Lehes:
12. klass räägib 9.klass meenutab Õpilasesinduste Liidu üldkoosolek Teatrielamus koolist Noortekeskuse maastikumäng TÄNAME Soome-Rootsi reis KROONIKA
lk. 2-4 lk. 5 lk. 6
06/11
lk. 7 lk. 8 lk. 9 lk. 10-11
Read (L. Koikson), katkend Kirjutan mõne rea, ükski neist ei pruugi olla hea. Kirjutan, et mõtteist hetkeks tühi oleks pea. Rida kiiva veab. Kui käisin koolis, jooned olid ees ja öeldi, kuhu peab mahtuma mu tee.
Juhtkiri: Mida lähemale jõuab suvi, seda soojemad ja värskemad tuuled puhuvad. Nii on ka meie väikeses mõisakoolis puhumas uued tuuled ja lõppemas edukas kooliaasta. Koolivaimu toimetuski on uus: Maarja alustab küljendajana ja mina toimetajana. Jätkame eelmiste tegijate traditsiooni ja paneme sellegi lehe kokku üsna viimasel minutil. Õnneks sujub koostöö nagu kellavärk. Ega see lehetegu kõige lihtsam ole. Suure pingutusega valisime pildid ja kirjutasime lood neljanda veerandi tegemistest. Selle kooliaasta viimase numbri pühendame loomulikult lõpetajatele. Olen kurb, et inimesed, kellega on kümme aastat päevast päeva ühes majas koos käidud, lähevad oma teed. Samal ajal rõõmustan, et nende õppimine on vilja kandnud ja hoian pöialt edaspidiseks. Ootan juba praegu kohtumist uue kooliperega 1. septembril. Seniks soovitan kõigil leida kolme vaba kuu jooksul hetki, mil mõte saab rännata uutele radadele. Siis sünnivad ka värsked ideed, mida teistega jagades on võimalik edaspidi ellu viia. Inspireerivat suve ja kohtumiseni sügisel! Keiu Anderson 10. klass
Nüüd on valge paber ees ja ise tean. Ruudulises vihikus tundeid kasti sean. Olen veidi hooletu, kui oma õnne üle joone vean.
Linnud lendavad pesast ehk räägib
12. klass
Tanel Tambre Tanel Tambre / Tannu Kool jääb mulle meelde ajana, millest sain viimast võtta. Sain sõpradeks paljude kaasõpilastega , kellega nüüd ei tahaks eriti hüvasti jätta. Mäletan, kui tegin esimestel kevadpäevadel klassivendade ja teistega keset alevit
Mihkel Jõe
äpardused teevadki suusatamisest erakordselt lõbusa spordiala. Mulle jäävad meelde kohalik bänd ja selle liikmed ning koolis korraldatavad diskoõhtud, kus niisama toolile istuma jääda oli lausa võimatu.
grilli. Palju sai aega veedetud mõni aeg tagasi
Arvan, et muutusin kolme aasta jooksul pare-
avatud noortekeskuses piljardit mängides
maks, sest mu mõtlemine oli enne kinnine ja
või muid seal pakutavaid tegevusi tehes. Jäi
inimestega ma eriti ei suhelnud. Ellusuhtumine
meelde ka vastlapäev, kus klassivendadega
muutus natuke positiivsemaks, sest sõbrad,
koos ehitasime omaloomingulise kelgu, mil-
õpetajad ja kaasõpilased olid positiivsed ning
lega hiljem mägedest alla kihutasime. Lõpuks
alati abivalmis, kui mingi probleem tekkis.
sain esimest korda esindada oma kooli Jõulumäel krossijooksul, kus püüdsin anda endast parima. Arvasin alguses, et tutipäev ei ole midagi er-
Lauri Mölder
just kõige kergem asi. Kukkumised ja teised
Tänan oma klassijuhatajat ja klassi, kes olid mulle toeks kolme aasta jooksul. Tunnen kaasa 11. klassile, kellel tuleb järgmisel aastal kirjandi asemel midagi muud kirjutada.
ilist, aga klassiõed ja vennad tõestasid mulle vastupidist. Tegime nendega koos nalju ja viskasime vempe, mida sai kunagi väiksematenagi tehtud. Nalja oli palju suusatamisel, sest mägedest ülestulemine ja allakihutamine pole
Hedi Gretski Viimane klass Tõstamaa Keskkoolis möödus
Mariliis Lillemets
väga kiiresti. Läbi aegade oleme olnud väga sportlik klass, tegelikult oleme üldse üks väga tubli ja superhea huumorimeelega seltskond. Kõik inimesed selles klassis on omamoodi erilised. Õpetaja Mari lemmik uurimistöödes on olnud alati Signe, kellelgi ei ole olnud võimalust talle konkurentsi pakkuda. Muidugi ei saa jätta nimetamata Lauri geniaalsust bioloogias ja keemias ning Mihkli ajalooteadmisi. Mariliis ja Tanel vaidlevad ja kaklevad mille-
Signe Heindla
Hedi Gretski
gipärast alati. Suurimad lobamokad on Maali, Riina, Mariia, Laura, Liina ja mina ise. Meie kõige parem klassijuhatajast taltsutaja Inger
pole lasknud meil üle pea kasvada. Supertore aasta on olnud, kahju, et see läbi saab! Ideaalis näen ennast tudengina ülikoolis. Kivi kotti!
Mariliis Lillemets/ Mallu/ Päx Oehh, 12. klass on olnud päris raske. Mei-
Edasi tahaksin kindlasti õppima minna, aga
ega on igasuguseid asju juhtunud ning kõike
ei tea, kuhu. Esialgne plaan on minna Tartu Ül-
ei jõua siia kirja panna.
ikooli Pärnu Kolledžisse, aga eks suve jooksul
Alles hiljuti naersime klassikaaslasega 9.
Maali Pert
näeb, mis saab.
klassi tutipidu, kus ma oma põlve katki kuk-
Ma olen väga tänulik õpetajatele selle eest,
kusin ja päeva haiglas lõpetasin. Nüüd, kui
et nad on meid välja kannatanud (eriti mind),
meil tuleb tutipidu, võin uuesti omale haiglas
sest tegelikult on meiega väga raske. Veel olen
koha broneerida, sest ma olen siuke õn-
tänulik klassijuhataja Inger Vahuveele, sest
netusehunnik. Tunnid on meil üpris huvitavad,
mõnikord on ta meie eest välja astunud, kui
mõnikord ei viitsi keegi õppida ning kõik on täi-
meil teiste õpetajatega probleeme on olnud.
esti omas maailmas, samas osades tundides
Suur aitäh veel kasvataja Tiiule, kes päevad
oleme väga õhinas.
läbi minu vingumist, naermist ja muid asju
Kaks tundi, mis täiega venivad on õpetaja Lühiste ja vene keele tunnid. Nendes tundides lihtsalt aeg tundub niii pikk. Tüüpiline on ka see, et peaaegu alati saan ma nendes tundides sõimata. Seda aga sellepärast, et
Mariia Kalbach
ALATI puhta nahaga!!!
ma istun Miku kõrval. Tema kiusab mind - kas
on pidanud välja kannatama ning kasvataja Viivile, keda ma mõned aastad tagasi hommikuti padjaga viskasin, kui ta meid äratama tuli. Selle eest palun siiralt vabandust! Loodan, et siia kooli tuleb uusi ja sama vahvaid inimesi nagu meie. (Lõbus naer)
togib pliiatsiga, võtab asju ära vms… ja siis, kui mina talle samamoodi tagasi teen, hakkab õpetaja minu kallal kobisema. Miku pääseb
Laura Pärna Minu
meelest
täpselt veel ei tea. Teen lõpliku otsuse pärast muutus
viimasel
aastal
meie klass ühtsemaks. Kõik olid kõigiga sõ-
Riina Reinson
Tahaks tänada kõiki oma õpetajaid. Samuti
matemaatikatunnid, õhkkond oli sõbralik ja
perekonda, kes on alati aidanud õppimisel.
lahe. Loomulikult oli see viimane aasta huvitav,
Loomulikult ka klassikaaslasi, kellega need
aeg läks küll väga kähku ja häid hetki oli palju.
aastad on väga väga toredad ja naljakad ol-
mina, Riina ja Hedi kuulata õpetaja juttu. Nii ilus ilm oli, päike paistis aknast sisse ning oli soe. Keerasime ninad aknast paistva päikese poole ning jäime tukkuma. Viimased kuud olid nii rasked, ei suutnud tunnis tähele panna. Õpetaja isegi ei pahandanud. Plaanis on loomulikult õppida mingit ametit,
Riina Reinson Oluliseimad ja naljakaimad tsitaadid on üles kirjutatud Signe ja Mariia päevikutesse. Nõudke neilt need endale! Tambre, Tanel Tambre, ütles tunnis täiesti ootamatult ja eelneva tekstiga seosetult: „Kook!“.
Liina Laasma
Hmm, unistus on sisse pääseda Tartu ülikooli hambaarstiteaduskonda.
Hoidke pöialt, äkki
saate kunagi proteesidelt allahindlust! Tervitaksin kõiki eksamite koostajaid, hindajaid, lugejaid.
õp. Inger Vahuvee
seotud. Erinevaid võimalusi ju on.
brad ning saime hästi läbi. Eriti toredad olid
Kevadel ajalootunni ajal ei suutnud enam
Laura Pärna
eksameid. Valin ehk midagi, mis on hobustega
nud.
Signe Heindla
Plaanin pärast keskkooli minna Tallinna Ül-
Mäletan, et 1. klassi alguses tahtsin istuda Mareliiga koos tagumises pingis. Klassiju-
ikooli Haapsalu Kolledžisse. Soov on saada klassiõpetajaks.
hataja Maimu Juhkam tõstis mu aga ette Ulla
Tänan oma endisi ning praegusi klassikaas-
kõrvale, sest olime kaks lühikest. Tänu sellele
lasi nende vahvate kooliaastate eest, mille
saime Ullaga lahutamatuteks sõpradeks. Is-
olen teiega veetnud. Olete ja jääte kalliks!
tusime lausa seitse aastat koos. Ülejäänud viis aastat olen istunud Mariia kõrval, kellega pole kunagi igav hakanud. Algklassides mängisime tüdrukutega alati keksu. Kui kell helises, jätsime meelde, kelle kord jäi ning järgmisel vahetunnil mängisime edasi. See, kellel oma keksukumm kaasas, oli ikka tegija. Täielik keksumaania!
Lauri Mölder / Tsuks
vatada, või siis lähen mõnda kõrgkooli ja
Esiteks: kuna kõik hea käib kõhu kaudu, siis on mul eredalt meeles, kui meil eelmise aastanumbri sees kodunduse klassis klassiõhtu toimus. Kõik pidid kella kolmeks kohale loivama ja ühe pitsa küpsetama. Mingil kummalisel põhjusel on meie klassis kellatundmisega raskusi ja naissugu jäi täiesti hiljaks (v a Pägens). Selle ajaga oli mul ja Mihklil piisavalt võimalust oma tainast silitada ja mudida. Loomulikult tuli just meil kõige söödavam pitsa, kuigi teised seda ei tunni-
õpin näiteks geenidoktoriks. Ma pole veel päris ära otsustanud, mida teha. Kolmandaks: kõigepealt suur AITÄH Aimarile, kes ei märganud viimased pool aastat, et ma tema tunnis üldse kaasa ei tee ja mängin muude asjadega. Siis aitäh Ingeile, kes laenas mulle kõikvõimalikke vigureid, et ma oma lagunevaid ketse ja käpikuid lappida saaks. Lõpuks tunnen kogule koolile kaasa, et nad ilma minuta kõik järgnevad õppeaastad veetma peavad.
stanud sellepärast, et Miku ei oska pipraga ringi käia ning doseerib seda kergelt üle. Kalja kõrvale oli muidugi hea hammustada, aga tüdrukutel kalja polnud. Muidu oli tore. Teiseks: kui keskkooli mind enam ei lasta, siis hakkan kindlasti korralikuks, ärkan vara ja olen kasulik hilise õhtutunnini. Lõpuks kavatsen kasvatada hiiglama pika habeme ning kolida kuhugi kõrgmäestikku, kus saaks rahulikult kitsi ja mägiveiseid kas-
Viimane koolikell...
s s a l meenutab k . 9
möödunud kooliaastaid ja mõtleb tulevikule
Järjekordne kooliaasta on lõppemas ja soe suvevaheaeg algamas. 9. klassil on teistest siiski veidike kauem ja rohkem vaja ajusid rakendada, kuna eksamiperiood on algamas. Põhikooli lõpetamise järel on kõigil võimalus edasist tegevust valida – kes läheb keskkooli, kes ametit õppima või tööle.
Rauno Palberg: Tulime Karliga ükskord ühekohalise mopeediga kooli ning Karl oli, kiiver peas, pakiraamil püsti. Minni Pärnpuu: Nali! Viktoria läks hulluks! Karl Kalda: Mäletan, kui sain endale rolleri ja siis sellega kohe kooli tulin. Tahtsin mängida kõva meest, et sõidan parklasse, külg ees, aga juhtus hoopis nii, et vajutasin kogemata esipidureid ja kukkusin külili.
Caisy Sutt: Kui Kristiinaga salaja jalgsi koolist koju läksime, ise hullult hirmul, et keegi märkab meid, siis hiilisime mööda teeääri ja põõsaid.
Rauno Palberg: Valin uueks kooliks kas Paide Kutsekooli või Pärnu Kutsehariduskeskuse. Karmen Sõerd: Plaanin minna Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumisse, pärast seda lähen kunstiga seotud eriala õppima.
Minni Pärnpuu: Lähen edasi õppima kutsekasse. Tauno Palberg: Plaanis on valida Eesti Mereakadeemia merekool.
Karl Kalda: Arvatavasti lähen Paide Kutsekooli teedeehitust õppima.
Andrus Leinpuu: Tean, et olen uuest sügisest Nõo Reaalgümnaasiumi õpilane.
Minni Pärnpuu: Kavatsen suvel reisile minna ja perega palju aega veeta.
Tauno Palberg: Lähen suveks tööle. Karmen Sõerd: Suvel lähen Valka puhkama ja käin nii palju igal pool kui võimalik.
Karl Kalda: Suvest võtan kõik, mis võtta annab, ja üritan vaba aega kasulikult tarvitada.
Caisy Sutt: Ilmselt lähen kusagile tööle ja veedan aega sõpradega. Kindlasti uurin ka, kuhu edasi õppima minna, sest pole veel otsustanud.
Ülemine rida vasakult paremale: Aaro Videvik, Andrus Leinpuu,
Tauno Palberg, Karl Kalda, Fredi Veeväli, Ken Heamets, Ingmar Juurik, Rauno Palberg, Arles Leetmaa, Kristijan Kullerkupp, Kristopher Sikk
Alumine rida vasakult paremale: õp. Ivi Kask, Kadri kiisk,
Maret Palusalu, Karmen Sõerd, Dajana Matško, Signe-Riin Tomson, Kati Viirna, Kristiina Kullerkupp, Caisy Sutt, Getlin Maruse, õp. Kirsti Talu
Pildilt puudu: Minni Pärnpuu
Ly-Andra Pärnaste
10.klass
Õpilasesinduste Liidu üldkoosolek 8.-10.
Eesti
esimesel või viimasel tunnil, kuigi on ka erandeid. Näiteks
Õpilasesinduste Liidu üldkoosolek, kus ma esindasin oma
aprillil
toimus
Tallinna
32.
Keskkoolis
siis, kui mingi ainetund ongi kas ainult esmaspäeval või
kooli. 8. aprilli hommikul kell 7.17 astusin magamiskoti ja
reedel või esimene või viimane tund. Kurdeti palju ka selle
suure reisikotiga Pärnus rongi peale ja pikk nädalavahetus
üle, et koolimajad on külmad ja õpilastel soovitatakse lihtsalt
võis alata.
rohkem riideid selga panna. Teisel õhtul toimus maskiball, kus meile esines ka superstaari saatest tuntud Taavi
Sõit oli aeglane ja väsitav. Kuna Pärnu inimesed jõudsid üsna
Peterson oma bändiga ning hiljem tuli muusikat plaadilt.
vara Tallinna ja üldkoosolek algas alles kell 16, tegime aega
Maskiballi ajal tänasime ka lahkuvat juhatust. See tänamine
parajaks kesklinnas õpilasesinduste kontoris või poodides.
oli paljudele kurb, sest juhatus oli tõesti kalliks saanud.
Koos oodates saime omavahel tuttavaks, kuigi paljud teadsid
Pühapäeval valisime uue juhatuse, mille esimeheks sai Kuldar
üksteist ka juba varem. Enne kella nelja võtsime kontorist
Rosenberg. Samuti kinnitasime veel mõned dokumendid ja
oma kotid, otsisime trammipeatuse üles ning jõudsimegi
uued põhikirjapunktid ning selleks korraks oligi üldkoosolek
32. keskkooli. Seal valisime endale „tudulad“ ja ootasime
läbi.
üldkoosoleku algust. Kuna Pärnu rongi väljumiseni oli veel väga palju aega, Noored on hukas! – selle lausega koosolek algaski.
otsustasin läbi Tallinna bussijaama seigelda. Bussisõit
Kuulsime, mis meid järgnevatel päevadel ees ootab: räägime
möödus magades, kuna kaks eelmist ööd olid lühikeseks
palju õpilaste õigustest, valime uue juhatuse, kinnitame
jäänud.
dokumente…ning kindlasti saame palju nalja. Esimesel õhtul toimusid töötoad. Sai valida käsitöö, näitlemise, tantsimise,
See oli mõnus nädalavahetus, täis tööd ja lõbu. Ehk osaleb
õpilasõiguste jms teemade vahel. Mina valisin õpilasõiguste
meie kool veel mõnel sellisel üldkoosolekul.
töötoa, kuna see tundus kõige põnevam. Arutelu tulemusel
Kristel Sutt
selgus, et meie õigusi rikutakse päris palju. Kõige rohkem
8.klass
eksitakse kontrolltööde osas: nädalas tohib olla vaid kolm kontrolltööd, neid ei tohi olla esmaspäeval ja reedel ning
ÕE 2010/2011 5. klass- Helevi Jurjev, Viktoria Kullerkupp, Rasmus-Oliver Veskimägi, Raimond Palberg 6. klass- Karen Adler, Kristiina Sireli 7. klass- Gerda Maruse, Jane Tagu, Kätrin Lehtla, Anelle Väli 8. klass- Triin Tugim, Kristel Sutt 9. klass- Andrus Leinpuu, Ingmar Juurik, Maret Palusalu (laekur), Kadri Kiisk (laekuri abi) 10. klass- Keiu Anderson (sekretär), Ly-Andra Pärnaste, Maarja Press 11. klass- Heiko Mändla (president), Tauri Palberg (asepresident), Merle Juurik, Sten-Ander Ojakallas 12. klass- Maali Pert, Hedi Gretski (kroonika), Riina Reinson, Laura Pärna
aa Keskkooli
Fotol: Tõstam
ÕE
13. klass- Viktoria Valjaugaite
Teatrielamus koolist
26. aprillil külastasid meie kooli kolm näitlejat: Taavi Tõnis-
Õpilaste poolne tagasiside oli igati positiivne: hoopis kergem
son, Kaido Rannik ja Kristo Toots. Kuigi ootasime külla Kadri
on näidendit kõva häälega koos teistega lugeda, kui teha
Adamsoni, ütles ta viimasel minutil ära. Need kolm meest
seda üksi kodus.
on Miksteatri näitlejad, keda on võimalik kutsuda koolidesse (vt lähemalt www.miksteater.ee). Sel hooajal mängivad nad
Neljanda tunni ajal kogunesid kõik 5.-12. klassi õpilased
üle Eesti koolides menulavastust “Kuidas ta seda teeb?”.
saali. Vaatasime näidendit “Kuidas ta seda teeb?”. Esitlus oli
Lavastus näitab, kuidas ja miks teatrit tehakse. Nad teevad
naljakas, kuid samas mõtlema panev: tekitas küsimusi miks,
proovi, et minna castingule… See on
kuidas, milleks teater tekkis. Ei puudunud näitlejate oma-
nende
šanss
elus läbilöömiseks. Näidendi sihtgru-
vahelised erimeelsusedki, mis muutsid esitluse meelde-
piks on 5.-12. klassi õpilased.
jäävaks ja mitmekülgseks. Kasutati
Kolmanda tunni ajal luges gümnaas-
hendusi. Sellestki said õpilased väga
sama teksti, kuid näidati erinevaid laium koos kahe näitlejaga kirjandusk-
positiivse elamuse - sellepärast oligi
lassikat. Valitud raamatuks osutus
saal 45 minutit naeru täis.
üks 10. klassi kohustuslikest kirjandusteostest - “Faust”.
Muljetamist jagus terveks päevaks, mõnel isegi nädalaks või kaheks. Igati
Esiteks kogunesime kõik keemia-
positiivne ja tore elamus, mis võiks veel
klassi, kus näitlejad juba ootasid.
korduda.
Jagati kätte raamatud. Alustasid professionaalid ja lugemisse kaasati ka
Maarja Press
10.klass
mõned õpilased. “Vaimudeks” said 10. klassi õpilased Maarja, Maarjan ja Liis ning Fausti õpilaseks pidi kehastuma õpilane Marko. Lugesime ja arutasime - see tegi raske draamateose mõistmise palju kergemaks. Samuti saime aru, et isegi näitlejatel võib minna võõra teksti lugemine sassi. See on inimlik ja ärgem muretsegem, kui vahel kipub keel sõlme minema.
Fotol: Kaido Rannik ja Taavi Tõnisson ‘‘Fausti’’ lugemas.
Noortekeskuse
maastikumäng Kevadel – aga miks mitte talvelgi – on sobiv aeg loodusesse minna. Kogu Eestis hakkavad seiklusmängud järjest enam sõpru võitma, nii ka meil Tõstamaal.
Meil oli temast väga palju kasu! Pidime otsima Tõstamaa alevikus igasugustes värvides munataolisi pabereid, kuhu oli üks mõistatus kirjutatud. Täht-
Ühel väga soojal esmaspäeval, 25. aprillil seisin Tõsta-
satest paikadest - Teeristi poest, Teisest Võimalusest ja Raua-
maa rahvamaja noortekeskuse esimesel korrusel ja lugesin
poest – ei saanud ilmaasjata mööduda. Lahendasime leitud
stendilt kutset munadepüha maastikumängule. Tegelikult
mõistatusi ja puuduvad vastused saime viimasest punktist –
oli pühademeeleolu juba möödumas, sest eelmisel päeval
raamatukogust.
sai parajalt sibulakoorte, koksimise ja munade söömisega tegeleda. Nüüd sõbranna Ly-Andraga kuulutust lugedes isutas meid üritusest osa võtma hoopis tühi ja korisev kõht, sest
Seiklusmäng ja maitsev auhind olid toredad. Kes ei tulnud, see kahetseb!
auhinnaks oli midagi toredat ja meelepärast baarist. Kanamunadest me sel hetkel küll ei mõelnud. Mõeldud, tehtud! Kell kolm pärastlõunal seisime koos Kaarli ja Ly-Andraga rahvamaja alevipoolse ukse ees ja ootasime teisi aktiivseid seikluskaaslasi. Kogunes seitsme võistkonna jagu noori. Moonika ja Karin, kes mängu välja mõtlesid, rääkisid reeglitest ja andsid ülesannetelehed. Mõtlesime samal ajal, kui teised edasi-tagasi jooksid, oma strateegilised käigud läbi. Tee peal liitus meie võistkonnaga ootamatult Tanel Tambre.
Keiu Anderson 10.klass
TÄNAME
räimewesti paadi valmistamise eest:
puitaluse valmistajad 6. klassi poisid
maalingud 10. klassi neiud
Veljo Kullerkupp Raldi Kaljurand Kevin Heamets Albert Lumera Maarja Press Ly-Andra Pärnaste Keiu Anderson
Õpetaja Inger Vahuvee
Samuti täname Puidumaterjali eest:
TIIU SALU
Nõu ja abi eest:
KALEV MARTSON
Soome-Rootsi reis 22.-24. mail toimus kooliekskursioon, millest võttis osa õpila-
mõnda neist sisse lipsata. Pärast jalutuskäiku võtsime suuna
si kuuendast üheteistkümnenda klassini. Reisi peamiseks si-
Kolmardeni safaripargi poole, see tähendas veel kaht tundi
htkohaks oli Rootsis asuv Kolmårdeni loomapark, teel sinna
bussisõitu. Vahepeal oli ka vihm järele jäänud ja ilm päris ke-
käisime läbi ka Soomest.
naks läinud. Saime piletid ja läksime loomaaeda. Alguses küll
Reis algas 22. mai varahommikul kell 4.15, kui vedasime end, ise alles unesegased, Tõstamaa poe ette. Mõni polnud leidnud öösel mõtet magama minnagi, kui nii vara tõusma peab. Lõpuks, kui sai üle kontrollitud, kas kõik kohal ning dokumendid kaasas, hakkasime Tallinna poole sõitma. Bussisõit oli vaikne – enamik magas väheseks jäänud und täis. Tallinnast läks meie laev Helsingisse kell 8 hommikul, mistõttu pidime olema sadamas juba kell 7. Lõpuks võis laevareis alata. Peale kahetunnist laevasõitu jõudsimegi Helsingisse. Lahkusime laevalt, ootasime, millal meie buss tuli ning seejärel tegime Helsingis väikese ekskursiooni. Mõnd huvitavamat vaatamisväärsust läksime ka lähemalt uurima. Nägime näiteks põnevat kirikut, mis asus kalju sees. Mõnest küljest vaadates ei saanud alguses arugi, et see kirik on. Käisime veel kahes suures kirikus, ühte kahjuks sisse ei saanud, kuna seal toimus hommikune teenistus. Plaanis oli külastada kolme muuseumi: spordi-, posti- ja Soome ajaloomuuseumi. Käisime vaid kahes, kuna spordimuuseumi läheduses toimus üks naistejooks. Me polnud ammu nii suurt inimestehulka näinud! Postimuuseumis nägime, milline on olnud postiljonide riietus ja millega on posti ringi veetud. Seal oli ka väike pood, kus oli päris palju asju müügil, näiteks nimedega numbrimärgid, mida mõned meist endale ka ostsid. Kahjuks paljude nimesid seal siiski polnud. Muuseumides käidud, põikasime
oli jutt, et käime rühmadena kõik koos, aga mõne aja pärast lippasid ikkagi õpilased omapäi ringi. Esialgu tundus viis tundi palju olevat, hiljem aga arvas nii mõnigi, et tegelikult jäi aega väheks, sest vaatamist ning tegevusi oli pargis vägagi palju. Lisaks sellele, et sai loomi näha ja mõnele ka ise pai teha, olid seal erinevad atraktsioonid, üks huvitavamaid kindlasti delfiinide ja merilõvide show, mida käisid mõned meie õpilased vaatamas. Igal juhul oli see päev kõigi jaoks vahva. Loomaaias käidud, suundusime tagasi Stockholmi poole, et hakata koju liikuma. Kolmardenist bussiga Stockholmi, sealt edasi laevaga Turu linna, bussiga Helsingisse, Helsingist laevaga Tallinna ja siis veel üks bussisõit koju. Sõitmist oli väga palju, kuid usun, et reis oli seda väärt. Meie reisikaaslaste arvamused: Mis ja miks meeldis Sulle selle reisi juures kõige rohkem? Ken: See safaripark, sest seal olid ahvid. Andreas: Noh, safaripark oli minu arust parim. Seal olid need vägevad ahvid ja üks üritas vist natuke trumme mängida. See oli ka päris hea, kui Tauri oli laste karussellil üle viie minuti ja peale seda oli tal ühtlaselt paha olla. Roland: Delfiinide show oli päris lahe ja see loomaaed üldse. Põnev oli.
ühest kaubanduskeskusest läbi ning algas pikk bussisõit
Karen: Kõige lahedam loomaaed, kuna seal olid erinevad
Turu linna. Poolel teel tegime tunnise peatuse, siis sai soovi
atraktsioonid ja üldse haruldased loomad. Delfiinid tegid la-
korral süüa Hesburgeris või niisama toitu osta. Turus pidime
hedaid trikke. Üldse oli põnev laevaga sõita ja need ekskur-
veidi ootama ning siis asusime Viking Line’i laevale Isabella.
sioonid linna peal olid ka põnevad. Muuseumidest sai ka
Kõik läksid muidugi kohe oma kajuteid uurima. Need olid küll
midagi tarka teada. Üldse oli kogu reis lahe.
pisikesed, kuid mis kõige tähtsam – voodid oli mõnusad ja pehmed! Kui olime end sisse seadnud, jäid mõned reisikaaslased veel kajutitesse pikast päevast puhkama, kuid enamik läks laeva uudistama. Laev oli tõesti vägev: mitmed söögikohad, suur pood, klubi... Väljas seistes oli vaade võrratu – kõik need väikesed saared ja päikeseloojang! Kuna eelmine öö oli lühikeseks jäänud ning päeval palju kõnnitud, väsisid paljud varakult ära. Esmaspäeva varahommikul, kell 5 Rootsi aja järgi, oli juba äratus. 5.30 sõime hommikust ning tunnikese pärast jõudsimegi Rootsi, Stockholmi. Sadamast sõitsime bussiga veidi edasi ja siis läksime kõik koos pikale mõnusale hommikusele jalutuskäigule. Vaadata oli kahtlemata palju: tänavad täis pisikesi suveniiripoode, mille vaateaknad olid väikestest vidinatest kirjud ja pilkupüüdvad. Kahju, et polnud aega
Kristiina: Mulle meeldis kõige rohkem delfiinide show, kuna see oli lihtsalt nii hea, et ajas mul külmavärinad peale.
Kristel Sutt
8.klass
Liis Leerima 10.klass
Fotod: Kristel Sutt
8.klass
KROONIKA
2. märts, matemaatikaviktoriin “Nuputa” Pärnu Maavalitsuses.
Tõstamaa Keskkoolist osalesid 2 võistkonda. 5.-6. klassi võistkonda kuu-
lusid Marge Maruse, Silva Maruse, Tanel Ristsalu ja Andrus Kiisler. Nemad saavutasid 7. koha. 7. klassi võistkonda kuulusid Laura Jõe, Heiko Piirme ja Jaan-Johann Lumera. Nemad saavutasid III koha. Peastarvutamise eest said Silva I koha ja Laura II koha. Nende õpetaja on Karin Mitt.
..............................................
12. märts, Pärnumaa eesti keele ja kirjanduse olümpiaad 5.-6. klassile.
Teele Tõnisson sai III koha ja Marge Maruse sai 8. koha.
..............................................
16. märts, Pärnumaa koolinoorte meistrivõistlused ergomeetrisõudmises.
5.-7. klasside noormeeste arvestuses saavutas Jaan Kiisk III koha ning nei-
dude arvestuses osalesid Karen Adler (10. koht), Gerda maruse (11. koht) ja Teele Tõnisson (20. koht). 8.-9. klasside noormeeste arvestuses oli Tõstamaa koolist parim Andrus Leinpuu (5. koht), järgnesid Karl Kalda (7. koht) ja Fredi Veeväli (13. koht). Samas vanuserühmas neidude parimad olid Lillerine Lille, kes saavutas III koha ning Kertu Koidu, kes jäi jagama 4.-5. kohta. 10.-12. klasside noormeeste vanuserühmas osalesid Tauri Palberg (7. koht), Mihkel Jõe (11. koht) ja Sten-Ander Ojakallas (13. koht). Neidude arvestuses saavutas Gerda Meriorg II koha. Toimus ka võistkondlik ergomeetrisõudmine, kus 8.-9. klasside arvestuses saavutati III koht ning 10. -12. klasside arvestuses jäädi 4. kohale.
..............................................
17. märts, käsitöö- ja kodunduse olümpiaadi piirkondlik voor.
Käsitöö olümpiaadil saavutas Maret Palusalu (9. klass) II koha. Kodunduse
olümpiaadil saavutas Kristel Sutt (8. klass) III koha. Pärnu maakonnast võttis osa 7 kooli.
.............................................. 17. märts, mälumäng Bumerang Audrus.
Tõstamaa Kk-i võistkond jäi jagama 5.-6. kohta. Võistkonda kuulusid Heiko
Mändla, Tauri Palberg, Sten-Ander Ojakallas ja Mihkel Jõe, juhendaja Karoliine Kask.
.............................................. 18. märts, Tõstamaa valla lauluvõistlus.
Osales 36 laululast. 7.-8.a. vanuserühmas olid parimad solistid Risto Rand ja Keily Kaal, eripreemia sai Birgit Blumfeldt. 9.-10.a. vanuserühmas oli parimad solistid Ave-Ingrid Veskimägi ja Kertu Lille, eripreemia sai Averi Kolju. 11.-12.a. vanuserühmas olid parimad solistid Helevi Jurjev ja Oskar Tamm, eripreemia sai Teele Tõnisson. 13.-15.a. vanuserühmas oli parim solist Kätrin Lehtla, eripreemia sai Eliina Lillemets.
06. aprill, Pärnu Maakoolide Pere miniliiga MV 4-6 klass.
Tõstamaa kooli tüdrukud said II koha, võistkonda kuulusid: Karen Adler, Kristiina Sireli, Teele Tõnisson, Marge Maruse, Silva-Astrid Sommer. Nende juhendaja on Moonika Adler.
.............................................. 06. aprill, mälumäng VARIA.
5.-9. klassi võistkond sai 8. koha, koosseisus Helevi Jurjev, Andrus Kiisler,
Laura Jõe, Kristel Sutt ja Maret Palusalu. 10.-12. klassi võistkond sai 5. koha, koosseisus Kaarel Kase, Heiko Mändla ja Lauri Mölder.
.............................................. 09. aprill, Pärnu maakonna 6. klassi inglise keele olümpiaad.
Osalejaid oli kokku 36. Marge Maruse sai 11. koha ning Karen Adler sai
16. koha.
.............................................. Õpilastööde konkurss “Väikese inimese maailm”.
Osales Pärnu maakonna 15 kooli 140 tööga. Meie koolis sai 7.-9. kl arvest-
uses III koha Karmen Sõerd, õpetaja on Inger Vahuvee. Näitus oli avatud 20. maini 2011 Pärnu Keskuse 3. korrusel.
.............................................. 28. aprill, Pärnu
Tõstamaa Keskkoolist saavutasid Tauri Palberg (1000m) - II koht, Kertu
maakoolide kevadkross Jõulumäel.
Koidu (500m) - III koht, Lillerine Lille (2000m) - III koht Keiu Anderson (500m) - maakonna meister
.............................................. 29.-30. aprill, Broceni kool käis külas.
Reedel, peale saabumist söödi, vaadati üle ööbimiskoht ning edasi suundu-
ti juba rahvamajja, kus tutvuti noortekeskusega. Peale seda toimusid sportmängud Broceni ja Tõstamaa kooli vahel. Üldkokkuvõttes võitis Broceni kool. 18.30 hakkas peoõhtu. Esinesid nii Tõstamaa kui ka Broceni kooli õpilased. Hiljem oli disco. Laupäeval käidi liinilaevaga Manijal, jalutati majakani ning peeti piknik saarekeskuses. Sellega ka Läti kooli külastus lõppes.
Vennaskond ‘‘Suvi’’ Jah, elada võiks nagu tahaks ja muret ei peaks tundma millestki. Ja sinu tegusid ei pandaks pahaks ja sõltuma ei pea kellestki. Vaba, kui lind, kui metsik hobune Vaba, kui lind, kui metsik hobune Ja vabalt võid joosta kui tahad ja luba ei pea saama kelleltki. Nii metsas ja mäel oled vaba, kui suvi käes, suland talve kilp. Suvi, suvi ootasin sind kaua. Päiksest vihmast vikerkaarest laulan. Soojust värve rõõmu vabadust. Soojust värve rõõmu vabadust. Jah elada võiks nagu tahaks ja muret ei peaks tundma millestki. Ja sinu tegusid ei pandaks pahaks ja sõltuma ei pea kellestki.
Mõnusat suve!
Toimetus:
Küljendaja: Maarja Press Peatoimetaja: Keiu Anderson Kaastoimetajad: Ly- Andra Pärnaste Fotod: Toomas Mitt, Maarja Press, Kristel Sutt www.tostamaa.edu.ee / kool@tostamaa.ee