Nurjunud stseene kunstlikult lavastatud ei ole, kuid reeglituse ja vastutöötava struktuuriga tekitatakse publikule võimalus tunnistada ebaõnnestumist oma silmadega, just sel hetkel. Kui improvisatsioonistseen lähebki rappa, võib see avada meie jaoks uusi vaatevälju või avaldada selgemalt otsingu erinevaid tahke. Lisaks tekitab luhtaminek tasakaalu: et tajuda tõeliselt head hetke, peabki vahepeal igav olema. Igal juhul on läbi improvisatsiooni võimalik näidata vahetut kontakti. Ehk leiab keegi ka vastuse küsimusele, „kust algab näitlemine ja kust maalt algab see, mis on erakordne – see, mis igal õhtul juhtub.“ Vaatajana läksin etendusele lootusega, et improvisatsioonides tekivad huvitavad lood ja põnevad situatsioonid. Ootasin humoorikaid, kauneid hetki, mis sünnivad laval ja kisuvad ka näitlejaid endid vabas keskkonnas naerma ja muudele emotsioonidele vaba voli andma. Etendusel pidin pettuma. Minu jaoks improvisatsioon nurjus. Ei näinud lugu ega mingeid mõtteid. Kui aga see ei olnudki eesmärk (sest otsiti ju mootorit, mitte lugu), siis miks ei jõudnud see minuni? Ehk seetõttu, et neljanda seina kunstliku kaotamisega tundsin end ja oma ootusi rõhutatult tähtsana? Seina rekonstrueerimisega jäeti mind aga jälle omapead. 5. pilt/purk: „Kogu POINT on selles, kas lava ja saali vahel tekib suhtlus või ei teki.“ Publik on see, kellele seletatakse, et seletatakse kunsti ja kunsti vastuvõtmist ning seda, et „vastuvõtmine on sama tähtis kui loomine.“ Milline on improvisatsioonides suhe publikuga? Nii mõnelegi võib jääda mulje, et improvisatsioonidega tahetakse kaotada neljas sein. Hoopis vastupidi – neljas sein tugevneb. Rõhk on muul – trupisisesel mängul, mis kaotab ühisenergia, kui tähelepanu publikule hajub. Publikule keskendudes tekib esinemismoment, mille energia pole nii puhas kui lavalolijate omavahelisel, terava kontsentratsiooniga mängul. Tähelepanu teravus ning puhtus on ka põhjused, miks prooviprotsessis loobuti verbaalsest ja esemetega improvisatsioonist. (Ojasoo 2009) Sellegipoolest kistakse neljas sein hetkeks maha. Kes tunneb seda vähem, kes rohkem. Selle selgemaks tunnetamiseks välditakse eelnevalt silmkontakti publikuga.
23