletatavaid meridiaanjooni inimese kehal nagu akupunktuuris, on linnades tühjade alade vahel ägeda koosmõju punktid, varjatud seosed, mida võib määratleda mikrotsoonidena. Mikro-urbanism otsibki haavatavaid ja ebaolulisi paiku tänapäeva linnades, seega tegeleb mikrourbanism unustatud ja hüljatud paikadega [8]. Nagu varem mainitud kasutasime ettepanekute tegemiseks mikro-urbanismi ja urbanakupunktuuri teooriaid, leides nende kaudu meile sobiva meetodi. Kasutasime ära kogu eelnevat analüüsi ja leidsime analüüside kaudu punktid ja linnasisest liiumist toetavad teed jalakäijat silmas pidades.

VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS

Therefore the main propsals were : - To activate the central axis of Nõmme with new centers that would be binding Nõmme internally together. - Create a network of sidewalks and pathways that are also considering the existing situation. The proposals are supporting each other – the proposed sideways are creating the opportunity to go to the proposed new center by walk or by bike, and another way: the proposed centers are encouraging people not to use cars. For the method to find the pinpoints and to propse the network of pavements, we were using in addition to the previous analysis also the theories of micro-urbanism and urban acupuncture. Urban acupuncture is an urban environmentalism theory which combines urban design with traditional Chinese medical theory ofacupuncture. This strategy views cities as living organisms and pinpoints areas in need of repair [6]. We took a closer look to the work of a Finnish architect and social theorist - Marco Casagrande. Casagrande views cities as complex energy organisms in which different overlapping layers of energy flows are determining the actions of the citizens as well as the development of the city. By mixing environmentalism and urban design Casagrande is developing methods of punctual manipulation of the urban energy flows in order to create an ecologically sustainable urban development towards the so-called 3rd Generation City (postindustrial city). The theory is developed in the Tamkang University of Taiwan and at independent multidisciplinary research center Ruin Academy [7]. According to Chi Ti-Nan micro-urbanism is looking at the vulnerable and insignificant side of contemporary cities around [8]. In line with therapeutic concepts, the key findings indicate that the existing reality can be seen as a meridian system of interrelated energy zones within the preconceived macro-structure of the city. Each microcosm is considered as an indispensable part of a specific role within the whole constitution. Like the treatment points along hypothetical meridian-like lines on the human bodyin according to the acupuncture, sacks of heated interactions, obscure junctures, in between spaces or empty areas in the city, usually invisible and insignificant from their outlook, can be identified as microzones after a diagnostic mapping. Olemasolev (üleval) ja planeeritav (all) olukord. Existing(up) and propsed(down) situation

JAAK SOVA

PILLE KOPPEL

64


ETTEPANEKUD. KÕNNI- JA KERGLIIKLUSTEED PROPOSALS. SIDEWALKS AND PATHWAYS Nagu selgus kõnniteeda analüüsis(vt lk 53), pole Nõmmel ühtlast kõnniteede võrgustikku. Seega püüdsime ettepanekuks välja töötada võrgustikku, mis seoks tugevamini Nõmmet siseselt, seda just jalakäijatele ja rattasõitjatele mõeldes, kuna vahemaad ei ole suured. Kõnni- ja kergliiklusteed toetaksid Nõmme metslinlikku karakterit ja soodusktaksid rohelise elulaadi.

ÜLEMISTE JÄRV

Eesmärgiks oli luua võrgustik arvestades juba olemasolevate kõnniteedega. Olemas olid edelast kirdesse suunduvad kõnniteed põhimagistralidel, lisasime neile risti paiknevad kõnniteed, mis võimaldaksid inimestel leida kodude lähedusest kõnniteega tänavad, mida kasutada. Samuti lisasime kergliiklusteed Nõmme ümbrusesse ja jägisime, et needki oleksid omavahel ühendatud. Ettepanekuid tegime kolme eri liiki tänavate loomiseks: tänavad kõnniteega, tänavad kõnni-ja kergliiklusteega ja kergliiklusteed, siinjuures arvestasime ka olemasolevate tänavate laiusega.

PLANEERITAV KÕNNITEED PLANEERITAV KÕNNI- JA KERGLIIKLUSTEED PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEED

OL.OL RONGIPEATUSED OL.OL ÜHEPOOLSE KÕNNITEEGA TÄNAVAD OL.OL KAHEPOOLSE KÕNNITEEGA TÄNAVAD OL.OL KERGLIIKLUSTEED

According to the analysis of sidewalks (page 53) there is no satisfying network of sidewalks in Nõmme. There are sidewalks on the mainroads and all the rest is quite random. Therefore, we are proposing a network that would link Nõmme internally. The sidewalks and pathways are supporting the character of Nõmme – the city district under trees. With a network of sidewalks and pathways it would be comfortable to use bikes and move around by foot insteed of car and this supports a green way of living. The goal was to create a network that is considering the existing sidewalks and pathways. We proposed three different types of streets: streets with a sidewalk; streets with a sidewalk and a pathway; pathways.

VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS

Kõnniteega tänav, Ilmarise. Pavements

Kõnni- ja kergliiklustee, Päikese pst. Pavements and pathways

Kergliiklus teed, Männiku raba. Pathways

JAAK SOVA

PILLE KOPPEL

65


ETTEPANEKUD. KESKUSED

SUURTÜKI

ELAMU- JA ÄRIKVARTAL

PROPOSALS. CENTERS Asutuste ja ettevõtluse analüüsist (vt lk 58, 59) tulenevalt on peamised keskused koondunud suuremate liikluskoorgmustega teede sõlmpunktidesse ja seega asuvad need Nõmme äärealadel. Nõmme geograafilises keskmikus pole tõmbekeskuseid. Samas on ka Nõmmel hea rohevõrgustik, seal asub mitmeid parke ja puistike ning Nõmme on ümbritsetud metsavööndiga,

SUURTÜKI

ELAMU- JA ÄRIKVARTAL Ala jääb Pärnu mnt ja Vääna tn vahele ning raudtee äärde, asudes Hiiu rongipeatuse lähedal. Ala on hetkel halvas korras, kuid seal asub väärtuslikke ajaloolisi ehitisi. Näeme, et alal võiks olla elamu ja ärikvartal, kus asuksid 2-3 korruselised hooned lisaks säilitavatale ajaloolistele hoonetele, kus asuksid korterid, kontori pindu ja kauplemispindu. Pakume välja alal ol.ol hoonete olukorra hindamise ja uute peatänavatega struktuuri loomise.

KALDA

SPA-JA TERVISEKESKUS HOTELLIGA Alal asub hetkel tühermaal, kogu see piirkond on halvas korras, kus puuduvad igasugused asutused, seega leidsime, et alale peaks looma tõmbekeskus, mis ka selle ala käima tõmbaks. Alal võiks olla näiteks spordi- ja terviseasutus väikese hotelliga, mis kasutaks ära ala rohelist ümbrust. Hoonet võiksid kasutada nii kohalikud, teised tallinlased kui ka välisturistid, kellel oleks seal ööbimisvõimalus.

VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS

KALDA

need aga võiksid olla aktiivsemas kasutuses. Väljapakutud keskuste mõte on aktiveerida Nõmme kesktelge ja siduda linnaosa tõhusamalt seda ümbritseva metsavööndiga, et toetada rohelist eluviisi ja toetada aktiivset tegevust ning oma algatust. Keskused peaksid toetama ka tugevama Nõmme kogukonna teket.

SPA-JA TERVISEKESKUS HOTELLIGA

VABADUSE MULTIFUNKTSIONAALNE KESKUS

RABA

TERVISERADAE KESKUS

SUURTÜKI - MIXED USE QUARTER The area is between Pärnu and Vääna Street and along the railways. The area is currently in bad shape, but there are valuable historical buildings. TheMÕJUALA area could be a nice residential and business quarter, withLEVIK 2-3-storey buildings. The area would offer new apartments, offices and shops. The area should be examined and a new network of roads should be created.

KÕRGEM HOTELLI OSA SPA- JA SPORDIKESKUS PARKLA Aerofoto ol.ol olukorrast. Existing situation of the area

Fotod ol.ol olukorrast. Photos of existing situation

KALDA - SPORTCENTER AND HOTEL The area is a wasteland at the moment and it is located in somehow a periphery. In the area there are no attractions for the people. We found that the area should be an attraction point for the locals and also for tourists. The area could serve as a sports and health center with a small hotel complex, which would take advantage in the green surrounding of the area.

OL.OL HOONED UUS PÕHITÄNAVATE STRUKTUUR Peamine idee ettepanekust karikatuurselt. Main idea of proposal

MÕJUALA LEVIK

KÕRGEM HOTELLI OSA SPA- JA SPORDIKESKUS PARKLA Aerofoto ol.ol olukorrast. Existing situation of the area

Fotod ol.ol olukorrast. Photos of existing situation

Peamine idee ettepanekust karikatuurselt. Main idea of proposal

JAAK SOVA

PILLE KOPPEL

66


VABADUSE

MULTIFUNKTSIONAALNE KESKUS Vabaduse pst äärde Vabaduse parki pakume välja luua multifunktsionaalse ala, mis võimaldaks Nõmmelastel üritusi korraldada ja tekitaks kohtumiskoha. Säilitamaks Nõmme rohelust siis meie eesmärk ei ole luua uut megakeskust koos kõikide teenustega vaid rõhutada Nõmme rohelust läbi teisaldavate ja reguleeritava suurusega müügipindadene arvaseted keskeuroopaliku laadasüsteemi. See annaks tõuke nõmmelaste omavahelisele lõimumisele ja tugevama kogukonna tekkimisele ning samas rõhutaks ka nõmme metslinlikuse karakaterit.

keskuse toetamiseks, samuti ka kohvik, millel oleks suveajal ka väliterrass. Hoone ees asuks teadetetahvel, kuhu nõmmelased saaksid oma teateid jätta ja kus oleks info ürituste kohta. Parkimise oleme mõelnud Sihi tänava äärde, kus oleks ka koht rattaparklale, kuna asukoht on Nõmme geograafilises keskuses ja piisavalt lähedal, et tulla sinna nii jalgsi kui rattaga. Ka eelpool väljapakutud kergliiklusteede võrgustik toetab ideed, et keskusest tekiks kogunemiskoht nõmmelastele, kus toimuksid laadad jms üritused.

VABADUSE - MULTIFUNCTIONAL CENTER The area of Vabaduse park is next to Vabaduse avenue. It is located geographically in the Nõmme’s center area. We are proposing a multi-functional area to the site that would offer an opportunity to organize events and that would be a meeting place. Our goal is not to create a new mega center with all the services, but to emphasize the greenery. The center would create more integration between the locals and therefore creating stronger community bounds. We have been keeping the green character of Nõmme in our minds. Therefore the proposal is to create some additional multi-functional space for variable use situated under trees. There could be integratable tabels for fairs, that could be also used as a gallery. Gallery would be lighted, so the park would look invinting even in the dark.

Vabaduse park MÕJULEVIKU SUUNAD

PARKIMINE

se adu

pst

Vab

OL.OL BUSSIPEATUS KOHALIKTEADETETAHVEL

TEISALDATAVAD LAADAPINNAD JA GALERII

PL INFOKESKUS JA KOHVIKU HOONE

We are also proposing a new building next to the bus stop of Hiiu, where would be an information center and a cafeteria. Front of it would be an information board.

Suletavad kappletid laatade jaoks asuksid puude vahel nagu Nõmmele kui metslinnale sobilik. Müügipindade sulgedes tekib ustest galerii pinnad, mis on ülevalt valgustatud, tekitades nii ka pimedal ajal õdusa ja huvitava paiga, kus viibida ja galeriis töid uudistada. Ol.ol Hiiu bussi-peatusest lõunasse pakume hoonet, kus asuksid infokeskus ja tööruumid Aerofoto ol.ol olukorrast. Existing situation of the area

RABA

TERVISERADADE KESKUS Ala asub nö Nõmme kesktelje Hiiu tn lõuna poolses lõpus. Leiame, et alal võiks asuda tagasihoidlik väikeehitis, mis “seoks“ raba ja sealseid terviseradasid Nõmme linnaga ning mis muudaks tervisesporti vabas õhus veelgi populaarsemaks. Hoones võiksid asuda peale puhkenurga ja infokeskuse ka näiteks kergliiklusvahendite laenutus ning hoone võiks pakkuda pesemisvõimalusi. Hoonest võiksid alguse saada matkad rabasse.

VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS

Fotod ol.ol olukorrast. Photos of existing situation

Peamine idee ettepanekust karikatuurselt. Main idea of proposal

RABA - CENTER OF THE WETLAND The area is located in the south end of Hiiu street that is the central axis of Nõmme. The area could have a modest building that would link the forest and wetland with district of Nõmme. This kind of linking would make the outdoor sports more popular among the habitants of Nõmme. In the building should be an information center and a comfortable lounge. It should also provide a renting of sport supplies.

PARKLA RABAKESKUS

Aerofoto ol.ol olukorrast. Existing situation of the area

Fotod ol.ol olukorrast. Photos of existing situation

Peamine idee ettepanekust karikatuurselt. Main idea of proposal

JAAK SOVA

PILLE KOPPEL

67


KOKKUVÕTE CONCLUSION

Nõmme linnaosa iseloomustavad tänavavõrgustiku ja liikuvuse kohapealt ortogonaalne tänavatevõrgustik, äärelinna ja kesklinna ühendavad põhimagistralid, asutuste koondumine põhimagistralide sõlmpunktidesse ja tihe rohevõrgustik. Esiteks me uurisime tänavate võrgustikku ja kaardistasime kõik Nõmmel olevad kõnniteed, kust ilmnes, et valdavalt Nõmme linnaosas kõnniteede puuduvad. Teiseks vaatasime Nõmme ühenduvust nii ülejäänud Tallinnaga kui ka Nõmme siseselt. Kuigi Nõmme ühenduvus näiteks kesklinnaga on väga hea ja puudulikuna leidsime vaid kergliiklusteede olukorra, siis Nõmme siseselt tuli välja asjaolu, et tihti jõuaks vahemaid läbida jalgsi kiiremini kui näiteks ühistranspordiga, mis taaskord viitas kõnniteede analüüsis välja tulnud probleemidele. Kolmandaks uurisime Nõmme tänavavõrgustiku ruumilist konfiguratsiooni(Space Syntax), mille käigus nägime Nõmme integreeritust nii lokaalsel kui ka globaalsel skaalal.

Viimasena kasutasime pigem subjektiivset välitöö meetodit, mille käigus käisime Nõmmel eri piirkondades ka ise kohal ja hindasime erinevate tänavate aktiivsust ja ohtutust. Peale analüüsi läbiviimist võtsime arvesse analüüsi tulemused, lisaks uurisime mikro-urbanismi ja urban akupunktuuri, milledest lähtuvalt leidsime põhilised Nõmme valupunktid ning arendasime välja ka kaks põhisuunda ettepanekutele: - Keskuste loomine Nõmme geograafilisele keskmiku alale - Kõnni- ja kergliiklusteede võrgustiku loomine. Tegime omapoolsed ettepanekud, mis lähtuvad rohelise Nõmme karakteri hoidmisest ja edasi arendamisest ning seega pöörasime enim tähelepanu just rohelisele mõtteviisilise elustiili toetamisele ja kogukonna elu soodustavale keskkonna loomisele.

Nõmme district is characterized by grid street network, green network and that the main services are concentrated near to the main roads. Firstly, we studied the network of streets in Nõmme and mapped sidewalks and pathways in Nõmme district, which showed that there are no sidewalks mostly Nõmme district. Secondly, we examined Nõmme connectivity with rest of the Tallinn and also the internal connevtivity of Nõmme. There came out some problems in internal connectivity. Thirdly, we examined the spatial configuration of the street network of Nõmme (Space Syntax), that showed the integration of Nõmme in the local and global scale. Fourthly, we mapped the business activity and greenery in Nõmme. Next by using rather subjective method, we visited different areas of Nõmme and valuated activeness and safety of the streets of Nõmme. Furthermore, we took into account the results of the analysis and for addition we examined the micro-urbanism and urban acupuncture, in which we found the key points of developed proposals in two main field: - Establishing new centers to supprt green Nõmme character - Creating a network of sidewalks and pathways

Neljandaks kaardistasime asutused ja ettevõtluse Nõmmel, millest ilmnes nende koondumine põhimagistralide sõlmpunktidesse. Samuti kaardistasime Nõmme rohealad.

VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS

JAAK SOVA

PILLE KOPPEL

68


BIBLIOGRAAFIA

BIBLIOGRAPHY

NÕMME LINNAOSA AVALIK RUUM JA NÕMMELANE

MILJÖÖ JA MAJAD

VÕRGUSTIK JA LIIKUVUS

PUBLIC SPACE OF NÕMME DISTRICT AND ITS LOCAL HABITANT

HOUSES AND MILIEU

NETWORK AND MOBILITY

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Üldplaneeringute osakond. (2010) Nõmme linnaosa üldplaneering http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering

1. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Linnaplaneerimise Amet. (2008) Nõmme majade inventuur

1. Nõmme Tee Selts. (2012) Nõmme – Miljööväärtuslik Piirkond. http://www.nommeteeselts.ee/index.php/nomme-iseloomustus/ nomme-miljoeoevaeaertuslik-piirkond.html

2. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet. (2004) Nõmme linnaosa ehitusmäärus. http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering 3.Gnadenteich, Uwe. (2012) “Veskimöldre elanikud soovivad korralikku bussiliini”. Tallinna Postimees. http://www.tallinnapostimees.ee/1021494/veskimoldre-elanikudsoovivad-korralikku-bussiliini Fotomaterjal on erakogust v. a. lk 12 ja 14, mis on võetud Google Earth street view’st

2. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti miljööalade osakonna juhataja Riin Alatalu poolt Nõmme hoonete inventuuri põhjal koostatud andmebaas (2008 - ... ) 3. Nõmme linnaosavalitsus. (2011) Nõmme töösolev üldplaneering. Nõmme miljööväärtsulike hoonestualade kaart. http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering 4. Vääri, E; Kleis, R; Silvet, J. (2000) Võõrsõnade leksikon. Vol. 6. Valgus 5. Tallinna linnavalitsus. (2001) Tallinna üldplaneering. http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-linna-uldplaneering 6. Nõmme linnaosavalitus. (...) Nõmme linnaosa üldplaneeringu tööversioon. http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering 7. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. (2001) Miljööväärtuslikud piirkonnad Tallinnas. http://www.tallinn.ee/est/Miljoovaartuslikud-piirkonnad-Tallinnas 8. Nõmme linnaosavalitsus. (2004) Nõmme ehitusmäärus. http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering

2. Lõhmus, Leho. (2008) Nõmme Linnaosa Arengukava 2008 – 2012 3. Jiang, Bin & Claramunt, Christophe. (2002) Integration of Space Syntax into GIS: New Perspectives for Urban Morphology. Transactions in GIS. Vol. 6(3) 4. Cerrone, Damiano. (2012) TALLINN : OPENING TO THE SEASIDE. Estonian Academy of Arts. 5. Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Üldplaneeringute osakond. (2010) Nõmme linnaosa üldplaneering. Tallinn http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering 6. Frankjaer ,Raune. (2012) Urban Acupuncture. Rethink: Urban Interaction 7. Casagrande ,Marco. (2010) Urban Acupuncture 8. Sisask, Helli. (2008) Linn kui Elukeskkond Kõik fotod (v. a. Lk 61-62) on võetud Google Earth street view’st

9. Nõmme linnaosavalitsus. (2012) Nõmme maakasutus kaart http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering 10. Maa-amet. (2012) Maa-ameti Geoportaal www.geoportaal.maaamet.ee 11. Tallinna linnaplaneerimise amet. (2008)Tallinna rohealade teemaplaneering http://www.tallinn.ee/est/g3566s53314 12. Telefoni-intervjuu Nõmme linnaosa arhitekt Ene Tomsoniga. (Oktoober 2012) 13. Ehitisregister (2012) www.ehr.ee

69


Urban identity of Nõmme district in Tallinn