24
AKTUAALNE
see lihtsustab Eesti rakenduskõrghariduse saanul välismaale magistriõppesse pääsemist. Ka Tallinna tehnikaülikool on oma ettepanekutes seisukohal, et võiks kaotada vormilised erisused nende õppevormide vahel. TEADUSTÖÖTAJA VÕI ÕPPEJÕUD? Praegu on õppejõudude ja teadustöötajate nõuded ja määratlused jagunenud teadus- ning arendustegevuse seaduse vahel. Mõistlik oleks need viia ühte seadusesse ning ühtlasi loobuda õppejõudude ja teadustöötajate ametikohtade eristamisest ja luua ühtsed akadeemiliste töötajate ametikohad.
NOVEMBER 2017 NR 10
Tartu ülikool sooviks siin taas rohkem vabadust ja paindlikkust karjäärimudeli ning tähtajaliste ametikohtade loomisel. Üks võimalus oleks võtta aluseks Euroopa teadusruumis kasutusel olevad tasemed R1– R4 (vastavalt nooremteadur, nooremlektor ja õpetaja; lektor ja teadur; kaasprofessor; professor). VÕTA VÕI JÄTA Probleeme on olnud ka ainepunktide üle kandmisega. «Uue kõrgharidusseaduse loomisel tuleb kindlasti lubada VÕTA punktide arvestamine kumulatiivselt läbitud ainepunktide hulka, mis on vajalik näiteks vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks,» leidis
TÜÜE aseesimees. VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) korda tuleks muuta nii, et üle kantud punkte arvestataks ka toetuste taotlemisel semestris läbitud ainepunktide hulka. Aktiivsemad tudengid võivad avastada, et osad ained on võimalik läbida ka ülikoolist väljaspool, praktiliselt. Oleks ebaaus saadud kogemust mitte arvestada. Eelnõus on palju muidki tahke (teaduse rahastamine, õpete nominaalkestused, kvaliteedi hindamine) ja ülikoolide esindajad on teinud mitmeid täiendusettepanekuid. Iseküsimus on, milliseid neist ministeerium ka arvestab. •
TARTU ÜLIKOOLI SENATI JA NÕUKOGU ETTEPANEKUD Kõrgharidusseadustiku loomisega loobutakse kõrghariduse ja teaduse korralduse lahutatusest seaduse tasemel ning luuakse ühtne kõrghariduse ja teaduse korraldust käsitlev seadus, et kaotada sellega vormilised takistused kõrghariduse ja teaduse lõimitud arendamiselt ning juhtimiselt. Peale kõrgharidusseaduse luuakse igale avaõiguslikule ülikoolile oma seadus, milles sätestatakse just selle ülikooli ülesanne, juhtorganite moodustamise kord ja pädevus, põhikirja kehtestamise kord ning muud ülikooli staatust ja juhtimist puudutavad küsimused. Eelnõu väljatöötamisel peetakse silmas, et seaduse tasemel määruste vähendamisega ei kasvaks eeskirjade maht madalama
taseme riiklikes õigusaktides. Lõpetatakse ülikoolide õppekorralduse valikuline reguleerimine üleriigiliste õigusaktidega ning õppekorraldus jäetakse edaspidi tervikuna ülikoolide otsustada, sh jättes ülikoolidele vabaduse otsustada, millistel õppekavadel pakkuda osakoormusega õpet, kas määrata õppekavale üks või mitu õppekeelt ning kas ja kui, siis millistel tingimustel lubada üliõpilastel akadeemilise puhkuse ajal õppida. Töötatakse välja ning kehtestatakse õppejõududele ja teadustöötajatele ühtne töösuhteid puudutav määrus, mis jätab ülikoolidele piisavalt paindlikkust nende eesmärgile ja vajadusele kõige paremini vastava karjäärimudeli rakendamiseks.
Kõrghariduse kvaliteedihindamise süsteemi lihtsustatakse, lühendamata seejuures ülikoolide institutsionaalse akrediteerimise perioodi, ning kõrghariduse välishindamine viiakse kooskõlla teadus- ja arendustegevuse evalveerimisega selliselt, et evalveerimise tulemusi võetakse arvesse järgneval institutsionaalsel akrediteerimisel. Teadust rahastatakse tegevustoetusena avalikes huvides tegutsevatele teadusasutustele ning uurimistoetustena, minnes seniselt institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste süsteemilt üle ühtsele uurimistoetuste süsteemile. Teaduse tegevustoetuse suurendamine toimub teaduse rahastamise kasvu tulemusena. •