Ratsaspordis osalemise arengumudel by Eva-Maria Vint-Warmington

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Eesti Ratsaspordi Liit

Takistuss천it

Külli Tedre

Ratsaspordis osalemise arengumudel Arengumudelit aitasid koostada: Eva-Maria Vint-Warmington, Ginta Vilde, Jessica Raide, Kadri Tammistu, Kerli Mooses, Maarja Martinson, Martin Mooses, Merike Udrik-Õispuu, Reet Jänes, Tatjana Kiilo, Tiina Karkkolainen Keeletoimetaja Kadri Tammistu Kujundaja Külliki Kristianson Fotograafid Külli Tedre, Eva-Maria Vint-Warmigton, Martin Kiilo Esi- ja tagakaane fotod Külli Tedre Mudeli väljatöötamist toetas Eesti Olümpiakomitee Eesti Ratsaspordi Liit 2015 2

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 Ratsaspordiga tegelemise alused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 Bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne lähenemine spordis osalemisele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8 Terviseuuringud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 Ratsutamistreenerid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 Treeningplaan . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12 Spordis osalemise arengumudelid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14 TASE 1: RATSUTAMISEGA ALUSTAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Kuhu minna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 Roheline kaart . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 Takistussõit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . TASE 2: RATSUTAMA ÕPPIMINE. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . TASE 3: HARRASTUSSPORT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . TASE 4: SAAVUTUSSPORT. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . TASE 5: TIPPSPORT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . TASE 6: ELIITSPORT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

24 26 28 30 32 38

Koolisõit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . TASE 2: RATSUTAMA ÕPPIMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . TASE 3: HARRASTUSSPORT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . TASE 4: SAAVUTUSSPORT. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . TASE 5: TIPPSPORT. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . TASE 6: ELIITSPORT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

40 42 44 46 48 50

Kolmevõistlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . TASE 2: RATSUTAMA ÕPPIMINE. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . TASE 3: HARRASTUSSPORT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . TASE 4: SAAVUTUSSPORT. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . TASE 4 (2): SAAVUTUSSPORT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . TASE 5: TIPPSPORT. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . TASE 6: ELIITSPORT. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

52 54 56 58 60 64 66

Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68

Takistussõit

Cinnamon on Eesti parimaid ja kuulsamaid takistuss천idu hobuseid, kes Tiit Kivisildi k채e all t천i koju mitmeid olulisi v천ite.

Kersti Kalberg

Sissejuhatus Vastavalt oma vajadustele ja võimetele peavad ratsaspordiga saama tegeleda kõik inimesed. Meie eesmärgiks on seatud viia ratsasport kümne populaarsema spordiala hulka. Sinna jõudmiseks on oluline nii tugev kandepind kui ka piisav hulk motiveeritud ja võimekaid sportlasi. Ratsaspordiga tegelemist alustatakse erinevas vanuses ja erineva spordikogemusega. Statistika näitab, et Eestis alustatakse ratsutamist enamasti 12–14-aastaselt. Enne 11-aastaseks saamist alustab harrastajatest vaid viiendik. Kasvamas on ka täiskasvanueas ratsutamaõppijate arv. Käesolev arengumudel püüab näidata teekonda algtasemest tippsporti, arvestades igal arenguetapil sportlase füüsiliste ja psühholoogiliste vajadustega. Sarnased arengumudelid on välja töötatud ja tulemuslikult rakendatud mitmetes suurtes ratsaspordimaades. Mudel on loodud Kanada näitel ning see on mõeldud ratsaspordihuvilistele, treeneritele ja lapsevanematele abivahendina ratsasportlase pikaajaliste arenguvajaduste mõistmisel. Kindlasti ei asenda mudel individuaalset lähenemist – igaühel meist on oma eesmärgid: üks soovib jõuda tippu, teise jaoks on ratsutamine hoopis mõnus harrastus, mis kuulub tervisliku elustiili juurde. Mudeli väljatöötamist toetas Eesti Olümpiakomitee projekti „Emad ja tütred ratsaspordis: füüsilist ja psühholoogilist arengut arvestatava treeningmudeli väljatöötamine” raames.

Eesti Ratsaspordi Liit

Külli Tedre

Ratsaspordiga tegelemise alused Ratsaspordi kolm olümpiaala – takistussõit (TS), koolisõit (KS) ja kolmevõistlus (3V) – ei nõua varast spetsialiseerumist nagu näiteks iluvõimlemine, -uisutamine ning mitmed teised spordialad*. Edukus ratsaspordis eeldab siiski suhteliselt varajast alustamist ja pikaajalist mitmekesist treeningut, mis tagab sportlase harmoonilise arengu enne spetsialiseerumist ühele või teisele ratsaspordialale. Teadmised sportlase ning hobuse arenguetappidest ja -vajadustest on üliolulised ka ohutuse seisukohast. Treeneri ja ka vanemate ootused mistahes sportliku soorituse osas peavad olema eelkõige realistlikud. Võimetele mittevastaval raskustasemel võistlemine võib pikemas perspektiivis tuua negatiivseid tagajärgi

nii paari konkurentsi- kui ka sooritusvõimele. Üldiselt leitakse, et enne kasvuspurti pole spetsialiseerumine ühele või teisele ratsaspordialale vajalik. Vanuseni 10– 12 eluaastat peaksid lapsed arenema mitmekesiselt ja proovima erinevaid spordialasid (ka ratsaspordialasid).

* Siin ja edasi on aluseks võetud Kanada Ratsaspordi Föderatsiooni väljatöötatud pikaajaline arengumudel.

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Eva-Maria Vint-Warmington

Tippu jõudmiseks on oluline sportlase oskus vaadata enda sooritust kõrvaltvaataja silmade läbi ja seda analüüsida. Ginta Vilde toob veel välja, et sportlane peab suutma eristada olulist ebaolulisest ja olema võimeline õppima igas olukorras. Samuti on vaja osata püstitada selliseid lühiajalisi sihte, mis aitavad saavutada pikaajalisi eesmärke. Kõige olulisem on aga võtta oma hobust võrdväärse võistluspartnerina ja mõista tema vajadusi.

Eva-Maria Vint-Warmington

Ginta Vilde leiab, et spetsialiseerumine võiks ratsaspordis toimuda vanuses 14–15, sest selles vanuses hakkab ratsutaja hobuse käitumist mõistma ja temast aru saama. 16–17-aastane noorsportlane võiks tegeleda 3–4 hobusega päevas. Need ei pea olema (tipp)sporthobused, hea on, kui nende seas on erinevas vanuses ja erineva ettevalmistusega hobuseid. Noorsportlasele võiks anda võimaluse õpetada treeneri juhendamisel ka noort hobust. 18-aastaselt peaks olema selge, kas ja kuidas kujuneb välja tulevane seotus ratsaspordiga. Paika tuleks panna ka lühi- ja pikaajalised sihid.

Ginta Vilde Läti kohtunik, treener ja endine sportlane

Ratsaspordiga tegelemise alused

Bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne lähenemine spordis osalemisele Spordis osalemist võivad mõjutada nii bioloogilised, psühholoogilised kui ka sotsiaalsed tegurid. Arvatakse, et tipptasemele jõudmise eeltingimuseks on sportlase mitmekülgne ja tasakaalustatud areng. Eristatakse näiteks sportlase sugulist, kehalist, moraalset ja sotsiaalset küpsust ning kehalisi, tehnilisi, tunnetuslik-taktikalisi, tunnetuslik-tajulisi ja emotsionaalseid spordi-ekspertsuse valdkondi. Tähtis pole ainult erinevate oskuste areng, vaid nende koostoime. Üldiselt pole areng lineaarne ja erinevad osaoskused arenevad erineval ajal. Ühe osaoskuse areng võib olla teiste oskuste ja võimete arengu eeltingimuseks.

Bioloogilised faktorid

on näiteks sportlase kehaline areng ja bioloogiline vanus. Oluline on meeles pidada, et bioloogiline areng toimub tihti mittelineaarselt. Optimaalsete treening- ja võistlusplaanide tegemisel pole kronoloogiline vanus tavaliselt kõige olulisem. Inimese bioloogilise vanuse määramiseks pole kahjuks olemas piisavalt täpseid ja objektiivseid meetodeid. Bioloogilise vanuse indikaatoriks kasutatakse tihti nn kasvuspurti (ingl k Peak Height Velocity) ja jõu juurdekasvu tipphetke (ingl k Peak Strength Velocity). Uuringud on näidanud, et nendel perioodidel arenevad erinevad võimed sobivat treeningplaani rakendades eriti kiiresti. Tähtis on, et nii treenerid kui ka vanemad tunnevad noorsportlase erinevaid arenguetappe ja nende iseärasusi. Tüdrukud ja poisid arenevad erinevalt. Näiteks teatud eluperioodil (keskmiselt 12-aastaselt) on tüdrukutel pikkuse ja kehakaalu juurdekasv poistest suurem, samuti erinev ka lihasjõud ja hormoonide

Ratsaspordis osalemise arengumudel

produktsioon. Üldiselt võib öelda, et aeroobne võimekus areneb kõige paremini tüdrukutel vanuses 12–13 ja poistel 13–14. Üksikliigustuse kiirust ja liikumiskiirust saab kõige tõhusamini arendada (nt reaktsiooni ja osavusharjutuste ja lühiajalist kiiret pingutust nõudvate harjutuste abil) tüdrukutel vanuses 7–9 ja 12–14 ning poistel 13–15.

Psühholoogilistest faktoritest

on olulised enesetõhusus (inimese veendumus oma võimesse teatud ülesandega toime tulla), pingetaluvus, motivatsioon ja suhtlemisoskused. Ratsaspordis on lisaks eelpool loetletutele väga tähtsal kohal ka empaatiavõime, teadmised hobuse bioloogilisest ja psühholoogilisest arengust ning meeskonnatöö oskus. Uuringud näitavad, et spordis osalemise seisukohast on tähtsad ümbritsev keskkond ja treeninguvõimalused. Laste ja noorte osalust ratsaspordis mõjutavad peale selle veel vanemate võimalused ja soov toetada last nii materiaalselt kui ka psühholoogiliselt.

Eva-Maria Vint-Warmington

Terviseuuringud Eestis kuuluvad 9–19-aastased noored, kes osalevad regulaarselt spordiklubi, spordikooli või kooli juures tegutsevates treeningrühmades ja kelle treeningtundide kestus (1 treeningtund = 60 minutit) nädalas on viis või enamat tundi (v.a kehalise kasvatuse tunnid), noorsportlaste tervisekontrolli sihtgruppi. Terviseuuring soovitatakse läbida treeningutega alustamisel. Seejärel soovitatakse uuringut korrata kas igal järgneval aastal või kahe aast a järel vastavalt treeningkoormusele. Koostöös Eesti Haigekassa ja Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooniga teevad uuringuid erinevad terviseasutused Tartus, Tallinnas, Kohtla-Järvel, Pärnus, Haapsalus ja Narvas. Terviseuuringute eesmärk on spordiga tegelejate terviseriskide kindlakstegemine, mille olemasolul esinevad vastunäidustused või piirangud regulaarseks suure intensiivsusega treeninguks. Terviseuuring aitab ennetada ülekoormust, avastada haigus- ja traumaeelseid seisundeid ning vereringe riskifaktoreid, samuti aitab hinnata tervislikku seisundit ja vajadusel ka kehalist võimekust. Regulaarseid terviseuuringuid soovitatakse sõltumata vanusest läbida nii professionaalsetel sportlastel kui ka harrastajatel.

Noorsportlaste terviseuuringuid tutvustav kodulehekülg kliinikum.ee

Ratsaspordiga tegelemise alused

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Ratsutamistreenerid Vastavalt spordiseadusele on treener isik, kellel on treenerikutse kutseseaduse tähenduses. Treenerite kutseandjaks on Eesti Olümpiakomitee. Eesti treenerite kutsestandardis on kuus treenerikutse taset, millest esimene – abitreener – vastab Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) 3. tasemele ning kuues – eliittreener – 8. kutsetasemele.

Eva-Maria Vint-Warmington

2015. a juuni seisuga on Eestis spordiregistri andmetel 107 ratsutamistreenerit. Üle poole treeneritest on abitreeneri (EKR 3) kutsega ja veerand nooremtreeneri (EKR 4) kutsega. Neljal treeneril on EKR 6 ehk vanemtreeneri kutsetunnistus. Abitreenerid ja nooremtreenerid õpetavad üldjuhul erinevas vanuses harrastajaid ja algajaid (sh ratsutajaid, kes ei osale võistlustel). Eesti meistrivõistlustel (EMV) ja kõrgemal tasemel võistlejatega tegelevad treenerid (EKR 5) ja vanemtreenerid (EKR 6). Selle taseme treeneritel on tihti ka spordi mõistes järelkasvu grupid ehk noorsportlased, kes alles valmistuvad meistrivõistluste tasemel võistlemiseks. Umbes kolmandik treeneritest ratsutab regulaarselt ka ise, ja teine kolmandik võtab aktiivselt osa ratsaspordivõistlustest. Kõik meie treenerid osalevad regulaarselt koolitustel. Eesti Ratsaspordi Liit pakub koostöös ülemaailmse ratsaspordiorganisatsiooniga FEI (Fédération Equestre Internationale) lisaks rahvuslikule ka rahvusvahelist treenerite kutseõpet. Eestis on hetkel FEI 1., 2. ja 3. taseme treenereid.

Kutsetase Eesti kvalifikatsiooniraamistikus EKR

Treeneri kutsenimetus

abitreener

nooremtreener

treener

vanemtreener

meistertreener

eliittreener

Treenereid saab otsida asukoha, spetsialiseerumise ja kutsekvalifikatsiooni järgi: Eesti Ratsaspordi Liidu treenerite register Eesti treenerite register

Ratsaspordiga tegelemise alused

Treeningplaani on vaja selleks, et leida optimaalsem tee ratsaniku hetketasemest soovitud tasemeni. Samuti aitab see muuta lihtsamaks suurte ja võimatutena tunduvate eesmärkide saavutamise.

Treeningplaani koostamiseks on vaja esiteks hinnata, millisel tasemel hetkel ollakse ja millised eesmärgid on juba saavutatud. Silmas tuleb pidada, et ratsaspordis tuleb alati arvestada kahe osapoolega. Tuleb küsida, millised on ratsutaja hetkeoskused, -tase, arvestada tema iseloomuomadustega, kogemusega ja kasutatavate ressurssidega. Samuti peab kriitiliselt hindama hobust ja tegema selgeks, millised on hobuse kogemused, vanus, tase, tema tervislik seisund, temperament jms. Tuleb arvestada hobuse puhke- ja tööaja jaotumist, sest erinevad hobused vajavad erinevat puhke- ja tööaja rütmi. Teiseks on vaja püstitada eesmärk, kuhu me jõuda tahame. Eesmärgid võivad olla vägagi erinevad, ajaliselt määratletud või määratlemata. Näiteks saab ratsanik järgmisel suvel sõita veel viimast aastat lasteklassis ja tahetakse sõita EMV-l laste arvestuses.

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Sellisel juhul on vaja plaani täitmisel arvestada väga täpselt ajaga. Eesmärk võib olla mingi taseme saavutamine. Näiteks soovib ratsanik jõuda koolisõidu M-tasemele. Selline soov võib olla ajaliselt piiratud või piiramata. Kui on tähtis, et võistluspaar sõidaks M-klassi kahe aasta pärast, on kohe lisandunud ka ajaline faktor. Kui pole oluline, mis ajaks M-tasemeni jõutakse, siis keskendutakse pigem rahulikule edasiliikumisele ilma ajalise surveta. Eesmärk võib olla ka hetketaseme oskuste kvaliteedi tõstmine. Näiteks soovitakse koolisõidus parandada hobuse enesekandvust või takistussõidus hüpete puhtust. Sellisel juhul pole eesmärk liikuda järgmisele tasemele, vaid pigem lihvida paremaks juba olemasolevaid oskuseid.

Eva-Maria Vint-Warmington

Treeningplaan

Eva-Maria Vint-Warmington

Kui treeningplaani algus ja eesmärk on paigas, siis tuleb teekond seatud eesmärgini jaotada mitmeks suuremaks etapiks. Näiteks on eesmärk püstitatud viiele aastale. Sellisel juhul võib selle jagada viieks vahe-eesmärgiks ja treeningplaanisse kirjutada üles eesmärgid, mida soovitakse saavutada iga aasta lõpuks. Kui eesmärgiks on sõita 130 cm parkuuri, siis võib selle vahe-eesmärkidena kasutada erinevaid kõrgusi. Enese jaoks tuleks lahti mõtestada, mida on konkreetselt vaja teha iga uue kõrguse/taseme saavutamiseks ja selliselt töötada paberil läbi kõik tasemed. Sel viisil saab näitena toodud viieaastase treeningplaani lõpuks lahti kirjutada väga üksikasjalikult ja teha märkmeid iga päeva ja treeningu kohta. Tuleks meeles pidada, et treeningplaan pole midagi sellist, mis ühel päeval valmis kirjutatakse ja mida siis viis aastat kramplikult järgitakse. Treeningplaan tuleb suuremal või väiksemal määral uuesti läbi analüüsida peale igat treeningut või treeningperioodi ja teha vajalikud muudatused. Treeningplaani mõni etapp võib võtta oodatust kauem või vähem aega, samuti võib tekkida vajadus vahetada mõned harjutused välja sobivamate vastu.

Reet Jänes Järvamaa KHK ratsaspordi treener

Ratsaspordiga tegelemise alused

Eva-Maria Vint-Warmington

Spordis osalemise arengumudelid Arengumudelid põhinevad arusaamal, et tippu jõudmiseks on vajalik pikaajaline ja süstemaatiline (näiteks 10-aastane või 10 000-tunnine) treeningkogemus. Seejuures on oluline, et treening oleks eesmärgipärane ja regulaarne (näiteks 5-6 korda nädalas vähemalt 2,5 tundi korraga pikema perioodi jooksul). Erinevad võimed arenevad lastel välja erinevatel eluaastatel. Näiteks jõudu soovitatakse treenida 11–16 aasta vanuselt ja selleks sobivad alguses kõige paremini erinevad jooksumängud. Vähem tähtis pole ka treeningu vaheldusrikkus. Kesknärvisüsteemi arenguga seotud omadusi nagu painduvust ja kiirus treenitakse varases eas (vastavalt vanuses 6–10 ja

Ratsaspordis osalemise arengumudel

9–12). Parim aeg liigutusvilumuse treenimiseks on vanuses 5–12 ehk enne kasvuspurdi algust. Juhul kui teatud periood jääb kasutamata ja vastavad võimed ei arene piisavalt, tähendab see, et sportlane peab mõnes hilisemas arenguetapis vastava osaoskuse arendamisele pühendama rohkem aega. Ühtegi arenguetappi pole võimalik vahele jätta.

Külli Tedre Eva-Maria Vint-Warmington

Tiina Karkkolaineni sõnul ei tohi kunagi alahinnata ratsaniku füüsilist vormi. Kõige olulisem on kontroll oma keha üle ja tasakaal. Kui ratsaniku istak on ebastabiilne, segab see hobust. Seega on soovitatav lisaks ratsutamisele tegelda ka teiste spordialadega. Suur tähtsus on ka psühholoogilisel treeningul. Maailm meie ümber muutub väga kiiresti ja meil kõigil on ühekorraga käsil palju asju, mis kõik annavad palju mõtteainet. Sportlane peab aga oskama keskenduda ja valitseda emotsioone. Siinkohal on abi näiteks pilatesest, joogast ja mindfullness’i treeningutest.

Tiina Karkkolainen Soome koolisõidukohtunik, treener ja endine sportlane

Hobustega töötades peavad meil olema kindlad harjumused, mis sobivad ka hobusele. Neid tuleks jälgida nii igapäevaselt hobuseid treenides kui ka võistlustel (näiteks soojenduse ajal). Väljakujunenud rutiin annab hobusele kindlustunde ja on suureks abiks võistlusväljakul. Ratsaspordis vajame väga palju kannatlikkust, tulemused ei tule üleöö, kuid meie imeilus ja põnev sport on kindlasti neid pingutusi väärt!

Ratsaspordiga tegelemise alused

Pikaajaline ratsaspordis osalemise arengumudel kirjeldab võimalikku teekonda algajast tippratsanikuni. Mudelis on kirjeldatud peamised treeningu eesmärgid, treeningute sagedus ja pikkus ning sportlase areng erinevatel etappidel. Mudel on vastavuses Eesti ratsaspordi korraldusega. Kuigi iga arenguetapi (taseme) jaoks on määratletud optimaalne vanus, saab mudelit kasutada ka juhul, kui spordiga alustatakse hilisemas eas või peale pikemat pausi.

Tase ja optimaalne vanus arengumudeli raamistikus

Üldised treeningeesmärgid

Mida lapsevanemana saate teha

• Tekitada huvi ratsaspordi ja hobuste

• Julgustada lapse kehalist aktiivsust.

TASE 1 RATSUTAMISEGA ALUSTAMINE, AJAVIIDE, TURVATUNDE TEKKIMINE, TREENINGUL OSALEMINE

Optimaalne vanus: 3–8 aastat

vastu ning pakkuda hobustega tegelemisel positiivseid emotsioone. • Luua keskkond teiste lastega sotsialiseerimiseks mängu ja spordi kaudu; arendada positiivset suhtumist.

• Pakkuda võimalusi tegeleda erinevate spordialadega. • Leida kvalifitseeritud treener ja sobiv ratsakool.

• Aidata omandada esmaseid oskusi (tasakaal, koordinatsioon, ruumitaju, painduvus jne).

TASE 2 RATSUTAMA ÕPPIMINE, HOBI, PÜHENDUMINE, HARRASTUSSPORDIGA ALUSTAMINE

• Läbi mitmekesise treeningu arendada edasi esmaseid oskusi. Tähtsustada treeningute regulaarsust ja järjepidevust. • Rõhutada sportliku vormi ja sportliku eluviisi tähtsust ning arendada edasi üldkehalisi võimeid. • Suurendada kaasatust ratsaspordi

Optimaalne vanus: 8–14 aastat

kogukonda (nt läbi vabatahtliku töö, tegevsportlaste abistamise, klubilise tegevuse jms).

Ratsaspordis osalemise arengumudel

• Tagada optimaalne treeningute ja võistluste suhe. • Julgustada ja motiveerida last spordis osalema. • Veenduda, et laps ei treeni üle, ei ole kurnatud. • Leida kvalifitseeritud treener ja sobiv ratsakool.

Külli Tedre

Tase ja optimaalne vanus arengumudeli raamistikus

Üldised treeningeesmärgid

Mida lapsevanemana saate teha

• Aidata võistlusspordiga alustamisel.

• Rõõmustada lapse õnnestumiste üle.

• Alustada spetsialiseerumist.

• Tagada optimaalne treeningute ja

TASE 3 HARRASTUSSPORT, HOBI, VASTUTUS, EDU, SAAVUTUSSPORDIGA ALUSTAMINE

võistluste suhe.

• Püstitada (võistlus)eesmärke ja aidata planeerida nende saavutamist.

• Jälgida kasvuspurti ja aidata kavandada treeningute korraldust nii, et lapse võimed areneksid maksimaalselt.

• Suurendada sooritusvõimet.

• Aidata kaasa võistlemisel konstruktiivsete hoiakute väljakujunemisele (koostöö, meeskonnatöö; austav suhtumine kaasvõistlejatesse, ametnikesse, treeneritesse; võistlusõhkkonna nautimine ja võistluskogemusest õppimine). Optimaalne vanus: 12–16 aastat

• Leida kvalifitseeritud treener ja sobiv ratsakool.

TASE 4 SAAVUTUSSPORT

• Toetada esmaste oskuste edasise arenguga spetsialiseerumist ühele alale.

• Tagada planeeritud puhkuse- ja

• Toetada üleminekut ponispordist noorte-

taastumisperioodidest kinnipidamine.

taastumisperioodidest kinnipidamine. Optimaalne vanus: 14–21 aastat

sporti.

• Toetada üleminekut ponispordist noortesporti.

Ratsaspordiga tegelemise alused

Külli Tedre

Tase ja optimaalne vanus arengumudeli raamistikus

Üldised treeningeesmärgid

Mida lapsevanemana saate teha

• Hinnata kriitiliselt oskusi ja võtta eesmärgiks rahvusvahelise võistlustaseme saavutamine.

• Rõõmustada lapse õnnestumiste üle.

TASE 5 ja 6 TIPPSPORT

(rahvusvaheline tase) Optimaalne vanus: 16–25 aastat

• Regulaarse treenimise ja võistlemisega tulemuste stabiliseerumine. • Teha koostööd erinevate treeneritega, sh tähtsustada rahvusvahelist kogemust. • Arendada treeneritööks vajalikke oskusi.

• Luua eeltingimused ratsutamise kui erialase hariduse omandamiseks, aidata leida tasakaal spordi ja haridustee vahel. • Tee aktiivset koostööd treeneri jt spetsialistidega, et tagada vastava võistluspotentsiaaliga hobuste olemasolu ning sobivaim treening- ja võistlusplaan.

ELIITSPORT

Optimaalne vanus: 25+ ELUAEGNE OSALEMINE RATSASPORDIS TERVISESPORT, AJAVIIDE, KAASATUS, POSITIIVSED EMOTSIOONID

Kõik vanusegrupid

• Tagada osalemine ratsutamisega seotud tegevustes ja seeläbi propageerida aktiivset elustiili. • Pakkuda hobustega suhtlemisest ja ratsaspordist tulenevaid positiivseid emotsioone.

Ratsaspordis osalemise arengumudel

• Julgusta last jääma ratsaspordi juurde isegi siis, kui ta pole enam võistlemisest huvitatud.

Ratsaspordiga tegelemise alused

19 2 x K端lli Tedre

Eva-Maria Vint-Warmington

TASE 1: RATSUTAMISEGA ALUSTAMINE, AJAVIIDE, TURVATUNDE TEKKIMINE, TREENINGUS OSALEMINE Sportlase optimaalne vanus: 3–8 aastat

Treeneri kvalifikatsioon: EOK abitreeneri (EKR tase 3) ja nooremtreeneri (EKR tase 4) kutsetunnistus.

Hobused: suurte kogemustega, rahuliku loomuga ratsakooli ponid ja hobused.

Treeningute korraldus ja eesmärgid:

Treeningute sisu:

• tekitada huvi ratsaspordi ja hobuste vastu; • tutvustada hobust; • luua keskkond mängu ja spordi kaudu teiste lastega suhtlemiseks;

• hobuse kehakeele ja liikumisega tutvumine, ratsutades ja hobustega toimetades kindlustunde tekkimine (vanuses 5–8);

• l uua võimalused erinevate ratsaspordialade tutvustamiseks; lisaks takistus- ja koolisõidule on soovitatav proovida ka näiteks voltižeerimist ja kestvusratsutamist; • aidata saavutada esmaseid ratsutamisoskusi: tasakaal, koordinatsioon, ruumitaju, painduvus jne; • julgustada tegelema ka teiste spordialadega.

Treeningute graafik: ratsutamine: 30–50 minutist (vanuses 3–5) kuni 100 minutini nädalas (vanuses 5–8); teised tegevused: minimaalselt 60 minutit kehalist aktiivsust päevas (sh erinevad spordialad ja -mängud).

Ratsaspordis osalemise arengumudel

• tasakaalu, koordinatsiooni, painduvuse, üldfüüsili-se vormi arendamine (tegevused, mis ei ole seotud ratsaspordiga vanuses 3–5; ratsaspordiga seonduvad vanuses 5–8); • olulisi märksõnu: visadus, pingutuse premeerimine, jõukohaste eesmärkide püstitamine ja keskendumine nende saavutamisele, huvi ja kirg spordi vastu.

Võistlused: soovitatavad on grupiüritused, mis ei põhine konkurentsil, näiteks treeningpäevad, temaatilised hobupäevad, stiiliüritused jms.

3 x Martin Kiilo

NB! Hobusega tegelemine peab toimuma alati vastava ettevalmistuse saanud t채iskasvanu juhendamisel. Oluline on, et ka lapsevanemad tunneksid ohutuseeskirju ja tutvuksid Rohelise Kaardi materjalidega.

Ratsaspordiga tegelemise alused

4 x Külli Tedre

Piltidel Suur Hobupäev Palmse mõisas suvel 2015.

Kuhu minna? Eestis on väikelastega võimalik külastada näiteks traditsioonilisi eesti hobuse päevi, mille raames toimuvad hobuste näitus ja erinevad etteasted, kuhu on kaasatud ka hobused. Üle Eesti saab külastada mitmeid põnevaid hobuüritusi, kaasa elada võistlustele, vaadata hobuseid ja hobuetendusi, sõita kalessiga, osaleda hobumajandusteemalistel seminaridel jpm. Oktoobri esimesel nädalavahetusel toimub Tallinnas ka Baltimaade suurim rahvusvaheline ratsutamisvõistlus Tallinn International Horse Show. Tallinn International Horse Show on kogupereüritus, kuhu eriti oodatud on lapsed. Neile mõeldes on koostöös teatriga Vanemuine avatud spetsiaalne Kollaste Kasside lasteala, kus korraldatakse iga päev erinevaid mänge ja võistlusi. Samuti kuuluvad päevasesse show-programmi lastele suunatud hobuetendused.

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Eva-Maria Vint-Warmington

Roheline Kaart Roheline Kaart on programm, mis toetab ratsutamise algõpet. Programmi viib ellu Eesti Ratsaspordi Liit. Rohelise Kaardi programmi eesmärk on muuta meie ratsutamiskeskkond turvalisemaks nii treeningutel, võistlustel kui ka niisama hobustega tegelemisel. Rohelise Kaardi programmi läbimisel saavad algajad ratsutajad standardiseeritud põhiteadmised hobuse kohtlemisest ning tutvuvad põhjalikult ohutusnõuetega. Rohelise Kaardiga tervitame uusi tulijaid meie ratsutajate ringi! Roheline Kaart on ühtlasi ka esimene samm teel võistlussporti. Rohelisest Kaardist saab lugeda: Rohelise Kaardi programm .

Ratsaspordiga tegelemise alused

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Takistussõit Takistussõit on ratsaspordiala, kus hobune ja ratsanik peavad vigadeta ja võimalikult kiiresti ületama võistlusrajale üles pandud takistused ehk parkuuri. Vigade eest antakse võistlejale karistuspunkte: • takistuse mahaajamine – 4 karistuspunkti. • hobuse tõrkumine ehk keeldumine takistuse ületamisest: - esimene kord 4 karistuspunkti, - teisel korral kõrvaldatakse ratsanik võistlustelt. • parkuuri läbimiseks määratud aja ületamine – 1 karistuspunkt igalt alanud 4 sekundi eest. Parkuuri võib ehitada nii sisehalli (maneeži) kui ka väliväljakule, mille katteks võib olla nii liiv kui muru. Takistused on ehitatud nii, et vähemalt nende ülemine osa on lahtine. Parkuuri kuulub olenevalt raskusastmest 8–20 takistust, millest osa võivad olla nn süsteemid ehk takistuste rühmad, mis koosnevad kahest või kolmest takistusest, mille vahele hobune peab tegema ühe või kaks galopisammu. Parkuuri koostab rajameister.

Külli Tedre

Takistuste kõrgus võib olla vastavalt võistlusklassile 60–170 cm. Takistuste maksimaalne laius on 200 cm, v.a veetakistus, mille laius võib raskematel võistlustel olla isegi 450 cm. Spetsiaalsetes võistlussõitudes võivad takistused olla veelgi kõrgemad. Eestis kuulub hobuste kõrgushüppe rekord Andrus Kallastele, kes hobusel Opaal ületas takistuse kõrgusega 215 cm.

Takistussõit

TASE 2: RATSUTAMA ÕPPIMINE, HOBI, PÜHENDUMINE, SISENEMINE HARRASTUSSPORTI Sportlase optimaalne vanus: 8–14 aastat

Treeneri kvalifikatsioon: abitreeneri, nooremtreeneri ja treeneri kutsetunnistus; kui soovitakse võistelda tulevikus EMV ja rahvusvahelisel tasemel, siis on soovitatav kasutada treenerit, vanemtreenerit või kõrgema kvalifikatsiooniga treenerit.

Hobused: suurte kogemustega, rahuliku loomuga ratsakooli ponid ja hobused.

Treeningute korraldus ja eesmärgid: • mitmekesise treeningu abil arendada edasi esmaseid oskusi; • tähtsustada treeningu regulaarsust ja järjepidevust; • rõhutada sportliku vormi ja sportliku eluviisi olulisust ning arendada üldkehalisi võimeid; • suurendada kaasatust ratsaspordi kogukonda, näiteks läbi vabatahtliku töö, tegevsportlaste abistamise, klubilise tegevuse jms.

Treeningute graafik:

Treeningute sisu:

grupiviisilised (ratsakoolis) või individuaalsed tunnid treeneri juhendamisel: ratsutamine: 2–3 treeningut* nädalas (väljaspool võistlushooaega) kuni 5 tundi nädalas (võistlushooajal); teised tegevused: minimaalselt 60 minutit kehalist aktiivsust päevas, tegelemine veel vähemalt 2–3 spordialaga (ujumine, pallimängud jms).

• hobuse tunnetamine; empaatiavõime, liikumis vilumuse ja horsemanship'i arendamine; • koordinatsiooni, vastupidavuse, osavuse treenimine; • olulisi märksõnu: positiivsus, eesmärkide püstitamine, keskendumis võime, kindlus ja järjepidevus.

* Siin ja ka järgnevates treeninggraafikute kirjeldustes on treeningu all mõeldud ratsatundi, mis võib olenevalt treeningu sisust varieeruda umbes 30 minutist 60 minutini (toim märkus).

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Eva-Maria Vint-Warmington

Võistlused:

Tasemed:

• osalemine üksikutel võistlustel; eelnevalt on vajalik läbida Rohelise Kaardi programm ; • enne ERL-i kalenderplaani võistlusi on soovitatav läbida mõned treeningvõistlused, mida korraldavad ratsakoolid ja mis viiakse läbi treeneri juhendamisel; algusaastatel valida võimalusel koduklubi- või kodutallilähedasi võistlusi; • kõik võistlusalad; ERL-i kalenderplaani laste- ja poniklassi võistlused vt ratsanet.ee ; võimalik startida ka vastavatel kõrgustel avatud klassides; lasteklassides saavad startida lapsed vanuses kuni 14 aastat, kes võistlevad hobustega; poniklassid on avatud lastele vanuses kuni 16; • edasijõudnud paarid võivad osaleda lastele ja poniratsanikele avatud karikasarjades.

• treeningvõistluste tasemed takistussõidus on kuni 50 cm parkuurid ja juhtimisparkuurid; • ERL-i kalenderplaani võistluste tasemed takistussõidus on tavaliselt alates 65 cm; • poniklasside parkuuride kõrguse valik sõltub poni kasvust; väiksed ponid on turjakõrgusega kuni 140 cm ja suurteks ponideks loetakse ponisid turjakõrgusega üle 140 cm; Eestis toimuva Resta väikeponide sarja parkuuride kõrgusteks oli näiteks 2015. a hooajal 65–75 cm; ponikarika parkuuride kõrgusteks on 85 cm ja 100 cm.

Edetabelid: • laste ja laste paaride edetabelisse kogutakse punkte alates 90 cm parkuuridest; • poniratsanikud koguvad edetabelitesse punkte alates 70 cm parkuuridest.

Takistussõit

TASE 3: HARRASTUSSPORT, HOBI, VASTUTUS, EDU, SISENEMINE SAAVUTUSSPORTI Sportlase optimaalne vanus: 12–16 aastat

Treeneri kvalifikatsioon: abitreener, nooremtreener, treener; EMV ja rahvusvahelisel tasemel võistlejatel on soovitatav kasutada treenerit ja/või vanemtreeneri kutsetunnistusega treenerit.

Hobused: suurte kogemustega hobused ja ponid, soovitatav schoolmaster-tüüpi hobused (endised sporthobused ja -ponid); vastava taseme ponid rahvusvahelisel tasemel võistlemiseks.

Treeningute korraldus ja eesmärgid: • aidata alustada võistlusspordiga (tutvustada reegleid, eetikat, hindamise põhimõtteid jms); • alustada spetsialiseerumist takistussõidule; • püstitada võistluseesmärgid; • teha hooajaks treening- ja võistlusplaane; • aidata kaasa edasiviivate hoiakute väljakujunemisele võistlemisel: koostöö, meeskonnatöö, austav suhtumine kaasvõistlejatesse, ametnikesse, treeneritesse; pöörata tähelepanu võistlusõhkkonna nautimisele ja võistluskogemusest järelduste tegemisele;

• tutvustada võistlusstrateegia aluseid; • julgustada võistlema erinevatel ratsaspordialadel ja pakkuda võimalikult mitmekülgseid arenguvõimalusi; • parandada sooritusvõimet.

Treeningute graafik: grupiviisilised (ratsakoolis) või individuaalsed tunnid treeneri juhendamisel: ratsutamine: 3–6 treeningut nädalas; teised tegevused/ spordialad: 3–5 treeningut nädalas, 30–60 minutit korraga.

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Treeningute sisu: • hobuse kontrollimine võimalikult vähemärgatavate ja sujuvate märguannete abil, arusaam hobuse biomehaanikast; • hobuse arendamise põhialused; • kasvuspurt on ideaalne vastupidavuse, kiiruse ja ruumitaju arendamiseks (vanus 12–15, tüdrukutel natuke varem kui poistel) ning jõutreeninguks (vanus 15–18); • olulisi märksõnu: enesetõhusus, eesmärkide püstitamine, pingetaluvus, koostöövalmidus, töökus ja püsivus treenimisel.

Külli Tedre

Berit Lehtsaar Tippu jõudmiseks on Berit ja tema vanemad teinud väga palju tööd. Ratsutama õppides käis Berit ratsakoolis ja harjutas lisaks kodus ema käe all. Osales edukalt ponispordis. Berit ratsutab igapäevaselt mitme hobusega ja tegeleb ka noorte hobustega. Tema võistluskalendrisse kuuluvad kõik Eesti tähtsamad takistussõiduvõistlused. Beriti enda arvates on tema edu aluseks hea treener (Beriti ema) ja head hobused. Solei Solei (sünd 2008, i Spartacus, ei A Pikachu de Muze), kellega Berit võistleb, on tema vanemate kasvatatud hobune. Vanemate sõnul on oluline võtta sporti rahulikult, et võistlustel osalemine oleks tore ja võimalikult stressivaba.

Berit Lehtsaar (sünd 2001) ja hobune Solei Solei – Eesti lasteklassi meister takistussõidus 2014 ja 2015.

Võistlused:

Tasemed:

• treeningvõistlused (kõik võistlusalad); • rahvuslikud ERL-i kalenderplaani

• ERL-i kalenderplaani võistluste tasemed on tavaliselt alates 65 cm; • poniklasside parkuuride kõrguse valik sõltub ka poni kasvust; väiksed ponid on turjakõrgusega kuni 140 cm ja suurteks ponideks loetakse ponisid turjakõrgusega üle 140 cm; Eestis toimuva Resta väikeponide sarja parkuuride kõrgusteks on näiteks 2015. a hooajal 65–75 cm; ponikarika kõrgusteks on 85 cm ja 100 cm; • Eesti lasteklassi (vanus 12–14) EMV tase on 105 cm;

laste- ja poniklassi võistlused vt ratsanet.ee ; võimalik startida ka vastavatel kõrgustel avatud klassides; lasteklassides saavad startida lapsed vanuses kuni 14 aastat; poniklassid on avatud kuni 16-a poniratsanikele; • tiitlivõistlused (EMV laste- ja poniklassid); • rahvusvahelised poniklassi (FEI) võistlused.

• Eesti poniklassi EMV tase on väikestel ponidel 95 cm ning suurtel ponidel 105 cm; • rahvusvahelised poniklassi võistlused (EM) on kõrgusel 135 cm.

Edetabelid: • laste ja laste paaride edetabelisse kogutakse punkte alates 90 cm parkuuridest; • poniratsanikud koguvad edetabelitesse punkte alates 70 cm parkuuridest.

Takistussõit

2 x Külli Tedre

TASE 4: SAAVUTUSSPORT Sportlase optimaalne vanus: 14–21 aastat

Treeneri kvalifikatsioon: treener, vanemtreener ja kõrgema kvalifikatsiooniga treener, oluline on ka treeneri spetsialiseerumine takistussõidule. Soovitatav on osaleda rahvusvahelistes kliinikutes ja treeninglaagrites.

Hobused: vastava taseme sporthobused.

Treeningute korraldus ja eesmärgid:

Treeningute graafik:

• jätkata tervet hooaega hõlmavate treening- ja võistlusplaanidega; • aidata leida tasakaal spordi ja koolielu vahel; • arendada võistlusstrateegiat; • esmaste oskuste edasiarendamine eesmärgiga toetada spetsialiseerumist takistussõidule, kuid võib jätkata võistlemist ka teistel aladel; • tagada (ratsaspordile täiendav) kehaline aktiivsus eesmärgiga suurendada kehalist võimekust ja vähendada vigastuste riski;

ratsutamine: 4–6 treeningut nädalas hobuse kohta / soovitatav treenida mitme hobusega; teised tegevused/spordialad: 3–5 treeningut nädalas, 30– 60 minutit (peavad olema sobitatud ratsaspordi treeningplaanidega).

• tagada planeeritud puhkuse- ja taastumisperioodidest kinnipidamine; • tagada vastava võistluspotentsiaaliga hobuste olemasolu; • toetada üleminekut ponispordist noortesporti.

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Treeningute sisu:

• tehniliste oskuste lihvimine; • jõu, ruumitaju, vastupidavuse arendamine (peab jälgima, et painduvus ja nõtkus säiliksid vaatamata treeningute intensiivistumisele); • olulisi märksõnu: enesetõhusus, eesmärkide püstitamine, planeerimine, valikute tegemine, töökus, orienteeritus meeskonnatööle.

Kristina Albertina Reinstein ja Saffierah.

Helen-Britt Liidemann, EMV 2015.

Võistlused:

Tasemed:

Edetabelid:

• rahvuslikud ERL-i kalenderplaani

• reeglina 110–140 cm; • Eesti juunioride (vanus 14–18) EMV tase 125–130 cm; • Eesti noorte (vanus 18–25) klassi EMV tase 130–135 cm; • 18-aastaselt võib EMV-l startida ka seeniorite klassis (tase 140 cm); • rahvusvaheline juunioride tase 140 cm (EM); • rahvusvaheline noorte tase 150 cm (EM).

• juuniorid koguvad edetabelisse punkte alates 105 cm parkuuridest; • noored (U25) koguvad edetabelisse punkte alates 115 cm parkuuridest.

juunioride ja noorsportlaste võistlused vt ratsanet.ee ; võimalik startida ka vastavatel kõrgustel avatud klassides; • vastavate klasside tiitlivõistlused (EMV) ja rahvusvahelised (FEI) võistlused; • noorhobuste klassid.

Takistussõit

TASE 5: TIPPSPORT (rahvusvaheline tase) Sportlase optimaalne vanus: 16–25 aastat

Treeneri kvalifikatsioon: personaaltreener, spordiarst jt spetsialistid.

Hobused: vastava taseme sporthobused.

Treeningute korraldus ja eesmärgid:

Treeningute graafik:

• osaleda regulaarselt rahvusvahelistel (FEI) võistlustel; • hinnata kriitiliselt oskusi ja võtta eesmärgiks rahvusvahelise taseme saavutamine; • tagada sooritusvõime stabiilsus; • jälgida väsimuse tekkimist ja võtta ette tegevusi traumade vältimiseks; • teha koostööd erinevate treeneritega, tähtsustada rahvusvahelist hinnangut; • arendada oskusi alaliidu ja Eesti ratsaspordi esindamiseks rahvusvahelisel areenil ning koostööks sponsoritega; • arendada treeneri- ja õpetamisoskusi; • tagada vastava võistluspotentsiaaliga hobuste olemasolu; • leida tasakaal spordi ja haridustee vahel, luua tingimused sportlaskarjääriks.

ratsutamine: kuni 6 treeningut nädalas hobuse kohta / mitu hobust; teised tegevused/spordialad: 3–4 treeningut nädalas, 60–90 minutit korraga (peab olema sobitatud ratsaspordi treeningplaanidega).

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Treeningute sisu: • tehniliste tipptaseme saavutamine, individuaalse stiili arendamine; • head teadmised võistlus- ja sooritusstandartidest ning võistlusreeglitest; • jõu ja vastupidavuse arendamine; • olulisi märksõnu: edasijõudnud treeningharjumuste väljakujunemine, teadmised ettevõtlusest, karjääriplaneerimisoskused.

Külli Tedre

Urmas Raag ja Piccolina.

Võistlused:

Tasemed:

Edetabelid:

• rahvuslikud ja rahvusvahelised

• reeglina 130–160 cm; • rahvuslik seeniorite tase on 140 cm (EMV); • rahvusvaheline juunioride tase on 140 cm (EM); • rahvusvaheline noorte tase on 150 cm (EM); • rahvusvaheline seeniorite tase on 150/160 (MK, EM).

• rahvuslikud edetabelid; • FEI edetabelid.

(FEI) võistlused vastavatel kõrgustel; • noorhobuste klassid.

Takistussõit

Külli Tedre

Katrin Pill Katrini sõnul on ta hobustega kokku puutunud sünnist saati – mõlemad tema vanemad olid elukutselised ratsutajad. Süsteemselt hakkas ta treenima 9–10-aastaselt, alustades ühe hobusega sõitmist 5–6 korda nädalas. Esialgu keskenduti treeningutel istakule ja hobuse juhtimisele. Peaaegu iga päev oli Katrini kõrval treener, kes teda juhendas ja võistlusteks ette valmistas. Takistuste kõrgus polnud oluline, tähelepanu oli istakul ja tempol. 13–14-aastaselt osales Katrin oma esimesel tiitlivõistlusel, milleks olid Eesti meistrivõistlused kahevõistluses (koolisõit ja takistussõit). Ta on sisimas alati teadnud, et hakkab tegelema takistussõiduga, kuid juunioride ja noorte tasemel osales ta sellegipoolest ka koolisõidu tiitlivõistlustel. Katrin leiab, et mitmekesine ratsatreening ja erinevatel aladel võistlemine arendab nii sportlast kui ka hobust. Ratsutajale tuleb kasuks igasugune liikumine. Juba kerge üldkehaline treening annab parema tasakaalu ja kehahoiaku, mis on hobuse seljas väga oluline. Mõne muu spordialaga tegelemine kindlustab liigeste ja lihaste heaolu ning aitab vältida vigastusi. Katrinile meeldivad veespordialad ning ta armastab ujuda ja lumelauaga sõita. Kooliajal oli suureks lemmikuks rahvastepall. Treeningud paneb Katrin paika võistluste järgi, millest soovib osa võtta. Võistlusplaani koostades arvestab ta eelkõige rahvusvaheliste võistlustega. Viimasel ajal on Katrin aasta alguses veetnud 3–4 kuud Lääne-Euroopas (Belgias, Hollandis, Saksamaal) treeninglaagris. Seal olles osaleb ta enamasti kohali-

Ratsaspordis osalemise arengumudel

kel rahvuslikel võistlustel ja neid on seal tõesti väga palju! Pea iga nädal sõidab Katrin kahele-kolmele võistlusele, mis toimuvad ca 50 km raadiuses tallist, kus ta peatub. Kevade poole on ta osalenud ka mõnel suuremal rahvusvahelisel võistlusel. Katrin leiab, et selline laager on talle ja ta hobustele andnud alati suveks väga hea põhja. Siis võistleb ta Eestis ja meie naaberriikides pea igal nädalavahetusel. Kuna suvel on võistlusgraafik tihe, paneb Katrin rõhku ratsastusele ja hobuste säästmiseks eriti pikki trenne ei tee. Talve poole saavad igapäevatreeningud suuremat tähelepanu. Vaiksem aeg saabub tema jaoks alles novembris ja detsembris, mil hobused saavad pea kuu aega puhkust ja et järgneval hooajal oleks jaksu vastu pidada, üritab ta ka võimalikult vähe nina talli pista. See muidugi ei tähenda, et hobused boksis seisavad. Nad viiakse mitu korda päevas välja, veel saavad nad rohkem metsas jalutamas käia ja teha kõike seda, mis nende jaoks on võistlushooajal välistatud. Katrini tööpäevad erinevad olenevalt sellest, kas ta viibib Eestis või välismaal ning kas ta on võistlustel või mitte. Kui Eestis on tal tallis inimesed, kes hoolitsevad hobuste eest, siis välismaal treenides teeb ta kõike ise. Seal algab päev enamasti hobuste söötmisega kell 7:30. Seejärel sööb Katrin ise: „Kuna minu töö on füüsiliselt üsna kurnav, siis pean hommikusööki kõige olulisemaks toidukorraks päevas!“ Edasi kirjeldab ta oma päeva nii: „Umbes poole üheksa ajal viin osa hobustest koplisse või karusselli ja puhastan nende boksid. Seejärel hakkan ratsutama. Pean oluliseks, et kõik mu hobused saaksid päevas vähemalt kaks korda õue ja seetõttu sõidan enamas-

Katrin Pill (sünd 1986) osales 2014/2015 hooajal mitmel rahvusvahelisel võistlusel, kus saavutas auhinnalisi kohti. Talle kuulub 2015. a Eesti meistrivõistluste hõbemedal hobusega Virgin Express (sünd 1998).

ti pooled neist ennelõunal ja teised pärastlõunal. Hommikul sõidetud lähevad omakorda koplisse või karusselli.“ Päevas sõidab Katrin keskmiselt 5–6 hobust. Kui ta teeb kõike ise, siis ei olegi tal enda sõnul suurema arvu hobuste jaoks aega. Ta ei taha, et ratsutamise kvaliteet hakkaks kannatama. Katrin arvab, et koos abilisega jõuaks ta ilmselt tegeleda

päevas umbes 8–9 hobusega. Lõunat saavad suksud kell 12:30 ja seejärel teeb ta ka ise puhkepausi. Kui pealelõunased toimetused tehtud, annab Katrin tavaliselt kell 17 hobustele heina, puhastab varustuse ja korrastab talli. Tööpäev lõppeb enamasti kell 18. Tund aega hiljem läheb ta veel korraks talli tagasi, et hobustele õhtusöök ette anda.

Takistussõit

Margit M채gi (s체nd 1976) saavutas 2015. a hooajal mitu auhinnalist kohta Tallinn International Horse Show'l, Eesti meistriv천istluste neljas, teinud edukaid starte ka mitme noorhobusega. Pildil Margit M채gi ja Artas.

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Margit Mägi

Külli Tedre

Margiti esimene kokkupuude ratsutamisega oli 14-aastaselt. Ta tahtis koos sõbrannaga hakata trennis käima, kuid esimene katse ratsakooli saada ebaõnnestus. Järgmisel aastal proovis Margit aga uuesti ja seekord võeti ta vastu. Esimestel trenniaastatel osales ta kolm korda nädalas grupitundides. Margitil õnnestus pääseda ratsakooli sportgruppi. Oma elu esimesel tiitlivõistlusel osales ta 18-aastaselt. Margit meenutab, et suhtus ratsasporti väga tõsiselt. Igapäevaselt oli treenida kuus hobust ja enamiku oma ajast veetis ta tallis. Tema sõnul andis see periood talle võistlusspordiks hea ettevalmistuse. Iga nädal oli ka kaks hüppetrenni. Ülejäänud päevad tegeles ta ratsastusega. Margit on tegelnud põhjalikult kõigi kolme alaga, kuid kõige südamelähedasem on tema jaoks siiski takistussõit. Oma armastusest hüppamise vastu sai ta aru 23-aastaselt, kui ta pärast noorteklassi pidi olude sunnil neli aastat koolisõiduga tegelema. Kuigi Margit tegi seda hea meelega, sai talle selgeks, et kõige rohkem meeldib talle siiski hüpata. Ratsutamine on Margiti jaoks nii töö kui ka hobi. Vaatamata suurele treeningkoormusele tegeles Margit ka teiste spordialadega, näiteks purjetamisega.

Viimasel ajal meeldib talle suvisel ajal joosta ja talvel suusatada. Mõlemad spordialad treenivad vastupidavust, mida on mitme hobuse treenimise puhul väga vaja. Samuti teeb Margit lisaks harjutusi kogu kehale. Ta arvab, et eriti kasulik on tegeleda ülakeha treenimisega, kuna see aitab rohkem hobuse seljas paremini tasakaalu hoida. Oma treening- ja võistluskalendrit kirjeldab Margit järgmiselt: „Kuna mu hobused on erinevas vanuses, siis tuleb neist igaühele teha individuaalne treeningplaan ning vastavalt sellele panna kokku ka võistlusplaan. Suvel võistlen ma üsna tihti, talvel mitte eriti palju. Isiklikku puhkuseperioodi mul praktiliselt polegi, kuna hobused on erinevad ja isegi kui ühed neist puhkavad, leiduvad alati teised, keda on vaja võistlusteks treenida.“ Margit alustab tavaliselt oma tööpäeva kell 9 Ruila tallides, kus tal on treenida neli hobust. Päeva teine pool möödub tal Kurtnas, kus teda ootab veel samapalju hoolealuseid. Ta nendib, et üksi ta seda kõike lihtsalt ei jõuaks. Õnneks on tal tore ja usin abiline. Millal tööpäev lõpeb, ei oska ta konkreetselt välja tuua: „Ega see pole kontoritöö. Kõik oleneb hobustest.“

Takistussõit

TASE 6: ELIITSPORT Sportlase optimaalne vanus: 25+

Treeneri kvalifikatsioon: personaaltreener, spordiarst jt oma ala spetsialistid.

Hobused: vastava taseme sporthobused.

Treeningute eesmärgid:

Võistlused:

• stabiilsed sooritused rahvusvahelisel tipptasemel; • pühendumine täielikult spordile; • oskustepagasi kriitiline hindamine ja ülevaatamine tipptaseme saavutamiseks; • rahvusvaheliste treenerite kasutamine.

• tipptaseme rahvusvahelised võistlused: EM, MK, WEG, OM; • noorhobuste klassid.

Treeningute graafik: ratsutamine: kuni 6 treeningut nädalas hobuse kohta / mitu hobust, üle kolme tunni päevas; teised tegevused/spordialad: 3–4 treeningut nädalas, 60–90 minutit korraga (peab olema sobitatud ratsaspordi treeningplaanidega).

Treeningute sisu: • hobuse koolitamise oskuste arendamine; • parimate tulemuste saavutamiseks on vajalik treenida individuaalse treeningkava järgi; • olulisi märksõnu: painduvus / nõtkus, lihasgruppide sümmeetriline areng, liigeste tervishoid; jõu, kiiruse, vastupidavuse arendamine.

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Tasemed: • grand prix (GP); • 145 cm +.

Edetabelid: • FEI edetabelid.

2 x K체lli Tedre

Gunnar Klettenberg ja LB Carnaval la Silla.

Tiit Kivisild ja Cinnamon.

Takistuss천it

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Koolisõit Koolisõit on võistlusala, kus võistluspaar sooritab 20 x 60 m suurusel aiaga piiratud väljakul ettenähtud järjekorras kindlad harjutused kõigis kolmes allüüris: sammus, traavis ja galopis. Rahvusvaheliselt on kõige kõrgem võistlustase grand prix, kus sooritatakse kõiki klassikalise koolisõidu keerukamaid harjutusi nagu passaaž, piaffee, piruetid ning jalavahetused kahe ja ühe sammu tagant. Harjutuste järjekorda nimetatakse skeemiks (programmiks), mis jagatakse raskusastme järgi tasemetesse, mida Eestis tähistatakse tähtedega: A, L, M ja R. Harjutuste sooritamise kohad on väljaku äärde märgitud tähtedega. Kohtunikud hindavad iga harjutust 10-palli süsteemis, lisaks antakse koondhinded hobuse liikumise kvaliteedi ning ratsaniku istaku ja juhtimisvahendite kasutamise eest. Tulemusi arvutatakse koolisõiduklassides protsendina maksimaalsest võimalikust punktisummast ning tavaliselt jäävad need 60–75% vahele. Kõige vaatemängulisem koolisõiduklassidest on kindlasti muusikaline vabakava, mis koosneb vastavalt võistluse tasemele kohustuslikest harjutustest, kuid ratsanik koostab oma kava ise ning valib ka muusika. Harjutusi tuleb esitada huvitavates ja keerulistes kombinatsioonides nii, et tervik oleks vaatajale nauditav.

Külli Tedre

Muusikalist vabakava hinnatakse kahes osas: tehniliste hinnete alla läheb kohustuslike elementide sooritamine ning artistlikkuse hinde alla hobuse rütm, liikumine, ratsaniku ja hobuse harmoonia, leidlikkus kava üles ehitamisel, selle raskusaste ning sobivus muusikaga. Ideaalis peaks ratsaniku poolt hobusele antud märguanded kõrvaltvaatajale jääma märkamatuks ning hobuse elastsus ja lennukus maalib ratsaniku ja tema võistluspartneri vahelisest harmooniast täiusliku pildi.

Takistussõit

TASE 2: RATSUTAMA ÕPPIMINE, HOBI, PÜHENDUMINE, SISENEMINE HARRASTUSSPORTI Sportlase optimaalne vanus: 8–14 aastat

Hobused: suurte kogemustega, rahuliku loomuga ratsakooli ponid ja hobused.

Treeningute korraldus ja eesmärgid:

Treeningute sisu:

• mitmekesise treeningu abil arendada edasi esmaseid oskusi; • tähtsustada treeningu regulaarsust ja järjepidevust; • rõhutada sportliku vormi ja sportliku eluviisi olulisust ning arendada edasi üldfüüsilisi võimeid; • suurendada kaasatust ratsaspordi kogukonda, näiteks läbi vabatahtliku töö, tegevsportlaste abistamise, klubilise tegevuse jms.

• hobuse tunnetamine; empaatiavõime, liikumisvilumuse ja horsemanship'i arendamine; • koordinatsiooni, vastupidavuse, osavuse treenimine; • olulisi märksõnu: positiivsus, eesmärkide püstitamine, keskendumisvõime, kindlus ja järjepidevus.

Treeningute graafik: grupiviisilised (ratsakoolis) või individuaalsed tunnid treeneri juhendamisel: ratsutamine: 2–3 treeningut* nädalas (väljaspool võistlushooaega) kuni 5 treeningut nädalas (võistlushooajal); teised tegevused: minimaalselt 60 minutit kehalist aktiivsust päevas, tegelemine veel vähemalt 2–3 spordialaga (ujumine, pallimängud jms). Siin ja ka järgnevates treeninggraafikute kirjeldustes on treeningu all mõeldud ratsatundi, mis võib olenevalt treeningu sisust varieeruda umbes 30 minutist 60 minutini – toim märkus.

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Külli Tedre

Võistlused:

Tasemed:

• osalemine üksikutel võistlustel, vajalik on läbida Rohelise Kaardi programm ; • enne ERL-i kalenderplaani võistlustel osalemist on soovitatav läbida mõned treeningvõistlused, mida korraldavad ratsakoolid ja mis viiakse läbi treeneri juhendamisel; algusaastatel valida võimalusel koduklubi- või kodutallilähedasi võistlusi; • kõik võistlusalad; ERL-i kalenderplaani laste- ja poniklassi võistlused vt ratsanet.ee ; võimalik startida ka vastava taseme avatud klassides; lasteklassides saavad startida lapsed vanuses kuni 14 eluaastat, kes võistlevad hobustega; poniklassid on avatud kuni 16-aastastele poniratsanikele; • edasijõudnud paarid võiksid osaleda lastele ja poniratsanikele avatud karikasarjades.

• treeningvõistlustel kasutatakse koolisõidus: sammu-traavi skeeme ja ABC-skeeme; • ERL-i kalenderplaani võistluste tasemed koolisõidus on alates A-skeemidest. Kergemaid A-skeeme sooritatakse kergendatud traavis või ratsaniku valikul kas kergendades või täisistakus; • A- ja L-klassides eristatakse lastele mõeldud skeeme (näiteks A1, A27, A12, L36 jt).

Edetabelid: • laste paaride ja poniratsanike paaride edetabelisse kogutakse punkte L-raskem klassist.

Koolisõit

TASE 3: HARRASTUSSPORT, HOBI, VASTUTUS, EDU, SISENEMINE SAAVUTUSSPORTI Sportlase optimaalne vanus: 12–16 aastat

Treeneri kvalifikatsioon: abitreener, nooremtreener, treener; EMV ja rahvusvahelisel tasemel võistlejatel on soovitatav kasutada treenerit ja/või vanemtreeneri kutsetunnistusega treenerit.

Hobused: suurte kogemustega hobused ja ponid, soovitatav schoolmaster-tüüpi hobused ja ponid (endised sporthobused ja -ponid); vastaval tasemel ponid rahvusvahelisel tasemel võistlemiseks.

Treeningute korraldus ja eesmärgid:

Treeningute graafik:

• aidata alustada võistlusspordiga (tutvustada reegleid, eetikat, hindamise põhimõtteid jms); • alustada spetsialiseerumist koolisõidule; • püstitada võistluseesmärgid; • teha hooajaks treening- ja võistlusplaane; • tutvustada võistlusstrateegia aluseid; • aidata kaasa edasiviivate hoiakute väljakujunemisele võistlemisel: koostöö, meeskonnatöö; austav suhtumine kaasvõistlejatesse, ametnikesse, treeneritesse; pöörata tähelepanu võistlusõhkkonna nautimisele ja võistluskogemusest järelduste tegemisele; • julgustada võistlema erinevatel ratsaspordialadel ja pakkuda võimalikult mitmekülgseid arenguvõimalusi; • parandada sooritusvõimet.

grupiviisilised (ratsakoolis) või individuaalsed tunnid treeneri juhendamisel: ratsutamine: 3–6 treeningut nädalas; teised tegevused: 3–5 treeningut nädalas, 30–60 minutit korraga.

Treeningute sisu:

• õppida hobust võimalikult vähemärgatavate ja sujuvate märguannate abil kontrollima, omandada arusaam hobuse biomehaanikast; • hobuse arendamise põhialused; • kasvuspurt on ideaalne vastupidavuse, kiiruse ja ruumitaju arendamiseks (vanus 12–15, tüdrukutel natuke varem kui poistel) ning jõutreeninguks (vanus 15–18); • olulisi märksõnu: enesetõhusus, eesmärkide püstitamine, pingetaluvus, koostöövalmidus, töökus ja püsivus treenimisel.

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Külli Tedre

Võistlused:

Tasemed:

• treeningvõistlused (kõik võistlusalad); • rahvuslikud ERL-i kalenderplaani laste- ja poniklassi võistlused vt ratsanet.ee ; võimalik startida ka vastavatel tasemetel avatud klassides; lasteklassides saavad startida lapsed vanuses kuni 14 eluaastat; poniklassid on avatud kuni 16 a vanustele poniratsanikele; • tiitlivõistlused (EMV laste- ja poniklassid); • rahvusvahelised poniklassi (FEI) võistlused.

• ERL-i kalenderplaani koolisõiduvõistlused on alates A-tasemest; • Eesti lasteklassi (vanus 12–16, võistlevad hobusega) MV tase: L-raskem; • Eesti poniklassi (vanus 12–16, võistlevad ponidel) EMV tase: L-raskem; • rahvusvaheline poniklassi tase: L-klass.

Edetabelid: • laste ja poniratsanike paaride edetabelisse kogutakse punkte L-raskem klassi skeemidest.

Koolisõit

TASE 4: SAAVUTUSSPORT Sportlase optimaalne vanus: 14–21 aastat

Treeneri kvalifikatsioon: treener, vanemtreener ja kõrgema kvalifikatsiooniga treener, oluline on ka treeneri spetsialiseerumine koolisõidule; soovitatav on osaleda rahvusvahelistes kliinikutes ja treeninglaagrites.

Hobused: vastava taseme sporthobused.

Treeningute korraldus ja eesmärgid:

Treeningute sisu:

• jätkata tervet hooaega hõlmavate treening- ja võistlusplaanidega; • aidata leida tasakaal spordi ja koolielu vahel; • arendada võistlusstrateegiat;

• esmaste oskuste edasiarendamine eesmärgiga toetada spetsialiseerumist koolisõidule, kuid võib jätkata võistlemist ka teistel aladel; • tagada (ratsaspordile täiendav) kehaline aktiivsus eesmärgiga suurendada kehalist võimekust ja vähendada vigastuste riski; • tagada planeeritud puhkuse- ja taastumisperioodidest kinnipidamine; • tagada vastava võistluspotentsiaaliga hobuste olemasolu; • toetada üleminekut ponispordist noortesporti.

Treeningute graa ik: ratsutamine: 4–6 treeningut nädalas hobuse kohta, soovitatav treenida mitme hobusega; teised tegevused: 3–5 treeningut nädalas, 30–60 minutit (peavad olema sobitatud ratsaspordi treeningplaanidega).

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Külli Tedre

Carinee Ainola Carinee võistlusgraafik on tihe – hooajal võistleb ta praktiliselt igal nädalavahetusel. Oma kahe poniga sõidab Carinee L-taseme skeeme. Treeneri käe all harjutab ta igapäevaselt. Lisaks koolisõiduvõistlustele osales Carinee oma ponidega ka takistussõidus. Carinee alustas ratsutamist seitsmeaastaselt Veskimetsas, kus käis trennis 2–3 korda nädalas. 10-aastaselt läks ta Niitväljale Merle Männiku trennidesse ning sealt algas tema teekond poniklassi tippu. Just treeneril on Carinee sõnul tema edukas poniratsaniku karjääris olnud tähtis roll.

Carinee Ainola (sünd 2002) – Eesti poniklassi meister koolisõidus poniga Rant (sünd 2007) ja laste meister koolisõidus poniga Herr Ilves (sünd 2007) (pildil).

Võistlused:

Tasemed:

Edetabelid:

• rahvuslikud ERL-i kalenderplaani

• üldjuhul L-klassist kuni Prix St George'i tasemeni (vastavalt vanusele); • Eesti juunioride (vanus 14–18) EMV tase M-klass; • Eesti noorte (vanus 16–21) EMV tase R-kerge klass; • 16-aastaselt võib EMV-l startida ka seeniorite klassis (GP-tase); • rahvusvaheline juunioride tase M-klass; • rahvusvaheline noorte tase Prix St George.

• juuniorid koguvad edetabelisse punkte alates M-klassi skeemidest; • noored koguvad edetabelisse

juunioride ja noorsportlaste võistlused vt ratsanet.ee ; võimalik startida ka vastavatel tasemetel avatud klassides; • vastavate klasside tiitlivõistlused (EMV) ja rahvusvahelised (FEI) võistlused; • noorhobuste klassid.

punkte R-kergem klassi skeemidest.

Koolisõit

Külli Tedre

TASE 5: TIPPSPORT (rahvusvaheline tase) Sportlase optimaalne vanus: 16–25 aastat

Treeneri kvalifikatsioon: personaaltreener, spordiarst jt spetsialistid.

Hobused: vastava taseme sporthobused.

Treeningute korraldus ja eesmärgid:

Võistlused:

• osaleda regulaarselt rahvusvahelistel (FEI) võistlustel; • hinnata kriitiliselt oma oskusi ja võtta eesmärgiks rahvusvahelise taseme saavutamine; tagada sooritusvõime stabiilsus; • jälgida väsimuse tekkimist ja võtta ette tegevusi traumade vältimiseks; • teha koostööd erinevate treeneritega, tähtsustada rahvusvahelist hinnangut; • arendada oskusi alaliidu ja Eesti ratsaspordi esindamiseks rahvusvahelisel areenil ning koostööks sponsoritega; • arendada treeneri- ja õpetamisoskusi; • tagada vastava võistluspotentsiaaliga hobuste olemasolu; • leida tasakaal spordi ja haridustee vahel; luua tingimused sportlaskarjääriks.

• rahvuslikud ja rahvusvahelised

Treeningute graafik: ratsutamine: kuni 6 treeningut nädalas hobuse kohta / mitu hobust; teised tegevused: 3–4 treeningut nädalas, 60–90 minutit korraga (peab olema sobitatud ratsaspordi treeningplaanidega).

Treeningute sisu:

• tehnilise tipptaseme saavutamine, individuaalse stiili arendamine; head teadmised võistlus- ja sooritusstandartidest ning võistlusreeglitest; • jõu ja vastupidavuse arendamine; • olulisi märksõnu: edasijõudnud treeningharjumuste väljakujunemine, teadmised ettevõtlusest, karjääriplaneerimisoskused.

Ratsaspordis osalemise arengumudel

(FEI) võistlused vastavatel tasemetel; • noorhobuste klassid.

Tasemed: • rahvusvaheline noorteklassi tase on PSG; • rahvusvaheline seeniorite tase GP, CDI 1-3*.

Edetabelid: • rahvuslikud edetabelid; • FEI edetabelid.

Getter Kangur ja Palladion.

Koolis천it

TASE 6: TIPPSPORT 2 x Külli Tedre

Sportlase optimaalne vanus: 25+

Treeneri kvalifikatsioon: personaaltreener, spordiarst jt oma ala spetsialistid.

Hobused: vastava taseme sporthobused.

Treeningute korraldus ja eesmärgid: • stabiilsed sooritused rahvusvahelisel tipptasemel; • pühendumine täielikult spordile; • oskustepagasi kriitiline hindamine ja ülevaatamine tipptaseme saavutamiseks; • rahvusvaheliste treenerite kasutamine.

Treeningute graafik: ratsutamine: kuni 6 treeningut nädalas hobuse kohta / mitu hobust, üle kolme tunni päevas; teised tegevused: 3–4 treeningut nädalas, 60–90 minutit korraga (peab olema sobitatud ratsaspordi treeningplaanidega).

Treeningute sisu:

• hobuse koolitamise oskuste arendamine; • parimate tulemuste saavutamiseks on vajalik treenida individuaalse treeningkava järgi; • olulisi märksõnu: painduvus/nõtkus, lihasgruppide sümmeetriline areng, liigeste tervishoid; jõu, kiiruse, vastupidavuse arendamine.

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Võistlused: • tipptaseme rahvusvahelised võistlused: EM, MK, WEG, OM; • noorhobuste klassid.

Tasemed: • grand prix, CDI 3*+.

Edetabelid: • FEI edetabelid.

Dina Ellermann ja Landy's Akvarel.

Grete P체vi ja Talent.

Koolis천it

Kolmevõistlus Kolmevõistluse eesmärk on näidata hobuse ja ratsaniku koostöö mitmekülgsust, sest tulemus kujuneb välja kolme osavõistluse põhjal, mis sõidetakse kõik samal hobusel: • Koolisõit, mille käigus on platsil suurusega 20 x 60 m vaja sooritada 5–6minutiline ratsastamisprogramm, kus kohtunikud hindavad hobuse allüüre ja soorituse täpsust punktisüsteemis 0–10. • Kross, mis paneb proovile hobuse võime ületada kiiresti kinniseid maastikutakistusi (kraavid, hekid, palgid, künkad, kivimüürid jms). Pika võistluse käigus hinnatakse hobuse vastupidavust. Kross on jagatud neljaks, kusjuures iga osa pikkus ja liikumise tempo on erinevad. Krossi osatähtsus on selgelt suurem kui koolisõidu ja takistussõidu tulemused kokku. • Takistussõit, kus tuleb läbida 10–15 takistusest koosnev parkuur. Kolmevõistluse vältimatuks osaks on veterinaarkontrollid, mis tunnistavad hobuse sobilikuks võistlust jätkama või nõuavad selle katkestamist. Võistluste lõpptulemus koosneb: • Koolisõidus saavutatud punktidest. • Krossil saadud karistuspunktidest. • Takistussõidus saadud karistuspunktidest.

Külli Tedre

Koolisõidu programmi raskusaste, krossi ja takistussõidu pikkus ning takistuste kõrgus sõltub võistluste tasemest. Võistlus- ja treeningplaanide tegemisel tuleb arvesse võtta, et kolmevõistleja ei pruugi igal alal areneda samas tempos. Eriti oluline on ka turvalisuse küsimus.

Sportlase optimaalne vanus: 8–14 aastat

Hobused: suurte kogemustega, rahuliku loomuga ratsakooli ponid ja hobused.

Treeningute korraldus ja eesmärgid: • mitmekesise treeningu abil arendada edasi esmaseid oskusi; • tähtsustada treeningu regulaarsust ja järjepidevust; • rõhutada sportliku vormi ja sportliku eluviisi olulisust ning arendada edasi üldkehalisi võimeid; • suurendada kaasatust ratsaspordi kogukonda, näiteks läbi vabatahtliku töö, tegevsportlaste abistamise, klubilise tegevuse jms.

Treeningute graafik:

Treeningute sisu:

grupiviisilised (ratsakoolis) või individuaalsed tunnid treeneri juhendamisel: ratsutamine: 2–3 treeningut* nädalas (väljaspool võistlushooaega) kuni 5 treeningut nädalas

• hobuse tunnetamine; empaatia-

(võistlushooajal); teised tegevused: minimaalselt 60 minutit kahelist aktiivsust

võime, liikumisvilumuse ja horsemanship'i arendamine; • koordinatsiooni, vastupidavuse, osavuse treenimne; • olulisi märksõnu: positiivsus, eesmärkide püstitamine, keskendumisvõime, kindlus ja järjepidevus.

päevas, tegelemine veel vähemalt 2–3 spordialaga (ujumine, pallimängud jms).

Siin ja ka järgnevates treeninggraafikute kirjeldustes on treeningu all mõeldud ratsatundi, mis võib olenevalt treeningu sisust varieeruda umbes 30 minutist 60 minutini – toim märkus.

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Külli Tedre

TASE 2: RATSUTAMA ÕPPIMINE, HOBI, PÜHENDUMINE, SISENEMINE HARRASTUSSPORTI

Maria Sein ja Ottomar.

Võistlused:

Tasemed:

• osalemine üksikutel võistlustel, vajalik on läbida Rohelise Kaardi programm ; võistelda on lubatud alates 12 eluaastast; • enne võistlemist on soovitatav osa võtta kooli- ja takistussõiduvõistlustest või kahevõistlusest (viimane sisaldab ainult kooli- ja takistussõitu); krossi harjutamiseks võiks kogenud treeneri juhendamisel läbida mõned treeningvõistlused või -laagrid; • ERL-i kalenderplaani võistlused vt ratsanet.ee , peetakse nii kahe- kui kolmevõistluses.

• ERL-i kalenderplaani võistluste tasemed kolmevõistluses on algtase 50 ja algtase 70; algtase 70 on soovitatav proovida saavutusspordiga alustamisel.

Edetabelid: • ponisõitjad ja ponisõitjate paarid koguvad punkte alates tasemest algtase 70.

Kolmevõistlus

TASE 3: HARRASTUSSPORT, HOBI, VASTUTUS, EDU, SISENEMINE SAAVUTUSSPORTI Sportlase optimaalne vanus: 12–16 aastat

Treeneri kvalifikatsioon: abitreener, nooremtreener, treener; EMV ja rahvusvahelisel tasemel võistlejatel on soovitatav kasutada treenerit ja/või vanemtreeneri kutsetunnistusega treenerit.

Hobused: suurte kogemustega hobused ja ponid, soovitatav schoolmaster-tüüpi hobused ja ponid (endised sporthobused ja -ponid); vastava taseme ponid rahvusvahelisel tasemel võistlemiseks.

Treeningute korraldus ja eesmärgid:

Treeningute graafik:

• aidata alustada võistlusspordiga (tutvustada reegleid, eetikat, hindamise põhimõtteid jms); • püstitada võistluseesmärgid; • teha hooajaks treening- ja võistlusplaane; • tutvustada võistlusstrateegia aluseid; • aidata kaasa edasiviivate hoiakute väljakujunemisele võistlemisel: koostöö, meeskonnatöö; austav suhtumine kaasvõistlejatesse, ametnikesse, treeneritesse; pöörata tähelepanu võistlusõhkkonna nautimisele ja võistluskogemusest järelduste tegemisele; • julgustada võistlema erinevatel ratsaspordialadel ja pakkuda võimalikult mitmekülgseid arenguvõimalusi; • parandada sooritusvõimet.

grupiviisilised (ratsakoolis) või individuaalsed tunnid treeneri juhendamisel: ratsutamine: 3–6 treeningut nädalas; teised tegevused/spordialad: 3–5 treeningut nädalas, 30–60 minutit korraga.

Treeningute sisu:

• kontrollida hobust võimalikult vähemärgatavate ja sujuvate märguannate abil, omandada arusaam hobuse biomehaanikast; • hobuse arendamise põhialused; • kasvuspurt on ideaalne vastupidavuse, kiiruse ja ruumitaju arendamiseks (vanus 12–15, tüdrukutel natuke varem) ning jõutreeninguks (vanus 15–18); • olulisi märksõnu: enesetõhusus, eesmärkide püstitamine, pingetaluvus, koostöövalmidus, töökus ja püsivus treenimisel.

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Külli Tedre

Maribel Tuiken ja Simnas Ox.

Võistlused:

Tasemed:

• treeningvõistlused (kõik võistlusalad); • rahvuslikud ERL-i kalenderplaani võistlused vt

• ERL-i kalenderplaani võistluste tase: algtase 70 kuni keskmine 100; • Eesti poniratsutajate (vanus 12–16, võistlevad ponidel) EMV tase: kerge 90 (nõutud kvalifikatsioon); • Eesti juunioride (vanus 14–18) EMV tase: keskmine 100 (nõutud kvalifikatsioon); • rahvusvaheline poniklassi tase: CCIP2*.

ratsanet.ee , võib startida ka ainult takistussõidus ja/ või koolisõidus; kolmevõistluses lubatakse starti alates 12 eluaastast; • EMV (tiitlivõistlused) poniklassis (vanuses 12–16) ja juunioride klassis (vanuses 14–18); • osalemine Eesti meistrivõistlustel ja rahvusvahelistel võistlustel on võimalik ainult poniklassis vanuses 12– 16, kusjuures poni peab olema vähemalt 5-aastane. EMV-l osalemiseks peab võistluspaaril olema viimase 24 kuu jooksul vähemalt 1 KV tulemus tasemel kerge 80 või algtase 70. • alates tasemest kerge 90 on nõutud kvalifikatsioon.

Edetabelid: • poniratsanike ja juunioride paaride edetabelisse kogutakse punkte alates tasemest algtase 70.

Kolmevõistlus

TASE 4: SAAVUTUSSPORT Sportlase optimaalne vanus: 14–21 aastat

Treeneri kvalifikatsioon: treener, vanemtreener ja kõrgema kvalifikatsiooniga treenerid, oluline on ka treenerite spetsialiseerumine; soovitatav on osaleda rahvusvahelistes kliinikutes ja treeninglaagrites.

Hobused: vastava taseme sporthobused.

Treeningute korraldus ja eesmärgid:

Treeningute graafik:

• alustada spetsialiseerumist kolmevõistlusele; • jätkata tervet hooaega hõlmavate treening- ja võistlusplaanidega; • aidata leida tasakaal spordi ja koolielu vahel; • arendada võistlusstrateegiat; • esmaste oskuste edasiarendamine eesmärgiga

toetada spetsialiseerumist koolisõidule, kuid võib jätkata võistlemist ka teistel aladel; • tagada (ratsaspordile täiendav) kehaline aktiivsus

Treeningute sisu:

eesmärgiga suurendada kehalist võimekust ning vähendada vigastuste riski; • tagada planeeritud puhkuse- ja taastumisperioodidest kinnipidamine; • tagada vastava võistluspotentsiaaliga hobuste olemasolu; • toetada üleminekut ponispordist noortesporti.

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Külli Tedre

Ann-Marii Vilk ja Halijus.

Võistlused:

Tasemed:

• rahvuslikud ERL-i kalenderplaani

• kuni keskmine 105 ettevalmistusena CCI1* (raske 110) võistlusteks; • võib võistelda ka ainult vastava taseme kooli- ja takistussõidus; • Eesti noorte (vanus 16–21) EMV tase keskmine 105 (nõutud kvalifikatsioon).

võistlused vt ratsanet.ee , võttes arvesse ratsaniku ja hobuse vanusepiiranguid ja kvali ikatsiooninõudeid; • EMV (tiitlivõistlused) ja rahvusvahelised (FEI) võistlused vastavates klassides, võttes arvesse vanusepiiranguid ja kvali ikatsiooninõudeid;

Edetabelid: • paaride edetabelisse kogutakse punkte alates tasemest algtase 70.

• noorhobuste klassid.

Kolmevõistlus

Sportlase optimaalne vanus: 14–21

Treeneri kvalifikatsioon: personaaltreener, koolisõidu- ja takistussõidutreenerid, spordiarst jt spetsialistid.

Hobused: vastava taseme sporthobused.

Treeningute korraldus ja eesmärgid:

Treeningute graafik:

• suurendada pühendumist treeningutele ja võistlustele; • leida tasakaal spordi ja koolielu vahel; • teha koostööd erinevate treeneritega (takistussõiduja koolisõidutreenerid, personaaltreener); • tagada vastava võistluspotentsiaaliga hobuste olemasolu; • tagada treening- ja võistlusplaanist kinnipidamine.

ratsutamine: kuni 6 treeningut nädalas hobuse kohta / mitu hobust; teised tegevused/spordialad: 3–4 treeningut nädalas, 60–90 minutit (peavad olema sobitatud ratsaspordi treeningplaanidega).

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Treeningute sisu: • tehnilise oskustes tipptaseme saavutamine, kohandumine (võime võtta teatud situatsioonis vastu õigeid otsuseid ja arvestada hobuse vajadustega); • hobuse arendamise oskused; • jõu ja vastupidavuse arendamine; • olulisi märksõnu: strateegilise planeerimise ja riskide hindamise oskus, sõltumatus otsustamisel, stressitaluvus.

Külli Tedre

TASE 4 (2): SAAVUTUSSPORT, SISENEMINE RAHVUSVAHELISSE SPORTI

Võistlused:

Edetabelid:

• rahvuslikud ja rahvusvahelised (FEI) võistlused

• rahvuslikud edetabelid; • FEI edetabelid.

CIC/CCI1* vastavalt vanusepiirangutele ja arvestades kvali ikatsiooninõudeid; raske 110 (CIC/CCI1*) on lubatud alates kalendriaastast, mil ratsanik saab 16; • sobival tasemel koolisõidu- ja takistussõiduvõistlused; • noorhobuste klassid.

Kolmevõistlus

Külli Tedre

Karl Robert Valk (sünd 1996) – noorteklassi kolmevõistleja, rahvusvahelisel tasemel osaleb CCI1* ja CCI2* taseme võistlustel. Pildil hobusega Dubai (sünd 2004).

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Karl Robert Valk Esimest korda puutus Karl Robert hobustega kokku 14-aastaselt. Tõsisemalt hakkas ta ratsaspordiga tegelema aastapäevad hiljem. Alguses käis ta 2–3 korda nädalas Kurtna tallide grupitundides, kus tegeleti enamasti ratsastusega. Kolm kuud hiljem sai Karl Robert endale päris oma hobuse ja pärast seda hakkas ta treenima igapäevaselt. Kaks korda nädalas olid takistussõidu trennid ja ülejäänud päevadel koolisõit. Esimest korda osales ta tiitlivõistlustel aastal 2012, olles siis 15-aastane. Oma esimese rahvusvahelise võistluse tegi Karl Robert 2014. a kevadel Poolas Sopotis. Kolmevõistlusele pühendus Karl Robert oma treeneri Raul Kauna suunamisel. Karl Roberti sõnul oli tema jaoks motiveeriv ka see, et temaga koos treenisid teised noored, kes olid juba mitmeid aastaid kolmevõistlusega tegelenud. Tahtmine neist paremaks saada pani teda rohkem treenima. Oma treening- ja võistluskalendrit kirjeldab Karl Robert järgmiselt: „Võistlesin alles neljandat hooaega ning minu võistluskalender on peamiselt sõltunud hooajaks püstitatud eesmärgist. Kolmevõistlushooajal püüan teha ühe kolmevõistluse iga kolme nädala tagant. Hooajaväliselt osalen ka takistussõidu ja

koolisõiduvõistlustel, mis toetavad kolmevõistlust. Hobuste taastumine peale kolmevõistlust võtab enamasti aega 3–4 päeva. Esimene võistlusjärgne päev on nii minule kui ka hobustele täielik puhkus. Peale seda teen kolm päeva lõdvestavaid treeninguid.“ Hetkel ratsutab Karl Robert kahe hobusega ja treenib Eesti parimate treenerite käe all. Samuti oli tal võimalus treenida üks aasta Prantsusmaal Edouard Legendre käe all. Lisaks ratsutamisele on Karl Robert tegelenud paljude spordialadega. Alustas ta kardisõiduga, mis on kindlasti andnud palju juurde takistussõidus ja krossis vajalikku silmamõõtu ja ka võistlusnärvi. Ta on käinud ka võistlustantsus, mis õpetas rütmitunnetust ning andis hea rühi, millest on palju kasu koolisõidus. Veel on ta tegelenud jalgpalli, tennise ja võrkpalliga. Oma päeva alustab Karl Robert õppimisega. Lisaks kooliasjadele kulub energiat oma ettevõtte loomisele. Hobustega tegeleb ta päeva teises pooles. Ka õhtul võtavad kooliasjad taas oma aja. Kui vaba aega üle jääb, käib ta sõpradega väljas.

Kolmevõistlus

Sportlase optimaalne vanus: 16–25 aastat

Treeneri kvalifikatsioon: personaaltreener, koolisõidu- ja takistussõidutreenerid, spordiarst jt spetsialistid.

Hobused: vastava taseme sporthobused.

Treeningute korraldus ja eesmärgid:

Treeningute graafik:

• osaleda regulaarselt rahvusvahelistel (FEI) võistlustel; • hinnata kriitiliselt oskusi ja võtta eesmärgiks rahvusvahelise taseme saavutamine; tagada sooritusvõime stabiilsus; • jälgida väsimuse tekkimist ja võtta ette tegevusi traumade vältimiseks; • teha koostööd erinevate treeneritega, tähtsustada rahvusvahelist hinnangut; • arendada oskusi alaliidu ja Eesti ratsaspordi esindamiseks rahvusvahelisel areenil ning koostööks sponsoritega; • arendada treeneri- ja õpetamisoskusi; • tagada vastava võistluspotentsiaaliga hobuste olemasolu; • leida tasakaal spordi ja haridustee vahel, luua tingimused sportlaskarjääriks.

ratsutamine: kuni 6 treeningut nädalas hobuse kohta / mitu hobust. teised tegevused/spordialad: 3–4 treeningut nädalas, 60–90 minutit korraga (sobitatud ratsaspordi treeningplaanidega).

Ratsaspordis osalemise arengumudel

Treeningute sisu:

Külli Tedre

TASE 5: TIPPSPORT (RAHVUSVAHELINE TASE)

Vilve Laanet ja Well Timed.

Võistlused:

Tasemed:

• vastava taseme rahvuslikud ja rahvusvahelised (FEI)

• CIC/CCI 2* / CIC/CCI 3*; • rahvuslikud klassid: keskmine 100 – raske 115.

võistlused, võttes arvesse vanusepiiranguid ja kvali ikatsiooninõudeid; • noorhobuste klassid.

Edetabelid: • rahvuslikud edetabelid; • FEI edetabelid.

Kolmevõistlus

Eva-Maria Vint-Warmington

TASE 6: ELIITSPORT Sportlase optimaalne vanus: 25+

Treeneri kvalifikatsioon: personaaltreener, koolisõidu- ja takistussõidutreenerid, spordiarst jt spetsialistid.

Hobused: vastava taseme sporthobused.

Treeningute korraldus ja eesmärgid:

Treeningute sisu:

• hobuse koolitamise oskuste arendamine;

Treeningute graafik: ratsutamine: kuni 6 treeningut nädalas hobuse kohta / mitu hobust, üle kolme tunni päevas. teised tegevused/spordialad: 3–4 treeningut nädalas, 60–90 minutit korraga (sobitatud ratsaspordi treeningplaanidega).

Ratsaspordis osalemise arengumudel

• parimate tulemuste saavutamiseks on vajalik treenida individuaalse treeningkava järgi; • olulisi märksõnu: painduvus/nõtkus, lihasgruppide sümmeetriline areng, liigeste tervishoid; jõu, kiiruse, vastupidavuse arendamine.

Võistlused:

Tasemed:

Edetabelid:

• tipptaseme rahvusvahelised võistlused: EM, MK, WEG, OM; • noorhobuste klassid.

• CIC/CCI 3*– CIC/CCI 4*.

• FEI edetabelid.

Kolmevõistlus

Kasutatud kirjandus Balyi, I. (2003). Long-term Athlete Development: Trainability in Childhood and Adolescence Windows of Opportunity, Optimal Trainability. Victoria: National Coaching Institute British Columbia & Advanced Training and Performance Ltd. Bompa, T. (1994). Theory and methodology of training. Kendall-Hunt Publishing Company, Dubuque, Iowa. Coté, J., Baker, J., Abernethy, B. (2007). Practice and Play in the Development of Sport Expertise. Handbook of Sport Psychology, 3, 184–202 Ericsson, K.A., Krampe, R.T. and Tesch-Romer, C. (1993). The role of deliberate practice in the acquisition of expert performance. Psychological Review, 363–406. Farrow, D., Baker, J. & MacMahon, C. (Eds.) (2008). Developing Sport Expertise – Researchers and Coaches Put Theory Into Practice. Oxon: Routledge Jalak, R. (2008). Lihasjõu arendamise spordibioloogilised alused. Kehaliste võimete arendamine spordis: Eesti treenerite rahvusvaheline konverents 4.–6. aprillil 2008 Tartus ja Tallinnas (32–40). Tartu: Atlex. Janelle, C.M., Hillman, C.H. (2003). Expert Performance in Sport: Current Perspectives and Critical Issues. Expert Performance in Sports: Advances in Research on Sport Expertise, 19–48 Bailey et al 2010 Equine Canada (n/a). Long-Term Equestrian Development: Hunter/Jumper. Guidelines for Athletes and Coaches. Equine Canada (n/a). Long-Term Equestrian Development: Dressage. Guidelines for Athletes and Coaches. Equine Canada (n/a). Long-Term Equestrian Development: Eventing. Guidelines for Athletes and Coaches. Weineck, J. ja Jalak, R. (2008). Kehalised võimed ja organism. Tartu: Medisport. seisuga 24.12.2014

Ratsaspordis osalemise arengumudel

K端lli Tedre

Kasutatud kirjandus

Ratsaspordis osalemise arengumudel