36
TEADUS
Hääbuvad märgalad
eraldavad üha enam kasvuhoonegaase Tartu Ülikooli teadlased uurivad, kui palju kasvuhoonegaase lendub Borneo saare ja Amazonase madaliku soometsadest, ning otsivad lahendusi soode taastamiseks. ÜLO MANDER TÜ loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor
K
liima jätkuva soojenemise vedu riks pole enam fossiilkütused, vaid maakasutuse muutused ja kliimasoojenemisest endast põhjus tatud muutused looduslike ökosüs teemide aineringluses. Seda kinnitab asjaolu, et olulisima inimtekkelise kasvuhoonegaasi, süsihappegaasi (CO2) kogus Maa atmosfääris kasvab pidevalt, olenemata fossiilkütuste põletamisele seatud piirangutest. Nimelt on fossiilkütuste põletami sest tingitud CO2 kogused üle kümne korra väiksemad kui maismaaöko süsteemide ja atmosfääri vahelised CO2 vood. Enamikus mudelites on CO2 lendumine ökosüsteemidest ja selle sidumine neis arvestatud samaväärseks, mis on aga ekslik eeldus. Juba praegu on küllaldaselt andmeid selle kohta, et lendumine võib ületada sidumise. Niisiis võivad maismaaökosüsteemidest
Fotod: Ülo Mander
emiteeruvad kasvuhoonegaasid kogu bilanssi muuta palju rohkem, kui osatähtsust kliimasoojenemise seda teeb fossiilkütuste kasutamise protsessis. piiramine. Ilmekaim näide taolistest inim Viimane on keskkonna parandami mõjulistest ökosüsteemidest, mida seks jätkuvalt vajalik, ent kasvuhoone võiks ühtlasi nimetada enim ohusta gaaside heite tõkestamiseks tuleb pilk tuks, on turbasood ja teised märgala pöörata ka looduslikele ja inimtege ökosüsteemid. Turbasood katavad vaid vusest mõjutatud ökosüsteemidele. umbes 3–4% maismaast, kuid nende Viimastel aastatel on ilmnenud tõen turbasse on talletunud kolmandik deid selle kohta, et looduslikud öko maismaamuldade orgaanilisest süsteemid emiteerivad peale CO2 järjest süsinikust (kokku umbes 3 triljonit enam ka teisi ohtlikke kasvuhoone tonni) ja ligi 10% l ämmastikust. gaase: metaani (CH4) ja naeru Inimtegevusest mõjutatud looduslikud gaasi (N2O), mis on vasta ökosüsteemid emiteerivad peale valt 28 ja 273 süsihappegaasi järjest enam ka teisi ohtlikke korda võimsamad kasvuhoonegaase. kasvuhooneefekti tekitajad kui CO2 . Ühelt poolt viitab see asjaolule, et Looduslikud turbasood on üldiselt suurem osa maismaaökosüsteemidest nõrgad CO2 sidujad, sest turba juurde on juba kliimamuutustest mõjutatud kasv on aeglane ja süsiniku akumulat ja neist on saanud kasvuhoonegaaside sioon võtab aega tuhandeid aastaid. allikas. Teisalt tähendab see inim Looduslikes soodes seotakse naeru mõjuliste looduslike alade kasvavat gaasi, kuid anaeroobsete tingimuste