in memoriam 43
UT Jaanuar 2011 nr 1 maatikadoktori kraadi ning 1993 valiti juhtivteadur Risto Tammelo TÜ teoreetilise füüsika instituudi korraliseks professoriks. Lisaks õppetööle oli professor Tammelo teoreetilise füüsika instituudi juhataja aastatel 1996–2007, millele lisandus füüsikaosakonna juhatamine aastatel 1998–2007. Ta seisis ka füüsika instituudi väljateooria labori juhatajana hea selle käekäigu eest. Õppe- ja teadustöö administreerimisel oli Risto Tammelo
tasakaalukas ning perspektiivi- ja missioonitundlik. Kõik Risto Tammelo kaastöötajad on kogenud tema kui juhi toetust ja heasoovlikust. Tammelo uuris mitmeid gravitatsiooniteooria fundamentaalprobleeme, nagu lõpliku ulatusega kehade liikumist Riemanni aegruumis, gravitatsioonilaineid ning laineprotsesse kõveras aegruumis. Viimasel ajal keskendus ta üldrelatiivsusteooria kõrval aga ka statistilisele füüsikale ja
stohhastilistele nähtustele. Tammelo oli füüsik, keda iseloomustas sügav erudeeritus ning selge ja distsiplineeritud mõtlemine. Ta jätkas teoreetilise füüsika traditsioone Eestis nii uurija kui ka õpetajana. Füüsikud jäävad professor Risto Tammelot mäletama kui pühendunud teadlast ja õppejõudu, alati abivalmis kolleegi ja kaaslast. Tartu ülikooli füüsika instituut
IN MemoriaM
Jüri Kolk 27.06.1940–24.12.2010 Tagasihoidlikkus on voorus… kui on, mida tagasi hoida. Selliseid rannarahva muhedaid tarkusi teadis Jüri küllaga. Aga ta ei puistanud neid, tema poetas. Just sinna, kuhu sobis õige täpselt. Muhu saarelt pärit Jüri Kolk õppis aastail 1958–1963 E. Vilde nimelises Tallinna pedagoogilises instituudis bioloogia- ja geograafiaõpetajaks. Koolmeistriks oli Jüri Tallinna lähedal Maardu keskkoolis ja 8-klassilistes koolides Käinas ning Riisiperes. Siis hakkas ta lähenema praktilisele ja välitööle: 1966 asus Jüri ametisse riikliku loodusmuuseumi taksidermistina, järgmisel aastal viidi ta üle teadusliku töötaja ametikohale. Juba aastal 1967 asus Jüri vaneminsenerina tööle Eesti mereihtüoloogia laboratoo-
riumisse, millest aastate jooksul ja paljude ümberkorralduste käigus on tänaseks saanud Tartu ülikooli Eesti mereinstituut, kus Jüri töötas möödunud jõululaupäevani, mil tema teekond lõpule jõudis. Õige mitu põlvkonda tänaseid professoreid, biolooge ja teisi TÜ-s loodusteadusi õppinuid mäletavad Jüri juba oma tudengipäevilt. Kõiguste välibaas, kadastik ja kalaveed Saaremaal olid tema kuningriigiks ja tema valitsemise all elasid selles kuningriigis õnnelikult vee- ja maismaaelukad, kahe- ja neljajalgsed, tiivulised. Võimuvahetused riigis ja muutused teaduses ei kõigutanud Jüri purjelaeva masti moodi sirget selga mitte üks toll. Naeratus püsis suul ja sära silmis, tööd olid ikka tehtud ja kord alati majas!
Foto: erakogu
Saarerahva päritolu Jüri tundis kala, tundis viise, kuidas kala merest kätte saada ja ka seda, mida kalaga peale hakata. Jüri tundis kalameeste lugusid ja ajalugu. Ja ikka rääkis ka, aga kuulama pidi. Mälestame oma tagasihoidlikku ja sõbralikku kaaslast ning tunneme kaasa lähedastele. Kurvastame, et Jüri ei ole enam meie hulgas, kuid – olgem õnnelikud, et ta oli! Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi inimesed