ESSEE
MAI 2017 NR 5
CEU mure tuleviku pärast on täiesti selge olukorras, kus Ungari valitsus on avalikult CEU suhtes vaenulik, nimetades seda «So rose ülikooliks». Veelgi enam: antud nõuet pole ka praktiliselt võimalik täita, sest kuigi seaduse muudatuste järgi tuleb föderaalse riigiga, nagu USA, saavutada vas tav kokkulepe keskvalitsuse tasan dil, kuuluvad haridusküsimused USA-s osariikide kompetentsi. PROTESTIMINE Kahjuks kirjutas Ungari pre sident János Áder 10. aprillil seadusemuudatustele alla. CEU on saanud praeguseks tohutult toetusavaldusi, alates sotsiaal meediapostitustest kuni Saksa maa kantsleri Angela Merkelini välja. Inimesed on otsustanud oma meelsuse avaldamiseks tulla ka tänavatele: Budapestis on
Ungari olukorda. Euroopa Liit ei saa aga Ungari probleeme otseselt lahendada. Võib küll hüpoteetiliselt öelda, et Euroopa Liit saaks sellele läheneda karmikäeliselt, kärpides struktuuritoetusi või piirates Ungari valitsuspartei saadiku te poliitilist tegevust Euroopa Parlamendis, kuid see ei langetaks kindlasti Orbáni populaarsust ega mõjutaks tema partei, Fideszi, võimulolekut. Vastupidi – see pigem suurendaks niigi lojaalsete Fideszi valijate poolehoidu. Ka CEU juhtumi puhul on tegemist peaminister Viktor Orbáni viisiga näidata, kuidas lääneriigid sekkuvad nende siseasjadesse. Tekkinud olukorda saaks parandada ainult Ungari opositsioon ise. Opositsioon on aga nõrk ja killustunud, mida süvendab Ungari valimiskord –
TÄNASTE PROBLEEMIDE ALLIKAKS SAAB ÜHTLASI PIDADA SEDA, ET UNGARI ÜHISKONNAS ON POLIITIKA KÕRVALISEM TEEMA KUI EESTIS.
CEU toetuseks ja valitsuse vastu osalenud protestimiitingutel juba mitmel korral kümneid tuhan deid inimesi. Viimastel aastatel on Ungari pealinna tänavatel muutunud protesteerimine aga sedavõrd sagedaseks, et CEU juhtumi pu hul ei olnud see kohalikele enam midagi uut. Eelmine suuremat kaja tekitanud meeleavaldus oli 2014. aastal, kui sooviti keh testada internetimaks ning see ei rakendunud just ootamatu üleilmse reaktsiooni tõttu. Seega kerkis CEU juhtumi vastu pro testeerijatel lootus, et seegi kord kõlab nende hääl rahvusvahelise kaasaelamise pärast võimsamana, ja ehk märgatakse Euroopa Liidus
üks hääl antakse parteile, teine üksikisikule. Väiksemad parteid ei suuda luua ühist rinnet Fideszi vastu, sest mängus on isiklikud suhted, kõrged nõudmised ja ideoloogilised erinevused. See on tekitanud olukorra, milles Fideszi vastased inimesed ei leia alterna tiive kellegi teise valimiseks. NOORED EI SÜVENE Olukord Ungaris on kehv, sest te gelikult ei julgegi Fideszi vastased kodanikud tihti enam oma vaade te eest seista. On teada, et Fideszi saadikud käisid möödunud suvel koduuste taga ning panid kirja neid inimesi, kes ei kavatse 2018. aasta valimistel partei poolt hääletada. See viis nii mõneski
45
majapidamises olukorrani, kus mängiti, et kedagi pole kodus ning kannatlikult taluti veerand tundi uksekella. Lõpuks otsustati igasugused kellad eemaldada, sest fideszlased käisid pealetükkivalt iga päev uuel katsel. Tänaste probleemide alli kaks saab pidada ühtlasi seda, et Ungari ühiskonnas on poliitika kõrvalisem teema kui Eestis, sest inimeste prioriteedid on üldiselt mujale suunatud. Koolis ei räägita poliitikast ning riiklikult ei ole loodud kohustuslikku ühiskonna õpetuse tundi. Noored ei süvene poliitikasse ja on tekkinud osa võtmatus. Ühiskonnas ei peeta tihedaid debatte ja avalikke polii tilisi seisukohti võetakse vähe. Arvamuse avaldamine on raske ka seetõttu, et meedia ei ole täielikult vaba. 2010. aastal loodud meedianõukogu juhivad viis Fideszi liiget. Neil on õigus nimetada meediaväljaannete juh te, võtta ajakirjanikelt töölubasid ja trahvida erinevaid kanaleid. 2016. aasta sügisel suleti Fideszi mõjutustel vasakpoolne ajaleht Népszabadság, mis oli 1956. aastast üks Ungari suurimaid ajalehti. Samuti süveneb Trans parency Internationali andmetel korruptsioon igal aastal. Regiooni ühe parima ülikooli ümber toimuvat tuleb vaadelda laiemas kontekstis. Tegemist on järjekordse astmega juba aastaid kestnud Ungari demo kraatia ja kodanikuvabaduste allakäigutrepil. Euroopa Liit on Ungari illiberaalsed sammud alla neelanud ning seni pole näha, et CEU juhtum tooks kaasa jõulise reaktsiooni. • Loe täispikka esseed UT veebis www.ajakiri.ut.ee.