22
INTERVJUU
et nad hakkavad seda testi ehk koos tegema, kuid teise inimese pealt siin hästi spikerdada ei anna. Peale selle olen e-õppe käigus palju kasutanud situat sioonülesandeid – erinevate kliiniliste olukordade lahenda mist –, samuti arutelusid õppi jate endi praktikast pärit näidete kohta või andmebaasidest tõen duspõhise teabe otsimist jne. Õppida aitab ka see, kui õppijad erinevaid ülesandeid lahendades tagasisidestavad üks teise lahendusi: sellisel viisil ei mõtle õppija ainult ühe olukorra lahendamise peale, vaid saab tutvuda ka teiste olukordade ja nende lahendamise viisidega. Nii et õppimise ja teadmiste omandamise kontrollimise või malusi Moodle’is jagub. Milline on teie meelest hea
OKTOOBER 2017 NR 9
õpetaja? Erinevate inimeste jaoks on see ilmselt erinev. Minu enda jaoks on hea õpetaja inimene, kes tunneb süvitsi õpetata vat teemat ja suudab seda ka innustavalt edasi anda, nii et ka minu jaoks oleks see huvitav ja ma saan aru, miks seda asja on oluline õppida, kui ma olen õppija rollis. Selleks, et olla hea õpetaja, pead olema huvitatud sellest teemast, mida sa õpetad. Milline on hea õpilane? Väga raske on anda paari sõnalist vastet, aga õppimine on ju mitte ainult teadmiste omandamine, vaid ka oskuste omandamine ning õpitu raken damine ühel või teisel viisil. Kõik muidugi ei pruugi olla väga rakenduslik, mida me õpime, aga hea õppija mõtestab seda,
mida ta on omandanud ja ühel või teisel viisil muudab ta ka enda või teiste elu selle abil, mis ta on õppinud. Kas te soovitate teistel õppe jõududel ka kandideerida sellele grandile? Jaa, loomulikult. See ei tee võib-olla rahalises mõttes sugugi jõukaks, aga see teeb elu kindlasti väga palju rikkamaks ja huvitavamaks. Seda ma võin küll enda senise kogemuse põhjal öelda, et kui õpetamine on see, mis on südamelähedane ja mis pakub huvi, siis kindlasti tasub kandideerida hea õpetamise grandile. Tahan väga tänada ülikoolipoolseid inimesi, kes selle grandi käivitasid. Seal on suured entusiastid taga, kelle ind on olnud nakatav. •
TUDENG KÜSIB Miks pean teadma, mida tähendab õpitud semester? ENE KÜÜNER Õppekorraldusnõustaja, õppeosakonna nõustamiskeskus
Õ
ppekava täitmise mahtu hinnatakse õpitud semestrite alusel. Eelkõige on see oluline neile, kellel tuleb õpingute jooksul ette akadeemilisele puhkusele minek. Semester loetakse õpituks, kui üle poole semestrist (ehk üle 70 päeva) on õppetööl osaletud. Kui minna akadeemilisele puhkusele semestri esimesest poolest, siis ei lähe see semester õpitud semestrina kirja; kui aga üle poole semestrist on möödas, siis läheb. Akadeemilisel puhkusel olles ei ole üldjuhul lubatud õppetööl osaleda ning kokkuvõttes jääb semestri
teisest poolest akadeemilisele puhkusele minnes selle semestri maht täitmata. Nii võib akadeemilise puhkuse lõppedes kujuneda olukord, kus tuleb puudu jäänud õppe maht hüvitada või langetakse osakoormusesse. Sellest võib pääseda, kui varasematel semestritel on õppekava suuremas mahus (ette) täidetud. Õppekava täitmist hinnatakse kumulatiivselt ehk kõikide semestrite peale kokku, ühe semestri maht 30 EAP-d. Üldiselt on aga soovitatav minna akadeemilisele puhkusele alati semestri algusest semestri või õppeaasta lõpuni. Nii ei lähe kirja õpitud semester ning õppekava täitmise arvestamisel sellel semestril ettenähtud aineid ei vaadata.
•