jaoks on korduvalt mainitud sünnipäevastseen. Mees (Sergo Vares) teeb naisele (Inga Salurand) sünnipäevakingi: kolm näitlejat (Andres Mähar, Tambet Tuisk, Risto Kübar), kes on seal selleks, et „mängida ära“ see, mida neile öeldakse. Esimesena ütleb sõnu mees, seejärel naine ning viimaks ka teised sünnipäevakülalised (Mirtel Pohla, Rasmus Kaljujärv, Jaak Prints, Gert Raudsep). Kolm meest teevad etüüde. Näitlejate (Mähar, Tuisk, Kübar) olukorra muudab rakseks see, et väljahõigatud ülesanded, eelkõige roppused, etendusest etendusse suurel määral korduvad. On ju ühe märksõna alla käivat kujutluspilti keeruline kümneid kordi originaalselt konstrueerida, luua. Nii kiputakse alpikanni ikka kujutama püsti seistes, põlved nõtkus, ülessirutatud käed küljelt küljele õõtsumas justkui pilliroog tuule käes. Vikerkaart seevastu on etenduseti väga erinevalt kujutatud. Staatilisem variant: sirgete käte liikumistrajektoor joonistab õhku kaare – vikerkaare. Sellele vastandub edasi-tagasi ühest saali – horisondi – otsast teise tõttav näitleja. Võimatu on ennustada, kas ja milline energiavahetus konkreetsel õhtul lava ja saali vahel toimuma hakkab. Samad näitlejad, erinev publik – see, mis sünnib või sündimata jääb oleneb mõlemast. Oleneb sellest, milline atmosfäär vastastikmõju toimel luuakse, milline lõhutakse. Oleneb sellest, mida ollakse nõus andma, mida vastu võtma.
Kasutatud kirjandus Kolk, Madis 2009. Kas loomastumine või lepitus? – Sirp 20. märts, nr 11. Nielsen, Katrin 2009. Draamaimprovisatsioon kui õppemeetod. Teooria ja praktika. Magistritöö. Tallinn, lk 10. Noormets, Andres 2009. kds sltda plte srnd jnsle. – Teater.Muusika.Kino nr 8–9, lk 32. Ojasoo, Tiit 2009. ETV kultuurisaade „OP!“, 7. aprill. Piik, Paavo 2009. http://www.lakoonia.ee/2009_03_01_archive.html. Schutting, Riina 2003. Saksa romantikud. Näidendid ja saatused. Toim. Mati Sirkel. Tallinn: Ühiselu, lk 147. Semper, Ene-Liis 2009. Vestlus, 19. november.
Lisamärkus: analüüs toetub vestlusele teatri NO99 näitleja Risto Kübaraga.
18